· Lisatakse vesi ja alumiinium pulbrit, valataksa vormidesse, mis lähevad eelaurutamisele · Traatlõikusega lõigata · Poorbetooniplokk · Valmistatakse lubjast, tsemendist, liivast, ja alumiiniumbulbrist · Vamistusprotsess on sarnane põlevkivituhkbetoonist väikeplokkidel. · Kergeim ehituses kasutatav kivimaterjal · Materjali suletud poorides paiknev õhk annab toodetele suurepärased soojusisolatsiooni omadused ja hea tulekindlus · Väga hästi töödeldav ning vee- ja külmakindel · Ei põle, ei mädane ega karda niiskust KIPSTOOTED METALLMATERJALID · + Materllmaterjale kasutatakse ehiyuses eelkõige nende tugevuse, elastsuse, keevitatavuse pärast. · - Metallide puuduseks on nende korrodeerumine mitmesuguste keskkonnamõjutuste tõttu. · Metallid jaotuvad mustadeks ja värvilisteks metallideks.
b) konstruktsioonplastideks need on polükarbonaat (PC), polüamiid (PA), orgklaas (PMMA), epoksüplast (EP) jt. eriplastideks fluorplast (PTFE) jt. Plastist toodete talitlusomadused, mis ilmnevad ekspluatatsioonis, on: a) mehaanilised: - vastupanu mehaanilistele mõjudele (tõmbele, survele, paindele, löögile), - kõvadus, - hõõrdekulumiskindlus; b) füüsikalis-keemilised: - soojus-/ külmakindlus, tulekindlus, - soojusjuhtivus, - soojuspaisumine, - keemiline vastupidavus; c) elektrilised: - vastupanu elektrivälja toimele, - dielektriline läbitavus; d) optilised: - läbipaistvus, - valguse neeldumine/peegeldumine; e) tervisekaitse ja ohutusega seotud omadused. Plastide töötlemine Termoplaste peamiselt valatakse, vormitakse ja töödeldakse ekstruuderiga; termoreaktiive pressitakse, valatakse ja vormitakse
10.03. Eksamipiletid. P.1.1 Üldnõuded telliskorstna ja moodulkorstna ehitusel. Korstnal peab olema kindel vundament ja alus. Alla tuleks panna hüdroisolatsioon. Kui vundament rajatakse pinnasele, siis tuleb rajada vundament nii ,et külm ei satuks korstna alla. Penoplastiga võib soojustada, et ei peaks kaevama vundamenti 1,2 m. Penoplasti mitte alla panna vaid külgedele. Maja sees piisab kui kaevatakse kuni kõva pinnaseni kruusani. Ühe lõõriga korsten võib toetuda otse kütteseadmele, kui kütteseade kannab selle kaalu ja on püsiv. Korsten peaks olema vertikaalne, kui on tagatud selle püsimine võib kalle olla kuni 45 kraadi. Korstna välispinna temperatuur ei tohi tõusta üle 80 kraadi. Telliskorstna paksus peab olema vähemalt 12 cm. Korstna võib laduda saviseguga. Parem on seda teha tsement seguga püsib paremini koos. Korstent tohib krohvida ja pahteldada. Korsten peab olema vähemalt kahest küljest kontrollitav. Korstna puhastusluuke ei t...
karmides ilmastikutingimustes. Tellised on tuntud kauakestva materjalina, seda näitavad ka Rooma veejuhtmed ja tellistest ehitatud Gooti kirikud. Tellistest ehitised vajavad elegantse välimuse säilitamiseks vähe hooldust, muutes hooned nii atraktiivsemaks tulevastele omanikele. Tellisesse ja mörti investeerimine on eriti asjakohane majaostjatele, kes peavad langetama ühe olulisima ja kulukaima otsuse oma elus. - mugavus ja tulekindlus. Telliseid põletatakse valmistamisprotsessi käigus, seepärast on nad tulele "immuunsed". Tellised klassifitseeritakse "mittepõlevateks". Mittepõlev ehitusmaterjal vähendab tulekahju ja selle tagajärgede ohtu. Tulekahjudes saadud kahjustused ei ole enamjaolt tingitud inimese otsesest kokkupuutest tulega, vaid mürgiste gaaside sissehingamisest. Mürgist suitsu tekitavad põlevatest ehitus- ja muudest
Pigment on värvi üks tähtsaim koostisosa. Kui värvitoode sisaldab läbipaistvaid pigmente, siis nim seda lasuurvärviks. Kui toode pigmente üldse ei sisalda, nim seda lakiks. Välisvärvides tuleb kasut anorgaanilisi pigmente, sest nad on ilmastikukindlamad kui orgaanilised pigmendid. Pigmentide tähtsamad omadused: värvivus, valguskindlus, ilmastikukindlus, katvus, leelisekindlus, happekindlus, veekindlus, õlikindlus, korrosioonikindlus, tulekindlus, mürgisus. Pigmendi ülesanne värvis: tagada soovitud värvus, kattevõime, värvikile tugevus, kaitsta UV- kiirte vastu, korrosioonikindlus.
rid). 3 Raudbetooni eelised ja puudused Ühegi konstruktsioonimaterjali puhul ei saa rääkida absoluutsest eelisest mingi teise materjali suhtes. Materjali suhtelised eelised või puudused sõltuvad alati konkreetsest konstruktsioonist, sellele esitatavatest nõuetest, mõjuvast koormusest ja konstruktsiooni töötamistingimustest. Mõningatest üldistest tendentsidest võib siiski rääkida. Eeliseid − Suur loomulik (s.o. odavalt saavutatav) tulekindlus võrreldes teras- ja puitkonstruktsioo- nidega. Terase kui eriti tuleohtliku materjali tulekindlus on saavutatav vaid konstrukt- siooni katmisega soojust isoleeriva materjaliga: betooniga (aeglustab suure soojamahtu- vuse tõttu terase kuumenemist) või tuldtõkestava, kuumenemisel paisuva värviga (kõrge hind). Puitkonstruktsioon nõuab spetsiaalset immutamist. − Konstruktsiooni pikaealisus ja väikesed hoolduskulud. Kui veel mõni aeg tagasi vaadeldi
Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestik polümeerideks,mis ei sula ega lahustu. Plastid, struktuur ja töötlemine Plastide talitlusomadusi Plastist toodete talitlus-, e kasutusomadused, mis ilmnevad ekspluatatsioonis, on: a) mehaanilised: - vastupanu mehaanilistele mõjudele (tõmbele, survele, paindele, löögile), - kõvadus, - hõõrdekulumiskindlus; b) füüsikalis-keemilised: - soojus-/ külmakindlus, tulekindlus, - soojusjuhtivus, - soojuspaisumine, - keemiline vastupidavus; c) elektrilised: - vastupanu elektrivälja toimele, - dielektriline läbitavus; d) optilised: - läbipaistvus, - valguse neeldumine/peegeldumine; e) tervisekaitse ja ohutusega seotud omadused. Plastide töötlemine Plastide töötlemine Plastide tootmine ja töötlemine oleneb plasti tüübist ja toote konstruktsioonist. Termoplaste peamiselt valatakse, vormitakse ja töödeldakse
AINED 1. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine- mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemiline element- kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. 3. Keemiline ühend- moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon- anorgaanilised, orgaanilised. Lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel. Liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid. 5. Aine olekud. Tahke- aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. Vedel- molekulide vaheline kaugus on mõnevõrra suurem j...
Tekib ettringiit (mineraal)à seob vett -> maht suureneb. Tekivad soolade kristallhüdraadid IV. Terasarmatuuri korrosioon Betoon on tugevalt aluseline -> armatuur on kaetud Fe oksiidi kihiga, mis takistab raua korrodeerumist. 137. Plastid, nende üldised omadused, kasutamise eelised ja puudused. a) mehaanilised: - vastupanu mehaanilistele mõjudele (tõmbele, survele, paindele, löögile), - kõvadus, - hõõrdekulumiskindlus; b) füüsikalis-keemilised: - soojus-/ külmakindlus, tulekindlus, - soojusjuhtivus, - soojuspaisumine, - keemiline vastupidavus; c) elektrilised: - vastupanu elektrivälja toimele, - dielektriline läbitavus; d) optilised: - läbipaistvus, - valguse neeldumine/peegeldumine; e) tervisekaitse ja ohutusega seotud omadused. Plaste üldiselt ei värvita (värvid nakkuvad plastidega halvasti) vaid neisse lisatakse värvaineid (roheline kroomoksiid, valge - tinaoksiid). Kõvendid kiirendavad vaigu (polümeeri ehk kõrgmolekulaarse ühendi) kõvaks muutumist.
- kõvadus, 128. Pinna isoleerimine katetega (värv, lakk, õli, polümeerid, - hõõrdekulumiskindlus; biokile jm). b) füüsikalis-keemilised: Polümeerid, emailid, keraamilised katted, biokile - soojus-/ külmakindlus, tulekindlus, - soojusjuhtivus, 129. Inhibiitorid- toime, näited. - soojuspaisumine, - keemiline vastupidavus; Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. Kasut. sageli tööstuses, c) elektrilised:
hõõrdekulumiskindlus; 129. Inhibiitorid- toime, näited. b) füüsikaliskeemilised: Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. Kasut. sageli tööstuses, soojus/ külmakindlus, tulekindlus, kus metallid puutuvad kokku happelahustega soojusjuhtivus, Lisatakse keskkonda, mis on vahetus kontaktis metallkonstruktsiooniga. soojuspaisumine, Näiteks automootorite jahutusvedelikud, alusvärvid metallide värvimiseks,
töötlemisfaasis on plastsed (tavaliselt kõrgendatud rõhu ja temperatuuri mõjul). Nimetatakse ka looduslikke ja sünteetilisi mittemetalseid kõrgmolekulaarseid ühendeid. Plastide omadused: 1. Mehaanilised: · Vastupanu mehaalinistele mõjudele, · Kõvadus, · Hõõrdekulumiskindlus, 2. Füüsikalis-keemilised: · Soojus- ja külmakindlus, tulekindlus, · Soojusjuhtivus, · Soojuspaisumine, · Keemiline vastupidavus, 3. Elektrilised: · Vastupanu elektrivälja toimele, · Dielektriline läbitavus, 4. Optilised: · Läbipaistvus, · Valguse neeldumine ja peegeldumine, 5. Tervisekaitse ja ohutusega seotud omadused. Plastide puudused: · Hapsumine madalatel temperatuuridel, · Suhteliselt madal lubatav töötemperatuur,
segu laagerdamisega) 4. segu täiendav segamine ja vee lisamine vajaduse korral 5. telliste vormimine metallvormides pressimise teel rõhu all 6. toortelliste ladumine vagonettidele 7. telliste kivistamine autoklaavis aururõhu all Olulised ehituslikud näitajad: tihedus on 1850...1950kg/m³, veeimavus 1015% ja soojaerijuhtivus kuival kivil =0,7....0,8W/mK, niiske kivi W=5% =1,0W/mK. Paindetugevus 4...5N/mm2. Külmakindlus vähemalt 50 tsüklit. Tulekindlus mittepõlev (klass A). Survetugevus 88mm ja 65mm paksusega kividel ja plokkidel 25N/mm². Mõõdud: 250x60x65 või 250x85x65. Kasutuskohad: Reakive kasutatakse krohvitavate seinte ja sammaste ladumisel. Silikaattelliseid kasutatakse nn. puhasvuukmüüritiste ladumiseks (fassaaditellis). Lõhestatud tellist kasutatakse fassaadi kattematerjalina. Õõnesplokki sobib kasutada nii kandvate, kui ka vaheseinte ladumiseks. 35. Autoklaavitud poorbetoontooted tootmine, kasutamine
a) Tsement-laastplaat (Cemennt Putuk- ja seenkahjurite kindel. Ei paisu ega tõmbu kokku. Hea heli- ja bonded board) soojusisolaator. Rasked transport tülikas. Tihedus 950 ... 1200 kg/m3. _____________________________________________________ b) Kipsplaadid (Gypsum Board) Puitkiudplaat, milles sideainena on kasutatud kipsi. Hea tulekindlus, Siseseinteks putuk- ning seenhaiguste kindlus. Hea heli- ning soojusisolaator 9 Tehnilised puittooted (tehnopuit, inseneripuit) Sada aastat tagasi oli võimalik saada saematerjali dimensioonidega 150 mm x 450 mm, pikkusega kuni 20 meetrit, kuna põlispuistutest saadav tooraine võimaldas seda.
Plastide üldised eelised ja puudused. Põhjused, miks plaste kasutatakse: Madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, Nad on kergemad, Viimistlemise minimaalne vajadus, Hea töödeldavus, Korrosioonikindlus, Hea tugevuse ja tiheduse suhe (eritugevus), Head elektri- ja soojaisolaatorid Plastide puuduseks on: haprumine madalatel temperatuuridel, suhteliselt madal lubatav töötemperatuur, vananemine aja jooksul, madal tulekindlus 13. Komposiitmaterjalid. Komposiitmatejalide liigitus maatriksi koostise ja armeerivate elementide kuju järgi. Komposiitmaterjaliks nimetatakse kahest või enamast osast (faasist) koosnevaid materjale, kusjuures faaside omadused ja orientatsioon on selgelt erinevad ja kontrollitavad. Armatuur ehk sarrus on KM kõva ja tugev faas, mis annab KM-le tugevuse, jäikuse ja tagab mehaaniliste omaduste säilimise tööolukorras. Maatriks on KM plastne ja elastne
a) Tsement-laastplaat (Cemennt Putuk- ja seenkahjurite kindel. Ei paisu ega tõmbu kokku. Hea heli- ja bonded board) soojusisolaator. Rasked – transport tülikas. Tihedus 950 … 1200 kg/m3. _____________________________________________________ b) Kipsplaadid (Gypsum Board) Puitkiudplaat, milles sideainena on kasutatud kipsi. Hea tulekindlus, Siseseinteks putuk- ning seenhaiguste kindlus. Hea heli- ning soojusisolaator 9 Tehnilised puittooted (tehnopuit, inseneripuit) Sada aastat tagasi oli võimalik saada saematerjali dimensioonidega 150 mm x 450 mm, pikkusega kuni 20 meetrit, kuna põlispuistutest saadav tooraine võimaldas seda.
PUITLAASTPLAAT Puitlaastplaadid pressitakse kokku puitlaastudest ja liimist, kasutades sealjuures soojust. Põhiomadustelt on laastplaat võrreldav puiduga, kuid valmistamistehnoloogiast lähtuvalt on sellel eeliseid, näiteks süüsuuna puudumine, homogeensus, suur igasuunaline tugevus ja väikesed hälbed tasapinnalisusest, sirguse säilitusvõime ning pinnakõvadus. Samas aga murdub ja paindub laastplaat suhteliselt lihtsalt. Soojusisolatsioon ja tulekindlus on paremad kui puidul, niiskus- ja tulekindlusomadusi saab parandada juba tootmise ajal. Laastplaatide pinda võib katta kattega, tavalisemad on laminaat, melamiinvaiguga immutatud paber ja spoon. Plaate tarnitakse ka ülevärvituna. Laastplaate kasutatakse sisevooderdamiseks, tuuletõkke- ja alusplaatimiseks ning sisustuse karkassiks. Sulundatult kasutatakse laastplaate näiteks põrandate alusplaatimiseks. PUITKIUDPLAAT
Materjalid jaotatakse süttivuse järgi: a) Mittepõlevad ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt, võivad jääda peale tulekahju kasutuskõlblikuks. b) Raskelt põlevad süttivad raskesti ja hõõguvad ja söestuvad ainult tulekolde juuresolekul. c) Põlevad Süttivad ja põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist. Kõik orgaanilised ained, mida pole immutatud antipüreeniga. 5) TULEKINDLUS materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tunduva tugevuse kaotuseta. Materjalid jaotatakse: a) tulekindlad, b) raskelt sulavad, c) kergelt sulavad materjalid. Kõrgeid temperatuure taluvad nt keraamilised materjalid. 3. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused 1. TUGEVUS materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Tugevust kontrollitakse survele, tõmbele ja paindele 1.1
sisaldus näiteks: CaCO3 sisaldus lubjakivis). Tükkmaterjalide puhul nagu seda on voodriplaat või kivi standardiseeritakse mõõtusid jne. 3.2 Tehiskivimaterjalid 3.2.1 Põletamata tehiskivimaterjalid 3.2.1.1 Silikaattellis on peamine silikaattoode. Tema toormaterjalideks on kvartsliiv (92...95 %), lubi (5...8 % kuivsegu kaalust) ja vesi. Külmakindlus vähemalt 50 tsüklit. Tulekindlus mittepõlev. Ei tohi kasutada pinnases ehitamisel(vundamendid) Silikaattellise tavamõõtmed on 88x120x250 mm Mõõtmete lubatud vead pikkus (a) ± 3mm, laius (b) ± 3mm, paksus (c) ± 2mm · Reatellis · Vääriktellis · Lõhestatud tellis · Klombitud tellis · Õõnesplokk 3.2.1.2 Autoklaavitud poorbetoontooted Põhitooraineteks on- tsement, lubi ja peeneks jahvatatud kvartsliiv.
2 1. Hoonetele esitatavad põhinõuded. Hoonete põhiosad. Põhinõueteks on: · otstarbekus ehk funktsionaalsus tagab hoone mugava ekspluateerimise. Loodusesse, keskkonda ehitatud hoone peab sobima, harmoneeruma ümbruskonnaga. Ei tohi unustada, et hoone jääb sellesse keskkonda paljudeks aastateks, olles omalaadne arhitektuurne skulptuur. · tulekindlus · majanduslikkus · tugevus ja püsivus tugevus sõltub tema konstruktsioonielementide paiknemisest, tugevusest ja püsivusest. Igale ehitatavale hoonele nähakse ette teatud kestvus, mis sõltub suurel määral ehitusmaterjalide omadustest ja tööde kvaliteedist. Tähtsamad ehitusmaterjalide omadused, millest sõltub hoone kestvus, on tugevus, külmakindlus, korrosioonikindlus, keemiline püsivus ja tulekindlus. Ehitised, tarindid ja
FROM http://www.eaei-ttu.extra.hu/ ~Projekteerimisest~ 2-Anfilaadhooned(kus ruumid on järjestikku osakesi)àjäme purdpinnas, kuiv/väheniiske savipinnas(savi, Väikeplokkseinad Projekt on vajalik ehitise püstitamiseks/rekonstrueerimiseks. läbikäidavad(muuseumid,kauplused, kaubamajad, saunad, liivsavi, saviliiv) Mida kasutatakse vähekorruseliste hoonete projekteerimisel ja Projektis lahendatakse kõik ehitise ja ehitamisega seotud probleemid, raamatukogud) Halb ehitusalune pinnas on : tolmliiv,plastne- ja voolav ehitamisel. Väikeplokkide valik on mitmekesine, NN: SILBET, arvestades lahenduse majanduslikkust ja otstarbekust konkreetsetes 3-Saalhooned(kus hulk vä...
tulekindlust, tervise ja keskonnakaitse, majanuslikus, nägusus. 25. Millest sõltub hoone kestvus ja millal loetakse tööiga lõppenuks? Igale hoonele nähakse ette teatud kestvus, mis sõltub suurel määral ehitusmaterjalide omadustest ja tööde kvaliteedist, samuti võib vaadelda ka hoone moraalset kulumist. Tähtsamad ehitusmaterjalide omadused, milledest sõltub hoone kestvus on: - tugevus - külmakindlus - korrosioonikindlus - keemiline püsivus - tulekindlus. Ehitised, tarindid ja ehituses kasutatavad tooted jagatakse kavabdatava tööea järgi klassideks järgmiselt (EVS 15.1 "Ehitiste tööiga"): C vähemalt 100 a D vähemalt 50 a E vähemalt 20 a F vähemalt 10 a G vähemalt 1 a Märkus: klassid A ja B on reserveeritud üle 100 a kavandatava tööea tarvis. Ehitise, tarindi või toote tööiga loetakse lõppenuks, kui objekt tuleb: remontida tugevdada asendada 26. Milliseid tulepüsivusnõudeid tuleb tagada projekteerimisega?
MITTESÜTTIVAD ei pole, ei sütti, ei söestu. 1) omadused tulekahjus jäävad kahjustamata: betoon, keraamilised materjalid. 2) Kaotavad oma omadused: klaas, metallid, teras, alumiinium. 2. RASKELT SÜTTIVAD orgaanilised materjalid, mis on töödeldud tulekaitsevahenditega. 3. SÜTTIVAD JA PÕLEVAD LEEGIGA kõik orgaanilised materjalid. NB! 5) TULEKINDLUS on materjalidel, mis taluvad äärmiselt kõrgeid temperature. 1) Sulavad materjalid, mis taluvad temperatuuri kuni 1350 C punane e. savitellis, katusekivid. 2) Raskelt sulavad materjalid 1350 1580 C ahjutellis. 3) Tulekindlad materjalid, taluvad vähemalt 1580 C samottellised. Ainult keraamilised materjalid on tulekindlad. MEHAANILISED OMADUSED 1) TUGEVUSEKS nim
akrüül PC täisnimetus Kuna polüakrüülnitriilkiud.Kõige polüakrüülnitriilkiud on ilmastikukindlam, kohev, kerge, lihtsalt Hõõrdekindlus on polüamiidist puhastatav, kiirelt kuivav ja polüestrist väiksem. ja ka odav, siis Polüakrüülnitriilkiu suurimaks kasutatakse seda kiudu puuduseks on kehv kuumus- ja enamasti lambavilla tulekindlus. Triikimine ei ole asemel. Enamasti üldjuhul vajalik, kuid valmistatakse tooted vajadusel võib seda teha 100% temperatuuril 110- polüakrüülnitriilkiust. 130oC.Polüakrüülnitriilkiu Looduslikule kiule omaste niiskuseimavusvõime on alla tunnuste saamiseks 2% ja seetõttu on see üsna lisatakse elektriseeruv polüakkrüülnitriilkiule
Ehituskeemia Sissejuhatus Ehituskeemia selgitab materjalide keemiliste koostisosade tähtsust, nende olulist rolli materjalide koospüsimisel või lagunemisel toetudes anorgaanilise ja orgaanilise keemia põhimõistele LCA- elutsükli analüüs -Erinevate materjalide ja toodete hulgast valides teostatakse elutsükli hindamine, et süstemaatiliselt hinnata toote võimalikku keskkonnamõju kogu selle eluea jooksul -Aitab välja selgitada võimalused potentsiaalsete mõjude vähendamiseks ja ressursikasutuse vähendamiseks toote elus -Aitab tuvastada kompromisse, näiteks, kas mõne toote keskkonnamõju võib juhuslikult põhjustada teise keskkonnamõju suurenemise EPD toodete keskkonna deklaratsioonid -on mitmeotstarbeline avalikustamisvahend, mis pakub toote kohta standardiseeritud ja kontrollitud keskkonnateavet -eesmärk muuta toote keskkonnamõjud ja kompromissid läbipaistvaks ja võrreldavaks. Kasulik vahend toote säästvuse hindamiseks ja optimeerimiseks -pak...
lubja kustutamisega (pöörlevas trumlis auru rõhu all või silos märja segu laagerdamine); segu täiendav segamine ja vee lisamine vajaduse korral (valmis segu niiskus peab olema 8-10%); telliste vormimine metallvormides pressimise teel 15-20 MPa rõhu all; toortelliste ladumine vagonettidele; telliste kivistamine autoklaavis 0,80,9 MPa aururõhu all (temp autoklaavis 170-180 kraadi, kestab 8-12h). Tihedus 1850-1950 kg/m3, veeimavus 10-15%. Külmakindlus 50 tsüklit. Tulekindlus mittepõlev (klass A). Kasutatakse fassaaditellistena. Lõhestatud (tavalise tellise lõhestamisel saadud tellist) kasutatakse fassaadi kattematerjalina. Silikaattellis on enam-vähem valge. Kunagi lisati telliste segule põlevkivituhka, mis tegi nad hallikaks. Pigementide lisamisel saab värvilisi telliseid. Silikaattellist ei tohi kasutada vundamentides ja soklites- ei ole küllaldase külmakindluse ja niiskuskindlusega vees; ahjude, korstnate, lõõride valmistamiseks- ei ole
1.Mateeria ja aine: Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik).Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 2.Keemiline element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses). 3. Keemilised ühendid moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, kus väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O). Aatomid molekulis on seotud keemiliste sidemetega. 4. lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel. liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näi...
23 Katusekatte alus: soojustusmat. EPS, XPS, PUR kasutamisel tuleb katusekatte alla paigaldada min.villplaadid paksusega 20-30mm, koormustaluvusega vähemalt 40 kN/m2. EPS soojustuse survetugevus peab olema >60kPa ja järelkahanemine peab olema alla 0.2%. Mahukahanemise mõju vähendamiseks tuleb plaate termiliselt töödelda, või ladustada plaate >6 nädalat soojas (>15°C). Tulekindlus. Vahtklaas ei ima vett, on veetihe, aurutihe ja mittepõlev. Vahtklaas kinnitatakse katuse kandetarindile kuumbituumeni abil. Ka katusekate kinnitatakse vahtklaasile liimimise teel. 47 48 24 Katusekatte kaitsekiht Kaitsekihti kasutatakse katusekatte päikesekiirguse
Seinad Välisseinad Väliseinte ülesanne on: sisekeskkonna eraldamine vä väliskeskkonnast, tarindite kandmine, kaitse ilmastikutegurite vastu, tagada hoone energiatõhusus. Välisseintele esitatavad nõuded: kestvus, vastupidavus, ilmastikukindlus, arhitektuurne sobivus, vä välisilme pü püsivus, soojapidavus, õhupidavus, niiskustehniline toimivus, helipidavus, tulepü tulepüsivus, majanduslik ökonoomsus 2 1 Välisseinte liigitus Materjali järgi: Looduskivist (paas, graniit… graniit…), Tehiskivist (tellis, vä ...
1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused -Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades).Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. -Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). - Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu -Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada massi või mahu järgi. -Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga materjal seisab kaua ...
talad, vahelaed, katuslaed, vundamendid; - insenerirajatised (silod, punkrid, estakaadid, gradiirid, korstnad, mastid); - hüdroehitised (tammid, sadamaehitised); - teedeehitised (sillad ja viaduktid, lennuvälja- ja teekatted); - suurte seadmete ja agregaatide vundamendid (näiteks keerukad generaatorivundamendid elektrijaamades); Ebatraditsioonilise kasutusalana võiks mainida ka laevaehitust (näiteks ujuvdokid). Eeliseid: -Suur loomulik tulekindlus võrreldes teras- ja puitkonstruktsioonidega. -Konstruktsiooni pikaealisus ja väikesed hoolduskulud norm keskkonnating. korral -Monoliitse raudbetooni hea vastupanuvõime dünaamilistele koormustele, monteeritava raudbetooni korral vähendab seda eelist jätkude järeleandlikkus. -Suured võimalused konstruktsiooni (ehitise) arhitektuursel kujundamisel. -Ökonoomsus, sõltuvalt muidugi konkreetsetest tingimustest. Puudusi: -Suhteliselt suur omakaal võrreldes puit- ja teraskonstruktsioonidega.
3) enamikel suur hõõrdetegur, 4) head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavate omadustega. 5) dekoratiivsed; 6) väike kuumuspüsivus, soojusjuhtivus ja hügroskoopsus. 7) vananevad ja vananedes kaotavad oma omadused. a) mehaanilised: - vastupanu mehaanilistele mõjudele (tõmbele, survele, paindele, löögile), - kõvadus, - hõõrdekulumiskindlus; b) füüsikalis-keemilised: - soojus-/ külmakindlus, tulekindlus, - soojusjuhtivus, - soojuspaisumine, - keemiline vastupidavus; c) elektrilised: - vastupanu elektrivälja toimele, - dielektriline läbitavus; d) optilised: - läbipaistvus, - valguse neeldumine/peegeldumine; e) tervisekaitse ja ohutusega seotud omadused. Eelised: Madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, seega madalm energiakulu. kergemad (mahu ja massi suhe on polümeermaterjalide kasuks).
KÕRGEPINGETEHNIKA AEK 3011 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Isolatsiooni elektrilist tugevust mõjutavad parameetrid Isolatsiooni elektriline tugevus sõltub: - materjalist - keskkonnast - pinge mõjumise ajast - jahutustingimustest - radiatsioonist - ja muudest teguritest 2. Liigpingete tekkepõhjused · atmosfäärilised liigpinged Uatm t < 50...100 s I < 200...400 kA U on statistiline suurus Joonis 1.3 Liini liigpingete esinemise tõenäosus pinge suuruse järgi Atmosfääriliste liigpingete piiramine: · piksekaitsetrossid liinidel · piksekaitsesüsteemid · liigpingepiirikud · kommutatsiooni- e siseliigpinged Usis < (3...3,5) Un isolatsiooni varu on piisav kuni 220 kV-ni üle 220 kV oluline on siseliigpingete piiramine 3. Isolatsioonile mõjuvate pingete ja liigpingete klassid ja kujud IEC 60071 järgi Joonis 1.4 Madalsageduslikud liigpinged Joonis 1.5 Transientliigpinged 4. Välisisolatsioon ja tema üldiseloom...
Vahelae- ja katusepaneeliks valime HCE220, mille omakaal 340 kg/m2 => pk=3,4 kN/m2 Mõned andmed kivide kohta ressursist: http://www.silikaat.ee/ Tihedus 1850...1950 kg/m³ Veeimavus 10...15% Veeimavuse kiirus 0,6 ...1kg/m²min Niiskuskahanemine = 0,2....0,4mm/m Soojusjuhtivus kuiv kivi =0,7....0,8 W/mK niiske kivi (W=5% =1,0 W/mK Paindetugevus 4...5N/mm² Külmakindlus vähemalt 50 tsüklit Tulekindlus mittepõlev (klass A) Tulepüsivus 1 -kivisein - 120 min ½ -kivisein - 60 min ¼ -kivisein - 40 min Koostas N.N 2011 3 TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 Müraisolatsiooniindeks 1- kivisein - 56 dB ½ -kivisein - 48 dB ¼ -kivisein - 44 dB Kasutusohutus Ei esitata erinõudeid
EHITUSMATERJALID....................................................................................................................... 2 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused. ................................................................................... 2 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused. ...................................................................................... 2 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, veneer. ............................................... 3 10. Termotöödeldud puit, liimpuit. .................................................................................................. 3 11. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine. ................................................................................... 6 12. Ehitusterased- tootmine, legeerterased. ...................................................................................... 7 15. Metallide...
1350º C. ------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 1. Kirjelda, mida tähendab materjali külmakindlus. 2. Kirjelda, mida tähendab materjali soojajuhtivus. 3. Mis on soojaerijuhtivus? 4. Kirjelda, mida tähendab materjali soojamahtuvus. 5. Millistesse põhigruppidesse jaotatakse materjalid tulepüsivuse järgi? 6. Kirjelda, mida tähendab materjali tulekindlus. 2.3. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused Tugevus. Tugevus on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Ehitusmaterjalide tugevuse kontrollimisel arvestatakse materjali vastupidavust survele, tõmbele ja paindele. Survetugevus. Seda kontrollitakse enamasti proovikehadega, mis on kuubi või silindrikujulised. Need surutakse mingi jõuseadme abil puruks. Seade näitab purustava jõu suurust.
Kordamisküsimused 2016/2017 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O) 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. *Ano...
Eksamiteemad 1. Säilitamise üldküsimused 1) Kultuur Inimesele kui bioloogilisele liigile on iseloomulik kultuuri olemasolu. Kultuur on mõiste, mida kasutatakse humanitaar- ja sotsiaalteadustes väga laialdaselt. Kultuuridefinitsioone on sadu. Neist ühe varaseima on loonud inglise antropoloog E. B. Tylor 1871. aastal. Tema sõnul on kultuur või tsivilisatsioon oma laias etnograafilises tähenduses kui kompleksne tervik, mis hõlmab teadmise, uskumuse, kunsti, moraali, seaduse, kombestiku ning iga muu võime/harjumuse, mille inimene on ühiskonna liikmena omandanud. Kultuuris on alati vähemalt 3 komponenti: mida inimesed mõtlevad, kuidas käituvad ja milliseid materiaalseid objekte nad valmistavad. Kultuurile on ka omased terve rida tunnuseid: kultuur on ühine, õpitud, ajalooline protsess, tähenduste ja sümbolite süsteem, mis kandub põlvest põlve. Lühiajaline, vaid ühele indiviidile omane käitumine ei ole kultuuriline. Materiaalne kultuur on...
KIVIKONSTRUKTSIOONID. Konspekt on loengu abimaterjal. SISUKORD. 1. Sissejuhatus 1.1. Kivikonstruktsioonide ajaloost lk. 1 1.2. Terminid ja tähised 2 2. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted 6 2.1. Piirseisundid 7 2.2 Koormused 7 2.3. Tugevusarvutuse alused 8 3. Müüritööde materjalid ja nende omadused 3.1. Kivid ja plokid 8 3.2. Mördid 9 3.3....
YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus Dots. Viia Lepane rühmad 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi mõiste. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) 3. Keemiline ühend. Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitained. *Anorgaanilised *Orgaanilised lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest...
Minimaalne külmakindlus on kividel 15...20 tsüklit. Kuumakindlus on tähtis kivide omadus. Savitellised on üldiselt hea kuumakindlusega, kuna nad on põletatud 900... 1000 °C juures. Silikaatkivide kuumakindlus on väiksem. Tsementki- ve lubatakse kasutada l50. .700 °C juures. Eriti rasketes tingimustes kasutatakse kuumakind- laid kive. Tuntumad kuumakindlad kivid on samotttellis, magnesiitkivid, dolomiitkivid ja teised. Sõltuvalt koostisest võib näiteks samotttellise tulekindlus olla kuni 1700 °C. Happekindlus on vajalik tihti erikonstruktsioonides. Happekindlas kivis on kas puhas kvarts või alumiiniumdioksiid. Kivi põletatakse paakumiseni. Veeimavus peaks olema alla paari protsendi. Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 22 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ 3.2 Mördid Müüritise loomiseks on kivid omavahel vaja siduda mördiga
Pigment on värvi üks tähtsaim koostisosa. Kui värvitoode sisaldab läbipaistvaid pigmente, siis nim seda lasuurvärviks. Kui toode pigmente üldse ei sisalda, nim seda lakiks. Välisvärvides tuleb kasut anorgaanilisi pigmente, sest nad on ilmastikukindlamad kui orgaanilised pigmendid. Pigmentide tähtsamad omadused: värvivus, valguskindlus, ilmastikukindlus, katvus, leelisekindlus, happekindlus, veekindlus, õlikindlus, korrosioonikindlus, tulekindlus, mürgisus. Pigmendi ülesanne värvis: tagada soovitud värvus, kattevõime, värvikile tugevus, kaitsta UV- kiirte vastu, korrosioonikindlus. Eksamipilet Nr.6 1. Puitpindade värvimine sise- ja välistingimustes 2. Viimistluses kasutatavad rullmaterjalid ja nende omadused Katusekatte-, põrandakattematerjalid, tapeedid Eksamipilet Nr.7 1. Puitpindade lakkimine
ehk laeva poolt välja tõrjutud vee kaaluga 18. Laevaehituses kasutatavad materjalid. Kereehitus-, viimistlus- ja muud materjalid Laevaehituses kasutatavad materjalid Laevaehituses kasutatakse metalle ja mittemetalle. Metalle võib veel jaotada mustadeks ja värvilisteks ning sulamiteks. Nõuded laevaehitusmaterjalidele on: · tugevus ja sitkus, · vastupidavus väliskeskkonna mõjudele, · tulekindlus, · tehnoloogilisus (töödeldavus), · võimalik odavus. TERAS on tänapäeval laevakereehituses põhiline materjal. · Teras on raua ja süsiniku sulam süsiniku sisaldavusega alla 1,7% · Keevitatud laevakeredes kasutatakse pehmemat (väiksema süsiniku sisaldusega mitte üle 0,27%) terast; · Suurema süsiniku sisaldusega materjal keevitamisel karastub ja muutub hapraks. · Terase tihedus on 7,8 g/cm3 kohta. · tugev,
1. Metsade kasutamine puiduvarumiseks 1918 kuni 1944. Eesti riigimetsanduse algaastail tehtud raiete ulatuse ja iseloomu määras erakorraline majandusolukord, eeskätt küttekriis. 5. detsembril 1918.a. moodustati raiete organiseerimiseks ja teostamiseks Tööstus- ja Kaubandusministeeriumi juures Kütteainete Komitee, mis sai õiguse rekvireerida nii ülestöötatud materjale (ettevõtetelt ja eraisikutelt siiski vaid tasu eest) kui ka metsi raieks. Maakondades loodi kohalikud küttekomiteed. Küttekomitee raievõimsus oli esialgu tagasihoidlik, mistõttu sõjaväele küttepuitu varuma pandi ka teisi riigiasutusi, omavalitsusi ja eraettevõtjaid. 1919.a. loodi metsavalitsuse süsteemis riigi metsatööstus asutuste ja elanike varustamiseks metsamaterjalidega, aga ka puiduhindade reguleerimiseks ja raietel metsamajanduse huvide arvestamiseks. Samal aastal töötati juba 14 metskonnas ja raiuti kokku 32 400 m3 puitu, sellest küttepuitu 21 600 m3 (Riigi ..., 19...
Kordamisküsimused 2015/2016 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib i...
Väikese soojamahtuvusega on metallid, suure soojamahtuvusega on vedelikud. Põlevus iseloomustab süttivus. 1. Mittepõlevad ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt (metallid) 2. Raskelt põlevad süttivad raskesti ja hõõguvad ning söestuvad ainult tulekolde juuresolekul 3. Põlevad on kõik orgaanilised materjalid kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad ja põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist. Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulemise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. -tulekindlad materjalid >1580 ºC (samott) - raskeltsulavad 1350...1580 ºC (ahjutellis) -kergelt sulavad <1350 ºC (harilik savitellis) 3. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused Tugevus materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Ehitusmaterjalide tugevust kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele
Tabel 2.1. Materjalide omadused. Füüsikalised Mehaanilised Tehnoloogilised Talitlusomadused omadused omadused omadused Tihedus Tugevus Valatavus Korrosioonikindlus Sulamistemperatuur Kõvadus Survetöödeldavus Kulumiskindlus Soojuspaisumine Sitkus Lõiketöödeldavus Pinnaomadused Soojusjuhtivus Plastsus Termotöödeldavus Tulekindlus Elektrijuhtivus Keevitatavus Soojuspüsivus Magnetilisus Joodetavus Ohutus Keskkonnasõbralikkus Materjalide füüsikalised omadused Tihedus – materjali massi ja ruumala suhe. Ühikuks on mahuühiku mass, kg/m3. Sulamistemperatuur – temperatuur (Ts), mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse.
Osa neist jääb pärast tulekahju praktiliselt kasutuskõlbeliseks osa aga muutuvad kasutusklõbmatuks. · Raskelt põlevad - süttivad raskesti ja hõõguvad ning sõestuvad ainult tulekolde juuresolekul. (TEP-fibroliit; õlg- ja roomatt, mis on saviga segatud tihedus 900kg/m³) või immutatud antipüreeniga. · Põlevad on kõik orgaanilised materjalid kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad ja põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist. Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. Kuumakindlad materjalid jagatakse järgmistesse alagruppidesse: - tulekindlad materjalid, taluvad temperatuuri >1580°C (samott), - raskeltsulavad, taluvad temperatuuri 1350... 1580°C (ahjutellis), - kergelt sulavad materjalid taluvad temperatuuri <1350°C (harilik savitellis)
rid). 3 Raudbetooni eelised ja puudused Ühegi konstruktsioonimaterjali puhul ei saa rääkida absoluutsest eelisest mingi teise materjali suhtes. Materjali suhtelised eelised või puudused sõltuvad alati konkreetsest konstruktsioonist, sellele esitatavatest nõuetest, mõjuvast koormusest ja konstruktsiooni töötamistingimustest. Mõningatest üldistest tendentsidest võib siiski rääkida. Eeliseid Suur loomulik (s.o. odavalt saavutatav) tulekindlus võrreldes teras- ja puitkonstruktsioo- nidega. Terase kui eriti tuleohtliku materjali tulekindlus on saavutatav vaid konstrukt- siooni katmisega soojust isoleeriva materjaliga: betooniga (aeglustab suure soojamahtu- vuse tõttu terase kuumenemist) või tuldtõkestava, kuumenemisel paisuva värviga (kõrge hind). Puitkonstruktsioon nõuab spetsiaalset immutamist. Konstruktsiooni pikaealisus ja väikesed hoolduskulud. Kui veel mõni aeg tagasi vaadeldi
isolatsiooniindeks. (18-20 dB). 56 Vaheseinad tuleb parema helipidavuse saavutamiseks laduda: Täis horisontaal ja vertikaalvuugiga Tingimata krohvida ja pahteldada. Raskematest plokkidest (Fibo5) müüritise õhu heliisolatsioon on parem kui kergematest plokkidest (Fibo3). Keramsiitplokkidel on jämepoorne struktuur, keraamiline täitematerjal ja suhteliselt madal soojusjuhtivus: kõrge tulekindlus. Vaheseinad tuleb parema helipidavuse saavutamiseks laduda: Täis horisontaal ja vertikaalvuugiga Tingimata krohvida ja pahteldada. Tellistest vahesein: Tellisest vaheseina võib laduda: Silikaattellistest Keraamilistest tellistest Õõnestellistest Täistellistest Võib laduda massiivsete seintena või kahekihiliste seintena, vahel mineraalvill + õhuvahe. Seinad eraldada vahelaest: põrandast ja laeplaadist elastse vahetäitega ja mastiksiga. Kergseinad:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
