Pikad, mitte-sissetõmmatavd küünised. N. jääkaru, baribal, hiidpanda ehk bambuskaru, panda, pruuunkaru. Sgk. Pesukarulased – ühiseks jooneks vöödilise mustriga saba ja näol asuv tume maskitaoline muster. Kesklmise suurusega, lühikeste jäsemetega. Lühikesed küünised. Esikäpad liikuvad, kujunenud käesarnasteks haardjalgadeks. N. pesukaru, koaati Sgk Kärplased - lühikesed jäsemed ja pikk vilajas keha. Pikk saba, pikad, mitte- sissetõmmatavad küünised. N. kärp, nirk, tuhkur, naarits, nugis, tõhk, ahm, mäger, skunk, saarmas, kalaan. Sgk Tiibetkaslased - vibalik keha ja pikk saba. N. Genett, surikaat, vöötmangust Sgk Hüäänlased - õlgadest saba suunas madalduv seljajoon. Esijäsemed pikad, tagajäsemed lühikesed. Turjalt seljale pikenev lakk, karvane saba, lühikesed tömbid, mitte- sissetõmmatavad küünised.. Öise eluviisga, kaevavad urge. N. tähnikhüään, vööthüään, tiibethüään. Sgk Kaslased – ümar nägu, pikad silmahambad
-jänesekapsa-mustika kasvukohatüüp -karusambla-mustika kasvukohatüüp Rabastuvad metsad Sinika kasvukohatüüp – sinikamännik (sinikas, kukemari, mustikpaju, kanarbik, sookail, mustikas, pohl, kukemari, küüvits, palusammal, laanik, harilik kaksikhammas, harilik karusammal, teravalehine turbasammal, nõgusalehine turbasammal, sinihelmikas, tupp-villpea, rabamurakas, keratarn, kadakas, paakspuu, tuhkur paju) Karusambla kasvukohatüüp (paakspuu, tuhkur paju, mustikas, pohl, sinikas, kanarbik, keratarn, metsosi, soo- ja konnaosi, sinihelmikas, sookastik, harilik tarn, niitjas tarn, tähttarn, ohtene sõnajalg, tupp-villpea, laiuv sõnajalg, teravalehine turbasammal, pudev turbasammal, kallas-turbasammal, russowi turbasammal, wulfi turbasammal, palusammal, harilik kaksikhammas, soovildik, lainjas kaksikhammas) Loometsad Lubikaloo kasvukohatüüp (lubikas, vesihaljas tarn, punanupp, hirsstarn, tedremaran, angerpist, peetrileht, lillakas, lamba-
Pikad, mitte-sissetõmmatavd küünised. N. jääkaru, baribal, hiidpanda ehk bambuskaru, panda, pruuunkaru. Sgk. Pesukarulased ühiseks jooneks vöödilise mustriga saba ja näol asuv tume maskitaoline muster. Kesklmise suurusega, lühikeste jäsemetega. Lühikesed küünised. Esikäpad liikuvad, kujunenud käesarnasteks haardjalgadeks. N. pesukaru, koaati Sgk Kärplased - lühikesed jäsemed ja pikk vilajas keha. Pikk saba, pikad, mitte-sissetõmmatavad küünised. N. kärp, nirk, tuhkur, naarits, nugis, tõhk, ahm, mäger, skunk, saarmas, kalaan. Sgk Tiibetkaslased - vibalik keha ja pikk saba. N. Genett, surikaat, vöötmangust Sgk Hüäänlased - õlgadest saba suunas madalduv seljajoon. Esijäsemed pikad, tagajäsemed lühikesed. Turjalt seljale pikenev lakk, karvane saba, lühikesed tömbid, mitte-sissetõmmatavad küünised.. Öise eluviisga, kaevavad urge. N. tähnikhüään, vööthüään, tiibethüään. Sgk Kaslased ümar nägu, pikad silmahambad
ja oletatava sugulusastme põhjal eluslooduse süsteemi, mis on koostatud kindlate reeglite järgi. * Liik on selle süsteemi põhiüksus. * Igale liigile on antud kahesõnaline ladinakeelne nimi, mis on moodustatud kindlate reeglite alusel. Ladinakeelsete nimetuste kasutamine väldib segadusi, mis võivad tekkida organismide rahvapäraste nimetuste kasutamisel, sest eri kohtades võivad need olla erinevad ja ka ühest keelest teise tõlkimisel võib tekkida vigu. Joonis ja alltekst: Kärp ja tuhkur on kaks eri liiki, kes kuuluvad ühte perekonda. Selgitus: Kärp - Mustela Ermina. Esimene sõna näitab perekonda, kuhu kuuluvad kõik kärbisugused loomad. Teine sõna on liiginimetus, mis näitab, et tegemist on kärbiga. Tuhkur - Mustela putorius. Perekonnanimeks on sama mis kärbil ja näitab, et nad kuuluvad samasse perekonda. Liiginimetus näitab, et tegemist on tuhkruga. Ühes elupaigas moodustavad üht liiki isendid populatsiooni
ülaosas on pHKCl 2,6-3,6, allosas kuni 5,0. Veereziim: vettpidavale lähtekivimile koguneva sademetevee ja mineraalainetevaese kõrge põhjavee mõjul toimub soostumine. Suvel on põhjavesi valdavalt 30-80 cm sügavusel. Puurinne: kõige sagedamini männi või sookase enamusega. Männikutes ja kaasikutes on II rindes või järelkasvuna sageli kuuske. Boniteet III-IV. Põõsarinne: puudub või on hõre; esinevad paakspuu (D), tuhkur paju (D), hundipaju, pihlakas, vaarikas. Puhmarinne: mustikas (D), pohl, sinikas, sookail, kanarbik. Rohurinne: keratarn (KD), sinihelmikas, metsosi, soo-osi, konnaosi, sookastik, harilik tarn, niitjas tarn, tähttarn, ohtene sõnajalg, laiuv sõnajalg, tupp-villpea. KONNAOSI Equisetum fluviatile; fluviatilis jõe-, jõesse puutuv. Osjalised. Kasvukoht: soodes, järvedes, jõgedes, tiikides, kraavides, turbaaukudes jm. Moodustab sageli suuri kogumikke
1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi-...
Perekond paju (Salix) · halapaju (Salix acutifolia) · hõberemmelgas (Salix alba) · härmpaju (Salix daphnoides) · kahevärviline paju (Salix phylicifolia) · mustjas paju (Salix myrsinifolia) · pikalehine paju (Salix dasyclados) 6 · punapaju (Salix purpurea) · raagremmelgas (Salix caprea) · rabe remmelgas (Salix fragilis) · raudremmelgas (Salix pentandra) · tuhkur paju (Salix cinerea) · vesipaju (Salix triandra) · vitspaju (Salix viminalis) Perekond pappel (Populus) · harilik haab (Populus tremula) Perekond pihlakas (Sorbus) · harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) · pooppuu (Sorbus intermedia) · tuhkpihlakas (Sorbus rupicola) Perekond pirnipuu (Pyrus) · mets-pirnipuu (Pyrus pyraster) Perekond pärn (Tilia) · harilik pärn (Tilia cordata) Perekond saar (Fraxinus) · harilik saar (Fraxinus excelsior)
jalanõud, religioon (uus valdkond), kodune majapidamine jne. Nt pagan, papp, raamat, rist, saabas, niit, sirp, sahk, aken, lusikas, pirukas, nädal. Vanavene laenud on läänemeresoome keeltesse laenatud 7.–14. sajandini Pihkva ja Novgorodi vürstiriikide alal kõneldud vanavene keelest. Vanavene laenude seas on peamiselt põlluharimise, kaubanduse, käsitöö ja usuga seotud sõnavara. Vanavene laenud 13 on nt aken, koonal, lusikas, nädal, raamat, rist, saabas, tuhkur ‘tõhk’, turg, vaba, vaen, võlu. Varasemast ajast võib pärineda üksikuid vanaslaavi laene, nt tragi ‘agar, hakkaja’, või algslaavi laene, nt ais, haug, väin, kuid need on ebakindlad oletused. Kuna slaavlaste algne asuala oli balti hõimudest lõuna pool, siis tõenäoliselt otseseid varasemaid kontakte slaavi ja läänemeresoome keelte kõnelejate vahel ei olnud. * Alamsaksa laenud eesti keeles - alamsks laenud on tulnud eesti keelde keskajal (13.-17. sajandini), u 400-600 sõna.
7 3. Paju (Salix) Rahvakeeles pai, pao, remmelgas, raag, raid, lember Enamik pajusid lepib kõrge põhjaveetaseme ja pikaajaliste üleujutustega, samuti kehva ja happelise mullaga. Hõberemmelgas eelistab viljakamat pinnast ja edeneb paremini lubjarikkamal mullal, kuid kasvab sageli ka heal savimullal. Liiga soist pinnast ei talu ka vitspaju. Seisvas või nõrgalt liikuvas vees ja happelisel mullal suudab kasvada tuhkur paju. Kõige suurema ökoloogilise amplituudiga arvatakse meie pajudest olevat hundipaju, mis kasvab nii liival kui ka turbal. Paju on mitmeotstarbeline kasutustaim (ravim-, värvi- ja ilutaim, energiavõsa jne). Inimesed on paju tarvitanud väga pikka aega, millal ja kus aga sai alguse pajude kultiveerimine, pole käesoleval ajal selge. Inimese poolt rajatud pajustikku nimetatakse pajuistanduseks (lad k salictum). Eestis rajati esimene pajuistandus 1993. Aastal
Eksamiküsimused 1. Mis on metsamaa? Metsamaa on metsaseaduse järgi, maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.) 1. Mis on mets? Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumise tulemusena) tekib võrastiku all eriline mikrokliima: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. 3. Mis on eraldis? 4. Mis on puistu? Puistu on üherindeline e.lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase...
1. Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek...
1. Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks ...
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest) sees võib tinglikult eristada kolme suure...
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasole...
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate ...
o Ratsarakkehobused o Traavlid o Universaalsed tõud o Poolraskeveohobused o Raskeveohobused o Ponid 5. Hobuste värvused, hobuste märgised, hobuse vanuse määramine hammaste järgi Värvused o Must hobusel on mustad karval, jõhvkarvad on ka mustad (ahkmust, pigimust, süsimust) o Hiirjas - karvastik on hiirhall, jalad, saba, lakk mustad (tume-, hele-, harilik hiirjas) o Tuhkur hallid karvad segamini oruunidega, jõhvkarvad on mustad o Võik karvad on kollased, jalad ja jõhvkarvad mustad o Kõrb karvad pruunid, jalad ja jõhvkarvad mustad (mustjas-, hele- ja harilik kõrb) o Raudjas pruunid, roostetaolised o Punane- punane karvastik ja jõhvid o Kollane karvad kollased, jõhvkarvad on valkjad o Hall segamini on mustad ja valkjad karvad
Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad s...
1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hoold...