kiirekasvulisteks vabakujulisteks hekkideks. Joonis 83. Punane leeder (http://et.wikipedia.org/wiki/Punane_leeder) Joonis 83. Punane leeder Kasutatud kirjandus: Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=161&art=123. 24.09.2013. Tartu Ülikool LO Loodusteadusliku hariduse keskus. Kättesaadav http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/leeder2.htm. 24.09.2013. 3.10 Enelas (Spiraea) Konkreetne liik: tuhkur enelas 'Grefsheim' (Spiraea x cinerea 'Grefsheim') (joon. 85, joon.86) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 150-200 cm, laius 150-200 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kaarjate okstega põõsas. Lehed: hallikasrohelised, kitsas elliptilised, 2-4cm pikad, sügisvärvus kollane. Õied või õisikud: valged, õiekobarad asuvad piki eelmise aasta võrseid, mais-juunis. Liigi eritunnused: kohe peale õitsemist tagasi lõigata, siis moodustab pikki kaarjaid
Linnapark (Tartu Karu park) Park (varasema eestikeelse nimetusega puiestik) on mitmekesise taimestikuga, sealhulgas puude või põõsastega haljasala. Linnapargid on linnade piirides paiknevad üldkasutatavad rohkesti külastatavad pargid, kus on varjurikkad põlispuurühmad, põõsastikud, rohked jalutusteed, mängu- ja puhkeplatsid, monumendid, mälestusmärgid. Vaksali park ehk Karu park on park Tartu kesklinnas, Jaan Tõnissoni tänava ja Julius Kuperjanovi tänava vahel. Kaunis vaksali park on aastatega hõrenenud, kuid mitte kadunud. Pargi suurus on 1,9 hektarit. Selles asub praeguseks liivaga täidetud purskkaev, mille keskel seisab graniitskulptuur Karu. Kuju lõi Ole Ehelaid 1957. aastal. 2012. aastal rajati parki laste mänguväljak. 1. Millistest liikidest antud kooslus koosneb? Otsida välja taimed, loomad, putukad, mullaelustik e. nii palju kui on võimalik antud koosluse kohta infot saada. Pargid sarnanevad oma olemuselt...
Kuressaare Ametikool Ehituse ja materjalitöötluse õppesuund Väikelaevade ehitus Ragne Regina Pesti NIRK Referaat Juhendaja: Anu Martinson Kuressaare 2012 SISSEJUHATUS Joonistus: Kristi Jaanus Talvel on looduses vaikne: tundub, et enamik loomi on kas soojale maale kolinud või kükitab hiljukesi urus ja ootab kevadet. Siiski need, kes talveks magama ei heida, tuletavad huvilisele ennast pidevalt meelde. Lumetul ajal ei oska ju arvatagi, kui paljude loomaradadega võib metsaskäija tee ristuda! Üks neist loomakestest, kes talvel aktiivselt tegutseb ja alatasa ka jäljeraja nähtava koha peale jätab, on nirk (Mustela nivalis). 1. SUGULASED Nirk kuulub kiskjaliste (Carnivora) seltsi kärplaste (Mustelidae) sugukonda. Kärplased on suurim sugukond kiskjaliste seltsis, siia kuulub ü...
Tundra: gleimullad, kanarbik, vaevakask, mustikas, põhjapõder, hülged. Metsatundra: jändrikud ja madalakasvulised tundrakased. Metsavöönd: Okasmets: Näivleetunud ja gleistunud mullad. Nulu- ja seedermännimetsad. Orav, lendorav, kobras, valgejänes, põder, pruunkaru, hunt. Sega- ja lehtmets: Liivased leede- ja leetunud mullad. Laialehelised pöögi- ja tammemetsad. Kaelushiir, siil, hirv, metskits, euroopa piison, metsnugis, tuhkur, metskass, metsvint, peoleo, põõsalind. Stepivöönd: leostunud mustmullad, ülesharimine on põhjustanud erosiooni ning halvendanud muldade tootlikkust. Kõrrelised, aruhein, stepirohi. Suslik, stepituhkur, röövlinnud ja roomajad. Poolkõrbevöönd: Kastanmullad ja poolkõrbe pruunmullad. Kuivalembelised kõrrelised ning poolpõõsad(pujud). Mufion, metskass. Lähistroopilised igihaljad metsad ja põõsastikud: ferraliit ja ruskmullad, oliivipuu, põõsastikud. Flamingod, ahvid.
9000- 8000 a.t. · Soojem, kuivem · Mänd ja lepad kuuse sissetung · 8000 a.t. kuusemetsad Viljandimaal · Tarvas, metssiga, kits, hirv Atlantikum 8000 5000 a.t. · Kliima 2-4°C soojem kui praegu, niiske · Rabade teke · Laialehised puud: sarapuu, lepp, jalakas, tamm, pärn, vaher, valgepöök, raagremmelgas · Luuderohi · Pähklid, tõrud: Metssiga, mäger, siil, mutt, orav, hiired, metsnugis, tuhkur, metskass, euroopa naarits, sookilpkonn · Inimene rannaaladele, Kunda kultuur, püsiasustus Metsa põletamine, karjakasvatus Sub-boreaalne 5000-2500 a.t. · Kliima jahenemine · Kask, kuusk, mänd · Laialehised metsad - alepõllundus · Venekirveskultuur teraviljapõllud · Lendorav, ahm · Hobuse, veise, kitse, sea ja lamba luujäänused koduloomad Subatlantiline 2500 1000 a.t. · Suured kuusemetsad
Eesti elu 1940ndatel Üldine elu 1940ndal • 1. september 1939 – algas II maailmasõda • 1939 - Eesti ja Nõukogude Liit sõlmisid vastastikuse abistamise lepingu (25 000 punaväelast Eestis) • 21. juuli 1940 – kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ENSV), presidendiks J. Vares • 14. juuni 1941 – massiküüditamine … • 22. juuni 1941 – Suur Isamaasõda (Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel) • 1941 – saksa väed okupeerisid Saksa (kindralkomissariaat Estland) • 1944 – paljud Eesti linnad pommitati puruks (nt Tartu, Tallinn, Narva) • Sundmobilisatsioon Saksa armeesse • Eestist lahkus Läände u 70 000 eestlast … • 1944 – saksa väed taanduvad, kogu Eesti nõukogude okupatsiooni all • metsavendlus • 1945-1949 – pidev inimeste arreteerimine, haarangud metsades • 25.-26. märts 1949 – teine massiküüditamine (Siberisse saadeti 20 000 inimest) • 1949ndate teisel poolel peatus Eesti kirjanduslik ja kultuuriline ar...
tarvitaks. Näited: hikkoripuu, hõbevaher, vaskuss, pimerott, suurtrapp, tuttvutt, piisonirohi, preeriarohi, sulg-stepirohi, tuhkur pojeng, kurekell, tamm, habehein. Asub peamiselt Valitseb kuiv ja Seal on tavalised mullad. Aga Taimed on kohastunud põuaga. Vahemerelise vööndi loomastikus Vahemereline vahemere ääres
23) Selgita, milles seisneb parasitism käo puhul Ta muneb oma muna teise linnuliigi pessa. Koorunud käopoeg lükkab peremeeslinnu munad ja juba koorunud pojad pesast välja. Nii jääb ta pessa üksi. Võõrvanemad kasvatavad käopoeg üles. 24) Selgita mida mõistad kiskluse all? Üks loom kasutab teist toiduks e. röövloomad(nt: hunt, rebane, ilves, nirk) 25) Kes on Eesti tavalisemad kiskjad? Kes on nende tavalisemad saakloomad? Kiskja: Karu, Hunt, Rebane ja Ilves, tuhkur, nirk Saakloom: Jänes, metskits, lambad 26) Millist kasu toob kiskjatele saakloomade arvu kiire suurenemine? See tähendab, et kiskjad saavad rohkem süüa ja neil on suurem valik 27) Miks ei saa me kõiki röövloomi kiskjateks nimetada Kuna kiskjatel on iseloomalik kiskhammas 28) Võrdle konkurentsinähtust kutsikate ja potis kasvavate taimede puhul? (sarnasused, erinevused)
ILUTAIMED ILUPÕÕSAD Lodjap-põisenelas (Physocarpus) Kuni 3m kõrgune ümar põõsas. Juunis roosakasvalged õisikud. Dekoratiivsed punased marjad. Vanemad oksad hallikaspruunid tugevasti kestendava koorega. Erinõuded: vähenõudlikud, taluvad pügamist. Kaselehine enelas (Spiraea) Kuni 1m kõrgune Kausi- või kerakujuline põõsas. Õied valged, juulis augustis Sarikjad õisikud lamedad või poolkerajad. Jaapani enelas (Spiraea) Kõrgus: Umbes 1 meetri kõrgune püstine põõsas Kasvukoht: Valguslembesed põõsad. Taluvad suitsu, külmakindlad. Muld: Pole nõudlikud Tuhkur enelas(Spiraea) 1,2m kõrgune põõsas, mille eelmise aasta varred on mais poole ulatuses kaetud tihedalt valgete väikeste õitega Kaarjate okstega Kasvukoht päikeseline kuni poolvarjuline. valgusnõudlikud, vajavad lõikamist Võnk-pärgenelas (Stephanandra) Kuni 1,5 m kõrgune, õrnade, maani kaarduvate punakaspruunide võrsetega laiuv põõsas sügisvärvus pun...
Kärplased Nirk ja kärp on talvel valged, mistõttu erinevad nad teistest kärplastest. Nad pole kaitsealused liigid ega ka jahiulukid. Saarmas ja ahm pole samuti staatusega loomad. Suvel on nirgi ja kärbi alumine kehapool valge või kollakas. Kärbil on sabaots must, nirgil ei ole musta osa saba otsas. Tuhkur on kahevärviline, pealmine pealiskarv on pruun ja all on heledam aluskarv. Samuti on tal valge ninamik ja silmade vahel on tal tume jutt. Samuti laseb ta paha haisu. Tuhkur on loom, keda peetakse ka koduloomana. Euroopa naarits on ühtlaselt tume, kuid tal on valge nina ja pisut lõua alt. Mingil on valge alamokk. Ohustab kalaliike ja lindude pesasid. Metsnugis on kollaka rindmikuga. Elab metsas. Tunneb huvi mesilate vastu – samaväärne mesilate kahjustaja kui ka karu. Kivinugis/kodunugis on valge rindmik ja see hargneb ka käppadele. Asub ka inimasulates. Saarma arvukus on väga oluliselt tõusnud ja teda võib pidada ka tavaliseks loomaks.
Kirjandus Barokk ja Klassitsism. Renesanssikirjandusest arenes 17. sajandil välja kaks mitmeti vastandlikku kunstisuunda. Barokk tekkis Itaalias 16. sajandi lõpul, levides üle kogu Euroopa, kustudes 18. sajandi keskel. Barokk ei ole uus kunstivool, vaid renessanssi täiustus. 17. sajandil valdav Hispaanias, Itaalias, Saksavürstiriikides. Baroki kirjandus on nii sisult kui vormilt rajatud teravatele kontrastidele, eelistab dramaatilisi situatsioone ja erakordseid kangelasi, kaldub äärmuslikkusse, stiil on sageli iseäratsev ja ülepingutatud. Mingeid reegleid peale oma fantaasia ei tunnistata. Lõige tüüpilisemal kujul leiab barokseid jooni Hispaania draamakirjanuses, mille esindajad on Lope de Vega ja Pedro Colderon. Lope de Vega. XVI sajandi lõpul lavade ainuvalitseja. Temalt on säilinud enam kui pooltuhat näidendit kõikvõimalikes zanrites. Tänu tema erakordsele villjakusele jõudis hispaania draama varakult küpsuseni. 1609. aastal avalda...
Nad peavad need ammu ja väiksed selgroogsed kilpkonn ja madu) õitsema väga lühikese aja põldude alla. kobestavad mulda. Röövlinnud, Hunt, rebane, jooksul, et enne põuda viljuda. Üksikud nirk, tuhkur, stepikotkas. Paljud taimed elavad üle kuiva looduslikud aja maa-alustes osades- taimkatte alad. paksudes juurtes, mugulates. Mujal lokkavad
Hobune Referaat Annette Kirotar Gustav Adolfi Gümnaasium 8.c 2008/2009 Peatükid Üldinfo..............................................................lk. 3-4 Värvused...........................................................lk. 5-6 Eesti hobune......................................................lk. 7-8 Araabia hobune.................................................lk. 9 Koolisõit............................................................lk. 10 Kasutatud kirjandus...........................................lk. 11 2 Hobune ehk koduhobune (Equus caballus) on koduloom. · Klass: imetajad - Mammalia · Alamklass: pärisimetajad - Placentalia · Ülemselts: kabiloomalised - Ungulata · Selts: kabjalised - Perissodactyla · Sugukond: hobuslased - Equidae · Perekond: hobune Equus Hobused, eeslid...
Tavaliselt moodustavad hiirelaadsed närilised või konnad hariliku rästiku toidu põhiosa kogu aktiivse perioodi vältel, kuid maapinnal pesitsevate väikeste lindude massilise koorumise ajal on linnupojad rästiku meelistoiduks. Noored rästikud toituvad tavaliselt putukatest, eriti tirtslastest ja mardikalistest, harvemini söövad liblikaröövikuid, sipelgaid, nälkjaid ja vihmausse. Hariliku rästiku vaenlasteks on madukotkad, harvemini toonekured, neljajalgsetest mäger, rebane, tuhkur ja siil. 8. Ökoloogilised globaalprobleemid. 1971. aastal kirjutati Iraanis Ramsari linnas alla märgalade konventsioonile. Ramsari konventsiooni eesmärk on kaitsta kogu maailma märgalasid, sest nende pindala ja väärtus väheneb pidevalt nende kuivendamise, reostamise ja majandusliku kasutuselevõtu tõttu. Konventsioonis rõhutatakse märgalade suurt ökoloogilist rolli, seda eriti veelindude rände-, puhke- ja pesitsuspaikadena. Kõik konventsiooniga liitunud riigid peavad võtma
võimaldab saarele iseloomulik maastikuline mitmekesisus. Niisked niidud ja lodud ning kõrged kuivad kadastikud loovad neile ellujäämiseks soodsa, kuid samas ka väga kergesti haavatava looduskoosluse. Mõningad näited orhidee liikidest võib näha allpool joonistel. Metsadesse on viimase 50 aasta jooksul elama asunud põdrad ja metssead. Ümbruskonnas leidub veel metskitsi, jäneseid, oravaid, põldhiiri, rebaseid ja teisi väiksemaid kiskjaid nagu kärp, nirk, tuhkur. Lindudest pesitsevad seal vares, harakas, kuldnokk, musträstas, pasknäär, pääsuke, lagle, leevike, tihane, varblane, lõoke (kelle nimest tuleb ka Lõo talu nimi), öökull, kanakull, linavästrik jt. Kevadel võib kuulda käo kukkumist. Mere ääres pesitsevad veelinnud: kajakad, tiirud, pardid, luiged. Sügisel ja kevadel peatuvad Muhus suured linnuparved, kes pesitsevad põhja pool ja veedavad talve lõunapoolsetes maades. Joonis 2. Kaunis Kuldking Joonis 3
Ulukibioloogia Kanalised Laanepüü ja nurmkana elab metsas. Kaalub kusagil 0,5 kg. Eelistab segametsa kuuse alusmetsaga, mis sisaldaks tingimata leppa, haaba, kaske. Ei ütle ära ka lodumetsast. Noorena tarbivad loomset toitu, täiskasvanuks üle minnes lähevad üle taimsele toidule. Väga palju süüakse sipelgaid taimsest toidust. Monogaamne. Pesitsevad mõlemad maapinnal. Pesa puu otsa ei tee. Sooline sekundaarne dimorfism vähe arenenud. Laanepüül isastel väike tutt kukla peal. Nurmkanal rinna peal tumedam laik. Laanepüü pesakonnas kuskil 6-7 muna. Mais kooruvad. Kuskil 30 000 isendit. Nurmkana levinud hästi lõunapoole. Meenutab väikest kana. Tema on tuntud kui kõige suurema kurnaga ehk pesakonnaga lind Eestis. Metsis sööb männiokkaid. Närilised, jäneselised, kärplased Kütitakse põhiliselt kobrast. Kobras on meile reintrodutseeritud liik. Suri välja 1870 ja uuesti toodi sisse peale II maailmasõda. Maailmas on 2 liiki kobrast: kanada ko...
Hobusekasvatuse küsimused (VL+PM) 1. Perekond Equus, hobuste evolutsioon ja kodustamine (lühidalt) Zooloogilise klassifikatsiooni järgi kuuluvad hobused imetajate klassi, pärisimetajate alamklassi, kabiloomaliste ülemseltsi, kabjaliste seltsi, hobuslaste sugukonda ja hobuste perekonda. Pärishobused 1)koduhobune 2)Prezevalski hobune 3)Tarpan Eeslid 1)kodueesel 2)Somaali ulukeesel 3)Nuubia ulukeesel Eeslikud- 1)kulaan 2)Kiang 3)Onager Sebrad- 1)Grevi sebra 2)Mägisebra 3)Savannisebra Hobuse perekonna liikmetel ühiseks anatoomiliseks ja füsioloogiliseks tunnuseks on: 1)pikad peened jalad 2)kiiret liikumist võimaldav keha 3)Toetuvad maale kolmada varbaga 4)ülejäänud kehaosad võimaldavad kiiret liikumist Hobuse eellaseks on ilmselt P-Am elanud rebasesuurune Eohippos. (60milj aastat tagasi), kes omakorda põlvneb 75 milj aastat tagasi elanud ja viiele varbale toetuvast condylarthist. 2. Hobusekasvatuse sõltuvus sotsiaal-majanduslikest fak...
Kuna Kauksi kaldavööndis ei kasva nii palju pilliroogu, siis ei ole paljud Peipsi järvele omased loomaliigid kohastunud siin elama. Kahepaiksetest paikneb aga tähnikvesilik kogu järve kaldavööndis, Kauksi piirkonnas elab ka rohekärnkonn, kelle arvukus on aga kahanenud, ja rohukonn. Roomajatest sobib liivasel maastikul elada kivisisalikul ja arusisalikul. Imetajatest on Kauksi ja Rannapungerja alaga seotud koprad. Samuti elutsevad siin tuhkur, kärp, mäger ja rebane (Haberman et al 2008). Kultuuripärand ja turism Kauksi kui Eesti-Vene kalurküla oli olemas juba enne Liivi sõda, kirjalikes allikates on seda ala esmakordselt mainitud 1543. aastal. Ajaloopärandina võib välja tuua Kauksi rüütlimõisa, millel oli olnud oma viinavabrik, savikoda ja 2 kõrtsi. Samuti kuulus mõisale sadam Peipsi kaldal, kust sai kaks korda nädalas laevaga Tartusse sõita. (Kauksi ja Kuru külade arengukava 2011-2020)
Kõige tavalisemad puud mägedes nulg ja kuusk, 180-2000 meetri kõrgusel on lapiniidud. Madalamatel nõlvadel kasvavad pöögi-, tamme- ja teiste lehtpuude metsad. Tasandikel kasvab rohi, leidub üksikuid puid. Doonau deltal on kõrkjastikku ja roostikku. Loomastik Rumeenias on 84 liiki imetajaid, 17 neist on ohustatud (nt suslikud, bukoviinia pimerott). Levinumad imetajad on mägikits, karu, ilves, hirv, hunt, rebane, mäger ja tuhkur. Linde on 384 liiki millest 257 liiki on pesitsejad. Levinumad on näiteks kotkad, raisakotkad ja kullid, pelikanid on tavalised Doonau deltas. 12 linnuliiki kuuluvad ohustatute nimekirja (nt käharpelikan, merikotkas, suurtrapp). Roomajaid on 22 liiki (nt sookilpkonn,nokis-,stepi- ja harilik rästik) ja kahepaikseid 19 liiki (nt kollakõht- ja punakõht unk). On ka palju liike mere- ja mageveekalu. Maavarad Rumeenias on mitmesuguseid maavarasid. Tähtsamad energiaallikad on maagaas ja nafta
ajal. Imetajad Karula rahvuspargis on registreeritud 42 liiki imetajaid. Kaitsealustest liikidest on esindatud põhja-nahkhiir, tiigilendlane, veelendlane, suurvidevlane, suurkõrv, pargi-nahkhiir, neist Eesti Punase Raamatu liigid on tiigilendlane ja suurvidevlane. Poolveelistest imetajatest on Eesti Punase Raamatu liik saarmas. Tüüpilisemad suurimetajad rahvuspargis on põder, metskits, metssiga ja ilves. Väikeimetajatest on tavalisemad rebane, kährik, tuhkur, halljänes ja orav. Karula on sobiv elupaik koprale, kelle arvukus alal on ületanud 100 isendi piiri. Vaatamata kasulikule mõjule järvede seisundile ja paljudele vees elavatele loomaliikidele on mitmes piirkonnas kopra tegevuse mõju metsakooslustele ebalooduslik ja vajab seega piiramist. Euroopa Liidu loodusdirektiivis loetletud ja Eestis vähemesinevatest imetajaliikidest on rahvuspargis esindatud saarmas ja tiigilendlane.
Eriti rikas on saar käpaliste poolest: Eestimaa 36 orhidee liigist on siin kindlalt esindatud 26 liiki. 3 LOOMASTIK Muhu metsadesse on viimase 50 aasta jooksul elama asunud põdrad ja metssead, kes paljunesid kiiresti ja tegid põldudel palju pahandust. Muhus on veel metskitsi, jäneseid, oravaid, põldhiiri, rebaseid ja teisi väiksemaid kiskjaid nagu kärp, nirk, tuhkur. Kümmekond aastat tagasi toodi saarele hirved, kes on siin hästi siginud ja kohanenud. Lindudest pesitsevad siin vares, harakas, kuldnokk, musträstas, pasknäär, pääsuke, lagle, leevike, tihane, varblane, LÕOKE (kelle nimest tuleb ka Lõo talu nimi), öökull, kanakull, linavästrik jt. Kevadel võib kuulda käo kukkumist. Mere ääres pesitsevad veelinnud: kajakad, tiirud, pardid, luiged. Sügisel ja kevadel peatuvad Muhus suured linnuparved, kes pesitsevad
Lehed elliptilised või laielliptilised Terveservalised või nõrgalt lainja servaga Alt hallid Viltjaskarvased 5...10 cm pikad 3...6 cm laiad · Raagremmelgas · Salix carpea Äraspidised või kiiljad Lühidalt teritunud või tömpja tipuga Lainelise servaga Pealt hallikasrohelised Väga lühikarvased Alt hallid, viltjaskarvased 6...12 cm pikad 2...4 cm laiad · Tuhkur paju · Salix cinerea Lehed süstjad, Terveservased Pealt rohelised Alt hallikad Siidkarvased 2...6 cm pikad 0,3...1 cm laiad Leheroots kuni 0,5 cm pikk Hõredalt karvane · Hundipaju · Salix rosmarinifolia Lehed lineaalsüstjad Laiem koht allpool keskkohta Terve, alla pööratud servaga Alt hallikad, siidkarvased (noorelt mõlemalt küljelt siidkarvased) 8...15 (21) cm pikad, 0,5
(Remmel 1978). Linde on Vooremaa järvedel rõngastatud rohkelt. Siin rõngastatud naerukajakaid on tabatud ka Valgevenes, Ukrainas, Ölandi saarel, Taani väinades ja Taanis, Hollandis, Inglismaal ja Itaalias (Remmel 1978). Ondatra on Vooremaa imetajatest olulisem, kes toodi 1947. aastal Laadogast Vooremaa järvedesse ja Emajõkke. Ondatra kohanes kiiresti ning levis pea üle kogu vabariigi. Vooremaale meelitanud ka oma vaenlasi, kelleks on tuhkur, nirk ning kährikkoer. Rebane käib sageli järvekallastel toitumas ning põldudel on näha jooksmas halljänest (Remmel 1978). 5. INIMTEGEVUS Vooremaal domineerivad põllumajandusalad, hõlmates 48% territooriumist. Reljeefi kõrgemad osad – voorte laed ja nõlvad – on põldudena kasutust leidnud juba pikka aega. Intensiivse põllumajandusliku kasutamise tõttu on põllumaaks sobivad maad kaitsealal kultuuristatud, üles on
Koprad võtavad uue partneri vaid siis kui vana hukkub. Elatakse koos mitme-aastaste poegade ja erinevate pesakondadega. On väga territoriaalsed loomad - märgistatakse anaalnäärmetega. Karvkatte võidmiseks on tugevalt arenenud rasunäärmed, mis toodavad tugevat kollast tugevalõhnalist kopranõret. Väga hea ehitustegevusega, samuti suudavad sukelduda umb.20 min, sel ajal sulguvad kõrvaavad nahakurruga. Vaenlaseks on suurkiskjad. Poegadele aga saarmas, rebane, tuhkur, naarits, havid, kotkad. PÄHKLINÄPP (Muscardinus avellanarius) - hiiresuurune, roostjaskollane, oranzi seljaga ja heleda kõhualusega loom. Elab leht- ja segametsade servaaladel. Peamiselt taimtoiduline - seemned, viljad, tõrud, marjad, pungad, putukad. Sigib 2 korda aastas, pesas 3-5 poega. Tiinus kuni 25 päeva, imetamine kestab umbes kuu. Põhiliselt öise eluviisiga. Talvitub maa sees külmumispiirist allpool. Talveuni septembrist aprillini.
mõttekad koosolekud pärast kella viit naasin Helsingist vilusid põõsaaluseid tool oli nisis ei joodud õlut mõrvatud elanikke ohtlikem teelõik neid oksjoneid koka-köögitöölise koormus jäime kontsertidega rahule Peterburi, Peterburisse käsin lõpetada Õlu, õlle, õlut, õlled, õllede, õllesid laevajuhi-mehaaniku ametikoht Suhkur, suhkrut, tuhkur, tuhkrut Kosrtnat, korstnate, korstent, korstende Veensin, veenda, veennud Video, videot, videote, videoid Möönsin, möönda, möönnud Stereo, stereot, stereote, stereoid Valdama, vallanud, vallatakse Rodeo, rodeot, rodeote, rodeoid Baarmen, baarmenit, baarmenite, omas :omakse, omast, omaksesse; omaste, baarmeneid omakseid, omastesse ja omakseisse ; hrl
Konnad on seal väikesed, alla viie sentimeetri suurused loomad, kelle ribid pole ühenduses selgrooga. Nad ei krooksu, nagu konnale kohane, vaid heal juhul piiksuvad. Uus-Meremaa sisalikud seevastu ei mune, vaid sünnitavad elusaid poegi. Üks tuntuim elusolend on kuni veerand meetri pikkune tuataara, kelle lähisugulased surid välja juba 65 miljonit aastat tagasi. Leidub väga palju sissetoodud loomaliike, neid on üle 600 (siil, hiir, küülik, rebane, tuhkur, rott, horv, metssiga, põder, varblane, kuldnokk, rästad jne) on soodsa elukeskkonna tõttu hästi kohanenud, kuid paljud neist on mõjunud kohalikule loodusele hukatuslikult. Enne inimese tulekut oli Uus-Meremaal arvatavasti 60 linnuliiki, kellest 40% on nüüdseks välja surnud. Praeguseks on Uus-Meremaale alles jäänud veel mõned lennuvõimetud või väga saamatult lendavad linnud. Neist kuulsaim on kiivi. Kiivisid on õigupoolest kolm liiki, kõik öise
Eestis pole avastatud kobrastel haigusi. Samuti ei ole koprad peremeesorganismiks nakkavatele haigustele. Koprad surevadki tavaliselt kas loomulikku surma, jahi käigus või satuvad kellelegi toiduks. Koht toiduahelas, suhted teistega. Toiduahelas on nad herbivoorid ja toiduks suurkiskjatele. Tänu vee-eluviisile ja urgudele on kobras vaenlaste eest küllaltki hästi kaitstud. Maismaal võivad vaenlasteks olla kõik suurkiskjad. Poegadele on ohuks saarmas, rebane, tuhkur, suured röövlinnud. 11 Kasutatud kirjandus. Bioloogia gümnaasiumile, 4.kursus. Maailmaatlas www.bio.edu.ee/loomad www.bio.edu.ee/taimed www.et.wikipedia.org http://www.soomaa.com/?id=72&lang=est http://bio.edu.ee/taimed/general/lamminiit.htm http://www.koolielu.ee/files/Niidutaimed.doc http://mt.legaltext.ee/esterm/concept.asp?conceptID=76568&term=lamminiit http://miksike.ee/ http://koolielu.ee/ http://www.zbi.ee/satikad/putukad/ www.google
(...–13. saj; 54–75 tüve) • viimane rühm, milles tüvesid laenatud pms eesti keele eelses faasis, laenud ka teistes lms keeltes • põllundus, kalandus, jahindus: sahk, sirp, ike, hurt, und • olme: aken, värav, lusikas, saabas, kasukas, koonal, lootsik, saan, turg, vigel ‘suur hark’ • religioon, ühiskond: pagan (< ‘halb, vilets; räpane’), papp, raamat (< ?’dokument; tähed’), rist, sundima ‘kohut mõistma’, vaba • muu: tuhkur, varblane, tust, nädal, mässama, rajama Läti laenud (8. sajandist alates; 31–42 tüve) • taimed-loomad: kanep, lääts, kõuts, udras ‘saarmas’ • olme: harima, kuut, kukkel, kauss, palakas Alamsaksa laenud (13.–17. saj; 771–850 tüve) (1) • suurim laenurühm; pikaaegsed kontaktid, väga suur mõju; ühiskondlikud suhted (mõisnikud, vaimulikud, kaupmehed jne); ühiskonna muutused, uued mõisted • somaatiline: aader, koot, neer
pealt tumerohelised, asgeli läikivad, alt sinakasrohelised, paljad, 5...9 cm pikad ja 2...3,5 cm laiad. Abilehed väikesed, neerjad, näärmelise servaga, püsivad suveni. Salix caprea– raagremmelgas Lehed elliptilised või laielliptilised, terveservalised või nõrgalt lainja servaga, alt hallid, viltjaskarvased, 5...10 cm pikad, 3...6 cm laiad. Abilehed neerjad, varisevad varakult. Salix cinerea – tuhkur paju Lehed äraspidipiklikud või -kiiljad, lühidalt teritunud või tömpja tipuga, lainelise servaga, pealt hallikasrohelised, väga lühikarvased, alt hallid, viltjaskarvased, 6...12 cm pikad, 2...4 cm laiad. Abilehed suured, neerjad, püsivad kaua. Salix rosmarinifolia – hundipaju Lehed süstjad, terveservased, pealt rohelised, alt hallikad, siidkarvased, 2...6 cm pikad ja 0,3...1 cm laiad. Leheroots kuni 0,5 cm pikk, hõredalt karvane, abilehed piklikud, väikesed, varisevad varakult.
Varvaste vahel on ujunahk. Valge rõngad silmade ja kõrvade vahel. Levik: kogu Euroopa, v.a. osa Briti saartest ja enamus Skandinaavia poolsaarest.Arvukus Eestis: tavaline Toitumine: Üsna liikuvad loomad, kes söövad kõike, millest jõud üle käib (roomajaid, kahepaikseid, pisinärilisi, siile, jäneselisi, kanalisi, putukaid, usse, limuseid). Tähtsaimaks toiduobjektiks on hiired ja kahepaiksed, varakevadel ka raibe. Vähesel määral sööb marju ning toidurohkuse korral kogub varusid. Tuhkur võib korraga murda rohkem saakloomi kui süüa jõuab, seetõttu on kanakasvatajad vahel väga kurjad tuhkru peale. Sigimine; Jooksuaeg on märtsis-aprillis, tiinus kestab ca 1,5 kuud ning pojad sünnivad mais. Pesakonnas on 4-6 poega, kes iseseisvuvad sügiseks, sünnivad maikuus. Suguküpseks saavad aastaselt. Probleemid: Lubatud jahiviisid ja aeg: kastlõksuga, puult või ehitiselt kohe surmava püünisrauaga, samuti varitsus- ja hiilimisjahina ja jahikoeraga 1.okt-28.veeb.
Calmia: magnoolia. Kättesaadav: http://www.calmia.ee/Taimed/magnoolia.htm (viimati külastatud 20.05.2011) Calmia: mägimänd. Kättesaadav: http://www.calmia.ee/Taimed/igihaljad_puud/magimand.htm (viimati külastatud 20.05.2011) Calmia:viirpuu. Kättesaadav: http://www.calmia.ee/fotsing.html (viimati külastatud 23.04.2011) Dendroloogiline abimaterjal enamlevinud Eestimaa puude ja põõsaste kohta Kättesaadav: www.tihemetsa.ee/dendro/ (viimati külastatud 17.04.11) Eesti Aiaklubi, 2011a. Tuhkur enelas 'Grefsheim'. Kättesaadav: http://aiaklubi.ee/index.php? option=com_mtree&task=viewlink&link_id=67&Itemid=99999999 (viimati külastatud 18.04.2011). Eesti Aiaklubi, 2011b. Aedhortensia 'Limelight'. Kättesaadav: http://aiaklubi.ee/index.php? option=com_mtree&task=viewlink&link_id=73&Itemid=99999999 (viimati külastatud 18.04.2011). Eesti giid. Tsuura kuusk. (Kättesaadav: http://www.eestigiid.ee/? SCat=40&CatID=0&ItemID=1300) (Viimati külastatud: 24. 04.2011) Eesti Päevaleht 2004
ee/fviljapuud.htm l (viimati külastatud 18.04.2013) Dekoratiivsete okaspuude aastaringne hooldamine. Harju Elu, 4.mai.2012, lk 6. Delfi. Elulõngad ilmestamas kodumaja. Kättesaadav http://naistekas.delfi.ee/kodu_ja_aed/kodu/elulongad-ilmestamas-kodumaja.d? id=1483236 (viimati külastatud 18.04.2013) E, Vool. ILUPUUD JA PÕÕSAD HALJASTUSES. Kättesaadav http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/3044/Ilupuud%20ja%20-poosad.pdf (viimati külastatud 17.04.13) Eesti Aiaklubi, 2011a. Tuhkur enelas ,,Grefsheim". Kättesaadav http://aiaklubi.ee/index.php? option=com_mtree&task=viewlink&link_id=67&Itemid=99999999 (viimati külastatud 17.04.2013) Eesti Entsüklopeedia. Ploomipuu. Kättesaadav http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ploomipuu2 (viimati külastatud: 17.04.13) eHow A. How to Plant Sorbaria Sorbifolia. Kättesaadav http://www.ehow.com/how_8173577_plant-sorbaria-sorbifolia.html (viimati külastatud 18.04.2013) eHow B. Growth Rate of Hydrangea Paniculata. Kättesaadav http://www
1716 Suureleheline pärn 4 tk 166 664 1717 Pihlakas istutamine mullapalliga 3 tk 4,90 77,34 64,87 427 1718 Vaher istutamine mullapalliga 3 tk 4,90 295 64,87 1080 1719 Tuhkur enelas istutamine koos kasvumullaga 8 tk 0,80 4,72 10,4 121 1720 Harilik sireli istutamine koos kasvumullaga 4 jm 0,90 8,06 12,48 83 1721 Värdforsüütia 4 tk 3,3 3 26 1722 Puude istutamine 24 tk 4,90 24,54 64,87 2146
Karula rahvuspargis on registreeritud 42 liiki imetajaid. Kaitsealustest liikidest on esindatud põhja-nahkhiir, tiigilendlane, veelendlane, suurvidevlane, suurkõrv, pargi-nahkhiir, neist Eesti Punase Raamatu liigid on tiigilendlane ja suurvidevlane. Poolveelistest imetajatest on Eesti Punase Raamatu liik saarmas. [10] 11 Tüüpilisemad suurimetajad on põder, metskits, metssiga ja ilves. Väikeimetajatest on tavalisemad rebane, kährik, tuhkur, halljänes ja orav. Karula on sobiv elupaik koprale, kelle arvukus alal on ületanud 100 isendi piiri. Euroopa Liidu loodusdirektiivis loetletud ja Eestis vähemesinevatest imetajaliikidest on kõrgustikul esindatud saarmas ning tiigilendlane. [10] 2.1 Hinnang loodusressurssidele Karula rahvuspargi alal on traditsiooniliselt tegeldud põllumajandusega. Karula elanike kõige tähtsamateks tegevusaladeks on olnud vilja- ja loomakasvatus, aga ka metsandus, aiatöö, mesindus ja kalandus
Joonis 8. Rukkirääk Karula rahvuspargis on registreeritud 42 liiki imetajaid. Kaitsealustest liikidest on esindatud põhja- nahkhiir, tiigilendlane, veelendlane, suurvidevlane, suurkõrv, pargi-nahkhiir, neist Eesti Punase Raamatu liigid on tiigilendlane ja suurvidevlane. Poolveelistest imetajatest on Eesti Punase Raamatu liik saarmas. [10] Tüüpilisemad suurimetajad on põder, metskits, metssiga ja ilves. Väikeimetajatest on tavalisemad rebane, kährik, tuhkur, halljänes ja orav. Karula on sobiv elupaik koprale, kelle arvukus alal on ületanud 100 isendi piiri. Euroopa Liidu loodusdirektiivis loetletud ja Eestis vähemesinevatest imetajaliikidest on kõrgustikul esindatud saarmas ning tiigilendlane. [10] 2.1 Hinnang loodusressurssidele Karula rahvuspargi alal on traditsiooniliselt tegeldud põllumajandusega. Karula elanike kõige tähtsamateks tegevusaladeks on olnud vilja- ja loomakasvatus, aga ka metsandus, aiatöö, mesindus ja kalandus
pikaks ajaks. Erosioon toimub siis, kui mullas ei kasva taimi ja tuul ja vesi uhuvad mulla ära, jättes maha viljatu ala. _____________________ Kisklus (röövlus) on toitumissuhe, mis väljendub selles, et üks loom sööb teist looma. Teistest loomadest toituvaid loomasid nimetatakse röövloomadeks. Saakloomadel puudub tihti kaitsevõime, sageli kasutavad nad enesekaitseks sarvi ja jäsemeid. Kiskjatele on iseloomulik kiskhammas. Kiskjad on nt hunt, rebane, ilves, tuhkur ja lõvi. Konkurents - Kui ühes ja samas elupaigas tahavad korraga elada paljud isendid, kelle on ühesugused vajadused, siis kõik sinna ära ei mahu. Taimedest jäävad püsima need, kes kasvavad kiiremini ja jätavad teised varju. Loomadest jäävad elupaika asustama need, kes on teistest edukamad. ______________________________________________________________________ _____ 9. Vetikate tähtsus looduses ja inimese elus. Näiteid liikidest; Õhu saastumine. Kasvuhooneefekt
teiste veeorganismide eluks. Jõevähki ennast söövad paljud röövtoidulised veeloomad. Ta on vajalik forellile ja teiste lõheliste noorjärkudele, angerjale, ahvenale, haugile jne. Teda söövad meelsasti ka veekogudega seotud imetajad: saarmas, naarits, tuhkur, mink ja vesimutt. Jõevähi elujõuline asurkond pidurdab veekogude eutrofeerumist ja suurendab selle liigilist mitmekesisust[2]. 6. Anatoomia ja füsioloogia 6.1 Välisehitus Jõevähi keha koosneb 19 kokkukasvanud lülist ja seda katab kaltsiumisooladega (CaCO3) tugevdatud ogaline ja köbruline kitiinkoorik, mis on loomakese välisskeletiks sellele kinnituvad lihased. Igal kehalülil on paar lülilisi jätkeid
ka Valgevenes, Ukrainas, Ölandi saarel, Taani väinades ja Taanis, Hollandis, Inglismaal ja Itaalias (Remmel 1978). Ondatra on Vooremaa imetajatest olulisem, kes toodi 1947. aastal Laadogast Vooremaa järvedesse ja Emajõkke. Ondatra kohanes kiiresti ning levis pea üle kogu vabariigi. Ondatrale on meelispaigaks veetaimestikurohked jõed ja järved, mille kõrkjastikku ehitab ta omapärased kuhilpesad või uuristab kallastesse urud. Ondatra on Vooremaale meelitanud ka oma vaenlasi, kelleks on tuhkur, nirk ning kährikkoer. Rebane käib sageli järvekallastel toitumas ning põldudel on näha jooksmas halljänest (Remmel 1978). 5. Inimtegevus Maakattes domineerivad Vooremaal põllumajandusalad, hõlmates 48% territooriumist. Reljeefi kõrgemad osad voorte laed ja nõlvad on põldudena kasutust leidnud juba pikka aega, esimeste alapõldude rajamisest saadik. Intensiivse põllumajandusliku kasutamise tõttu
Mitmerindelistes metsades kasvab palju liaane, epifüüte ja sõnajalgpuid. Põhjasaarel kasvab ka hiiglaslik kauripuu, Lõunasaare suuri raiesmikke katab sekundaarne võsa. Uus-meremaa on oma loomastiku omapära tõttu omaette faunistiline piirkond. U-M puuduvad kiskjalised ja sõralised, üle 90% linnuliikidest on endeemsed(kiivi, tui, kea jne). Ainus roomaja on põhjaosa väikesaartel elutsev hateeria. Leidub väga palju sissetoodud loomalikke, neid on üle 600(siil, hiir, küülik, rebane, tuhkur, rott, horv, metssiga, põder, varblane, kuldnokk, rästad jne) on soodsa elukeskkonna tõttu hästi kohanenud, kuid paljud neist on mõjunud kohalikule loodusele hukatuslikult. [2] 5 2.Riigi arengutaseme iseloomustamine Uus-Meremaal on kaasaegne arenenud majandus, mille SKT on ligikaudu 101 688 miljardit dollarit (seisuga 2005).
Liikide arv ca 60. Madal kask (Betula humilis); Vaevakask (Betula nana); Sanglepp (Alnus glutinosa); Hall lepp Liikide arv 30. (Alnus incana);Roheline lepp (Alnus viridis), Harilik valgepöök (Carpinus betulus); Harilik sarapuu (Corylus avellana); Hõberemmelgas (Salix alba); Raagremmelgas (Salix caprea); Rabe remmelagas (Salix Omadustelt on valgusnõudlikud, taluvad fragilis); Tuhkur paju väga hästi äärmustempetatuure, (Salix cinerea), Vitspaju kiirekasvulised, väga hea (Salix viminalis); regenereerimisvõimega, Paljud pole Kahevärviline paju pikaealised, kuna mitmed seeneliigid (Salix phylicifolia); tekitavad mädanikku neile. Vesipaju (Salix triandra); Halapaju (Salix acutifolia); Harilik haab (Populus tremula); Ameerika haab (Populus tremuloides):
Peaaegu kogu selle emaliku käitmise kutsub esile üks asi: väikeste kalkunitibude häälistus " siuts-siuts". Tibude muud iseloomulikud jooned nagu lõhn, puudutus või välimus, mängivad siin vähe rolli. Kui tibu siutsub, siis tema eest hoolitsetakse, kui ei siutsu, siis ema ignoreerib teda ja mõnikord võib isegi tappa. Seda, kui äärmuslikult emakalkunid sellest ühest häälitsusest juhinduvad, demonsteeribki M.W.Foxi eksperiment emakalkuni ja tuhkrutopisega. Tuhkur on emakalkuni looduslik vaenlane, kelle ilmumisele reageeritakse kisa, nokahoopide ja metsiku küünistamisega. Eksperimendis avastati, et isekui kui emakalkuni poole tõmmati nööriga tuhkrutopis, sa see kohese raevu ja rünnaku osaliseks. Kuid kui sellesama täistopitud tuhkrun sees oli väike magnetofon, millest kostis kalkunipoja siutsumist, siis emakalkun mitte ainult ei leppinud läheneva tuhkruga, vaid võttis ta enda tiiva alla
Üldmetsakasvatus I osa mõisted 1) Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida, kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Metsakasvatuse valdkonda kuuluvad sellised distsipliinid nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, metsaselektsioon, puhkemetsandus jne. Tegeletakse probleemidega, mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamisega, olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2) Metsakorraldus esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Selle valdkonna tegevussuundadeks on metsade inventeerimine ja mõõtmine, metsaressursi arvestamine, metsanduslike tegevuste planeerimine, metsadele majanduskavade koostamine jne. Siia valdkonda kuuluvad sellise õppeained nagu metsatakseerimine, metsakorraldus, kau...
Slaavi ja vanavene laenud (...–13. saj; 41–75 tüve) viimane rühm, milles tüvesid laenatud pms eesti keele eelses faasis, laenud ka teistes lms keeltes põllundus, kalandus, jahindus: sahk (< *soxa), sirp, ike, hurt, und olme: aken, värav, lusikas, saabas, kasukas (< *kožux), koonal, lootsik, saan, turg, religioon, ühiskond: pagan (< ‘halb, vilets; räpane’), papp, raamat (dokument;tähed) 13 muu: tuhkur, varblane, nädal, mässama, rajama Vanarootsi ja rootsi laenud (9. – 17. sajand; 75–173 sõna) meri ja kalapüük: lauter, iil, lant, näkk toidud, toiduained ja -nõud : kann, kirn, korp, pagar, pipar, rumm inimeste iseloomustus: plika, peiar, moor, vaar materiaalse kultuuri uued nähtused ja esemed: käru, kroonu, plasku, ruut, säng, ärtu, äss Läti laenud (8. sajandist alates; 31–43 tüve) taimed-loomad: kanep, lääts, kõuts, udras
Metsaökoloogia ja majandamine 1. Eesti metsad ja metsandus Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis enam kui 85 aasta pikkune ajalugu. 2010. aasta andmetel oli Eestist metsasus 50,6% ja tõenäoliselt see näitaja lähitulevikus suureneb veelgi. Võrreldes Euroopa või maailma keskmise metsasusega on Eesti metsarikas maa. Kaugemas minevikus oli metsade pindala Eestis suurem, ligikaudu 3500-4000 a. tagasi oli Eesti territooriumist metsaga kaetud ligikaudu 85%. Kuid peamiselt seoses põllumajanduse arenguga ja põllumaade rajamisega hakkas metsade pindala vähenema. Metsade pindala hakkas Eestis uuesti suurenema pärast II maailmasõda (põllumaade arvel, ulatuslik metsamaade kuivendamine). Teise Maailmasõja järgsel perioodil on Eesti metsade pindala suurenenud ligemale kaks korda. Eesti metsade liigiline koosseis on mitmekesine, kõige levinum puuliik Eestis on mänd, teisel kohal on kask ja kolmandal kohal kuusk. Viimase p...
Teemad 1. Produktsioonibioloogia ja ökoenergeetika 2. Aineringed (C & N); kliimamuutused 3. Keskkonna saastatus 4. Transgeensed taimed 5. Toit ookeanist 6. Põllumajanduse ökoloogia 7. Metsaökoloogia Eksamil tuleb 6 küsimust + ülesanne, kokku on võimalik saada 100 p, 4 küsimust a 10 punkti, 2 küsimust a 25 punkti, 1 ülesanne a 10 punkti. Kordamisküsimused 1. Kui suur proportsionaalne osa Maale langevast energiavoost seotakse fotosünteesi käigus? Millised on peamised limiteerivad tegurid? 1-1,5 % on fotosünteesi efektiivsus. Taimed on võimelised siduma kuni 3% päikesekiirgusest. Limiteerivad tegurid ehk fotosünteesi kadu. Vaid osa kiirgusest on fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus (400-700 nm). Toimub mittetäielik kiirguse neeldumine lehes, osa kiirgusest läheb kaotsi. Päikeselt tulenev kiirgus ei neeldu ainult taime lehes, vaid ka vees, ookeanis, mullas. Lumi ...
I Ökoloogia põhimõisted. Taimkate ja selle elemendid. Taimekooslus. Ökoloogia on teadus, mis uurib taimede, loomade ja inimeste kooselu ja omavahelisi suhteid neid ümbritsevas looduses. Eluvormid - ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused Liikidevahelised suhted sümbioos, kisklus, parasitism, konkurent Taimekooslus ja selle kirjeldamine Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigidmetsas metsataimed, niidu...
Domineerivad nõmmemetsad. Lääneosas on laialdasi rannaniitusid, eriti iseloomulikud on klibutarnaniidud. Pedassaarele on tüüpilised sambliku- ja kanarbikumännikud. Haruldastest liikidest kasvab siin merikapsas, see on selle liigi absoluutne põhjapiir. Loomastik Lahemaa koos lõunas liituva Kõrvemaaga on loomadele, eriti suurimetajatele omamoodi pelgupaigaks. Esineb põtra, metskitsi, hunte, ilveseid, metssigu, karu, rebane, kährik, mäger, metsnugis, saarmas, tuhkur, kärp, nirk, hall- ja valgejänes, madusid esineb harva. Linnuriik on mitmekesine. Huvitavaim liikidest on krüüsel, kelle pesitsuspaik on Pakri poolsaare põhjarannikul. Lindude osakaal loomastikus on märkimisväärne väikesaartel. Piki Soome lahe rannikut toimub massiline lindude ränne. Kalastik on rikas ja mitmekesine. Soome lahe rannikumadaliku jõed on tähtsad siirdekalade koelmud (lõhelased ja silmud). Jõgedes esineb kõige sagedamini meriforelli, jõeforelli ja vikerforelli.
madalad põõsad. Kahekojalised ja suvehaljad. Lihtlehed. Õied urvana, varustatud meenäärmetega. Kupar ühepesaline, kahe poolmega, seemned väiksed, lennukarvadega. Enamasti putuktolmlejad, väga külmas tuultolmejad. Õitsevad enne või koos lehtimisega. Puukujulisi pajusid nimetatakse remmelgateks. Levib hästi vegetatiivselt. Puit u kasutatakse ehituses ja tselluloosi tootmiseks, biopuhastitena ja energiavõsana. 300liiki(vesi, kahevärviline, tuhkur, hundi, hala, vits). Levinud põhja kui lõunapoolkera parasvöötmes. 71. Eestis kasvavad remmelgaliigid ja nende iseloomustus. Raudremmelgas: Salix pentandra lehed piklik elliptilised, teritunud tipuga, näärmeliselt peensaagja servaga, pealt läikivad, alt kahvatud, leht 5-12cm. 5m kõrgune põõsas või 10m kõrgune puu. Kasvab Euroopas ja Aasia põhjaosas. Eestis kodumaine. Niiske kasvukoht. Meetaim. Rabe remmelgas: Salix fragilis lehed süstjad, pika terava tipuga, näärmelise
Eesti metsad ja metsandus Metsandus - majandusharu, mis tegeleb kõigega, mis seondub metsaga, tähtsal kohal on nii puidu raiumine ja töötlemine, kui ka metsa uuendamine, kasvatamine ja kaitse - teadus- ja haridusharu, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas paljusid kitsamaid valdkondi Metsanduses võib tinglikult eristada peam kolme valdkonda: metsakasvatus, metsakorraldus, metsatööstus 1. metsakasvatus • esindab biol suunda metsanduses. Metsakasvatust võime käsitleda, kui tegevust metsas toimuvate protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. 2. metsakorraldus • esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Tegeleb metsade korraldamisega e inventeerimise ja mõõtmisega, metsaressursi arvestamise ning metsadele majanduskava korraldamisega 3. metsatööstus • esindab tehnilist ja tehnoloogilist suunda. Tegeleb probleemidega, mis on seotud pu...
Valge laka määravad ära ,,flaksini" homosügootne retsessiivne geen ff. ww geen on valge geen ja gg geen on hall. Kuid kui nad oleksid heterosügootsed siis oleks nad dominantsed. Ülejäänud geenid saab jagada kahte gruppi: 1. Lahjendus geenid Siia kuuluvad: a. Hiirjas Dd põhjustab ulukvärvuse mustal hobusel. Tekivad kaitse karvad. Selleks peab olema E-,aa,CC,D-,ww,gg. Üks must(E) ja hall(D) peavad olema dominantsed. b. Tuhkur c. Võik kui ka aguuti on dominantne E-,A-,CC,D-,ww,gg, siis on võik. Kui on kõrbi hobuse baasil üks cr-geen(cremello) Siis tuleb hele pruunikas musta lakaga. E-,A-,CCcr,ww,gg. d. Kollane sammuti selle cr geeni põhjustatud, aga punase värvuse baasil. Ta muudab, laka valgeks. Keha kuldkollaseks. e. Kremello eestis nimetatakse valesti albiinoks. Neil on kaks cr geeni, sinised silmad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
