magevee lubisetted nõrglubi (allikalubi) ja järvekriit (järvelubi), mida hakati laiemalt 5 kasutama 1950. aastate keskel. Hiljem hakati kasutama restpõlevkivituhka, mis osutus efektiivsemaks, kuna sisaldas lisaks neutraliseerivatele ühenditele ka taimetoiteelemente. 1950. aastate lõpus mindi Põhja-Eesti suurtes tööstusettevõtetes üle tolmja põlevkivi kasutamise tehnoloogiale, mistõttu tekkis kolloidpeen tolmpõlevkivi tuhk. Alates 1964. aastast kasutuses pneumaamtiline lubiväetiste laotamise tehnoloogia. Lubiväetistena on kasutatavad ka paekivijahu ja dolomiidijahu, mida on lihtsam laotada. 22. Mulla happesus, selle liigid ja väljendamise viisid . Mulla happesuseks nimetatakse vesinik- ja alumiiniumioonide ning dissotseerumata hapete esinemist mullas. Aktiivse happesuse põhjustavad mullalahuses vabalt esineva vesinikioonid. pH vesinikioonide kontsentratsiooni (g/l) negatiivne kümnendlogaritm
Rooma vallutas kogu Etruuria ja etruskid sulandusid rooma ühiskonda Etruskikeelsed tekstid säilinud peamiselt hauakirjad Kuulsad ennustajad haruspeksid Kõige rohkem säilinud hauakambrid · tunnelite hauad maa all · kuplitaolised mulla all olevad hauakünkad tumulused · majataolised hauakambrid · mäeküljes olevad hauakambrid hauakambrite kogum nekropol tuhastasid surnuid ning panid urnidesse, mis olid kivist või savist tähtsamate inimeste tuhk sarkofaagides, mille kaanel oli poollamavas poosis surnu figuur hauakambrites seinamaalid - hoogsad pidusöögid (tarquinia ja cerveteri nekropolides) hauakambrid sisustatud elutoana, kujutatud aknaid ja uksi Veji Apollon põletatud savist, naeratus nagu kourusel, riietatud nagu kore Ilmekad kujud ka pronksist, mille töötlemises olid nad meistrid: Figuur sõjajumal marsist Kapitooliumi emahunt, kes imetab rooma linna asutajaid romulust ja remust. Pole originaal
Veeauru kondenseerumine produktid, mis tulevad maapinnale kondensatsioonist on kaste, hall, jäide. Atmosfääris pilved ja udu. Kui tilk hakkab kogunema mingile mikroskoopilisele kehale või tükikesele nim seda kondensatsiooni tuumakeseks. Selliseid väikeseid aineosakesi on atmosfääris palju, nad satuvad atmosfääri : 1) lainetavalt veepinnalt tekkivad pritsmed kantakse atmosfääri, kui vesi ära aurab, jäävad atmosfääri meresoolakristallid, 2) põlemisproduktid tolm, tuhk, org ained, mis peenestuvad maapinnal mitmesugustes protsessides. 3) kondensatsiooni tuumakesed a) lahustuvad - taimede eosed, meresoola kristallid, b) lahustumatud pinnase ja kivististe osakesed. Kondensatsiooni protsessis etendavad erilist osa merelise päritoluga vees lahustuvad kristallid. Tekib soolalahus, enamikul juhul algpiisake vedelas faasis, hiljem külmub ära. Kondensatsiooni produktid on pilved.Tähtsamad protsessid, mille tõttu õhk
Eesti ala terrigeenne läbilõige Skandinaavia, Läänemere, Baltimaad, Kirde- 8. Mis on suidumine? arengus väljasuremised jne 1. Kuidas moodustuvad Poola, ja kogu Ida-Euroopa lauskmaa kuni terrigeensed setendid, miks? Uurali ja Kaukasuse mäestikuni. Geoloogilise ehituse noorima osa moodustab On teatud geoloogilises läbilõikes ühe sette v Tekivad, kui füüsikalisel murenemisel kantakse kvaternaarne pinnakate, mille kujunemise kivimikihi ‚välja kiildumine’ ehk kihi lateraalselt liiva/ kruusa/ saviosakesi basseinidesse, kus peamised mõjurid olid mandrijäätumine ja sujuv õhemaks muutumine kuni kadumiseni nad settivad (Nt kruus, liiv, savi). Aja möödudes sellega kaasnevad protsessid ning hiljem ka nad muunduvad eri kivi...
Veeauru kondenseerumine – produktid, mis tulevad maapinnale kondensatsioonist on kaste, hall, jäide. Atmosfääris pilved ja udu. Kui tilk hakkab kogunema mingile mikroskoopilisele kehale või tükikesele nim seda kondensatsiooni tuumakeseks. Selliseid väikeseid aineosakesi on atmosfääris palju, nad satuvad atmosfääri : 1) lainetavalt veepinnalt tekkivad pritsmed kantakse atmosfääri, kui vesi ära aurab, jäävad atmosfääri meresoolakristallid, 2) põlemisproduktid – tolm, tuhk, org ained, mis peenestuvad maapinnal mitmesugustes protsessides. 3) kondensatsiooni tuumakesed – a) lahustuvad - taimede eosed, meresoola kristallid, b) lahustumatud – pinnase ja kivististe osakesed. Kondensatsiooni protsessis etendavad erilist osa merelise päritoluga vees lahustuvad kristallid. Tekib soolalahus, enamikul juhul algpiisake vedelas faasis, hiljem külmub ära. Kondensatsiooni produktid on pilved
kalapüük Uskumused/aletamine/ Tehti väikseid kujukesi, Mets raiuti maha, puud sest usuti, kujudel on jäeti mõneks ajaks maagilised omadused, mis kuivama. Need põletati ja kaitsesid ja hoidsid saadav tuhk oli hea väetis. kandjat, andes talle osakese nende loomade- lindude hingejõust. 6. Kalmete liigid Varem maeti surnuid maasse kaevatud haudadesse. Kivikirstkalmed- erilised maapealsed kalmeehitised. Kalme konstruktsiooniks olid suurematest kividest enamasti 3- 8 meetrise läbimõõduga ring, selle keskele laotud põhja-lõuna suunaline kirst. Laevkalmed- ümbritsevad kivid paigutatud laevakujuliselt
1 Materjalide võrdlus (tootmine, materjalide koostis, tihedus, soojapidavus, tugevus, kasutusala) üks loetletud valikutest: a betoon vs aeroc; Betoon Aeroc Tootmine Saadakse sideaine, Autoklaavis täiteaine ja vee segu poorbetoonist kivinemisel Koostis Täiteained - liiv, kruus, Poorbetoon killustik Sideained - tsement, vesi, lubi Tihedus raskebetoon üle 2600 300-650 kg/m3 kg/m3 normaalne 2100- 2600 kg/m3 kergbetoon 300-2100 kg/m3 Soojapidavus 0,11 W/mK 0,07...
Kalakasvatus Karpkala Nõuded keskkonnale: Temperatuur: taluvuse piirid 00 - 350, kasvu jaoks optimaalne üle 200, alla 150 toitumise aktiivsus madal. Paljunemiseks sobiv üle 200, 17 - 180 juures on võimalik saada järglasi indutseeritud kudemisega. Hapnikuvajadus - 2 - 3 mg/l talutav; 3 - 4 mg/l on vajalik kasvu jaoks. Soolsus - talub meie rannikumere soolsust, esineb Väinameres. Vähetundlik stressi suhtes - kohastunud käsitlemisega inimese poolt. Väldib edukalt püüniseid. Talub hästi ka sogast, kõrge toitelisusega vett Bioloogia, süstemaatika ja levik maailmas Tiikides kasvatatav karpkala Cyprinus carpio (ingl. common carp, sks. karpfen, sm. karppi, aga tsehhi k. kapr). on ulukkarpkala e. sasaani kodustatud vorm. Kodustati Euroopas ja Hiinas sõltumatult umbes 2000 aastat tagasi. Euroopa ja Kaug-Ida alamliigid, nende ristamisel tekib heteroos. Kalatõud. Peegelkarpkala pole liik ega tõug vaid kahe g...
Valmistutakse sõjaks, mehed kogunevad. Naised lausuvad õpetussõnu ja kurvastavad. Kalevipoeg sammub hiide, kus tark lind tal käsib relvad korda seada. Relvad teritataksegi. Kui vägi oli koos, kulus veel kaks päeva ettevalmistusteks. Siis asuti sõjateele lõuna suunas. Lahing oli ränk, raudmehi otsata palju. Sulevipoeg sai haavata. Sõnatark oli ravitsemas. Ees ootasid uued lahingud. Sammuti Võhandu jõe suunas. Raskes lahingus sai surma Sulevipoeg. Lahing peatati, et matta Sulevipoja tuhk. Kalevipoja sõdalased olid vaprad, kuid neid langes palju. Väsinud Alevipoeg kukkus jooma kummardudes väiksesse järve ja uppus. Tema maeti kalda veerde. Kalevipoeg on rusutud. Ta otsustab valitsuseohjad Olevipojale üle anda ja ise leinates erakuna metsas elada. Kalevipoeg jõuab rännakul Koiva jõe kaldale, kus leiab endale peidukoha. Kalevipoja juures käivad vaenlase saadikud, et salasõprust sobitada. Esimesed kolm püüavad teda selja tagant rünnata. Kalevipoeg virutab nad maasse
Roheline revolutsioon 1960. aastatel õnnestus tänu saagirohkete sortide kasutuselevõtule (kääbusnisu, riis IR-8) ja intensiivsele põllumajandusele (väetised, pestitsiidid, niisutus) arengumaades suurendada järsult teraviljatoodangut. Seda nimetati roheliseks revolutsiooniks. Saasteaine reoaine, soovimatu tahke, vedel või gaasiline aine vees, õhus, mullas, toiduaines vm. Tähtsaimad gaasilised s-d on SO2, NO, NO2, CO, HF, NH3, H2S, O3 ja süsivesinikud, tahked s-d on näit. tolm, tuhk, tahm ja metallide hapendid. Saastekoormus heitmetega mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk. Saastumine reostumine, mis tahes tahke, vedela või gaasilise aine, energia või mikroobide inimese põhjustatud sattumine keskkonda, toiduainetesse või organismidesse hulgal, mis ületab nende pikaajalise keskmise loodusliku sisalduse.
· Suure viskoossusega graniitne magma. · Hästi voolav basaltne magma · Laavavoolud lühikesed · Lame vulkaanikoonus · Magma tardub lõõris, tekivad laavakorgid · Purskab rahulikult · Pursked plahvatuslikud, purustavad. Puruneb · Ookeanilised vulkaanid tihti vulkaanikoonus. Mauna Loa · Kaasnevad tuhk, kivimid, gaasid. · Vulkaanikoonus terav, koosneb laava ja tuhakihtidest Kasu vulkaanidest: Vulkaaniline pinnas on mineraalaineterikas. Vulkaanilisest tuhast tekkinud tuff on hea ehitusmaterjal. Tardunud laava on hea ehituskivi. Magmakuumus muudab vee auruks, mida rakendatakse elektrijaamades. Kuumaveeallikate juurde on rajatud kuurorte. Gaasid toovad maa seest väävlit, mis on tooraine keemiatööstusele. Turismiobjektiks 9
Ökoloogia ja keskkonnakaitse alused Kordamisküsimused: 1) Mis on ökoloogia? Ökoloogia teadus, mis uurib organismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid. Ökoloogia jaguneb veel: Inimese ökoloogia - uurib inimese poolt mõjutatud ökosüsteeme, samuti kuidas keskkond ja selle muutumine mõjutab inimest. On kompleksteadus ühiskonna ja looduse suhetest, sotsioökoloogia osa, mis uurib inimese mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele. 2) Mis on populatsioon? Populatsioon e. asurkond on ühte liiki kuuluvate isendite (organismide) rühm, mis asustab mingit kindlat territooriumi. Populatsiooni iseloomustavad arvukus, vanuseline, sooline ja geneetiline struktuur ning levila e. areaal. Populatsiooni moodustavad kogred tiigis, oravad pargis, hiired aidas jne. 3) Mis on biotsönoos? Biotsönoos e. elukooslus on kõikide liikide populatsioonide kogum antud territooriumil. Hõlmab kogu antud ala asustava elustiku. ...
ränirikkam (mandrilised kuumad täpid ja subduktsioonivööndid), vulkanism plahvatuslikum ning vulkaanilised produktid tunduvalt mitmekesisema koostisega (esinevad kõikmõeldavad vulkaanilised kivimid). Tahkel kujul vulkaanist väljutatud materjali nimetatakse tefraks/ püroklastiliseks materjaliks. Vastavalt suurusele jaotatakse tefra vulkaaniliseks tuhaks, lapillideksning vulkaanilisteks pommideks. Vulkaaniline tuhk koosneb osakestest, mille läbimõõt on kuni 2 mm, vulkaaniliste pommide läbimõõt on vähemalt 64 mm, vahepealse suurusega osakesi nimetatakse lapillideks. Vulkaanilise tuha taas kivimiks liitumise tulemuseks on tuff. Lõõmpilvest mahajäänud tulikuumast vulkaanilisest tuhast tekib ignimbriit. Peamised vulkaanilised gaasid on veeaur ja süsinikdioksiid. 28. Vulkanismi esinemise piirkonnad maakeral Subduktsioonivööndid, riffi alad, kuum täpp. 29. Maa magnetvälja olemus. Dünamoteooria
kalapüük Uskumused/aletamine/ Tehti väikseid kujukesi, Mets raiuti maha, puud sest usuti, kujudel on jäeti mõneks ajaks maagilised omadused, mis kuivama. Need põletati ja kaitsesid ja hoidsid saadav tuhk oli hea väetis. kandjat, andes talle osakese nende loomade- lindude hingejõust. 6. Kalmete liigid Varem maeti surnuid maasse kaevatud haudadesse. Kivikirstkalmed- erilised maapealsed kalmeehitised. Kalme konstruktsiooniks olid suurematest kividest enamasti 3- 8 meetrise läbimõõduga ring, selle keskele laotud põhja-lõuna suunaline kirst. Laevkalmed- ümbritsevad kivid paigutatud laevakujuliselt
• AEROC plokid- valmistatud autoklaavis mull v poorbetoonist. Saadakse liiva, tsemendi, lubja ja veetöötlemisel. Kivid on rõhu all paisunud ja pärast seda väga kerged. Omadused ongi tugevus, aga kerge kivim; ei põle ega mädane; hõlpsasti töödeldav;soojapidavus. Võimalus saavutada hea soojapidavus ainult kasutades AEROCsit. Väikesed vuugid, 1-2mm • SILBET plokid- keskkonnasõbralik materjal; koosneb looduslik liiv, vesi ja tuhk. Et poorid täituksid korralikutl, siis lisatakse selleks veel almiiniumpulbirt, mis paisutab poorid kinni. 2.Raudbetoon Koosneb betoonist ja terasest (betoon survejõud ja teras tõmbejõud) Betoon on üsna odav materjal, mis töötab hästi survetugevusele kuid halvasti tõmbetugevusele. Tõmbetugevus on 10-15korda väiksem kui survetugevus. Teras seevastu tötab hästi nii tõmbe- kui ka survetugevusele. Kuid teras on kallis.
vajub kokku ja moodustise kõrgus kahaneb selle läbimõõduni (H = B); 17(113) Villu Vares Energia ja keskkond · HT hemisfääriline e poolsfääri moodustumise punkt, koonus vajub kokku poolkeraks (H = 1/2B); · FT voolamistemperatuur vedel tuhk valgub pinnale laiali. Eri kirjandusallikate järgi kõiguvad näiteks puidu tuha sulamiskarakteristikud järgmistes piirides: · deformatsiooni algus IT = 1150 1490°C; · pehmenemistemperatuur ST = 1180 1525°C; · poolsfääri moodustumise punkt HT = 1230 1650°C; · voolamistemperatuur FT = 1250 1650°C. Joonis 2.11. Standardse tuhakoonuse kujumuutused kuumutamisel oksüdeerivas keskkonnas
settena. Lapill püroklastiline osake, läbimõõduga 2...64 mm (moodustab vulkaanilise tuhapilve). Vulkaanilised pommid vulkaanist väljapaiskunud tahke või peaaegu tahke, maapinnale langenud ümardunud kivi, läbimõõt ületab 64mm. Vulkaanilised plokid vulkaanist väljapaiskunud tahke või peaaegu tahke, maapinnale langenud nurgeline kivi, läbimõõt ületab 64mm. Tuff - paakunud tuhk. Bretsa tekkeks on alati vaja kivimite liikumist, sest bretsa tekib kivimite mehaanilise purustamise ja hilisema taaskokkuliitumise tulemusel 74. Aluselise laava tüübid Aa laava ja Pahoehoe laava. Nende erinevus ja voolamisel moodustuvad vormid. Aa-laava teravaservaline ja ebaühtlase pinnaga laava, mis tekib kui voolava ja siledapinnalise pahoehoe pind jahtudes puruneb laava sisemuses liikuva vedelama osa kiiremini voolamise tõttu (laava
Nüüdiskirjanduse eksam 2018 1. Nüüdiskirjanduse tunnused ja üldised teemad Poliitiline, majanduslik ja kultuuriline ebastabiilsus on muidugi vaid üks sajandialguse märksõna. Nüüdiskirjanduses käsitletakse kogu muutuvat maailma, kus oluliseks teemaridadeks on nt ,,kultuuride kohtumine", majanduskriis, rassi- ja sooproblemaatika, tarbimisühiskond. Millenniumi mõjud kirjanduses - Läänelikus kultuuriteadvuses millenniumi vahetusega (aga ka sajandivahetusega) kaasaskäiv lõpumeel sisaldab kristlikust piiblinarratiivist pärit pessimistlikke ennustusi ja hävingulugusid. Aastatuhande vahetus aktiveerib kaugesse minevikku ulatuvad visioonid aja ja maailma lõppemisest. Võimenduvad eksistentsiaalsed hirmud ja ühiskondliku ebastabiilsuse tunne. Lõpumeel: Tõnu Õnnepalu ,,Lõpetuse ingel" lõpumeele sõnastamise katsed dialoogis kunsti, religiooni ja loodusega, sõjamotiiv, pre-apokalüptiline kirjandus. See jätkub ka viimases...
6 m. Peamiseks suurusteks, millest sõltub maagaasi põlemisstabiilsus, on: väävli sisaldus kütuses, primaar ja sekundaarõhu vahekord ning koldesse suunduva kütuse ja õhusegu soojendamiseks süttimistemperatuurini, saadakse peamiselt viimase segunemisel kõrgtemperatuuriliste koldegaasidega ning osaliselt ka kiirguse teel leegilt. Mida suurem on väävli sisaldus kütuses, seda madalam on segu süttimistemperatuur. Koldest eralduv tuhk, räbu sadestub külmlehtrisse. Külmlehtri kõrgus on 1.5 m ja külmalehtri kaldenurk on 15o. Aurustusküttepinnad. Kaasaja aurukateldes kujundatakse aurustusküttepinnad koldesse paigutatud ekraanpindadena või konvektiivsete torukimpudena. Kõik kolde seinad on ekraneeritud aurustusküttepinna torudega. Soojusülekanne leegilt veele toimub läbi ekraanpindade, mis paiknevad koldes üksikute sektsioonidena
Atmosfäär (inglise keeles atmosphere) ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud. Atmosfäär neelab UV-kiirgust ning tekitab kasvuhooneefekti, vähendades sellega ööpäevaseid temperatuuri ekstreemumeid. Atmosfäär koosneb põhiliselt: metaan, dilämmastikoksiid ja osoon. Filtreerimata õhust võib leida ka mitmeid looduslikke lisasid, nagu näiteks tolm, eosed/spoorid, vulkaaniline tuhk ning meresool. Võib esineda ka mitmeid tööstuslikke saasteaineid nagu kloor (elementaarosakesena või ühendina), fluoriidi ühendid, elavhõbe ning väävliühendid. Aine olekudiagrammid. Tüüpiline aine olekudiagramm olenevalt rõhust ja temperatuurist. Kolmikpunkti koordinaadid on P tp ja Ttp ning kriitilise punkti koordinaadid on Pcr ja Tcr. Kriitilisest punktist edasi on aine ülekriitilise fluidumi omadustega. Vedelike pindpinevus. Pindaktiivsed ained ja mitsellid,
asju kaasa. Tegeleti juba algelise loomakasvatusega (kitsed, lambad, sead). Maaviljeluse algus Eestis. Levik, päritolu: Esines kõigil Läänemeremaadel. Tegemist on indoeurooplastega. Kammkeraamika kultuuri elanikega elati rahulikult kõvuti. Nad on tugevalt mõjutanud meie rahva arenemist. LOODUSUSUNDID 5. Asva kultuur 9.-6. saj e-Kr. Karjatamine, küttimine, kalapüük, maaviljelus. Pronksi valati ise umber. Aletamine: Mets raiuti maha ja puud jäeti kuivama. Nende põletamisel tekkinud tuhk oli väetiseks. 6. Kalmete liigid Läänepoolsed kontaktid mõjutasid eestlaste kombeid ja uskumusi. Varem maeti inimesed maasse tehtud haudadesse. Nüüd hakati neid matma maapealsetesse kalmeehitistesse- kivikirstkalmetesse. Eestis ehitati ka mõned laevkalmed (neid ümbritsevad kivid olid asetatud laevakujuliselt. Põletatult.). Vanemal rauaajal hakati inimesi matma ka tarandkalmetesse. Sinna mati inimesed põletatult. 7. Muinaseestlaste suhted naabritega 7.-11- saj e.Kr (+KAART)
materjali paisumist ja sellele järgnevat kahanemist (pragunemise võimalus). Seetõttu kasutatakse ehituses tänapäeval põhiliselt kustutatud lupja. 4.6.2.2.Hariliku ehituslubja omadused ja kasutamine Toodetakse: - kustutamata tükklupja; - jahvatatud kustutamata lupja; - kustutatud lubjapulbrina (hüdraatlubi), milles võib ka mineraalseid lisandeid olla. Lubjas esinevad sageli mineraalsed lisandid nagu: kõrgahju ja kütuste räbud tahkekütuse tuhk kvartsliiv, vulkaaniline pimss ja tuff treepel, kipskivi. Lubisideaineid jaotatakse Eestis kehtiva standardi järgi[27]: kustutamata tükklubi kustutamata purustatud lubi; jahvatatud kustutamata lubi, kustutatud lubi; lubjapiim, sisaldab 50...55% CaO ja 50...45% mehaaniliselt seotud ja adsorbeerunud vett. Käesoleval ajal on Eestis kasutusele võetud standard EN 459-1,-2:2006 [27], milline eristab terminina ka "building lime" ehk "ehituslubi"so. siis lubisideaine, mida kasutatakse ehituses
gaasid ühinevad veeaurudega ja seega tekib: SO2 + H2O = H2SO3 SO3 + H2O = H2SO4 Ning need on tugevatoimelised mineraal happed, ja nad põhjustavad väljalaske SPM põlemiskambrite, klappide ja väljalaskekollektorites korrosiooni, aga peale nootorist väljumist tekitavad nad atmosfääris happevihmasi, millised maapinnale sajavad. TUHA SISALDUS Tuhaks kütuses on lahustunud soolad ja ka mehhaanilised osakesed. Tuhk tekitab mootoris kolvi ja silindrihüli peegelpinna kulumist. Kiirekäigulistes mootorites kütuses võib tuhka esineda mitte rohkem kui: 0,08% ja aeglase käigulistes mootorites võib kütuse tuha sisaldus olla kuni: 0,025% (raske kütus) KOKSI SISALDUS Koks on kütuse raskete fraktsioonide mitte täieliku põlemise produkt, ta põhjustab pihustite ummistust, klappide ja kolvide kinnikiilumist Kiirekäigulistes SPM kütuses ei tohi koksi olla rohkem kui: 0,01%
jääkritallid. Selleks on vaja väga suur vee üleküllastus. Kui tilk hakkab kujunema mingile mikroskoopilisele kehale või tükikesele nim seda kondensatsiooni tuumakeseks. Selliseid väikeseid aineosakesi on atmosfääris palju, nad satuvad atmosfääri 1) vainetavalt veepinnalt tekkivad pritsmed kantakse atmosfääri, kui vesi ära aurab jäävad atmosfääri meresoolakristallid. 2) põlemisproduktid: tolm, tuhk, org ained, mis peenestuvad maapinnal mitmesugustes protsessides. 3) kondensatsiooni tuumakesed a) taimede eosed lahustuvad meresoola kristallid, lahustuvad väävliühendid b) lahustumatud: pinnase ja kivististe osakesed, tahm, org aine tükikesed ja süktoobid. Kondentsprotsessis etendavad erilist osa mereliste päritoluga vees lahutuvad kristallid. Tekib soolalahus, enamikul juhul on algpiisake vedelas faasis, hiljem külmub ära. Pilvedes on veeaur temperatuuriga alla 0 oC
Tehis:koks) vedel(Looduslik:nafta, Tehis: raske kütteõli, kerge kütteõli, diislikütus, bensiin, põlevkiviõli jne.) ja gaasiline (looduslik gaas, Tehis: generaatorgaaspõlevkivigaas jne) kütus. Kütus koosneb põlev- ja mineraalosast ning niiskusest. Põlevosa omakorda koosneb org. ainest ja püriidsest väävlist. Org. osa on moodustatud: süsinikust, vesinikust, hapniku, lämmastiku ja väävli kõrgmolekulaarsetest ühenditest. Ct +Ht +Ot +Nt +St +At +Wt=100%, kus s- tuhk, w- niiskus, t- tarbimisaine. Tahke kütuse suurenemisega suureneb nende C sisaldus kusjuures hapniku ja vesiniku sisaldus väheneb. Vedelkütuses esineb S org.te ühenditena, gaaskütustes aga kas vesiniksulfiidina või vääveldioksiidina. Väävlit loetakse kahjulikuks lisandiks, tema põlemisel eraldub 3x vähem soojust kui C põlemisel. Väävliühendid põhjustavad ka korrosiooni. Gaasiline kütus antakse komponentidena: CO+H2+CH4+H2S+CO2+SO2+N2+…=100% . 41
Turvaste keskmine keemiline koostis 0 40 cm kihis Soomulla Sisaldus kuivaines, % Turba liik Sisaldus kuivaines, % pHKCl Ainult atmosfäärse toitumisega altüüp tuhk CaO P K N Tekivad: siirdesoode edasisel rabastumisel tuhk CaO P K N LG1 edasisel soostumisel Madalsoo 1020 2,5 4,0 0,07 0,07 2,53,5
näidatakse ära ka puitu tabamuse sügavus. Saadud andmeil arvutatakse keskmine tabamuste %. Tabamuse protsendi alusel arvutatakse kännususe protsent joonisel 2 toodud M.Pavlovi graafiku järgi. Et kännud paiknevad soodes enamasti kihiliselt, on otstarbekohane kännusust arvutada eraldi ülemise 50 cm kihi ja alumise kuni 2 m kihi jaoks. Kännususe % kuni 0,5 on madal, 13 0,5…1,0 keskmine 1,0…2,0 üle keskmise; 2,0…3,0 kõrge üle 3,0 väga kõrge. Turba anorgaaniline osa, tuhk, tuhasus Anorgaanilised ained võivad olla kas ioonidena, sooladena või kompleksühenditena Turba anorgaaniline osa: on viis esinemisvormi: Anorgaanilised mineraalid Turbavee anorgaanilised komponendid Tuhk on põletusjääk, mis tekib turba põletamisel 560 kraadise temperatuuri juures. Päritolult on konstitutsiooniline või sissekantud materjal. Sissekantud aine on liivaterad, savi – selle olemasolul tuhasus kasvab järsult. Tuhasus
Madalatemperatuurilist korrosiooni aitab ära hoida kastepunkti tekkimist soodustavade konstruktsioonide ja reziimide vältimine. Veeauru kastepunkt normaaltingimustel on 50°C. Korrosiooni vältimiseks panna kaloriifer, et vee temperatuuri tõsta. 27. Eestis kasutatavad loomuliku ringlus e g a tööstusk atlad DKVR- universaalsed katlad kõikidele kütustele (1970ndad) Puudused: 1. Kolde ekraanid on hõredad (puiduhakke puhul hea, sest tuhk ei ummista) 2. Raske müüritis sissekütmise aeg väga pikk, ca 8 tundi (kiiresti küttes müüritis praguneb) 3. Nõuab vundamenti 4. qv on madalad DE gaas-masuutkatlad (1980ndad) hea, ka tänapäeval kasutatav, aga tööstuslik valmidus madal (üles pannes tuleb kohapeal isoleerida), raudteegabariitides, kõik torud diameetriga 51mm, seinapaksusega 2,54mm, ülemisest trumlist tehakse pidevat läbipuhet ehk veevahetus
1. Geofüüsika aine ja koht teaduste süsteemis.Geofüs e Maa füs on teadus,mis uurib Maa koore (litosf),tema pinnal asetsevate veekogude(hüdrosf) ja teda ümbritseva õhkkonna (atmosf) füs omadusi ja nähtusiMaad käsitatakse geofüs keerulise, muutuva füs süst, mille koostisosad mõjutavad 11 ja mis allub ka teiste taevakehade(eeskätt Päikese ja Kuu) mõjule. Geofüs jaguneb maakoore füs (geofüs kitsamas mõttes), hüdrofüs (merefüs ja mandrivete füs) ja meteoroloogiaks. Geofüs on tihe side geoloogia, loodusgeogr, füs jpt. teadustega.Geofüs uuringuid kasut geoloogiliste struktuuride piiritlemiseks, maavarade otsimiseks, maavärinate ennustamiseks ning tal on oma odavuse tõttu ka suur tähtsus geoloog kaardistamisel. Nad jaotuvad pinnalisteks ehk maapealseteks ja puuraukudes tehtavateks e maa-alusteks. Laiemas plaanis kõneldaksesüvageofüs struktuurigeofüs ¤maagigeofüs ¤insenergeofüs 2)Geofüs ül ja liigitus.Gravimeetria (gravimeetriline meetod) uurib...
kuulub ka mesiapelsin), - marmelaadi, keediste tootmiseks (mõruapelsinid), - mahla valmistamiseks (magusad, suured mahlased, paksu koorega tuntuimad nabaapelsin ja veriapelsin). 14. Olulisemate toitainete, toiteelementide ja vitamiinide sisaldus apelsinis. Toitainete sisaldus 100 grammis Vesi 86 g Valgud 0,91 g Rasvad 0,15 g Tuhk 0,43 g Süsivesikud 12,5 g Sahharoos 4,3 g Glükoos 2g Fruktoos 2,3 g Kiudained 2,2g Energia 49 kcal Toiteelementide sisaldus Kaltsium 43,0 mg Raud 0,13 mg Magneesium 11.0 mg Fosfor 23,0 mg
Jäätmeid saab vaadelda taastuva kohaliku kütusena, sest jäätmete pidev tekkimine annab neile taastuva olemuse. Põletamisel on kaks põhieesmärki: Jäätmetest vabanemine (Kõrvaldamine, jäätmekoguse ja mahu vähendamine) Energitootmine (taaskasutamine) Jäätmete kütteväärtus on lähedane turba ja puidu vastavale kütteväärtusele. Põletamine on tõhus meetod nende mahu ja kaalu vähendamiseks. Pärast põletamist jääb järgi tuhk, mille kaal on umbes 20% ja maht umbes 6% jäätmete esialgsest kaalust ja mahust. Jäätmete põletamine peab olema kontrollitud ja juhitud tegevus, mille eesmärgiks on jäätmete kõrvaldamine koos põlemissoojuse kasutamisega. Lähtudes põlevate jäätmete eelnevast ettevalmistusest, sorteerimise astmest ja eelnevast töötlusest, võib jäätmetest kui kütusest rääkida kahest aspektist lähtuvalt: Jäätmed põletatakse tema algsel, sorteerimata kujul ehk masspõletusena.
165). Olulised väävligaaside allikaks on tugevad vulkaanipursked. O.Avaste(1990) andmeil kajastub sellise purske jrelmõju stratosfääri aerosooli koguhulgas 2-3 aastat. See on tingitud väävligaasidest tekkivatest aerosoolidest. Näiteks 1991 aasta juunis toimus Pinotubo vulkaani tugev purse. E.Kyrö(1993) andmeil levisid sama aasta suvel ja sügise jooksul aerosooliosakesed ümber kogu maakera, kusjuures suurim aerosooli kontsentratsioon oli 10-20 km kõrgusel. Vulkaaniline tuhk ei püsi K.Eerme(1993) andmeil stratosfääris siiski üle pooleteise kuu. Erndiks osutus siin Krakatau vulkaani purse, mis toimus 1883 ja paiskas kuni 80 km kõrgusele atmosfääri 18 km3 tuhka. ENE nr 4 (1972) andmeil püsis see tuhk stratosfääris aastaid. Vulkaanipurskeist mõjutamata ajal püsib atmosfääris fooniaerosool. Enamik maapinnal toimuvaid looduslikke protsesse ei mõjuta stratosfääri aerosoolihulka. Samuti ei
Pompei hukkus 79. aastal, ta mattus Vesuuvi tuhakihi alla, kusjuures see tuhakiht on 7-9 meetri paksune. Tänu sellele on seal all väga palju säilinud. Praeguseks on umbes 2/3 sellest linnast välja kaevatud. Linnamüür on olnud 3 km pikkune. Arheoloogidel on olnud võimalusi täpsustada isegi seda katastroofi, mis seal aset leidis. Kui see vulkaan purskama hakkas, siis keegi ei osanud oodata, mis toimuma hakkab, sest oli suur kõva mürin ja hakkasid kivid ja tuhk lendama. Kusjuures tuhapilv kerkis 32km kõrguseni ja siis hakkas laiali kanduma ja vajuma. Tuhka langes tunnis kuni 15cm jagu. Osa muidugi põgenesid, aga koos tuhaga hakkas sadama ka kive ning need kes põgeneda püüdsid, said tõenäoliselt kiviga pihta. Mõned hooned on ka nüüd turistidele avatud. Joonis hoone, mis tegutses bordellina Pompeid on nii võrd suures ulatuses lahti kaevatud, aga ükski hoone, mis on kaua olnud maa sees vajab pidevat hoolitsust ja restaureerimist
Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Inimene peab sigu põhiliselt sealiha saamiseks. Sigade kui lihaloomade omadused tulenevad nende organismi eripärast. Sigu hinnatakse paljude tunnuste järgi. Tunnuseid, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuumajõudlus ja lihaomadused), nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Peale nende on veel tunnuseid, mis on viimastega seotud, kuid neid hinnatakse tihti silma järgi ja neile ei anta objektiivset arvväärtust (eksterjöör, konstitutsioon, tervis). Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest. 1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaarne viljakus on primaarsest viljakusest madalam, s...
Kui templis on, siis templiteenistust viivad läbi brahmanid ja preestrid. Oherdamisel ohverdatakse puuvilju, lilli, suitse (mis tuleb lõhnaküünaldest). Tavaline hindu päev algab sellega, et perepea läheb veekogu äärde ja tervitab päikesetõusu või päikest. Lisaks on igasugused palverännakud, protsessioonid. Kõige tuntum palverännaku koht on Gangese jõe äärde, Varanasi linna äärde. Paljude hindude soov on, et kui surnukeha põletatakse, siis tuhk visatakse Gangese jõkke. On ka väga suur taimetoitlus, sest kuna usutakse taassündi, siis kardetakse, et loomi süües sööd ära mõne isiku. Austatakse ka loomi, kes on nende jaoks pühad. Kõige püham loom on lehm, kelle kohta usutakse olevat elu andev ema ja lehma liha söömine on võrdne inimese liha söömisega. Usutakse, et inimese elu koosneb neljast etapist õppimise aeg kodu ja pere loomise aeg erakuna elamise aeg rändava askeedina elamise aeg.
milleks nähakse ette lisasüsteem oma pumpade, torustike ja filtritega diislikütuse kulupaagist põletiteni, millega saab külma katla üles kütta kuni põhikütuse soojendamiseks vajaliku auru saamiseni. Kateldes on võimalik kasutada kehvema kvaliteediga raskekütuseid. Kütuse elementaarne koostis. Kütus koosneb järgnevatest põhielementidest: süsinik C 82-85 %; vesinik H 10-14 %; hapnik O2 ja lämmastik N2 < 1 %; väävel S 0-5 %; tuhk A 0,1-1 %; lahustunud vesi W < 2 % (veesisaldus kütuses oleneb kütuse margist). Süsinik, vesinik ja orgaaniline lenduv (põlev) väävel moodustavad kütuse põleva osa. Lenduva väävli kõrval sisaldub kütuses ka mineraalsetesse lisanditesse kuuluv mittepõlev väävel (sulfaat), mis tekitab põlemisel tuhka. Väävli sisaldumine kütuses on ebasoovitav, kuna põlemisel tekkib vääveldioksiid SO2 ( terava lõhnaga värvuseta gaas). Vääveldioksiidi
Sellegi poolest on põlevkivi kaevandamine olnud viimastel aastatel tõusu teel, mis tuleneb põlevkiviõli suurenenud tootmisest (Keskkonnaministeerium 2014: 107). Tänaseni on Eesti energiatootmise ja keemiatööstuse eripäraks põlevkivil põhinev tootmine (Kohv 2000: 17), kust pärineb 78–82% (2001.– 2003. aasta näite puhul) saasteainete koguhulgast (Liblik, Maalma 2005: 174). Põlevkivi põletamisest tekkinud saasteainetest moodustab 40-50% tuhk, millest tingituna on mineraalse lendtuha heited atmosfääris kõrged (Maasikmets 2004: 100, 112). Põlevkivi lendtuhk on kompleksne segu eri suuruse, kuju ja värvusega osakestes, ning ta sisaldab praktiliselt kõiki perioodilisuse tabeli elemente, kaasaarvatud raskemetallid (Laja 2005: 12). Näiteks elektrijaamade läheduses on täheldatud mändidel järgmiste elementide osakaalu suurenemist: As, Ca, Hg, K, Mg, Na, S, Se, Sr ja Zn (Ots, Reisner 2006: 144).
b. Matusepaigad( olulised , kuid sellega seotud eetikaprobleemid , kas võib ikka välja kaevata uurimise eesmärgil säilmeid ning lisaks puudub ka info kui objektiivsed need on. On olemas erinevat tüüpi haudu: maahaud , kääbashaud ja kivikalme (kivikalmetel dekoratiivsed kaunistused) Eristatakse ka matmisviise :I laibamatus, surres keha pannakse kalmesse terviklikul kujul . II põletusmatus, peale surma põletatakse ja maetakse põlenud luud ja tuhk Põletamise põhjuseid oli erinevaid nt arvati et nii pääseb hing paremini pääseks või teistes kultuurides ka seetõttu et hing tagasi ei pääseks et elavaid kummitama. Hiljem ka põletati ketsereid ja kurjategijaid.III mumifitseerimine, kunstlik muumia tegemine Egiptuses , Peruus. Kõige paremini säilitatud muumia pärit 20 sajandist (Lenin). Muumiad võivad ka looduslikult tekkida kui laip on
Esimesteks lubiväetisteks Eestis olid magevee lubisetted nõrglubi (allikalubi) ja järvekriit (järvelubi), mida hakati laiemalt kasutama 1950. aastate keskel. Hiljem hakati kasutama restpõlevkivituhka, mis osutus efektiivsemaks, kuna sisaldas lisaks neutraliseerivatele ühenditele ka taimetoiteelemente. 1950. aastate lõpus mindi Põhja-Eesti suurtes tööstusettevõtetes üle tolmja põlevkivi kasutamise tehnoloogiale, mistõttu tekkis kolloidpeen tolmpõlevkivi tuhk. Alates 1964. aastast kasutuses pneumaamtiline lubiväetiste laotamise tehnoloogia. Lubiväetistena on kasutatavad ka paekivijahu ja dolomiidijahu, mida on lihtsam laotada Muldade lupjamisel tuleb lähtuda nende lubjatarbest. Kui majanduslikult ei ole võimalik kõiki põlde lubjata täisnormiga, on kasulikum anda olemasolev kogus väiksema normiga aga suuremale pinnale. Esimeses järjekorras tuleb lubiväetis anda mulla happesuse suhtes kõige tundlikumate kultuuride külvi alla.
Hellenistlik oli ka hiiglaslik haudehitis Halikarnassose mausoleum, mille tellijaks oli Mausolos. Tarbekunstis on keraamikal tähtis osa. Erineva kuju ja suurusega vaasidel on esialgu kraabitud ornamentiline muster ja hiljem on kaunistusteks mustafiguurilised kujutised, mis asenduvad õige pea punasefiguuriliste kujutistega. Etruski kunst Itaalia aladel 8. 3. sajandil e.m.a. levinud kultuurist on vähe säilinud. On leitud haudasid, mis moodustasid nn. Surnute linnu. Surnud tuhastati ja tuhk pandi savist või kivist sarkofaagi. On hulgaliselt pooleldi lamavaid kujusid, mille järgi võiks etruskide elustiili aiamata. See oli elurõõmus ühiskond, kus hauakambrite seintele maaliti tantsijaid, pidustusi, sööminguid ja muid igapäevaseid tegemisi ning veel uksi ja aknaid, mida seal tegelikult polnud. Levinud on põletatud savist ehk terrakotast ja pronkskujud. Rooma linna rajamise legendiga seostuv ,,Kapitooliumi emahunt" on üks tähelepanuväärseim skulptuur
vulkanismita arenema hakanud. Vulkaanipurske tahajärel paiskub keskkonda tohutult prügi ja gaase, mis vähendavad maapinnani jõudva päikesevalguse hulka. Vulkaanide tegevuse tagajärel jõuab maapinnale magma, mille tardumisel tekib uus maapind. Selle ehedam näide oleks vulkaanilised saared. Vulkaani purskamine võib mäetipus oleva lume sulatamisel põhjustada mudavoolusid, mis matavad ümbritseva. Vulkaaniline tuhk muudab mulla väga viljakaks. Hoolimata vulkaanide ohtlikkusest elab nende vahetus läheduses palju inimesi. Enamasti on põhjuseks viljakas muld, mida väetab vulkaaniline tuhk. Viimasel ajal on vulkaanide poolt pinnale toodud Maa siseenergiat hakatud rakendama soojus- ja elektrienergia tootmisel. Näiteks moodustab Islandil geotermiline energia olulise osa riigi elektritoodangust. Maavärinad põhjustavad ulatuslikku kahju põhjustades mägede piirkondades varinguid ning kahjustades hooneid
peapiiskopile. Mustkunstnik ise on kirjeldanud oma etteastet järgnevalt: ,,Kui vaataja oli saanud pitseeritud ümbrikku igast küljest hoolega uurida, andsin ümbriku peapiiskopi asetäitjale ja palusin selle ära peita. Peapiiskopile enesele andsin pabeririba, kuhu palusin kirjutada teiste eest varjatult mõne rea mõttetera või muud seesugust. Paber murti neljaks kokku ja põletati ära. Vaevalt oli tuhk jõudnud tillukeste ebemetena õhku hajuda, kui pöördusin peapiiskopi poole palvega ümbrik avada. Sellest tuli nähtavale teine samal kombel pitseeritud ümbrik, viimase seest omakorda kolmas ja nii edasi. Ümbrikke oli kokku kaksteist ja kõige viimases neist leidus täiesti terve pabeririba. Paber käis käest kätte ja kõik lugesid sellel olevat teksti: ,,Ehkki ma pole prohvet, söendan ennustada, et Teid ootavad tulevikus mitmed hiilgavad võidud.""7
eKr., levis siia naaberaladelt siiski vaid üksikuid raudesemeid. Nad olid raskesti kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist esemeid kasutuselt välja tõrjuda. Hiljem aga kui hakati ise soorauamaagist rauda tootma, toimus märgatav areng majanduses. Varajasel rauaajal sai valdavaks paikne eluviis. Hakati tegelema alepõllundusega. Mets raiuti maha, jäeti natukeseks kuivama ja siis põletati. Puude põlemisest alles jäänud tuhk oli heaks väetiseks. Levima hakkas ka söödiviljelus. Mõnda aega haritud maa jäeti paariks aastaks sööti, kasutades seda vahel karjamaana. Loomasõnnik väetas maad ja peagi võis selle uuesti kasutusele võtta. Muutused toimusid ka matmiskommetes. Nüüd hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitusi kivikirstkalmeid. Need olid 3 - 8-meetrise läbimõõduga kividest ringid, mille keskele oli laotud põhja-lõuna-suunaline kividest kirst. · VANEM RAUAAEG (I saj
Raud oli pronksist igatepidi parem, Eestisse jõudsid need esemed V sajand eKr. Pronksiaega ja varajast rauaaega nimetatakse kokku varajaseks metalliajaks. Uueks matmisviisiks olid maapealsed kivikirstkalmed. Samuti on üks kalmetüüpe laevkalmed, kus kivid olid paigutatud laevakujuliselt. Eestis muutus majandus peale seda kui õpiti ise rauda tootma. Soodes leidub soorauamaaki. Metallist tööriistadega edenes tegevus igal elualal. Kasutusele võeti alepõllundus. Raiuti mets maja ja tuhk oli hea väetis. Aladel kus mulla kiht oli õhuke, kasvas mets aeglaselt, seda aga lasti sööti. Sinna peale lasti loomad, kelle sõnnik oli hea väetis. Põldude rajamine muutis elanikud paiksemaks. Vanemat rauaaega nimetati teise nimega ka rooma rauaajaks, sest Rooma impeerium avaldas mõju kogu Euroopale. See periood oli Eesti aladel tõusuperiood. Ikka tegeleti karjakasvatuse ja põlluharimisega. See tõi kaasa jõukuse ja rahva arvukuse kasvu. Eestis arenes ka jõudsalt käsitöö
Lehtpuid lõhastatakse ladvapoolsest otsast. Soonte paiknemise erisus üldistatult lehtpuudel võrreldes vaigukäikudega okaspuudes ning säsikiirte piltlik vahe lehtpuul ja okaspuul. PUIDU MIKROSTRUKTUUR Puidu mikroskoopilist ehitust ei saa uurida palja silmaga nagu reedab sõna mikro. Kuiva puidu keemiline koostis: C 50%; O 43%; H 6%; N 1% *lisaks eelnevale sisaldab puit ka mineraalaineid *puidu põletamisel jääb järgi tuhk, mille moodustavadki puidus leiduvad mineraalained. *keemilistest elementidest leidub puidus nt naatriumi, kaltsiumi *sõltuvalt puu liigist jääb põlemisel tuhka 0,2...1 % puidu kaalust Puidu ja koore põlemine Puidust saadav soojushulk on arvutatav järgmise valemi järgi, kus C, H, O, W on puidu osatähtsus protsentides Q = 339C+1031H+109O-25W kJ/kg 1kg absoluutselt kuiva puidu põlemisel tekkib 19,6...21,4 MJ/kg turvas 23 MJ/kg masuut 40 MJ/kg 20 MJ = 20 000 kJ / 3600 s = 5,15 kWh
NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU Totalitaarseks ühiskonnaks saab pidada eelkõige J. Stalini hirmuvalitsusaega, kus kogu vaimuelu oli rohkem või vähem ideoloogilise surve all ning mille tugevus sõltus eri aegade poliitilistest oludest. Kõige masendavam oli vaimne surutis J. Stalini viimastel valitsemisaastatel. Infosulg ja sundiorienteeritus vene kultuurile oli eriti tugev 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate esimesel poolel. See paradoksaalne aeg teatriajaloos on vaadeldav ainult komplekselt, kus käivitava mehhanismina tuleb uurida poliitilisi otsuseid, nende mõju teatrielule laiemalt ning seejärel mõju teatriinimestele. Teatril on võimalus mõjutada publikut, kujundada mentaliteeti läbi kollektiivse kunstilise elamuse. Seetõttu pidi teater totalitaarses ühiskonnas muutuma rahva vaimseks (ideoloogiliseks) teejuhiks ja täitma religiooni hääbumisest järelejäänud tühimikku. Teater pidi olema publiku kasvata...
Peamiseks allikaks etruskide kultuuri tundmaõppimiseks ongi nende hauad. Neid on mitut tüüpi: kivisesse maapinda raiutud tunnelid, mis kohati avarduvad kambriteks; ümmargused kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad; kivist ehitatud majataolised hauakambrid: mäekülge raiutud kambrid, mille ette on ehitatud eeskojad jne. enamik haudu asub suurte rühmadena, surnute linnana (nekropolidena). Etruskid tuhastasid oma surnuid, tuhk paigutati savist või kivist urnidesse, mille kaanel oli lahkunu portree. Tähtsamate inimeste tuhk säilitati savist või kivist sarkofaagides, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavas asendis figuuridena. Paljudes hauakambrites on seinamaale, neis on leitud skulptuure ja käsitööesemeid. Kuulsamad seinamaalid asuvad Tarquinia ja Cerveteri nekropolides. Näib, nagu tahaks hauakambrite kunst säilitada lahkunud hingedele meelepärast elukeskkonda.
maapinnale, valgub pikkade juba vulkaani lõõris, moodustab seal laavakorke, laavavooludena laiali ja ,,ehitab" millea alla kogunevad järjest suureneva rõhu alla lameda vulkaanikoonuse. Kõik kuumad gaasid. Kriitilise rõhu ületamisel ookeanide vulkaanid. Tuntuim Mauna vulkaanipurse, seejuures puruneb vulkaanikoonus, Loa. Vulkaaniliste saarte tekitaja. õhku paiskuvad suured gaasipilved, purustatud kivimitükid, tuhk, laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkonnas. Pildil vahelduvad tuha ja laava kihid. Kaldeera vulkaani plahvatus tagajärjel tekkiv langatuslik hiidkraater Mudavool (lahaarid) purske tagajärjel silmapilkselt sulav jää ja lumi Fumaroolid Gaasijoad, sisaldavad väävlit, tõusevad maa seest vulk. Piirkonnas Geiser- Aeg-ajalt purskuv kuumavee allikas
Kondensatsiooni tuumakesed. Tegelikult esineb looduslikus õhus veeauru tihenemist võrdlemisi väikeste üleküllastuste puhul ja isegi alaküllastusel. Seda võimaldavad õhus olevad osakesed, kondensatsiooni tuumakesed, mille ümber veeaur tihenebki. Kondensatsioonituumad võivad olla tahked, vedelad või gaasiosakesed, nii hügroskoopsed kui ka mittehügroskoopsed osakesed, lahustuvad (meresoolade kristallid, lahustunud väävliühendid) ja lahustamatud (pinnase ja kivimiosakesed, tolm ja tuhk, orgaanilise aine tükid ja mikroobid) osakesed. Peale tahkete ning gaasiliste osakeste nn kuivade tuumade (ei sisalda vett), esineb ka niiskeid tuumi hügroskoopsete ainete vesilahuste piisakesi. Maapinna lähedal võib kondensatsioonituumade arv ulatuda isegi kuni mõnesaja tuhandeni 1 ruutsentimeetri kohta. Eriti rohkesti leidub neid suurte tööstuslinnade õhus. Kondensatsioonituumade ümber kujuneb kondensatsiooni algul nn alg- ehk lähtepiisake, mille edasine
Iseloomulikud olid nöörjäljenditega savinõud ja matmisviis, kus surnud asetati külili. 5. Asva Kultuur 6-9 saj. e.Kr.(16-17) : Elanike tegevusalad, aletamine - Elanikud tegelesid maaviljeluse, karjakasvatuse, küttimise, kalapüügiga. Arenes kaubavahetus. Seda varajasel metalliajal, mis on pronksiaja ja varajase rauaaja ühiseks nimetuseks. Levis aletamine mets raiuti maha ja puud jäeti kuivama. Nende põletamisel tekkinud tuhk oli heaks väetiseks. Söödiviljelus haritud maa jäeti paariks aastaks sööti, kasutades seda vahepeal karjamaana. 6. Kalmete liigid (17-19) : Kivikirstkalmed 3-8 meetrise läbimööduga ring, selle keskel põhja-lõuna suunaline kirst. Laevkalmed ümbritsevad kivid paigutatud laevakujuliselt. Tarandkalmed sisekonstruktsiooni moodustasid ristkülikukujuliselt laotud müürid. Kolm kultuuripiirkonda olid Lääne-Eesti, Põhja- ja Kesk-Eesti ning Lõuna-Eesti. 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
