Raamatututvustu s Khaled Hosseini „Tuhat hiilgavat päikest“ Üldandmed: Ilmumisaasta: 2007 (2010 eesti keeles) Tõlkija: Triin Tael Päritolumaa: Ameerika Ühendriigid Kirjastus: Eesti Ajalehed AS Autorist Khaled Hosseini (sünd. 1965 Afganistanis)- kirjanik ja arst 15. aastaselt kolis Ameerika Ühendriikidesse Üks maailma loetuim kirjanik Esikromaan „Lohejooksja“ („The kite runner“) ilmus 2003.a Raamatuid maailmas müüdud üle 38 miljoni eksemplari Kuulsaimad romaanid: „Lohejooksja“, „Tuhat hiilgavat päikest“, „Ja mägedelt kajas vastu“ UNHCR-i (ÜRO pagulaste agentuuri) hea tahte saadik MTÜ Khaled Hosseini Fondi asutaja Raamatu sisu Tegevuspaik: Afganistan Aeg: 1960-2003 Teos räägib kahest Afganistani naisest, Mariamist ja Lailast, ja nende sõprusest Kabulis Talibani ajal Mariam on harami, väljaspool abielu sündinud laps, kes elab emaga Herati lähe...
Õnnel on tuhat nägu Õnnel pole täpset tähendust, sest see tähendab igaühe jaoks erinevat asja. Õnn on see mis teeb just meid õnnelikuks, mitte kedagi teist. Kuid iga inimene tahab õnne leida ja seda kogeda ning tihti minnakse seda otsima. Paljude inimeste jaoks peitub õnn väikestes asjades või hetkedes ning paljude jaoks on vaja rohkemat, kui lihtsaid asju või hetki, et olla õnnelik. Näiteks teoses “Toomas Nipernaadi” leidis nimitegelane õnne uute neidudega kohtumisest ja neile hea tuju valmistamisest ning rohkemat ta ei vajanud, et olla rõõmus. Teoses “Taeval ei ole soosikuid” arvas Lillian, et ta on õnnelik siis, kui sanatooriumist vabaneb. Hiljem sai ta aga aru, et see ei teinud teda õnnelikuks ning ta tundis, et vajab rohkemat. Mõnede inimeste jaoks tähendab õnn vabadust ja iseseisvust. Raske on olla täielikult vaba või iseseisev. Ka teoses “Taeval ei ole soosikuid” tegelase Lilliani jaoks tähenda...
Rahvaluule lühivormid Rahvaluule lühivormid on mõistatused, vanasõnad ja kõnekäänud. Vanasõna lühike, ilmekas, õpetliku sisuga ütlus, millesse on kogutud esivanemate elutarkus. Näiteks : Õnnetus ei hüüa tulles Töö kiidab tegijat Raamatust ,,Sada saarelehte, tuhat toomelehte": 1. Eks nälg ole kõige parem kokk. Tähendab seda, et kui sul on kõht väga tühi, siis kõlbab kõik söögiks, ka toit, mida sa tavaolukorras suu sissegi ei võtaks. 2. Heategu ei roosteta. Tähendab seda, et kui sa oled kellelegi head teinud, jääb see inimesele meelde. 3. Laiskus ja hooletus on vennaksed. Tähendab, et kui oled laisk, siis oled tihtipeale ka hooletu ning vastupidi. 4. Ega viin mehe peale ei kipu, kui mees viina peale ei kipu
Isa Goriot lugemiskontroll (hindele 5) 1. Millal tuli isa Goriot pansionisse? - Aastal 1813. 2. Mis aastatel toimub romaani tegevus, alustades sõlmimisest? - 1819. a 3. Kui palju maksis isa Goriot pansioni eest algul ja millest sai ta iga-aastast raha? - Goriot omas seitse kuni kaheksa tuhat franki aastast tulu, ta maksis algul tuhat kakssada franki. 4. Miks hakkasid kõik pansionielanikud isa Goriot´i kiusama? - Ta oli jätnud maksmata kuue kuu arve ning Vauquer äratas ka teistes halbu kahtlusi seoses Goriotiga, et panna neid Goriot põlgama. Teda peeti veidrikuks, kuna tema ümber keerlesid mitmed imelikud asjaolud – ta oli rikas, kuid elas pansioni vaesemais toas, tal käisid külas uhked daamid (tema tütred), keda arvati olevat tema armukesed. Proua Vauquer ütles, et Goriot on halb, kinnine mees. 5
Tahtsin uurida sellist isikut, kuna hakkas huvitav kuuldes tema nimi eelmiste ajaloo tundide ajal. 1 slaid (15. mai 1773 - 11. juuni 1859 ) (vanus 86) Eluaeg: Viieteist mai tuhat seitsesada seitsekümne kolmas kuni üheteist juuni tuhat kaheksasada viiskümmend üheksa Koblenz , Saksamaa - Viin , Austria Ta oli Franz Georg Karli poeg, vana Reini põlvkonna perekonna järeltulija, tema isa oli tolleaegne impeeriumi Reini vürstiriikide Austria saadik. Oma nooruse veetis ta Reini-Moseli regioonis. ELULUGU Aastal 1788 (tuhat seitsesada kaheksakümne kaheksandal) aastal astus ta Strasbourgi ülikooli , kus ta õppis diplomaatiat, kuid Prantsuse revolutsiooni levikul 1790 (tuhat seitsesada üheksa kümnendal) aastal
,,Kakskümmend tuhat ljööd vee all" On aasta 1866 ning igalpool üle maailma räägitakse suurest koletisest ookeanis, keda nimetatakse narvaliks. Ta on hiigelsuur ning suudab tekitada suuri purustusi. Ta on vee alla tirinud palju laevu ning sellele otsustatakse lõpp teha. Kutsutakse kokku seltskond, kuhu kuuluvad harpuunija Ned Land, minategelasest loodushuviline Pierre Aronnax, tema teener Conseil, kapten Farragut ning mitukümmend meeskonnaliiget. Nad on sõitnud juba päris pikka aega ning meeskond hakkab tüdinema, sest selle pika aja jooksul pole nad ühtegi narvali näinud. Kapten Farragut seab kuupäeva, kui nad hakkavad tagasi USA-sse sõitma. Kuid samal päeval näeb Ned Land seda koletist ning nad hakkavad narvalit taga ajama. Kuid see elukas pöörab otsa ringi ning otsustab rammida ,,Abraham Lincolnit". Toimub kokkupõrge ning hr Land, hr Aronnax ning Conseil kukuvad üle parda. Nad ujuvad selle koletise peale n...
Maja võib olla ehitatud ja betoonist, kuid siiski on ta maja. Aristoteles uskus, et on olemas kuldne kesktee. Selle kohaselt asub voorus võrdselt kaugel kahest äärmusest, mis mõlemad on pahed. Heldus on kesktee priiskamise ja ihnuse vahel, julgus kesktee hulljulguse ja argpüksluse vahel. Eesmärgiks on tasakaalustatud isiksus. See ongi Aristotelese meelest tee õnnele. Egiptuse püramiidid Egiptuse püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maailmaime hulka. Umbes kaks tuhat kuussada aastat eKr ehitati Egiptuses Gizas kolm püramiidi - Cheopsi, Hafre ja Menkaure, mis olid loodud kolmele Egiptuse kuningale. Neist suurim, valmistatud enam kui kahest miljonist tohutu suurest lubjakivitahukast. Selle ehitamiseks kulus saja tuhande orja tööjõudu ning aega kulus umbes kakskümmend aastat. Selle ajaga ehitati Cheopsi püramiid 147 meetri kõrguseks, mis on kõrgem kui Tallinnas Oleviste kiriku torn. Püramiidide kõrvale püstitati suur kivikuju- sfinks
Vladislav Virtonen, 10. Kl NVRK 2017 Keeleline mitmekesisus - hüve või nuhtlus? Keel on kõigepealt märgisüsteem, infoedastamise vahend, emotsioonide ja kuuluvuse väljendaja, mida kasutatakse igas riigis igal mandril. Maailmas on viimaste andmete järgi umbes kuus-seitse tuhat keelt ja seega saab öelda, et maailm on keeleliselt üsna mitmekesine, aga on teada, et keelepiirid on mõnikord väga hägused. On keeruline lugeda keelte täpset arvu. Probleemiks on murded ja nende eristamine. Georgaafiliselt lähedastel aladel kõneldavad murded saavad olla üksteisega sarnased, ja siis arusaadavus sarnaste murrete kõnelejate vahel sõltub territooriumi suurust. On tegelikult võimalik vaielda, kas suur
Füüsika läbi ajaloo Füüsika eellugu Kronoloogia Veel kümme tuhat aastat tagasi ei muretsenud inimesed looduse ehituse ja ülesannete pärast. Alatasa liikvel olev küttide hõim oli osa loodusest ja tema suhtedki loodusega piirnesid poolreflektoorsetel reageeringutel hetkeolukorrale. Mälu ja tähelepanelikkus aitasid märgata ka lihtsamaid põhjuslikke seoseid, aga neist järelduste tegemiseks oli vaja vähemalt kahte asja: aega ning püsivust. See juhtus, kui inimesed hakkasid põlde harima. Paikne eluviis muutis tähelepanekud
...........................................7 Lõpetuseks..................................................................................................................................8 Kasutatud materjal.............................................................................................................9 2 Sissejuhatus Maailmas on umbes 6700 tuvastatud keelt, millest enamus keeli kõneleb vähem kui tuhat inimest. Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on kõige selgem tunnus, mis eristab inimest teistest loomaliikidest. Inimene on rääkiv- ja sümboleid kasutav loom. Teiste elusolendite suhtlussüsteemid ei ole võrreldavad inimkeelega süsteemi keerukuse, põhimärkide (sõnavara) hulga, vahelduvuse, ega varieeruvuse osas. Erinevus on eelkõige kvaliteedis. Iga päev läheb meil vaja tuhandeid sõnu. Kogu inimühiskond ja kultuur sõltuvad suurel
Eesti veekasutuse dünaamika, heitvetest pärinev reokoormus ja sellega kaasnevad probleemid Koostas: 2012 Peamised vee kasutusalad: Taime ja loomakasvatus Hüdroelektrijaamades Toiduainete tootmine Kõlbliku joogivee tootmine Tööstustes Jäätmekogumine, jäätmekäitlus, materjalide taaskasutuselevõtt Haridus,tervishoid, majutus Kaevandamine Hoonete ehitus, haljastuse hooldamine jne Olme Puidu-,naha-, jäätme-, tekstiili töötlemine jne 2008-2011 kasutatud veehulk Eestis ( tuhande kuupmeetri kohta) 2000000 1877836,01 1842048,98 1800000 1608414,77 1600000 1400000 1378028,77 1200000 1000000 Vesi kuupmeetites 800000 600000 400000 200000 0 2008 2009 2010 2011 Kust...
Miks tahavad noored Eestist lahkuda? Noorte lahkumine kodumaalt on saanud 21. sajandil aktuaalseks teemaks, seda küsimust on kajastatud nii poliitilistes diskussioonides kui ka ajakirjanduses. Vanuseliselt on enim emigreerunuid vahemikus 20-30 eluaastat. Välismaal elavate noorte täpset arvu pole hetkel teada. Olenemata sellest, et neid on rohkem kui kakssada tuhat ning see arv kasvab iga aastaga. Statistikaameti andmetel elavad Eestlased meelsamini pigem teises riigis kui kodumaal. Mis siiski sunnib noori Eestist lahkuma? Välisriikides on võimalik teenida suuremat palka, isegi kui Eestis hästi tasustatud töökohtadel. Eesti noori motiveerib suur palk niivõrd, et ollakse valmis selle nimel oma kodumaalt lahkuma. Näiteks on statistikaameti andmetel emigreerub Soome ligi 3000 inimest igal aasta.
Xun (instrument) Xun (lihtsustatud hiina keelest: ; traditsioonilise hiina keelest: ; Pinyin: Xun; kantoni = hyun1) on kerajas laeva-flööt Hiinast. See on üks Hiina vanimaid muusikariistu ja on kasutusel olnud umbes seitse tuhat aastat. Xun oli algselt valmistatud savist või luust, hiljem savist või keraamikast. See on ainus säilinud näide maa (nimetatakse ka "savi") instrument traditsioonilise "kaheksa-tooni" (bayin) klassifikatsiooni muusikariist (olenevalt sellest, kas seade on valmistatud metallist, kivist, siidist, bambusest, kõrvitsast, mullast, nahast või puidust). Komponendeid Xun on munakujuline aerofon (puhkpill), mille eesküljel on vähemalt kolm sõrme auku ja kaks pöidla auku tagaküljel
ümbritsetud Karpaatide basseinis. Põhjalaiuseks on 45°44'-48°35' ning idapikkuseks on 16°07'-22°54'. Riigi territooriumist peaaegu kolm neljandikku moodustab madal tasandik, üks viiendik on 400 meetrist madalam küngastik ning vaevat viis protsenti moodustab 400-1000 meetri kõrgune keskmäestik. Riigi kõige kõrgem punkt on Kékesi mäetipp (1014 méter) Mátra mäestikus. Ungari rahvaarvuks on 2005. aasta jaanuari seisuga 10 miljonit 96 tuhat inimest. Ungari rahvaarv väheneb järk-järgult. Rahvastiku tihedus: 108,5 inimest km2 kohta. Üldine iseloomustus Ungari on merepiirita riik Kesk-Euroopas Doonau keskjooksul. Ungari on jaotatud pealinnaks (Budapest), 19 komitaadiks (megye) ja 24 komitaadi õigustega linnaks (megyei jogú város). Tööjõulisi inimesi on Ungaris 3,8 miljonit. Töötus on 2009. aasta seisuga 10,8% ja 2008. seisuga 7,8%. 12% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri. Riigikeel on ungari, rahaühik forint,
Malta 132dal kohal inimarengu indeksi järgi Kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse Malta kuulub: Euroopa liitu Eurotsooni Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTO liige ÜROSSE Euroopa Nõukogusse Rahvusvahelisse Valuutafondi jt. *Lisaks taasühines Malta NATO Partnerlus Rahu Nimel (Partnership for Peace ) projektiga 2008ndal aastal Euroopa liidu lipp Rahvastik Rahvaarv: 408,333 tuhat Demograafilise ülemineku etapp: Rahvaarvu kasv e. iivepeaaegu puudub,nullilähedane Sündimus:10,71 Suremus:10,7 Iive: 00,4% Eeldatav keskmine eluiga: 80 a Keskmine vanus: 79,6 a Laste arv naise kohta: 1,5a Malta Tööhõive eri sektorites (%) Rahvastikupüramiid Asustus Asustustihedus:1317 in/km2 Linnastumise tase:? 2005 aastal tehtud uurigust selgus, et 94% maltalastest
Suuremad firmad Eestis Tartu Mill Veski Mati Eesti Mahe Leibur Eesti Pagar Kalew Vilma Eksport Nisu eksport (2011): USA 32,8 miljonit tonni, Prantsusmaa 20,3 miljonit tonni, Austraalia 17,7 miljonit tonni ja Kanada 16,3 miljonit tonni. Odra eksport (2011): Prantsusmaa 5,0 miljonit tonni, Austraalia 4,5 miljonit tonni, Saksamaa 2,2 miljonit tonni ja Argentiina 2,1 miljonit tonni. Kaera eksport (2011): Kanada 2159 tuhat tonni, Soome 388,3 tuhat tonni, Austraalia 191,7 tuhat tonni ja Rootsi 156,3 tuhat tonni. Rukise vähese leviku tõttu tarvitatakse enamik saagist tootjariigis või eksporditakse naaberriikidesse, mitte üle maailma. Import Nisu import (2011): Egiptus 9,8 miljonit tonni, Alžeeria 7,8 miljonit tonni, Itaalia 7,3 miljonit tonni ja Jaapan 6,2 miljonit tonni. Odra import (2011): Saudi Araabia 6,3 miljonit tonni, Hiina 1,8 miljonit
Laulupidudest on kujunenud rahva ühtekuuluvuse väljendaja. Ligi poolteise sajandi vältel toimunud ühislaulmised on muusikakultuuri arengut oluliselt mõjutanud. (2) Üldlaulu- ja tantsupeole Tallinnasse kogunevad iga viie aasta järel lauljad ja tantsijad üle terve Eesti. Pidu algab ühise rongkäiguga Vabaduse väljakult Lauluväljakule. Seejärel toimub lauluväljakul kontsert kuni 25 000 lauljaga, kes laulavad ligi 100 000 kuulajale. Rahvariietes kuni kaheksa tuhat tantsijat esitavad tantsulise vaatemängu spordistaadionil. Pidu toimub tavaliselt juulikuu esimesel nädalavahetusel, kuid osalejad harjutavad kohapeal ühist esinemist terve eelneva nädala.(3) Aastast 2003 kuulub eestlaste laulupidu UNESCO suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja ja lisaks iga viie aasta järel toimuvatele üld- ja noortelaulupidudele toimub suviti pea igas maakonnas mõni tore kohalik laulupidu.( 3) 1. Üldlaulupidude ajalugu
Rahaühik Euro (EUR) = 100 senti Eliga ühinemise aasta 1986 Hispaania lipp Hispaania vapp *Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2011. aasta seisuga 46,120 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2011. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: Madrid 3,155 miljonit elanikku Barcelona 1,593 miljonit elanikku Valencia 797 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 647 tuhat elanikku Málaga 558 tuhat elanikku Murcia 410 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria 379 tuhat elanikku Palma de Mallorca 376 tuhat elanikku Bilbao 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. *Peamised loodusvarad on kivisüsi, elavhõbe, tsink, potas, marmor, asbest *Peamised majandusharud on logistika ja
8 2 1141.2 0.64 730.4 893.2 3 1134.9 0.512 581.1 1474.3 4 1781.1 0.4096 729.5 2203.8 5 2584.2 0.3277 846.8 3050.6 Kokku: 3050.6 tuh. Projekti maksumus: 2278 tuhat eurot NüüdisPuhasVäärtus 5.a. 25% = 3050.6177 - 2278 = 772.62 tuhat eurot Omanike nõutav tulunorm on 25%, millele lisandub tulu 772.62 tuhat eurot. (NPV >0). Järelikult on projekti tasub investeerida. 2. Kasumiindeks: PI = 3050.6177 / 2278 = 1.339 Kuna kasumiindeks on suurem, kui üks, siis iga sissemakstud euro loob uue väärtuse 1.339 eurot. 3. Tasuvuse aeg T = 4aastat + [(2278 - 1474.3) / 846.8] = 4.95a Kumulatiivne tasuvusaeg on 4.95 aastat
Inimkapitali tootlikkus (HCROI): (müügitulud – (kogukulud - tööjõukulud))/tööjõukulu EUR’ 000 2013. aastal : (173 651 –(189 835-20 664))/ 20 664 = 0,21 2012. aastal : (159 422 –(174 974 -16 803))/ 16 803 = 0,07 2011. aastal : (147 802 – (167 580 -14 494 ))/ 14 494 = -0,36 2. Organisatsioonide tööjõukulu osa kogukuludes (%) ja selle muutus viimase kolme aasta jooksul 2013 aastal oli ettevõtte kogukuludeks 189 835 tuhat eurot, millest 20 664 tuhat € kulus tööjõule. Seega tööjõukulu osa kogukuludest oli 10,88 % Tööjõukulud suurenesid võrreldes eelmise perioodiga 23% 2012 aastal oli ettevõtte kogukuludeks 174 974 tuhat eurot, millest 16 803 tuhat € kulus tööjõule. Seega tööjõukulu osa kogukuludest oli 9,60 % Tööjõukulud suurenesid võrreldes eelmise perioodiga 18% 2011 aastal oli ettevõtte kogukuludeks 167 580 tuhat, millest 14 494 tuhat € kulus tööjõule.
Valitsusjuht: Peaminister Mariano Rajoy (alates 22. detsembrist 2011. a) Ajavöönd: CET Rahaühik: EUR Rahvastik Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2005. aasta seisuga 44,1 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2005. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: Madrid – 3,155 miljonit elanikku Barcelona – 1,593 miljonit elanikku Valencia – 797 tuhat elanikku Sevilla – 704 tuhat elanikku Zaragoza – 647 tuhat elanikku Málaga – 558 tuhat elanikku Murcia – 410 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria – 379 tuhat elanikku Palma de Mallorca – 376 tuhat elanikku Bilbao – 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli:
Keskendutakse põhiliselt toiduainetööstusele 3) Millele on põllumajandus spetsialiseerunud (taime - või loomakasvatusele)? Taimekasvatus on palju arenenud ja toodetakse palju erinevaid saake, näiteks: maisi, kartuleid, suhkrupeeti, nisu, päevalille seemneid, soojaubasid, tomateid, kapsast, rapsi, sibulaid, õunu ja mune. Enamarenenud loomakasvatus harud on: sead – 7,4 miljonit, veised – 4,4 miljonit, lambad – 1,1 miljonit, kitsed – 646 tuhat, hobused– 395 tuhat, eeslid 12 tuhat ja kaamelid 800 tk. Kodulindude arv: kanad – 195 tuhat, pardid – 10,8 tuhat ja kalkuni – 2 tuhat. 4) Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse? Varustab ennast maisi, kartulite, suhkrupeedi, nisu, päevalille seemnetega, soojaubadega, tomatitega, kapsaga, rapsiga, sibulaga, õuntega ja munadega. Impordib: teed, banaane, palmi õli, veini, sealiha,
20 19.7 .. 65.5 2011 574.0 4.2 84.30 21.1 2.1 69.9 2012 602.1 4.3 88.00 22.8 12.4 75.3 2013 628.5 4.3 92.20 24.8 13.9 80.0 2014 653.0 4.5 96.60 27.0 15.3 85.4 KOKKU Märkus: Mõõtühik: tuhat Alates aastast 1994 ei kajasta statistilised andmed sõidukeid, mida ei ole aastaid tehniliselt kontro Autoregistri andmebaasi korrastamisel jäeti välja 1. juuliks 2001 Andmed on pärit statistika ameti kodulehelt: http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp mitte registreeritud mootorrattad Veoautode registreerimis suurus alla 20 üle 20 tuhande tuhande
4. Kirjuta arv 36 VanaKreeka arvusüsteemi abil. 5. Kirjuta arv 589 Rooma arvusüsteemi abil. DLXXXIX 6. Kirjuta arv 1913 Rooma arvusüsteemi abil. MCMXIII 7. Kirjuta araabia numbritega XID, DCCXVI ja DMIX 489, 716, 509 8. Kirjuta arv 7053 järkarvude summana ja järguühikute kordsete summana. 7053= 7000+50+3 7053= 7x1000+5x10+3x1 9. Kirjuta sõnadega arvud 1101, 213 000, 1 104 025, 230 400 ja 14 533 087. 1101 üks tuhat ükssada üks 213 000 kakssada kolmteist tuhat 1 104 025 üks miljon ükssada neli tuhat kakskümmend viis 230 400 kakssada kolmkümmend tuhat nelisada 14 533 087 neliteist miljonit viissada kolmkümmend kolm tuhat kaheksakümmend seitse 10. Kirjuta mis on 100 sajalist, 10 kümnetuhandelist, 1000 tuhandelist? 100 sajalist = 1000 kümnelist, 11. Kirjuta mitu tuhandet on ühes miljonis? Kümnes miljonis? Mitu miljonit on ühes miljardis?
Makroökonoomika Nimi aprill 2018.a. 1. Kogu rahvastik on 1 miljon inimest, tööealisi elanikke on 700 tuhat, passiivne elanikkond ehk mitteaktiivsed on tööealiste hulgas 100 tuhat, tööga hõivatuid on 500 tuhat, struktuurse tööpuuduse näitaja on 7%, friktsionaalse tööpuuduse näitaja on 3%. Leida kui palju on töötuid, milline on tööpuuduse protsent, kui palju on arvuliselt neid, keda võib nimetada loomulikeks töötuteks? Kui palju on passiivseid elanikke kokku?(2 p). NB! Tööealine rahvastik = aktiivsed (tööga hõivatud+töötud)+passiivsed Aktiivsed = tööealised passiivsed (mitteaktiivsed) = 700-100=600 tuhat
Holocaust Sissejuhatus Holocaust on mõiste, mis kirjeldab 6 miljoni juudi hävitamist natside poolt. Kuuest miljonist inimesest tapeti: 4,5 milj Venemaa, Poola ja Baltimaade juutidest, 750 tuhat Ungari ja Rumeenia, 290 tuhat Saksamaa ja Austria, 105 tuhat Hollandi, 90 tuhat Prantsusmaa ja 54 tuhat Kreeka juuti. Holocaust oli sisuliselt genotsiid, mis on süstemaatiline inimeste hävitamine sõltuvalt ohvrite religioonist, rassist, etnilisest kuuluvusest, rahvusest ja seksuaalsetest eelistustest. Juutidega koos hävitati 910 miljonit mustlast, slaavlast, homo seksuaali ja vaimselt alaarenenud inimest. Holocausti käik 1933 Jaanuar Hitler nimetatakse Saksamaa kantsleriks. Märts Rajatakse Saksamaa esimene koonduslaager Dachau
Alpides ja Apenniini mäestikus elab vähesel määral karusid, hunte, kaljukitsi, hirvi, Sardiinias mufloneid, metskasse. Rohkem on rebaseid ja metssigu ning palju on väikekiskjaid, närilisi, roomajaid ja linde. Itaalias on 5 rahvusparki ja 41 looduskaitseala. Rahvuspargid on Abruzzo, Gran Paradiso, Calabria, Stelvio ja Cicero. Rahvastik 94% rahvastikust on itaallased, kuid riigi ääreosades elab rohkesti muid rahvusi: 1,5 miljonit sardiinlast (Sardiinias), 520 tuhat friuuli (Friuli-Veneetsia Giulias), 300 tuhat Triooli sakslast (Trentino-Alto Adiges), 90 tuhat prantslast (Piemontes), 100 tuhat sloveeni, 115 tuhat albaanlast, 25 tuhat kreeklast (mõlemad Lõuna-Itaalias ja Sardiinias) ja teisi rahvusi. Valitsev usund on Itaalias katoliiklus. 87% Itaalia elanikest identifitseerib end rooma- katoliiklastena Usu mõju on eriti tugev maal, Põhja-Itaalia tööstuslinnades on see märgatavalt nõrgem.
Paljud firmad pidid turul püsimiseks palku vähendama ning paljud pidid oma töötajaid koondama. Tekkis olukord, kus töö otsijaid oli palju, kuid töökohti oli vähe. See tõigi kaasa suure tööpuuduse, mis kiirelt kasvas. Alustan tööpuuduse analüüsimist majanduslanguse eelsest ajast, nimelt 2008 aastast. 2008. aasta esimese poole töötute arv oli väga sarnane. I kvartalis oli töötuid 28,7 tuhat ning II kvartalis oli töötute arv 27,3 tuhat. Aga juba III kvartalil see muutus ning töötute arv kasvas 43,9 tuhandeni ning IV kvartalis oli töötuid juba 53,5 tuhat. Selline töötute kasv jätkus ka järgmisel aastal. Nimelt 2009. aasta lõpuks oli töötute arv tõusnud 106,7 tuhandeni. Töötute arvu kasv jätkus kuni 2010. aasta II kvartalini, kus töötute arv oli 127,7 tuhat (joonis 1.1). Töötusel on veel mitmeid erinevaid tähtsaid näitajaid. Üks neist on töötuse periood. Kui 2008
huviväärsusi pakkuvad linnad ning vahemereline loodus meelitavad siia aastas kümneid miljoneid turiste. 3.Rahvastik Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2005. aasta seisuga 44,1 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2005. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: Madrid 3,155 miljonit elanikku Barcelona 1,593 miljonit elanikku Valencia 797 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 647 tuhat elanikku Málaga 558 tuhat elanikku Murcia - 410 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria 379 tuhat elanikku Palma de Mallorca 376 tuhat elanikku Bilbao 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli:
Hispaaniale kuuluvad ka Baleaarid Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja- Aafrika linnad Ceuta ja Melilla. Ülevaade rahvastikust 2006. aasta 1. jaanuari seisuga oli Hispaania rahvaarv 45,8 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades. Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2005. Aastal 3,129 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on veel: Barcelona 1,605 miljonit elanikku Valencia 805 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 649 tuhat elanikku Málaga 561 tuhat elanikku Murcia - 417 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria 377 tuhat elanikku Palma de Mallorca 375 tuhat elanikku Bilbao 354 tuhat elanikku 91,3% rahvastikust moodustavad hispaanlased, kellest omakorda 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklasteks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español), kuid ametlikult kasutatakse veel ka järgnevaid
huviväärsusi pakkuvad linnad ning vahemereline loodus meelitavad siia aastas kümneid miljoneid turiste. 3.Rahvastik Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2005. aasta seisuga 44,1 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2005. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: Madrid 3,155 miljonit elanikku Barcelona 1,593 miljonit elanikku Valencia 797 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 647 tuhat elanikku Málaga 558 tuhat elanikku Murcia - 410 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria 379 tuhat elanikku Palma de Mallorca 376 tuhat elanikku Bilbao 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli:
NI$U AJALUGU Nisu on maailma vanim kultuurtaim Ees-Aasia 7000 aastat e.Kr Euroopa 3000 aastat e.Kr Eesti 2000 aastat e.Kr ISELOOMUSTUS Nisu jaotub kaheks: - pehme nisu - kõva nisu Eestis kasvatatakse pehme nisu sorte. Nisul esinevad nii tali- kui suvivormid. 2010. aastal oli suvinisu kasvupind 80 000 ha, talinisu 41 000 ha. Talinisu annab suuremat saaki kui suvinisu. ISELOOMUSTUS Eesti nisu sisaldab keskmiselt: 9-15% proteiini 25-40% kleepvalku 2-3% toorkiudu 2% rasva 65% tärklist KASVUNÕUDED - talinisu Talinisu on kasvutingimuste suhtes nõudlikum kui teised kultuurid. Talinisu talub külma kuni -25°C Nisupõld peaks olema kallakuga. Eelistab parasniiskeid, neutraalse reaktsiooniga muldi. Ei sobi turvasmullad. Kasvunõuded - suvinisu Idaneb temperatuuril +1..2 °C Külma talub lühiajaliselt kuni -7 °C Järelvõrsed ja hilisvõrsed Nõrk toitaine omastamise võime Eelistab...
kütuseid URAAN Tuumaenergia ehk aatomienergia allikaks on raskete aatomite (uraani ja plutooniumi) teatavad isotoobid, mida nimetatakse ka tuumakütusteks Selliste raskete aatomituumade lõhustumisel vabaneb energiat umbes 2 miljonit korda rohkem kui sama koguse (massi) nafta põlemisel Looduses leudub peamiselt uraniiti ja uraandioksiidi UO2 Uraani leiukohad (2003): Austraalia 715 tuhat tonni Kasahstan 601 tuhat tonni Lõuna-Aafrika Vabariik ja Namiibia 457 tuhat tonni USA 361 tuhat tonni Kanada 331 tuhat tonni Niger 166 tuhat tonni Brasiilia 162 tuhat tonni Venemaa 145 tuhat tonni
ning tööhõive määr on kasvanud. Tööhõive on tabeli järgi Põlvas 52,0 %, kuid uurides teemat põhjalikumalt leidsin ka teistsuguseid arve-nt 57,9%, mis on väga hea tulemus. Tööturg 2010 2011 2012 201 201 3 4 15-74-aastased hõiveseisundi järgi Tööjõud, tuhat 10,9 11,7 11,7 11,8 12,1 hõivatud, tuhat 9,2 10,3 10,4 10,7 10,8 töötud, tuhat 1,7 1,4 1,3 1,2 1,4 Mitteaktiivsed, tuhat 10,8 9,7 9,4 9,0 8,6
ning tööhõive määr on kasvanud. Tööhõive on tabeli järgi Põlvas 52,0 %, kuid uurides teemat põhjalikumalt leidsin ka teistsuguseid arve-nt 57,9%, mis on väga hea tulemus. Tööturg 2010 2011 2012 201 201 3 4 15-74-aastased hõiveseisundi järgi Tööjõud, tuhat 10,9 11,7 11,7 11,8 12,1 hõivatud, tuhat 9,2 10,3 10,4 10,7 10,8 töötud, tuhat 1,7 1,4 1,3 1,2 1,4 Mitteaktiivsed, tuhat 10,8 9,7 9,4 9,0 8,6
Maakasutus: 52% põllumaa 32% metsamaa 4% rohumaa 12% muu Sobiv parasvöötme kliima taimekasvatuseks Tasane pinnamood põhja ja keskosas soodustab põllumajanduse arengut Saksamaa on põllumajandus toodangu poolest euroopa liidus kolmandal kohal Metsamajandus: 32% kaetud metsaga Peamised puuliigid: kuusk mänd lehis Hoolitsetakse ka metsade järelkasvu eest Hooldusraie Istutamine Maaparandus Transport Infrastruktuur: ~625 tuhat km maanteid ~30 tuhat km raudteid ~15 tuhat km elektrifitseerituid raudteid ~8 tuhat km siseveeteid Veetransport: 31 suuremat sadamat 5051 siseveelaeva 844 suuremat laeva Õhutransport: 541 mitterahvusvahelist lennujaama 13 rahvusvahelist lennujaama Loodus Asub parasvöötme merelises kliimas Paikneb lehtmetsa vööndis Niiske kliima tõttu suured veevarud Kolmandik riigi pindalast on tasane Vähe järvi ja palju jõgesid
1217.a kogusid eestlased võimupealik Lembitu juhtimisel suure ,,MALEVA" kokku. Taanlaste sissetung: 1219.a alustasid taanlased kuningas Valdemar II juhtimisel Põhja-Eesti vallutamist ja rajasid pärast eestlaste Maleva purustamist Tallinna. Rootslaste sissetung 1220.a Viljandi ,Tartu kaitsmine Jüriöö ülestõus 1343.a ,sellega jätkus ülestõus Saaremaal 1346.a Liivisõda 1558-1583.a Põhjasõda 1700-1721.a , 10 000 eesti meest osales koos rootsiga selles. Ajavahemikus 1797-1874 ca 100 tuhat eestlast kellest eluga pääses ca 20 tuhat. 1904-1905.a Vene-Jaapani sõjas 10 tuhat eestlast. I maailmasõda 1914-1918.a seal oli 100 tuhat eestlast. Sõja algul oli 150 ohvitseri,-sõja lõpus oli üle 2000-de neid. 1.jaanuar 1918.a Eesti diviis Eesti Vabariigi sünd 23.veebruar 1918.a Eesti Vabadussõda! 28.novembril 1918 punaste pealetung Narva all , millele järgnes 5 nädalane taandumine. 1919.a jaanuar alustati vastupealetungi.
püriit, plii, uraan, elavhõbe, kaalisool jne. Elavhõbeda varude poolest on Hispaania Euroopa maade seas esikohal. Ülevaade rahvastikust 2006. aasta 1. jaanuari seisuga oli Hispaania rahvaarv 44,7 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades. Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 20065. Aastal mis-mis? 3,129 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on veel: Barcelona 1,605 miljonit elanikku Valencia 805 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 649 tuhat elanikku Málaga 561 tuhat elanikku Murcia - 417 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria 377 tuhat elanikku Palma de Mallorca 375 tuhat elanikku Bilbao 354 tuhat elanikku 91,3% rahvastikust moodustavad hispaanlased, kellest omakorda 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklasteks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español), kuid ametlikult kasutatakse veel ka järgnevaid
5 sellest, et inimeste omakapitali kogused on suuremad, mille tagatisel on ka võimalik väljastada suuremaid laene. Pikaajalisemate laenude võtmist on ka soosinud asjaolu, et on rakendatud erinevaid toetusprogramme. TASUVUSE ANALÜÜS Tasuvuse analüüsi abil saame kindlaks teha kui palju saadakse kasumit müügilt, varadelt ja omakapitalilt Vara, omakapital ja puhaskasum (-kahjum), tuhat krooni, aastatel 2000-2008 Kuidas mõjutab puhaskasumi suurus varade rentaablust (ROA) e. ehk investeeringute rentaablust? Suhtarv sümboliseerib kasumi efektiivsust, mida on teenitud seoses ettevõtte varade kasutamisega. Hinnang antakse sellele, kui hästi on firmas varasid kasutatud. Antud andmete põhjal võib järeldada, et koguvara puhasrentaabluse näitajad on madalad. Tõstmaks ROA taset peaks ettevõte suurendama käivet või tegevustulukust.
"4" 27 22 p " 3" 21 16 p 1. Kirjuta arvud numbritega. (4 punkti) "2" 15 9 p Kolm tuhat viissada kuuskümmend kolm ........................ Kaheksatuhat üheksa .......................... Kolm tuhat nelisada ...................... Üheksa tuhat nelisada kaks ............................. 2. Võrdle arve. (=, >, < ) (3 punkti) 2171 ........... 2117 6603 .............6630 7548 ...............7548 3
Härra President Ilves esitab kõne Emadepäeva aktusel 13.mail 2012 Estonia kontserdisaalis, seega kõne on suunatud rahvale, eelkõike emadele, vanaemadele, vanematele ja lastele, kus tooksingi tema kõne välja: Head kaasmaalased, armsad emad ja vanaemad, kallid lapsed ja vanemad. Suhteliselt kõne alguses esineb sõnade kordus, mis siis väljendabki retoorikat, kuna kordus on sõnarühma kindla rütmiga kordamine, kus ta kordab sõna ,,tuhat" mitu korda. Tuhat tänu, tuhat embust, tuhat lille emale. Samamoodi tooksin välja veel tema laused, kus tuleb ette sõnade kordust: Emad on need, kes teevad nõudlikke valikuid laste hariduse ees. Emad on need, kes kehtestavad peres õiged reeglid ja panevad paika õiged vastused. Emad on need, kes enamasti panevad pere liikuma ja lapsed sportima. Siin ta ei korruta mitte ainult sõna ,,ema" vaid tahab kuulajateni tuua, et just ,,emad on need",
elavhõbe ja kaadium. Tänapäeval oetakse raskemetallideks ka jargmiseid aineid: inglistina, titaan, alumiinium ja nikkel. Nende ainete korrektne nimetus on nüüd "toksilised järgmetallid". Toksilised järgmetallid on tervisele kahjulikud kuna nad reageerivad tugevalt mõnede valkude aminohapetega. Kirde-eestis olevad põlevkivielektrijaamad saastavad tugevalt õhku. Põlevkivi põletamisel Eesti elektrijaamades tekib aastas Eesti energia kodulehe andmetel: 43 170 tonni SO2, 9330 tuhat tonni NOx, 6240 tuhat tonni tahkeid osakesi, 19 232 tuhat tonni CO, 94,5 tonni raskmetalle, 9,1 mln tonni CO2. Kekskkonnakaitse andmed: Aine 2010 2009 Aastane suurenemine Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna 36940,17 25543,26 11396,9 pliiks Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana 609,41 419,5 189,92 elavhõbedaks Kasutatud allikad: www.tervistavstuudio.ee http://www.physic.ut.ee
Siis ei jõua nad end enam liigutada ja magavad kuus kuud, niikaua kui nad oma toitu seedivad. Nüüd teeb ta juba ühe pöörde minutis ja mul pole enam sekunditki puhkust. Igas minutis süütan ja kustutan ma laterna! Jah. Kolmkümmend minutit- kolmkümmend päeva! Head õhtut. Väike prints ei julgenud endale tunnistada, et ta seda õnnelikku planeeti peamiselt sellepärast taga kahetsed, et seal on kahekümne nelja tunni sees tuhat nelikümmend päikeseloojangut! Mina olen geograaf, vastas vanahärra. Mis on geograaf on? See on maateadlane, kes teab, kus asuvad mered, jõed, linnad, mäed ja kõrbed. Seal on sada üksteist kuningat ( iseendastki mõista mitte unustades neegrikuningaid), seitse tuhat geograafi, üheksasada tuhat ärimeest, seitse ja pool miljonit joodikut, kolmsada üksteist miljonit uhkeldajat, seega kokku umbes kaks miljardit suurt inimest.
KANADA Referaat Kanada. Kanada on riik Põhja-Ameerikas. Kanada lipp. Kanada riigipea on Elizabeth II . Kanada kogu pindala on 9 984 670 km² . Rahvaarv (2007) 33 025 900 Rahvastiku tihedus 3,3 in/km² Iseseisvus 1. juuli 1867. Rahaühik CAD (Kanada dollar- 100 senti) Kanada pealinn on Ottawa. Pindala: 2 778,64 km² Elanikke: 859 700 (2005) Ottawast sai Kanada pealinn 31. detsembril 1857. aastal. Riigikeeled: Inglise ja prantsuse Rahvuspüha: 1. juuli - Kanada päev (1867) Riigikord: Föderatiivne riik Haldusjaotus: 10 provintsi ja 2 territooriumi Asend. Kanada, mis on maailmas suuruselt teine riik, asub Põhja-Ameerikas. Kanada piirneb põhjast Põhja-Jäämerega, lõunast USA-ga, idast Atlandi ookeani ja Labradori merega, läänest Alaska ja Vaikse ookeaniga ning kirdest Baffini lahega. Pinnamood. Pinnamoe järgi saab Kanadat jaotada 6-ks osaks. Hudsoni lahe ääres asuvaks Laurentia kiltmaa...
on samal perioodil 3,33%. suurenenud 2,5%. Mida toodetakse riigis Kõige rohkem toodetakse Kõige rohkem toodetakse kõige rohkem ja kui palju riigis nisu (6400000 tonni) riigis maisi (7973260 tonni) see sisse toob? ning see toob riigile sisse ja see toob sisse 254739 939150 tuhat $ .Veel toovad tuhat $. Kõige rohkem palju raha sisse põlisrahvaste toob riigile sisse kanaliha (635889 tuhat $) ja lehmapiim (1534320 oliivid (616541 tuhat $). tuhat $) ja seda toodetakse 5208710 tonni.
kuuluvast põhinõude summast päevas alates 13. novembrist 2012.a. kuni põhinõude täitmiseni. 2.8 Lähtudes eeltoodust võlgneb kostja hagejale 10 000 (kümme tuhat) eurot ning leppetrahvi summas 2000 (kaks tuhat) eurot ja intressi summas 80,898 (kaheksakümmend koma kaheksasada üheksakümmend kaheksa) eurot alates 28. jaanuarist 2012.a. kuni 13. novembrini 2012.a. Kokku on võlgnevus (10 000 + 2000 + 80,898 = 12 080,898) 12 080,898 (kaksteist tuhat kaheksakümmend koma kaheksasada üheksakümmend kaheksa) eurot. Hageja nõuded: Tulenevalt hagiavalduses toodust ning juhindudes VÕS § 9 lg 1, 76 lg 1 ja 2, 94 lg 1, 399 lg 1 p1, palun: 1. Välja mõista kostjalt hageja kasuks 12 080,898 (kaksteist tuhat kaheksakümmend koma kaheksasada üheksakümmend kaheksa) eurot, mille moodustab põhinõue 10 000 (kümme tuhat) eurot, leppetrahv summas 2000 (kaks tuhat) eurot ja intress
Bhopali avarii Iga päev on nagu väike elu: iga ärkamine ja tõusmine väike sünd, iga värske hommik väike noorus, iga magamaminek ja uinumine väike surm. Tüüp Avarii kemikaalide tööstusel Põhjus Ametlikult ei ole fikseeritud Asukoht Bhopal, Madhya Pradesh Riik India Kuupäev 3. Detsember 1984 Aeg 00.30 Langenu 18 tuhat inimest d Kannata 600 tuhat inimest nudd Kronoloogia • 1970 a. UCC (Union Carbide Corporation) sai luba pestitsiidide tööstuse ehitamiseks Indias. • 1980 aastatel langes selle produktsiooni nõudmine • 1984 tööstust valmistati müümiseks. Ostjat ei leidnud ja tootmine jätkus ohusnõudeid täitamata. Tol ajal toodeti Sevinat, mida tehakse metüül-isotsüonaatist ja α- naftoolist. Need ained olid 60 000 l. tankides maa-all. Põhjus • Trageedia põhjuseks sai juhuslik
mõtlema. Jääaeg kiirendas Homo sapiens sapiens'i väljakujunemist. Jääaeg ja inimese arenemine Inimese eraldumine loomariigist algas umbes 40 miljonit aastat tagasi. 300 000 700 000 a. tagasi elasid Jaava saarel ja Aafrika Olduway orus Tansaanias ahvinimesed (pintekantroobid), Hiinas sinantroobid, veidi hiljem Euroopas Heidelbergi inimene (ühendatakse rühma Homo erectus). Homo sapiens sapiens e. mõtlev/lobisev inimene ilmus umbes 120 tuhat aastat tagasi. Lahkehelid mõistete "jääkate" ja "jäävaheaeg" vahel Osa uurijaid loeb jäävaheajaks aega, mille kliimaoptimumi ajal oli kliima soojem või vähemalt samasoe kui praegu. Teised väidavad, et eelnenud jäävaheaegade kliima pidi olema soojem kui Holotseeni (viimase pärastjääaja kliimaoptimumi ajal). Mõned peavad isesevaks jäätumiseks juba pärast mõningat jää taandumist aset leidnud uue liustiku ajautist pealetungi.
viljapuu- ja marjaaiad, puukoolid, koduaiad) 1.nov 1991 hakkas kehtima maareformi seadus- selle eesmärk oli anda maa eraomandisse ja soov luua eeldused maa efektiivsemaks kasutamiseks. Tänaseks on Maa-ameti andmetel reformimata alla 10% maismaast. Põllumajanduse kokkutõmbumine 90ndatel avaldas mõju ka põllumaa kasutusele 90ndate algus hakkas põllumajandusmaa kasutus vähenema, aastal 1990 oli Eesti põllumaa pindala 1115,9 tuhat hektarit, 1995. aastal 873,8 tuhat/ha. 2001 oli põllumaa kasutuse suurus 677,8 tuhat/ha ja aastal 2004 oli põllumaa pindala 519,3 tuhat hektarit (see on 53,5% võrra väiksem kui 1990. aastal). Aastal 2005 hakkas põllumajandusmaa pindala taas tõusma. aasta 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
N: must aken , kuum päike. Kui omadussõna ja nimisõna moodustavad mingi uue mõiste, siis kirjutame sellise sõnapaari kokku. N: noor kotkas-kirjutame põhireegli järgi kokku. Noorkotkas- tekib uus mõiste ( noorte organisatsiooni liige ). Arvsõnad ja asesõnad kirjutatakse nimisõnast tavaliselt lahku. N: see loom, kaks looma. 2. Arvsõnade ja omadussõnade kokku- ja lahkukirjutamine. Kokku Lahku -teist - ühelised -kümnend - tuhat -sada - miljon -miljard KÄÄNDSÕNA+OMADUSSÕNA Omadussõna kirjutatakse eelneva nimi- või omadussõnaga kokku ainult sel juhul, kui nad moodustavad mingi kindla mõiste: NIMISÕNA+OMADUSSÕNA: kivikõva, sametpehme, peegelsile. OMADUSSÕNA+OMADUSSÕNA:magushapu, sügavpruun, tumekollane. NB! Lahku kirjutatakse tohutu suur, otsatu pikk, määratu lai, põhjatu sügav.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
