Sajandivahetusel venestamise surve vähenes, hariduse saamine muutus emakeelseks, taas hakkasid tegutsema mitmed ärkamisaegsed seltsid: Eesti Kirjameeste Selts ja Eesti Üliõpilasselts. Üha rohkem hakkasid eestlased omandama kõrgharidust. Mindi õppima Tartusse, Riiga, Peterburgi, Helsingisse ja Saksamaale. Sajandi alguses tegutses Tartus väga oluline rühmitus ,,Noor-Eesti", kuhu kuulusid ärksamad kirjanikud (Gustav Suits, Friedebert Tuglas jt), kunstnikud (Konrad Mägi, Kristjan Raud, Nikolai Triik), muusikud (Mart Saar, Rudolf Tobias, Aleksander Läte). Seltskonda ühendavad sarnased vaated kaasaegsele kunstile, nende ideed mõjutasid väga paljusid järgmiste põlvkondade kunstnikke. Rühmituse tegevus mõjutas suuresti eesti kultuurielu. Noore-Eesti juhtmõtteks on saanud üks G. Suitsu lause ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks". Nad arutlesid palju selle üle, et Eesti kunsti tuleb hakata võrdlema maailmakunstiga
Nii nagu harjus Popi uue liidriga, harjub inimene ka uue valitsuse ning võimuga. Novellis oli aga Huhuu egoistlik ning liialt iseseisev, mis paratamatult tekitas kaose. Niisamuti juhtuks ka ühiskonnas, kus valitsejaks oleks ebasobiv võimuhull. Ehk vihjati siin satiiriliselt tollel ajal võimul olevale kommunistlikule ideoloogiale, mis tahes tahtmata rahvast heaolust tühjaks lüpsis. See on aga kõik minu oletus ning päris täpselt me siiski ei tea, kas Tuglas oli antud novelli pannud sümboleid sõjast või on need vaid minu pettekujutelmad. Üks on aga kindel - sõjasümboolikat võib põimida lugematul arvul teostesse; eriti nendesse, mis sõjaaegses või -järgses ühiskonnas kirjutet on. Tahes tahtmata ilma sõjata me ei saa, see on kõikjal meie ümber ja nõnda ka literatuurses maailmas. On tegelikult väga koletu mõelda, et nii hirmsast asjast on tihti vaja kirjutada ja
Valik maakeelseid nimesid Kalle Eller T�nn Sarv Eesti traditsioonis saab nimevalikul l�htuda mitmest allikast. K�igepealt �ldtuntud, kristlikust p�rimusest tulenevast nimestikust, nagu Peeter, Margus, Juhan, Andres, Anne, Kadri, Tiina, Maret jne. Teiseks � peamiselt 20. sajandil tuletatud ja kasutusele tulnud valikust, nagu Urmas, Sirje, Ulvi, Terje jne. Lisaks veel aeg-ajalt mingil p�hjusel moodi l�inud nimedest m�ne populaarse filmi, raamatu vms. j�rgi. K�igis neis valikuis pole midagi erilist. Nii on ikka tehtud ja k�llap tehakse edaspidigi. V�iks vaid teada, mida inimesele antud nimi �ldse t�hendab, mida ta selle kandjale annab ja millest r��gib. �helgi neist nimedest ei ole mingit t�hendust selles keeles, milles selle nime kandja ise r��kima ja m�tlema hakkab. Taoline on lugu k�igi nende rahvaste puhul, kes kunagi ristiusku p��rati. Hoopis teine lugu on nendes kultuurides, kes alati on elanud vabalt ja iseseisvalt. Ameerika ind...
Eesti kirjanduse ajalugu I Eksamiküsimused 1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemises"; Henriku ,,Liivimaa kroonika" jt) 98. aastal on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Arvatakse (nt L. Meri), et jutt käib eestlastest. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Tacitus on kõike võõrast kirjeldanud koletise või vaimselt piiratuna. Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laul...
Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,Noor Eesti,, (1905-1916) Tartus Eesmärk: · Olukorda põhjalikult muuta. Kultuur tuli viia Euroopa tasemele.Estetism-kunsti ja kirjanduse sõltumatus ja iseseisva väärtuse rõhutamine. Looming: · Rõhutati ühiskondlike, sealhulgas rahvuslikke ideid. Kirjandusvooluliselt esindas uusromantismi. Inimesed: · Tuglas, Vilde, Suits. Johannes Aaviku algatusel tõusis ,,Noore Eesti,, keeleuuendus. Villem Grünthal Ridala. Benrnhard Linde Teosed: · ,,Hirmu ja õudus jutte,, · ,,Tuleviku Eesti keel,, · Ajakiri ,,Noor Eesti,,(1910-1911) ,,Siuru,, (1917-1919) Eesmärk: · Üritati rohkem välja tuua vormitäiust ja kunstilist mõjukust. Oli valitud lugejale määratud kirjandus. Pidevalt oli kõneall noorte olukord, haridus jne. Looming:
Impressionism (pr. k. impression, mulje) Impressionistid vahendasid tegelaste tunde- ja mõttemaailma varjundeid. Nad püüdsid hetkemulje kaudu jõuda asja olemuseni. Avaldus kirjanduses 18801910 prantsuse ja saksa kultuurkonnas. Iseloomulik on kunstilise kujundi detaili ja värvirohkus, lüüriline ja passiivne tundetoon, meeleolukus ja nüansirikkus. Tuntud impressionistid on sakslane Bernhard Kellermann (18791951), eestlased Friedebert Tuglas (18861971), Anton Hansen Tammsaare (18781940), Villem Ridala (18851942). Ekspressionism (lad. k. expressio, väljendus, ilme) Kirjandusse jõudis saksa luule kaudu enne I maailmasõda. Ekspressionistlikule luulele on omased jõulised, eksalteeritud ja fantaasiarikkad kujundid, agiteeriv, retooriline paatos, mille läbi kujutatakse õuduste haardes oleva inimese elamusi. Ekpessionistid vahendasid hetkemeeleolusid ja tundeid. Nad taotlesid väljenduslaadi hoogsust ja ilu. Ekspressionismil
on raskendatud, sest sõna ja sõnavormi piiri määratlemine on paljudel keerulisematel juhtudel 2 tegemata jäänud. ,,Kalevalas" arvatakse olevat 7 830 erinevat sõna. Üheksakümnendatel tehti katse hinnata mõnede eesti kirjanike sõnarohkust. Selgus, et 14-l keskmise suurusega tekstileheküljel on E. Vilde tarvitanud oma ,,Mäeküla piimamehes" iga 2,75 sõna kohta ühe eri sõna, F. Tuglas novellis ,,Inimesesööjad" iga 3,25 sõna kohta ühe eri sõna, J. Mändmets novellis ,,Meri ja armastus" iga 3,35 sõna kohta ühe eri sõna ja A. H. Tammsaare iga 4,25 sõna kohta ühe eri sõna. Seega selle katse andmetel on kõige vaheldusrikkama sõnavaraga E. Vilde. KUI PALJU ON SIIS SÕNU EESTI KEELES? 1960. aasta ,,Õigekeelsuse sõnaraamatus" on umbes 100 000 sõna, kusjuures arvatakse, et sõnade hulka selles oleks saadud kerge vaevaga suurendada 200 000-ni. Arvatakse, et seegi
Mõneks ajaks jäi luuletamine tahaplaanile Talvik jätkas oma katkenud õpinguid ning lõpetas 1926. aastal Pärnu õhtugümnaasiumi reaalharu; sama aasta septembris asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda ning oli üliõpilaste nimekirjas 1934. aasta novembrini. 1928. aastal hakkas Talvik uuesti kirjutama. Ise arvas ta, et see sündis "...tänu rikkamale lektüürivalikule, osalt ka vaimliselt erksamale ümbruskonnale..."; arvata võib, et tõuke andis ka Tuglas, kellega Talvikul oli kirjavahetus. Vorm muutus klassikaliseks. Karl Ristikivi oma essees "Neljast arbujast" leiab, et Talviku lihtne trohheus ja riimiskeem abab demonstratiivne tagasipöördumine vana juurde - võib ajajärgul, kui kõik luuletajad taotlevad ülimoodsust, olla samuti uudis. Ristikivi: "... Heiti Talvik...(püüdis) kirjutada tõepoolest loomulikku, voolavat keelt, tarvitada puhtaid, aga seejuures ometi ennast loomulikult pakkuvaid riime. Seda vähemalt ei
Välismaa kirjanikest oli kohustuslik lugeda Bulgakovi, Hemingway, Zweigi, Rasputini ja Remaeque' raamatuid. Mitu raamatut olid sellised, mida meie oma kursuse järgi lugesime juba 10. klassis. Samuti ei läbitud 2002/2003. aastatel ei antiikaega ega keskaja kirjandust. Väliskirjandusest keskenduti uusromantismile (nt B. Shaw, O. Wilde, H. Ibsen) ning modernismile (nt Sartre, Kafka). Eesti autoritest analüüsiti kriitilise realismi (nt Ed. Vilde) ning uusromantismi (nt Fr. Tuglas, A. H. Tammsaare, A. Gailit) ajastu teoseid. 2.2. 11.klasside kohustuslik kirjandus aastatel 2012/2013 Olles uurinud kohustuslikku kirjandust aastast 2000, saab tõdeda, et Valga Gümnaasiumi 11.klassidele kohustuslikuks määratud teostes on toimunud suuri muutusi, kuid paljud raamatud on jäänud samaks. Kõige enam on läbi aastate jäänud muutumatuks Eesti autorite teosed. Näiteks ,,Tõde ja õigus" ning Tuglase novellid. 2012/2013
Seadus Kultuurkapitaali asutamise kohta võeti vastu Konstantin Pätsi esimese valitsuse poolt 8. juulil 1921, kuid seda ei kinnitatud Riigikogu poolt. Kultuurkapitali asutamine õnnestus alles 1925. aastal. ·Siuru- oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas. Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid. ·Tarapita- oli kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 19211922; anti välja 7 numbrit samanimelist ajakirja. Tegemist oli eelkõige kirjanduspoliitilise rühmitusega,
Mariia Kurisoo ajaloo konspekt · Peterburi Konservatooriumis: M. Härma, Artur Kapp jt. 1909 loodi Eesti Rahva Muuseum 1907 loodi Eesti Kirjanduse Selts Laulumänguseltsid muutusid kutselisteks teatriteks: näiteks ,,Vanemuine", ,,Estonia", ,,"Ugala jne. 2. Kodune ülesanne Millistes valdkondades olid tegevad järgmised kultuuritegelased: M. Klein, K. Mägi, E. Bonrhöe, J. Aavik , K. Menning, G. Suits, A. Kapp, J. Kunder, J. Köler, G. Hackenschmidt, A. Adamson, F. Tuglas, A. Weizenberg, G. Lurich, K. Raud, J. Liiv, A. Wiera, M. Veske, J. Koort, A. Aberg, A. Saal, M. Härma, E. Vilde, A. KunileidSaebelmann, E. Viiralt. Kirjandus Muusika Teater Kujutav kunst Kehakultuur E. Bornhöe, E. G. Siuts, A. K. Mägi, J. Aavik , K. E. Viiralt, A. Kapp, M. Klein, K. Raud, M. Vilde, J. Köler, A. Weizenberg, M. Veske Menning, G. A. Adamson, A. Härma, M. Veske,
ilmunud ka pikem romaan ,,Kuum". Proosatekstide kõrval Undusk kirjutanud ka kolm näidendit. ,,Sina, Tuglas" Raam tegevus toimub Tartus Raekoja platsil ja seda ümbritsevatel tänavatel. Tegelasteks on Tuglas peategelasena ja temaga kohtuvad kolm Augustit Gailit, Hindrey, Alle. Tegevusaeg projetseerub kuskile 1930ndatesse aastatesse. Milline pilt Tuglasest? esimeses lõigus Tuglast ei ülendata, mitte ka päris madaldamine, kuid siiski teatud teistsugune pilt temast. Tuglas ei taha vist olla klassik, igastahes tekitab see mingeid probleeme kuidas ja millisel määral klassiku staatus mõjub, mida see üldse tähendab. Need kolm Augustit, kes järjest süzeesse lülituvad, on kõik Tuglasest erinevad tüübid ja nende kaudu analüüsib Tuglas ennast võrreldes ennast nendega. Vaatab, mis tal võrreldes Gailiti või Allega puudu on. Kuidas suhtub tema oma kirjutamisse ja kuidas suhtuvad teised
luuletama, seda eesti keeles, mitte saksa keeles nagu oli soovitanud Vilde. Ants saadab Marie teadmata mõned luuletused ajalehte. Ilmub varjunime all 'Mutti' (kuna oli noor ema). Marie on meelitatud, kuna mees peab ta luulet avaldamisväärseks. Esimene luuletus ilmus seega 1904. Tasapisi pääseb kirjandusmaailma. 1906 pöörduvad Venemaalt tagasi, kuna töö saab otsa, tulevad Tallinna. Under hakkab läbi käima kultuuritegelastega- ajakirjanikud, näitlejad, kirjanikud nt Kitzberg, Suits, Tuglas, korra ka Liiv, Paul Pinna (näitleja). Suhted Carli ja Marie vahel pole head, mehel kultuurihuvi pole. Marie ei lase sel end heidutada. Pinge kasvab, kuniks 1913, kui avatakse uus Estonia teater, toimub suur õhtu, kus maja on rahvast täis, satub sinna ka Artur Adson, sünnikohaks Sänna (Sänna trubaduur). Adson armub jäägitult. Edasipidi saab ka temast Underi salongi pidev külastaja, kes otsib võimalust Mariele meeldida. Adsoni suur soov on Mariega abielluda
peategelase elus on armastust, aga Remarque väidab: ,,Väike isiklik õnn uppus üldise häda ja ahastuse põhjatus mädasoos." 4 3. Kirjanduslikud rühmitused ,,Noor-Eesti" 1905-1915 · Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest · 1905 tuldi kokku, et säilitada rahvust · Väga palju mõjutanud Eesti kirjandus- ja kultuurielu · Rühmituse eestvedajateks olid: Friedebert Tuglas, Gustav Suits, Johannes Aavik ning Villem Grünthal Ridala · Kaastööd tegid Jaan Oks, Aino Kallas, Anton Hansen Tammsaare, Eduard Vilde ja Marie Under · Rohkem euroopalist kultuuri, olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks! · Tegeleti uus-romantisimi ja modernismiga. · Ilmus ajakiri ,,Noor-Eesti" 6 numbrit · Ilmus 5 albumit, millest kõige hinnatum oli III, see sisaldas prantsuse sümbolistide
kooskõla loodusega. Inimlikkus=loomulikkus=looduspärasus. Mõistus om looduse ülimaid ande. Omal ajal lävis säravate kunsti ja kirjandusinimestega, k.a. Petrarcaga. Töötas notari, diplomaadi, kohtunikunasai palju reisida. 9.2."Noor Eesti" tegevus kirjanduse, kunsti ja keelevallas. 1905. a revolutsiooni eelse ja aegse ühiskondliku aktiivsuse, elevuse ja võitlusmeelsuse surusid aastavahetusel 19056 karistussalgad veriselt maha. Revolutsiooniga seotud kultuuritegelasi (ka Tuglas, Vilde) põgenes halvima vältimiseks pagulusse. Korraks elavnemine, kuid selle katkestab 1914 alanud maailmasõda. Sellest hoolimata on tegemist suhteliselt formaalsete takistustega. Välistele takistustele vaatamata arenes kultuurielu neil aastail jõudsalt. 1906 avati Tartus "Vanemuise" uus teatrihoone, Tegemist on kutselise draamateatriga, juhiks Karl Menning. kutselise teatri staatuse saavutas ka "Estonia"
MÄEKÜLA PIIMAMEES peategelased Mari- kena välimusega ja huvitava iseloomuga. Ta tajub meeste võimu kuid hakkab sellele vastu. Tal oli palju eneseväärikust ta ei lubanud ennast pilgata ja käskida. Mari oli mässajaliku iseloomuga. Prillup- prillupit huvitasid ainult raha rikkus ja võim. Selle nimel oli ta nõus isegi oma naise mõsahärrale andma.raamatu lõpupoole ta siiski hakkas oma tegusi kahetsema ja tundus et tema südametunnistus piinas teda Kremer-üksik vanapoisist mõisahärra natuke häbelik Tegevuskohad Mäeküla mõis-suht lagunenud välisilmega hooned. Peahoone oli poolik ülemine korrus valmis ehitamata võssa kasvanud viljapuuaed kus enam midagi söödavat ei olnud. Kõrvalhooned olid räämas ja lagunemisohtlikud. Rahapuudusel ei olnud võimalik maju korda teha. Piimakoht-piimakamber. Sinna toodi peale lüpsi alati piim sealt laaditi piimad peale et neid laiali vedada Tegevuse aeg Tegevus toimus ajaliselt just enne eesti vabariigi väljakuulut...
1900. Sel ajal oli suurimaks romaanikirjanikuks Eestis Eduard Vilde, Tammsaarega samal ajal tuli kirjandusse aga hulk teisigi olulisi nimesid, näiteks Fr. Tuglas, M. Metsanurk. Esialgu ei olnud Tammsaare looming eesti proosas eriti uudne, "Kilgivere Kustas" on alkoholiprobleemi ning "Ärakadunud poeg" sakslase ja eestlase
Muusika Kuidas kirjutada retsensiooni 1. Kirjuta nagu ajalehe artiklit 2. Millal, kus ja mis see oli (kuupäev, koht ja üritus) 3. Mis see on? (kirjelda seda üritust või festivali põgusalt) a. Kirjelda üritust põgusalt 4. Enda põhjendatud arvamus a. Kuidas publik selle vastu võttis b. Repertuaar c. Kas ole hea või mitte d. Millised koosseisud Ludvig van Beethoven (1770-1827) Läks noore mehena viini, tahtis et mozart hakkaks tema õpetajaks. 1792 uuesti viini, tahtis et hadyn hakkaks õpetajaks, aga ta oli liiga vana. Peale seda sai ta muusika õpetajaks koolides. Varsti hakkas kaduma tal kõrvakuulmine. Seetõttu loobus ta oma õpetaja tööst ja muust. Aga kõige suuremad tööd tegi ta kurdina. Ta suhtles läbi kõnevihikute teiste inimestega. Kasvatas ülesse oma vennapoja, ta et abiellunud kunagi. Tema muusiika on kõvasti mõjutatud prantsuse r...
lmperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas läbi koloniaalvallutuste ja majandusliku ülemvõimu.sovinism marurahvuslus e suurrahvuslus, kus oma rahvust peeti teistest väärtuslikumaks. Proletariaat madala sissetulekuga sotsiaalne klass. Tööline, kelle ainus sissetulek on tema palk Sotsialism ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia: marksism, kommunism, sotsiaaldemokraatia jpt Revisionistid Marxi õpetus on vananenud, seda tuleb parandada ning nende meelest oli sotsialismi võimalik jõuda ka järk- järguliste reformidega. Vene enamlased Bolsevikud ehk enamlased olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises.Tsentristid inimesed, kes üritavad jääda vasakpoolsete ja parempoolsete vahepeale Anarhistid kodanlik kord kukutada, klassivastuolud likvideerida. Ei poolda diktatuuri, lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega s...
teksti üles ehitades sündmuste ajalis-põhjuslikku seost, vaid lähtuvad kunstilistest eesmärkidest. Näiteks alustatakse teost tagajärgede kirjeldamisest ning alles seejärel esitatakse nende põhjused. Kindlatel kunstipõhimõtetel üles ehitatud teose sündmustikku nimetatakse süzeeks. 3. Kirjanduslikud rühmitused "Noor-Eesti" - Gustav Suitsu (1883-1956) algatusel loodud kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1905-1915. Rühmituse tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Ridala, Johannes Aavik, August Kitzberg ja Bernhard Linde. Nooreestlaste juhtlauseks oli "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahtusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja- ja Lääne-Euroopasse (Skandinaaviasse, Prantsusmaale). Nad eirasid realismi sissetallatud radu ning tõid kirjandusse uued voolud, mida on tähistatud üldnimetusega uusromantism. Nooreestlastest kirjanikud edendasid eriti luulet, lühiproosat ja kriitikat. J
Kuna Vilde eemaldus senisest laadist kõige enam, siis tema ümber oli ka kõige rohkem poleemikat. Võib öelda, et Vilde uudsus aitas palju kaasa eesti kirjanduskriitika arengule. Realismi ajastu esimese perioodi tähtsamad kirjanikud olid Vilde, Karl August Hermann, Juhan ja Jakob Liiv, August Kitzberg, Ernst Peterson-Särgava. Eesti esimese põlvkonna realistide kõrvale tõusis 20. sajandi algusaastail rida noori kirjanikke. Need olid Jakob Mändmets, Tammsaare, Friedebert Tuglas, Mait Metsanurk, Jaan Lintrop, Oskar Luts. Kuigi nende looming hargnes hiljem eri suundadesse, alustasid nad kõik realismi voolusängis. Uue põlvkonna realistidele oli iseloomulik, et tegelaste elusaatust ei määra enam eeskätt välised olud, vaid vähemalt samaväärselt tema enda individuaalsus iseloom, eluhoiak, kompleksid ja elueesmärgid. 2) Eduard Vilde elu ja looming (romaanid "Külmale maale" ja "Mäeküla piimamees",
Romaan jääb avatuks tulevikule. Tuglas: Popi ja Huhuu. Tegelaste arv piiratud, muutumatu. Teosel kõigest 3 peatükki. On võimalik järjest vähese ajakuluga läbi lugeda. Toimub pinge tõus. Kõik tundub laabuvat ja siis kärgatab pauk ning lugu saab ootamatu lõpu. Kirjandusloo mõiste. Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu. Kirjanduslugu kui kirjanduse (tekstide kogumi) suhe ajaloosündmustega. Eesti kirjanduse ajalood. Esimesed käsitlused - Tuglas, „Lühike eesti kirjanduslugu“ – 1934; Nõukogude aeg - E. Nirk „Estonian Literature“ – 1970; Pagulus - G. Suits „Eesti kirjanduslugu“, Lund 1953; Taasiseseisvusaeg -Annus, Epner, Järv, Oleks, Süvalep, Velsker „Eesti kirjanduslugu“ - 2001 Eesti kirjandusloo arengutendentsid. Millised on eesti kirjandusloo probleemaatilised aspektid? Varasemad kirjanduslood - kontekstikeskse lähenemisega. Hiljem tekstikeskne. 90ndatel kaasati kaasaegseid teooriaid
Muidugi on teada, et ilma rahata ikka ära ei ela, kuid raha kokku kühveldamine ei peaks olema mitte kellegi elu eesmärgiks, muidu jääb lihtsalt kõik ilus ja puhas, mis meid ümbritseb märkamata. 10 ."Noor Eesti" tegevus kirjanduse, kunsti ja keelevallas. 1905. a revolutsiooni eelse ja aegse ühiskondliku aktiivsuse, elevuse ja võitlusmeelsuse surusid aastavahetusel 19056 karistussalgad veriselt maha. Revolutsiooniga seotud kultuuritegelasi (ka Tuglas, Vilde) põgenes halvima vältimiseks pagulusse. Korraks elavnemine, kuid selle katkestab 1914 alanud maailmasõda. Sellest hoolimata on tegemist suhteliselt formaalsete takistustega. Välistele takistustele vaatamata arenes kultuurielu neil aastail jõudsalt. 1906 avati Tartus "Vanemuise" uus teatrihoone, Tegemist on kutselise draamateatriga, juhiks Karl Menning. kutselise teatri staatuse saavutas ka "Estonia"
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2017: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Kirjandusühing Siuru (1917-1920): Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper (August Alle, Johannes Barbarus liitusid rühmitusega selle kriisi ajal 1919. aastal, mil tülide käigus Underiga eemalduvad Gailit ja Visnapuu). Lisaks kuuele siurulasele seisid selle lähedal ka Richard Roht, Aleksander Tassa, Albert Kivikas. Kunstnikest olid rühmitusega tihedamalt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe jne. Siuru rühmitus on esimene logostatud rühmitus
Silmapaistvatele loovisiksustele jagati ka preemiaid ja auhindu. Tuntud olid kirjastuse Loodus korraldatud romaani- ja lastekirjanduse võistlused. 1935. aastal tähistati esimese teadaoleva eestikeelse trükise ilmumist. Siis jagati rohkelt mitmesuguseid auhindu. Romaanide ja novellide eest pälvisid auhinna A. H. Tammsaare ja Mait Metsanurk. Luule alal Gustva Suits, näitekirjanduse alal Hugo Raudsepp. Noorsookirjanduse alal Oskar Luts, kirjandusloo alal Friedebert Tuglas. 1920. aastatel ei kammitsenud riik loomevabadust, ei avaldanud survet kultuurielule. 1930. aastate teisel poolel piirati mingil määral loomevabadust. Kultuuriautonoomia Riigijuhid püüdsid Eesti kultuuri edendamise kõrval toetada ka rahvusvähemuste kultuuri. Ülioluliseks peeti rahvusvähemuste lojaalsust Eesti riigile. Rahvusvähemustele tagati õigus emakeelsele haridusele. Nende koolid võeti riiklikule ülalipidamisele.
Eesti keele uuendamisega, korrastamisega ja uurimisega tegid ära suure töö Johannes Aavik, Johannes-Voldemar Veski, Andrus Saareste. Tuntuim eesti arheoloog oli Harri Moora, ajaloolasteks Hans Kruus, Hendrik Sepp, Peeter Tarvel. 1932-1937 valmis 8-köiteline ,,Eesti Entsüklopeedia" Kirjandus 1917 asutati ,,Siuru" rühm, kus tegutsesid Gustav Suits, Marie Under, Henrik Visnapuu, Artur Adson. Eelistatuimaks kirjandusvooluks jäi uusromantism. Novellidega said tuntuks F. Tuglas ja A. Gailit, romaanidega A.H.Tammsaare. Uusromantism asendus uusrealismiga. Algas algupärase näitekirjanduse võidukäik, mille rajajaks oli Hugo Raudsepp. 1930. a. keskpaigas läks olustikuline realism üle psühholoogiliseks realismiks. Suure populaarsuse saavutas ajalooline romaan. Luules kerkis ,,Arbujate" rühmitus, kuhu kuulusid H.Talvik, B.Alver, K. Merilaas, A. Sang, U.Masing, B. Kangro. 6
· Eesti Punase Risti I järgu II astme mälestusmärk · Briti Püha Michael' i ja Püha Jüri Ordu aurüütel-komandöri orden (KCMG) · Karutapja ordeni II klass 8 Kasutatud kirjandus Kirjandus: · A. Liim, A. Pajur, S. Vahtre, T. Karjahärm, A. Raudsepp, M. Laar, T. Rosenberg, U. Klaas, T. Lukas 1997. Eesti ajalugu elulugudes. -Tallinn · A.R. Cederberg, H. Koppel, J. Kõpp, A. Saareste, P. Treiberg, F. Tuglas 2001. Eesti biograafiline leksikon.- Tartu · E. Nirk, E. Sõgel 1975. Eesti kirjanduse biograafiline leksikon. Tallinn · http://et.wikipedia.org/wiki/Mihkel_Martna · http://et.wikipedia.org/wiki/Paul_Pinna · hhttp://et.wikipedia.org/wiki/Johan_Pitka · http://et.wikipedia.org/wiki/Otto_Strandman Pildid: · http://www.opera.ee/vvfiles/4/4d03184f93e36d3fe12407218d689e82.pjpeg · http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/thumb/9/90/Martna.gif/180px-
o Kõrgkoolid kujunesid peamisteks teaduskeskusteks. o Maailmamaine saavutasid paljud Läti, Leedu ja Eesti teadlased. Nt. eestlastest põlevkivikeemik P. Kogerman, astronoom E. Öpik , majandusgeograaf E. Kant, neurokirurg L. Puusepp. o Kirjandus Eesti o Eesti kirjanduselu elavnes 1917.a kui loodi noori luuletajaid koondav Siuru rühmitus. o 1920.aastate algul püsis esikohal peamiselt luule, proosas viljeledi peamiselt lühivorme, novellidega paistis silma F. Tuglas o Kümnendi keskel asendus uusromantism realismiga ning esikohale tõusis romaanizanr. Kulminatsioon A. H. Tammsaare epopöa ,,Tõde ja Õigus" Edukad kirjanikud olid veel A. Gailit ja M. Metsanurk, H. Raudsepp (draama) prosaistid A. Mälk ja K. Ristikivi. See oli romaani kõrgaeg, mil senine olustikuline realism asendus psühholoogilise realismiga. o Teater ja muusika Leedu o Ooperite- ja draamateatrite avamine Kaunases, mis hiljem ühendati Riiklikuks teatriks
Samal aastal kolisid nad emaga Kullamaa kihelkonda ning poiss asus õppima Tallinna Poeglaste Kaubanduskoolis. Elamiseks oli tal mõisahärra Tonkmanni korter, kelle alluvuses tema ema töötas. Tallinna Poeglaste Kaubanduskoolis keskenduti palju keelteõpetusele, mis tuli kasuks, sest nüüd sai Ristikivi oma lugemisala laiendada, tutvudes ka väliskirjandusega (Scott, Sudermann, Thomas Mann). Kodumaisest kirjandusest jäid tähtsale kohale Tuglas, mingil määral ka Luts, Tammsaare ning Gailiti ja Vallaku novellid. Ristikivi kirjutas siis juba ise ka ning korraks, teise Tallinna kooliaasta algul, oli tal isegi edu: ,,Uudislehele" saadetud lühijutt 2 ,,Ohver" avaldati ajakirjas 1928 aasta novembris K. Rolandi pseudonüümi all. Siinkohal märgiksin, et Ristikivil oli kombeks enda kirjutisi avaldada varjunimede all. 1930.a
Tallinna triloogia: "Tuli ja raud", "Rohtaed" ja "Õige mehe koda". Teine romaanisari - "Kõik, mis kunagi oli" ja "Ei juhtunud midagi". Viimane romaan oli "Hingede öö". Iseseisvusaja populaarseim näitekirjanik oli Hugo Raudsepp ("Vedelvorst", "Põrunud aju õnnistus", "Roosad prillid". Proosakirjanduses oli eriti populaarne August Mälk rannaromaanidega "Õitsev meri", "Taeva palge all" ja "Hea sadam". Novellisti ja kriitikuna oli tuntuks saanud Friedebert Tuglas, kes kirjutas mälestusainelise teose "Väike Illimar". Oskar Luts kirjutas lisaks klassikaks kujunenud "Kevadele" rea kaalukaid lugusid. Albert Kivikase tippsaavutuseks oli teos "Nimed marmortahvlil". Eestis oli uuenduslik kuueaastane üldharidus. Kuueklassilise algkooli lõpetanud Eesti Vabariigi kodanik oli õige haritud inimene. Keskkool oli viieaastane, kokku üldharidust üksteist aastat. Iseseisvuse lõpuaastail muudeti süsteemi: neli aastat algkooli + viis aastat progümnaasiumi + kolm
tööstusharud- Põlumajandus, talundus, tekstiili-, toiduainete-, paberi-, metalli- ja puidutööstus. Siseturu tööstusettevõtted: tubaka-, kompveki-, suka-, saapavabrikud). 9. Millised olid eestlaste suuremad saavutused kultuuri vallas kahe maailmasõja vahel? TL!! A. Aadamson – rahvuslikule kunstile alusepanija A. H. Tammsaare – kirjandus, „Tõde ja Õigus“ F. Tuglas – Eesti Kirjanike Liidu üks asutajatest, eesti keelse klassikalise novelli looja Kristjan Raud – eeposele „Kalevipoeg“ ilustratsioonide tegemine Konrad Mägi – maalikunstnik (loodusmaalid) E. Viiralt – tuntud graafik Paul Keres – Eesti maletaja Kristjan Palusalu – Eesti maadleja 10. Miks sõlmis Eesti valitsus nn baaside lepingu NSV Liiduga ja mida selles sätestati?Kuidas see mõjutas Eesti sise- ja välispoliitikat? VIHIK!!
,,Eesti Vabariik" Referaat 2011 Sisukord Sisepoliitika.................................................................................................................................3 Välispoliitika...............................................................................................................................5 Majandus.....................................................................................................................................7 Kultuur....................................................................................................................................... 9 Vabadussõjalased.............................................................
Kirjandusvoolude arvestustöö 1. Ajatabel antiikaeg-postmodernism 2. Antiikaeg 3. Keskaeg 4. Renessanss 5. Valgustus 6. Sentimentalism 7. Romantism 8. Realism; kriitiline realism, maagiline realism 9. Sümbolism 10. Naturalism 11. Futurism 12. Ekspressionism 13. Dadaism, sürrealism 14. Impressionism 15. Modernism 16. Jäämäe meetod, vihjelis -sümbolistlik stiil 17. Postmodernism 18. Tekkimisaeg, iseloomulikud tunnused, autor(id), teos(ed). AJATABEL Kirjandusvool Tekkeaeg Iseloomustus Esindajad Antiikkirjandus 8. saj eKr Sai alguse Homerose eepostest ,,Ilias" ja Homeros, Sophokles, 5 saj pKr ,,Odüsseia". Pani aluse paljudele tänapäeva Euripides, Cicero, kirjanduszanritele. Eepos, tr...
ELU KESKAEG Johannes Semper oli üks partei aktiivseid rajajaid, kui eesti sotsialistid-revolutsionäärid ja pahempoolsed sotsiaaldemokraadid 1920. aasta märtsis ühinesid Eesti Iseseisvaks Sotsialislikuks Tööliste Parteiks. Aastatel 1919-1922 andis Semper suuresti oma panuse eesti ajakirjandusele ja erinevatele sotsiaalsete probleemide lahendamistele. Kui kümnekoondis: Adson, Alle, Barbarus, Kivikas, Kärner, Semper, Suits, Tassa, Tuglas ja Under otsustasid pangalaenu ja oma jõua abil avaldada ajakirja ''Tarapita'' oli pani Johannes Semper oma olulise rõhu sellele. Siiski algusaegadel tegi Semper suurema osa kodumaalt eemal olles. ''Tarapita''- aegadel mõtiskles Semper palju elu ja kunsti vahekordade üle, Sealtpeale jäi talle püsivaks veendumuseks, et tõelise ja suure kunsti aluseks on ikkagi elu ise. Viimase ajakirja rühmituses oli Semperil kaalukas ja tooniandev
Schmiedehelm, R.Indreko), kunstiajaloos(S.Karlong, V.Vaga, A.Tuulse, V. Raam). Hüppeliselt arenes eestikeelne trükisõna. 1918-1940 ilmus umbes 30 000 nimetust trükiseid, eesti keelde tõlgiti maailmakirjanduse tippteoseid, hulgaliselt ilmus ajalehti ja ajakirju. Väljapaistev saavutus oli 8-kõiteline Eesti Entsüklopeedia(1932-1937), maakondlike koguteoste ning Eesti ajaloo üldkäsitluste väljaandmine. Eesti kirjanikest olid silmapaistvad A.H.Tammsaare, E.Vilde, F. Tuglas, M.Metsanurk, A.Gailit, A.Kivikas, A.Mälk,K.Ristikivi, A.Jakobson, H.Raudsepp, luuletajad M.Under, H.Visnapuu, G.Sutis, H.Talvik ja B.Alver. Eesti helikunsti arendasid M.Saar, H. Eller, E.Aav, E.Tubin,C.Kreek. Kunstnikest oli esileküündivaim graafik Eduard Viiralt. Eesti iseseisvusajal ehitati üles euroopalik ühiskond, integreeruti Euroopasse majanduslikult ja kultuuriliselt, eestlased said kaasaja Lääne tsivilisatsiooni kuuluvaks natsiooniks. Selle
ja d'Artagnan tegutsevad romaanis ja sooritavad oma kangelastegusid ammendamatu optimismi õhkkonnas, on alati koos ning jagavad üksteisega nii rõõmu kui muret. Üheskoos tormavad nad heitlustesse ja võtavad ette hulljulgeid üritusi, üheskoos jagavad nad saadud raha. 3. Kirjanduslikud rühmitused (4) "Noor-Eesti" Gustav Suitsu (18831956) algatusel loodud kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 19051915. Rühmituse tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Ridala, Johannes Aavik, August Kitzberg ja Bernhard Linde. Nooreestlaste juhtlauseks oli "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahtusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja- ja Lääne-Euroopasse (Skandinaaviasse, Prantsusmaale). Nad eirasid realismi sissetallatud radu ning tõid kirjandusse uued voolud, mida on tähistatud üldnimetusega uusromantism. Nooreestlastest kirjanikud edendasid eriti luulet, lühiproosat ja kriitikat. J
10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenina" Üksikromaan ,,Kõrboja peremees" A.H. Tammsaare 11) Jutustus Silvia Rannamaa ,,Kadri" 12) Novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" 13) Miniatuur A.H.Tammsaare ,,Poiss ja liblik" 2. LÜÜRIKA EHK LUULE 1) Regivärss 2) Ood ehk ülistuslaul Kristjan Jaak Peterson ,,Kuu" 3) Tavaline luuletus Heiti Talvik ,,Palavik" 4) Sonett Marie Under ,,Sirelite aegu" 5) Pastoraal ehk karjaselaul K.J.Peterson ,,Ott ja Peedu" 6) Haiku 3. DRAMAATIKA EHK NÄITEKIRJANDUS 1) Komöödia
Tema esimene ja paremini tuntud novellikogu "Paised" kritiseeris ägedalt balti paruneid, nende kuulekaid teenreid ja saksa pastoreid. Juhan Liiv oli luuletaja ja lühemate proosatööde autor. J. Liivi kõige olulisemaks jooneks on tema suur tundeehtsus ja isamaa-armastus. "Hea eestlane armastab isamaad kõige rohkem, kui see on raskustes, vaene, masendatud ja isegi inetu". Noor-Eesti vaimsed juhid olid luuletaja Gustav Suits ja proosakirjanik Friedebert Tuglas. Üheks nende peamiseks juhtmõtteks kujunes: olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks! Euroopa all mõtlesid nad peamiselt Prantsusmaad, mis viimase paarisaja aasta jooksul oli kultuuri arengus mänginud juhtivat osa. Tuglast peeti Eesti stiilimeistriks, mis ilmekalt avaldub tema mälestusainelises jutustuses "Väike Illimar". Tuglase tugevus seisab novellikujunduses ja jutustusoskuses, samuti on ta ülipõhjalik kriitik nii kirjanduse vallas kui
Pedajas all 30. märtsil 1916 ajalehes Sakala. 17. juunil 1916 ilmus ajalehes Sakala ka Kivikase esimene proosakatsetus veste "Vanad ja noored", mille ta avaldas samuti A. Pedajase nime all. Tartu kommertskooli päevil tegi Kivikas aktiivselt kaastööd kooli ajakirjale Muusa. Aastal 1918 avaldas ajaleht Postimees tema esimese novelli "Lembit", mille Kivikas oli kirjutanud 1917. aastal ja mille teemaks oli eestlaste muistne vabadusvõitlus. Ajalehe toimetajana töötanud Friedebert Tuglas soovis näha ka noormehe teisi jutustusi ja soovitas tal need ajalehes avaldamise asemel koondada eraldi kogumikku. Tema esimene lühijuttude kogu "Sookaelad" anti trükki sügisel 1918, kuid osa sellest hävis sõjas ja autor pidi puuduva osa uuesti kirjutama. Nii ilmus see teos alles suvel 1919 pseudonüümi Mart Karus all. Peamiselt sisaldab see külarealismi stiilis kirjutatud jutustusi ja novelle. Nii kaasaegsete kui ka hilisemate hinnangute kohaselt
seda parteid Eestimaa Konstitutsiooniliseks Parteiks) – Balti autonoomia,baltisakslaste juhtiv osa, konst. monarhia, valimisõigus, kodanikuvabadused, tugev tsaarivõim, talumaade väljaostu suurendamine, õppekeele valiku vabadus, kohalike elanike maapäevadele lubamine. Mõisnikel oli tugev majanduslik positsioon, tihedad sidemed riigivõimu organitega, õukonna ning tsaari endaga. 1905 – kultuuruuenduslik rühmitus Noor-Eesti. Radikaalid (G. Suits, Fr. Tuglas, Joh. Aavik, Villem Grünthal-Ridala). Sotsiaalne ja vaimne rev. käivad käsikäes. Sotsiaalsed utoopiad. Ülistavad proletariaati, aga ei toeta ühe klassi valitsemise ideed. Pahempoolne ja mässuline liikumine. Talupoegi peavad tagurlikuks jõuks. Noor-Eesti ja esseeride ideoloogias oli kokkupuutepunkte (esseerid – sotsialistide- revolutsionääride partei Venemaal. Nõudsid täielikke poliitilisi vabadusi ja demokraatlikut vabariiki ja maa natsionaliseerimist
kihlatud ja Werther saab sõbraks Lotta kallimaga. Kogu olukord kulmineerub väljakannatamatu piinaga noormehe hingele. Tahtmata kellelegi haiget teha, otsutab ta ise loobuda, võttes endalt elu. Ühe sümbolina on teoses kasutatud loodust. Kui ilm on tormine, on ka Werther tormine. Mida halvemaks läheb ilm, seda halvemaks läheb noormehe vaimne tervis. Werther oli võlutud küla kaunist loodusest, olles samas ka ise nagu tükike loodust. Ettearvamatu, tormine, päikseline. Fr. Tuglas "Maailma lõpus" "Maailma lõpus" jõuavad merereisijad üksikule saarele. Hommikul ärgates avastab üks noormeestest end üksinda saarel. Tema seltsiliseks saavad kohalikud hiiglased, kellest ühega tekib tal fanaatiline armusuhe. Hiiglane on suur ja temas on ka armastust ja kirge tavalise inimese jaoks liiga palju. Noormees püüab põgeneda, kuid miski ei õnnestu. Lõpuks, kui ta enam ei suuda kannatada, otsustab ta oma armukese tappa. Pääsedes armusaarelt
Nüüdiskirjandus 1. Ühiskondlik-kultuuriliste olude muutumine 1990ndate alguses. 1991. augustil Moskvas toimunud riigipöördekatse taustal võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik. Algas riigi uus ülesehitamine, üleminek uuele majandussüsteemile liberaalsele kapitalistlikule (?). Reformiti pangandust, kogu põllumajandust. 1992 võetakse kasutusele EEK. Raha oli vähe, kuid vabadust, ideid ja entusiasmi palju. 1990ndate alguse märksõnaks poliitika. Kuid kultuurivaldkond polnud taasiseseisvunud Eestis enam nii oluline nagu nõukogude ajal. Sel ajal oli kultuur pmst ainus valdkond, mille kaudu oli võimalik okupatsioonireziimile vastupanu avaldada. Omamoodi alternatiivse mõtlemise platoo, sai oma arvamust varjatumalt avaldada. Oligi ainus võimalik poliitika. Sellest tulenes kultuuriinimese kõrge prestiiz. 1990ndate algul olid paljud kirjanikud riigikogus, kuid ei jäänud si...
Paari novelli ja ühe näidendi analüüs · Eesti luule 1960-70. aastatel. Luik, Kaplinski, Runnel, Viiding, Alliksaar (ühe loomingust rohkem rääkida) Pilet XVII · Kirjanduse ja kunsti arengujooni Eestis 1920-40 1922. loodi Eesti Kirjanike Liit, rajatakse Looming (ilmub siiamaani); kultuurkapitali seadus 1925 à väärtustatakse kunstinimesi, stipendiumid. Uus rühmitus Tarapita (Adson, Alle, Barbarus, Kivikas, Kärner, Semper, Suits, Tassa, Tuglas, Under) väikekodanliku mentaliteedi ja sotsiaalsete pahede vastu; Tarapita ajakiri seitse numbrit. 1920 Noor-Eesti Kirjastus, avaldati peamiselt ilukirjandust. 1925 Looduse kirjastus, alguses loodus-, reaalteaduslikud teosed, hiljem ka ilukirjandus. Looduse romaanivõistlus. Kirjandusliku mõtte areng ekspressionismi mõjud, ülekaalus lüürika, 20. aastate teisel poolel ka proosa. Visnapuu meelest tulekul uus realism, kus oluline sisu, tendents. Tuglas
1, lk.50-51. www.kirmus.ee/erni/autor www.luts.ee/lutsuteema.htm 15 8. Lisad 8.1 Oskar Luts 16 8.2 Oskar Luts perekonnaga umbes 1923. a. 17 8.3. Ütlemisi Oskar Lutsu kohta ,,Lutsu suurt andi jumala armust osutab ta erandlik rahvakeel. Lutsu keeles pole midagi kunstlikku ega stiliseerimiseks tehtut. Ta ütleb just nii, nagu mõtleb." Friedebert Tuglas, 1919 *** ,,Sa oleksid võinud rohkem kirjutada oma odratontidest, nukitsameestest ja tuulte ning kellahelinate linnast. /... / Või arvad Sa, et ma ei tunnusta Sinu südamlikkust, mis käib kogu Sinu toodangust läbi, mis teda toidab kaanest kaaneni ja on nõnda inimlikult soe ja sellepärast peamisem väärtus omaette? Mõistan, mõistan väga ja hindan seda rohkem, et ma teda niisugusel määral mitte kellegi juures ei kohta." Karl August Hindrey, 1937 ***
Eesti Rahva Muuseum, koguti tarbeesemeid, ehteid, eestikeelseid trükiseid. Kirjandus Kirjandus oli rahvusromantiline, Koidula luule ja draamateosed. Proosas oli ülipopulaarne Bornhöhe 1880ndatel lisandunud romantilised jutud ja "Tasuja", samas anris ka Andres Saal. XIX sajandi lõpul hakati kirjutama realistlike romaane - Vilde. Tuntud luuletaja Liiv ja tuntud tegija draama alal Kitzberg. Murranguks oli 1905 "Noor-Eesti" kirjandusliku rühmituse asutamine - Suits, Tuglas, Aavik. Loosungiks "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Muusika Rahvuslik helikunst sai alguse koorilauludest. Esimesed mitteprofessionaalsed heliloojad olid Cimze seminari kasvandikud Kunileid-Soebelmannid, vennad. Sajandi lõpus olid tegijateks, konservatooriumi haridusega kutselised heliloojad. 1900 asutas Aleksander Läte esimese kutselise sümfooniaorkestri. Sajandivahetuse tegijad - Kapp ja Tobias.
tuleb näha teisi isikuid, nähtusi, olukordi. Näiteks: Müür, mis hakkab pragunema, kipub ära lagunema, seda tuleb rõhkuda, maani maha lõhkuda. (Juhan Lilienbach.) alliteratsioon algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnade algul värsis. Näiteks: Venda kuulis, vasta kostis / / (Rahvalaul.) anafoor korduse liik, sõna või fraasi kordamine lausete, värsside või stroofide alguses. Näiteks: Ütles Lembitu: Ilus on surra . Ilus on surra isamaa eest. (Friedebert Tuglas.) antitees vastuseade. Antiteesis kõrvutatakse vastupidiseid väiteid või seisukohti. Antitees on lähedane mõiste kontrastiga. Näiteks: Kui rõõmustasid vanad, siis nutsid noored, aga kui naersid noored, siis pühkisid silmi vanad ... (Anton Hanses Tammsaare.) assonants algriim, sarnaste vokaalide kordus sõnade algul värsis. Näiteks: Udu rikub uue kuue. (Rahvalaul.) assonantsriim irdriimi liik, mis põhineb pearõhulise silbi vokaalide kokkukõlal. Näiteks: hood : loog.
Teksti lõik Teksti põhilised ehitusblokid on lõigud: · sisulõik on teesi (väite) terviklik esitus. Sisulõik on ühtne ja arendatud, see on keelelise mõtlemise põhiüksus; · vormilõik on tekstiosa taandreast taandreani. Tavaliselt on sisu- ja vormilõik kattuvad mõisted, kuid tekst võib olla lõikudeks jagatud ka mingil muul põhimõttel: vormist, tahtest, ilust, suvast lähtudes. (Fr. Tuglas on näiteks novelli ,,Vabadus ja surm" jaganud täpselt ühepikkusteks lõikudeks, nii on iga lõik otsekui ehituskivi vanglamüüris.) Sisulõigul on kaks osa: tuummõte (tuumlause) ja seda arendavad tugimõtted (tugilaused). Tuummõte annab edasi lõigu teema ja idee. Tugimõtted avavad, detailiseerivad, arendavad ja konkretiseerivad seda. Tuum- ja tugimõtted võivad lõigus paikneda mitmeti. Kui lõik algab
aastal loodi kunsti ja kultuuriüritusi toetav fond, kuhu laekus seaduse järgi kindel protsent viinamüügi tulust, tubakaaktsiisist, lõbustusmaksust ja välispasside väljastamise tasust. Kapitali eesmärk oli luua, olal pidada ja toetada asutusi, mis edendavad ja tutvustavad teadust, kunste ja kehakultuuri. Kokku jagat aastatel 1925-1940 Kultuurkapital kaudu välja üle 6 miljoni krooni. Kirjandus 1922. aastal loodi kutseühing Eesti Kirjanikkude Liit, mille esimeheks valiti Friedebert Tuglas. Liidu esimeseks ülesandeks oli oma ajakirja asutamine, milleks õnnestus kaasata riigi raha nii, et see ei toonud kaasa ajakirja allutamist riigi kontrollile. 1923. aastal alustanud ajakirjast ,,Looming" kujunes paljude kirjanike autoriteetne ühisareen. 1926. aastal ilmus A.H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus" esimene köide. Romaani viimane viies köide ilmus 1933. aastal. 1930. aastate alguse poliitilise kriisi ja vabadussõjalaste esiletõus põhjustas kirjanike seisukohavõttedemokraatia
I Eduard Vilde. “Mäeküla piimamees” 1. Kirjuta sidus 7-lauseline üldistus teose põhisündmustest ja olemusest. Üksik mõisahärra von Kremer kohtub ühel päeval Mariga, kes on talupoeg Tõnu naine. Mari ei ole otseslt just Tõnu naine, kuna Mari õde, kes paar aastat tagasi suri, oli Tõnuga abielus ning nüüd aitab Mari Tõnul lapsi kasvatada. See tõttu teeb von Kremer Tõnule ahvatleva pakkumise. Ta lubab anda Tõnule oma piimaäri kui Tõnu annab vastu oma naise. Tõnu, kes on vaene talupoeg jääb kohe selle ideega nõusse, kuid probleemiks osutub Mari nõusse rääkimine. Mari on tükk aega vasttu sellele ideele, kuid lõpuks jääb nõusse. Hiljem kui tehing tehutd, siis Tõnu ikkagi kahetseb, et andis Mari piimaäri vastu. 2. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani a) põhiprobleem Kas Mari vahetamine piimaäri vastu oli õige tegu? b) 2-3 kõrvalprobleemi. Peale tehi...
Oidipus tahab pääsenud orja võimalikult ruttu kohale toimetada, et teada saada oma päritolu. Iiokaste poob end üles. Oidipus saab viimasena kohutava tõe teada ja annab lapsed Kreonile kasvatada. Ta ise saadetakse maalt välja. PILET NR.7 1 .FRIEDEBERT TUGLASE LOOMINGU ÜLEVAADE. TUGLASE NOVELLISTIKA. Tuglas sukeldus kirjandusellu 1905. Esimesed raamatud ,,Hingemaa" ja ,,Kahekesi" avaldas oma sünninime Mihkelsoni nime all. Nelja aasta pärast võttis kirjanikunimeks Tuglas. Looming on mitmekesine. Ta on kirjutanud uurimusi, kriitikat, reisikirju ja memuaare. Ta on kirjutanud kaks romaani: ,,Felix Ormusson",1915, ja ,,Väike Illimar",1937. Kirjutas marginaale ja miniatuure, kuid kogu looming koondub Tuglasse novellistika ümber. Tuglase looming jagatakse kolme perioodi: 1. 1901-1914 ehk katsetuste periood. Kirjutas revolutsioonilis-romantilisi luuletusi näiteks ,,Meri", ,,Kolgata teel". Ilmus novellikogu ,,Kahekesi", kus pöörab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
