Tema raamatutest on tehtud filme Tal ei ole ühegi kooli lõputunnistust Kirjanike liidu auliige Rühmitused ja isiksused Eesti kirjanduses Noor-Eesti ja Gustav Suits Huvi maailma vastu Sümbolism (Charles Baudelaire) ja kunst kunsti pärast Noor-Eesti (1905 ilmus I album) Gustav Suits „Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!“ Sümbolistlik luulekogu „Tuulemaa“ (luuletus „Tuulehaud“) Noor-Eesti ja Friedebert Tuglas „Väike Illimar“ „Siil“ „Hunt“ „Hingemaa“ Kuulus ka rühmitusse Siuru ja Tarapita Siuru ning Under, Arbujad ning Alver ja Talvik Rühmitus Siuru kandis edasi Noor-Eesti ideid Marie Under (1883-1980) „Sonetid“- elurõõm, meelelisus „Hääl varjust“- realistlikud ja sümbolistlikud jooned „Mureliku suuga“- elu tumedamad pooled Heti Talviku ja Betti Alveri kogumik „Arbujad“- oluline vormi ja sisu tasakaal
"Kuningal on külm" (1936) ning kirjaniku viimaseks jäänud romaan, mille ta kirjutas aastal enne oma surma "Põrgupõhja uus vanapagan" (1939), mis on samuti maailmas palju huvi äratanud. 7 Tammsaare kirjanikuna Tammsaare kirjanduslik debüüt oli aastal 1900. Sel ajal oli suurimaks romaanikirjanikuks Eestis Eduard Vilde, Tammsaarega samal ajal tuli kirjandusee aga hulk teisigi olulisi nimesid, näiteks Fr. Tuglas, M. Metsanurk. Esialgu ei olnud Tammsaare looming eesti proosas eriti uudne, "Kilgivere Kustas" on alkoholiprobleemi ning "Ärakadunud poeg" sakslase ja eestlase abiellumisvõimalusega tegelevad lood. 1901. aastal ilmunud "Mäetaguse vanad" kannab juba selgemini Tammsaarele omast käekirja, kuid selle järel ei ilmu jällegi mõnda aega sama hea tasemega jutte. 1902. aastal avaldatud
1906.a avati esimese eestikeelse keskkoolina Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasium Tartus. Sellele järgnesid üha uued erakoolid mitmel pool üle Eesti. Selle tegevuse eest kandsid hoolt haridusseltsid. Avati ka teatrimajad, mis olid üsna esinduslikud. Ka kirjanduses oli muutusi. Edu- ning ka nooruslikult mässumeelsed õppurid moodustasid ,,Noor-Eesti". Sellesse kirjanduslikku rühmitusse kuulusid näiteks Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik jpt. Gustav Suitsu öeldu: ,,Olgem eestlasedm aga saagem ka eurooplasteks!" Noote kõrval seisid juba 19. Sajandil loometeed alustanud Eduard Vilde, August Kitzberg. Eesti rahvas oli Esimese maailmasõja puhkemise ajaks valmis ära kasutama tema ees avanevaid uusi võimalusi.
kirjanduslikest stiilidest. Illustratsioonid väga head. V ALBUM (1915) Tuglase novell ,,Vabadus ja surm", kummaline puänt. Suitsult artikkel, kus annab hinnangu NE tööle. Lahku minemise põhjustavad ühiskondlikpoliitilsed probleemid, lähenev I maailmasõda. Emotsionaalses mõttes tajuvad, et aeg lahku minna. Kirjastus ja ajakiri jätkavad. SIURU(1917-1919) tegevliikmed: Marie Under, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Gailit, Artur Adson ja Friedebert Tuglas. Pärast Gailiti ja Visnapuu lahkumist 1919. aastal liitusid rühmitusega August Alle ja Johannes Barbarus. Siurul kaks tähendust: 1)lõuna-eesti murdes põldlõoke; 2)"Kalevipojas" oli siurunimeline imelind. Sisulises mõttes jätkab NE joont. Oluliseks saab kuidas kirjutaatkse, mitte mida tähtsad pole teemad, vaid vorm. Eemale hoiti ajakajalisusest, ühiskonna kriitikast. Keskenduti armastus- ja loodusluulele. Suurt tähtsust omab mängulisus: 1)looming sõnakasutus; 2)
1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? a. Kirjandus on seotud keelega b. Tavaliselt kirjalik c. Ilukirjandus kuulub kunstide hulka d. Ilukirjanduslikul teosel on esteetilised või poeetilised funktsioonid e. Kunstiline fenomen tekib kommunikatsioonisituatsioonis AUTOR - TEKST - LUGEJA f. Ilukirjandus - Lugeja poolt tekib lisaväärtus g. Kirjandus on keele funktsioon (poeetiline ja integreeritud keel). Kirjandus on fiktsioon. Kirjandusteos on objekt, mis kannab esteetilist väärust. Kirjandus on intertekstuaalne ja eneserefleksiivne konstruktsioon. 2. Millised on kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid? Mismoodi sünnib kirjanduslikus kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor, tekst ja lugeja? 141 a. Autor - tekst - lugeja - see trio...
Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). Lagunes arusaam kirjandusest kui erilist sorti kirjutisest tagasipöördumine välise kirjandusajaloo juurde, rõhuga kultuuri materialistlikel aspektidel. Eesti kirjanduse ajalood (liigitus, nimetada mõni käsitlus) • esimesed käsitlused: F. Tuglas „Lühike Eesti kirjanduslugu“ • nõukogude aeg: E. Nirk „Estonian Literature“ • pagulus: G. Suits „Eesti kirjanduslugu“ • taasiseseisvusaeg: Piret Kruuspere „Eesti kirjandus paguluses XX sajandil“ • digitaalsed keskkonnad Eesti kirjandusloo arengutendentsid, eesti kirjandusloo probleeme. Arengutendentsid: Tiit Hennoste: “Enne 19. sajandit pole eesti kirjandusloos suuremat pistmist ilukirjandusega, samas kui 19
Veljo Tormis Referaat Koostaja: klass Juhendaja: Tallinn Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1 Elulugu.....................................................................................................................................3 2 Veljo Tormise looming............................................................................................................6 2.1 Loomingu üldiseloomustus...............................................................................................6 2.2 Suurteosed koorile.............................................................................................................7 2.4 Paljukeelne Tormis....................................................
F. Sologub. ,,Igavese labürindi" eessõna ründab ülbelt kehtivaid ilu- ja moraalitõekspidamisi, jutlustades ohjeldamatut individualismi: kunstis ei maksvat ükski seadus ega moraal. Ka seda kogu novelle läbib teisi inimesi mitte arvetsava indiviidi ,,vabaduse" kultus. Novellide tegelasteks on vaimuaristrokraadid, kes peavad end ühiskonnast absoluutselt sõltumatuks ning ülistavad üksindust looduse keskel. Kunstiliselt on need elutud, hingetud ,,paberist inimesed", nagu märkis F. Tuglas. Kui ka järgmine novellikogu ,,Üksinduse meeleolud" (1914) ei paku midagi uut, siis ,,Siluetid ja dekoratsioonid" (1918) on teatav samm edasi autori arengus. Seegi raamat on täis salapärasust, sisaldades katkendlikke novelle, mille väärtuseks on lüürilised, laia värvi-ja heliskaalaga impressionistlikud looduskirjeldused. Järgmine kogu ,,Hing ja veri" (1919) sisaldab realistlikuma elukujutusega sõjajutte: on
a. Nezini ülikooli, Henrik Visnapuu 1917 Tartu Ülikool. 1918 TÜ klassikalise filoloogia osakond, umbes 50 eestlasest erialaspetsialisti 1918-40. Eestikeelsed õpikud 1920ndail: Tadeusz Zielinski 1. Wana-Greeka usk: üldkäsitlus, tõlkinud Ants Oras. 2. Antiik-kultuur : ajalugu. Tlk. G. Ränk. 3. Vana-kreeka kirjandus. tlk.Linda Metslang.. 3) Kultuurireisid antiikmaailma lätetele, reisikirjad: Ants Laikmaa, Adamson-Eric, Fr. Tuglas, Ed. Vilde jt. antiikmaailma tundmaõppimine aitab eestlasel tajuda oma kultuuri noorust. 30. Milliseid perioode võib eristada eestlaste suhestumisel antiikajaga? Too iga perioodi juurde 3-5 iseloomulikku joont, zanri, nähtust. Vastus: sama, mis ülemine suht 31. Kas, millal ja millistel keele tasanditel on ladina keel mõjutanud eesti keelt? Milline ja miks on seejuures otselaenude hulk, milline vahendajakeele kaudu ülevõetud keelematerjali hulk? Tuua
a. Nezini ülikooli, Henrik Visnapuu 1917 Tartu Ülikool. 1918 TÜ klassikalise filoloogia osakond, umbes 50 eestlasest erialaspetsialisti 191840. Eestikeelsed õpikud 1920ndail: Tadeusz Zielinski 1. WanaGreeka usk: üldkäsitlus, tõlkinud Ants Oras. 2. Antiikkultuur : ajalugu. Tlk. G. Ränk. 3. Vanakreeka kirjandus. tlk.Linda Metslang.. 3) Kultuurireisid antiikmaailma lätetele, reisikirjad: Ants Laikmaa, AdamsonEric, Fr. Tuglas, Ed. Vilde jt. antiikmaailma tundmaõppimine aitab eestlasel tajuda oma kultuuri noorust. 30. Milliseid perioode võib eristada eestlaste suhestumisel antiikajaga? Too iga perioodi juurde 35 iseloomulikku joont, zanri, nähtust. Eelmisega enamvähem samad. (eelmise küsimuse juures kõik vastused peaaegu olemas). 31. Kas, millal ja millistel keele tasanditel on ladina keel mõjutanud eesti keelt? Milline ja miks
a. c) Fr. R. Kreutzwaldi ,,Kalevipoeg" 1862. a. d) Fr. R. Kreutzwaldi ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" 1866. a. e) C. R. Jakobsoni ,,Kolm isamaa kõnet" 1870. a. f) Lisaks tegutsesid: J. V. Jannsen, L. Koidula, A. Haava, E. Bornhöhe. 3. I Eesti Vabariik a) Kirjandusselts Noor-Eesti (1905) b) Kirjandusrühmitus Siuru (1917) 14 c) Tegutsesid: Fr. Tuglas, G. Suits, M. Under, A. Gailit, H. Visnapuu, A. H. Tammsaare, A. Kivikas, O. Luts, J. Liiv, E. Vilde. 4. Teine maailmasõda ja pärast seda a) Kolmandik eesti kirjanikke põgeneb kodumaalt. b) Tegutsesid: D. Vaarandi, J. Smuul, K. Ristikivi, J. Kross, B. Alver, M. Unt, V. Luik, J. Viiding, D. Kareva c) Kassetipõlvkonna tulek 1962. a. 5. Taasiseseisvumine a) Noorterahutused punk. b) 1989. a. Balti kett c) 1991 Eesti Vabariik d) Tegutsesid: H. Runnel, O
1. Kirjanduse klassikalise mõiste kujunemine Techne- oskus, meisterlikkus Tänapäeva postmodernistlik kultuur on urbanistlik Tehnoloogia areng- kaob autorlus dehumaniseerimine "Kirjanduse" etümoloogia Euroopa keeltes: lad. littertra Tähestik Grammatika Kirjalik tekst Haritus, õpetatus "Kirjanduse" mõiste ajalooline kujunemine Kirjavara (Schrifttum, ) Ilukirjandus (belles-lettres), 17-18. saj Fiction (fiktsioon: vale, väljamõeldis; ilukirjanduslik proosateos; narratiiv) / nonfiction Nonfiction (mittefiktsioon) Emmanuel Carrcre "L'Adversaire" (2000), eesti k. "Vaenlane" (2002) Jean-Claude Romand Kirjanduse määratlused Neoplatonlik esteetika- kunst kui ülev ja kaunis Formalism, strukturalism- kirjandusliku teksti poeetiline funktsioon Funktsionaalne määratlus (J. Mukaovski) Kunst on see, mida kunstiks peetakse (iga nähtus või ese võib saada esteetilise funktsiooni kandjaks) Kirjanduse funktsioonid Hedonistlik- kumsti võime naudingut pa...
1.rahvuslik idealistlik. Põhiväide, mitte olud ei kujunda inimest vaid inimesed olusid. Heinrich Rosenthal. Villem Reiman. Anton Jürgenstein. ,, Rosentahl ei olnud üldse arst, tähendab ta ei olnud üldse ajaloolane, ta oli arst" : D Teine, väidab, et on sotsiaalsed muutused, mis kutsusid esile rahvuslikud muutused. Mihkel Martna. PROFESSIONAALNE AJALOOTEADUS. Hans Kruus. ,,Eesti küsimus" tartu 2005. Friedebert Tuglas ,,Eesti kirjameeste Selts: tegevusolud, tegelased, tegevus" tartu 1932 1930ndate aastate lõpuks oli ajalooteadus suutnud niipalju, et eesti ärkamisajast oli terviklik arusaam. Rudolf Põldmäe. Oli vaba nõukogudelikust ideoloogeast. Ea Jansen 1921-2005. 1949 lõpetas tartu ülikoolil. Edasi suunati Tallinna. Elutöö oli tal Sakala uurimine. ,,Vaateid Eesti rahvusluse sünniaegadest."
Vanimateks kirjalikeks allikateks, kus leidub andmeid eesti rahvaluule kohta, on keskaegsed kroonikad. Esimene säilinud eestikeelne raamat, Wanradti ja Koelli katekismus, trükiti 1535. aastal, Uus Testament tervikuna tõlgiti lõunaeesti keelde 1686. aastaks. Ärkamisaja alguses koostas Friedrich Reinhold Kreutzwald Eesti rahvuseepose Kalevipoeg. Pärast Eesti Vabariigi loomist arenes rahvuslik kirjandus kiiresti. Kõrgelt hinnatud proosateoseid lõid August Gailit, Friedebert Tuglas, A. H. Tammsaare ja teised. Pärast Teist maailmasõda tegutsesid paguluses kirjanikud, nagu Karl Ristikivi ja Arved Viirlaid. Uuema aja kirjanikest on tuntuimad Jaan Kross ja Andrus Kivirähk.
Lisandusid Eduard -Bornhöhe romantilised ajaloolised jutustused. -XIX sajandi lõpus kandus raskuspunkt poeesialt proosale ning romantilised jutustused asendusid realistlike romaanidega. -Silmapaistvaimaiks romaanikirjanikuks kujunes Eduard Vilde. -Luuletaja omandas tuntuse Juhan Liiv ning draama alal paistis silma August Kitzberg. -1905.a.astus avalikkuse ette esimene kirjanduslik rühmitus ''Noor-Eesti'', mille juhtideks olid -Gustav Suits, Friedebert Tuglas ja Juhan Aavik. Muusika -Rahvuslik helikunst sai alguse koorilauludest. .Nende loomist soodustasid laulupeod ja massiline laulukooride asutamine. -Esimesed mitteprofessionaalsed eesti heliloojad olid Aleksaner Kunileid-Saebelmann ja Friedrich August Saebelmann. -Aleksander Läte asutas 1900.a.Tartus esimese sümfooniaorkestri. -Miina Härma esitas lisaks komponeerimisele ise orelimuusikat ja oli tunnustatud koorijuht.
sajandi lõpupoole hakati rajama kutsehariduskoole. Üha rohkem eestlasi läks edasi õppima ülikoolidesse. Teadus. Tartu Ülikool kujunes teaduskeskuseks. 1907.a. kutusti eluu Eesti Kirjanduse Selts. Ülesandeks oli uurida eesti keelt, ajalugu ja kirjandust. Loodi Eesti Rahvamuuseum, kuhu koondati kogu eesti rahva aineline ja vaimne vara. Kirjandus : Lydia Koidula, Eduard Vilde, Börnhöhe, August Kitzberg. 1905. aastal asus avalikkuse ette rühmitus "Noor-Eesti". Juhtideks olid Gustav Suits, Tuglas ja Aavik. Tahtsid vabaneda saksa ja vene kultuurimõjudest ning leida side eesti rahvusliku kultuuri ja Lääne-Euroopa kultuuri vahel. Muusika. Jätkus laulupidude traditsioon. Teater . Vanemuine jõudis kutselise teatrini 1906. aastal, kui teatrit hakkas juhtima Karl Menning. Samal aastal muutus kutseliseks ka Estonia. Esimene mängufilm oli "Karjuhat Pärnumaal" . Tuntuimad kunstnikud olid Johann Köler ja AmanduS Adamson.Köler pani alusen nii portree- kui maastikumaalile.
Muutus arusaam tõlgendusest: - ENNE: korrastatud reeglite süsteem - NÜÜD: mõistmise analüüs, kuidas saadakse tekstist aru. Romantism: fookus poeedil ja lugejal, huvi kultuuripärandi ja ajastu vastu, reeglite täpne järgimine vähe oluline. Kirjandusteos kui sisemiselt struktureeritud tervik, mis iseenesest õigustab teose olemasolu. Eesti kirjanduse ajalood (liigitus, nimetada mõni käsitlus) Esimesed käsitlused - Tuglas, „Lühike eesti kirjanduslugu“ - 1934 Nõukogude aeg - E. Nirk „Estonian Literature“ - 1970 Pagulus - G. Suits „Eesti kirjanduslugu“, Lund 1953 Taasiseseisvusaeg - Annus, Epner, Järv, Oleks, Süvalep, Velsker „Eesti kirjanduslugu“ - 2001 Eesti kirjandusloo arengutendentsid, eesti kirjandusloo probleeme. Varasemad kirjanduslood - kontekstikeskse lähenemisega. Hiljem tekstikeskne. 90ndatel kaasati kaasaegseid teooriaid
Kujundati käsitus uuest eesti kultuurist ja kunstist, mis ühendaks endas rahvuslikku, euroopalikku ja idividuaalset alget. Tähelepanu pöörasti erinevatele kunstiliikidee, kultuurivaldkondadele. Mingilmääral pühenduti ka teatri- ja muusikaellu. Oluline osa rühmitusel on keeleuuendusliikumises. Samuti oldi huvitatud filosoofilistest probleemidest, poliitilistest tõekspidamistest. 34. F. Tuglase elu ja looming (roll kirjandusideoloogia kujundajana jm). Friedebert Tuglas (1886-1971) - gümnaasium ja ülikool poolikud, selle korvasid suur lugemus ja 1906-1917 pealesurutud paguluses saadud kultuurikogemus, hilisem enesetäiendamine. Tuglas kuulus nii "Noor-Eesti", "Siuru" kui ka "Tarapita" rühmitusse, olles väljaannete koostamise põhijõud ja erimeelseid ühendav autoriteet. 1920-ndate Eesti Kirjanikkude Liit ja selle häälekandja "Looming" alustasid samuti tööd Tuglase juhtimisel. 1901
tegusid, nagu nad vähegi on, mitte aga, nagu seda noore eluküpsuseta sulemehe ärritatud peaaju kujutada püüab." Eesti realismi esimene tippteos on Vilde ,,Külmale maale" (1896). Sajandivahetusel astus Vilde kõrvale teine teravalt kriitilise eluvaatega realist Ernst Peterson-Särgava (1869-1958). Vildet mõjutas tugevasti saksa kirjandus, Särgavat aga vene kirjandus. Eesti esimese põlvkonna realistide kõrvale tõusis 20. sajandi algusaastail rida noori kirjanikke. N. Tammsaare, FR. Tuglas, M. Metsanurk, O. Luts jt. Kuigi nende looming hargnes hiljem eri suundadesse, alustasid nad kõik realismi voolusängist. Uue põlvkonna realistidele on iseloomuli, et tegelase elusaatust ei määra enam eeskätt välised olud, vaid vähemalt samaväärselt tema enda individuaalsus iseloom, eluhoiak, kompleksid, elueesmärgid. EDUARD VILDE 18651933 Elulugu
Krogstad saab sellest varem teada ning palub Noral oma mõjuvõimu kasutada ning paluda et Helmer ei laseks Jaan Kross ,,Wikmani poisid" Krogstadi lahti ja kui ta ei suuda teda ümber veenda siis räägib ta ära et Nora on võlakirja võltsind, ta võltsis oma isa alkirja ja kui Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" Krogstad selle paberi kohtule esitab siis mõistetakse Nora seaduse järgi süüdi. Kui Nora Helmerit veenda püüab et ei laseks teda lahti mures, Maie aga ahastab ja palub emalt abi. Märt ja Kure Aadu siis Helmer laseb ta ikkagi lahti. Noral ja Helmeril hakkab maskipidu tulevad kosja. Nüüd toimub teoses pööre: Märt leiab nõu, kuidas ja Nora palub et samal ajal kui nad peal on Linde veenaks Krogstadi edasi tegutseda
Jaan Tätte "Meeletu" Arvo Valton "Mustamäe armastus", "8 jaapanlannat" Jaan Kross "4 monoloogi Püha Jüri asjus" Peer Vallak "Maanaine" Juhan Liiv "Vari" Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa Oscar Wilde "Dorian Grey portree" Sophokles "Kuningas Oidipus" Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja timuka tütar" Shakespeare "Hamlet" Goethe "Faust" I osa 11. klassi kirjandus: Karl Ristikivi "Rohtaed" või "Õige mehe koda" A.H. Tammsaare "Juudit" või "Põrgupõhja uus vanapagan" Friedebert Tuglas "Inimese vari", "Suveöö armastus", "Toome helbed"(novellid) Balzac "Isa Goriot" Zola "Therese Raquin" Lev Tolstoi "Anna Karenina" I-II Fjodor Dostojevski "Ülestähendusi põranda alt" või "Idioot" Remarque "Triumfikaar" või Hemingway "Hüvasti, relvad" Kurt Vonnegut "Tapamaja, korpus viis" George Orwell "Loomade farm" või "1984" 12. klassi kirjandus: Dan Brown "Inferno" Theodore Dreiser "Õde Carrie või "Ameerika tragöödia" I-II Remarque "Läänerindel muutuseta"
,,Ohver" 1935. Gootilik, vertikaali viidud inimkujud, ohverdused paganlikele jumalatele, temperamaal. - Hiljem Kalevipoega illustreerinud Okas, Haamer, aga pole nii erilised - Eesti tähtsaim kunstiauhind K. Raua nimelist kunstipreemiat antakse välja iga aasta erinevates kunstivaldkondades, alates 1973. - Majamuuseum hingitseb 10. Noor- Eestiga seotud kujutav kunst Kirjanduslik rühmitus, mis loodi 1905.aastal Tartus. G. Suits, Fr. Tuglas Kunstnikud- kõige silmapaistvam N. Triik, hiljem jäi K. Mäe varju, J. Koort skulptor N. Triik (1844- 1940) - Vahepeal Noor-Eesti ajakirja kunstiline kujundaja - Pärit Tallinnast - Stieglitzi kunstitööstuskool, heideti välja rev. Osalemise pärast (koos Koorti ja Mäega). - Pariisi, jätkas eraakadeemiates - Läks Peterburi tagasi, lõpetas erakunstikooli - Tallinna kunstitööstuskoolis õpetaja
funktsionaalne, mitte olemuslik kategooria, teda ei erista mitte eriline olemus, vaid funktsioon kultuuris. Kirjandust vaadeldi olevikukesksena, peegeldamas loomishetke eesmärki ja väärtushinnaguid. Tänapäev: a) pluralistlikud kirjanduslood, pole ühtset raami b) keskendumine poeetika ajaloole c) kirjandusajalugu pole enam vajalik Eesti kirjanduse ajalood (liigitus, nimetada mõni käsitlus + ilmumisaasta igast perioodist). Esimesed käsitlused - Tuglas, ,,Lühike eesti kirjanduslugu" - 1934 Nõukogude aeg - E. Nirk ,,Estonian Literature" - 1970 Pagulus - G. Suits ,,Eesti kirjanduslugu", Lund 1953 Taasiseseisvusaeg - Annus, Epner, Järv, Oleks, Süvalep, Velsker ,,Eesti kirjanduslugu" - 2001 Eesti kirjandusloo arengutendentsid, eesti kirjandusloo probleeme. Varasemad kirjanduslood - kontekstikeskse lähenemisega. Hiljem tekstikeskne. 90ndatel kaasati kaasaegseid teooriaid
Mis on novelli iseloomulikud jooned? Lugege eksamiks valmistudes läbi vähemalt üks novell (võite valida nende novellides seast, mis on II iseseisva töö valikute seas, aga ärge valige seda novelli, mille põhjal proosaanalüüsi kirjutasite) ja määrake neis paar novellile iseloomulikku joont. Kirjandusloo mõiste. Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu. Eesti kirjanduse ajalood (liigitus, nimetada mõni käsitlus). Esimesed käsitlused - F. Tuglas, Lühike eesti kirjanduslugu, 1934, Nõukogude aeg - E. Nirk, Estonian Literature, 1970. Pagulus - G. Suits, Eesti kirjanduslugu, Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1953. Taasiseseisvusaeg - Annus, E, L. Epner, A. Järv, S. Olesk, E. Süvalep, M. Velsker, Eesti Kirjanduslugu, Tallinn, 2001. Ja Eesti kirjandus paguluses XX sajandil, toim. Piret Kruuspere, Tallinn 2008. Digitaalsed keskkonnad – ERNI ja Väike Eesti kirjanduslugu.
Alver debüteeris prosaistina 1927. ja luuletajana 1931. aastal, esimene luulekogu ilmus 1936. aastal. Pärast Teist maailmasõda vaikis ta kuni 1966. aastani. Talvik avaldas oma luuletusi ajakirjas Looming juba 1925, aga esikkogu "Palavik" ilmus 1934. aastal. 1945. aastal ta arreteeriti ja saadeti Siberisse, kus ta suri 1947. aastal. (Foto: Tuglase Selts) PCCTI A iAi nn Kirjanike Liidust, rahvakirjaniku tiitel tunnistati kehtetuks ja talt võeti pension. Tuglas tem- 5 61 beldati tüüpiliseks kodanlikuks ajalooväänajaks ja kõige vihasemaks rahvavaenlaseks, kelle toodang kõlbab vaid ajaloo prügikasti, kõik ta teosed korjati ara, tal ei ilmunud enam ühtki raamatut ja viis aastat ei tohtinud ta kirjutada ridagi ajalehes, talle ei antud isegi tõlketöid. Ja see kõik ilma, et tal oleks olnud vähematki võimalust ennast kaitsta.
- lahendusele sageli vaid vihjatakse Jutustuslähedane novell - pikem novell - pikem ajajärk - lõpp ei pruugi olla terav ega üllatav - arenevad tegelased - ühe sündmuse asemel arendatakse seda - autor on tegelasi iseloomustanud Miniatuur ehk laast - viimistletud sõnadega meeleolupilt, novellist lühem - tegevust on vähe või puudub - antakse edasi lüürilist meeleolu või filosoofilist mõtisklust - Tammsaare, Tuglas, Juhan Liiv Memuaarid - prantsuse keeles mälestus, mälu - proosažanr milles autor jutustab: enda lähedaste või tuntud inimeste elust minevikusündmistest, mida on ise kogenud - huvituvad pigem välismaailmast - sündmusi antakse edasi faktidena, objektiivsetena, ajastutruud Autobiograafia - isiksusekeskne, subjektiivne - suurem poliitiline vabadus Hindamatud allikmaterjalid - memuaarid annavad eheda pildi ajastust
aastaks. Ärkamisaja alguses koostas Friedrich Reinhold Kreutzwald Eesti rahvuseepose "Kalevipoeg", toetudes sealjuures teiste estofiilide, Õpetatud Eesti Seltsi liikmete (sealhulgas Friedrich Robert Faehlmanni ja Georg Julius von Schultzi) tööle, eesti rahvalauludele ning Garlieb Merkeli ja James Macphersoni proosapoeemidele. [18] Pärast Eesti Vabariigi loomist arenes rahvuslik kirjandus kiiresti. Kõrgelt hinnatud proosateoseid lõid August Gailit, Friedebert Tuglas, A. H. Tammsaare ja teised. Pärast Teist maailmasõda tegutsesid paguluses kirjanikud, nagu Karl Ristikivi ja Arved Viirlaid. Uuema aja kirjanikest on tuntuimad Jaan Kross ja Andrus Kivirähk. 25 11. TEISED EESTIST 2009. aastal toodeti Eestis Eurostati poolt läbiviidud uuringute kohaselt oluliselt väiksem kogus
a. revolutsioonid võimaldasid Eesti iseseisvuse väljakuulutamise 1918.a. veebruaris, kohe sellele järgnenud saksa okupatsiooni ja aasta lõpus alanud Vabadussõja järel oli endise Vene riigi provints saanud iseseisvaks väikeriigiks. 1918.a. alguses oli loodud Tartus ühing "Pallas" edendama esteetiliselt nõudlikku ja kaasaegset kunsti. Kunstnike pariislaste Konrad Mägi, Aleksander Tassa ja teiste kõrval oli selle ühingu juhtide hulgas kirjanik Friedebert Tuglas, kes hiljem ka "Siuru" liikmena aitas kaasa kunstilist kvaliteeti esmatähtsaks pidava haritlaskonna konsolideerumisele. "Pallas" hakkas korraldama näitusi ning rajas 1913.a. lõpul samanimelise kunstikooli. Aastatel 1919 1940 sai selles koolis oma hariduse enamik eesti väljapaistvamaid kunstnikke. Tartu muutus pikaks ajaks Eesti juhtivaks kunstikeskuseks. 1924.a. sai "Pallas" riiklikult tunnustatud kõrgkooliks. Tartu ja kogu Eesti kunstielus oli tähtsaks
(kirjanik), P. Põld, J. Luiga (psühhiaater). Astuti välja baltisakslaste poliitilise ülemvõimu vastu. 1902 Tõnissonist sai Tartu linnavolikogu liige, opositsiooni juht. Tähtsustas eesti keelt ja kultuuri. Majandusele ja ühiskonnale eriti tähelepanu ei pööratud. K. Päts (18741956) 1901(o5) Teataja Tallinna radikaalid (Vilde, Tammsaare, Veski). Suur tähelepanu majandusele. Sotsialistid sotsiaaldemokraadid. Sotsiaalne võrdsus. Suits, Tuglas, 1905. aasta revolutsioon Põhjused 1. absoluutne monarhia rahva esindus, kodaniku õigused 2. majandusolukord paremad töötingimused (lühem tööpäev, kõrgem palk), võrdsed õigused sakslaste ja venelastega Verine Pühapäev relvastamata, rahuliku rahvademonstratsiooni tulistamine revolutsiooni algus. Üle kogu riigi algasid väljaastumised: streik (tööstusettevõtted, põllutöölised, üliõpilased, sõjavägi)
Karistussalkade tegutsemine KULTUUR 19.saj ja 20.saj algul Üldised suundumused: *kiire areng ja küpsemine *saavutati professionaalne tase *tõusti üheks Euroopa kultuurirahvaks *avati mitu olulist kultuuriasutust Kirjandus muutused: *romantism asendus realismiga *sündis päriskirjandus *Eduard Vilde roman "Külmale maale" *August Kitzbergi näidend "Libahunt" *Juhan Liiv *Rühmitus "Noor-Eesti", Tähtsamad tegelased: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, "Saagem eurooplasteks, jäägem eestlasteks" *Oskar Luts "Kevade" *A.H.Tammsaare, M.Under Kujutav kunst *maalikunstnik Johann Köler *skulptor Amandus Adamson, "Russalka" *skulptor August Weizenberg, "Koit ja Hämarik" *Uus põlvkond kunstnikke *õppisid välismaal *rajasid kodumaal oma ateljeekoole *suutsid end ära elatada maalimisega *Konrad Mägiimpressionism, ekspressionism *Ants Laikmaa ekspressionist *Kristjan Rand illustreerib "Kalevipoega" Muusikaelu
1. I J.Krossi ,,Väike Vipper": kokkuvõte süzeest; Vipperi ja Ledoute`i iseloomustused; teose peamõte. II Sonett. Shakespeare´i soneti peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; Kõnekujundid luuletuses; soneti tunnused SONETT-13. sajandil Itaalias loodud luulevorm, koosneb 14 värsist (reast). Itaalia soneti värsid jagunevad stroofideks (salmideks) skeemi 4+4+3+3 järgi. Peategelaseks oli Tiit Vipper, keda hüüti Väikeseks Vipperiks. Ta õppis Granbergi gümnaasiumis. Ta polnud küll auditooriumi heleda pea, aga siiski oli seadnud ta endile eesmärke ja püüdles nende poole . Pead oli tal just mateaatiliste ainete peale , vähem vedas tal keeltega. Kuigi Vipper oli tark poiss, oli tea nõrkuseks see, et ta oli endassetõmbunud ja lasi ebaõnnestumistel end liialt mõjutada. Monsieur Ledouté , tea prantsuse keele õpetaja , oli seadnud enda eesärgiks seda poissi kiusata ning see tal ka õnnestus.Ledouté oli jäärapäine ja enesekeskne meesterahv...
· eestlaste edu omavalitsustes (Valga, Tallinn, Võru, Haapsalu, Pärnu, Rakvere) Haridus, kultuur: · Hariduse areng lubati eesti- ja saksakeelseid erakoole (1906 ENKSTG ->MHG) kutsehariduskoolid (merekoolid, kaubandus-, õmblus- jm koolid) kõrgharidus: erakõrgkoolid 1914 TÜ-s üle 400 eestlase · Kultuuriuuendus Noor-Eesti (Suits, Tuglas, Aavik) 1909 ERM kutseline teater (K. Menning ja Vanemuine) film (1914 "Karujaht Pärnumaal") kujutav kunst sport (Georg Lurich, 1912 M. Klein olümpiahõbe) Mõisted/sündmused Härgmäe lahing e. Oomuli lahing, 2. augustil 1560, ordu kaotas lõplikult Venemaale Liivimaa kuningriik 1570-1577, kuningas oli Taani kuninga vend, hertsog Magnus,
vaatlemine ühtse tervikuna. Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). Lagunes arusaam kirjandusest kui erilist sorti kirjutisest, tagasipöördumine välise kirjandusajaloo juurde, rõhuga kultuuri materialistlikel aspektidel. Eesti kirjanduse ajalood (liigitus, nimetada mõni käsitlus). esimesed käsitlused: F. Tuglas ,,Lühike Eesti kirjanduslugu" nõukogude aeg: E. Nirk ,,Estonian Literature" pagulus: G. Suits ,,Eesti kirjanduslugu" taasiseseisvusaeg: Piret Kruuspere ,,Eesti kirjandus paguluses XX sajandil" digitaalsed keskkonnad Eesti kirjandusloo arengutendentsid. Millised on eesti kirjandusloo probleemaatilised aspektid? Kuidas erineb see, mida peetakse osaks kirjandusloost erinevate sajandite lõikes? Arengutendentsid: Tiit Hennoste: "Enne 19. sajandit pole eesti kirjandusloos suuremat pistmist
põhimõtted ja kasutasid mitmesuguseid uusi põhimõtteid. Venemaal XX saj algusest kuni 1917 a-ni, Itaalias kuni 1921. Tuntuim esindaja Vladimir Majakovski, Eestis näiteks Johannes Vares-Barbarus. Impressionism XIX saj lõpp -XX saj algus. Impressionistid vahendasid tegelaste tunde- ja mõttemaailma varjundeid. Nad püüdsid hetkemulje kaudu jõuda asja olemuseni, vahendasid hetkemeeleolusid ja tundeid, taotlesid väljenduslaadi hoogsust ja ilu. Eesti kirjanduses Marie Under, Friedebert Tuglas. 3 Ekspressionism 1910.-1920. aastate keskpaik, sai alguse Saksamaal. Seotud I maailmasõjaga. Kesksel kohal oli autori eneseväljendus. Iseloomustas traagiline elutunnetus, esitati süngeid ja võikaid elupilte, kritiseeriti ühiskonda ja valitsevaid olusid. Nn inetuse-eetika, sagedased on surma-, enesetapu- ja maailmalõpumotiivid
1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. Eestlaste rahvuslik ärkamine kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega ...
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Joonas Vangonen PUNK EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKUS VABARIIGIS 1980-1991 Bakalaureusetöö Juhendaja: Dr Olaf Mertelsmann Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 Pungi tekkepõhjused ja päritolu ................................................................................................. 5 Punkliikumise algus ja „Dünamo“ staadioni intsident ............................................................... 9 Pungi levimine üle ENSV ........................................................................................................ 14 Pungi tõus populaarsusele ..................
Anton Hansen Tammsaare „Juudit“ 1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena näidendi põhiprobleem. Juudit kasutas ära teiste lihtsameelsust ja austust tema vastu, et saada omale au ja kuulsus. 2. Milles avaldub Juuditi vastuolulisus? Juudit oli jumala asemik maa peal ning ta oli suur eeskuju oma rahvale. Juudit alati ütles, et iga tema tegevus on Iisraeli ja Jehoova nimel. Tegelikult see nii ei olnud. Ta kasutas ära oma positsiooni ja ilu, et täita oma unistus ( saada kuningannaks). Näiteks: Juudit ütles, et ta sai Jehoovalt unenäos teate, et ta peab minema Olovernese juurde, kuid tegelikult oli see ainult ettekääne. Juudit tahtis Olovernest endasse armuma panna ning siis asuda koos temaga Iisraeli valitsema. Kui Juudit, aga teada sai, et Olovernes ei ihkagi kuningaks saada, siis ta tappis Olovernese suurest vihast/pettumusest. See näitab, et Juudit oli tegelikult vägagi auahne ja kuulsust ihkav nain...
orientatsiooni avastava üliõpilase lugu. Tähtis on kehakultus, tähelepanu riietusel, seksi kirjeldused jne. Kaspar Trees „Sergo“; Marek Kahro „Päikeseta paradiis“; Krister Kivi „Üksteist“. Kahe inimese vahelised suhted, kõik siuke suht klišeene ja dramaatiline geiteema. Erik Tohvri – üks loetumaid tänapäeva autoreid peale Kivirähi. *Fantastilis-sümbolistlik nüüdiskirjandus 20.saj üldine vastandus: Vilde (reaalne, sotsiaalne, adekvaatne maailmakujutus) ja Tuglas (sümbolitele rajanev, lihvitud, väljamõeldud). Viimast suunda ühendab kõneallolevaga: kujutlusvõime domineerimine st luuakse uued maailmad, reeglid (nt Andrus Kivirähnu lühiproosa); üleloomulik maailm, ei kehti füüsikalise maailma seadused, pigem muinasjutuline, müütiline, maagiline, võib olla sürrealismile kalduv, fantaasiarikas; tekstid rajanevad sümbolitel, nt allegooria, unenäolisus, eksootiline element; idealistlik maailmavaade, romantilise hingeeluga tegelased;
haridusele andsid venestusreformid. Vene õppekeel jms. Revolutsiooni ajal kerkis esile küsimus emakeelse kooli nõudega. Loodi esimesed kutsehariduskoolid. Samuti leidus kõrgharidust pakkuvaid koole. 1907. uuesti ärkas ellu EKS. 1909. aastal Eesti Rahva Muuseum. Põhiliselt kirjutatu luulet, kuid ka proosat. 19. sajandli lõpus rohkem proosa ning romantilised jutustused asendusid realistlike romaanidega. Eduard Vilde, Juhan Liiv, August Kitzberg. 1095. Noor-Eesti. G. Suits, Friedebert Tuglas, Juhan Aavik. Johann Köler pani aluse portree- ja maastikumaalile. Amandus Adamson. Esimene maailmasõda Eestlased ei tahtnud sõdida ,,usu, tsaari ja isamaa eest." Eesti jaoks oli iga sõja eeldatav lõpplahendus halb. Rahva omaalgatuslikud ettevõtmised: 1. Sõjatööstuskomiteed. Sõjaliste tellimuste jaotamine Eesti ettevõtete vahel. 2. Linnadeliidu Tallinna Komitee. Vene armee abistamine, tagala korrastamine.
Luules saab oluliseks ka värsi sugestiivsus, et see emotsionaalselt mõjuks. Kasutatakse sünesteesiat - kirjanduslik võte, mis püüab ühendada ühendamatut (Nt: ,,Päike kõlises taevas"). Tihti on sisse toodud müstikat. Esteetiline pool on oluline, ei pea heas mõttes sisse toodud olema: levib inetuse estetiseerimine (Jaan Oks) - halbu asju elus nauditakse. Sümbolismi on palju näitekirjanduses. Ibsen, Maeterlinck. Eesti kirjanduses: Tuglas, Enno, Suits, Semper. Paul Verlaine (1844-1896) ja Arthur Rimbaud (1854-1891) Nad olid väga head sõbrad ning andsid koos Mallarméga tugeva impulsi Euroopa sümbolistliku luule arenemisele. Ka neid, nagu mitmeid teisi sümboliste, tabasid mitmed repressioonid. Samas ei muutunud nende luule niivõrd fatalistlikuks kui nt Baudelaire'il ja Poe'l. Kohati kumas sellest nooruslikke tulevikuootusi ja maailma uuenemise usku.
Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Värsimõõt. Trohheus. Jamb. Daktül. Amfibrahh. Anapest. Riim. Riimitüübid. Algriim. Lõppriim. Täisriim. Irdriim. Liitriim. Meesriim. Naisriim. Daktülriim. Hüperdaktülriim. Paarisriim. Ristriim. Süliriim. Ahelriim. Lausriim. Segariim. Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Koomapalat "Poeetika" ILUKIRJANDUSLIKKUS ! Luule e POEESIA on keeleline looming, kunst. Ilukirjanduslikud tekstid: --> lüürika ! ! ! -> eepika ! ! ! -> dramaatika POEETIKA--> filoloogia ja filosoofia haru, mis uurib ilukirjanduslike tekstide olemust, ehitust ja toimet. --> Luulekunsti või laiemalt iluki...
Luules saab oluliseks ka värsi sugestiivsus, et see emotsionaalselt mõjuks. Kasutatakse sünesteesiat - kirjanduslik võte, mis püüab ühendada ühendamatut (Nt: ,,Päike kõlises taevas"). Tihti on sisse toodud müstikat. Esteetiline pool on oluline, ei pea heas mõttes sisse toodud olema: levib inetuse estetiseerimine (Jaan Oks) - halbu asju elus nauditakse. Sümbolismi on palju näitekirjanduses. Ibsen, Maeterlinck. Eesti kirjanduses: Tuglas, Enno, Suits, Semper. Paul Verlaine (1844-1896) ja Arthur Rimbaud (1854-1891) Nad olid väga head sõbrad ning andsid koos Mallarméga tugeva impulsi Euroopa sümbolistliku luule arenemisele. Ka neid, nagu mitmeid teisi sümboliste, tabasid mitmed repressioonid. Samas ei muutunud nende luule niivõrd fatalistlikuks kui nt Baudelaire'il ja Poe'l. Kohati kumas sellest nooruslikke tulevikuootusi ja maailma uuenemise usku.
Tütarlastekool) + Leevenes tsensuur + Vabam organisatoorne tegevus Poliitiline seisa + ERE ,,Religioossus, seaduslikkus ja rahvuslus" + Venemaa Sotsiaaldemokraatide Töölispartei, kellest hiljem kasvavad bolsevnikud) mõju kasv J. Anvelt, V. Kingissepp Kultuuriuuendus + Noor-Eesti (,,Olgem eestlased aga saagem ka eurooplasteks" Tuglas, Suits jt) + 1909 ERM Hilary Karu 50 D 11 EESTI AJALUGU Eesti I maailmasõja ajal Esimene maailmasõda 1914 1918 Antand + Prantsusmaa + Inglismaa + Venemaa + USA jne Keskriigid + Saksamaa + Austria-Ungari + Türgi jnr Sõjategevus ja Eesti 1915
to study were Tartu, St Petersburg, Riga, Moscow and Helsinki. Estonian culture became ever more professional and Estonian scientific terminology developed rapidly. Several scientists of Estonian origin attracted world-wide attention within the institutional framework of Russian science. Estonian high culture developed under the direct impact of the St Petersburg academic and modernist cultural life. The group called Noor-Eesti (Young Estonia), founded by young writers Gustav Suits, Friedebert Tuglas and others, called upon the Estonians to create European culture without any German and Russian mediation, and in creating culture, to move from the national to the universal. The members of this group sought direct contacts with Western Europe, with Romance, Anglo-Saxon and Scandinavian cultures. Especially tight relations were established with another Fenno-Ugrian nation, the Finns, who were often taken as an example of how to organise and manage the nation's cultural life.
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2018/2019 1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Ilukirjanduslik tekst erineb teistest selle poolest, et see on kujundliku mõtlemise ning keelekasutuse tulemus ja kuulub kunsti sfääri.(kus printsiibid on ette antud ll haiku, kuldlõige; printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena ll vabavärss, piltluule) 2. Millised on kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid? Mismoodi sünnib kirjanduslikus kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor, tekst ja lugeja? Kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamaid komponendid on AUTOR -- TEKST -- LUGEJA; tekst lähtub nii kirjanduslikust traditsioonist kui ajastust (reaalsusest) Aut...
sündmused võivad koguni puududa. Pärast II maailmasõda on novellivorm muutunud veelgi avatumaks suurenenud on huvi inimsuhete, ka kaasaedsete poliitiliste ja sotsiaalsete probleemide vastu, novellides esineb argipäevast dialoogi, kõnekeelt, sisemonoloogi. Oluliseks võtmeks on montaaz, fragmentaarsus, esineb groteski, satiiri, eluprobleemide põhimõttelist lahendamatust. Eriti lühikest novelli nim novelletiks. Tuntumad eesti novelliautorid: E. Vilde, F. Tuglas, P. Vallak, G. Helbemäe, K. Ristikivi, A. Valton jt SKETS dramaatiline stseen, humoristlik või satiiriline lühikomöödia päevakohasel teemal ja efektse koomilise puändiga. Võib olla väheste tegelastega või ka väike mononäidend. Neid esitatakse pikema etenduse eel- või vahemänguna, kirjandusliku kabaree ja varieteeteatri etenduse numbrina. ETÜÜD visandliku ülesehitusega, kunstiliselt lõpetamata proosa väikepala, võib saada
1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks (ajaleheartiklid, teadustööd); on kultuurinähtus ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus on alati seotud keelega, tavaliselt kirjalik, ilukirjandus kuulub kunstisfääri, kus (a) printsiibid on ette antud (tanka; haiku; kuldlõige; van Gogh) või (b) printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena (vabavärss, piltluule, DuChamp). Ilukirjandus on lisaks seotud kunstilise fenomineiga (esteetilised, poeetilised vm funktsioonid), mis tekib kommunikatsioonisituatsioonis. Kuna ilukirjandus kuulub kunstisfääri, on selge et see on tehtud (techné), iseloomulik on fiktsionaalsus, spetsiifika sõltumine keelelisest olemusest (luule vs romaan), aktiveertiakse keele poeetiline funkstioo...
veel linnagi saanud, rohkem näinud, silmaring laiem, oli millest kirjutada. Ega mingisugust erilist andekust polnud. Paadrema algkoolis andsime ka oma ajalehte välja, kus kajastasime poliitilisi päevasündmusi. See oli põnev. Õigekirja õppisin ka varsti enam vähem niimoodi ära, et keskkoolis ikka düsgraafik ei olnud. Paadrema algkoolis oli klassiseinal koondfoto Eesti kirjanikest. Vaatasime seda. Seal olid Luts, Sütiste, Tammsaare, Tuglas, vist oli ka Särgava. Selle peale, et keegi ise kirjanikuks saab, seda mõtet küll kellelgi ei olnud. 13.Mis ajast sai kirjutamine Teile omaseks? Lihula koolis õpetajaametis kirjutasin paar artiklit Läänemaa ajalehele, ega rohkem mitte. Märjamaal koolide olümpiaadid tarvis kirjutasin esimesed näidendid. Hiljem ,,Sädemele'' ja ,,Pioneerile'' loodusteemalisi lugusid. Mul loodusest kirjutamine laabus - teadmiste pagas kirjutamiseks oli kõige suurem
good faith and hope for the future can be found to any remarkable extent in Estonia. We say: Youth is obliging! And we shout: More culture! More European culture! Let us be Estonians but let us also become Europeans. The Young Estonia movement emerged thanks to the heightening of the general cultural level. In the vanguard of the movement were the writers and literary critics: Gustav Suits (1883-1956); Friedebert Tuglas (1886-1971); Villem Ridala (1885-1973); Bernhard Linde (1886-1954); and Johannes Aavik (1880-1973). Submerging into the depths of life, bringing forth its nature and offering it to the intelligent reader were the stated aims. Emphasis was laid on artistic-aesthetic expression while the social function of art was considered as secondary. Several other writers had contact with the movement: August Kitzberg (1855-1927), Aino Kallas (1878-1956) and Anton Hansen Tammsaare
3.1 Lugemik kui mõjutusvahend Märkimist väärib esimene eestikeelne Nõukogude-aegne lugemik, Eesti lugemik keskkoolidele, ilmunud Moskva Võõrkeelse Kirjanduse Kirjastuse poolt (1943), autorid Andersen ja Seilenthal. Lugemik algab seltsimees Stalini raadiokõnega nn Suure Isamaasõja alguse päeval, järgneb hea eesti klassika, mille väärtust isegi poliitiline suunitlus ei muuda: Kalevipoeg, Koidula, Bornhöhe, Vilde, Tammsaare, Tuglas ja Luts- see jääb viimaseks korraks enne pikka aega, kui neid jälle kooliraamatutesse lubatakse. Lugemiku illustratsioonid on selgelt ühe suunitlusega- suurendada viha ENSV vaenlaste vastu, kelleks on eeskätt sakslane, ka minevikusakslane. Räigeim pala lugemikus on A. Jakobsoni "Väike kangelane" (Hugolt või Dostojevskilt laenatud pealkiri). On arusaamatu, kuidas võis lastele kättesaadavas materjalis leiduda niisuguseid taluvuse piire ületavaid lõike. ..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
