Kirjanduslik klassikirjand ,,Väike Illimar" NB! Ma ei oota küsimustele nummerdatuid vastuseid, vaid JUTUSTAVAT KIRJANDITEKSTI!!! Vormista lõigud ja kasuta etteantud kava(küsimusi) kirjandi kirjutamiseks. Loomulikult hindan kõrgemalt tekste, kus on toodud näiteid teosest ja milles on palju õpilase enda hinnangulist suhtumist teosesse. Teretulnud on ka tsitaadid teosest. Loetelusid kasuta tekstis minimaalselt. PUHTAND KIRJUTADA KIRJANDUSE VIHIKUSSE (selle puudumisel küsida õpetajalt paberit). Hindamine: Hindan kirjandi üldist sisu (maksimaalselt 10 punkti), stiili (maksimaalselt 5 punkti), vormistust (maksimaalselt 5 punkti) ning vastavust loetud tekstile (maksimaalselt 20 punkti). Kui tekstis on 1- 2 õigekirjaviga, siis läheb alla -1 punkt, kui 2 - 3 õigekirjaviga, siis läheb alla -2 punkti, kui 4-5 õigekirjaviga siis läheb alla -3 punkti, kui 6-7 õigekirjaviga, siis läheb alla -4 punkti, kui on 8 või enam viga, saab õpilane -5 p. Alla ...
Suveöö armastus Maali magas aidas. Kusta tahtis Maali juurde magama minna. Poiss seisis aida ukse taha ning sosistas tüdruku nime. Aidas magav tüdruk ei kuulnud Kusta häält alguses, kuid hiljem kuulis. Kusta palus Maalit et too sisse laseks. Maali ütles Kustale et too ära läheks, kuid Kusta palus edasi, et Maali sisse laseks. Kustal oli külm kuna ta oli aluspükstes. Maali ütles et Kusta läheks Mari juurde. Mari olevat igaühega voodis. Kuid Kusta palus Maalit edasi. Maali käskis ära minna. Maali jäi magama. Mõne minuti pärast Kusta palub jälle Maalit, et ta sisse laseks. Maali ehmata ja küsis kas ta pole ikka ära läinud. Maali palus tal ära minna, muidu kutsub ta peremehe. Kusti vihastas ning ütles, et ta läheb siis ära. Maali tõusis voodist püsti ja avas ukse. Kusti pigistas Maalit ja hakkas suudlema. Maali kartis. Ta siples Kusti süles, kuni maha sai ja jooksis mööda põlde minema. Alguses kartis Maali teda...
hooliks. Maali käsib poisil minna lõdva püksikummiga Mari juurde. Kusta teab, et isegi kui ta väga püüaks ja tahaks ei suudaks ta ikkagi naisele pakkuda seda, mida too soovib. Maalil on valus näha poissi nii käitumas ning ta hakkab nutma. Kusta märkab tüdruku valu ning palub talt andeks. Nad lepivad ära ning hakkavad mõtlema tuleviku plaane, kuid kell oli palju ja hommik hakkas koitma ning nad läksid magama. Maali nägi ilusat und. Selles novellis meeldis mulle see kuidas Tuglas kirjeldas Maali mõtteid. Samas aga oli mul seda lugedes vahepeal tunne, et ega see Kusta pole ainuke, kes ei tea mida ta tahab. Maali mõtted olid samuti segased. Novell oli mulle südame lähedane, sest milline inimene ei tahaks, et teda armastataks ning armastusest rääkides probleemidest puudust ei tule. Kõige rohkem segadust tekitav novell oli ,,Popi ja Huhuu". See novell rääkis koerast kelle nimi oli Popi
Lektüürileht Pealkiri Unede kuristik Autor Friedebert Tuglas Lk arv 4 (318) Illustraator M. Einer 1.Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest tegelikult rääkis Mehest, kes näeb igal öösel Mehest, kelle elu ripub reaalsuse õudusunenägusid. ning olematu maailma vahel, kus ta kohtab salapäraseid ratsanikke. 2.Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest Jk Lause Põhjendus, miks meelde Lk
Margarita aga läks ikka metsa, ja loomulikult ründasid seal teda hundid, kes oleks ta peaaegu ära tapnud. Ta pääses eluga tänu vastu tulnud karjustele, kes viisid Margarita kiiresti arsti juurde. Pärast pikka paranemist ei taastunud tema nägu ning ta jäi väga koledaks. Ta kahetses peale seda tihti, et ei olnud oma meest kuulanud ja nii isepäine oli olnud. 3. Mõlemad Novellid, on lühikesed, kiire ja sisuka tekstiga ning lõpus on püänt. 2. Fr. Tuglas 2 Novelli Friedebert Tuglase novellistikat läbib armastusteema. Novellides "Suveöö armastus" (1906) ja "Toome helbed" (1907) kujutab ta armastust eri vaatepuntidest. Suveöö armastus Novellis "Suveöö armastus" keskendub kirjanik mehe ja naise sulase Kusta ja teenijatüdruku Maali hingeelu jälgimisele. Kustat kannustab tegudele eelkõige iha, Maali jaoks tähendab armastus perekonda, lapsi ja vastutust. Kusta meelitused ja anumine ei saa muuta Maali meelekindlust
,,Suveöö armastus" Tegevus toimub kahe tegelase vahel: armastajapaar Maali ja Kusta. Kusta läheb keset ööd Maali juurde, et too teda heinte peale kaissu võtaks. Maali aga ei lase poissi uksest sisse, kuna arvab, et Kustas on vaid seksi pärast seal. Vaidlus kestab pikalt, küll ähvardab Maali peremehe kutsuda ja Kusta aga vastu, et läheb hoopis lauda peale Mariga hullama. Hakkaski Kusta lauda poole liikuma ja krõps oli Mari kohe heinte pealt väljas ja kohe pärima, et kas poiss tõesti läheb Mari juurde. Tüdruk pehmus hetkeks, lasi poisi sisse. Kusta aga hakkas kohe himuralt Maali riideid ära kiskuma ja nii panigi tüdruk mööda küla punuma, Kusti muidugi jooksusammul kannul. Jõuti lagunenud veski juurde, kuhu Maali ennast lukustas. Kusti küll üritas ja üritas, aga tüdrukut ta kätte ei saanud. Lõpuks küll Maali pehmus ja tuli veskist välja poisiga rääkima jõe äärde. Öö oli ilus ja kudrutati kaua, hakati vaik...
Toome helbed F. Tuglas Leeni mängis metsas oma nukkudega, kes pidavat olema nõiutud kuningatütred. Järsku kuulis ta, kuidas Marie ja Kusta tulevad metsa. Mõlemad itsitasid. Leeni nägi kuidas nad üksteist suudlesid. Leeni tahtis vanematele kaebama minna, kuid ta tundis ennast kuidagi süüdlasena selles. Ta tahtis kõigest sellest eemal olla. Ta tuikus mööda toomevõsa ning jättis endast maha ,,kuningatütred". Varsti kõrvetab päike need nukud nii mustaks nagu Mooramaa mehed. Leeni jooksis nurmedele
"Siuru" rühmitus "Siuru" 1917-1920 Loodi 1917. aastal 10. juulil 6-liikmeline rühm Siurulaste moto: "Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud." F. Tuglas Üldtutvustus Eesmärk: kirjanduses läbi lüüa, kirjanduse populaarsust tõsta Looming: eelistatud lüürika, novellid Tähtsustasid armastusluulet Väljaanded: 3 albumit Konfliktid ja lagunemine 1919. aastal oli rühmitus "Siuru" lagunemas. Põhjuseks peeti isiklikke vastuolusid. Pärast ühiseid klaarimisi ja selgitusi lahkusid H. Visnapuu ja A. Gailit. Asemele võeti August Alle, Johannes Barbarus Kuid ka see ei päästnud "Siurut". 1920. aastal lõppes rühmituse tegevus ametlikult
Balzac tõi romaani sisse raha kui teguri see on kaotanud eesõigused ja tasandanud seisusevahed. Kirjeldab, kuidas raha tungib kõige peenemaisse ja ebamateriaalseimaisse tundeisse. (Kõik tema tegelased rehkendavad, nagu meiegi seda teeme.) Balzac ei uurinud ega eksperimenteerinud loomingus eriti, tema stiil ei muutunud ajas. Balzac kriitiline realism ühiskonda arvustav realism. Tuglas Kirjandusteadlasena on ta väitnud, et suur mõjutaja oli Taani ametivend Brandes. Tuglas kirjutas monograafiad Juhan Liivist, A. H. Tammsaarest, Mait Metsanurgast. Avaldas kirjanduskriitikat. Tema esseed ja marginaalid ilmusid kogus "Marginaalia". Tema loomingus on omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning kujutuslaad. Ilukirjanduses jaotatakse Tuglase looming kolme perioodi: 19011914: otsingute ja katsetuste periood. Põimuvad realism ja romantism. Tuglas tuli kirjandusse realistlike jutustuste ja novellidega ("Siil", "Hunt", "Hingemaa", 1906) ning
1.Sel ajal valitsesid kirjanduses realism ja rahvusromantika.Luule järgis enamasti vanbaromantilist laadi.Saj. alguskümnendil tõusis juhtkohale eelkõige tänu Noor-Eestile uusromantism.1914-1917 sõja ajal ei ilmunud eriti raamatuid.1917-1922 tegutsesid kirjanduses 2 suurt.Noor-Eesti kunstivaateid ühes või teises suhtes järgivat ning edasiarendavat kirjanduslikku rühmitust-Siuru ja Tarapita.Noor-Eesti-tuli kokku 20saj.alguses.Seda võib pidada ka agressiivseks kultuuripoliitiliseks liikumiseks, mis seadis oma ülesandekseesti ühiskonna muutumise.Liikmed-Suits,Tuglas,Linde,Aavik,Ridala,Kallas,Oks,Semper ja Alle. Noor-Eesti üks eesmärkidest oli avardada eesti vaimset vaatepiiri senistest saksa ja vene mõjudest laiemale euroopalikule pinnale: integreerida prantsuse, skandinaavia ja itaalia kirjanduste uusi suundi.Kirjandusvooluliselt esindas nooreestlaste looming uusromantismi.Uueneva kirjandusega pidas sammu ka kujutav kunst.Aaviku algatusel ...
..? 10. Suits oli tegev mitmes valdkonnas. Millistes? Millisesse valdkonda on ta jätnud suurima jälje? ,,Noor-Eesti" rühmituse juht, kirjanduse professor. 11. Kes oli Akadeemilise Kirjandusühingu asutaja ja kelle 1930ndate välispoliitilised artiklid ilmusid Bivilisti ja Waiti nime all? Gustav Suits. 12. 1905.aastal ilmunud Suitsu luulekogu peetakse ajajärgu tähtteoseks. Mis nime see luulekogu kannab? ,,Elu tuli" 13. Keda nimetati omal ajal kirjanduspaavstiks? F. Tuglas 14. Millist nime kannab eesti kirjanduses esimene päevikromaan? Kes oli autor? 15. Iseloomusta Tuglase loomingut. Realistlikud, uusromantilised, 16. Tuglas oli kirjanduselus aktiivne. Selgita lähemalt. Toimetas kirjanduslikke ajakirju, oli mitmel korral kirjanike liidu esimees, kirjutas mitmeid uurimusi eesti kurjandusest 17. Millal tegutses Siuru? Kes kuulusid rühmitusse? Iseloomusta rühmitust. Tegutses 1917
Tekib salajastest üliõpilasringidest. Vene riik oli keelanud kõiksugused kogunemised. Diskuteeriti uute ideede üle, mis levisid Euroopas või Venemaal. Nad koondusid mingite sotsiaalsete, majanduse teemade üle. Sotsiaaldemokraatlikud mõtted. Räägiti riigivastast juttu, arutleti poliitika üle. 1905. a ilmub album pealkirjaga Noor Eesti ja selle ümber kogunenud inimesi hakati nimetama nooreestlasteks. Kuulsamad nt G Suits, Tuglas, Aavik, Linde, Ridala. Seal lõid kaasa ka Kristjan Raud, Konrad Mägi- nende illustratsioonid. Seal pole väärtuste ümberväärtustamist. Pole ka anarhilist teooriat. Küllaltki mõõdutundlikult kõike tehtud. Nad nõuavad, et Eesti kultuur lööks lahku Balti- Saksa kultuurist. Euroopa on mõnevõrra suurem territoorium ning nõutakse laiemat orientatsiooni. Nende arust on tähtis tundma õppida ka nt inglise ja prantsuse traditsiooni
Lektüürileht Pealkiri Suveöö armastus Autor Friedebert Tuglas Lk arv 12 (318) Illustraator M. Einer 1.Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest tegelikult rääkis Suveöisest noorte armastusest, Rääkis jonnakast tüdrukust karjamaal ringi jooksmisest ning Maalist ning sulasest Kustast, kes looduse ilust nende ümber. väga soovis tüdrukuga ööd koos veeta. Maali, aga ei lasknud poissi ligi ning korraldas paraja
Suveöö armastus F. Tuglas Poiss seisis aida ukse taga ning sosistas tüdruku nime. Aidas magav tüdruk ei kuulud Kusta häält alguses, kuid pärast mitut hüüet ärkas ta üles. Maali ütles Kustale, et ta ära läheks, kuid Kusta palus edasi, et Maali ta sisse laseks. Kustal oli külm, sest ta oli aluspükstes ainult. Maali ütles, et Kusta läheks siis lakka Mari juurde magama. Mari ootavat igat poissi enda juurde. Kuid kust palus Maalit edasi. Maali käskis tal ära minna. Maali jäi magama
Rühmitus ,,Noor Eesti" Rühmitus Noor-Eesti(NE) sai alguse 1903.a Tartus loodud keskkoolis kirjanduspoliitilises ringis ,,ühisus". Rühmituse eestvedajaks oli F.Tuglas, V.Grünthal-Ridala Rühmitusse kuulusid: Johannes Aavik, K.Mägi, N.Triik, J.Koort, R.Tobias, A.Kitsberg. Nad olid kõrge enesehinnanguga, pidasid endid teistest paremateks. Teised olid nende arvates haridusmetslased, haritlased, kes on saanud küll hea hariduse, aga kellel kultuurilised huvid puuduvad täiesti. Haridus on neile mõnusa elu saavutamiseks ja kärjääri tegemise abinõu. Eesti kirjandus oli nende arvates vana ja väsinud ning kordas ennast ja mahajäänud Euroopa vaimuelust. Eesti kirjandust taheti uuendada ja viia oma uuenenud kirjandus Euroopasse. Nooreestlased suhtusid üleolevalt rahvuskultuuri, rahvuslikku romantismi ja realismi kirjanduses. Nad hindasid väga (prantsuse) Euroopa elu- ja mõtteviisi. Nad asutasid oma kirjastuse. Pealkirja ,,Noor-Eesti" all ilmus kokku...
Tarapita Tegutsemisaastad 1921-1922 Liikmed Adson, Barbarus, Semper, Suits, Tassa, Tuglas, Under Lisainfo Võitlesid vaimuvabaduse nimel sotsiaalste pahedega. Jätsid tagaplaanile tundeelamused, võitlesid kohaliku kirjanduse ja kultuuri eest. Sõjakalt meelestatud. Eksperssionism
Tuglase novellid ,,Maailma lõpus" Novell on üles ehitatud läbi ühe tegelase silmade, kes enda ümber toimuvat kirjeldab. Saarele jõudes jääb ta teiste meremeeste poolt mahajäetuks ning seisab silmitsi salapärase saarega. Peagi on ta juba hiiglaneitsi kütkeis, kellega ta saarel kummalisse suhtesse astub. Konfliktiks kujunebki seesama peategelase suhe hiiglaneitsiga, sest algne uneline ja paradiisilik suhe, täis õrnust, küllust ja hellust, muutub tegelase jaoks ühel hetkel hoomamatuks. Kuigi hiiglaneitsi suutis panna tegelase end tundma suuremana kui hiiglane ise, on ühel hetkel armunute vahekorrad pöördunud, tegelane tunneb end neitsi poolt ahistatuna, kammitsetuna. Ta üritab neitsi käest lahti rabeleda, kuid hiiglane on metsik, temast tugevam ja saab ta kätte. Võikalt vägistab ta peategelase, paradoksaalselt Iha Templis. Siiski sai mees allakäigust võitu, kui ta metsa põgenenuna taas hiiglasega ...
Ametlikult registreeriti 1917. aasta juulis. Kuulusid: Marie Under, Artu Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Friedebert Tuglas ja Johannes Semper. Nimetus võeti eeposes ,,Kalevipoeg" oleva muinasjutulinnu järgi. Valdav osa polnud iseseisvalt raamatut avaldanud. Avalikud kirjandusõhtud, kus rühma liikmed esinesid oma teostega, teenisid nii raha kui ka reklaami. Avalikkusele jäi neist intrigeeriv pilt kui argielu ja tavamoraali trotsivatest boheemlastest. Siuru avaldas üle 30 raamatu, ühisväljaannetena kolm albumit ja 1928. aastal koguteos ,,Sõna". Siuruga tõusis luule populaarsus.
Tuglase novellid. Kevad. Algkoolis on geograafia tund. Õpetaja seletab tahvli ees ja järsku küsib Lohuotsa, et see vastaks mida ta just rääkinud oli. Poisi tähelepanu olid vahepeal kõrvale tõmmanud temajaoks hoopis huvitavamad asjad. Ta kutsutakse tahvli juurde, kuid ka seal ei tule talle meelde millest õpetaja hetk tagasi rääkis. Lohuots peab akna kõrvale seisma ja sealt õpetaja juttu jälgima. Kuid ka seal seistes see tal ei õnnestu, ta jääb hoopiski talveunest ärganud kärbest jälgima. Jalad hakkavad väsima ja talle meenub kus ta seisab. Ta jäetakse pärast tunde. Poiss mõtleb, et väljas on ju ometigi kevad, kuid neil käsitakse siin õppida. Pärast tunde hakkab ta raamatut lugema, olles natuke lugenud rändab ta pilk aknast välja..seal kraaksub vares ja kogu loodus kisendab,: "kevad, kevad!" Asuja. Oli kord vana mõisnik, tal oli mõisavalitseja kes ütles, et võiks mõisa ümbrusega midagi ette võtta, et see nii räämas jne, võtaks mõned puud ...
1.Tuglas on novelli kirjanik 2.Tegevusvaldkonnad Kirjanduselu organiseerimine ja ajakirjaniku töö 3.Näide Noor-Eesti, Eesti Kirjanikkude Liit, Eesti Kirjanduse selts ; rühmituste väljaanded, ajakiri ,,Looming" Ilukirjandus 3.Näide novellid,miniatuurid ,(memuaarid) ; Romaanid : ,,Väike Illimar", ,,Felix Ormusson" Kirjanduskriitika ja uurimused 3.Näide Eesti Ensüklopeedia, Eesti biograafilineleksikon ; Lühike Eesti kirjanduslugu, monograafia ,,Juhan Liiv" Tõlkimine ja reisikirjeldused 3.Näide Aleksis Kivi ,,Seitse venda" ; ,,Teekond Hispaania", ,,Teekond Põhja-Aafrika". 38.Mõista,mõista Marginaal (tegelik tähendus) essee väikevorm, mõtisklev või lüüriline kirjanduslik kommentaar- (näide Tuglase loomingust) ,,Marginaalia" Miniatuur-(tegelik täh.) eepika väikevorm, milles napp sõndmustik, detailne sõnastus, lüürilisus (näide T. looming.) ,,Muutlik vikerkaar" Monograafia- (tegelik t.) üksikküsimusele või autorile pühendatud uuri...
TUGLAS Friedebert Tuglas (aastani 1923 Friedevert Mihkelson või Michelson; 2.märts 1886 Võnnu kihelkond, Tartumaa (praegu Põlvamaa) - 15.aprill 1971 Tallinn) oli eesti kirjanik, kriitik ja kirjandusteadlane. Tuglas oli pärit Ahjalt. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis (venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumikoolis. 1901 suundus Tartu linnakooli, seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Haridustee jätkus HTG-s. Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist; ta arreteeriti detsembris ja veetis 2 kuud Toompea vanglas (kirjutas seal proosaluuletuse "Meri"). 1906-1917 elas pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. 1918. abiellus ta Eloga. Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti". Tuglas on maetud Tallinna Metsakalmistule. Kirjandusteadlasena on ta väitnud, et suur mõjutaja oli Taani ametivend Brandes. Tuglas kirjutas monograafiat Juhan Liivist, A.H. Tammsaarest, Mait Metsanurgast
Friedebert Tuglas 1886-1971 ELU JA LOOMING Anton Tsalõi & Nikita Gustsin 11ML Friedebert Tuglas Friedebert Tuglas oli eesti kirjanik, kriitik kirjandusteadlane ja tõlkija. Elukäik Friedebert oli pärit Ahjalt. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis (venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumikoolis. 1901 suundus Tartu linnakooli; seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Haridusteed jätkas ta Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Ahja Järv Elukäik Friedebert Tuglas võttis osa 1905
1. ,,Noor-Eesti" Sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. Juhtkujud Suits, Tuglas, Aavik, Ridala, Linde. Suits:"Olgem eestlased, saagem eurooplasteks" ,,Siuru" kirjandusrühmitus, loodi aastal 1917. Asutas Gailit. Juhtkujud Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu. Moto ,,Loomise rõõm see olgu me ainus tõukejõud."Tuglas. Tähtsustasid armastusluulet. ,,Tarapita" 1921-1922 Kirjanduspoliitiline rühmitus. Liikmed Kivikas, Semper, Under, Atson, Barbarus, Tuglas, Alle, Kärner, Tassa.
Millises keskkonnas kujunes? Kuidas omandas hariduse? Millised olid huvid? Kuidas jõudis kirjanduse juurde? Millistes zanrites on kirjutanud? (näited) Popi ja huhuu Kas lollus ja kuulekus hukutavad maailma? Kas eelistada lollust või sõnakuuleliku massi? Sõnakuulikat massi, nendega saab manipuleerida. A kui juht on arutu pärdik, on perses. Kas inimene oskab oma elu juhtida? Leidke novellist mõni kirjeldus, mida võiks nimetada sõnaliseks natüürmordiks! Kas Tuglas on sõnadega maalind? Jah oskas, Kirjeldas päikesekiiri ja värve. Popi leppiv, truu, üksik, ebaiseseisev, alandlikkus e.orjameelsus, tujukas Popi sümbolisserib ustavust, alandlikust Huhuu sümboliseerib võimu, vägivalda Isand sümboliseerib rahu, tarkust, Riigipea Tuglas kujutas läbi nende sümbolite ühiskonda Novelli lõpp, süsteem kukkus kokku. Võim(Huhuu mõtlematu) ja vaim (Popi e.hall mass liiga alandlik)ei osanud koos töötada. Õuduselamus huhuu peksis popit
Noor-Eesti Tegutsemisaeg 1905-1916 Liikmed G. Suits, F. Tuglas, V. Grünthal-Ridala Kunstnikud Mägi, Triik, Raud Keelemees J. Aavik Tunnuslause ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks" Lisainfo Andsid välja 5 albumit, tõid sisse keele uuendused. Tänu Noor-Eestile tunneme: J. Liiv, M. Under
Kirjanike Liidu finantstoel, ajakirja sisulise külje eest kannab hoolt peatoimetaja valimise kaudu Eesti Kirjanike Liit. Algusaastatel oli ajakirja trükiarv tuhande eksemplari ümber. 1930. aastal vähendati seda 1 500 eksemplarilt 1 200-le. 1980. aastateks tõusis tiraaz 22 000 eksemplarini. Tänapäeval on trükiarv 1 600. 2011. aastast ilmub Looming ka e-ajakirjana (looming.ee). Toimetajad erinevatel aegadel 19231926 Friedebert Tuglas 19271929 Jaan Kärner 19301940 Johannes Semper 19401941 Friedebert Tuglas suvest 1941 kuni 1944. aastani ajakirja ei ilmunud, kuid ilmus neli numbrit almanahhi Eesti Looming 19451946 Jaan Kärner 1946 Mart Raud 19461952 August Alle 19531957 Ilmar Sikemäe 19571960 Paul Kuusberg 19601968 Anton Vaarandi Friedebert Tuglas 19681976 Paul Kuusberg 19761987 Kalle Kurg 19881997 Andres Langemets 19972005 Udo Uibo Alates 01.11.2005 Mihkel Mutt
Kirjandusühingu, mille esimeheks jäi kuni 1941. aastani. 1935. aastast Uppsala ülikooli audoktor. Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus. 12. jaanuaril 1953 nimetati ta Eesti haridusministriks eksiilis, kuid ei võtnud seda kohta vastu. Gustav Suits suri 1956. aastal peale mitmeaastast rasket haigust. Ta on maetud Stockholmi Skogskyrkogärden'i kalmistule. Friedebert Tuglas Friedebert oli pärit Ahjalt. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis (venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumikoolis. 1901 suundus Tartu linnakooli; seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Haridusteed jätkas ta Hugo Treffneri gümnaasiumis. Friedebert Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist; ta arreteeriti detsembris ja veetis 2 kuud Toompea vanglas (seal kirjutas proosaluuletuse "Meri"). 19061917 elas Tuglas pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis.
Lektüürileht Pealkiri Siil Autor Friedebert Tuglas Lk arv 9 (318) Illustraator M. Einer 1.Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest tegelikult rääkis Võiks rääkida ühe väikese Räägib ühe pere elust, kes siilipoisi elust metsas. leiavad heinamaalt siili ning teda terve ühe suve kodus kasvatavad. 2.Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest
Noor-Eesti->kirjanduslik rühmitus.Esindab20.saj.alguse kultuurimurrangut->tekkis salajastes õpilasühingutes. Rühmitusse- >Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala.Kaastöö- >A.Kitzberg,A.Haava,E.Enno,A Kallas,M.Under,Jaan Oks Kunstnikud->Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi.Kujunemisperiood(2 esimest albumit, looming seotud rahvusromantika ja realismiga).Esteetiline kõrgperiood(süvenemine kunsti, filosoofiasse, looming kaldub impressionismi, sümbolismi)Hilisperiood (loomingus avaldub modernism)
noor-eesti- (gustav suits, friedebert tuglas, villem grünthal-ridala, johannes aavik, bernhard linde). Sündis 1905 kevadel esimese albumiga, tegevus lõppes 1916. uuenduslikud põhimõtted, väljendati muret Eesti kultuurielu kehvuse pärast ning eesmärgiks olukorda muuta. Eduard vilde(parodeeris Ridala ja Tuglase keele- ning vormikasutust. Novellis ,,jumala saar" on tuglas kasutanud väga kujundlikku ja romantilist stiili, miga vilde naeruvääristad). Uued programmilised seisukohad Noor-Eesti III albumis. Tuglas(arvustas teravalt eesti realistide loomingut, pidades seda kunstiliselt vähenõudlikuks ja teostuselt ebaühtlaseks. Esindasid uusromantismi. Taotlesid laiemaid kultuurilisi eesmärke ning koondas teiste kunstialade noori tegijaid. Johannes Aaviku algatusel tõusis keeleuuendus oluliseks.
Kirjanduselu Eestis 1922 loodi Eesti Kirjanikkude Liit- kutseühing peaülesandega seista kirjanike loomistingimuste eest. Esimees Friedebert Tuglas 1923 ajakiri Looming 1925 asutati Kultuurkapital, tõusis esile eepika ja romaan 1934-1940 vaikiva oleku aastad autiritaarne reziim, Eesti ajaloo kangelasliku külje rohke kujutamine (Albert Kivikas ,,Nimed marmortahvlil") Kirjanduslik orbiit esimene kirjanduspilti kujundav rühmitus peale Tarapitale järgnenud vaheaega Murdeluule- Artur Adson- võru murdes Hendrik Adamson- mulgi keeles Johannes Barbarus ühiskonnakriitiline luuletaja Noor-Eesti
ja tekkis noore haritlaskonna eneseotsingu tulemusena. Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. 1903. aastal loodi Tartu õpilaste kirjanduslik-poliitiline ring "Eesti Ühisus", mille nimi muudeti "Kiirte" neljanda albumi "Noor-Eesti" väljaandmisel. Aastal 1905 ilmus koguteos "Noor-Eesti" ning selle ümber kogenenud inimesi hakati nimetama nooreestlasteks. Tähtsamatest ja tuntumatest kuulusid sellesse rühmitusse Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Vähemal määral on sellega seotud olnud ka Anton Hansen Tammsaare. Kaastöid tegid kunstnikud Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi, kelle kujundused illustreerivad väljaandeid. Noor-Eesti jaguneb kolme ajajärku: · Kujunemisperiood (2 esimest albumit, looming seotud rahvusromantika ja realismiga) · Esteetiline kõrgperiood (süvenemine kunsti, filosoofiasse, looming kaldub
,,Kiired" 1904 aastal otsustati välja anda järjekordne album uue pealkirjaga ,,Noor-Eesti" see aga ilmus tsensuuri tõttu alles 1905nda aasta suvel. Peamisena jäi albumist kõlama loosung ,,Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!" Noor-Eesti on 20.sajandi alguses Tartus kokkutulnud noorterühmitus, mis muutis oluliselt kogu eesti vaimsust ja kultuuri. I 1905 II 1907 III 1909 IV 1912 V 1915 Rühmitusse kuulusid: Tuumiku moodustasid Gustav suits, Friedeberg Tuglas, Bernard Linde, Johannes Aavik, V. Grünthal - Ridala, Ainu Kallas, Jaan Oks 1912.aastal registreeriti Tartus Eesti Kirjanikkude Selts Noor-Eesti liikmeid oli 61 Noor-Eesti üks eesmärk oli integreerida prantsuse, skandinaavia ja itaalia kirjanduse uusi suundi. Noor-Eesti tähistab eestikeelse linnakultuuri algust. Veel iseloomustab Noor-Eesti modernismi ja uus romantismi võitu realismi üle. Tähistab eesti keeleuuenduse liikumist. Noor-Eesti jaguneb kolme perioodi
4: Noor-Eesti; Siuru (põldlõoke); Tarapita (muistne sõjahüüd); Arbujad (loitsujad, nõidujad). Noor-Eesti (1908-1915) Pani aluse Eesti kultuuri uuenemisele. Püüdis tutvustada Euroopa kultuuri ja moodsat kirjandust ,,Enam kultuuri! See on kõigi vabastavate aadete ja püüete esimene tingimus. Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks" (Gustav Suits). Selle rühmituse juhtivad liikmed olid: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Grünthal-Ridala, Johannes Aavik, Bernhard Linde. Kaastööd tegid: August Kitzberg, , Anna Aava, Ernst Enno, Marie Under, Jaan Oks, Tammsaare. Kunstnikest lõid kaasa: Nikolai Triik, Konrad Mägi, Kristjan Raud. Noor-Eesti avaldas 5 albumit (1905-1915), ajakirja, korraldas kunstinäitusi, tegeles keeleuuendustega. Albumid sisaldasid eelkõige ilukirjandust. Kunstitase kõrge, vormi rõhutamine. Tähtsale kohale tõusis tõlkimine. 1906 sai alguse kirjanduskriitika. Ilmus
Friedebert Mihkelson Tuglase elulugu. 2. märtsil 1886. aastal sündis Friedebert Mihkelson Tuglas Tartumaal Võnnu kihelkonnas. Tuglas elas Ahjal. Ta käis Prangli kihelkonnakoolis kus ta sai venekeelse hariduse ja Uderna ministeeriumikoolis. 1901. aastal läks ta Tartu linnakooli ja hiljem jätkas Hugo Treffneri Gümnaasiumis. 1905. aastal võttis ta osa revolutsioonis kuna ta oli noor poliitik ja kõnemees. Sellest oli ka tingitud Tuglasel 1906-1917. aastal pagulasaastad, kus ta põgenes Soome ja pesitses ka Pariisis. Tuglas oli Noor-Eesti rühmituse liige. Ta abiellus Ello Oinasega. Tuglas oli Eesti Kirjanike
Naturalism- realismi äärmuslik suund, milles ei kohkuta tagasi inetute ja vastumeelsete elunähtuste ees Impressionism- kirjandusvool, mis paneb rõhku muljetele, välismaailma kujutamisele. Sümbolism- asju kujutatakse sümboolselt, öeldakse üht, aga mõeldakse selle all muud.Ekspressionism- kirjandusvool, mille aluseks on inimese sisemaailma tugevate tunnete kujutamine. Noor- Eesti rühmituse kohta faktid: 1)sai alguse Tartust õpilaste liikumisest. 2)Juhid: G.Suits, F. Tuglas, V. Grünthal- Ridala, J. Aavik, B. Linde. 3)loosung: Olgem eestased, aga saagem ka eurooplasteks. 4)ilmus 5 albumit. 5)taotlesid rohkem haridust, linna kultuuri arendamist, tõlkida palju põhjamaade ja pr. Kirjandust, hakata looma kõrgkunsti. Siuru rühmituse kohta faktid: 1)tegutses Tallinnas 2)loosung: loomise rõõm- see olgu me ainus tõukejõud 3)jätkasid Noor- Eesti suunda 4)propageeriti modernismi, linna kultuuri arendamist, rõhutati individualismi 5) M. Under, H. Visnapuu, J
1. Tuglase elu ja looming ? elukäik Friedebert Tuglas oli pärit Ahjalt. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis (venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumikoolis. 1901. aastal suundus ta Tartu linnakooli, seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Seejärel jätkas ta haridusteed Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist. Ta arreteeriti detsembris ja ta veetis kaks kuud Toompea vanglas (kus kirjutas proosaluuletuse "Meri"). 1906.1917. aastani elas ta pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. 1918. aastal abiellus ta Emma Elisabet Oinasega. Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti". Aastail 19211922 oli ta kirjanikkude ühingu "Tarapita" samanimelise ajakirja väljaandja ja vastutav toimetaja.
- Visnapuu: kõrgendatud musikaalsus * Marie Under, - Semper, Alle: rahvusvaheliselt tuntud sümbolkujude ja * Johannes Semper, ainete kasutamine * Friedebert Tuglas, - Adson: võrumurdeline keelepruuk * Artur Adson, * Henrik Visnapuu. 1919 konflik -> * lahkusid Under ja Adson. (tekitas Gaililt) Motoks: ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" * seejärel lahkusid Gaililt ja Visnapuu.
Eepika ehk proosa - muinasjutt Silvi Väljal "Jussikese seitse sõpra" - muistend Friedrich Selg ,,Kivi Martna kiriku pihta" - naljand Leida Tigane ,,Peremees ja sulane" - mõistatused Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline. - vanasõnad Heal lapsel mitu nime - kõnekäänud Silma torkama - romaan August Gailit ,,Toomas Nipernaadi" - lühiromaan Mati Unt ,,Sügisball" - sari H. De Balzac ,,Inimlik komöödia" - jutustus Eduard Bornhöhe ,,Tasuja" - novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" - miniatuur Anton Hansen Tammsaare ,,Poiss ja liblik" - anekdoot Neeger päevitab - essee - müüt F. R. Faehlmann ,,Koit ja hämarik" - aforism A. H. Tammsaare Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus. - novellett F. Tuglas ,,Pimedas - marginaal F. Tuglas ,,Marginaal" - saaga Island ,,Vanem Edda" - lühijutt Astrid Reinla ,,Kaubamajas" Eepika ja luule vaheline liik ehk lüroeepika - eepos F. R. Reinhold ,,Kalevipoeg"
Siuru? Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Siuru oli rühmitus, mille eesmärk oli muuta kirjandus populaarseks, millega kaasnes üldsuse tähelepanu. Siuru oli rühmitsus, kes jätkas Noore-Eesti traditsioone, liikudes sümbolisimi suunas. Kes olid Siuru liikmed? Siuru rühmitusse kuulusid: Marie Under vs Pristsess Johannes Semper vs ASM Friedebert Tuglas vs Felix Artur Adson vs Page (paaz) Henrik Visnapuu vs Vürts August Gailit vs Ge Kes oli Marie Under? Marie Under oli eesti luuletaja, kes õppis Tallinnas saksa tütarlastekoolis, kus tekkis tal huvi kirjanduse vastu. Marie Underit on nimetatud eesti luule hingeks. Under kirjutas armastusest häbenemata, kõnesles sonettides noortest naistest, nende kohtumistest, lisaks ka armukirest ja tunnetest.
Sellest ajast, kui need luuleread kirja pandi on eesti kirjandus ja kunst märgatavalt edasi arenenud. Ometi kestavad paljud eelpoolkäsitletud ajal loodud teosed veel tänapäevani, neid võiks isegi nimetada eest kultuuri alustaladeks. Seega peab tõdema, et 19. 20. sajandi kirjanduses esindatud tegelased (teiste seas ehk kõige eredamalt kunstnikukujud) mõjutavad inimesi veel 21. sajandilgi. Kasutatud kirjandus: F. R. Kreutzwald ,,Kalevipoeg" E. Särgava ,,Paised" F. Tuglas ,,Felix Ormusson", novellid ,,Arthur Valdes" ning ,,Poeet ja idioot" E. Vilde ,,Prohvet Maltsvet", ,,Tabamata ime", jutustus ,,Musta mantliga mees" O. Luts jutustus ,,Soo" G. Suits ,,Luuletused"
Eesti kirjandus-ja kultuurirühmitused XX saj. algul: Noor-Eesti - kasvas välja 1903.a loodud Tartu keskkooliõpilaste kirjanduspoliitilisest ringist ,,Ühisus". Tekkis sellepärast, et taheti Eesti kultuuri arendada (huvi äratasid emakeelne kirjandus, omalooming; väliskirjandus; ajalugu ,poliitika ja filosoofia). Sinna kuulusid: Gustav Suits, Friedebert Mihkelson Tuglas, Villem Grünthal Ridala, Berhard Linde (rahasjades lõi kaasa A. Kitzberg; kunstnikud- K. Mägi, N. Triik, K. Raud, keelemehed J. Aavik. Eesmärk-hakkasid tõlkima võõrkeelest eesti keelde; tahtsid kirjandusse tuua uusi Euroopa suundumusi ja viia oma uuenenud kirjandust Euroopasse; väga rõhutasid meie ühistunde puudumist (eripära-kõik meie rahvakunst on jama). Noor-Eesti andis välja 5 albumit.Noor-eesti teened:vormi
Eesti kirjandus 45 aastane professionaalne järjepidev eesti kirjandus tuli ärkamisaja algusega, rahvusliku liikumisega 19.saj II pool., 60' voolud jõudsid Eestisse hiljem, tänu sellele pole eesti kirjandus Euroopaga võrreldav. Rühmituse eesmärgid: tutvustada uut euroopa kirjandust, tegeleda eesti kirjanduse tõlkimisega,tuua rahvani unarusse jäetud eesti autorid(juhan liiv, K.J.Peterson) rühmituse taga peitub ka kirjastus,ajakiri ja 5 kirjanduslikku albumit. ( kuulusid: Suits, Tuglas, Grünthal-Ridala, Aavik, Linde) Albumid- I 1905- suitsu manifest, aaviku keeleuuendustest, ja kirjandus teaduslikke artikkleid. II-1907. keskendub ilukirjandusele, Tuglas ja Suits. III-1909- saknaal, uuenduste töttu, Petersoni luuletused,Hämming Vilde novell "kuival" prostitutsiooni probleemid, süüdistatakse porno levitamises. BOLUTAREI luuletus ,,Raibe"-otsekohene,räige,Randvere movell ,,Rutt" ideaalsest naisest. IV-1912- kunstnike koostöö, Mägi,Triik,Laikmaa
Eesti Vabariigi kirjandus aastatel 1920 1940 Esimese maailmasõja aastail eesti kirjanduselus tekkinud seisakuperiood lõppes 1917 aastal, mil ,,Noor- Eesti" järglasena astus areenile ,, Siuru" rühm.Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja,Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas. Aastail 19171919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit. 1919. aastal tekkis siurulaste vahel konflikt, mille tulemusena lahkusid avalikult Marie Under ja Artur Adson. Konflikti tekitasAugust Gailiti 1919. aasta sügisel läbi mitme Postimehe numbri ilmunud pamflett "Sinises tualetis daam. Paradoksid luulest ja Marie Underist", kus autor pilkas poetessi peenutsevat ja ilutsevat armastusluulet, kasutades teravaid isiklikke väljendeid.
SIURU Juhendaja: Sirje Urbel Koostajad: Gea Kuum Marleen Tõnurist Liis Kambek Suure Jaani Gümnaasium 2009 Rühmitus "Siuru" · Siuru tegutses aastail 1917 1919 Tallinnas · Rühmituse eesmärk: koondada kirjanikke suuremasse organisatsiooni ja lüüa läbi kirjanduses · Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas · Raha teenisid avalike kirjandusõhtutega Rühmituse liikmed · August Gailit · Marie Under · Johannes Semper · Friedebert Tuglas · Artur Adson · Henrik Visnapuu "Siuru" tähtsus · Lühikese ajaga elustati maailmasõja ajal vaibunud kirjanduselu · Lüürika tõusis taas juhtivaks põhiliigiks, uus ajajärk eriti armastus ja loodusluules · Siurulaste elujanuline looming oli kontrastiks aja raskustele
Rühmitus Tegutsemise Kes sinna kuulusid Taotlused Väljaanded Rühmituse jälg eesti aeg kirjandusloos ,,Noor- 19051916 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Sõnastasid 5 ,,Noor-Eesti" albumit. Tõstsid kirjanduse Eesti" Grünthal-Ridala, August Kitzberg, Johannes liikumise vormi- ja stiilikultuuri, Aavik ja Bernhard Linde. põhiloosun viisid kirjanduskriitika gi paremale tasemele,
Noor-Eesti, Siuru, Tarapita 1.Mis aastatel tegutses Noor-Eesti? 1905-1916 2.Mida uut nad tõid kirjandusse? Nad tegelesid keeleuuendustega ja nende põhiline suund oli uusromantism, estetism. 3.Kes sinna kuulusid? (5) Suits, Ridala, Tuglas, Aavik, Linde 4.Millist suunda esindas Siuru? Modernismi suund, jätkas Noor-Eesti suunda, nad tõid impressionismi. 5.Kes sinna kuulusid? (5) Under, Visnapuu, Suits, Gailit, Semper 6.Millised olid Tarapita tegutsemispõhimõtted? Nad väljendasid ekspressionismi, tõid ajaluule, nende ülesanne oli eesti kirjanduse ja kirjanike eest võidelda. 7.Mis aastatel nad tegutsesid? 1921-1922 8.Kes sinna kuulusid? (5) Under, Tuglas, Semper, Kivikas, Barbarus
4. Noor Eesti, Siuru, Tarapita, Arbujad Noor Eesti: · 1905-1915 · Eesmärk: -Säilitada rahvust -Edendada Eesti kirjandust · Rühmituse eestvedajad: - Gustav Suits - Friedebert Tuglas - Johannes Aavik - Villem Grünthal Ridala - Eduard Vilde - Marie Under - Nikolai Triik (kunstnik) - Konrad Mägi (kunstnik) - Kristjan Raud (kunstnik) · Juhtlause: ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" - Tegeleti uusromantismi ja modernismiga
Tegelikult, ükskõik, mis oludele ka ei osutaks, oli Tarapita esmajoones seotud Eesti probleemidega, oli kohaliku kirjanduse ja kultuuri eest kõneleja meie tolleaegses ühiskonnas. Nii hakkaski riigi kultuuripoliitika 1920. aastate keskpaigas edusamme tegema ja võib kindel olla, et osaliselt just tänu Tarapitalastele. Tarapita liikmed · Albert Kivikas · Johannes Semper · Marie Under · Artur Adson · Johannes Vares-Barbarus · Friedebert Tuglas ("Tarapita" toimetaja) · August Alle · Jaan Kärner · Aleksander Tassa Tarapita manifest -"Millal oleme sisse hinganud nii lämmatavat õhku, kui nyyd - tõusikluse joovastuspäivil? Ummiku on lykat vaimline kultuur. Lämbuman edasiviivad jõud. Halvat tööliste liikumine. Haritlastest saand ärimees, võimumees, ametnik." Albert Kivikas Albert Kivikas -- (1898-1978) proosakirjanik. Hakkas 1917 kirjutama realistlikke jutte
paisutades sellest deformeeritud pildid. Ekspressionism põhjustas muutuse poeetide hoiakus ja luule üldilmes. Sõja, hukatuse ja ülekohtu kütkes maailma kujutasid ajalaulikud võigastes toonides, lootes ehmatada inimeses üles inimlikkust. Surmanägemuste masendusest otsisid ajalaulikud pääsu uude paremasse maailma. Tarapita rühmitus alustas tegevust 1921.aasta sügisel. Tarapita tuumiku moodustasid: Adson, Barbarus, Alle, Kivikas, Kärner, Semper, Suits, Aleksander Tassa, Tuglas ja Under. Rühmitus ei olnud omavaheline sõprus vaid opositsioon praeguse ühiskondliku ja vaimliku barbarismi vastu. Rühmitus tegutses väga lühiajaliselt. Seesmiste konfliktide tõttu + majanduslikud raskused ja raske keelepruuk lõpetasid selle rühmituse tegevuse. 4 RÜHMITUS AEG MOTO LIIKMED ISELOOMUSTUS VÄLJAANDED
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
