4. Lepingu muutmine ja lõpetamine Lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. Kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. 5. Pakkumus ja nõustumus ehk ofert ja aktsept Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Pakkumus ei ole lepingu sõlmimise ettepanek,
võimalda mitut tõlgendust. · Olemasoleva olukorra analüüsimine. Analüüsi eesmärk on võimaluste selgitamine saadudülesande täitmiseks. · Alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang. Tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. · Otsustamine, st. Antud olukorras kõige otstarbekama lahendusviisi valimine. Otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele. Kuid: mitte kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte; fakte võib mitmeti tõlgendada. Otsustamisel võib tugineda kogemustele ja intuitsioonile, kuid tihti pole see piisav. · Otsuse elluviimine, st. täitjate määramine ja tööülesannete andmine, samuti kontrollimisvõimaluste ettenägemine. · Tulemuste hindamine ja tagasiside 36 Mõjuvõim, mõjuvõimu allikad +
tagajärg oleks tekkinud ka teistsuguse kaalutlusotsuse korral. Kui negatiivne tagajärg oleks tekkinud igal võimalikul kaalutlusotsuse variandil, ei saa väita et tagajärg ja kaalutlusviga oleksid põhjuslikus seoses. Kui aga eksisteerib kaalutlusotsuseid, mille korral negatiivset tagajärge poleks saabunud, on kaalutlusvea ja tagajärje vahel põhjuslik seos. Kui uuesti otsustamisel annaks ikka samasuguse haldusakti, siis ta saab hilisemas vaidluses tugineda sellele, et oleks nii teinud. Aga siis peab tõendama. 3-3-1-77-04: Haldusorgan on kaalutlusõiguse raames kohustatud otsustama eesmärgipäraselt ja mõõdukalt. Seetõttu on haldusorgan kohustatud veenma adressaate, teisi menetlusosalisi ja kohut kaalutlusõiguse alusel tehtud otsustuse õigsuses (p 13). Eeskätt haldusorgan peab tõendama, et ka kaalutlusvea puudumise korral oleksid isiku jaoks kaasnenud sama koormavad tagajärjed (p 16)
määratud. Lepingu kohaselt oli korteri suuruseks 50 m2 ning eksperdihinnangu tulemusena sai A teada, et tegelikult korteri suuruseks on hoopis 47 m2. Ehk korter on väiksem ning ei vasta lepingutingimustele. VÕS § 217 lg 1 p 2 järgi asi ei vasta lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. On arusaadav, et iga inimene arvestab korteri suurusega siis, kui ostab seda enda igapäevaseks elamiseks ning korteri pindala on oluline asjaolu korteri valimiseks ning otsuse tegemiseks. 3. VÕS § 218 lg 1 lausest 1 tuleneb, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise
kostjale arved nende eest tasumiseks. Selliselt kokkulepitu vastab VÕS § 637 lg-s 4 sätestatule. Tuvastades erinevalt maakohtust, et hageja rikkus lepingut (täitmisega viivitamine), leidis ringkonnakohus õigesti, et asjas tuleb VÕS § 119 lg-t 1 kohaldades analüüsida, kas hageja täitmine võis olla takistatud eelkõige põhjusel, et kostja on vastuvõtuviivituses. VÕS § 101 lg 3 järgi ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Kassatsioonkaebuses ei ole esitatud vastuväiteid ringkonnakohtu tuvastatule, et hageja on lepingut rikkunud. Küll aga leiab hageja, et ringkonnakohus tõlgendas VÕS § 119 lg-t 1 valesti. Kolleegium nõustub selle väitega.
rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. VÕS par 1037 - väärtuse hüvitamise nõue õiguse rikkumise korral VÕS par 1038 väärtuse hüvitamise kohustuse piirangud välistavad asjaolud VÕS par 1055 - Kahju tekitava tegevuse keelamine Kaasus 26 VÕS §233 lg2 saab tugineda omandi kaitse sätetele. AÕS §80 lg2. M nõue E vastu et see loovutaks oma nõudeõiguse P vastu temale, siis saaks M otse P'lt asja välja nõuda. Muidu peaks alguses E käest nõudma ja siis E P käest see oleks liiga keerukas. Nõue on õigustatud. Kaasus 27 V andis kinohoone koos inventariga A'le rendile. Hiljem V taganes rendilepingust ja andis E'le rendile, V võõrandas talle ka kogu inventari. Mõne aja pärast E võõrandas kogu inventari X'le
Venemaa. 5. Saksa okupatsioon 1918 Esimese maailmasõja aegne Saksa okupatsioon oli Lääne-Eesti saartel alanud juba 1917. aasta sügisel, veel enne oktoobripööret. 1918. aasta veebruaris vallutasid sakslased ka Eesti mandriala ning kehtestasid seal sõjaväelise valitsuse. Eesti iseseisvusest ei tahetud midagi kuulda, paljud Eesti poliitikud, ka valitsusjuht Päts, vangistati, mitmed pagesid välismaale. Saksa võim püüdis tugineda nii baltisakslastele kui ka kohalikele rahvastele, eelistades siiski esimesi. Saksa okupatsiooni ajal taastati baltisaksa aadlike privileegid ja valdused ning püüti luua ka Saksa keisririigiga personaalunioonis olevat Balti hertsogiriiki. Lisaks muudeti Tartu Ülikool 1918. aasta sügisel uuesti saksakeelseks. Kuni sügiseni ei pidanud Saksamaa Baltikumi siiski endale kuuluvaks ja seetõttu ei edenenud kuigivõrd ka Balti Hertsogiriigi idee.
kaldkriipsude vahel mõttepunktidega (/…/). Refereerimine on teise autori seisukoha vabas vormis kommenteerivat laadi ümberjutustamine. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, vajalik on aga viidata algallikale või autorile. Autor annab teise autori töös esitatud seisukohti ja tema teksti teatavaid osi edasi vabas vormis, oma sõnadega. Mõnikord võib refereering tugineda ka mitme autori eri töödele. Sel juhul tuleb neile kõigile ka viidata. On vajalik, et refereeringuid täiendaks ka uurimuse autori oma seisukoht refereeritavas küsimuses. Kirjalikes töödes on lubatud kasutada ainult nimeviidet. Nimeviite kasutamisel esitatakse viide ümarsulgudes ja viites tuuakse ära autor, materjali ilmumisaeg, raamatu puhul viidatavate lehekülgede numbrid. Viites esitatakse autori perekonnanimi kas koos eesnimega või ilma eesnimetäheta
Lepingu muutmine ja lõpetamine: 1) lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel 2) kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti 3) kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. 88. Lepingute liigid. 1) võõrandamislepingud- müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping 2) kasutuslepingud- üürileping, rendileping, liisinguleping, litsnetsileping,frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenu- ja krediidileping 3) kindlustusleping- kahjukindlustus, elukindlustus,
või lepinguvälisest suhtest tulenev vaidlus. Kohtueelsed komisjonid – Kindlustuse vahekohus, töövaidluskomisjon (sõltumatu individuaalseid töövaidlusi lahendav töövaidlusorgan, kuhu saab pöörduda kõigi töösuhetest tulenevate vaidluste lahendamiseks) 5. Millistel juhtudel mõni õiguskaitse vahed välistab teise kasutamise. Kui võlausaldaja põhjustas ise rikkumise siis ei saa võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt. Vääramatu jõu tõttu lepingut rikkunud võlgnik reeglina ei vastuta lepingu rikkumise eest. 6. Mis on võlasuhe? Kuidas tekib võlasuhe? Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest
Avaliku halduse puhul on oluline poliitika elluviimine, elluviimine peab aga olema kooskõlas poliitika aluseks olevate väärtustega (poliitikat ja haldust ei saa eristada) Lisaks on kogu AH tegevusega seotud üldised baas-printsiibid nagu kodanike võrdne kohtlemine ja seaduslikkus. Riigikeskne lähenemine: · Riigi tegevus(ja AH sealhulgas) saab tugineda ainult eesmärgile iseeneses(st. moraalsele) · Selliseks universaalseks eesmärgiks saab olla, aga vaid(aristotellik) hea elu, midagi väiksemat ahistaks inimest ehk kodanikku ennast elamast head ehk vaba elu . · Oluline on tähele panna, et hea elu kui eesmärk iseeneses on moraalseiseloomuga, st ta ei kirjuta ette, MIDA kodanikud täpselt tegema peavad, vaid MISMOODI (teisi respekteerivalt etc) kodanikud oma elu elama peavad.
kirjanduse kaudu. Kogu seltsi tegevus on suunatud avalikkusele. 1870. aastad olidki ärkamisaja alguperioodi õitsenguajaks, kuid juba sel ajal kujunesid selle liidrite vahel välja erimeelsused, mis aja möödudes üha süvenesid. Konservatiivset, baltisakslastega koostööd teha üritavat suunda juhtis Jannsen, radikaalset, baltisakslastevastast ja Vene keisri toele lootvat tiiba Carl Robert Jakobson (18411882), Jakobsonist mõõdukamat, ainult eestlaste oma vaimujõule tugineda püüdvat voolu pastor ja keeleteadlane Jakob Hurt (18391907). Viimane kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline; tähtis on rahvuslik identiteet, mitte riiklik kuuluvus. Radikaalsem Jakobson, ajalehe Sakala toimetaja, sõnastas eesti rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi, nõudes selles eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi
teavituskampaaniad eri sihtrühmadele äärmiselt vajalikud." JATS-i (jäätmearuandluse infosüsteem) päringu tulemusel saame teada, et 2010. aastal koguti Eestis meditsiinijäätmeid (inimeste või loomade tervishoiu või sellega seotud uuringute käigus tekkinud jäätmed (välja arvatud köögi- ja sööklajäätmed, mis ei ole tervishoiuga otseselt seotud) (jäätmekood 18)) 2 675 tonni. Samas kui tugineda Tartu haiglate 2010. aasta patsientide arvule ja kokku kogutud meditsiinijäätmete hulgale, oleks Eesti haiglates pidanud sel aastal neid tekkima ligikaudu 23 000 tonni (Kriipsalu jt 2016). Kui tugineda nendele andmetele, siis selgub, et meditsiinijäätmete osakaal kõikide jäätmete kogutekkest moodustavad kõigest 0,12%. 2010. aastal tekkis jäätmeid kokku 19,5 miljonit tonni (vt Joonis 1.3), millest 11,66 miljonit tonni ladestati prügilaisse või muul sarnasel viisil (Keskkonnainfo 2010)
turuhind on tõusnud. Seega pidas Riigikohus põhjendatuks üürileandja ühepoolset üüri tõstmist keskmise turuhinnani, kui üürileandja tõendab, et samasuguse asukoha ja seisundiga eluruumide eest makstakse tavapäraselt üüri üürileandja poolt nõutud summas. Sellisel juhul on kohase arvestusena käsitatav sarnaste eluruumide tavapärase üüri keskmise turuhinna kalkulatsioon, mis võib muuhulgas tugineda ka ekspertarvamusele. Lisaks üüri tõstmise põhjendustele ja arvestusele peab üüri tõstmise teates olema selgelt märgitud ka üüri tõstmise vaidlustamise kord. Riigikohus leidis, et viidet VÕS 7 § 303 ei saa pidada üürnikule üüri tõstmise vaidlustamise korra märkimiseks VÕS § 299 lg 2 punkti 4 tähenduses.
Omaks saab võtta vaid faktilist asjaolu, mitte õiguslikku olukorda . Omaksvõtt ei saa näiteks toimuda tasaarvestuse suhtes, kuid tasaarvestuse avaldust võib käsitleda kui võlatunnistust. Lepingu tühisus või kehtivus ei ole faktiline asjaolu, mida saab omaks võtta vaid juriidiline kategooria. Eeldatava omaksvõtu puhul peab kohus välja selgitama, kas asjaolu on omaks võetud või mitte ja alles siis, kui poole ei ole avaldanud soovi vastu vaielda, on võimalik tugineda otsuses omaksvõtul. Tõendama ei pea ka jõustunud kohtuotsusega tuvastatut, kui on tegemist vaidlusega, mis toimub samade menetlusosaliste vahel. Perekonna- ja põlvnemisasjas, samuti juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta tehtud otsus ning kohustusliku vastutuskindlustuse kohta tehtud otsus on siduv ka isikute suhtes, kes ei osalenud menetluses. Tõendite saamise võimalused Menetlusosalisel on kohustus esitada tõendid oma väidete ja vastuväidete kinnituseks. Kohtul
organisatsioonides on rahulolu uuringute läbiviimine viimasel ajal muutunud väga populaarseks. Tulevikule orienteeritud ettevõtted on aru saanud, et personali ja ettevõtte ühiste eesmärkide sidumine ning töötajate vajaduste arvestamine võimaldab vähendada töötajate rahulolematust ning seeläbi hoida kokku uute töötajate värbamisele ja koolitamisele tehtavaid kulutusi. Käesoleva töö eesmärk on anda ülevaade sellest, et tööga rahulolu uuringutes võib tugineda Ameerika psühholoog Frederick Herzbergi motivatsiooni-hügieeni ehk kahe faktori teooriale. Milles tööga rahulolu oleneb töö sisust: töö keerukus, iseseisvuse- ja arenguvõimalused tegurid, mis loovad tööga rahulolu ja kujundavad sisemist aktiivsust ning kus tööga rahulolematus on seotud peamiselt töökeskkonnaga: juhtimine, psühhokliima, töötingimused tegurid, mis põhjustavad rahulolematust tööga ja pärsivad tööalast aktiivsust.
Sisekontrolli tase võib varieeruda suurtes piirides, kuid alati säilib teatav oht, et sisekontroll ei kõrvalda olulisi vigu. Sisekontrolli tõhususe hindamisel peab audiitor selgitama, kuivõrd juhtkond mõistab sisekontrolli tähtsust, väärtustab selle tegevust ja kuidas reageerib sisekontrolli tehtud tähelepanekutele. Mida tõhusam on audiitori arvates kliendi sisekontrolli süsteem, seda suuremal määral võib ta oma tegevuses tugineda sisekontrolli tulemustele . Siiski tuleb sisekontrolli tegevusse alati suhtuda kriitiliselt Sisekontrolli tõhususe hindamiseks on mitmesuguseid meetodeid, nagu kontrolliprotseduuride kirjeldamine ja analüüs, tähtsamate infovoogude kaardistamine jms. Heaks meetodiks on infovoo kaardistamine. Kuid samas väga töö mahukas ,( mis tähendab majandustehingute kirjeldamist koos
käitumise, mõtlemise jm. poolest). Endaga sarnaste inimeste seltskonnas saab inimene end teistega võrreldes suurema rahulduse. Gruppides, mis on atraktiivsed ja püsivad muudel põhjustel (koostöö, ühised huvid, sugulus jm.) , muutuvad inimesed aja jooksul üksteisele sarnasemaks. SARNASTUMISTUNG - seisneb toimimise normeerimises. Ühiste normide järgimises väljendub grupi liikmete SOLIDAARSUS, ühtekuuluvus. Ent grupi püsivus ja atraktiivsus võib tugineda ka seal tekkinud TÖÖ- JA ROLLIJAOTUSEL, mis annab grupi liikmete suhetele STRUKTUURI. Sellised grupid on püsivamad just siis, kui nende koosseisus on ERINEVATE omadustega inimesi, kes on võimelised täitma erinevaid rolle. Tööjaotus loob seega teist tüüpi solidaarsuse, mis väärtustab käitumise mitmekesisuse. E. DURKHEIM nimetas sarnastumistungil põhinevat solidaarsust MEHAANILISEKS ja tööjaotusel tuginevat solidaarsust ORGAANILISEKS. Ajaloos toimub areng mehhaaniliselt
Nende mõistete tundmiseta pole võimalik lahendada püramiidi ülesandeid järgmises kursuses. Hulknurga (kolmnurga) projektsiooni pindala arvutamise valemi tuletamisel aitab kaasa J. Albre vastav slaid ja kindlasti ka mudelite (kui neid koolis leidub) kasutamine. Tehted vektoritega ruumis omandatakse õpilaste poolt hästi vaid sel juhul, kui ta sai need selgeks 10. klassis. Tuletades seal õpitu kiiresti meelde, saab väga paljus tugineda analoogiale. Õpilased jõuavad kiiresti järeldusele, et lisandub ainult kolmas koordinaat ning kõik tehted vektoritega koordinaatides toimuvad analoogselt tasandiga (vektorite liitmine, lahutamine, korrutamine arvuga, pikkuse ja skalaarkorrutise leidmine). Küll on aga tunduvalt keerulisem teha vektoritega tehteid geomeetriliselt. Eriti raske on see õpilastel, kellel puudub ruumitaju. Vektorite kollineaarsusele ja ristseisule lisandub nende komplanaarsuse mõiste.
kui see: 1) vastab käesoleva seaduse § 23 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele; 2) on sõlmitud kirjalikult; 3) selle eest makstakse hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3; 4) see on sõlmitud kuni üheks aastaks arvates töölepingu lõppemisest. (2) Tööandja ei saa tugineda käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud nõudeid rikkudes sõlmitud kokkuleppe tühisusele, kui töötaja täidab kokkulepet. (3) Tööandja maksab töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest pärast töölepingu lõppemist igakuist mõistlikku hüvitist. § 25. Konkurentsipiirangu kokkuleppe ülesütlemine (1) Tööandja võib konkurentsipiirangu kokkuleppe üles öelda igal ajal, teatades sellest töötajale vähemalt 30 kalendripäeva ette.
teistmise menetluses. Teistmismenetlust käsitleb TsMS 68.peatükk. APELLATSIOONIMENETLUSE PIIRID TsMS § 631 sätestab piirangud apellatsiooni korras kohtulahendi peale edasikaebamisele. KASSATSIOONIMENETLUSE PIIRID Vastavalt TsMS § 688 lg-le 1 kontrollib Riigikohus kaevatavat kohtuotsust vaid osas, mille kohta on kaevatud. Riigikohus ei uuri ega kogu tõendeid, välja arvatud tõendid menetlusnormi rikkumise kohta rinkonnakohtus. Riigikohtule esitatud kaebuses saab tugineda vaid sellistele nõuetele, mis olid apellatsioonimenetluses esitatud. Riigikohus võib ringkonnakohtu otsuse tühistada TsMS § 692 lg 1 kohaselt kahel alusel- menetlusnormi olulise rikkumise tõttu, kui see võis kaasa tuua väära lahendi (vt Lisa 1) Ning materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu. RIIGIKOHTUS MENETLUSTAOTLUSTE LAHENDAMINE TSIVIILASJADES Riigikohus võtab asja menetlusse, kui: 1) ringkonnakohus on oma otsuses ilmselt valesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja
nõude, sealhulgas tulevase või tingimusliku nõude tagamiseks (eelmärge). 2) kinnistusraamatu ebaõige kande muutmise või kustutamise nõude (§ 65) tagamiseks (vastuväide). 3) omandi või piiratud asjaõiguse käsutamise täielikuks või osaliseks keelamiseks (keelumärge). 4) muude seadusega kinnistusraamatusse kanda lubatud asjaolude nähtavakstegemiseks (märkus). 35. Millises osas on võimalik kinnistusraamatu kannetele tugineda? 36. Kui kaugele ulatub tavapäraselt kallasrada? Kallasraja laius on: 1) laevatatavatel veekogudel 10 meetrit; 2) teistel veekogudel 4 meetrit; 3) suurvee ajal, kui kallasrada on üle ujutatud, 2 meetri laiune kaldariba, mida mööda võib vabalt ja takistamatult veekogu ääres liikuda. 37. Millest koosneb korteriomand? Korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. KAASOMANDI- JA REAALOSA
· Sundvõõrandi andjal on eelisostu õigus Reklaami seaduse alused · Reklaami ülesanne on anda teavet, mis suurendaks toodete/teenuste müüki · Üldsus peab aru saama, et tegemis on reklaamiga · Üldnõuded 1) Reklaam ei tohi olla eksitav 2) Ei tohi kutsuda üles vägivallale 3) Keelatud on sobimatu alastus 4) Ei tohi üles kutsuda diskrimineerimisele 5) Ei tohi riivata usutundeid 6) Ei tohi tugineda hirmule ja ebausule 7) Halvustav reklaam keelatud 8) Reklaami tootja peab arvestama eraelu kaitsega 9) Varjatud reklaam keelatud 10) Lastele suunatud reklaamis ei tohi ära kasutada nende kergeusklikkust 11) Reklaam ei tohi olla vastuolus head kommete ja tavadega · Piirangud 1) Tubakatoodete reklaam keelatud 2) Alkoholi reklaam piiratud - kell 21 alates,
tunnistamist võib nõuda ka juhul, kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. Juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise hagi võib kohtule esitada kuue kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. 2.2.4 Juriidilise isiku lõpetamine Juriidiline isik lõpetatakse: 1) üldkoosoleku või muu pädeva organi otsusega; 2) isiku, organi või asutuse otsusega, kellele seadusega on antud õigus lõpetada avalik- õiguslik juriidiline isik;
41. Millal ei vasta töövõtulepingu alusel teostatud töö lepingutingimustele? (1) Töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid.(2) Töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui:1) tööl ei ole kokkulepitud omadusi;2) kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse; 3) töö kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida töövõtja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma; 4) kolmandal isikul on töö suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada; 5) tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis
Vt RKTKo 19.11.2003.a. otsus nr. 3-2-1-133-03. Registripidaja ei saa järelevalvemenetluses tuvastada hagimenetluse esemeks olevaid asjaolusid. Vt RKTKo 26.04.2005.a. otsus nr. 3-2-1-39-05. Vt ka ÄS § 309 lg 5 ja § 184 lg 7. Kanne jõustub otsusega tema valimise kohta! Mis tähendus sellel on, et isik peab olema äriregistrisse kantud? : Informatiivne, eeldatakse ÄR andmete õigsust, registrisse saab kanda ainult neid asju, mis on seadusega sätestatud Kohus ei saa tugineda ÄR-le, vaid peab kontrollima andmete õigsust. Kolmandad isikud võivad sellele tugineda. Õigustloovaks kandeks on need, mis on seaduses välja toodud (nt. Asutamine asutamise dokumendile kirjutavad alla asutajad, juhatajate allkirja vaja ei ole; asutamislepingus esitatakse üldjuhul ka juba avaldus kande tegemiseks äriregistrisse) OÜ puhul saab praegu uus osanik minna notarisse üksi või teha avaldus äriregistrisse eelmise osaniku tagasikutsumiseks ning enda nimetamiseks
2. nõuet lõpetav vastuväide ei eitata nõude olemasolu, kuid öeldakse, et see nõue on lõppenud. II nõude teostamise kohta käiv vastuväide: Nõude vastu küll ei olda, kuid keeldutakse täitmast · Aegumine mis aja jooksul on õigus pöörduda kohtu poole. Kui hagi aegumise tähtaeg on möödas, siis sellega nõue ei lõppe, kuid teine pool võib sellele tugineda ja siis jääb nõue rahuldamata. · Ajatamise vastuväide väidetakse et nõue ei ole veel sissenõutav. III nõudeõigus piirav vastuväide Piirav vastuväide tugineb mingisugusele vastuõigusele.(nt. enne anna asi siis maksan raha) Nõuded kuuluvad subjektiivse õiguse koosseisu. Juriidiline kohustus Kohustatud isiku käitumisviis, mis on määratud subjektiivse õiguse poolt. Enamikel juhtudel määratakse kohustus ja kohustusest saab tuletada õiguse.
Mahepõllumajanduse seadus Metsaseadus Veeseadus Keskkonnaseire seadus Loomastiku kaitse ja kasutamise seadus Jäätmeseadus Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus Loodusvarade säästva kasutamise juhis _1.Kõik loodusvarad on lõppkokkuvõttes piiratud 2.Taastuvate loodusvarade kasutamise määr tuleb seada sõltuvusse nende uuenemise kiirusega 3.Eelistatum on võimalikult erinevate varade üheaegne kasutamine: tarbimine ei tohiks tugineda ühele loodusvarale 4.Otstarbekam on rajada tootmine kohalikule loodusvarale ja korraldada jäätmete hooldamine samuti kohapeal 5.Loodusvara tuleb kasutada võimalikult säästvalt ja tõhusalt, rahuldades kõiki eluliselt tähtsaid vajadusi 6.Mateeriat ja energiat ei saa luua ega hävitada, need vaid muudavad olekuid, millega kaasneb jääkainete teke 7.Jääkainete tootmist tuleb piirata, arendades materjalide korduv- ja kõrvalkasutust.
terminitega. Kunstiarengu hiljutised uuringud on pakkunud platvormi selle mitmekesisuse hõlbustamiseks, mitte pakkudes tihedat universaalset arengujärjestust, vaid pakkudes välja hulgaliselt kujunduslikke repertuaare, mille kaudu laste arengut kunstis saab tunnistada ja julgustada. Töö peab jätkama erinevate repertuaaride kaardistamise ja nende uurimisega nende pildiliste kujutamiste omandamise olemuse ja reziimi uurimise osas. Mõned neist võivad tugineda iseseisvale avastusele; teised võivad nõuda juhendamist ja õpetamise alustamist juba varakult. Kuna kunsti kontseptsioon on pidevalt laienenud ja multikultuurne teadlikkus toob kaasa kõikehõlmava dialoogi esteetilise väärtuse ja erinevate kujundite väärtuste üle, jätkub vajadus uurida mitmesuguseid kasvuvõimalusi ja pedagoogikaid, mis toetavad seda mitmemõõtmelisust. Recent research on artistic development has provided a platform for accommodating
tõlgendust. 2. Põhjuste analüüsimine - Analüüsi eesmärk on võimaluste selgitamine saadud ülesande täitmiseks. 3. Alternatiivide väljatöötamine - Tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. 4. Sobiva variandi valik - antud olukorras kõige otstarbekama lahendusviisi valimine. Otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele või kogemusele. 5. Otsuse elluviimine - täitjate määramine ja tööülesannete andmine, samuti kontrollimis- võimaluste ettenägemine. 6. Tulemuste hindamine ja tagasiside või 1. lahendusvõimaluste uurimine 2. valik 3. otsuste elluviimine 44. Millised on otsusele esitatavad põhinõuded? Otsus peab olema: Reaalne ja igati põhjendatud. Tehtud selleks volitatud isiku poolt (ametikohaga delegeeritud õigus otsustada).
juhul, kui see ei ole vastuolus selle hageja või kostja avalduse, kaebuse või toiminguga, kelle poolel kolmas isik menetluses osaleb. Kaebuse esitamiseks või muu menetlustoimingu tegemiseks kehtib kolmanda isiku suhtes sama tähtaeg kui selle hageja või kostja suhtes, kelle poolel ta menetluses osaleb, kui seadusest ei tulene teisiti. (3) Iseseisva nõudeta kolmas isik ei või hageja või kostja suhtes, kelle poolel ta menetlusse astus või kaasati, järgnevas menetluses tugineda sellele, et menetluses tehtud lahendi resolutsioon on ebaõige või et asjaolud on ebaõigesti tuvastatud. (4) Kui pool algatab iseseisva nõudeta kolmanda isiku vastu menetluse eelmisele menetlusele tuginedes, võib kolmas isik esitada ka vastuväite, mille ta on esitanud menetluses kolmanda isikuna ja mis on vastuolus poole avaldustega. Kolmas isik võib esitada ka vastuväite, et ta ei saanud esitada taotlust, väidet või tõendit või kaebust, kuna ta astus menetlusse või kaasati
heakskiit toimunud koormamisele. - Riigikohtu otsus Kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 108 lg 1 ja alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 138 lg 1 kohustavad toimima tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste kandmisel heas usus. Arvestades AÕS § 74 eesmärki ja kaasomaniku nõusolekut asja reaalosa koormamiseks, ei ole tema õigusi reaalosa koormamisega rikutud ja kohustuse tõttu toimida tsiviilsuhtes heas usus ei saa ta tugineda reaalosa koormamise kehtetusele sellel alusel, et see võib olla toimunud ilma teiste kaasomanike nõusolekuta ja rikkuda nende õigusi. 3-2-1-100-08, pöörata eelkõige tähelepanu p 25-26 Asja reaalosa koormamine koormab asja ja mõjutab kõigi kaasomanike õigusi asja suhtes. Seetõttu nõuab ka alates 01.07.2003 kehtiv AÕS § 74 lg 1 redaktsioon asja reaalosa koormamiseks kõigi kaasomanike kokkulepet. Reaalosa koormamises võivad kaasomanikud
inimene peab ühele neist lilli tooma. Võrdsed pooled – 3-2-1-2-06. Kõik pooled on võrdsed, olenemata sellest kas üks pool on avalik organ või mitte. Võlaõiguse allikad - TsÜS § 2 lg 1: tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava - VÕS § 25 lg 1: tava ja praktika(subjektiivne õigus, tava- oodatav käitumine, mis tuleb mingisugusest valdkonnast või traditsioonidest, praktika- iseloomustab võlasuhte pooli ja pooltel on võimalik tugineda sellele, et nad on varem sarnaseid lepinguid sõlminud) - leping Hierarhia mida kõigepealt vaatame: leping, seadus, tava, praktika ning vaatame kas on dispositiivne? VÕS üldosa kohaldamine VÕS § 1 lg 1: Käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele (, samuti lepingutele, mida ei ole
õiguse realiseerimiseks on antud mingid tähtajad. Nt lepingust taganemise õigus on antud ainult teatud tähtajaks ja kui selle aja jooksul lepingust ei taganeta, siis kaotatakse see õigus. NB antud juhul ei ole tegemist hagi aegumise tähtajaga! 2) vastuväited, mida ei esitata nõudeõiguse olemasolu kohta, vaid selle teostamise kohta need on vaided. Siin on omakorda kolm alaliiki: 6 aegumise vastuväide aegumine ei lõpeta nõuet, kuid kui kohtus tugineda aegumisele, siis nõudel ei ole enam alust. 7 Edasilükkav vastuväide seisneb selles, et nõue ei ole muutunud veel sissenõudeks. Nõue on küll olemas, aga seda ei pea veel täitma, kuna täitmise aeg ei ole veel kätte jõudnud. 8 Nõudeõigust piirav vastuväide ei eita nõudeõigust, kuid tugineb mingile asjaolule, mille tõttu ei saa nõudeõigust teostada. Nt kinnipidamisõigus (vt VÕS § 110-111) kui üks
kasutaja sisendit, väljundit, väliseid andmeliideseid, päringuid jne): assembler 320, C 128, C++ 56, Java 55, Visual Basic 35 jne. · Kulude mudelid aitavad kaasa riskide analüüsile ning võimaldavad ligikaudselt kavandada projekti, kui selle maksumus on ette antud (muutes vastavaid parameetreid, kuni kulud etteantud piiridesse mahub). · Kulude hinnang saab tugineda eelkõige senise praktika kompetentsele analüüsile, mistõttu seda ei saa heal tasemel teha projekti- või asutuseväliste inimeste poolt: kindlasti peab kaasama projektijuhi ja põhiliste lõikude juhid. · Kulude hinnang peab olema piisavalt detailne, võimaldamaks aru saada põhilistest riskidest ja edu tõenäolisusest. Lähtuvalt ülaltoodud valemist on töökulu vähendamiseks järgmised põhilised võimalused: Mahu vähendamiseks:
pinnast? Proovides seda ülesannet hakata lahendama algusest, satume segadusse: esimesel päeval oli üks vesiroos, teisel päeval oli kaks vesiroosi, kolmandal päeval neli ja nii edasi. Aga lõpust alates on asi lihtne: kui 60. päeval oli kogu järv kaetud, siis üks päev varem pidi olema kaetud kaks korda vähem ehk pool järve. Seega on vastus 59. päev. 2) Sobiva analoogi leidmine (finding an appropriate analogy) Sobiva analoogi leidmine võib tugineda isiklikule kogemusele: mingi probleemi lahendamine minevikus võib olla rakendatav tänase ülesande lahendamisel. See, mis kehtib reaalses elus, kehtib ka laboratooriumis. Omandatud kogemus võib anda idee lahendada teist, analoogilist probleemi. Katsealustele esitati lugu kindlusest, mille juurde viib mitu teed. Kõik teed on mineeritud, kuid miinid plahvatavad ainult suure grupi sõdurite üheaegsel üleminekul. Seda arvestades jaotab kindral oma väeosa
Võrumaa Kutsehariduskeskus Ärikoolituse õppetool Marju Oja ÄJ-08 BRASIILIA MAKSEBILANSS Referaat Juhendaja: Avar Daniel Väimela 2010 2 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 4 Maksebilanss......................................................................................................... 5 Brasiilia Liitvabariik .............................................................................................6 Loodus...................................................................................................................8 Majandus............................................................................................................... 9 Väliskaubandus................................................................................................
*25 7. Seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise tagajärjed 7.1. Üldreegel: tehing on tühine TsÜS § 83 lõike 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing üldreeglina tühine, s.t tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1). Tegemist on imperatiivse sättega ning poolte teistsugused kokkulepped ei ole võimalikud ei enne ega pärast tehingu tegemist. Tehingu tühisusele võib tugineda iga tehingupool, aga ka kolmas isik. Samuti on tehingu seadusest tuleneva vorminõude järgimata jätmine asjaolu, mida kohus peab arvestama sellest sõltumata, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad või mitte. *26 Lepingute puhul sätestab VÕS § 11 lõige 2, et k ui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm
Äriühingu õigusvõime on lahutamatult seotud äriregistriga õigusvõime tekib ühingu registrisse kandmisega ja lõpeb registrist kustutamisega. Äriregister loodi 1995 aastal. Äriregistrisse kantakse kõik äriühingud. Selle põhilised tunnused on: 1. Äriregistreid peetakse maakohtute juures 2. Äriregistrid on avalikud, sinna kantud andmetega on õigus tutvuda 3. Äriregistris olevatele andmetele on võimalik õiguslikes vaidlustes tugineda 4. Äriregistri kaudu teostatakse ettevõtjate järelvalvet. Registritoiming sisaldab dokumente, mis on konkreetse ettevõtja kohta registripidaja poolt koostatud. Registritoimingus on ka kõik muud ettevõtja kohta käivad dokumendid. Kannete tegemine toimub enamasti ettevõtja enda avalduse alusel. Kanded avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. 13. Täisühing ja usaldusühing.
Neil on kujutlus, et on olemas midagi absoluutselt õiget. Sellest kasvab välja sundustega inimeste perfektsionismitaotlus. Perfektsionismi väga negatiivne külg on see, et nad ei ole kunagi rahul, ei tunne rõõmu. Nad leiavad, et asju oleks saanud teha veelgi paremini. Kui lapsed kasvavad kaootilises miljöös, siis võivad ka tekkida sundustega jooned. See on reaktiivne muutus ehk tekib vastureaktsioonina. Kui laps ei leia keskkonnast midagi, millele toetuda, tugineda, siis see vabadus, mida ta kogeb, ajab talle hirmu nahka. Seetõttu üritavad nad luua mingeid oma korrastusi ja põhimõtteid enda sees, millele saaks tugineda ja need võivad muutuda sunduste sarnaseks, sest nad üritavad vankumatult oma ideid või põhimõtteid järgida ja sellest võib saada sundus. Sundustega jooni soodustab ka selline keskkond, kus vanemate rollile lisandub väga tähtsalt ka ühiskondlikuse moment. See on seotud nende ametiga, prestiiziga. Kui isa või ema peab mingit
9. projekti rahastamisele (intressid, protsendid); 10. ehitise juhtimisele, kasutamisele ja säilitamisele Ehituse kogukulud jaotatakse seitsmeks peatükiks: (100 Krunt; 200 Maa-ala ettevalmistus ja hõive; 300 Hoone ehitustööd ja tarandid; 400 Hoone tehnoseadmed; 500 Krundipealsed rajatised; 600 Sisustus ning kunstitööd; 700 Ehituse kõrvalkulud) 12. Kuidas teostatakse kulude arvestust ehituses Ehituskulude arvestamiseks on kaks võimalust: · esiteks tugineda hinnale, mida nõutakse valmis ehituse või selle osa eest, · teiseks tugineda ressursikulule, mida on vaja ehitamiseks. 13. Kuidas teostatakse kulude eelarvestamist ehituses Kulude eelarvestamiseks ehituses on välja kujunenud mitmed erinevad maksumusmudelid, mida kasutatakse erinevatel projekteerimisetappidel. Üldiselt saab kulude eelarvestamise jagada kaheks: 1) üksikhinnal põhinevad eelarvestamise meetodid; 2) detaileelarvestamise meetodid ühikhindade alusel
õiguskaitsevahendeid. Võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse
lõpliku lahendi tegemiseks valmis. (2) Kohtuotsusega lõpeb menetlus selles kohtuastmes. (3) Kohtuotsuse kuupäev on selle avalikult teatavakstegemise päev. . Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus (1) Kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. (2) Kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. (3) Kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. (4) Otsust tehes ei või kohus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Samuti ei või kohus hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht.
valeargumentide hulgas eristagem: a) vääraid mitteargumente kui lihtsalt valesid; b) argumendisarnaseid mitteargumente, mis ei ole väärad ehk ei valeta, kuid mida ekslikult võetakse või tahtlikult esitatakse kui argumente. (Siin mitteväär ei tähenda, et tõene, sest argumenditeoorias on mõttekas lähtuda 3-valentsest tõeväärtusest: kolmas tõeväärtus on alamääratud või vaegkirjeldav; 7. Mida tähendavad eraõiguse seadustes tingimused „võib tugineda [teatud asjaolule]“ ja „ei või tugineda [teatud asjaolule]“? 8. Mis on hüpotees: põhilised tunnused (3) ja võimalik asend argumendi struktuuris? Mis eristab hüpoteesi ettepanekust (normi eelnõust)? Hüpotees on (põhjendatud oletus) mõtlemise vorm, milles avaldatakse põhjendatud oletus nähtuse esinemise või kogemuse seaduspärasuse kohta, või mittekogetud nähtuse esinemise või
mustest, mis on tühised. Riigikohus on leidnud, et tarbijaks VÕS § 42 lõike 3 mõttes tuleb pidada ka töötajat12, mis tähendab VÕS-s toodud kaitse laieneb mh töötajatele. Tööandja peab tüüptingimuste kehtestamisel seega veenduma, et kehtestatud tingimused on seadu- se alusel lubatud ja ei kahjusta töötajat ebamõistlikult. Vastasel juhul on tegemist tühiste tingimustega, millele tööandja tugineda ei saa. Näiteks on VÕS § 42 lõike 3 punkti 5 järgi ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Seega on tühine töötaja töölepingus olev tüüptingimus, mis näeb
ja seetõttu saame loomulikult erapooliku pildi sotsiaalse toetuse kohta sellele kaubale. Tihti peale on need tavalised inimesed tänavalt aga hoopiski palgatud näitlejad ja tekst on pähe õpitud. Situatsioon on läbinähtavalt lavastatud, osalejad ilmselgelt näitlejad ja dialoog kahtlemata ettekirjutatud. Enda kaitsmisel tuleks tähele panna, millel tõendeid teiste sarnaste inimeste käitumise kohta on ilmselgelt võltsitud, ning aru saada, et me ei tohiks oma otsustes tugineda ainuüksi teiste sarnaste isikute käitumisele. 16 5. MEELDIVUS Kõige selgemaks näiteks meeldivuse reegli professionaalse ärakasutamise kohta on Tupperware peod, mis on klassikaliseks mõjustamislavastuseks. Kõik, kes on tuttavad Tupperware peo mehhanismidega, tunnevad selles ära erinevaid mõjustamisrelvad, mida me siiamaani uurinud oleme: vastastikkus, kohustumine ja sotsiaalne tõendus
paiknenud Venemaa jalavägi pealetungi Lääne-Gruusiale. Seda pealetungi saatis laialdane rüüstamine, põletamine ja tsiviilisikute tapmine. (7) 12. augustil käskis president Medvedjev sõjalised operatsioonid Gruusias lõpetada, Medvedjev kohtus Euroopa Liidu presidendi ning prantsuse presidendi Nicolas Sarkozyga ning lepiti kokku kuueosalises rahuplaanis. Gruusia palus selle lepingu teksti küll muuta, kuid Venemaa ei nõustunud järeleandmisi tegema. 1. Ei tohi tugineda väele. 2. Sõjategevuse kindel lõpetamine 3. Humanitaarabi lubamine (tagasi lükati: sõjapõgenike tagasi lubamine) 4. Gruusia sõjavägi peab taganema oma tavabaasidesse. 5. Vene sõjavägi peab taganema sõjaeelsetesse positsioonidesse. Vene rahuvalvajad kasutavad täiendavaid turvalisus meetmeid. (tagasi lükati: kuueks kuuks) 6. Rahvusvahelise arutluse alustamine, et tagada turvalisus Abhaasias ja Osseetias
2.1.2. Teoreetiline taust (kirjanduses esitatu ülevaade) Teoreetiline sissejuhatus hõlmab probleemi käsitlust, uurimisala või uuritava objekti kirjeldust vms kirjanduse põhjal. Tekstis peavad olema (korrektselt vormistatud) viited kõigile kasutatud allikatele (vt punkt 3). 2.1.3. Materjal ja metoodika Peatükk peab sisaldama uuritava objekti, mudeli või katseseadme ja kasutatud uurimis- meetodite kirjeldust. Kirjeldus võib tugineda nii olemasolevate andmetele kui ka täiendavatele uuringutele, mille käigus on kogutud uusi andmeid. Selleks, et oleks võimalik tehtud uuringuid korrata, peavad kirjeldused olema võimalikult täpsed. Üldlevinud uurimismeetodi kasutamise korral võib piirduda selle põgusa tutvustamisega. Sellisel juhul tuleb aga anda vastav viide. Originaalse (sel juhul peab 2
omavaheline kaugus on 70-110 km. II klassi plaaniline võrk on rajatud lausvõrguna, punkte 199 ja vahekaugustega ca 15 km. Tihendusvõrk on rajatud paarispunktidest koosneva lausvõrguna, üks punktide paar 16-25 km2 kohta, paaris olevate punktide omavaheline kaugus on ca 500m. Punktidele on määratud koordinaadid GPS-mõõtmistega ±3-5 cm täpsusega. Plaanilise KGV punktidena kasutatakse ka kõrgemaid hooneid, kirikutorne ja majakaid. Mõõdistamisvõrk- võib tugineda kõigile eelpool mainitud punktidele, mis peab tagama topograafilisel mõõdistamisel graafilise täpsuse ±0,2 mm. 14. Millised on joone mõõtmise vahendid? Joone mõõtmisvahendid on lindid, mis sõltuvalt materjalist jaotatakse teras- ja fiiberlintideks. Maamõõtmisel kasutatavad lindid on 20, 30, 50 ja 100 m pikkused. Joonemõõtmised teostatakse vähemalt 2 korda, edasi- ja tagasisuunas. 15. Kuidas hinnatakse joonemõõtmiste kvaliteeti?
tähtaega andmata lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Seega peab tarbija vastava olukorra esinemisel andma müüjale kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Tarbijal ei ole erinevalt majandus- või kutsetegevuses tegutsevast ostjast kohustust asja üle vaadata. Seega saab tarbija tugineda hiljem ka nendele puudustele, mida ta koheselt ei märganud. VÕS § 211 kohaselt peab müüja tarbijale üle andma ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Müüja peab tarbijale üle andma asja vastuvõtmiseks ning valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid asja üleandmise kohas asja üleandmise ajal. Kui tarbijamüügi puhul peab asja ostjani toimetama müüja, ei lähe asja juhusliku hävimise ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
