ja soove, jäädes igas olukorras usaldusväärseks ning väärikaks; · kompetentne, tunneb end kodus poliitikas, majanduses, kultuuriprobleemides; arvestab kliendi päritolu ja austab tema rahvuslikke ning religioosseid eripärasusi; · omandanud (võimalikult rohkem) võõrkeeli ja täiendab end neis; · sõbralik, viisakas, elurõõmus, käitumiselt korrektne ja ennast valitsev. Peab alati meeles, et · ei tugine organisatsioonile osaks saanud usaldusele, vaid võidab selle iga oma kliendi puhul uuesti; · ei luba endale iial tagarääkimist ja hoiab kuuldud saladused vaid enda teada; · olemasolevatest teadmistest ja oskustest ei piisa, neile tuleb pidevalt lisa hankida; · klient soovib suhelda terve, optimistliku ja korrektse välimusega abilisega; · tema hoiak, käitumiskultuur ja professionaalsed teadmised on organisatsiooni ja tema enda arengu garantiiks. Hoidub alati:
välistatakse teiste vead. Andersoni seaduse toimimisest: Mall Hiiemäe tähelepanekuid: pajatuste puhul seostub nn stabiilsus teatud vormelite kasutamisega, pajatuse puhul pole jutustaja ega publik võõrad ja loo tegelased pole anonüümsed. ,,ma räägin sulle ühe loo..." süzee on esitamisel väga vaba jutustaja tajub jutte oma juttudena ta võib saada küll teistelt infot, kuid jutustamisel ei tugine ta teiste jutustamisele. Lood seostuvad kindla jutustajaga (vastuolu Andersoni seadusele). Info kogutakse mällu koos emotsioonidega, mis info saamisel inimest valdavad. Nt anekdoote räägitakse siis, kui see sobib situatsiooni, siis on selle mõju palju efektsem. Arvo Krikmanni tähelepanekuid: Andersoni enesekontrolli seadus kaitseb enam ,,sisemälu" kui teksti sõnalist reproduktsiooni
2. kas tagasivaateline finantsinformatsioon lubab loogiliselt eeldada sellist arengut, nagu juhtkond prognoosib 3. kas olemasolev ja perspektiivne info tuginevad kehtivatele normatiivmaterjalidele 4. kas varasemate perioodide finantsaruanded on auditeeritud ja mis tulemusega 5. milliseid statistilisi, matemaatilisi või arvutipõhiseid tehnikaid on kasutatud 6. kuidas on realiseerinud varasemad prognoosid. Kui audiitori arvates on prognoos ei tugine loogilistele arengutele tuleks sõnastada võimalikult täpselt oma seisukohad ja need põhjendada. Kui audiitor on perspektiiviga põhimõttelisest Kui audiitori arvates on perspektiivne finantsinformatsioon valmistatud ette korrektselt, tuleks otsuses siiski viidata, et tegelikud tulemused võivad kujuneda prognoositavatest oluliselt erinevaks. 28-10-08 Riskitüübid I. Tegevusrisk
o Allegoorilised figuurid ,,Rahu" ja ,,Õiglus" · Leidnud tuge ka mustriraamatust · Kasutanud manerismi (tornikiivrid) Itaalia kõrgrenessansi suurmeistrid Rasked ajad 15. sajandi lõpul, mitmed sõjakäigud, kunstielu uus keskus Rooma, tõusis isiksuse tähtsus ja erinevuse väljendamine LEONARDO DA VINCI · Milano hertsogi õukonnas o Sõjaväeinsener, pidude korraldaja o Maalikunstnik, skulptor, arhitekt o Matemaatikale ei tugine · ,,Madonna kaljukoopas" õlimaal o Õhuperspektiiv o Kasutab sfumatostiili kadumine udusse · ,,Püha õhtusöömaaeg" - seinamaal o Kristuse ja tema 12 jüngri koosviibimine, moodustavad kolmnurki o Restaureeritud, pildil valitseb üldine harmoonia · ,,Mona Lisa" portree, tuntud ka kui Gioconda · ,,Vintruviuse inimene" ja ,,Loode" joonistused · Pole säilinud skulptuure ega ka ratsamonument RAFFAEL
märkimisväärselt tähtis. Igas normaalses büroo olukorras sa kasutad ODFi oma tekstitöötlusprogrammina või arvutustabelina. Inimeste jaoks, kelle pole visuaalset nägemist on ODF suur samm edasi, kuna see tähendab juurdepääsu rikkalikumate erinevustega rakendustele. Üha enam valitsusi vahetavad ODF vahendusle informatsiooni. See kuidas sa salvestada dokumente ODFiga ei määrata kindlaks tarkvara millega töötad. Failid ODFis on platvormist sõltumatu ning ei tugine ühelegi konkreetsele tarkvarale üldse. Iga tarkvara tegija saab rakendada seda, ilma et maksaks autoritasu. Kuigi tehniliselt kasutavad kõik Office'i rakendused nüüd sama ISO- standardi vormi, uute kasutajate mugavuse jaoks otsustati kasutada eraldi nimesid erinevates rakendustes - just nagu neid kasutatakse. Neid on näha faililaienduses: Odt (text) .ods (for spreadsheets), .odp (for presentations) ja nii edasi. (Umbes OpenDocument Format. OpenDocument Format 2014)
Ta on isiklikult tõhus, suudab planeerida ja organiseerida oma aega. Edukas juht on seltsiv, ta leiab kontakti töötajatega, seisab meeskonna huvide eest. Edukale juhile on väga oluline mõjukus, mida ta käsutab organisatsiooni eesmärkide teostamisel, keeruliste olukordade lahendamisel, läbirääkimiste pidamisel ja lepingute sõlmimisel. Kontseptuaalsete oskustega edukas juht on analüütiliste kalduvustega, ta eelistab loogilisust ja mõistlikkust. Tema järeldused ei tugine emotsioonidele, vaid analüüsile. Edukas juht on poliitiliselt teadlik, ta tunneb vastutust organisatsiooni tulemusliku tegevuse, jätkusuutlikkuse ja personali ees. Edukas juht on enesekindel ja suudab tagada organisatsiooni hea käekäigu ja peab oluliseks isiklikku arengut ja heaolu. Edukas juht on valdavalt kõrgharidusega, selle tunnuse esinemise protsentuaalne sagedus on 82,6%, mida saab pidada kõrgeks näitajaks.
Ma sean need iseendale, mitte et kõik peaks nii käituma. Ise sean omale piirangud, leian seadused mida võin pidada üldkehtivaks. Nt: sean kohuse omale, et ei valeta, ehk siis tahan et teised ei valetaks. Need peavad olema iseenesest võimalikud täita. Kategoorilist imperatiivi tuleb järgida tagajärgedest sõltumata, isegi kui tagajärg on ebameeldiv. Mõjutab ka praktilisi eluvaldkondi. Moraal oma olemuselt ei ole apostorioorne vaid on aprioorne ehk ei tugine kogemusele, vaid eelneb sellele. Moraali käsk on meile antud puhta mõistuse faktina. Kui keegi ei käitu nii, siis moraal sellest ei muuta. Isegi siis, kui keegi ei jälgi seda, on ikka moraal. Moraali alused on meis kõigis olemas. Iseseisvad väärtused on ka olemas: Inimlikkus inimene on alati eesmärk, pole kunagi vahend. Inimlikkus on absoluutne väärtus. Inimene võib olla ise pühaduseta, aga inimlikkus temas on püha. Teist inimest tuleb austada. 21.11.11
südametunnistuse hääl. David Hume: moral sentiment kõlblustunne: ,,teatud seesmine meel või tundmus, mis eraldab head ja halba ning mis seob end esimesega ja tõukab eemale teist." Meis tekivad loomupäraselt meeldivad tundeid teod, mis on head kas indiviididele või kogu ühiskonnale. Vastuväide nr1: see hääl on kogukondlik; tunded võivad olla ideologiseeritud. Vastuväide nr2: see on emotsioon, mis ei tugine faktidel; võidakse süüdi mõista vale inimene. Kaitse: ta põhineb inimloomusel ja seetõttu objektiivne. Deontoloogiline(kohustuse) eetika Kreeka k. kohustus Immanuel Kant, Praktilise mõistuse kriitika, 1788 Das Sollen kohustus, see , mida peab Maksiim puhta mõistuse poolt endale kehtestatud käitumisreeglid. Kategooriline imperatiiv universaliseeritav(üldine) maksiim
· Töö tundmine · Initsiatiiv ja loovus · Koostöövõime · Millised on juhtide hindamise kriteeriumid? · Töö tundmine, orienteeritus saavutustele · Vaimne võimekus, hoiakud · Dominantsus ja enesekehtestamine · Eestvedaja ja otsustaja · Planeerija ja delegeerija · Initsiatiiv ja loovus · Suhtlemisoskus ·Millised vead võivad tekkida töötajate hindamisel? Hindamisprotsessi ebaobjektiivsus Hindamine toimub formaalselt ja ei tugine tööanalüüsile ja töötulemustele. Hindamisprotsessi hirmuäratavus Hindamisprotsess ei ole heatahtlik vaid arveteõiendamine. Hindamisprotsessi salastatus Hindamise eesmärgid ja hindajad hoitakse saladuses. Hindamistulemusi ei avalikustata Hindamistulemuste ebapiisav rakendamine Hindamise lõpul ei koostata arenguprogramme olukorra parandamiseks. Äärmuslikkus Hindaja on kas liiga leebe või range. Eelarvamused
Mehhaniseerimine õigustab end vaid siis, kui selle kaudu suureneb inimese loovus, osavus ja alles lõpuks võimsus, s.t inimene ei tohi muutuda tööriistaks. Ford vajalike toodete ja teenuste produtseerimine, sest see suurendab tehase tulu, saab rohkem müüa ning seeläbi maksta töölistele kõrgemat palka. 7. TARBIJA 1. Mis mõttes on tarbijal tänapäeva tarbimisühiskonnas eriline seisund? Ühelt poolt on tarbija kuningas. Tema kuninglik seisund ei tugine mitte rikkusele, sest vaid väike osa tootmisest saab elada luksuskaupade arvel, vaid enamiku tootjate edu otsustab see, kui hästi nad suudavad oma masstoodangut müüa. Seetõttu käib võitlus iga vähegi võimaliku tarbija pärast, mistõttu ettevõtete eetikakoodeksid on enamasti keskendunud tarbijale. Seejuures püütakse mitte ainult soove võimalikult kiirelt ja täpselt täita, vaid ka võimalikke uusi soove ette aimata. Kuna tootjate konkurents on tihe, tagab see
vägivalla, varguse ja pettuse eest. Seega riik peab kaitsma mistõttu tekib paanika, ettevõtte aktsiate müük kasvab, nende eriline seisund?Ühelt poolt on tarbija kuningas. Tema tapamajade vastu? Miks?Leitakse, et loomade pidamisel kurss langeb, nii et tal endale tekib võimalus ettevõtte aktsiad kuninglik seisund ei tugine mitte rikkusele, sest vaid väike osa tuleb võimalikult vältida stressi. Eriti püütakse keelustada indiviidide õigust sellele, mida nad juba omavad, aga mitte odavalt omandada. Kui turg toibub ja selgub, et ettevõttel pole tootmisest saab elada luksuskaupade arvel, vaid enamik tegelema ümberjaotamisega. Kõik muu hariduse, tervishoiu,
Mehhaniseerimine õigustab end vaid siis, kui selle kaudu suureneb inimese loovus, osavus ja alles lõpuks võimsus, s.t inimene ei tohi muutuda tööriistaks. Ford vajalike toodete ja teenuste produtseerimine, sest see suurendab tehase tulu, saab rohkem müüa ning seeläbi maksta töölistele kõrgemat palka. 7. TARBIJA 1. Mis mõttes on tarbijal tänapäeva tarbimisühiskonnas eriline seisund? Ühelt poolt on tarbija kuningas. Tema kuninglik seisund ei tugine mitte rikkusele, sest vaid väike osa tootmisest saab elada luksuskaupade arvel, vaid enamiku tootjate edu otsustab see, kui hästi nad suudavad oma masstoodangut müüa. Seetõttu käib võitlus iga vähegi võimaliku tarbija pärast, mistõttu ettevõtete eetikakoodeksid on enamasti keskendunud tarbijale. Seejuures püütakse mitte ainult soove võimalikult kiirelt ja täpselt täita, vaid ka võimalikke uusi soove ette aimata. Kuna tootjate konkurents on tihe, tagab see
Mehhaniseerimine õigustab end vaid siis, kui selle kaudu suureneb inimese loovus, osavus ja alles lõpuks võimsus, s.t inimene ei tohi muutuda tööriistaks. Ford vajalike toodete ja teenuste produtseerimine, sest see suurendab tehase tulu, saab rohkem müüa ning seeläbi maksta töölistele kõrgemat palka. 7. TARBIJA 1. Mis mõttes on tarbijal tänapäeva tarbimisühiskonnas eriline seisund? Ühelt poolt on tarbija kuningas. Tema kuninglik seisund ei tugine mitte rikkusele, sest vaid väike osa tootmisest saab elada luksuskaupade arvel, vaid enamiku tootjate edu otsustab see, kui hästi nad suudavad oma masstoodangut müüa. Seetõttu käib võitlus iga vähegi võimaliku tarbija pärast, mistõttu ettevõtete eetikakoodeksid on enamasti keskendunud tarbijale. Seejuures püütakse mitte ainult soove võimalikult kiirelt ja täpselt täita, vaid ka võimalikke uusi soove ette aimata. Kuna tootjate konkurents on tihe, tagab see
Kopernikus seadis teadaolevad astroloogilised faktid lihtsamasse, harmoonilisemasse korda. Galileo Galilei (1564-1642) Geniaalne matemaatik. Aktsepteeris Kopernikuse teooriat – kirjutas raamatu mis vaigistas vastuargumendid. Ehitas teleskoobi. Avastas Jupiteri kuud – varasem Päikesesüsteemi käsitlus 7 planeediga osutus valeks. Esmased objektiivsed kvaliteedid ja teisesed subjektiivsed kvaliteedid. Esmased on need, mida on mõtet uurida. Objektiivne on see, mis ei tugine sensoorsele – ratsionaalsed objektiivsed kvaliteedid. Galileo jättis välja palju, mis on muutunud psühholoogiaks. Taaselustati materialistlik maailmavaade – jumal kaotas tähtsust ning inimese positsioon muutus küsitavaks. Inimene kui loodusnähtus Isaac Newton (1642-1727) Gravitatsioon ; Integraal- ja diferentsiaalarvutused ;“Jumal oli matemaatik“ ; panustas optika arengusse ; kasutatav metodoloogia (vaatlus – matemaatiline deduktsioon – eksperimenteerimine, nagu Galileol)
Kordamisküsimused keeletüpoloogia loengute põhjal. Sügis 2016 1. Tüpoloogia olemus. Grammatiliste mõistete olemus keeletüpoloogias: universaalsed või mitte? - Tüpoloogia on keelte või keele elementide liigitamine nende struktuurist lähtuvalt. - Tüpoloogia eesmärgiks on leida keeltes esinevate nähtuste varieerumise piirid. - Tüpoloogia ei tugine (ei tohiks tugineda) ühelegi grammatikateooriale. Tüpoloogia olulisim metodoloogiline küsimus on see, kuidas on võimalik leida eri keeltes SAMA nähtus, nii et see oleks relevantne nii võrdluse kui iga konkreetse keele suhtes. Kas keele kategooriad on universaalsed või on igal keelel oma kategooriad? - Matti Miestamo (2013): universaalsete kategooriate olemasolu eeldamine nõuab loogiliselt kaasasündinud kategooriate eeldamist.
sega', lähtudes sellest, et nõutud predikaadi võib tuletada `keha' mõistest "kooskõlas vasturääkivusprintsiibiga"; sünteetilise otsus- tuse näiteks toob ta `kõik kehad on rasked'. Ka `7+5 = 12' nimetab ta sünteetiliseks otsustuseks, lähtudes sellest, et kaheteistkümne mõiste ei ole kuidagi juba mõeldud ainuüksi seitsme ja viie sum- male mõeldes. Ning paistab, et ta peab seda samaväärseks ütlu- sega, et see otsustus ei tugine ainuüksi vasturääkivusprintsiibile. Ta on ka seisukohal, et analüütiliste otsustuste kaudu meie tead- mine ei laiene, nagu see laieneb sünteetiliste otsustuste kaudu. Sest analüütilistes otsustustes "mõiste, mis mul juba on, lihtsalt esitatakse ning muudetakse mulle arusaadavaks". Ma arvan, et see on õiglane kokkuvõte Kanti käsitlusest analüütiliste ja sünteetiliste propositsioonide eristuse kohta, kuid ma ei leia, et see aitaks seda eristust selgeks muuta. Sest isegi kui
Stereotüüpsed värsid olid need, mis sobisisid erineva sisuga lauludesse. Tedre eeldus: Laul peab olema esialgselt valminud tekstina. Paradoksaalne on see, et vormel püsib, tekst ja terviklaul ei püsi. Väikeste osadega luuakse uus laul. Stabiilsus säilib vormelites, mitte tervikus. · Süzee esitamisel sama sõnastust ei kasutata. · Jutustaja tajub neid oma jutudena · TA võib teiselt saada küll informatsiooni, kuid jutustamisel ei tugine ta teiste jutustamisele. (Teiste juttusi ei võeta üle) Arvo Krikmanni tähelepanekud (1997) Lühivormid, vanasõnad, naljand Tegemist on väga tekstikeskse uurijaga. Tema tuli folkloristikasse siis, kui kehtisid suured teooriad. Aga tema võitles nende suurte teooriate vastu. Tema töödes on levinud hoiak "ei kehti, ei toimi" · Andersoni enesekontrolli seadus kaitseb enam " sisumälu, kui teksti sõnalist reproduktsiooni"
Millistele lapse arengu aspektidele peaks pöörama erilist tähelepanu? Aastakümneid on vanemate ja arstide jaoks põhilisteks lapse arengu näitajateks olnud kõne ja liigutuste areng. Siiski on nende näitajate kasutamises piiranguid, sest üpris sageli võib esineda kõne arengu hilinemist ka normaalse psüühikaga lastel. 6 Raamatutes esitatud normid näitavad üksnes keskmist ja ei tugine alati suuremahulistele uurimustele. Näiteks ei ole keegi eesti laste sõnavara suurust nii põhjalikult uurinud, et ta võiks öelda, mitu sõna aastane eesti laps peaks ütlema. Eesti laste keelelise arengu hindamiseks kasutatakse norme, mis on leitud mingit teist keelt kõnelevaid lapsi uurides. Eri õpikutes toodud normid on sageli erinevad (Tulviste 1996). Nagu eelpool mainitud - peame lapse arengu hindamisel ja mõjutamisel arvestama nn sensitiivsete perioodidega
liikmesriikide parlamentide demokraatlikule kontrollile, jättes rahvusparlamentidele õiguse otsustada oma vägede osalemise üle sõjalistes operatsioonides. 3.Peame oluliseks arendada Eesti esmast enesekaitsevõimet. Eesti riigikaitse tugineb jätkuvalt üldisele ajateenistuskohustusele ja professionaalsetele üksustele. Peame lähikümnendi peaeesmärkideks mobiilsete väeüksuste osakaalu suurendamist ning territoriaalkaitsestruktuuri ümberkorraldamist olulisel määral Kaitseliidule tugine vaks maakaitsestruktuuriks. 4.Toetame stabiilsusvööndi laiendamist ja kindlustamist Euroopa Liiduga piirne va tel aladel Ida- ja Kagu-Euroopas, Lõuna-Kaukaasias, Lähis-Idas ja Vahemere maades. 5.Pooldame Euroopa Liidu laienemise jätkumist Kopenhaageni kriteeriumide alusel. Kõiki kandidaatriike tuleb kohelda nõudlikult ja samaväärselt, kuid riigi iseärasusi arvestades. 6.Toetame ühtsust liikmesriikide varjupaiga andmise reeglites ja immigratsiooni poliitikas. 7
Andersoni seaduse toimimisest: Mall Hiiemäe tähelepanekuid: pajatuste puhul seostub nn stabiilsus teatud vormelite kasutamisega, pajatuse puhul pole jutustaja ega publik võõrad ja loo tegelased pole anonüümsed. ,,ma räägin sulle ühe loo..." süzee on esitamisel väga vaba jutustaja tajub jutte oma juttudena ta võib saada küll teistelt infot, kuid jutustamisel ei tugine ta teiste jutustamisele. Lood seostuvad kindla jutustajaga (vastuolu Andersoni seadusele). Info kogutakse mällu koos emotsioonidega, mis info saamisel inimest valdavad. Nt anekdoote räägitakse siis, kui see sobib situatsiooni, siis on selle mõju palju efektsem. Arvo Krikmanni tähelepanekuid: Andersoni enesekontrolli seadus kaitseb enam ,,sisemälu" kui teksti sõnalist reproduktsiooni
Tegusid nähakse ebamoraalsetena kui need põhjustavad enda või teiste rüvetamist (impurity) või alandamist (degradation) või kui ei näidata üles austust Jumala või Jumala poolt loodu üle. S O P H . 0 0 . 3 0 9 C r o s s - C u l t u r a l P s y c h o l o g y | 13 Need kolm eetilist koodi on moraalsed koodid sel määral, et (1) peegeldavad arusaama õigest ja valest, mis ei tugine individuaalsetele eelistustele (ie ei ole isiklik valik) ja (2) ei ole ka kogukonna valik (ie ei ole tava). Kogukonnaeetika (ethic of community) Interpersonaalsed kohustused esindavad teatud laadi moraali, mis erineb inidividuaalsete õiguste rõhutamisest, ning naised omavad valdavalt seda mõttelaadi (Carol Gilligan). Gemeinschaft ja gesellschaft suhted 1. Gemeinschaft = community, väiksemad rahvaorganisatsioonid, kus interpersonaalsed suhted mängivad eriti suurt rolli
sisetunne/südametunnistusehääl. David Hume - moral sentiment - kõlblustunne: "Teatud seesmine meel või tundmus, mis eraldab head ja halba ning mis seob end esimesega ja tõukab teist eemale." Meis tekitavad loomupäraselt meeldivaid tundeid teod, mis on head kas indiviidile endale või kogu ühiskonnale. Vastuväide 1: Sisehääl on kogukondlik, tunded võivad olla ideologiseeritud. Vastuväide 2: See on emotsioon, mis ei tugine faktidel. Kaitse: Põhineb inimloomusel ja on seetõttu objektiivne. 9. Selgitage deontoloogilise eetika positsioone: Meie tegude puhul on erinevaid motiive - võime teha head, aga selle taga võib näiteks peituda auahnus. Vaja on omakasupüüdmatut motiivi, sel juhul õige tegu. Maksiim- puhta mõistuse poolt endale kehtestatud käitumisreegel. Kategootiline imperatiiv - universaliseeritav maksiim. Nende järgimine on omane vaid ratsionaalsetele olenditele
teooriat hiljem: - Jutustaja/laulik ei kuule lugu enne pärimuse esitamist üks kord (välistab enda vead) - Jutustaja kuuleb lugu mitmelt esitajalt (välistab teiste vead rühma kontroll) Mall Hiiemäe tähelepanekuid (1978): - Pajatuste puhul seostub nn stabiilsus teatud vormelite kasutamisega - Suzee esitamisel sama sõnastust ei kasutata - Jutustaja tajub neid oma juttudena - Ta võib teiselt saada küll informatsiooni, kuid jutustamisel ei tugine ta teiste jutustamisele Arvo Krikmanni tähelepanekuid (1997): - Andersoni enesekontroll seadus kaitseb oma ,,sisemälu" kui teksti sõnalist reprodukstsiooni - Sellest johtuvalt: kaitseb see enam neid zanre, mis ei sõltu keelest ja poeetilisest koodist Järeldus: tuleks otsida rahvaluule kui ,,naturaalse süsteemi" üldisemat stabilteediseadust ,,Sama" tekst: Kristi Salve, Kangelaslugu Siberist läänemeresoomlasteni. 1995. 1
Ühiskonna sihiks on luua võimalikult paljudele tingimused oma potentsiaali parimaks realiseerimiseks. Seda eesmärki toetab kindlasti ka (noorte) spordi ja huvialaringide piisav finantseerimine. Tänu sellele on hiljem võimalik kokku hoida kulutusi tervishoiule, politseile, vanglatele, narkovõõrutusele jne. Huvialaringide finantseerimine on kasulik ka majandusele. Näiteks Eesti elektroonikatööstuse edu ei tugine ainult Tallinna Tehnikaülikoolile ja omaaegsele Eesti Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudile. Väga oluline oli ka kunagise Tallinna Pioneeride Palee raadioringi tegevus. 11. Riigi sekkumise kaks valdkonda praktilise poliitika tasandil ja peamiste ideoloogiate erinev suhtumine sellesse Praktilise poliitika tasandil võib eristada kahte riigi sekkumise valdkonda.
Näiteks liberaalseis demokraatlikes kultuurides väärtustatakse üldiselt kodanikuvabadusi, samas suhtuvad vasak- ja parempoolsed erinevalt sotsiaalsesse võrdsusse. Poliitilised ideoloogiad pakuvad igakülgset põhja, mille alusel kujundada isiklikud väärtused, ent paraku on paljude inimeste vaated vastukäivad, mõnes küsimuses pooldatakse vasakpoolseid, mõnes aga parempoolseid seisukohti. Üpris sageli kohtab ka stereotüüpseid arvamusi – kinnisarusaamu, mis ei tugine täpsel teadmisel või isiklikul kogemusel. Levinud stereotüübiks on näiteks arvamus, et riigiametnikud on ülbed ja omakasupüüdlikud. Teadmised ja seisukohad ei vii alati konkreetse poliitilise tegevuseni. Selleks on vajalikud nii oskus tegutseda, isiklik veendumus, et tehtav on otstarbekas, kui ka sobiv olustik. Poliitilise kultuuri osaks saab vaid niisugune käitumisviis, mis on laialt levinud ning mida tuleb ette korduvalt
"AKADEEMIA"12/1997, lk 26592684 KVAALIDE KVAINIMINE Daniel C. Dennett Tõlkinud Bruno Mölder 1. ELAVHÕBEDA KINNINABIMINE "Kvaalid" on tundmatu termin selle kohta, mis ei saaks kellelegi meist olla tuntum: need viisid, kui- das asjad meile paistavad. Ja nagu filosoofilise zargooni puhul ikka, on lihtsam tuua näiteid kui ter- mini definitsiooni. Vaata piimaklaasi päikeseloojangul; see viis, kuidas ta sulle paistab eriline, isiklik, subjektiivne piimaklaasi nägemiskvaliteet ongi sinu selle hetke nägemiskogemuse kvaal. See viis, kuidas piim sulle siis maitseb, on teine, maitsmise kvaal ja kuidas see kõlab, kui sa seda neelad, on kuulmise kvaal. Need erinevad "teadvusliku kogemuse omadused"...
Kreeta saarel ning Peloponnesose poolsaare. Kreeta. Paleekultuur kui omaette nähtus. Keerulise struktuuriga hiigelsuur palee: lõputud koridorid ja ruumide kummalised piirjooned, labürindi mulje. Veevärk, kanalisatsioon, vannitoad ja basseinid, küttesüsteem. Ehitatud mördita, sidumata kividest. Rõdud ja galeriid, korruseid ühendavad laiad trepid. Puust värviliste mustritega sambad allapoole ahenevad, laeraskus neil ei tugine. Põrandatel sageli esinev polükroomne looduslikult (veega) lihvitud munakividest mosaiik. Mükeene linnustele on iseloomulikud võimsad kaitserajatised ja –müürid (kükloopilised müürid). Ehitatud väga suurtest vähe tahutud kiviplokkidest, mis ilma sideaineta koos seisavad. Linnuse maa- ala oli üsna tihedalt hoonestatud, selle keskseks hooneks kujunes suur ristkülikukujuline saalhoone – megaron (hilisem kreeka templi prototüüp)
*David Hume: moral sentiment kõlbustunne: ,,teatud seesmine meel või tundmus, mis eraldab head ja halba ning mis seob end esimesega ja tõukab eemale teist". Meis tekitavad loomupäraselt meeldivaid tundeid teod, mis on head kas indiviidile endale või kogu ühiskonnale. Vastuväide 1: see hääl on kogukondlik; tunded võivad olla ideologiseeritud. N: mingi ühine rahvustunne ja vaen vaenlase vastu, kuigi ma ise niimoodi vb ei mõtle. Vastuväide 2: see on emotsioon, mis ei tugine faktidel; võidakse süüdi mõista vale inimene. Kaitse: see on küll emotsioon või tunne, kuid ta põhineb inimloomusel ja on seetõttu objektiivne, kuna meis kõigis on see üks ja sama inimloomus. 3. Formalism/deontoloogiline (kohustuse) eetika *Kriteeriumiks on teo/tegematajätmise motiiv *kreeka k. Deon kohustus *Immanuel Kant, Praktilise mõistuse kriitika, 1788 *Das Sollen kohustus; see, mida pean/mida peab. Lähtekohaks oli Hume'i sentimentalismi kriitika.
poliitikate seotus regionaalarengu suunamisega vajab tugevdamist; 4) arvestada tuleb keskuste ja tagamaade vastastikust sõltuvust ning keskuste kaalukat rolli edasises regionaalarengus; 5) käivitada integreeritud arendustegevus; Schöber, P. (2003) Kohalik omavalitsus. Tänapäevase kohaliku omavalitsuse idee, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk. 23-53. (ÕIS) Linn või vald ei tugine ainult mitte enesele, vaid see on ka kõrgema organismi organ. Seega allub nii esene kui ka võõrale (riigi) tahtele. Ruum, milles on piiratud valla või linna eriareng, on piiratud. Kohaliku omavalitsuse idee tegelikkuses eksisteerib seega linnade ja valdade, maakondade ja kõrgemate omavalitsus-liitudena. 2 Tuleb eristada sisemist ja välist KOV (põhiseaduslikku) õigust.
Õiguse entsüklopeedia eksam 10.06.2011 1. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne ja ulatus. Metodoloogia on õpetus metoodikatest. Õigusteaduse metodoloogia ülesandeks on õigust tunnetada sellises ulatuses ja kujul nagu vastava ajastu õigusteadlik mõttekäik ja tunnetamisvajadus seda endale on üles seadnud. Õigusteaduse metodoloogia osutub juhiste andjaks õigusteaduse stuudiumi ja õpetamise teede ja viiside kohta. Ta ülesandeks on anda juritidele teatavaid juhtnööre õpingutel ülikooli, kui ka teadusliku töö tegemisel pärastises elus. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne Haarata spetsiifiliselt juriidilisi ning selle järele vastavalt vajadusele naaberteaduste elemente. Metodoloogia keskseks punktiks on otsus igasuguse juriidilise tegevuse keskpunkt. 2. Õiguse tunnetusviisid: õiguse filosoofia; õiguse sotsioloogia; õiguse ajalugu jne. Õigusfilosoofia tegeleb küsimusega, mis on õigus. Õiguse filosoofia otsib vastus...
1. mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad Mis iseloomustab skeptikut? 1. Skeptik hoidub näiteks väitmast, et asjad on olemas ka siis, kui neid ei tajuta 2. Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest 3. Vali üks: 4. a. Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. 5. b. Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised. 6. c. Mõlemad tuginevad autoriteetide arvamustele (dogmadele). 7. Ei, Russelli arvates ei tugine kumbki neist dogmadele. 8. Tagasiside 9. Õige vastus on: Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti.. 10. Küsimus 2 11. Küsimuse tekst 12. Kuidas saab otsustada järgnevate väidete paikapidavuse üle? Pärast äikest muutub ilm külmemaks Vastus 1 Ülikooli peahoone ees on parkla Vastus 2 25+45=30 Vastus 3 Kõik tüdrukud on naissoost. Vastus 4 13. Tagasiside 14
1. mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad Mis iseloomustab skeptikut? 1. Skeptik hoidub näiteks väitmast, et asjad on olemas ka siis, kui neid ei tajuta 2. Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest 3. Vali üks: 4. a. Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. 5. b. Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised. 6. c. Mõlemad tuginevad autoriteetide arvamustele (dogmadele). 7. Ei, Russelli arvates ei tugine kumbki neist dogmadele. 8. Tagasiside 9. Õige vastus on: Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti.. 10. Küsimus 2 11.Küsimuse tekst 12. Kuidas saab otsustada järgnevate väidete paikapidavuse üle? Pärast äikest muutub ilm külmemaks Vastus 1 Ülikooli peahoone ees on parkla Vastus 2 25+45=30 Vastus 3 Kõik tüdrukud on naissoost. Vastus 4 13.Tagasiside 14
tellist, mis pidulikumate ehitiste puhul kaeti marmoriga 6.Religioon ja kultuur Traditsioon ja võõrmõjud Teada on väga vähe; hakati looma ajaloolisi eeposeid ; rooma autorid olid algusest peale kreeka kultuurist väga tugevalt mõjutatud; võeti eeskuju kreekast; roomlaste religioon ja kombed sarnanesid kreeklaste ja etruskide omadega; templiehituse põhijooned võeti omaks kreeklastelt , linnaehitus tugine pikka aega etruskide eeskujul; Oma jumalad samastati kreeklaste omadega; Jumalad Austati vaime ja loodusjõude; igaühes oli mingi jõud, m is nim. nuumeniks; igal majal omad kaitsevaimud(laarid); maokujuline kaitsevaim(geenius; tagas perekonna püsimise); Riik ja religioon Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest ning seetõttu oli jumalate asutamine üks riigi olilisemaid ülesandeid; ka preestrid olid riigiametnikud; 16-liikmeline pontifekside kollegium mid juhtis riiig
nõrgestab sinu omapära ning vaimus. Wilhelm von Humboldt(1767-1835). Alusepanija etnilisele natsionalismile. Rõhutab keele tähtsust. Keel determineerib ka rahvuse vaimus. Keeleala sätestab ka poliitilise võimu ala. 13 IV Suurbritannia Poliiitlise süs järjepidevus. Olulised kesksed riiklikud institutsioonid ulatuvad arengus mitusada aastat tagasi. Konsitutsiooniliste aktide süsteem,pol süs ei tugine ühele suurele dok ( PS või konstitutsioonilie) vaid eri aegadel välja antud dokumentidele ( Best practice policy - aja katsumusele vastu pidanud pol süs). Royal privileges ( 1215 Magna Carta ) , Parlament bills ( 1679 Habeas Corpus Act, 1689 Bill of rights 1911 Parliament Act , Court decisions. ) Eelnevad seadused sisaldavad järgmisi eesmärke :Monarhi õiguste järk-järguline piiramine. Parlament, parlamendi kujunemine, parlamendi pol õiguste suurenemine ja piiritlemine.
usaldusväärseks ning väärikaks • kompetentne, tunneb end kodus poliitikas, majanduses, kultuuriprobleemides; arvestab kliendi päritolu ja austab tema rahvuslikke ning religioosseid eripärasusi • omandanud (võimalikult rohkem) võõrkeeli ja täiendab end neis • sõbralik, viisakas, elurõõmus, käitumiselt korrektne ja ennast valitsev Peab alati meeles, et • ei tugine organisatsioonile osakssaanud usaldusele, vaid võidab selle iga oma kliendi puhul uuesti • ei luba endale iial tagarääkimist ja hoiab kuuldud saladused vaid enda teada • olemasolevatest teadmistest ja oskustest ei piisa, neile tuleb pidevalt lisa hankida • klient soovib suhelda terve, optimistliku ja korrektse välimusega abilisega • tema hoiak, käitumiskultuur ja professionaalsed teadmised on ettevõtte ja tema enda arengu garantiiks Hoidub alati
Levis muutumatuse idee – kõik tõde, õige ja hea oli muutumatu, nii ka seadus. Lisaks rõhutas Aristoteles eesmärgipärasust ehk teleoloogilisust. Looduse seadused olid ideaalsed ja igavesed, inimese omad mitte. Inimkond püüdleb täiuslikkuse kui eesmärgi poole. Oluline on õiged teadmised eesmärgist – nt teadmised õiglusest on oskused õiglast õigust luua. Lex aeterna – igavene maailmaseadus, Cicero, Kreeka-Rooma. Kui inimeste õigus ei tugine loomuõiguse alusele, sii on see amoraalne. Kui miski on tõesti loomuõiguses olemas, siis inimeste seadustes see realiseerubki. Õigluse allikas on looduslik õigus ja õiguse allikas inimeste õigus. Õiguse allikas peab olema õigluse allikas. 2) Keskaja skolastiline loomuõigus Sillaks antiikaja loomuõiguse ja keskaja loomuõiguse vahel on keiser Justinianus „Institutionese“, milles piiritletakse 3 liiki õigusnorme,
viimaste kaudu. Ühiskond ja poliitika omab romaanis tähtsust vaid seoses eraeluga. Sündmuste sotspoliitiline olemus jääb teosest välja. Kõige staatilisem kronotoop. Maailm ja inimene täiesti muutumatud. 2) olustikuline seiklusromaan. Süžeeks kangelase elutee olulised momendid, mitte ajatu kuristik. Kuid elutee kujutamisel 2 erisust: 1) eluteed kujutatakse metamorfoosidena 2) elutee ise ühte sulanud tegeliku teekonnaga. Ei tugine rangelt biograafilise aja arengule. Kujutab erandlikke ja ebatavalisi hetki, mis võrreldes eluteega lühikesed, kuid need momendid määravad lõplikul kujul nii inimese enda kui ka kogu ta edasise elutee. Patune inimene -> kriis paastumine, kannatamine, ->ümbersündimine (pühak) Juhuste ahela vallandav initsiatiiv kuulub tegelasele endale. Seotud tema karakteriga. Oluline, et initsiatiiv pole posit. mõttes loov. Seotud eksimuse, vea, süüga (patuga).
tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks (PS § 107 lg 2). Kui Vabariigi President pöördub Riigikohtu poole, sõltub Riigikohtu otsusest menetluse edasine käik. Kui Riigikohus leiab, et seadus on põhiseadusega kooskõlas, kuulutab president seaduse välja. Kui Riigikohus tunnistab seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks, lõpeb sellega menetlus ning vaidlustatud seadus ei jõustu kunagi. Poliitiline veto - seaduse väljakuulutamata jätmine ei tugine põhiseaduslikele argumentidele, vaid poliitilistel argumentidel. Seaduse väljakuulutamine - Seadus avaldatakse Eesti Vabariigi ametlikus väljaandes Riigi Teatajas. PS § 108 kohaselt jõustub seadus kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega Vacatio legis põhimõte- Õigustloova akti andja peab akti jõustama arvestusega, et normiadressaatidele jääks piisavalt aega aktiga sätestatud õiguste ja
käitumise problemaatikat. Tarbija ostjana on inimene, kellele kauplustest kaupa ja teenuseid müüakse (Siimon 2009: 112). Jaekaubanduses on tarbija kaupmehele eelkõige tarbimisobjekt, inimene, kes ostab kaupu isiklikuks või oma pere tarbeks. Juriidiliselt on tarbija füüsiline isik, kes ostab ja kasutab või kavatseb osta ja kasutada mingit kaupa või teenust eravajadusteks (Mallene 2005: 12). Ühelt poolt on tarbija kuningas. Tema kuninglik seisund ei tugine rikkusele, sest vaid väike osa tootmisest saab elada luksuskaupade arvel. Enamike tootjate edu otsustab see, kui hästi nad suudavad oma masstoodangut müüa. Seetõttu käib võitlus iga vähegi võimaliku tarbija pärast, mistõttu ettevõtete eetikakoodeksid on enamasti keskendunud tarbijale. Seejuures püütakse mitte ainult soove võimalikult kiirelt ja täpselt täita, vaid ka võimalikke uusi soove ette aimata. Kuna tootjate konkurents on
2. Kuidas toimub seaduste väljakuulutamine; milliseid vetosid Vabariigi President võib kasutada. Seadused kuulutab välja Vabariigi President (PS § 107 lg 1). Väljakuulutamisega kinnitab president eelkõige seda, et Riigikogu poolt vastuvõetud seadus on põhiseadusega formaalselt kooskõlas, st seaduse vastuvõtmisel on järgitud PS § 104 lõikes 2 sätestatud häälteenamuse nõuet. Poliitiline veto seaduse väljakuulutamata jätmine ei tugine põhiseaduslikele argumentidele, vaid poliitilistel argumentidel. Vabariigi President võib seaduse välja kuulutada või välja kuulutamata jätta: 1) Kui Vabariigi President kuulutab seaduse välja, siis seadus avaldatakse. 27 2) Kui Vabariigi President jätab seaduse välja kuulutamata, peab Riigikogu
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Köhler, H. Tsiviilseadustik. Üldosa. Õpik 1998 Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1. Eraõigus ja avalik õigus 1.2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem 1.3. Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis 1.4. Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusharudest 1.5. Tsiviilõiguse allikad 1.6. Tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigust võib käsitleda kahes peamises tähenduses: 1)objektiivse õiguse tähenduses õigus on õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel. Samal ajal õigusnorm on üks sotsiaalse normi alaliik. 2) subjektiivse õiguse tähenduses kellelegi kuuluv õigus. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Õiguse õppimine ongi objektiivse ja subjetiivse õiguse tundmaõppimine. Ob...
Seega ei ole kriisi puhkedes mõtet kulutada aega ja energiat süüdlase otsimisele. Ettevõte või organisatsioon peab suunama jõu kriisi lahendamisele. Meediakriisi ajal tuleb infot avaldada korrektselt ja õigel ajal! Organisatsioon teab oma probleeme kõige paremini ning on eelisolukorras, et anda juhtunu kohta selgeid põhjendusi ja vajaduse korral ka hinnanguid. Nii välditakse (sageli sensatsioonihimus) ajakirjanike järeldusi, mis ei tugine faktidel ja võimendavad tegelikkust. Ajakirjanike eest tuleb nii palju tööd ära teha kui võimalik. Ebameeldiva tõe avalikustamisel tuleb ajakirjanikke maksimaalselt informeerida ning kõikidele kanalitele võrdselt ja korraga infot edastada. Info avaldamine korrektselt ja õigel ajal ning avatud suhtlemine meedia esindajatega vähendab negatiivselt tõlgendatava info uudisväärtust. Nii tuleb toimida, kui ettevõte teab ette kahjustava info
Vande all selgitus 1. Briti Neitsisaartel registreeritud äriühing A ja Eesti osaühing B on sõlminud Eesti aktsiaseltsi C aktsiate müügilepingu. Müüja A esitab Eesti kohtusse hagi B vastu, väites, et ta on müügilepingust taganenud ja nõuab tasutud 4 500 000 krooni tagastamist olulise lepingurikkumise tõttu. Kohtutoimikus oleva müügilepingu järgi kohaldatakse lepingule Briti Neitsisaarte õigust, kuid kumbki pool sellele eraldi ei tugine ja esitab oma seisukohad Eesti õiguse alusel. Kohus jätab hagi rahuldamata, põhjendusega, et võlaõigusseaduse järgi ei ole tegemist olulise lepingurikkumisega, mis annaks A-le õiguse lepingust taganemiseks. Kas kohus tegi õigesti? Kas ja kuidas A-l on võimalik oma õigusi edasi kaitsta? Kas ja kuidas tõendada välismaa õigust? Ära on jäetud §444 põhjendatus Välisriigi õiguse sisu tõendatakse uues tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus õigusnormide kogu; õigusnorm riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt Edasi läheme objektiivse õigusega. Objektiivne õigus jaguneb kaheks suureks osaks: 1) AVALIK ÕIGUS 2) ERAÕIGUS; seda õigusnormide mõttes (õigusnormid jagunevad era- ja avaliku õiguse normideks). Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise 3 olulisemat kriteeriumi: 1) Huviteooria see eristamine tuleneb Rooma õigusest; avalik õigus on see, mis lähtub Rooma r...
Mitmed kognitiivterapeudid on neid esialgseid mõtteid/tajusid nimetanud automaatseteks mõteteks, sest nad voolavad peast masinliku kiirusega läbi. Järgmine samm on vaadata neid mõtteid ning küsida endalt: "Kas see kõlab tunnetusehäire moodi?" ja "Kas see mõte vastab tegelikkusele?" Lennuväljanäites (peatükk 11) võiks ootaja oma mõtted kirja panna ja mõelda: "Tundub, et ma teen ennatlikke järeldusi. Ma ei tugine faktidele." Seejärel tuleb mõtet muutma asuda. Teie eesmärk on sundida end hindama olukorda või ennast realistlikult, pidades meeles, et tunnetuste muutmise põhieesmärk on vähendada ülemäärast või tarbetut hingevalu. Tahaksin rõhutada, et teie eesmärk pole mingil juhul reaalsust ilustada. Reaalsusele tuleb tingimata näkku vaadata, isegi kui läbielamised on äärmiselt valulised.
<** TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus – õigusnormide kogu; õigusnorm – riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus – riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt Edasi läheme objektiivse õigusega. Objektiivne õigus jaguneb kaheks suureks osaks: 1) AVALIK ÕIGUS 2) ERAÕIGUS; seda õigusnormide mõttes (õigusnormid jagunevad era- ja avaliku õiguse normideks). Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise 3 olulisemat kriteeriumi: 1) Huviteooria – see eristamine tuleneb Rooma õigusest; avalik õigus on ...
· Hindamisskaala meetod- põhineb töötajat ja tema tegevust iseloomustavatel faktoritel. · Käitumusliku hindamisskaala meetod- töötaja käitumise hindamine, distsiplineeritus. · Test- töötaja teadmiste ja oskuste hindamine. · Järjestamismeetod- põhineb töötajate omavahel võrdlemisel ja järjestamisel mingite kriteeriumite alusel. · Arengvestlused 20. Vead töötajate hindamisel · Hindamisprotsessi ebaobjektiivsus- ei tugine töötulemustele ja tööanalüüsile; · Hindamisprotsessi hirmuäratavus- ei ole heatahtlik, pigem arveteõiendamine; · Hindamisprotsessi salastatus- tulemusi, eesmärke, läbiviijaid ei avalikustata; · Hindamistulemuste ebapiisav rakendamine- ei koostata arenguprognoosi olukorra parandamiseks; · Äärmuslikkus- liiga leebe või range hindaja; · Eelarvamused- hindaja väärtustab neid omadusi, mis tal endal olemas on. Personali värbamine ja valik 1
PROBLEEMID: ühepoolne armastus, reetmine, armukadedus, naistevastane vägivald, inimkaubandus, võimu mõju inimesele. Pilet 2 1. Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed (Ilias ja Odüsseia) ANTIIKKIRJANDUS – antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust. VANAKREEKA KIRJANDUS - Vanakreeka kirjandus on antiikaja kreekakeelne kirjandus. Tegu on Euroopa vanima kirjandusega. Vanakreeka kirjandus on Euroopa ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus: ta ei tugine teiste kirjanduste kogemusele. Kreeka kirjandusajaloo võib tinglikuklt jagada 4 ajajärguks: 1) arhailine ajajärk 2) klassikaline periood e atika periood 3) hellenismi ajajärk 4) Rooma impeeriumi periood. VANAROOMA KIRJANDUS - Vanarooma kirjandus on suuresti mõjutatud vanakreeka kirjandusest. Siiski ei ole vanarooma kirjandus puhtalt koopia vanakreeka originaalist, vaid tal on ka omad eripärad ja spetsiifilised jooned. Kui kreeka kirjandus kujunes loomulikku rada
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Millest tuleneb ühiskonna oht üksikinimesele? Igal inimesel kipub juba loomupäraselt olema oma arvamus sellest, kuidas tuleb elada ning ta kipub oma arvamust teistele peale suruma. Ta ei näe, et see on vaid tema arvamus ning seda eriti siis, kui keegi teine juhtub temaga sama moodi arvama. Ühiskondlik arvamus ei tugine õigetel põhjendustel ega õigetel argumentidel, vaid see põhineb arvamuste kokkulangevusel. Ühiskondlik moraal ning muud käitumisreeglid tekivad mingi arvulise enamuse põhjal, mitte argumentide ega aktsepteeritavate põhjenduste põhjal 5) Nii jõutigi arusaamisele (kaasaegses ühiskonnas), et vabadus on vääramatu inimõigus. Inimese vabaduse tegelik avaldumisala on ta ise, kõiges, mis puudutab vaid teda ennast, on ta vaba. Tal on
5 saj eKr- 6. saj pKr. Ei ole kõige vanem kirjandus(esimesed teosed sumeritelt) aga see on Euroopa kultuuri kõige rohkem mõjutanud. Antiikkirjandus on inimesekeskne, käsitleb tolleaja inimesele arusaadavaid teemasid. Selge, käsitleb vaprust, patriotismi, kodumaa kaitsmist, jumalaid, armastust, kangelasi. Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja -Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Vana-Kreeka Euroopa vanim kirjandus. Täiesti iseseisev ei tugine teiste kirjanduste kogemusele. Kirjandusloo võib jagada 4 põhiliseks ajajärguks: 1. Arhailine (kuni 5. saj algus eKr) Hõlmab varase Kreeka kirjandust sugukondliku korra lagunemise ja orjanduslikule korrale ülemineku perioodi. Sel ajal eristatakse veel 3 perioodi: 1) Kirjanduseelne (,,Homerose-eelne") periood. Suuline looming, folkloor müüdid, muinasjutud, vanasõnad, loitsud jne. Sellest perioodist mitmed laululiigid; esitati riitustel ja muudel töödel. Esitati kooris
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
