surnud epiderm rakkude asemele, korgi rakkude seinad on paksenenud ja sinna on ladestunud orgaanilist ainet suberiini. 3) korp kattekoel on eriline vorm korp, mis tekib puudel ja põõsastel vanadele pindadele. Põhikude. Põhikude jagatakse: 1) assimilatsioonikoeks, kus toimub süntees, rakud sisaldavad palju kloroplaste. 2) säilituskude juurtes, viljades, seemnetes; ülesandeks on koguda aineid taime või seemnete kasvuks. 3) imikude suudab siduda veest hapniku. Tugikude. Tema annab taimevartele kandejõudu ja paindlikust, lehtedele vastupidavust ja juurtele tõmbekindlust. Tugikude jagatakse: 1) kollenhüüm koosneb ebaühtlaselt paksenenud elusatest rakkudest, mis asetsevad epidermi all. 2) niine- ja puidukiud paksenenud seinaga rakud, mis tavaliselt moodustavad kimpe, puidukiud võivad läbisegi koosneda alus ja surnud rakkudest. 3) skleriidid hoiavad taimeosi koos. Juhtkude. See on selleks, et toiduained ja vesi saaksid taimes liikuda. Ta
· Taim kasvab kogu elu vältel Kasv on piiramatu Toimub pidev rakkude jagunemine taime teatud piirkondades Hästi arenenud regeneratsioonivõime · Kudede diferentseerumine Ühe koe piires on rakud spetsialiseerunud mingi füsioloogilise talitluse jaoks Kattekude kaitse vee liigse aurumise ja kahjulike välistegurite eest Juhtkude vee ja toitainete transpordiks läbi taime Tugikude mehaaniline tugevus maismaataimedel · Taime vegetatiivsed ja generatiivsed organid Vegetatiivsed lehed (spetsialiseerunud gaasivahetusele ja fotosünteesile) ja vars (lehtede ühendamine taime maa-aluse osaga) Generatiivsed õied, viljad jt paljunemisorganid · Ontogenees ja fülogenees Ontogenees isendi areng eluea vältel, st munaraku viljastamisest kuni surmani
gliiarakku, mis moodustavad närvirakkude "laoruumi" (nende kaudu saavad närvirakud toitu ja muud vajalikku). Inimese vananedes närvirakkude arv väheneb.Õppimise käigus tekib närvirakkude vahel pidevalt uusi seoseid ning inimene saab targemaks. 4. Milleks on organismis vajalik epiteelkude? Epiteelkude kaitseb vigastuste, nakkuste jt. väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. 5. Loetlege inimese kehas esinevad koed. Epiteelkude. Lihaskude. Närvikude. Tugikude. Veri ja lümfoidkude. Luukude. Kõhrkude. Sidekude. Kohev sidekude; Fibrillaarne sidekude; Rasvkude 6.Millisteks alaliikideks jaotatakse lihaskude? Silelihas-, vöötlihas-, skeletilihas- ja südamelihaskude 7.Millistest osadest koosneb närvirakk? Närvirakk koosneb rakukehast, ühest neuriidist ehk viimajätkest ja mitmest dendriidist ehk toomajätkest. Närviraku kehas, nii nagu teistes rakkudes, on rakutuum ja tsütoplasma. Rakukehad
esiõueks, sisemist tagaõueks. Õhulõhe on enamasti epidermiga ühes tasapinnas. Õhulõhed võivad asuda lehe mõlemal poolel. Korkkude e. Felleem. Tugikoed. Tugikoed (mehaanilised koed), hoiavad või aitavad hoida taime keha püsti. Tugikoed puuduvad või on vähe arenenud veetaimedel ja sageli ka üheaastastel maismaataimedel. Tugikoed jaotatakse ehituslike, talitluslike ja geneesi iseärasuste alusel kahte põhitüüpi - kollenhüümiks ja sklerenhüümiks. Kollenhüüm on lihtsaim tugikude, mis koosneb ebaühtlaselt paksenenud kestadega elusatest, enamasti prosenhüümsetest rakkudest. Kollenhüüm on primaarne tugikude. Selle rakukestad ei puitu, vaid koosnevad tselluloosist, pektiinidest ja hemitselluloosist ning ei takista seega taime kasvu. Kollenhüümirakud on elastsed, heledad ja veerikkad. Kollenhüümi tüüpe eristatakse rakukestade paksenemise iseloomu järgi: · Nurkkollenhüüm - rakukestad paksenevad vaid nurkadest. Levinuim kollenhüümi tüüp.
õõsi. Näited: 5. vali õihed vastused ja tõmba neile joon alla. Epiteelkude: a) katab kehapinda; b)vooderdab keha siseõõsi; c) moodustab soolepiteeli; d) moodustab näärmeepiteeli. Sisekude: a) moodustab skeleti; b) moodustab rasvkoe; c) moodustab vere; d) moodustab kõhrkoe. 6. Leia sobivad vasted ja ühenda joontega. Epiteelkude - Palju rakuvaheainet. Sidekude - Vähe rakuvaheaintet. 7. Täida tabel. · Koe ülesanne: Tugiülesanne · Näide: Side- ja tugikude. · Koe ülesanne: Transpordiülesanne · Näide: Side- ja tugikude. · Koe ülesanne: Kaitseülesanne · Näide: Epiteelkude. 8. Miks talveunne jääv karu kogub endale sügisel naha alla paksu rasvakihi? Et tal talvel külm ei hakkaks ning - et ta surnuks ei nälgiks. 9. Inimese skelett on luustunud. Nimeta loomi, kelle skelett koosneb kõhrest? Kõhrkala ja haikala. 10. Lihaskude Lihaskude koosneb lihaskiududest ja kuulub lihaste koosseisu
Juure ja varre tippudes on kasvukuhikud ja tüves on kambiumrakud. Püsikoed jagunevad: 1. põhikude Põhikude jaguneb assimilatsioonikoeks ja säilituskoeks. Assimilatsioonikoes toimub fotosüntees, sest neis on palu kloroplaste. See kude paikneb peamiselt lehtedes. Säilituskoe rakkudesse kogunevad varuained. Varuained on taimele vajalikud, et nad saaks hakata kasvuperioodil kiiresti kasvama. 2. tugikude See koosneb puidukiust, niinekiust ja kivisrakkudest. Tugikude annab erinevatele taimeosadele tugevuse ja aitab toestada juhtkimpe. 3. juhtkude Juhtkude koosneb niineosast ja puiduosast. Juhtkoe ülesandeks on transportida erinevaid aineid. Juhtkude on koondunud juhtkimpudesse. 4. kattekude Kattekude koosneb epidermist, korkkoest ja korbist. Need on ühe rakulised ja elusad. Kattekoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval
ole, rakukest on väga õhuke. -?????????? 3. Milles on esi ja teismeristeemi erinevus? Mis on prokambium? -primaarne meristeem tekib kohe, kui seemnes hakkab arenema idu, sekundaarne tekib eristunus kudedest tavaliselt hiljem kui esimeristeem - prokambium koosneb piklikest teravnenud otsega meristeemirakkudest, mis paiknevad rühmadena parallelselt elundi teljega, neist moodustuvad juht ja tugikude ning teisenemeristeem 4. Missugune meristeem põhjustab elundi pikenemist ja missugune jämenemist? Mis on kambium? Kuidas toimub taimeelundite haavade kinnikasvamine? - Tipimine meristeem ja vahe meristeem põhjustavad elundi pikenemist ja külgmine meristeem ehk kambium põhjustab jämenemist. - Kambium põhjustab jämenemist. - Haava meristeem tekkib parenhüümrakkudest
turgori ehk niiskussisalduse osas. 2. Dermise kihid: 1) Stratum papillare näsakiht (1/5 dermisest) · Annab epidermisele toitaineid; õhem kiht; kiud lõdvas asendis 2) Stratum reticulare võrkkiht (4/5 dermisest) · Moodustab võrgustiku dermises; tugevam, elastsem ja venivam kiht; dermise tugikude 1. Dermise rakuvaheaine · Dermise olulisem osa, mis tagab rakkude varustatavuse toitainetega ja jääkainete transportimise; peamiseks koostisaineks on glükoproteiinid 2. Dermise rakud sidekoe, vere- ja rasvarakud 3. Dermise kiud: · Kollageenkiud · Elastiinkiud · Retikuliinkiud Kollageen tugivalk ja oluline valkaine sidekoes, liigestes, kõhredes ja luudes; on ehitusaineks ja elastsuse tagaja; kollageeni on
-arengu käigus omandatakse kohanemist keskkonnaga -reageerimine ärritusele Elu organiseerituse tasandid: I TASAND-molekulaarne tasand(biomolekulid nt. Sahhariid)Elu molekulaarset tasandit uurib molekulaarbioloogia. II tasand-rakuline tasand.Kõige väiksem eluüksus on rakk.Rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia. KUDE-Rakud moodustavad kudesid. Loomadel-närvikude, sidekude, epiteelkude, lihaskude. Kudesid uurib histoloogia. Taimsed koed-kattekude, tugikude, juhtkude ja põhikude. Elu ehk organ-Koed moodustavad organeid, mis täidavad kindlat funktsiooni. Elundid moodustavad elundkondi(nt.hingamiselundkond). Taimedel elundkonnad puuduvad(juur, õis, leht). Organismi tasand-1)neuraalne regulatsioon(närvisüsteem), humoraalne regulatsioon(hormoonid).Organismi ehitust uurib anatoomia.Organismi talitlust urib füsioloogia. Populatsiooni tasand-ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid moodustavad populatsiooni
Taimekud Rakkude paiknevus Kudede paiknevus taimes Taimerühmad Ülesanne e koes Algkude Väikesed, piiramatu *Tipmine meristeem varte, *õistaimedes jagunemisvõimega juurte ja pungade tippudes rakud, mis paiknevad (pikkuskasv), tihedalt üksteise *vahemeristeem varre kõrval. sõlmevahedes ja lehtede ning õieraagude alusel *külgmine meristeem õistaimede organites, kaheidulistes ka juhtkimpudes niine- ja puiduosa vahel (jämeduskasv) *haavameristeem vigastatud taimeos...
elutegevuseks Ribosoomid neis sünteesitakse valke Lüsosoomid membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad lõhustavaid ensüüme Vakuoolid õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahla mahutid Raku ehitus Raku tähtsam osa on tuum, mis juhib raku tegevust, tuumas paiknevad kromosoomid, mis sisaldavad geene. Raku kujud: Rasvarakud ümarad Näärmerakud kuupjad st. rakkude kuju on vastavuses nende ülesannetega. Koed: Kattekude Lihaskude Närvikude Side- ja tugikude Rakkude paljunemine: Pärilikkusaine kahekordistub Pärilikkusaine koondub Tütarkromosoomid avalduvad teineteisest ja liiguvad raku poolustele Tütarkromosoomide ümber moodustuvad rakutuumad ja tsütoplasma jaguneb kaheks 1)algkude Taimkoed: a) tipmine algkude b) külgmine algkude c) vahealgkude d) juhtkude e) tugikude f) kattekude 2)püsikude a) põhikude b) assimilatsioonikude c) säilituskude Epiteelkude-eritamine, imendumine Loomsed koed: Sidekude tugi-, toite ja kaitsefunktsioon
Juure ül on taime kinnitamine mulda. Taime juurte kogumik e. Juurestik. Kui idujuurest areneb üks pea ehk sammasjuur, siis kujuneb sammasjuurestik. Peajuurest saavad alguse külgjuured. Sammaljuurestik on iseloomulik paljudele rohttaimedele. Narmasjuurestik on kõrrelistel. Erinevalt sammaljuurestikust on narmasjuurestik palju enam vähem ühesuguseid juuri. Narmasjuurestik kujuneb seemne idanemisel areneb ja haruneb idujuur nõrgalt.120m pikkune juur on avastatud metsikul viigipuul. Juurtega hangivad taimed mullast eluks vajalikku vett ja vees lahustunud mineraale. Siin moodustuvad külgjuured, mis võivad omakorda haruneda. Kasvukuhikule järgneb mõne mm pikkune juureosa kasvuvööde(selle vöötmes kasvavad suuremaks noored juurerakud)vastavalt juure pikenemisele moodustavad juured juurekarvad, vanad aga kärbuvad. Juure tipus paikneb kasvukuhik, mis katab ja kaitseb -juurekübar. Juurte harunemine on tähtis, sest siis saab paremini vett ja toitai...
apikaalsed koed b) Külgmised e. lateraalsed koed c) Vahelmised e. interkalaarsed koed Tekkeaja alusel: a) Esmased tekivad seemnes b) Sekundaarsed teatud arenguetapil Algkoe rakud (1) intensiivse paljunemisvõimega; (2) tekitavad kõigi kudede rakke; (3) väikesed, plasmarikkad, suure tuumaga, vakuoolid pisikesed Püsikoed: Kattekude katab taime Juhtkude kannab edasi toitained ja vee Tugikude toestab ja kaitseb taimi murdumise eest Põhikude füsioloogilised protsessid, nt fotosüntees, orgaaniliste ainete moodustamine ja lagundamine jne. Moodustavad taime põhimassist. a) Imikude - b) Erituskude nt vaik, piimkude Püsikoe rakud (1) ei ole; (2) tekitavad sama koe rakke; (3) erineva suurusega, plasmat suhteliselt vähe; (4) tuum väike; (5) vakuool suur Haavakude e
10. Mis on osmoos, tähtsus taime elus? Vastus: Osmoos on vee liikumine läbi poolläbilaskva membraani väiksema kontsertatsiooniga lahusest suurema kontretatsiooniga lahusesse. Rakku tunginud vesi tekitab siserõhu, see annab taimedele tugevuse ja kuju. 11. Mis on kude? Vastus: Kude on ühetaolise ehituse ja talitlusega rakkude rühm. 12. Iseloomusta tähtsamaid taimekudesid (algkude, põhikude, juhtkude, tugikude, kattekude), nimeta nende ülesanded. Vastus: Algkude Väikesed, väljakujunemata, kiiresti paljunevad rakud. Tekitavad teisi kudesid. Kattekude Tihedalt üksteise kõrval, noortel taimedel tavaliselt ühekihiline, värvitud elavad rakud. Mineraalainete omastamine. Põhikude Rakud enamjaolt õhukese kesta ja suure vakuooliga, asub enamasti kloroplastides. Fotosüntees, ainete säilitus ja tugiülesanne. 13. Mis on organ, kuidas jaotatakse taimeorganeid, nimeta. .
Tekkeaja alusel: Esmased - tekivad seemnes Sekundaarsed - teatud arenguetapil (korgikambium) Püsikoed on taime algkoest diferentseerunud koed. kattekude juhtkude tugikude põhikude (imikude, erituskude) Haavakude e. kallus on sekundaarne algkude, mis võib tekkida peaaegu kõigi kudede elusatest rakkudest. ·Kasvukuhik: varre ja juure tipus paiknev kooniline moodustis, milles asuvad apikaalsed e tipmised algkoed. Püsikude (põhikude, juhtkude, tugikude, kattekude): rakud ei ole intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad sama koe rakke, on erineva suurusega, plasmat suhteliselt vähe, tuumad on väikesed ja vakuoolid suured. Algkoe rakud Püsikoe rakud Intensiivse paljunemisvõimega Ei ole Tekitavad kõigi kudede rakke Tekitavad sama koe rakke Väikesed, plasmarikkad, suure tuumaga, Erineva suurusega, plasmat suhteliselt
Vetikad (puuduvad koed, keha ei jaotata organiteks -> Samblad(kattekude, tugikude, juhtkude, vars, leht, annab TURBA)-> Sõnajalgtaimed(juur, juhtkude, annab KIVISÜTT, paljuneb eostega)-> Paljasseemne taimed(okastaimed: seeme, pung, annab PUITU, koos mägede tekkega) -> Katteseemnetaimed(õistaimed: õis, vili, rohttaimed) Evolutsiooni protsessid: Põlvkonnad ei muutu sest: 1. isend · Populatsioon on väga suur 2. liik · Ristumised on vabad
Taimerakke katab rakukest ja rakumembraan, loomarakku katab ainult rakumembraan. Taimerakul plastiidid ja vakuoolid, aga loomarakul need puuduvad Prosenhüümne rakk - taimerakk, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse Parenhüümne rakk rakud, mille läbimõõt on igassuunas enamvähem võrdne Kude - ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude rühm Kudede liigitus algkoed e meristeemid(tipmised, külgmised ja vehemeristeemid) ja püsikoed (kattekude, juhtkude, tugikude, põhikude) Algkude e meristeem ülesanded- kiire paljunemine, võime muutuda teiste kudede rakkudeks ehk diferentseerumisvõime. Paiknemine - tipmised e. apikaalsed kasvukuhikus; külgmised e. lateraalsed - kambium, korgikambium; vahelmised e. interkalaarsed - lehe alusel, varres, sõlmevahes. Initsiaal- e. kiirdrakk - Lihtsaima kasvukuhiku tipus on üks suur piiramatu pooldumisvõimega, kolmetahulisele püramiidile sarnanev kiird- ehk
Rakku ümbritsevad rakukest, rakumembraan ja poorid. Raku sees on rakutuum ja tsütoplasma. Tsütoplasmas on vakuoolid ja plastiidid. Plastiidid jagunevad kloroplastideks, kromoplastideks ja leukoplastideks. Seletused mõistetele kromosoomid, tärklis, tselluloos, pärilikkusaine, risoom. Algkoed ja püsikoed on... + püsikoed jagunevad... . Kudedest moodustuvad taimedel mitmesugused organid. Need jaotuvad: kasvu- ehk vegetatiivseteks ja paljunemis- ehk generatiivseteks organiteks.
Bioloogia KT Bioloogia on teadus, mis uurib elu. Elu on mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. Valgud on väga vajalikud eluks. 1. ELU TUNNUSED 1.1. Rakuline ehitus Jaguneb ainurakseteks ja hulkrakseteks. Rakk on väikseim üksus eluomadustega. Igal rakul on oma kindel ülesanne, millel on selle jaoks oma kindel ehitus. Algselt olid rakud vaid eeltuumsed ning hiljem ka päristuumsed. Näiteks: Bakterid (eeltuumsed), kingloom, amööb, koppvetikas jt vetikad, roheline silmviburlane. 1.2. Kõrge organiseerituse tase Elundid koonduvad elunkondadeks, millest moodustub terve inimene, mida juhib närvisüsteem ja hormoonid, see väljendub ehituses ja talitluses. Difentseerunud rakud – koed – elundid – elundkond 1.3. Aine- ja energiavahetus Väliskeskkonnast võetakse aineid ja energia, ning tagastatakse jääkaineid. 1.3.1. Autotroofid – toodavad ...
Üheidulistel ja mõnedel kaheidulistel puudub kambium ja juhtkimp säilitab algse ehituse seega on juhtkimp kinnine. Kaheidulistel ja paljasseemne taimedel esineb kambium ja seega teiskasv. Juhtkimp on avatud. Kui juhtkimp koosneb aint ksüleemist või foleemist siis on mittetäielik juhtkimp(enamikel veetaimedel redutserunud). Tugikoed- puuduvad veetaimedel ja mõningatel üheaastastel. Jaguneb kollenhüümiks ja sklerenhüümiks. Sklerenhüüm- sekundaarne tugikude. Teritunud otstega, prosenhüümsed, surnud ja õhuga täitunud, puitunud kestad, Kollenhüüm- lihtne ebaühtlaselt paksenenud, elusad prosenhüümsed rakud, primaarne tugikude. Kestad ei puitu. LEHE JUHTKIMBUD: Enamikul liikidel leidub mesofüllis erineva suurusega juhtkimpe, mida lehe puhul nimetatakse roodudeks. Need võivad olla kollateraalsed või bikollateraalsed, olenevalt sellest, millist tüüpi juhtkimbud esinevad varres. Lehes on bikollateraalsed vaid suuremad juhtkimbud.
9)Telogaas II * kromatiidid keerduvad lahti * tekivad tuumakesed ja tuumaümbris * toimub tsütogenees: tekivad 4 tütarrakku Meioos kaasneb sugurakkude moodustumisega, tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku, kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks . 11. MIS ON KUDE? KUDEDE KLASSIFIKATSIOON. Kudedeks nimetatakse ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakkudevahelise aine koondisi. On olemas: epiteelkude, side-ehk tugikude, lihaskude, närvkude. 12. EPITEELKOE KLASSIFIKATSIOON, LÜHI ISELOOMUSTUS, KUS LEIDUB ORGANISMIS? Epiteelkude koosneb peamiselt rakkudest, rakuvahelisest ainet on siin väga vähe Epiteelkoes asuvad vaid närvilõpmed, veresooned puuduvad. 1) Pinna ehk katteepiteel, mis katab keha pinda; vooderdab keha-,rinna-,kõhu-, vaagnaõõsi jne.;vooderdab seestpoolt õõneselundeid(sooled, magu, munajuhad jne)-mesoteel; katab seestpoolt vere-ja lümfisoonte seinu-endoteel
felloderm 3. Missuguseid juhtkimpe nimetatakse avatuiks, missuguseid kinnisteks? Missugune põhimõtteline erinevus avatud ja kinniste juhtkimpude vahel tuleneb erinevusest nende ehituses? Avatud - kambium on floeemi ja ksüleemi vahel. Kambiumi tegevuse tulemusena juhtkimp laieneb. Kinnine - juhtkimbus puudub kambium, seetõttu juhtkimp ei kasva. 4. Kollenhüüm: a) mis kudede hulka ta kuulub? missugustest rakkudest kollenhüüm koosneb? Primaarne (lihtsaim) tugikude, esineb peamiselt noorte kasvavate elundite toena epidermi lähedal. Koosneb enamasti ebaühtlaselt paksenenud kestaga elusatest, enamasti prosenhüümsetest rakkudest. 5. Algkoed e. meristeemid: a) mis on nende ülesanne b) missugused talitluslikud iseärasused iseloomustavad meristeemseid rakke? a) tagada kiire taimemassi juurdetootmine b) kiire paljunemine ja diferentseerumisvõime 6. Sõeltorud: a) mis koe elemendid nad on? b) missugune on nende ehitus? c) kui
Vastavalt rakkude ehitusele ja ülesannetele jaguneb põhikude assimilatsioonikoeks (paikneb taime maapealsetes organites, toimub fotosüntees; lehe põhikude) ning säilituskoeks (leidub juurtes, varres, seemnetes, ülesandeks varuainete säilitamine; toitekude seemneis, säsi). Juhtkoe ülesandeks on vee ja selles lahustunud ainete liikumine tõusva vooluga ning orgaaniliste ainete liikumine laskuva vooluga (sooned ehk trahheed juhtkimbu puiduosas, sõeltorud juhtkimbu niineosas). Tugikude annab organeile tugevuse (niine- ja puidukiud, kivisrakud). Kattekude katab taime välispinda, kaitseb sisemisi kudesid mehaaniliste vigastuste, kuivamise, mikroobide ja teiste kahjustuste eest (epiderm, korkkude). Loomsete kudede neli põhitüüpi on epiteelkude (katte- ja kaitsefunktsioon, imendumine, eritamine; marrasnahk, soole- ja näärmeepiteel), sidekude (tugi-, toite- ja kaitsefunktsioon; kõhr- ja luukude, veri), lihaskude (liikumine ja toestamine; skeleti ja
5. (1) Valgus-ja varjulehe ehituse erinevus Lehe ehitus sõltub olulisel määral ka kasvutingimustest. Isegi ühe ja sama isendi täiskasvanud lehed võivad olla erineva ehitusega. Puude võra välimised, nn. valguslehed on hästi arenenud sammaskoega, nende epidermirakud on paksema kestaga ning õhulõhesid on neil pinnaühiku kohta rohkem kui võra sees, halbades valgustingimustes kasvavatel varjulehtedel. Viimastel võib sammaskude olla ühekihiline või üldse puududa, tugikude on vähearenenud, epiderm õhem ning sisaldab kloroplaste. 1. (2) Kaheli õiekate koosneb tupp- ja kroonlehtedest. 2. (2) Joonistake kahelisulgjas liitleht 3. (2) Mille poolest erineb ühe idulehelise ja kaheidulehelise rohttaime varre siseehitus? Kaheidulehelistel juhtkimbud ühe ringina, üheidulehelistel hajusalt 4. (2) Mis on kaheli viljastumine? On üks sugulise paljunemise viise katteseemnetaimedel. Paljunemine toimub seemetega
pindmises õhukeses kihis, kuhu õhk juurde pääseb. Kui orgaaniline aine pealekasvava taimestiku tõttu sügavamale jääb, siis selle lagunemine peatub ja rabapind kerkib. Kõdunenud taimejäänustest moodustub turvas. (rabad) Rabad- suured puhta vee reservuaadid. Turavs on hea kütteaine, koduloomadele lauta allapanekuks, taimedele kasvuvubstraadiks. Sõnajalgtaimed Soontaim- omab juhtkimpe vee ja toitainete trantspordiks. (paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed) Tunnused: *arenenud tugikude *juhtkimbud *kambiumi ja teiskasvu esinemiene Neil on sporofüüdina kolm võsutüüpi: kolla tüüp, osja tüüp ja sõnajala tüüp. (Need on ka ühtlasi 3 peamist sõnajala klassi) Kollad: *pisikesed, peenikesed lehed * eospead varre tipus, eoslad ka *vars *on kaitse all (ühest eosest uue kolla kasvamiseks kulub 10-neid aastaid) Kasutamine: dekoratiivsuse tõttu pärgade ja kimpude valmistamiseks. Osjad: *Eoslad on eospeades, varre tipus * Lülilised varred *Umbrohuks (põldosi)
Tseloteem vooderdab keha õõnsusi. Kui asub veresoonte seintes, siis nim...? Epiteelirakud osad on lamedad ja õhukesed, teised natuke kõrgemad (kuup ja silinder epiteel) Epiteel on alatiühekihiline. On loomarühmi, kus mitmekihiline. Epiteelkoe erivormid. Lihasepiteel . Epiteel eritab keha pinnale kaitsvaid moodustisi(karvad, soomused, suled). · Side- e. tugikude ühendavad erinevaid organeid üheks organismiks. Moodustab ka struktuuri, mis aitab loomal liikuda. Jagatakse kahte rühma: vedelikud ja rakutüüpi. Sidekoe tüüpi eriline kude(paremvöö?) selle koe rakust võib areneda uus organism, rakud on diferentseerumata. DIGENEA Nimetus tueb sellest, kas need loomaliigid kasutavad oma elu jooksul ühte või mitut peremeest
Seda kihti nimetatakse endodermiks, rohke tärklisesisalduse tõttu ka tärklistupeks. Endodermis võib esineda ka Caspary jooni. *Esikoorest seespool asub varre kesksilinder (steel). *Steeli välimine,vahetult endotermile järgnev rakukiht on peritsükkel (perikambium). Siit algavad lisajuured ja -pungad. Mitmekihilise peritsükli rakkudest võib kujuneda perivaskulaarne tugikude, (enamasti niinekiud) ning säsi. Sellise päritoluga mehaaniline kude paikneb taimes enamasti üksikute kimpudena, harvem moodustub pidev silinder. Piir esikoore ja kesksilindri vahel ei tarvitse olla selgelt eristatav. *Juhtkimbud asuvad kesksilindris ühe korrapärase ringina (kaheidulehelised). Nende arv sõltub taimeliigist ning kasvutingimustest. *Steelis asuvat põhikudet, mis jääb juhtkimpudest sissepoole ja nende vahele, nimetatakse säsiks (medulla)
Naha FN: *katte- ja kaitse *hingamisfn *eritusfn *ainevahetuslik *termoregulatsioon Naha põhikestad: pealisnahk(EPIDERMIS), pärisnahk(DERMIS), alusnahk(HYPODERMIS) Keel: skeletilihas. FN: kõne, imemine, toidu segamine, mälumine, neelamine, maitsetundlikkus. Sülg: süljega algab suus osaline süsivesikute lammutamine. Magu: happeline kk. FN: *toodab maomahla, mis alustab valkude seedimist pepsiini toimel *lihastöö segab toidu maomahlaga ja suunab peensoolde * Maomahl: soolhape, mis lõpetab HCl sülje. Vasak kops: (PULMO SINISTRA) vasakul pool rindkereõõnes. Kopsuvärat: (HILUS PULMONIS) asub mediaalpinna keskosas, teda läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed sisse arterid, 2 kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (välja). Tugikude koosneb: veri, lümf, luud, kõhrkude, rasvkude ja sidekude. Unefaasid: sügav ja pindmine. Sügav: aeglaste lainete ilmumine entsefalogrammile. Pindmine: kiired silmade liigutused, sageli nähakse...
BIOLOOGIA TÖÖ 3. Taimerakk, seened, bakterid. bakteritoksiin--mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine. biotehnoloogia--rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks. biotõrje--üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. hüüf--ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. kloroplast--membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees (klorofülli sisaldav plastiid). kromoplast--membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente (karotinoide). Kuulub plastiide hulka. leukoplast--membraanidest koosnev taimeraku organell, milles pigmendid puuduvad. Kuulub plastiide hulka, sisaldab tihti varuaineid. mükotoksiin--mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine. mütseel--hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kog...
Kõik skeletilihased on siin all. Südamelihaskude: Asub vaid südames. Ehitus: sarnane vöötlihaskoele, aga väiksemad rakud, otsast hargnenud, moodustavad võrgustiku ümber südame. Automaatne töö, st ei allu kontrollile, vaid toodab töötamiseks vajaliku närviimpulsi ise. Rakud on silinderjad, korrapärased, vöötlihasrakkudest 1/3 võrra lühemad. Kokkutõmbed on keskmise ulatuse ja tugevusega. Eriti vastupidav ja väsimatu. Tugikude Enamuse koest moodustab rakuvaheaine, mille rakud on ise tootnud (erandiks on rasvkude, mis ei tooda rakuvaheainet ja st. seal seda ka suurt ei ole).Alamkudede eripärad tulenevad sellest, milliseid kiude ehk fibrillaarseid valke need moodustavad: 1) Retikulaarkiud - võrgustik ja kohev 2) Elastiinikiud elastsed, venivad (neid on palju nahas) 3) Kollagenikiud tugevad ja jäigad. Enamasti on küll kõiki kolme, aga hulk ja paiknemine on erinevad. Alamliigid: · sidekude,
juveniilne arengustaadium(looteeast kuni murdeeani, toimub talituse ja kasvu täiustumine ehk lapsepõlv), puberteet ehk murdeiga(lapsest areneb suguküps täiskasvanu), generatiivne arengustaadium(sel ajal on organismid sigimisvõimelised) algab murdeeaga ehk suguküpsuse saavutamisega. Vananemine Vananedes hormoonide eritus väheneb, suureneb rasvkoe hulk ja väheneb lihasmass, tugikude kaotab elastsuse, sest selle vaheaineks olevad kollageenikiud paksenevad ja jäigastuvad. See ilmneb nahakortsude suurenemise ja liigeste liikuvuse vähenemisena. Meeled nõrgenevad, maksa ja neerude talitluste aeglustumine. Vältida: kõrget vererõhku (kuidas seda välditakse?), sugulistel teel levivaid haiguseid, ühekülgset toitu, Suitsetamist, kõrget kolesterooli,
Parenhüümne: taimerakk, mis on nii pikkuselt kui laiuselt samasuguste mõõtmetega. Kandiline, ristkülikukujuline rakk (esinevad kattekoes). KOED · Mis on kude? Kudede liigitus Kude: ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakkudest moodustunud looma/taime organi osa. Rakud on koondunud rühmadeks. Kudede liigitus: algkoed ja püsikoed (põhikude [imikude, erituskude], kattekude, tugikude, juhtkude). Algkude ehk meristeem (rakud: tihedalt üksteise kõrval; väikesed, plasmarikkad, suure tuumaga, vakuoolid pisikesed või puuduvad; intensiivse paljunemisvõimega, on võimelised tekitama teiste kudede rakke [hea diferentseerumisvõime]) · Ülesanded Aluseks teiste kudede tekkele. · Paiknemine Tipmised e apikaalsed: asuvad kasvukuhikus (varte ja juurte tippudes, pungades). Külgmised e lateraalsed: asuvad kambiumis või korgikambiumis.
Parenhüümne: taimerakk, mis on nii pikkuselt kui laiuselt samasuguste mõõtmetega. Kandiline, ristkülikukujuline rakk (esinevad kattekoes). KOED Mis on kude? Kudede liigitus Kude: ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakkudest moodustunud looma/taime organi osa. Rakud on koondunud rühmadeks. Kudede liigitus: algkoed ja püsikoed (põhikude [imikude, erituskude], kattekude, tugikude, juhtkude). Algkude ehk meristeem (rakud: tihedalt üksteise kõrval; väikesed, plasmarikkad, suure tuumaga, vakuoolid pisikesed või puuduvad; intensiivse paljunemisvõimega, on võimelised tekitama teiste kudede rakke [hea diferentseerumisvõime]) Ülesanded Aluseks teiste kudede tekkele. Paiknemine Tipmised e apikaalsed: asuvad kasvukuhikus (varte ja juurte tippudes, pungades). Külgmised e lateraalsed: asuvad kambiumis või korgikambiumis.
Tugikoed puuduvad või on vähe arenenud veetaimedel ja sageli ka üheaastastel maismaataimedel. Veetaimi hoiab vertikaalasendis gaaside üleslükkejõud ning vee suur tihedus, noortel ja üheaastastel taimedel piisab püstipüsimiseks turgorist ehk rakkude siserõhust. Tugikoed jaotatakse ehituslike, talitluslike ja geneesi iseärasuste alusel kahte põhitüüpi -- kollenhüümiks ja sklerenhüümiks. 2.4.1. Kollenhüüm Kollenhüüm on lihtsaim tugikude, mis koosneb ebaühtlaselt paksenenud kestadega elusatest, enamasti prosenhüümsetest rakkudest. Kollenhüüm on primaarne tugikude. Selle rakukestad ei puitu, vaid koosnevad tselluloosist, pektiinidest ja hemitselluloosist ning ei takista seega taime kasvu. Kollenhüümirakud on elastsed, heledad ja veerikkad, kuna pektiinid on hüdrofiilsed. Küllaltki põhjendatud on kollenhüümi arvamine hoopis põhikudede hulka. Ka kollenhüümi rakud võivad olla
Ribosoomid · Kallus e. haavakude · Turgor e. siserõhk · Transpiratsioon- õhulõhedest vee aurumine · Algkude e. meristeem: kallus, hajus meristeem, vahemeristeem, kambium, tipmine meristeem. · Aastarõngaste teke: kaheidulehelistel puittaimedel kambium varre ümber ringina. Kambiumi aktiivsus on tsükliline vastavalt kasvutingimustele (aastarütm) · Püsikoed: kattekoed (epiderm, korkkude), põhikude e. parenhüüm (sammaskude, kobekude), tugikude (puidukiud, niinekiud), juhtkoed (ksüleem, floeem), erituskoed. · DNA tähtsus: päriliku info säilitamine, päriliku aine täpne ülekandmine raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele · James Watson ja Francis Crick- avastasid DNA molekuli biheeliksikujulise struktuuri · RNA osaleb pärilikkuse avaldumises · RNA molekulide jaotus: mRNA (informatsiooni RNA), tRNA (transport RNA), rRNA (ribosoomi RNA)
eukarüoodid 1,9 miljardit (esimesed tuumaga rakud, nt protistid jms) hulkraksed 0,7-0,9 miljardit (700-900 miljonit) ---- kambriumi ,,plahvatus" 550 miljonit (20 miljonit a on bioloogia mõttes väga lühike aeg) praeguste organismide eellaste teke (ussid, limused) elu maismaale (taimed: ürgraikad/sõnajalgtaimed) 440 miljont aastat tagasi Organismid hakkasid omandama: Taimed tugikude, juured, lehtedel õhulõhed, kaitse kuivamise eest (vaha kiht) Loomad kopsud, munade koor tugevnes (kaitse kuivamise eest), uus nahakiht (kaitse kuivamise eest). Esimesed kolijad olid lülijalgsed, nt kiilid Loomariik Taimeriik Käsnad u 570 miljonit Vetikad Ainuõõssed }u 540 miljonit aastat Ussid, limused, lülijalgsed} tagasi KAMBRIUM
), tammepuidus on lüli otstes vaid seinapaksend, mida nimetatakse lihtperforatsiooniks. On ka liike (näiteks: pöök), mis on sega-tüüpi. Soonelüli - Soon moodustub pikast õhukeseseinalisest rakkude reast, mida nimetatakse soone lülideks. 14. Puidukoed. Millistest rakkudest koosneb konkreetne kude? Kattekude – asub taime pealispinnal. Puittaimede puhul nende koor. Surnud rakud, seespool koores elusrakud. Tugikude – annab puidule jäikuse ja mehaanilise tugevuse. Surnud rakud Juhtkude- juhib vett ja selles lahustunud toitaineid. Elus rakud Assimilatsiooni kude – omastab taime rohelistes osades fotosünteesi käigus CO2 Säilitus-põhikude – toitainete varude hoidla Algkude - taimekude pooldumisvõimelistest rakkudest, millest kujunevad kõik muud koed (püsikoed). Algkoe moodustavad o tipmine algkude, mille varal taim pikeneb, paikneb varre ja juure
aastarõngad. Kevadel puu kasvab, moodustuvad õhukeseseinalised rakud, mis aitavad vedelikke transportida, sügisel kasv aeglustub tekivad paksuseinalised rakud ja tüvi saab oma tugevuse. (kevad ja sügispuidu erinevus võib olla kuni 3 korda.) Puukooreks loetakse pea kõik kihid, mis asuvad väljaspool kambiumit. Koore osa moodustab ~10% kogu mahust. Koor koosneb sisekihist (aktiivne) niin ja väiskihist (surnud) korp. Niin ümbritseb kambiumit, pehme rakukude, puumahlu juhtiv ja tugikude. Niin juhib puumahlu puutüve kõikidesse osadesse ja ristsuunas täidavad sama ülesannet niinest väljuvad säsikiired. Korp ülesanne kaitsta puud keemiliste, mehhaaniliste ja mikrobioloogiliste kahjustuste eest, sellega ära hoida puu kuivamine. Korkkude raskendab gaaside ja vee puitu tungimise, mingil määral soojustav isoleeriv kiht. Tekib kambiumis korba ja niine vahelisel piiril. Maltspuit on puidu välimine, heledama värvusega puiduosa. Koosneb vedelikke juhtivatest
· Väsivad kiiresti, alluvad inimese tahtele · Kinnituvad luudele moodustades kõik skeletilihased 2.3 SÜDAMELIHASKUDE · Paikneb ainult südames · Rakud ehituselt sarnased vöötlihaskoe rakkudele, kuid väiksemad, ühetuumalised ja otstest harunevad, moodustades nii võrgustiku ümber südame · Töötab automaatselt, ei allu inimese tahtele · Kokkutõmbed keskmise ulatuse ja tugevusega, eriti vastupidav, väsimatu 3. TUGIKUDE · Moodustab eri elunditele tugistruktuure · Kõigi alaliikide (side-, luu-, rasv- ja kõhrkude) algvormiks embrüonaalne sidekude · Alaliigid erinevad rakuvaheaine poolest, mida rakud toodavad ise ja eritavad väljapoole (erandiks rasvkude rasv akumuleerub rakku) · Enamiku koest on rakuvaheaine, mis moodustab erilisi kiude (retikulaar-, kollageen- ja elastiinkiud). 3.1 SIDEKUDE · Ülesanne: täita eri elundite vahelisi vahesid 1
Sisukord Sisukord................................................................................................................................................ 1 Sissejuhatus...........................................................................................................................................3 TAIMED..............................................................................................................................................4 MITTESUGULINE PALJUNEMINE..............................................................................................6 SUGULINE PALJUNEMINE..........................................................................................................7 ÕISIKUD.............................................................................................................................................. 8 LISAD............................................................................
SAMBLAD - Bryophyta Samblaid uuriv teadusharu on brüoloogia. Maailmas tuntakse ca 35000 samblaliiki, Eestis ca 500. Põhiline liikide mitmekesisus on koondunud põhjapoolkera niisketesse kasvukohtadesse, kuid samblaid leidub ebaühtlaselt kõigil mandritel. Osad samblaliigid kasvavad teistel taimedel, vähesed elavad vees. Evolutsioonis lahknesid nad sõnajalgade ja vetikate eellastest ca 500 miljonit aastat tagasi, kambriumi ajastu lõpus. Sammalde üldtunnused · Sammaldel on tallused, mis täidab lehe ja varre funktsiooni; · Sammaldel on risoidid, kuid puuduvad juured; Risoidid on varre väljakasvud. · Erinevalt õistaimedest pole neil spetsiaalseid juhtkudesid; · Samblad põlvnevad arvatavasti rohevetikatest; · Samblad on eostaimed; · Sammalde suguline põlvkond ehk gametofaas* on pikemaajalisem, kui suguta põlvkond ehk sporofaas*; Gametofaas ehk haplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomist...
Toime on väga tõhus. (Võib ühte kanda kuni 5 aastat) Spermitsiid- saadaval kreemi, küünla, vahu või tabletina, mis viiakse tuppe ettenähtud ajal enne seksuaalvahekorda. Ainult seda kasutades on vähe tõhus. Peab VÄGA täpselt jälgima kasutusjuhendit 29. Laps saavutab täiskasvanu aju mõõtmed 10-aastaselt. 30. Kasvuhormooni nagu ka kõigi teiste hormoonide eritus väheneb vanuse kasvades. Kasvuhormooni hulga vähenemise tagajärjel väheneb lihasmass ja suureneb rasvukoe hulk. Tugikude kaotab elastsuse, sest selle vaheaineks olevad kollageenikiud paksenevad ja jäigastuvad. See ilmneb näiteks nahakortsude suurenemise ja liigeste liikuvuse vähenemisena. Teised vananemisega kaasnevad muutused on meelte nõrgenemine ning maksa ja neerude talitluste aeglustumine.
aitavad hoida taime keha püsti. Tugikoed puuduvad või on vähe arenenud veetaimedel ja sageli ka üheaastastel maismaataimedel. Tugikoed jaotatakse ehituslike, talitluslike ja geneesi iseärasuste alusel kahte põhitüüpi -- kollenhüümiks ja sklerenhüümiks. Tugikudede asetus lehes võib olla väga mitmekesine. 15. Kollenhüüm (nurk-, plaat-, kobekollenhüüm) ja sklerenhüüm (niinekiud, puidurakud, kivisrakud). Kollenhüüm on lihtsaim tugikude, mis koosneb ebaühtlaselt paksenenud kestadega elusatest, enamasti prosenhüümsetest rakkudest. Kollenhüüm on primaarne tugikude. Selle rakukestad ei puitu, vaid koosnevad tselluloosist, pektiinidest ja hemitselluloosist ning ei takista seega taime kasvu. Kollenhüümirakud on elastsed, heledad ja veerikkad. Koosneb nurk-, plaat-, kobekollenhüümidest. Nurkkollenhüüm -- rakukestad paksenevad vaid nurkadest. Levinuim kollenhüümi tüüp. Plaatkollenhüüm -- paksenevad vaid telgorgani
aitavad hoida taime keha püsti. Tugikoed puuduvad või on vähe arenenud veetaimedel ja sageli ka üheaastastel maismaataimedel. Tugikoed jaotatakse ehituslike, talitluslike ja geneesi iseärasuste alusel kahte põhitüüpi -- kollenhüümiks ja sklerenhüümiks. Tugikudede asetus lehes võib olla väga mitmekesine. 15.Kollenhüüm (nurk-, plaat-, kobekollenhüüm) ja sklerenhüüm (niinekiud, puidurakud, kivisrakud). Kollenhüüm on lihtsaim tugikude, mis koosneb ebaühtlaselt paksenenud kestadega elusatest, enamasti prosenhüümsetest rakkudest. Kollenhüüm on primaarne tugikude. Selle rakukestad ei puitu, vaid koosnevad tselluloosist, pektiinidest ja hemitselluloosist ning ei takista seega taime kasvu. Kollenhüümirakud on elastsed, heledad ja veerikkad. Koosneb nurk-, plaat-, kobekollenhüümidest. Nurkkollenhüüm -- rakukestad paksenevad vaid nurkadest. Levinuim kollenhüümi tüüp
Aitavad veel värvus, tekstuur, läige, lõhn, mahumass, kõvadus ja lõhestatavus. 10. Nimetage puidurakkude liigid ja kudede põhitüübid kasvavas puus. Parenhüümrakud kujult ümmargused või hulknurksed; kolm mõõdet praktiliselt ühesugused, rakukestad õhukesed. Prosenhüümrakud väljavenitatud kujuga, rakukest paksenenud. Kattekude puukoor, ülesandeks on puu kaitsmine väliste mõjutuste eest. Tugikude annab jäikuse, mehaanilise tugevuse. Juhtkude juhib vett ja selles lahustunud toitaineid. Säilituspõhikude toitainete varude hoidla. Assimilatsioonikude omastab rohelistes osades CO2-te. Algkude taimekude, mis moodustub pooldumisvõimelistest rakkudest (nendest toodetakse uusi püsikoe rakke). 11. Kuidas tekib puitaine? Koosneb puitunud rakkudest. Puitumine saab alguse algkoest, mis pooldub. Üks
Sügispuidu osatähtsus aastarõngastes suureneb säsist väljapoole (perifeeria suunas). Maltspuit- juhtkude, mööda seda liiguvad üles juurtega maapõuest ammutatud vees lahustunud mineraalsoolad e toormahlad, millest fotosünteesi teel saab lehtedes puule tarvilik toitemahl - seega niiskem lülipuidust ja eriti lülipuidu kevadpuidu osad. Ristlõikes vaadeldes puidu heledam koore poolne osa. Maltspuidu paksus on läbi kasvuperjoodi enam-vähem muutumatu. Lülipuit- puidu tugikude, seetõttu tugevam maltspuidust. Ei osale aktiivselt elutegevusest, seega väiksema niiskussisaldusega kui maltspuit. Ristlõikes vaadeldes ümber säsi paiknev puidu keskmine, tihti tumedam osa- meistrite eelistus. Lülipuidu paksus ristlõikes suureneb iga aastaga, sest vananev puu ei vaja toormahlade trantspordiks enam kogu tüve läbilõiget. 30...40 a. hakkab elutegevus tüve keskmises osas vähenema: maltspuit muutub lülipuiduks. Kuna lülipuit vaid tugikude ja
Juhtkimbud, nende tüübid. Põhikude, olemus, ülesanded ja asukoht taimes. Erituskoed. Kudede mõiste: · Rakkude kogumik · Ühesugune ehitus · Kindel ülesanne · Kindel asukoht taime organis · Lihtkoed ühtetüüpi rakud · Liitkoed erinevad rakud, keerulisema ehitusega, nt. floeem ja ksüleem Kudede jaotus: · Algkoed e meristeemid jaotus asukoha järgi taimes: apikaalne, lateraalne, interkalaarne ja marginaalne · Püsikoed kattekude, tugikude, juhtkude, põhikude, imikude, erituskude Meristeemide liigitus tekke ajajärgi: · Esimeristeemid viljastatud munarakk, idujuure ja idupunga tipmised meristeemid · Püsimeristeemid kambium, sporogeenne algkude, meristemoidid, peritsükkel · Teismeristeemid korgikambium ehk fellogeen, sekundaarne paksemisrõngas, kallus Apikaalne meristeem: · Dermatogeen kattekoed · Peribleem esikoor · Pleroom steel ehk kesksilinder (floeem ja ksüleem koos säsiga)
(aastarõngaste järgi saab määrata tooriku säsi ja koorepoolset külge, puidu vanust, kasvutingimusi, olnud põuda jpm) Maltspuit-juhtkude,mööda seda liiguvad üles vees lahustunud mineraalsoolad e toormahlad- seega niiskem lülipuidust, ristlõikes vaadeldes puidu heledam koore poolne osa.(maltspuidu paksus on läbi kasvuperjoodi enam-vähem muutumatu, maltspuidulised- lülipuitu pole ültse märgata...haab, ksak, lepp) Lülipuit- puidu tugikude seega tugevam maltspuidust, ei osale aktiivselt elutegevuses, ristlõikes vaadeldes puidu keskmine tumedam osa...meistri eelistus (lülipuidu paksus vaadeldes ristlõikes suureneb iga aastaga, lülipuidulised- kõik, millel näha selgelt lülipuit...mänd, tamm, remmelgas, toomingas) Säsi- puutüve keskel pehme koega täitetud kanal. Ei sega kasutamist kui ei poolita mööda säsi. Kannatab sageli putuk- ja seenkahjustuste all.
ühendada parenhüümrakke teiste lähedalolevate rakkudega. Lehtpuidu iseloomulikuks elemendiks on sooned e trahheed ja puidukiud e libriform. Sooned jagunevad peen- ja jämesoonteks ja nende ülesandeks on vedelike juhtimine kasvavas puus. Libriformkiud annavad puule mehaanilise toe. Kudede põhitüübid kasvavas puus: • Kude – ühesuguse ehitusega rakkude kogum, mis täidab ühtesid ja samu ülesandeid. • Kattekude – asub taime pealispinnal (nt puukoor) • Tugikude – annab puule jäikuse ja mehaanilise tugevuse (trahheiidid, libriformkiud) • Juhtkude – juhib vett ja selles lahustunud toitaineid (trahheiidid, sooned, sõelrakud, sõelsooned) • Säilituspõhikude – toitainete varude hoidla (säsikiired) • Assimilatsioonipõhikude – omastab taime rohelistes osades fotosünteesi käigus süsihappegaasi. • Algkude – taimekude pooldumisvõimelistest rakkudest, millest kujunevad kõik püsikoed. 11. Kuidas tekib puitaine
Teiseks on kerjakujulised, milleks on näiteks antikehad ja ensüümid. 7) Nimetage ja selgitage 2 sahhariidide funktsiooni organismis. Sahhariidide ülesanded organismides on: 1. Energeetiline glükoos, fruktoos, sahharoos, maltoos, laktoos, tärklis, glükogeen. Glükoos on inimese organismi kõige tähtsam energiaallikas. Glükogeen on varuaine, mida inimese organismis säilitatakse maksas ja lihastes. 2. Tugikude tselluloos (annab taimedele tugevuse), kitiin esineb lülijalgsete skeletis ja seentes. 8) Nimetage ja selgitage 3 lipiidide funktsiooni organismis. Lipiidide ehk rasvade ülesanded organismis: 1. Energeetiline ülesanne, sest rasvad on põhiliseks energiaallikaks. Näiteks talveuniakuks valmistuvad loomad koguvad sügisel naha alla paksu rasvakihi, mis on nende energiaallikaks. 2. Kaitse liigse jahtumise eest. Kuna nahaalune rasvkude on halb soojusjuht, kaitseb see