MHE0011 TUGEVUSÕPETUS I Variant nr. Töö nimetus: A-3 Tugevusarvutused paindele B-8 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 32 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 04.01.2012 1. Andmed INP-profiil S235 b = c = a/2 F = 10 kN p = F/b [S] = 4 a = 2,5 m Joonis täheliste andmetega 1.1 Toereaktsioonid (1) Ühtlase joonkoormuse resultant = pL => 1,25*8 = 10 kN p = => 8 kN
MHE0011 TUGEVUSÕPETUS l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- A ____________________________________________________________________ Tugevusõpetus 1 Kontrolltöö nr. 1 Tugevusarvutused pikkel Задачи курса. Расчет на прочность при осевом растяжении и сжатии (стр. 4 – 42, 50 – 56 в учебнике П.А. Степин. Сопротивление материалов). Вопросы теории: 1. Каковы основные задачи курса сопротивления материалов (задачи инженера)
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT Õppeaine TUGEVUSÕPETUS I Neetliite ja keevitusliite tugevusarvutused Ülesanne 101 Kodutöö Õppejõud: Priit Põdra Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: Kuupäev: Tallinn 2010 Neetliide: 1.Ülesande püstitus: Andmed: Ülekantav koormus F = 360 kN Lubatav tõmbepinge [] = 160 Mpa Lubatav lõikepinge [] = 100 Mpa Lubatav muljumispinge [] = 350 Mpa
MHE0011 TUGEVUSÕPETUS I Variant nr. Töö nimetus: A-9 Tugevusarvutused paindele B-0 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 32 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 1. Andmed INP-profiil S235 b = c = a/2 = 0,75 m F = 10 kN p = F/b = 13,33 kN [S] = 4 a = 1,5 m 1.1 Toereaktsioonid (1) Ühtlase joonkoormuse resultant = pL => 0,375*13,33 = 5 kN 1.1 Toereaktsioonid (2) =0
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Masinaelementide ja peenmehaanika õppetool Kodutöö MHE0011 Tugevusõpetus I Töö nimetus: NEET KEEVIS Töö nr. 3 Ülesande nr. 101 Üliõpilane: Üliõpilaskood: Rühm:Matb-31 Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: P. Põdra 17.10.2010 22.10.2010 A. Neetliide 1. Ülesande püstitus 2d 3d 3d 2d b1 F a z0 Andmed: [ ] = 160 MPa - lubatav tõmbepinge [ ] = 100 MPa - lubatav lõikepinge bg = 350 MPa - lubatav muljumispinge F = 390kN ...
1 1. Ainetöö ülesanne Antud ainetöö ülesandeks on kirjeldada tigureduktori tiguratast, teostada sellele tugevusarvutused, valida selle valmistamiseks sobivaim materjal ning valmistustehnoloogia koos viimistlusega. 2. Algandmed Tõstetav mass m = 350 kg Maksimaalne joonkiirus vmax = 0,7 m/s Ratta diameeter d = 0,2 m Teo keermekäikude arv z1 = 1 Tiguratta hammaste arv z2 = 41 2 3. Eskiis 3 4. Tiguülekande arvutus Teo läbimõõduteguri vähim lubatud väärtus qmin = 0,212*z2 = 0,212 * 41 = 8,69 Valime sobivatest väärtustest (8, 10, 12,5 ... ) qmin = 10 mm Ülekande moodul m=3 Teo ning tiguratta telgede reaalne vahe mm Teo keerme tõstenurk = 5,71 ° Teo jaotusläbimõõt d1 = qm = 10 * 3 = 30 mm Teo peadeläbimõõt da1 = d1 + 2m = 30 + 2 * 6 = 36 mm Tiguratta jaotusläbimõõt d2 = z2m = 41 * 3 = 124 mm Tiguratta peadeläbimõõt da2 = d2 + 2m = 124 + 2 * 3 = 130 mm Tiguratta jalgaderingjoone läbimõõt df2 = d2 2...
MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ Kodutöö nr 5 Hammasülekanne Hammasratta materjal C45E (ReH = 370 MPa, Rm = 600 MPa, -1 = 275 MPa, -1 = 165 MPa). Hammasratta pinna kõvadus 400 HB Hammasratta hamba laius b = 25 mm; d jaotus = 200 mm; hammasratta moodul m = 2,5 (vt. Tabel 1). ...
A -7 B -1 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: MATB Alina Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 12.12.12 1.Ülesande püstitus: 1. Teha liistliite ja hammasliite joonis. Joonisele panna kõikide vajalike mõõtmed (tähised). 2. Liistu valikul pakkuda kõik liistliite mõõtmed koos tolerantsidega. 3. Teostada liistliite tugevusarvutused 4. Pakkuda alternatiivne hammasliite variant. 5. Analüüsida, mis on saadud liite eelised ja puudused. Milliseid seondliiteid oleks mõtekas kasutada antud koormuse ja konstruktsiooni korral. 6. Kuidas valitakse lubatav muljumispinge kui liistu, rummu ja võlli materjal on erineva voolepiiriga? Antud andmed: Võllile mõjuv pöördemoment M=950 Nm, Võlli läbimõõt d1=60 mm Võlli ja rummu ühenduspikkus (rummu laius) lv =50 mm.
..................................................................................... 3 1 Trossi valik.......................................................................................................................... 4 Laagrite valik...................................................................................................................... 4 Telje tugevusarvutused....................................................................................................... 6 Kronsteini tugevusarvutused.............................................................................................. 9 Kronsteini kinnituspoltide arvutus..................................................................................... 12 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................... 14 Lisad..............
Avaldada trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F. LÕIGE Nt - terastrossi pikijõud, see on tõmbejõud. Np puitvarda pikijõud, see on survejõud. Teen parema joonis nurkade leidmiseks. Nurk F-i ja y-telje vahel on 45o, ning x-telje vahel on samuti 45o. Nurk Np ja x-telje vahel on 0o, ning y-telje vahel on 90o. Nurk Nt ja x-telje vahel on 7o, ning y-telje vahel on 83o (joonisel on see nurk valesti). Tasakaalutingimus. Avaldan trossi ja puitvarda sisejõud => 3. Tugevusarvutused ja tugevustingimused 3.1. Terastrossi tugevustingimus 3.2. Arvutan terastrossi koormuse F suurima lubatud väärtuse Terastrossile on ilmselt ohutu, kui Täiskilonjuutonites F < 1 kN 3.3. Puitvarda tugevustingimus 3.4. Leian puitvardale ohutu koormuse F, mis sõltub varda läbimõõdust. 3.5. Leian puitvarda optimaalse läbimõõdu. 3.5.1. Leian kõigepealt terastrossi tõelise tugevusvaruteguri. 3.5.2. Leian diameetri, kui terastrossi varutegur on ligikaudu võrdne puitvarda omaga,
Vahelduval koormusel vähendada lubatav muljumispinge 25% võrra ning löökkoormustel 40 – 50% võrra. Malmrummu puhul vähendada [ ]C kaks korda. 1. Teha liistliite ja hammasliite joonis. Joonisele panna kõik vajalikud mõõtmed (tähised). 2. Liistu valikul pakkuda kõik liistliite mõõtmed koos tolerantsidega. 3. Teostada liistliite tugevusarvutused. 4. Optimeerida ühe liistuga liistliide. Arvutada liistu lõikeohtu ja muljumisohtu vältivad pöördemomendid. 5. Pakkuda alternatiivne hammasliite variant. Arvutada hammasliite soovitatav pikkus L. 6. Teostada hammasliite optimeerimine. Arvutada hammaste lõikeohtu ja muljumisohtu vältivad pöördemomendid. 7. Analüüsida, mis on saadud liite eelised ja puudused
........................................................................................4 2. Varrastarindi skeem joonmõõtkavas.......................................................................................5 .....................................................................................................................................................5 3. Trossi ja puitvarda sisejõud ja funktsioonid............................................................................6 4. Tugevusarvutused ja tugevustingimused..............................................................................10 4.1 Terastrossi tugevustingimus............................................................................................10 4.2 Terastrossi koormuse "F" suurim lubatud väärtus..........................................................10 4.3 Puitvarda tugevustingimus..............................................................................................10 4
Kuna toereaktsiooni Fc väärtus tuli negatiivne, siis on vektor joonisel vale pidi. 2.3. 2.4. Toereaktsioonide väärtused ja suunad on õiged. 3. Sisejõudude analüüs 3.1. Sisejõud lõikes D MD=0 3.2. Sisejõud lõikes C (+) 3.3. Sisejõud lõikes B (+) 3.4. Sisejõud lõikes E Selles punktis peaks QE=0 3.5. Sisejõud lõikes A FA=QA=7,5 kN(+) MA=0 3.6. Sisejõudude epüürid Ohtlikud ristlõiked on D ja E QE=0 QD=10 kN MD=0 4. Tugevusarvutused 4.1 INP-ristlõike nõutav tugevusmoment Painde tugevustingimus - suurim normaalpinge ristlõikes - ristlõike telg-tugevusmoment - ülesandes nõutav vartteguri väärtus - materjali voolepiir Ristlõike nõtav telg-tugevusmoment [W] = = = 26 kui paine on umber telje y 4.2 INP-ristlõike valik Valitakse sellise ristlõikega profiil mis vastab allolevale = 26 Tabelist on näha et sobib profiil INP100, mille = 34,2 26 4
muljumispinge [ ]C = 150 MPa terasrummu ja rahuliku koormuse juures. Vahelduval koormusel vähendada lubatav muljumispinge 25% võrra ning löökkoormustel 40 50% võrra. Malmrummu puhul vähendada [ ]C kaks korda. 1. Teha liistliite ja hammasliite joonis. Joonisele panna kõikide vajalike mõõtmed (tähised). 2. Liistu valikul pakkuda kõik liistliite mõõtmed koos tolerantsidega. 3. Teostada liistliite tugevusarvutused 4. Pakkuda alternatiivne hammasliite variant. 5. Analüüsida, mis on saadud liite eelised ja puudused. Milliseid seondliiteid oleks mõtekas kasutada antud koormuse ja konstruktsiooni korral. 6. Kuidas valitakse lubatav muljumispinge kui liistu, rummu ja võlli materjal on erineva voolepiiriga? TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL
Soone l: 56+0,3 · Liistu 12 x 8 mm pikkus: l lv (5...8) = 100 (5...8) = 95...92 mm Valitakse 90 eelisarvude reast. Ümarate otstega liistu pikkus, mida kasutatakse tugevusarvutustes muljumisele. lt = l w = 90 12 = 78 mm ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] 4. Tugevusarvutused Arvutatakse muljumispinge = 15 3846153 Pa 154 MPa > [] = 112,5 MPa · Kuna valitud liist ei rahulda tugevustingimust, lisatakse veel üks liist 180° nurga all ja tehakse kontroll muljumisele. = 76923076 Pa 77 MPa [] = 112,5 MPa Tugevuskontroll lõikele Varuteguriks valin [S] = 3 5. Alternatiivne hammasliite variant d = 46; D = 50; N = 8; b = 8 Keskmine radius r = = 24 mm
Lubatav muljumispinge []C = 150 MPa terasrummu ja rahuliku koormuse juures. Vahelduval koormusel vähendada lubatav muljumispinge 25% võrra ning löökkoormustel 40 50% võrra. Malmrummu puhul vähendada []C kaks korda. 1. Teha liistliite ja hammasliite joonis. Joonisele panna kõikide vajalike mõõtmed (tähised). 2. Liistu valikul pakkuda kõik liistliite mõõtmed koos tolerantsidega. 3. Teostada liistliite tugevusarvutused 4. Pakkuda alternatiivne hammasliite variant. 5. Analüüsida, mis on saadud liite eelised ja puudused. Milliseid seondliiteid oleks mõtekas kasutada antud koormuse ja konstruktsiooni korral. 6. Kuidas valitakse lubatav muljumispinge kui liistu, rummu ja võlli materjal on erineva voolepiiriga? 1. Liistliite ja hammasliite joonised Liistliide Hammasliide 2. Liistu valik Algandmed: M = 950 Nm d = 60 mm lv = 90 mm C55E
C = bD d Rullik Korpus F Telg Joonis 4.9 4.4. Tugevusarvutused lõikele ja muljumisele Tugevusarvutused lõikele (nihkele) ohtlikeim sisejõud on põikjõud Q (teised sisejõud kas puuduvad või nende mõju on vähetähtis) Tugevustingimus lõikel: Koormamisel vardas tekkiva lõikepinge [ ] väärtused ei tohi ületada lubatavat nihkepinget
C = bD d Rullik Korpus F Telg Joonis 4.9 4.4. Tugevusarvutused lõikele ja muljumisele Tugevusarvutused lõikele (nihkele) ohtlikeim sisejõud on põikjõud Q (teised sisejõud kas puuduvad või nende mõju on vähetähtis) Tugevustingimus lõikel: Koormamisel vardas tekkiva lõikepinge [ ] väärtused ei tohi ületada lubatavat nihkepinget
14) TTSmõjuda võivad koormused: Mtk=FvkLvk+FokLok liigendites, µ - hõõrdetegur lasti ja haaraja polüspast koosneb sisuliselt kahest 1. tõstetava lasti 20) Millisel juhul viiakse tugevusarvutused läbi ekvivalentkoormusega? Kui seadmele kokkupuutes. Eelpooltoodud tasakaalutingimusest on võimalik arvutada
Kindlasti isoleerida ilmastikukindlalt. 5. L kategooria sõidukil peab registreerimismärk olema kinnitatud direktiivi 2009/62/EÜ nõuetele vastavalt sõiduki taha. Sõiduk tuleb viia vastavusse nõuetega. 3. Lisa 4. Üksikkorras oma tarbeks valmistatud sõiduki registreerimiseks on vajalikud järgmised dokumendid: 1. Taolise Sõiduki soetamisel ostu-müügi leping. Koostamisel tehnilised joonised, tugevusarvutused. Vastavus sõiduki kategooriale seotud tehnonõuetega. 2. Dokumendid sõiduki põhiosade ja materjalide soetamise kohta. 3. Tehniline ekspertiisiakt, mis tõendab sõiduki kategooria vastavust määruses "Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ kirjeldatud punktidele. 4. Tüübivastavuse kinnitus 5. Riigilõiv registreerimisel, riigilõiv tüübikinnituse taotlemisel
Nihkepinged ei tohi põhimetallis ületada 30% lisametalli tõmbetugevusest või 40% põhimetalli tõmbetugevusest. Kui liide koormatud piki õmblust,siis saab osaliselt keevitatud õmblust kasutada niistaatilistel kui ka väsimuskoormustel,kuidmitte korrodeeruvates tingimustes. Nurkõmblused (fillet welds) Majanduslikult eelistada põkkõmblustele. Ei ole vaja servi faasida,koostamine lihtsam,lühem keevitusaeg.Liitepinnad vaja puhastda enne keevitamist. Kui tugevusarvutused nõuavad nurkõmblusi kõrgusega üle 16 mm,siis kaaluda võimalust valmistada kombineeritud õmblus " faasitud põkkõmblus+nurkõmblus. Õmbluste arvutamisel teha vahet mõistetel: Theoretical throat Actual throat Effective throat(kui võtame arvesse läbikeevituse,lubatud SMAW protsessil,täidistraadi ja robotite kasutamisel ehituskonstruktsioonide juures). Kuidas suhtuda erinevate kaateti pikkustega nurkõmblustesse.teoreetiliselt
1. Müüritise tugevus 10 4.2. Müüritise töötamine survel, tõmbel, lõikel ja paindel 10 4.3. Müüritise deformatsiooniomadused 11 5. Müüritise tugevdamine armeerimisega 5.1. Müüritise survetugevuse suurendamine 12 5.2. Müüritise pikiarmeerimine 12 6. Müüritise tugevusarvutused 6.1. Arvutuse alused 12 6.2. Vertikaalselt koormatud armeerimata müür 13 6.2.1. Avadeta seina ja postide tugevusarvutused 13 6.2.2. Nõtke ja ekstsentrilisustegur, survetsooni pindala 14 6.2.3. Seina arvutuslik kõrgus 15 6.2.4
Mahukahanemine toimub põhiliselt kahes järgus -nn plastne mahukahanemine, kohe kivinemise alguses ja üldine mahukahanemine, mis kestab pikka aega (kuni aasta). Sama protsess toimub ka betoonkividega müüritises. Temperatuuri mõju müüritisele Müüritis kui materjal soojenemisel paisub. Soojenemine ise sõltub müüritise asukohast konstruktsioonis, tema pinna värvist jne. Järgmises tabelis antakse mitmesuguste mõjutuste keskmised väärtused müüritusele. 10 Müürituse tugevusarvutused (vasta järgmistele punktidele)- arvutuse alused, koormused, nende määramine Arvutuste alused Konstruktsiooni (-elemendi) arvutamisel tuleb teda kindlasti vaadata koos terve konstruktsiooniga, eriti tuleb uurida sidemeid, millega on konstruktsioonid omavahel seotud. Kivimüürituse puhul on tähtsaks probleemiks nn jäik või sarniirne kinnitus. risunok Parempoolse pingeepüüri puhul tekib posti vasakus servas tõmbepinge.
muljumispinge [ ]C = 150 MPa terasrummu ja rahuliku koormuse juures. Vahelduval koormusel vähendada lubatav muljumispinge 25% võrra ning löökkoormustel 40 50% võrra. Malmrummu puhul vähendada [ ]C kaks korda. 1. Teha liistliite ja hammasliite joonis. Joonisele panna kõikide vajalike mõõtmed (tähised). 2. Liistu valikul pakkuda kõik liistliite mõõtmed koos tolerantsidega. 3. Teostada liistliite tugevusarvutused 4. Pakkuda alternatiivne hammasliite variant. 5. Analüüsida, mis on saadud liite eelised ja puudused. Milliseid seondliiteid oleks mõtekas kasutada antud koormuse ja konstruktsiooni korral. 6. Kuidas valitakse lubatav muljumispinge kui liistu, rummu ja võlli materjal on erineva voolepiiriga? TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I
15.3. Mis on pingekontsentraator? varda (detaili) geomeetria muutused, mis moonutavad pingete sujuvat laotumist ehk pingekontsentraatorid; 15.4. Joonestage mõned pingekontsentraatorid? Aste, soon, ava, pinnakonarused 15.5. Kuidas laotuvad pinged üksikkoormuse rakenduskoha lähedal? Sõltuvalt koormuse rakendumise viisist 15.6. Kuidas tuvastada, kas konkreetne detaili geomeetria muutus põhjustab pingete kontsentratsiooni või mitte? Teha katse või siis viia läbi tugevusarvutused. 15.7. Mis on pinge kontsentratsioonitegur(id)? pinge kontsentreerumise arvuline näitaja detaili mingis punktis 15.8. Kuidas arvutatakse kohaliku pinge suurim väärtus mingis lõikes? 15.9. Mille poolest põhimõtteliselt erinevad pinge teoreetiline ja efektiivne kontsentratsioonitegur? Effektiivne kontsentratsioonitegur on teoreetilisest väiksem Kui analüüsil kasutada effektiivse asemel teoreetilist kontsentratsioonitegurit, saadakse tulemus suurema tugevusvaruga 15.10
def.moodustab müüritise konstruktsioonis,pinna koormuse määramine on üldisest deformatsioonist värvist jms. sisuliselt tema vaid tühise osa. Betoonide, prognoosimine. Seetõttu mörtide ja müüritiste def-de 10. Konstruktsioonide tuleb alati arvutada, kas sõltuvus pingest on tugevusarvutused Arvutuse elemendi tugevuse analoogilised def-d alused, koormused. (vt seisukohalt on ohtlikum kasvavad pingest kiiremini, punkt 1). Konstruktsiooni koormuse üle või kuna müüritise koormamisel arvutamisel tuleb teda alahindamine või kas antud tekivad peale elastsete def-de vaadelda koos terve koormus üldse ka plastsed def-d
see valgub veeviimaritesse või filtreerub teemaa pinnasesse. Muldkeha peab olema nii projekteeritud, et kapillaarvee tõus ei ulatuks dreenkihi alapinnani. Minimaalne paksus 20 cm. Eristatakse nii filterpikitorudeta muldkeha laiust dreenkihti või muldkeha laiust pikifiltertorudega(8-10cm) dreenkihti. Materjalidena kasutatakse liiva, sõelmeid, kruusa või killustikku. Kui asjaolud võimaldavad võib dreenkihi asemel kasutada filtreerivat geotekstiili. 9) Katendiarvutuses tehtavad tugevusarvutused ja nende tähendus/sisu Kontrollitakse nelja tegurit 1. Katendi elastne vajum (Eüld vs Evaj), mis sõltub kihtide elastsusmoodulitest, paksustest ja koormamise ala suurusest. Evaj - vajalik elastsusmoodul ehk tee vajalik kandevõime oodatava koormussageuse suhtes. Eüld on üldine elastsusmoodul. Sisuks teada saada kui suurt koormust on võimalik antud katend vastu võtma ja kas antud konstruktsioon täidab etteantud tingimusi (Evaj = Eüld, lubatud piir +-5%). 2
struktuuri järsud muutused. 15.3. Mis on pingekontsentraator? varda (detaili) geomeetria muutused, mis moonutavad pingete sujuvat laotumist ehk pingekontsentraatorid; 15.4. Joonestage mõned pingekontsentraatorid? Aste, soon, ava, pinnakonarused 15.5. Kuidas laotuvad pinged üksikkoormuse rakenduskoha lähedal? Sõltuvalt koormuse rakendumise viisist 15.6. Kuidas tuvastada, kas konkreetne detaili geomeetria muutus põhjustab pingete kontsentratsiooni või mitte? Teha katse või siis viia läbi tugevusarvutused. 15.7. Mis on pinge kontsentratsioonitegur(id)? pinge kontsentreerumise arvuline näitaja detaili mingis punktis 15.8. Kuidas arvutatakse kohaliku pinge suurim väärtus mingis lõikes? 15.9. Mille poolest põhimõtteliselt erinevad pinge teoreetiline ja efektiivne kontsentratsioonitegur? Effektiivne kontsentratsioonitegur on teoreetilisest väiksem Kui analüüsil kasutada effektiivse asemel teoreetilist kontsentratsioonitegurit, saadakse tulemus suurema tugevusvaruga 15.10
Eelprojekt nagu nimetus ütleb, on millelegi eelnev. Siin peetakse silmas, et eelprojekti põhjal koostatakse ka põhiprojekt. Ometi ehitusluba väljastatakse juba eelprojekti staadiumis ning see on piisavalt detailne lihtsa suvila või elamu ehitamiseks. Kui hoone kujus on mõningad ebatavalised aspektid, nt suur raudbetoonplaat konstruktsioon peaaegu õhus lesivana, siis peaks klient arvestama ka põhiprojekti või tööjoonistega, kus teostatakse täpsed tugevusarvutused. Eelprojekti maksumus sõltub täiesti projekti raskusastmest. Hinnaklass algab 400 eurost ning lõppeb 1400ga. Seega on keeruline rääkida konkreetsest maksumusest. Hinnapakkumisi tehes, peaks firmad eeldama, et kliendile on väljastatud kov'i poolt projekteerimistingimused. Lisaks võiks kliendil olla ka visioon hoonest, mida ta tellib. Muidugi võib visiooni ka koos arhitekti või projekteerijaga kujundada, kuid seljuhul peab arvestama, et hinnapakkumist ei saagi kohe tulla
plasma keevitus); elektronkeevitus; laserkeevitus; termiitkeevitus. 2) Survekeevitus: kontaktkeevitus (punkt-, joon-, reljeef-, põkk-, sulapõkk-keevitus); külmsurvekeevitus; hõõrdkeevitus; sepakeevitus; plahvatuskeevitus; ultrakeevitus; difusioonkeevitus; induktsioonkeevitus; vastakkaarkeevitus. Keevitustehnoloogia käsitleb keevitusprotsessi, kui toodete valmistamist detailidest ja pooltoodetest. Keevitustehnoloogia hõlmab: Keevitustoodete projekteerimine, tugevusarvutused, kvaliteediastmed Keevitusprotsesse, seadmeid, mehhaniseerimist Keevitusmetallurgiat, põhi ja lisa materjalide sobivust, keevitatavust Kvaliteedi tagamist, jörelvalvet, kontrolli, personali pädevust jm Töökeskonda, eralduvaid gagase, kiirgust, müra, ergonoomikat jm 2. Keevisliited. Keevisliidete tsoonid ja keevitusasendid (skeemid!). Nim keevitamise teel saadud mitme detaili tervikliidet. Keevisliited jagunevad: põkkliide; nurkliide; ots- ehk servliide; katteliide; T e vastakliide.
T b kolmnurga külje B pikkus, [m]. keskpunktis (punktides B). B Joonis 3.24 Priit Põdra, 2004 47 Tugevusanalüüsi alused 3. DETAILIDE TUGEVUS VÄÄNDEL 3.6. Tugevusarvutused väändel 3.6.1. Lubatav väändepinge Eelnevast: Konstruktsiooni ohutuse tagamiseks lubatakse detilides tekkida pingete väärtusi, mis on piirpingest vähemalt varutegur korda väiksemad Lubatav väändepinge = konkreetses ülesandes [ ] = lim
Masinaehituse eriala Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................3 1. TÖÖ ANALÜÜS..............................................................................................................................5 2. SILINDRI KONSTRUKTSIOON ...................................................................................................7 2.1 Tugevusarvutused.......................................................................................................................8 3. VALMISTAMISE TEHNOLOOGIA ............................................................................................12 3.1 Tootmismaht.............................................................................................................................12 3.2 Sisseostu detailid .....................................................................................
5 ; A kus: N sama asukoha ristlõike pikisisejõud, [N]. Priit Põdra, 2004 26 Tugevusanalüüsi alused 2. DETAILIDE TUGEVUS TÕMBEL JA SURVEL 2.6. Tugevusarvutused tõmbel ja survel 2.6.1. Lubatavad pinged Lubatav pinge = konkreetse ülesande (koormusseisundi) [ ] = lim ja [ ] = lim puhul ohutuks loetud pinge: [S ] [S ] kus: []; [] lubatav normaalpinge ja lubatav nihkepinge, [Pa]; lim; lim materjali piirseisundile vastavad normaal- ja nihkepinge
Kujundi kesk-peateljestik = selline · telginertsimomendid on ekstremaalsed (üks on suurima ja teine vähima väärtusega); kujundi pinnakeskmes algav ristteljestik, mille suhtes arvutatud: · tsentrifugaalinertsimomendi väärtus on null. Painde tugevusarvutused tehakse varda kesk-peatasandites ehk Selleks, et paindetugevust analüüsida, peab olema teada ristlõike kesk-peatelgede asend. 5.5.2.1. Näide. Liitkujundi kesk-peainertsimomentide arvutus Määrata kujundi (Joon. 5.15) kesk-peatelgede asend ning arvutada kesk- peainertsimomendid! Lahenduskäik: · kujund koosneb kolmest liht-osakujundist: (1) - poolring, (2) kolmnurk ja (3)
Kujundi kesk-peateljestik = selline · telginertsimomendid on ekstremaalsed (üks on suurima ja teine vähima väärtusega); kujundi pinnakeskmes algav ristteljestik, mille suhtes arvutatud: · tsentrifugaalinertsimomendi väärtus on null. Painde tugevusarvutused tehakse varda kesk-peatasandites ehk Selleks, et paindetugevust analüüsida, peab olema teada ristlõike kesk-peatelgede asend. 5.5.2.1. Näide. Liitkujundi kesk-peainertsimomentide arvutus Määrata kujundi (Joon. 5.15) kesk-peatelgede asend ning arvutada kesk- peainertsimomendid! Lahenduskäik: · kujund koosneb kolmest liht-osakujundist: (1) - poolring, (2) kolmnurk ja (3)
Suurte ja väikeste saleduste vahel on nn keskmised saledused, kus Euleri valemit kasutada ei saa, ning arvutusteks kasutatakse teisi meetodeid. Suurem osa konstruktiivseid elemente satub just keskmiste saleduste piirkonda. Nõtketegur: Vardale stabiilsustingimus kriitilise pinge abil Nõtketegur näitab, mitu korda tuleb vähendada lubatavat (surve)pinget selleks, et oleks täidetud stabiilsustingimus. 13. Tugevusarvutused kandevõime järgi. Konstruktsiooni tugevusarvutusel lubatava pinge meetodil loetakse, et ohtlik olukord satub siis, kui konstruktsiooni materjalis tekib piirseisund. Kui tegemist on hapra materjaliga, siis loetakse, et piirseisund tekib siis, kui mistahes konstruktsiooni punktis pinge jõuab tugevuspiirini. Hapra materjali puhul tugevuspiiri ületamisega kaasneb pragude teke ja tihti sellega on konstruktsiooni kandevõime ammendatud.
Vastused 1.1. Sissejuhatus, aine alusmõisted, skeemid, klassifikatsioonid 1. Tootmine on protsess mille käigus valmistatakse esemeid ja materjale.Tooted on tootmisprotsessis valmivad esemed ja materjalid. Ka mis tahes ese või esemete kogum,mida ettevõte (aga miks mitte ka üksikisik!) valmistab. Tooteid tarbib inimene vahetult või vajab tootmise edasiarendamiseks. Tooteks võib olla ka teenus, projekt, programm, telesaade jms. Põhitoode on selline toode, mida valmistatakse müügiks. Põhitoodeteks on näiteks masinad,arvutid, autod, laevad, telerid jms; samuti aga ka mitmesuguste seadmete koostisosad -- detailid(kruvid, mutrid, kirjaklambrid, rõngastihend jne.) ja koostud ehk lihtsalt - komponendid. Abitoodeteks loetakse aga sellised tooted, mis on tootjale vajalikud põhitoodete valmistamisel ja mida mujal ei valmistata või mida pole mingil põhjusel kasulik teistelt osta. Need on kõigepealt mitmesugused töövahendid, -abinõud ja -riistad, mõn...
kandepiirseisundi ületamist ja ilma ehitusmateriali raiskamist Koostas N.N 2011 40 TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 12. Kasutatud kirjandus 1. Kivikonstruktsioonid EVS 1996-1-1:2002(EPN-ENV 6.1.1 Eesti projekteerimisnormid (eelnõu), 1998); 2. Kivikonstruktsioonid. Konstruktsioonielementide ja sõlmede tugevusarvutused. Abimaterjal EPN-ENV 6.1.1 kasutajale EPN 6/AM-1, 1999 (koostas V. Voltri); 3. Kivikonstruktsioonid. Kivihoonete stabiilsus. Abimaterjal EPN-ENV 6.1.1 kasutajale EPN 6/AM-2 (koostas V. Voltri); 4. Lumekoormus EPN-ENV 1.2.5; 5. Tuulekoormus EPN-ENV 1.2.6 ; Koostas N.N 2011 41 TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 Tulepüsivus Piirded katusest kõrgem
Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Kivikonstruktsioonid Loengukonspekt V. Voltri I osa Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 1 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Sisukord Kivikonstruktsioonid .................................................................................................................. 3 1. Sissejuhatus ............................................................................................................................ 3 1.1 Üldiselt ............................................................................................................................. 3 1.2 Terminid ja tähised .......................................................................
6 Q v ( x = a ) = Ra Q p ( x = a ) = R a - P1 Q v ( x = a + b) = R a - P1 Q p ( x = a + b) = R a - P1 - P2 Q ( x = L ) = R a - P1 - P2 + R b = 0 Liigendis paindemoment =0. M(x=0)=0; M(x=a)= Ra * a ; M(x=a+b)= Ra (a + b) - P1 * b Kontroll: M ( x =a +b ) = Rb * c = Ra (a + b) - P1 * b paremalt 1.7. Normaalpinge ja nihkepinge põikpaindel. Tala tugevusarvutused. Ülesanne: Määrata ühtlase lauskoormusega liimpuittala kandevõime. Normaalpinge: x=Mzy/I z y vaadeldava kihi kaugus ristlõike keskteljest z; I z telgin.moment z telje suhtes. Mz ja y on märgiga suurused, I z alati positiivne. Mz ja Iz on ristlõike ulatuses konstantsed, y muutuv koordinaat. Nihkepinge: xy=Qxy*Sz0/Iz b(y) Sz0- lõikega eraldatud osa staatiline moment peakesktelje z suhtes; Maksimaalsed nihkepinged on tala hor. peapinnal.
EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
