ANDEKA LAPSE TUNNUSED Andekust on keeruline defineerida. Lindgren ja Suter (1994) käsitlevad andekatena lapsi, kes oma väljapaistvate võimete poolest suudavad saavutada silmapaistvaid tulemusi. Andekad lapsed kuuluvad erivajadustega laste hulka, sest nad vajavad oma arengupotensiaalide realiseerimiseks kasvukeskkonna kohandamist (Häidkind, Kuusik 2009). Viimastel aastakümnetel ei peeta andekuse põhinäitajaks enam intelligentsuskvooti (IQ), vaid rohkem tähtsustatakse loovust: mõtete voolavust, originaalsust, probleemi nägemise võimet (Sikka 2002). Kui lapse intelligentsuskvoot (IQ) on 120 – 130, siis hinnatakse ta andekaks (Sepp 2010). Selleks, et saada mitmekülgsemat hinnangut, on peale intelligentsustestide ka spetsiaalsed skaalad, mille abil andekuse omadusi välja selgitada arvestades lapse psühholoogilisi omadusi ning edukust ja võimeid eri valdkondades. Süsteemseks mudeliks andekate õpilaste identifits...
. 12000 12000 12000 .. 15000 15000 15000 .. 20000 20000 20000 .. 30000 30000 30000 .. Vald Nimi Telefon Isikukood Massiaru Männik Elvi - 47110060467 Massiaru Paju Ants 5127657 35302070214 Massiaru Roos Margus 5023543 37111200348 Massiaru Sirel Kristel 5775169 48007150516 Massiaru Toomsalu Tiina 5784941 44601210234 Massiaru Tubin Juulia 5534903 45209010485 Surju Ilves Tom 5491681 37302150417 Surju Meister Anton 5744042 34112180084 Surju Mäger Karl 5095125 34203130136 Surju Oks Aarne 5111918 35001130124 Surju Oks Kristiina 5064516 45809140289 Surju Okspuu Reijo - 38206070961 Tali Kadak Priit 5774191 35404050446 Tali Karu Salme 5436197 48305030944 Tali Kesa Katy 5378397 46404170054
Põhjenda oma valikut. 1) Aleksander Saebelmann-Kunileid Aleksander Eduard Thomson Friedrich August Saebelmann Karl August Hermann 2) Johannes Kappel Miina Härma Konstantin Türnpu Aleksander Läte 3) Rudolf Tobias Artur Kapp Mihkel Lüdig Peeter Süda Artur Lemba Link: 4) Mart Saar Cyrillus Kreek Heino Eller Link: 5) Adolf Vedro Tuudur Vettik Eduard Tubin Link: 6) Gustav Ernesaks Villem Kapp Eugen Kapp Link 7) Veljo Tormis Eino Tamberg Arvo Pärt Link 8) Lepo Sumera Rene Eespere Alo Põldmäe Link: 9) Peeter Vähi Sven Grünberg Urmas Sisask Alo Mattiisen Link:
Muusikaajalugu 1. Millistest allikatest pärinevad varasemad teated Eesti alade muusikast? Mis on kirmes? Suuline pärimusmuusika. Esimesi vihjeid eestlaste endi laulmise kohta võib lugeda Taani ajaloolase Saxo Grammaticuse kroonikast ,, Gesta Danorum" (1172). Suuremate kloostrite ja kirikute juures peeti jumalateenistuste järel ilmalikke pidustusi, nn kirmeseid. 2. Kes olid hernhuutlased, ehk Vennastekoguduslased. Milline oli nende roll eestlaste muusikalisel harimisel? Too välja nii positiivsed kui ka negatiivsed jooned. Hernhutlased ehk vennaskoguduslased on käsitöölised-jutlustajad. Oma õpetust levitades kandsid nad hoolt rahvahariduse eest: õpetasid lugema ja kirjutama ning levitasid tarvilikku kirjandust. Vennaskogudes oli suur roll laulmisel. Laulud olid rahvale meelepärassed ja arusaadavamad võrrel...
olav ehala nukitsamees, sabata krokodill, buratino, muusikalid praegu: keskkooli muusikal, evita, ämblik naise suudlus, nukitsamees, sugar, ( impressionism: claude debussy fauni pärastlõuna ). BALLETT prantsusmaa 17. saj, eelkäijad: prantsuse kuningate ( louis XIV ) peod, keskaja rändmuusikute ja zonglööride tantsuvormid, renessansiajastu õukonnaetendused, ühendab: tants, muusika, kirjandus, kujutav kunst lavakujundus, helioojad: eduard tubin kratt, pjotr tsaikovski luikede järv, adolphe adam giselle, bela bartok võlumandariin, sergei prokofjev romeo ja julia. ITAALIA laululiigid ballaadid ja lüürilised laulud, napoli laul, lõuna itaalia rahvatants tarantella, euroopa kunstmuusika ( kirja pandud muusika ) areng, viiuli meistrid antonio stradivari, andrea guarner, niccolo amati, viiuli virtoos niccolo paganini, haamerklaver bartolomeo cristofor
34212180084 Jana Kaal Viljandi Nurga 4-98 35508240148 Erika Kasemets Põlva Lasnamäe 50/10-23 36303030988 Faina Kukk Loksa Kärberi 14 - 2 37403030624 Valve Mäesalu Saku Sepa 2 - 3 48209130038 Annika Paju Tallinn Ehitajate tee 74-32 37103260243 Evelin Põld Haapsalu Võidu 80 46003030319 Hilja Raid Tartu Võru 2-122 38006080465 Juulia Tubin Kallaste Vana-Kalamaja 7-9 36809040675 Maarja Ambros Tallinn Ümera 60-45 35204120460 Einar Ehala Jõhvi Kivimurru 11 - 10 36612210549 Andrus Koort Türi Taime 19 - 5 38403010526 Erki Lepiksoo Tapa Sütiste 39-64 38108200347 Ahti Tubin Kadrina Vana-Kalamaja 7-9 36506070555 Karl Agur Tallinn Ringi 3-18 37808220891 Reijo Bauman Tartu Raadiku 19-73
08.1945 67 34606190557 Sirje Härm M 19.06.1946 66 34212180084 Jana Kaal M 18.12.1942 70 35508240148 Erika Kasemets M 24.08.1955 57 36303030988 Faina Kukk M 03.03.1963 50 37403030624 Valve Mäesalu M 03.03.1974 39 48209130038 Annika Paju N 13.09.1982 30 37103260243 Evelin Põld M 26.03.1971 41 46003030319 Hilja Raid N 03.03.1960 53 38006080465 Juulia Tubin M 08.06.1980 32 36809040675 Maarja Ambros M 04.09.1968 44 35204120460 Einar Ehala M 12.04.1952 60 36612210549 Andrus Koort M 21.12.1966 46 38403010526 Erki Lepiksoo M 01.03.1984 29 38108200347 Ahti Tubin M 20.08.1981 31 36506070555 Karl Agur M 07.06.1965 47 37808220891 Reijo Bauman M 22.08.1978 34 35101130124 Kaivo Berk M 13.01.1951 62
1910 alaliselt Berliin. Annab muusikatunde, esineb pianisti ja organistina, avaldab artikleid muusikaajakirjades. 1912 kutsuti Tobias Berliini Kuningliku Akadeemilise Muusikaülikooli õppejõuks. 1913 külastas viimane kord Eestist. 1992 toodi põrm Eestisse. Pikemat aega oma elus kavandas Kalevipoja ainelist ooperit. Küll aga said valmis nt: ballad ,,Sest Ilmaneitsist ilusast", muusikaline episood ,,Kalevipoeg põrguväravas". Eesti esimene ballett Eduard Tubin ,,Kratt", esimene ooper Evald Aav ,,Vikerlased". RUDOLF TOBIAS ( 1873 - 1918 ) Esimene Eesti komponistidiplomiga helilooja. Suurepärane organist, dirigent, muusikakirjanik " Olgem eestlased, saagem eurooplasteks". Sündis Hiiumaal, Käinas. Kolis perega Kullamaale, Haapsalu lähedale. Esimene muusikaline haridus isalt. Isa oli köster. Gümnaasiumi kõrvalt sai muusikateooria tunde ja oreliõpetust Tallinnas ( Toomkiriku organisti käest). 1893 astus Peterburi Konservatooriumisse
44409100049 Evi Sarapik Kiili 45109030894 Katy Veesimaa Tartu 36809040675 Maarja Ambros Tallinn 48308230166 Laine Eek Tallinn 44508020335 Aigi Härm Saku 47103260243 Evelin Põld Haapsalu 46003030319 Hilja Raid Tartu 44212180084 Jana Kaal Viljandi 47403030624 Valve Mäesalu Saku 48209130038 Annika Paju Tallinn 48006080465 Juulia Tubin Kallaste 44606190557 Sirje Härm Tallinn 45508240148 Erika Kasemets Põlva 45909050610 Helen Aigro Pärnu 46303030988 Faina Kukk Loksa 37808220891 Reijo Bauman Tartu 48306070961 Erna Eek Narva 48205090295 Aadu Elson Haapsalu 37007260696 Einar Laanepõld Kadrina 48311130833 Heli Lind Saue 47608150058 Raivo Lokk Türi 34304170615 Eino Luige Saku
Esimese Maailmasõja, okupatsiooni ja Vabadussõja ajal teatritegevus ei lakanud. 1920-ndate aastate algul juhtis teatrit näitlejate komisjon. 1925-1931 - oli teatri eesotsas Voldemar Mettus. Teatri külastatavus langes, võlakoorem kasvas. Direktoriametit pidasid lühemat aega August Gailit ja August Sunne. 1935 - sai direktoriks Otto Aloe, draamalavastajaks Kaarli Aluoja, ooperilavastajaks Eino Uuli, liikumisjuhiks Ida Urbel, dirigendiks Juhan Simmi kõrvale Eduard Tubin. Esimene eesti rahvuslik ooper, Aava "Vikerlased", lavastati Vanemuises 1935. aastal. Olulise koha omandas ooper. 1939 - jõuti Ida Urbeli eestvõttel esimese iseseisva tantsuetenduseni, milleks oli P. Tshaikovski "Karnevalisüit". 1937-1939 - ehitati uus, 500-kohaline teatrisaal. Vana teatrisaal ehitati ümber kontserdisaaliks. 1940 - pärast Eesti annekteerimist Nõukogude Liidu koosseisu määrati Vanemuise juhiks Kaarel Ird
Esimene peadirigent oli ka ooperiteatri muusikajuht Raimund Kull. 1920. aastate lõpul jõudis kõrgtasemele "Estonia" ooperilava. 1944. aastaks on "Estonia" laval olnud tervelt neli Wagneri ooperit: "Lendav Hollandlane", "Lohengrin", "Tannhäuser" ning "Tristan ja Isolde". 1920. aastatest peale mängiti ooperit regulaarselt ka "Vanemuises". 1928. aastal tuli lavale Evald Aava "Vikerlased". 1930. aastatel, tuli heliloomingusse meie suurim sümfoonik Eduard Tubin (10 sümfooniat!). 1984. aastal asutatud Tallinna Keelpillikvarteti Keerulised ajad 1942. aastal koondati kunstiinimesed Jaroslavlis Eesti Kunstiansamblitesse. 1944. aastal asutati Eesti Rahvusmeeskoor (RAM). 1944. aasta sügisel, kui nõukogude väed olid jõudnud taas Eestisse, algas suur põgenemine Läände. Muusikute read hõrenesid tuntavalt. 9. märtsil 1944. aastal sai pommitabamuse "Estonia" maja. 1940. aastatel väga tugevasti kannatas ka ooperiteater.
korratakse aga repriisis samas helistikus. Sageli lõpetab vormi coda (itaalia k. saba) Kelle loomingus kujunes välja klassikaline sümfoonia? Klassikaline sümfoonia kujunes välja Joseph Haydni loomingus. Sellepärast nimetatakse Haydnit vahel ka sümfoonia "isaks". Tähtsamad punktid Märkus: Enamus tähtsamaid punkte on kirjas juba küsimuste näol! Eesti sümfoonikud XX sajandil. Vt. JOLEMI II osa. · Artur Kapp (18781952) · Eduard Tubin (19051982) · Jaan Rääts (s. 1932) · Lepo Sumera (s. 1950) AJASTUD Tähtsamad punktid Ajastud · Barokkajastu Kestis kuni XVIII saj. keskpaigani · Klassitsismiajastu Algas XVIII saj. keskpaigast ja kestis umbes 1820. aastani Klassitsism on kunstide suund, mis rõhutab vaimset selgust, lihtsust ja vormitäitust.
EV SISEPOLIITIKA 15juuni 1920 vastu võetud põhiseadus: Kõrgeima võimukandja oli rahvas. Kõrgem seadusandlik võim parlamendile e. Riigikogule. Riigikogu valiti iga 3a. Järel õldistel õhetaolistel otsestel valimistel 3ks. Aastaks. Parlamendi funktsiooni kuulus seaduste andmine, eelarve, maksud laenud ja istungid oli avalikud. Kõrgem täidesaatev võim oli valitsusel, mille eesotsas oli riigivanem e. Riigihoidja. Valitsus vastutas oma parlamendi ees ja parlament kinnitas seadused. Rahvas sai oma tahet avaldada riigikogu valimistel: rahvahääletusega või rahaalgatusega. Kehtestati dem. Vabadused, mida võis keeleata sõjaseisukorra väljakuulutamisega. Poliitiliste parteide teke: Parempoolsed: Põllumeestekogud- liidrid: Päts Laidonen, Teemant. Kuulusid sinna suurtalunikud ja põllumajandussaaduste turustus. Kristlik Rahvaerakond, liidrid: Akel ja Lattik, usuliste ringkondade huvide kaitsjad. Põllumeeste Asunike ja Väikemaapidajate Koondis, eraldus...
37111200348 Roos Margus Massiaru 8 38105090295 Saar Erki Kabli 4 34811280456 Salu Argo Abja 8 34810190405 Salu Karl Uulu 5 37105220288 Salu Kustav Laiksaare 9 37006180544 Salumets Erno Võiste 11 44607080463 Sarapik Evi Tori 13 46802240722 Siil Aigi Tali 3 48007150516 Sirel Kristel Massiaru 7 44601210234 Toomsalu Tiina Massiaru 14 35901050084 Tubin Ahti Tali 12 45209010485 Tubin Juulia Massiaru 7 35312110930 Vesi Kaspar Abja 5 36504060863 Väljas Arvi Abja 10 Telefon 5413354 5120371 5057838 5491681 5538140 - 5774191 5167468 5265690 5436197 5378397 5349248 5213901 5777718 5742433 - 5172207 5744042 5056572 5410935 5197749 5086108 5319856 5219908 5095125 5356094 5344649 5555866 - 5015458 5685829 5010964 5168395 5041124 5187660 5755394 5264197 5111918 5064516 - 5127657 5472626
asjaarmastusliku taustaga. Teise põlvkonna sümfooniaorkestri klassikaline koosseis. euroopaliku koolituse ja ambitsioonide tõusuga Saar, Rudolf Tobias, Heino Eller, Eduard 19. 20. saj I arkamisaja omalooming matkis Balti-Saksa kultuuriruumi esteetikat; II loojate looming põhines professionaalsele Tämbri rikastamiseks kasutatakse võetakse kasutusele kõik klassikaliromantilisest Tubin, Arvo Pärt, Veljo Tormis, Eino ärkamisajal võeti eeskujuks euroopa romantilised standardid ning koolitusele Peterburi konservatooriumist. Pikka pärimusmuusika instrumente (2006 ajastust pärinevad zanrid. Tänapäeval tõlgendatakse Tamberg, Lepo Sumera, Raimo Kangro,
37111200348 Roos Margus Massiaru 8 38105090295 Saar Erki Kabli 4 34811280456 Salu Argo Abja 8 34810190405 Salu Karl Uulu 5 37105220288 Salu Kustav Laiksaare 9 37006180544 Salumets Erno Võiste 11 44607080463 Sarapik Evi Tori 13 46802240722 Siil Aigi Tali 3 48007150516 Sirel Kristel Massiaru 7 44601210234 Toomsalu Tiina Massiaru 14 35901050084 Tubin Ahti Tali 12 45209010485 Tubin Juulia Massiaru 7 35312110930 Vesi Kaspar Abja 5 36504060863 Väljas Arvi Abja 10 Telefon Vald 5413354 Surju 5120371 Tori 5057838 Asuja 5491681 5538140 - 5774191 5167468 5265690 5436197 5378397 5349248 5213901 5777718 5742433 - 5172207 5744042 5056572 5410935 5197749 5086108 5319856 5219908 5095125 5356094 5344649 5555866 - 5015458 5685829 5010964 5168395 5041124 5187660 5755394 5264197 5111918
37111200348 Roos Margus Massiaru 8 38105090295 Saar Erki Kabli 4 34811280456 Salu Argo Abja 8 34810190405 Salu Karl Uulu 5 37105220288 Salu Kustav Laiksaare 9 37006180544 Salumets Erno Võiste 11 44607080463 Sarapik Evi Tori 13 46802240722 Siil Aigi Tali 3 48007150516 Sirel Kristel Massiaru 7 44601210234 Toomsalu Tiina Massiaru 14 35901050084 Tubin Ahti Tali 12 45209010485 Tubin Juulia Massiaru 7 35312110930 Vesi Kaspar Abja 5 36504060863 Väljas Arvi Abja 10 Telefon 5413354 Vald 5120371 Kabli 5057838 Uulu 5491681 Laiksaare 5538140 - 5774191 5167468 5265690 5436197 5378397 5349248 5213901 5777718 5742433 - 5172207 5744042 5056572 5410935 5197749 5086108 5319856 5219908 5095125 5356094 5344649 5555866 - 5015458 5685829 5010964 5168395 5041124 5187660 5755394 5264197
47111150090 Tiina Rajamäe Viljandi 44012150956 Aasa Randla Kunda 38104220473 Aare Raudsepp Tallinn 37111200348 Margus Roosimägi Kallaste 34810190405 Karl Salu Rakvere 34811280456 Argo Salu Jõgeva 37105220288 Kustav Salu Jõhvi 37006180544 Erno Salumets Kuressaare 44607080463 Evi Sarapik Kiili 44601210234 Tiina Toomsalu Loksa 45209010485 Juulia Tubin Kallaste 35901050084 Ahti Tubin Kadrina 46404170054 Katy Veesimaa Tartu 35312110930 Kaspar Veesimaa Tapa 36504060863 Arvi Väljas Tallinn Aadress Pereseis Osakond Amet Palk Ringi 3-18 vabaabielus Tootmine tööline 480 Randla 13 - 619 vallaline Müük sekretär 567 Raudla 30a-20 abielus Tootmine lukksepp 767
1928.aastal. 1929.a. ilmus "Estonias" lavale Artur Lemba "Kalmuneid", aasta hiljem tema "Armastus ja surm" ning 1933.a. "Elga". 1935.a. korraldati "Estonias" ooperite konkurss, kuhu laekus 6 lavateost. Eesti oopereid: Gustav Ernesaks, "Tormide rand", "Pühajärv" Eugen Kapp, "Tasuleegid", "Rembrandt" Eino Tamberg, "Raudne kodu", "Cyrano de Bergerac" Veljo Tormis, "Luigelend" Eduard Tubin, "Barbara von Tisenhusen", "Reigi õpetaja" Raimo Kangro "Ohver" Kokkuvõte Kultuurielu kiire areng oli tingitud eelkõige eestlaste tahtejõust ja haridustaseme tõusust. Sajandivahetus tõi kaasa kultuuri arengu, rahvusliku ärkamise ja traditsioonide elavnemise. Levima hakkas ühtekuuluvustunne ning tahtmine seda loominguliselt väljendada. See tõi endaga kaasa muusika, kirjanduse, ja kunsti arengu. Muusika mitmekesistus, heliloojatel oli võimalik omandada
und TallinnPärnu Boden gut. Mittlerweile ist auch in den Zügen drahtloses Internet verfügbar, wenn auch nur in der 1. Klasse. Musik Estnische Volkstanzgruppe als Kulturträger auf Auslandsreise Weltweit bekannt ist Arvo Pärt, ein zeitgenössischer Komponist moderner Klassik. Rudolf Tobias, Ausgang des 19. Jahrhunderts der erste estnische Komponist, ist Kennern der Chormusik durch seine Motetten auch außerhalb Estlands ein Begriff. Eduard Tubin machte im 20. Jahrhundert durch seine romantischen bis atonalen Symphonien auf Estland aufmerksam, was im Jahr 2005 durch ein großes Festival gewürdigt wurde. Neeme Järvi ist Dirigent von Weltruf, ebenso sein Sohn Paavo Järvi (derzeit Cincinnati Symphony Orchestra und hr-Sinfonieorchester Frankfurt). Im Popularbereich kommt dem Pianisten Olav Ehala eine große Bedeutung zu, der zahlreiche Filmmusiken schrieb und bei Theaterproduktionen mitwirkt
37111200348 Roos Margus Massiaru 8 38105090295 Saar Erki Kabli 4 34811280456 Salu Argo Abja 8 34810190405 Salu Karl Uulu 5 37105220288 Salu Kustav Laiksaare 9 37006180544 Salumets Erno Võiste 11 44607080463 Sarapik Evi Tori 13 46802240722 Siil Aigi Tali 3 48007150516 Sirel Kristel Massiaru 7 44601210234 Toomsalu Tiina Massiaru 14 35901050084 Tubin Ahti Tali 12 45209010485 Tubin Juulia Massiaru 7 35312110930 Vesi Kaspar Abja 5 36504060863 Väljas Arvi Abja 10 Telefon 5413354 5120371 5057838 5491681 5538140 - 5774191 5167468 5265690 5436197 5378397 5349248 5213901 5777718 5742433 - 5172207 5744042 5056572 5410935 5197749 5086108 5319856 5219908 5095125 5356094 5344649 5555866 - 5015458 5685829 5010964 z 5168395 5041124 5187660 5755394 5264197 5111918 5064516 - 5127657
45909050610 Helen Aigro Pärnu 48308230166 Laine Eek Tallinn 44508020335 Aigi Härm Saku 44606190557 Sirje Härm Tallinn 44212180084 Jana Kaal Viljandi 45508240148 Erika Kasemets Põlva 46303030988 Faina Kukk Loksa 47403030624 Valve Mäesalu Saku 48209130038 Annika Paju Tallinn 47103260243 Evelin Põld Haapsalu 46003030319 Hilja Raid Tartu 48006080465 Juulia Tubin Kallaste 36809040675 Maarja Ambros Tallinn 35204120460 Einar Ehala Jõhvi 36612210549 Andrus Koort Türi 38403010526 Erki Lepiksoo Tapa 38108200347 Ahti Tubin Kadrina 36506070555 Karl Agur Tallinn 37808220891 Reijo Bauman Tartu 35101130124 Kaivo Berk Rapla 35909140289 Olav Berk Viljandi 48306070961 Erna Eek Narva 48205090295 Aadu Elson Haapsalu
44212180084 Jana Kaal Viljandi Nurga 4-98 45508240148 Erika Kasemets Põlva Lasnamäe 50/10-23 46303030988 Faina Kukk Loksa Kärberi 14 - 2 47403030624 Valve Mäesalu Saku Sepa 2 - 3 48209130038 Annika Paju Tallinn Ehitajate tee 74-32 47103260243 Evelin Põld Haapsalu Võidu 80 46003030319 Hilja Raid Tartu Võru 2-122 48006080465 Juulia Tubin Kallaste Vana-Kalamaja 7-9 36809040675 Maarja Ambros Tallinn Ümera 60-45 35204120460 Einar Ehala Jõhvi Kivimurru 11 - 10 36612210549 Andrus Koort Türi Taime 19 - 5 38403010526 Erki Lepiksoo Tapa Sütiste 39-64 38108200347 Ahti Tubin Kadrina Vana-Kalamaja 7-9 36506070555 Karl Agur Tallinn Ringi 3-18 37808220891 Reijo Bauman Tartu Raadiku 19-73
Esimese Maailmasõja, okupatsiooni ja Vabadussõja ajal teatritegevus ei lakanud. 1920-ndate aastate algul juhtis teatrit näitlejate komisjon. 1925-1931 - oli teatri eesotsas Voldemar Mettus. Teatri külastatavus langes, võlakoorem kasvas. Direktoriametit pidasid lühemat aega August Gailit ja August Sunne. 1935 - sai direktoriks Otto Aloe, draamalavastajaks Kaarli Aluoja, ooperilavastajaks Eino Uuli, liikumisjuhiks Ida Urbel, dirigendiks Juhan Simmi kõrvale Eduard Tubin. Esimene eesti rahvuslik ooper, Aava "Vikerlased", lavastati Vanemuises 1935. aastal. Olulise koha omandas ooper. 1939 - jõuti Ida Urbeli eestvõttel esimese iseseisva tantsuetenduseni, milleks oli P. Tshaikovski "Karnevalisüit". 1937-1939 - ehitati uus, 500-kohaline teatrisaal. Vana teatrisaal ehitati ümber kontserdisaaliks. 1940 - pärast Eesti annekteerimist Nõukogude Liidu koosseisu määrati Vanemuise juhiks Kaarel Ird. Ta oli 1934-1936 õppinud Tartu
http://www.abiks.pri.ee Aastaarvud 1632 Tartu Ülikooli asutamine 1680 Suur reduktsioon 1689 ilmub I Läti keelne piibel 17001721 Põhjasõda 1710 Eesti läheb Venemaa koosseisu 1721 Uusikaupunki rahu, lõppes Põhjasõda 1739 Esimene eesti keelne piibel 17831796 Katariina II asehalduskord 1809 Soome läheb Vene koosseisu 1857 hakkab ilmuma ajaleht "Pärnu Postimees" 1860 1880Ärkamisaeg, rahvusliikumine Eestis 1865 asutatakse laulu ja mänguselts "Vanemuine" (Jansen) 1869 Eesti esimene Üldlaulupidu 1870 I raudtee Eestis 1872 Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson) 1878 hakkab ilmuma ajaleht "Sakala" 1906 I eesti keelne gümnaasium 1907 rajatakse Eesti kirjan...
H.Elleri tähtsus eesti muusikas: 19201940 töötas Eller kompositsiooniõpetajana Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Tema tõhusa töö tulemusel kujunes nn. Elleri Tartu koolkond. 19401970 oli ta pedagoog Tallinna konservatooriumis. Eller oli helilooja ja õpetaja, kes tundis huvi kaasaegse muusika vastu ning toetas ka oma õpilaste otsinguid. Ta oli väga tugev, nõudlik pedagoog, tema klassist on tulnud enamik tuntumatest eesti heliloojatest: Tartu perioodil Eduard Tubin, Eduard Oja, Tallinnas on tema juures õppinud Jaan Rääts, Arvo Pärt, Lepo Sumera jt. Elleri 50-aastasele erakordselt heal tasemel pedagoogitööle võlgneme praeguse eesti muusika kõrge taseme. 1971. aastast kannab Elleri nime Tartu muusikakool. · Rahvuslike traditsioonide kujundaja ja arendaja instrumentaalmuusikas. · Loomingus impressionistlikke värve ja kõlakombinatsioone. · Jõuline dramatism puudub, pigem lüürik. · 20. H
15. Cyrillus Kreek · Reekviem ,,Oies irae" sünge, Tõuskem üles... · ,,Meie err" Meie err oli herne rikas... · ,,Mu süda ärka üles" vaimulik rahvalaul, samad sõnad alguses · ,,Sirisege, sirisege sirbikesed" segakoor, algus sama 16. Evald Aav · ,,Sõdalaste koor" ooperist ,,Vikerlased", Läki-läki... · ,,Hommik" koorilaul, Karjane läheb... koll-koll... · ,,Öösse ära kadus vanker vurinal" algus sama 17. Eduard Tubin · Ballett ,,Kratt" · Sabatants · Maksamereliste tants · V sümfoonia I osa - orkester 18. Gustav Ernesaks · ,,Mu isamaa on minu arm" · ,,Hakkame mehed minema" · ,,Kalamees naerab" meeskoor, Meri tuleb tagantharja · ,,Mind kutsuti pulma" rahvaviisi ainetel · ,,Tartu valgel ööl" · ,,Õlletegu" 19. Ester Mägi · ,,Bukooliku" - orkester 20. Veljo Tormis
Nõukogude aja loomingus võib eristada tellitud teoseid ning loomingut, kus Eller hakkas järjest rohkem kasutama eesti rahvaviise. Teda peetaksegi eesti rahvulikus stiilis instrumentaalmuusika rajajaks. Heino Eller sai oma loominguks inspiratsiooni loodusest, ta on kirjutanud umbes 40 orkestri-, 200 klaveri- ning 30 viiuliteost. Mõned tuntuimad on ,,Kodumaine viis", ,,Koit", ,,Videvik", ,,Kellad" ja ,,Liblikad". Tema käe all on õppinud mitmed eesti heliloojad: Eduard Tubin, Olav Roots, Villem Kapp, Valter Ojakäär, Uno Naissoo, Aarne Oit, Arvo Pärt, Lepo Sumera jpt. Heino Eller on oma loomingu eest saanud ka nõukogude ajal mitmeid auhindu näiteks ENSV teeneline kunstitegelane, ENSV ja NSV Liidu rahvakunstnik, Nõukogude Eesti preemia ja Lenini orden. 1971. aastal pandi Tartu Kõrgemale Muusikakoolile Heino Elleri nimi ning 1987. aastal rajati Tallinnasse mälestussammmas. Kujutav Kunst
Tänaseni on säilinud vanausuliste 1802. aastal rajatud puidust palvemaja. Aleviku staatuse sai Kallaste 1921. aastal ja juba 1938. aastal linnaõiguse. Traditsiooniliselt on asula peamisteks majandustegevuseks olnud kalapüük ja sibulakasvatus. Ka tänapäeval on linn suutnud säilitada oma eripärase arhitektuuri ja säilinud on ka väike vanausuliste kogukond. Kallastelt on pärit ka luuletaja ja kunstiajaloolane Aleksis Rannit (1914 1985) ning maailmakuulus helilooja Eduard Tubin (1905 1982) (Kallaste linn, 2011). Värska alevik Esimesed kirjalikud andmed Värska asula kohta pärinevad juba 1585 aastast, kuid on teada, et Värska lahe aladel on inimasustus olnud juba 7000 aastat. Kaua aega oli tegu väikse külaga, mis hakkas suurenema alles 20. sajandi alguses, kui sinna rajati uus suur kirik ning peale seda toodi vallakeskus Lobotkasti külast Värskasse üle. Ajalooliselt oli Värska tähtis maabumiskoht Pihkva
36512210549 Mäesalu Valve Laiksaare 10 44607080463 Põder Mirja Laiksaare 12 45710100356 Raid Hilja Laiksaare 14 46809210954 Salu Kustav Laiksaare 9 37105220288 Männik Elvi Massiaru 11 38105090295 Paju Ants Massiaru 3 46307080393 Roos Margus Massiaru 8 47605040659 Sirel Kristel Massiaru 7 47704250911 Toomsalu Tiina Massiaru 14 48109130038 Tubin Juulia Massiaru 7 34203130136 Ilves Tom Surju 3 36110070151 Meister Anton Surju 3 36605150941 Mäger Karl Surju 9 38005180669 Oks Aarne Surju 11 38008200347 Oks Kristiina Surju 8 38104220473 Okspuu Reijo Surju 4 34408020335 Kadak Priit Tali 12 34810190405 Karu Salme Tali 7 34811280456 Kesa Katy Tali 9 38206070961 Pajusaar Hanno Tali 9
45909050610 Helen Aigro Pärnu 48308230166 Laine Eek Tallinn 44508020335 Aigi Härm Saku 44606190557 Sirje Härm Tallinn 44212180084 Jana Kaal Viljandi 45508240148 Erika Kasemets Põlva 46303030988 Faina Kukk Loksa 47403030624 Valve Mäesalu Saku 48209130038 Annika Paju Tallinn 47103260243 Evelin Põld Haapsalu 46003030319 Hilja Raid Tartu 48006080465 Juulia Tubin Kallaste 36809040675 Maarja Ambros Tallinn 35204120460 Einar Ehala Jõhvi 36612210549 Andrus Koort Türi 38403010526 Erki Lepiksoo Tapa 38108200347 Ahti Tubin Kadrina 36506070555 Karl Agur Tallinn 37808220891 Reijo Bauman Tartu 35101130124 Kaivo Berk Rapla 35909140289 Olav Berk Viljandi 48306070961 Erna Eek Narva 48205090295 Aadu Elson Haapsalu
Kongo. Muusika Kõige tugevam seos rahvakultuuriga ja kõige pikem traditsioon, keskused Tallinn (Artur Kapp) ja Tartu (Heino Eller) 1919 Tallinnasse konservatoorium, Tartusse Kõrgem Muusikakool. 1920ndad- mitmekülgne muusika. Ooperid (Artur Lemba, Evald Aav), sümfooniad (Artur Kapp, Juhan Aavik, Heino Eller), oratooriumid (Cyrillus Kreek, Artur Kapp), orelimuusika (Peeter Süda), kammermuusika, operetid jm. Kõrgetasemeline koorilooming (Mart Saar). 1930ndad – Eduard Tubin, Ed. Oja, Eugen Kapp. Riigi toel heliloomingu tutvustamine välismaal. Bariton Tiit Kuusik võitis lauljate konkursi Viinis. Üldrahvalkud üldlaulupeod. Omariiklusaastatel eranditult Tallinnas, kuna nii palju publikut (1923, 1928, 1933, 1938) Üldjuhid Juhan Aavik ja Juhan Simm. Ka kohalikud laulupeod. Avalike kontsertide kõrval Riigi Ringhääling. Ringhäälingu ühendatud sümfooniaorkester – kõrge tase. Arenes edasi lihtsa meloodiaga rahvalaul, võõrmõjudega
38105090295 Saar Erki Kabli 5282149 34811280456 Salu Argo Abja 5465910 34810190405 Salu Karl Uulu 5552595 37105220288 Salu Kustav Laiksaare 5159337 37006180544 Salumets Erno Võiste 5493863 44607080463 Sarapik Evi Tori 5618468 46802240722 Siil Aigi Tali 5539093 48007150516 Sirel Kristel Massiaru 5775169 44601210234 Toomsalu Tiina Massiaru 5784941 35901050084 Tubin Ahti Tali 5113772 45209010485 Tubin Juulia Massiaru 5534903 35312110930 Vesi Kaspar Abja 5669191 36504060863 Väljas Arvi Abja 5396117 Palga aste 12 13 6 3 7 4 12 9 4 7 9 4 8 10 13 13 7 3 9 5 3 9 11 10 9 8 5 7 11 6 9 13 15 9 10 13 12 11 8 4 3 9 2 7 11 9 13 7 12 4 9 15 14 9 11 3 7 8 4 8 5 9 11 13 3
Tiina Rajamäe naine 5/16/1983 Transport Aasa Randla naine 6/15/1952 Majandus Aare Raudsepp mees 3/1/1991 Müük Margus Roosimägi mees 5/21/1983 Transport Kustav Salu mees 11/20/1982 Tootmine Argo Salu mees 5/29/1960 Tootmine Karl Salu mees 4/19/1960 Ladu Erno Salumets mees 12/17/1981 Müük Evi Sarapik naine 1/6/1958 Finants Tiina Toomsalu naine 7/22/1957 Majandus Ahti Tubin mees 7/6/1970 Tootmine Juulia Tubin naine 3/2/1964 Müük Katy Veesimaa naine 10/17/1975 Finants Kaspar Veesimaa mees 6/11/1965 Tootmine Arvi Väljas mees 10/5/1976 Tootmine aline) nimekiri. eida töötajate sünnipäevad jooksval aastal ja sünnipäeva nädalapäev (number). tu protsenti moodustab iga töötaja palk tema ameti keskmisest palgast summa. Arvutada, mitu protsenti moodustab iga osakonna palkade summa kõikide tööta
muusikuid õppis Peterburi konservatooriumis orelit.[1] Väga oluliseks sündmuseks oli Tallinna Kõrgema Muusikakooli asutamine, selle esimene direktor ja ühtlasi asutajaliige oli helilooja Mihkel Lüdig (1880-1958). Samal aastal asutati ka Tartu Kõrgem Muusikakool. Rahvusliku helikeele põhimõtteid arendasid edasi Saare, Kreegi ja Elleri õpilased Tallinna ja Tartu kõrgemates muusikakoolides, näiteks Eduard Tubin, Villem Kapp, Leo Normet, Ester Mägi. [1] 6. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Eesti muusikaõppeasutuse loomise idee tõusis päevakorda Esimese maailmasõja eelõhtul Estonia Seltsi Muusikaosakonna (EMO) segakooris, kuid reaalsema kuju võttis see alles 1918. a alguses, mil kavandati juba kõrgema muusikakooli (instituudi või konservatooriumi) loomist. Estonia Seltsi peakoosolek 17. novembril 1918 otsustas küsimuse jaatavalt. Kooli "põhjuskiri" võeti vastu 9
Laulukoorid, näitetrupid, rahvatantsuklubid, naisühendused, kiriklikud kogudused. Organiseeriti ka poliitilisel tasandil. New York'is asutati vaade olijate poolt ülemaailme eestlaste organisatsioon. Rootsis avati eestlaste komitee. Üsna peagi ilmnesid erinevad arvamused poliitika kohalt: oldi erineval suhtumisel, kuidas peaks Eestisse suhtuma, ja kas ja kui palju Eestis käia. Eestis käimist peeti tihti Nõukogude okupatsiooni heaks kiitmiseks. Üks Eestis käijatest oli Eduard Tubin. Esimesed estopäevad (ülemaailmsed eestlaste päevad) Torontos. Olid inimesed, kes võtsid selle kohe peale pagulusse siirdumist enda kätesse. Tehti näitusi ja korraldati õhtuid. Üldkultuurilised üritused, kitsama valdkonnaga hakati tegelema veidi hiljem. KIRJANDUS Kirjandus oli üks tähtsamaid valdkondi. Karl Ristikivi, Marie Under, Henrik Visnapuu jne suundusid pagulusse. Suurem hulk välis- Eesti kirjandusega tegelevaid inimesi jäi Rootsi
Teatriteaduse alused Tarkust jagas Anneli Saro Draama on verbaalne dialogiseeritud tekst, mis on sobiv etendamiseks teatris. "Draama" kasutamisel "dramaatika" sünonüümina tuleb siiski tähele panna, et esimene käibib ka kitsamas tähenduses, märkides üht näitekirjanduse kolmest klassikalisest anrist (tragöödia - komöödia - draama). Dramatiseering eepilise teose ümbertöötlus näidendiks. Dramaturgiline tekst teistele tekstidele tuginev, teatris esitamiseks mõeldud draamateos (nt luulekava). Alustekstide suhtes on see tõlgendus. Kuuldemäng lugemiseks/kuulamiseks raadios esitamiseks mõeldud draamateos. Liberto muusikalise lavateose lühike sisukirjeldus Stsenaarium filmi või saate kirjanduslik alustekst Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jmt loodud teos. Lavastus on füüsilisel kujul olemas vaid selle ette kandmise ajal. Etendus lavastuse 1x esitus. Retsitatiiv lauldes kõnelemine Parateatraalne eksperiment l...
vald nimi telefon isikukood Tori Massiaru Surju 1. Vald Nimi Telefon Isikukood Massiaru Männik Elvi - 47110060467 Massiaru Paju Ants 5127657 35302070214 Massiaru Roos Margus 5023543 37111200348 Massiaru Sirel Kristel 5775169 48007150516 Massiaru Toomsalu Tiina 5784941 44601210234 Massiaru Tubin Juulia 5534903 45209010485 Surju Ilves Tom 5491681 37302150417 Surju Meister Anton 5744042 34112180084 Surju Mäger Karl 5095125 34203130136 Surju Oks Aarne 5111918 35001130124 Surju Oks Kristiina 5064516 45809140289 Surju Okspuu Reijo - 38206070961 Tori Kana Kalju 5167468 34103030178
a. Konservatooriumi lõputööks 1920. aastal oli 1. klaverisonaat, mille eksamil esitas Artur Lemba. Õpinguaastaist pärinevad ka Elleri esimesed tuntud helitööd ("Videvik" 1917, "Koit" 1918-1920 jt). Heino Eller Tartus Sügisel 1920 kolis Eller Tartusse ja hakkas tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis: Heino Eller kompositsiooni- ja muusikateoreetiliste ainete õpetajana. Tartu muusikakoolis pani Eller aluse eesti heliloomingu nn. Tartu koolkonnale, kuhu kuulusid Eduard Tubin, Eduard Oja, Olav Roots, Alfred Karindi, Johannes Bleive, muusikateadlane Karl Leichter jt. Eller oli erakordselt nõudlik õpetaja. Harjutused, mida kirjutati, pidid valminuina olema täiuslikeks lihvitud. Eller oli ise avatud uutele muusikastiilidele ja toetas igati ka oma õpilaste otsinguid. Loominguliselt olid Elleri Tartu-aastad (1920-1940) väga rikkad. Tema teoseid esitas sageli "Vanemuise" orkester, mis oli Aaviku käe all saavutanud hea taseme, Elleri
35708140585 Erki Arsenov Loksa 35810190405 Karl Salu Rakvere 35811280456 Argo Salu Jõgeva 35906210936 Jaan Kaasik Rakvere 36001130124 Aarne Oks Paldiski 36009030894 Margus Maasalu Vändra 36104120460 Reijo Müürsepp Vändra 36105180673 Eino Luige Saku 46209010485 Juulia Tubin Kallaste 36312110930 Kaspar Veesimaa Tapa 36404050446 Reijo Bauman Tartu 36408240148 Arnold Merilaid Keila 46604030496 Malle Ligi Pärnu 46710100356 Airi Põld Paldiski 46711080030 Kristel Astok Kiili 36809050610 Aadu Malva Paldiski 46809140289 Kristiina Oks Kohtla-Järve 36901050084 Ahti Tubin Kadrina
Karin ja lavastaja enda napp aga sügav Indrek Paas- Arno Suuroru Köögertal. Sellesse ajavahemikku kuulub veel töö 1935-1940 Vanemuise peanäitejuhina ja 1944.-45. lavastajana. Siin oligi Aluoja elutöö kõige tähenduslikum osa, kus ta koos koolivennast direktori Otto Aloega pani teatrijuhina aluse mitmežanrilisele teatrile - 1935, mil tantsujuhiks kutsuti Ida Urbel, ooperi etteotsa Eino Uuli, dirigendipulti aga Eduard Tubin. Tema võttis Vanemuisesse tööle ka Kaarel Irdi ja Helend Peebu. Sellest ansamblist tulid, võitsid ja jäid mitte ainult Vanemuise, vaid kogu eesti teatrilukku arvukas ja võimekas rida näitlejaid. 1941. aastal oli Kaarli sunnitud lõpetama töö Vanemuises, kuna oli võidelnud Vabadussõjas ja olnud Kaitseliidu liige. 1948-1951 oli ta ENSV Riikliku Teatriinstituudi lavapraktika õppejõud ja 1951-1952 Endla lavastaja. K. Aluoja lavastustest on silmapaistvamad: A.H
... Gümnaasium Andrus Kivirähk referaat Koostaja: ... ... 2011 Sisukord Sisukord .................................................................2 Sissejuhatus ...............................................................................3 Kivirähk linnulennult ..................................................................4 Looming ......................................................................................5 Ülevaade teosest .........................................................................9 Midagi põnevat veel...................................................18 Kokkuvõte ..............................................................20 Kasutatud kirjandus ...................................................21 Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Andrus Kivirähi. Ma valisin ta sellepärast, et ta on üsna tuntud kirjanik ning ma olen tema ...
kuldraamat Eesti algupärane romaanikirjandus jne; Looduse kroonine romaan. Loodus korraldas palju kirjandusvõistlusi. 29.Muusika- ja kunstielu I vabariigi ajal (olemus, esindajad) - Kujutav kunst 1919 Tartu kunstikool Pallas. Olulisemad kunstnikud Viiralt, Laikma, Triik, Mägi, Erik Adamso, Koot. Muusika 1923 Tallinna Konservatoorium. Zanridest pannakse alus eesti ooperile (Evald Aav ,,Vikerlased). Olulisemad heliloojad Eller, M. Saar, E. Tubin, Kapp. 1926 saavad alguse järjepidevad raadiosaated. Johannes Aaviku keeleuuendus Noor-Eesti raames, jätkus veel pikalt peale rühmituse lagunemist. 1920-ndatel aastatel eesti kirjanduses tugev saksa ekspressionismi mõju - püüti vaatajat/lugejat teadlikult sokeerida, moonutati esemeid ja kasutati tumedaid toone. 30.Teatrielu I vabariigi ajal (üldiseloomustus, esindajad, põhiteosed) 1920-ndatel on Eestis ~20 kutselist teatrit (Estonia, Tallinna Töölisteater). Olulisemad
Erinevad kutseühingud pandi kokku. Nad seisid konkreetselt kellegi huvide eest (heliloojad, kirjanikud, näitlejad). Rahvuskultuuri arenguks oli hea aeg. Sai vabalt areneda. Kirjanduses Tammsaare looming. Kunstis Viiralt, K. Mägi, K. Raud. Muusikas Tubin, Valgre. Teatris Paul Pinna. Spordis Pajusalu, Paul Keres. Arhitektuuris levis funktsionalism. Ranna Hotell, Seedri tänava ehitised, Hansagümnaasium. 12.05.09 Eesti 19391944 23.08 1939 sõlmisid Saksmaa ja NSVL mitte kallaletungi lepingu (MRP). Eestile oluline selle lisaprotokoll: Eesti jäi NSVL mõjusfääri. 1.09 1939 puhkes II maalimasõda. Algas Saksamaa pealetungiga Poolale
Varvastants rõhutab tantsija kergust ja õhulist liikumist. · Algus 16. saj. Itaalias, ent balleti klassitsistlik esteetika ja liikumiste süsteem fikseeriti 17. sajandi Prantsusmaal. · Balleti lavastajat (aga ka tantsulavastajat üldse) nimetatakse koreograafiks. Eesti tuntuimad koreograafid on Rahel Olbrei, Ida Urbel ja Mai Murdmaa. · Pjotr Tsaikovski ,,Luikede järv" (1876); Eestis Eduard Tubin ,,Kratt" · Balletitantsijad: Kaie Kõrb, Age Oks, Toomas Edur Modernballett on tantsuvorm, kus on kaasatud klassikaline ballett ja moderntants. Lähtutakse küll balleti punktuaalsusest, kuid lubatakse rohkem vabadust ja liigutused ei pea nii ,,jäigalt" korrektsed olema. Balletti tuuakse sisse innovaatilisi ideid modernsest tantsust. Moderntants ehk vabatants arenes välja 20. saj alguses selges vastandumises balletile. Rõhutatakse tantsija keha ja liigutuste loomulikkust ning isikupära
KULTUUR JA OLME Üldharidus Eesti hariduselu iseloomulikuks jooneks kogu siis nüüd tuli õpilastel minna iga järgmise aine viimase Vene aja jooksul oli selle tugev tunniks vastava aine klassiruumi seda andva ideologiseerimine ja tõsiasjade moonutamine, õpetaja juurde. Õpetajad vabanesid kohustusest halvemal juhul otsene võltsimine, seda eriti vedada õppevahendeid ühest ruumist teise, humanitaarainetes. Kuid haridus traditsioonid õpilased aga kaotasid koduklassi ja oma pingi. eesti koolis olid siiski tugevad, ja häid õpetajaid, Pärast lühiajalist katsetust 11aastase rääkimata andekatest õpilastest, leidus ka kõige õppeajaga muudeti kõik Nõukogude Liidu raskema ideoloogilise surutise aegadel. keskkoolid 1964. aastal taas 10klassilisteks. Aastail 194458 kehtis Eesti...
34810190405 Karl Salu mees 10/19/1948 68 Ladu dispetser 660 37105220288 Kustav Salu mees 5/22/1971 45 Tootmine tööline 770 37006180544 Erno Salumets mees 6/18/1970 46 Müük juhataja 2,430 44607080463 Evi Sarapik naine 7/8/1946 70 Finants raamatupida 850 44601210234 Tiina Toomsalu naine 1/21/1946 70 Majandus koristaja 430 35901050084 Ahti Tubin mees 1/5/1959 57 Tootmine treial 900 45209010485 Juulia Tubin naine 9/1/1952 64 Müük sekretär 570 35312110930 Kaspar Veesimaa mees 12/11/1953 62 Tootmine tööline 580 46404170054 Katy Veesimaa naine 4/17/1964 52 Finants referent 650 36504060863 Arvi Väljas mees 4/6/1965 51 Tootmine tööline 580
Tema loodu on kontrastiderohke, tõsise mõttelaadiga ja jõuline, sageli kajastub seal siirast lüürikat. Artur Kapp oli väga võimekas organist ja virtuoosne improvisaator. ·Heino Eller- 1887-1970. Oli eesti helilooja ja pedagoog. Ta oli Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. Heino Elleri käe all on muusikalist haridust omandanud umbes 50 heliloojat, teiste seas Arvo Pärt, Eduard Tubin, Villem Kapp, Jaan Rääts ja Lepo Sumera. Heino Elleri heliloomingu suuruseks on umbes 300 teost, muu hulgas on ta loonud ka mitmeid sümfoonilisi teoseid. ·Estonia Film- oli tummfilme tootev ettevõte Eestis. Asutajaks oli Johannes Pääsuke, kelle idee see erinevate allikate andmeil algselt oli. Projekti viisid ellu vennad Peeter Parikas ja Georg Johannes Parikas (kapital) & Theodor Märska, Konstantin Märska (teostus)
Estonia tetrimaja valmis 1913. a üldrahvaliku pingutuse tulemusena 1944. a märtsipommitamise ajal puhkes hoones tulekahju. Pärast sõda hoone taastati 1906. aastal avati juugendstiilis teatrimaja. Kutselise "Vanemuise" esimene oli lavastus August Kitzbergi äsjavalminud näitemäng "Tuulte pöörises". Vanemuise teatrit juhtis enne I maailmasõda Karl Menning Vanemuise orkestrit juhtis 1930.aa Eduard Tubin Pärnu "Endla" juugenstiilis teatrimaja avati 1911. a Lahkuvad Saksa väed panid sellele tule otsa1944. a sept Demokraatia kriis ja diktatuurid Euroopas Demokraatlikud riigid 1938.a 12 riiki 26st Iirimaa Suurbritannia Prantsusmaa Madalmaad Taani Norra Rootsi Soome Austria Sveits Tsehhoslovakkia Tunnused Sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlament, mitme partei
rahvamuusika kui levimuusika tunnuseid. Eesti professionaalses muusikas on püütud rahvamuusika kaudu jõuda rahvuslikult omapärase väljendusviisini. Rahvuslik muusikakoolkond püüdis kunstmuusika vahendite abil esile tuua rahvamuusika helikeele omapära. Selle suuna alustajaks võib pidada Mart Saart, jätkasid Peeter Süda, Cyrillus Kreek, hiljem Tuudur Vettik, Riho Päts, Evald Aav, Enn Võrk, Alfred Karindi, Eduard Oja, Eduard Tubin. Tänapäeva heliloojatest on oma rahvaviisitöötluste poolest tuntud Veljo Tormis, Ester Mägi, Anti Marguste. Kellelgi pole tegelikult võimalust ega kohustust teha täpselt niisugust muusikat, nagu vanasti, sest pärimuskultuur on ennegi muutunud. Meil, tänapäeva eestlastel, on oma kaasaegsed arusaamad muusikast, kuid samas ka suurepärased eeldused vanema muusika helikeele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
