Eduard Tubin (1905-1982) Eduard Tubin sündis 18. juunil 1905.a. Peipsi ääres Torila külas Kallaste lähedal (praegusel Kallaste linna territooriumil) kus tema isa töötas kalurina kuid tegutses ka rätsepana. Mõlemad Eduardi vanemad ild seotud muusikaga. Isa mängis kohalikus küla sümfoniettorkestris trompetit ja ema laulis kirikukooris. Kui Tubin oli 3-aastane, kolis pere Alatskivi lähedale Naelavere koolimajja, kus Tubina vanem vend Johannes sai kooliõpetaja töökoha. Pärast venna surma 1912.a. jäi Eduardile temalt mõningaid noote ja piccoloflööt, millel Tubin hakkas iseseisvalt mängimst õppima. 1912-1914 õppis Tubin Naelavere külakoolis, siis astus ta Torila ministeeriumikooli, mi soli venekeelse programmiga. Pärast Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918.a. muudeti kool
Juba 1930- ndatel äratas tema looming suurt tähelepanu, kuulsus kasvas iga aastaga. 1944 emigreerus Rootsi ja elas elu lõpuni Stockholmis. Töötas seal Drottning- holmi teatris vanade partituuride restauraatorina. Juhatas Stockholmi Eesti Meeskoori. Ka Rootsis jätkas intensiivselt loomingulist tööd ja leidis heliloojana tunnustust, kuigi pagulasena ei olnud tal sugugi kerge Rootsi kultuurieliidi hulka tõusta. Siiski väärinuksid tema teosed seal sagedamini esitamist. Rootsis sai Tubin end rohkem loomingule pühendada ja võimalused uut kunsti ja muusikat tundma õppida olid seal paremad. Kuna põgenike loomingu esitamine oli Eestis nõukogude võimu ajal peaaegu keelatud, jäid eestlased pikaks ajaks Tubina muusikata. Tasapisi hakati siiski tema teoseid esitama ja "Estonia" tellis ooperi. Alates 1961 külastas Tubin ka ise mitmel korral Eestit ja juhatas siin oma teoste ettekandeid. Tubina loomingu rahvusvaheline läbimurre algas 1980. aastail, eeskätt tänu
Eduard Tubin Hariduse sai Eduard algul Naelavere koolist, hiljem Torila Ministeeriumkoolist. Ta õppis pikkoloflööti ja mängis ka kooli orkestris. Innukalt harjutas ta ka klaverit. 1920. aasta sügisel astus Tubin Tartu Õpetajate Seminari. Teiste ainete seas õpetati seal ka laulmist ja muusikat. Klaveritunnid olid seal kõigile kohustuslikud. Tartu Õpetajate Seminaris alustas Tubin ka heliloominguga. Ta töötas Nõos õpetajana. Ta andis algkoolis peamiselt matemaatika ja füüsika tunde. Samuti juhatas Nõo segakoori ja töötas kirikus organistina.1924. aasta sügisel astus Tubin Tartu kõrgemasse muusikakooli, olles samal ajal Nõos õpetaja. Seal õpetasid teda Johannes Kärt ning Heino Eller. Eduard Tubina õpingud Tartus lõppesid aga ootamatult 1927. aastal. Pärast seda asus Tubin õppima Tallinna Konservatooriumi , mille ta edukalt lõpetas
Tänu vennale hakkas Tubing muusikaga tegelema: alustades plokkflöödist. 1920. a. tuli ta Tartusse ja astus Tartu Õpetajate Seminari, valmistudes saama kooliõpetajaks. Samal ajal juhatas Tubin kooliorkestrit. 1924. a. astus paralleelselt Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, kus esialgu alustas oreliõpinguid. Hiljem jätkas Elleri kompositsiooniklassis. 1926. a. lõpetas seminari ja suunati tööle Nõosse, kus ta töötas algklasside õpetajana matemaatika ja laulmise alal. 1930. a. lõpetas Tubin Tartu Kõrgema Muusikakooli. Kõige selle kõrval tegutses Tubin ka koorijuhina ja kirjutas üsna palju helitöid. 1930. a. asus elama Tartusse. Töötas Vanemuise teatri juures, olles dirigent. Juhtis muusikalavastusi. Kahel korral käis Saksamaal ja Viinis. 1944. a. 21. sept jõudis Tubin perekonnaga Rootsi. 1945- 1972. a. töötas ta Drottingholmi teatri- kuningliku ooperiteatri- juures vanade partituuride restaureerijana. Selle töö kõrvalt jäi tal piisavalt aega tegeleda
Lähte Ühisgümnaasium EDUARD TUBIN Referaat Autor: Karmela Videvik Aineõpetaja: Henri Käärik Lähte 2015 1. EDUARD TUBINI ELULUGU Eduard Tubin on sündinud 18. juuni 1905 Peipsi-ääres Torila külas, Kokora Vallas kaluri pojana. Tema surmapäevaks on 17. november 1982 ja suri Stockholmis. Ta oli kuulus Eesti helilooja. Eduard sai oma hariduse algusaegadel Naelavere koolist, pärast seda Torila Ministeeriumikoolist. Ta oli poiss, kes õppis pikoloflööti ja mängis ka kooli orkestris. Tubini lapsepõlv ei olnud juba siis kerge, sest 6- aastaselt suri tema vanem vend ja pärast seda suti ka
Juba 1930- ndatel äratas tema looming suurt tähelepanu, kuulsus kasvas iga aastaga. 1944 emigreerus Rootsi ja elas elu lõpuni Stockholmis. Töötas seal Drottning- holmi teatris vanade partituuride restauraatorina. Juhatas Stockholmi Eesti Meeskoori. Ka Rootsis jätkas intensiivselt loomingulist tööd ja leidis heliloojana tunnustust, kuigi pagulasena ei olnud tal sugugi kerge Rootsi kultuurieliidi hulka tõusta. Siiski väärinuksid tema teosed seal sagedamini esitamist. Rootsis sai Tubin end rohkem loomingule pühendada ja võimalused uut kunsti ja muusikat tundma õppida olid seal paremad. Kuna põgenike loomingu esitamine oli Eestis nõukogude võimu ajal peaaegu keelatud, jäid eestlased pikaks ajaks Tubina muusikata. Tasapisi hakati siiski tema teoseid esitama ja “Estonia” tellis ooperi. Alates 1961 külastas Tubin ka ise mitmel korral Eestit ja juhatas siin oma teoste ettekandeid. Tubina loomingu rahvusvaheline läbimurre algas 1980
„Vanemuises“ 1938. aastal täiendas end Rootsis 1944 põgenes Rootsi 1945-1972 töötas Drottinhgolmi teatris Stockholmis- vanade ooperite noodimaterjalide ettevalmistamine ettekanneteks Palju aega jäi muusika kirjutamiseks Teda tunnustati heliloojana Käis mitmed korrad Eestis, kandis ette suuremaid teoseid Elulugu Tema teoste rahvuslik läbimurre algas 1980.aastail Neeme Järve hakkas Tubina loomingut kogu maailmas tutvustama Eduard Tubin suri 17. novembril 1982. aastal Stockholmis Looming 10 sümfooniat Instrumentaalkontserdid Sümfoonilised süidid ja lühivormid Eesti esimene ballett „Kratt“ Ooperid „Barbara von Tisenhusen“ „Reigi õpetaja“ Koorimuusika- „Reekviem langenud sõdurite mälestuseks“ Looming Toetus traditsioonidele Traditsioonid ühendatud kaasaegsete võtetega Teos terviklik ning temaatiliselt ühtne Tema muusikat tajutakse rahvuslikuna
seejärel ka Vabadussõja. Kui ta oli 6aastane, suri tema vanem vend. Varsti pärast seda suri ka ta isa. Enne Teist maailmasõda Pärast õpinguid oli Tartu Meestelaulu Seltsi dirigent. Juhatas mõnda aega Miina Hermanni Lauluseltsi ning "Vanemuise" ja "Estonia" segakoore. Eesti aja teostest on kindlasti kuulsaim ballett "Kratt". Oli Tartu maleseltsi liige. Teine maailmasõda ja elu Rootsis Sõja ajal kirjutas Tubin oma Kolmanda ja Neljanda sümfoonia. 20. septembril 1944 põgenes Rootsi. Pea aasta elas Stockholmi põgenikelaagris. Aastatel 19451959 ja 19751982 juhatas Tubin Stockholmi Eesti Meeskoori. Seal kirjutas oma kuulsad ooperid "Reigi õpetaja" ja "Barbara von Tisenhusen" 1982. aastal valiti ta Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia liikmeks. Looming Tubina looming on väga mitmekülgne: Sümfooniline muusika:10 sümfooniat, teosed sümfooniaorkestrile, kontserdid.
Eduard Tubin (1905-1982) Elulugu: Sündinud Kallaste lähedal. Koolitee algas Naelavere külast. Tartusse tuli õppima Õpetajate Seminari ja Tartu Kõrgemasse Muusikakooli. Töötas ühe aasta Nõos matemaatika- ja muusikaõpetajana. 1930. Alustas tööd Vanemuise juures. 1939 tehakse ettepanek pühenduda ainult muusikale. 1944 lõpetas töö Vanemuise juures. Lahkus perega Rootsi küüditamise hirmus. Surmani elas Stockholmis. Töötas seal ooperiteatri juures arhiivis. Juhatas eestlastest meeskoori. Looming: 10 sümfooniat. Neli esimest Eestis. Eesti esimese balleti ,,Kratt" autor. Esietendus 1943. Balletisündmustik toimub 18. Saj. Eesti külas. Balleti muusika põhineb Eesti rahvamuusikal. Kasutatakse torupilli-, kandle- ja viiulilugusid. 2 ooperit. 1969 ,,Barbara von Tisenhusen" ja 1971 ,,Reigi õpetaja". On kirjutanud koori- ja klaverimuusikat. 1979 ,,Reekviem langenud sõdurile".
Eduard Tubin Eduard Tubin sündis kaluri pojana Peipsi ääres Torila külas 18.juuni 1905.a. Isa mängis tal trompetit ja trombooni, ka poisil tekkis isa kõrvalt pisik puhkpilli mängida. Lapsena õppis Tubin pikoloflööti ning 10-aastaselt hakkas kaasa mängima kohalikus orgestris. Alghariduse omandas Eduard tubin Alatskivi lähedal Naelaveres. 1920.a. astus Tubin Tartu Õpetajate Seminari, kus juhatas laulukoori ja mängis orkestris tsellot. Tänu õpingutele Tartus sai noormees osa sealsest muusikaelust. Kuulas "Vanemuise" sümfooniaorkestri esituses muusikat Beethovenist, Aleksander Skrjabini ja Heino Ellerit. Lisaks Seminarile õppis Tubin ka Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Pärast Seminari lõpetamist töötas Eduard õpetajana Nõos. Kõrgemas muusikakoolis jätkas aga kompositsiooniõpinguid. Tõsisemalt hakkas ta muusikaga tegelema pärast
Naelaveres Lapsena õppis pikoloflööti ja 10-ne aastaselt hakkas mängima kohalikus orkestris 1920.a asus õppima Tartu Õpetajate Seminari Mängis sealses orkestris tšellot ja juhatas laulukoori 1930.a lõpetas Tartu Kõrgeimas Muusikakoolis Heino Elleri kompositsiooniklassi 1932.a täiendas end Viinis ja 1938.a Budapestis TÖÖ Töötas mõned aastad Nõos õpetajana Aastatel 1931-1944 töötas Tubin repetiitori ja dirigendina "Vanemuise" teatris 1940.a oli "Vanemuise" teatri peadirigent 1944.a põgenes Tubin Rootsi Asus elama Stockholmi ning sai töökoha ajaloolises Drottningholmi teatris Peamiseks tööks oli vanade ooperite noodimaterjalide ettevalmistamine ettekanneteks 1962.a sai temast Rootsi Heliloojate Liidu liige Põgenike loomingu esitamine oli Nõukogude Liidus üldiselt keelatud ning
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Marian Jürisalu-Lisitsyna 12E Eduard Tubin Referaat Juhendaja: Õpetaja Aaro Pertmann Tallinn 2019 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................3 1. Joonis 1................................................................................................3 2. Eesti-periood.......................................................................................4 3. Rootsi periood.........
Muuseum. Muuseumi ekspositsioon annab hea ülevaate Eesti ühe kuulsama helilooja Eduard Tubina elust ja loomingust. Muuseumis on vaatamiseks ning kuulamiseks Tubina käsikirjad, salvestised ja raamatud, Tubinaga seotud muusikainstrumente, heliplaate, teatrikavandeid. Samuti on võimalik vaadata Tubina enda tehtud filme ja fotosid. Huvilistel on võimalik saada täielik loetelu Tubina loomingust, sirvida tema 100. sünniaastapäevaks koostatud virtuaalnäitust ning virtuaalfotoalbumit. Eduard Tubin Üks klaveril E. Tublina teos : http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/tubin/music/ballade msaar/Ballaad.mp3
Eduard Tubin. (1905-1982) Kodanliku perioodi viimasel aastakümnel hakkas eesti muusikute peres andekalt kirjutatud teoste ja aktiivse dirigenditegevusega üha rohkem silma paistma Eduard Tubin. Pärines Peipsi mailt, Kallaste lähedalt. Omandas hariduse Tartu Õpetajate Seminaris. Hiljem töötas veidi aega Nõos õpetajana. Teda ahvatles ka muusika. Valdas hästi klaverit ja proovis ka komponeerida. Mängis ka flööti. Läks õppima Tartu Kõrgemasse Muusikakooli. Lõpetanud selle, asus ta tööle dirigendina ,,Vanemuises", juhatas ka tartu Meestelaulu Seltsi koori. Tegeles ka loominguga. Elas Rootsis. Seal elades lõi ta esimese eesti balleti ,,Kratt".
Eduard oli pere kolmas laps. Suguvõsa oli väga musikaalne , Joosepi vennad mängisid klarnetit ja olid muusikahuvilised, Joosep ise mängis trombooni ja trompet. Eduard oli kaks korda abielus , esimest korda abiellus 1930nendal aastal Linda Pirniga, kellega sündis neil 1932 aastal esimene poeg Rein. 1937ndendal aastal kohtus ta Elfriede(Erika) Saarikuga, kellega ta abiellus 1941 aastal, temaga sündis tal Rein, kes on veel elus ja käib päris tihti siin külas. 1944. aastal põgenes Tubin koos oma perega Rootsi, kus algselt elasid sõjapõgenike laagris ning hiljem said Stockholmis korteri. Külastas kodumaad kaheksa korda. ÕPINGUTEST 1908 aastal asus Tubina pere elama Naelavere koolimajja, kus Johannes (Eduardi vanem vend) sai kooliõpetaja koha. (1912)Seitsme aastaselt astus Eduard Tubin Naelavere külakooli õppima , kuid kaks aastat hiljem see suleti, kuna puhkes esimene maailmasõda. Edasised õpingud toimusid Tubinal
viis" , "Kellad" , "Liblikas", "Männid" , "Avarused" jne. Elleri looduslüürika assotsieerub tihti avaruse, ruumikuse, erilise seesmise vabadusega. Elleril on aga ka pingestatud, ekspressionistliku väljenduslaadiga töid. Tema muusika üldiselt tasakaalukalt taustalt tõusevad need eriti reljeefselt esile oma ootamatu dramaatika, kohati ka salapäraselt fantastiliste ja grotesksete meeleoludega ("Viirastused", 2. keelpillikvartett, "Eleegia", "Öö hüüded"). Eduard Tubin sündis 18. juunil 1905. aastal Peipsi-äärses Torila külas kaluri pojana. Kolme aasta pärast kolis pere Alatskivi lähedale Naelaverre, kus Tubin omandas ka alghariduse. Isa kõrval, kes mängis trompetit ja trombooni, õppis ta lapsena pikoloflööti ning hakkas 10-aastaselt kaasa mängima kohalikus orkestris. 1920. aastal asus Tubin õppima Tartu Õpetajate Seminari, mängis sealses orkestris tsellot ning juhatas laulukoori
Heino Eller (7. märts 1887 Tartu 16. juuni 1970 Tallinn) oli eesti helilooja ja pedagoog. Ta oli Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. Sümfoonilised teosed1917 "Videvik" (sümfooniline pilt) 1920 "Koit" (sümfooniline poeem) 1953 "5 pala keelpilliorkestrile" Aastal 1907 lõpetas ta Tartu reaalkooli. Hiljem asus õppima Peterburi konservatooriumi, kus 1907 1908 õppis viiult, hiljem aastatel 19131915 ja 19191920 kompositsiooni ja muusikateooriat. Eduard Tubin (18. juuni 1905 Torila 17. november 1982 Stockholm) oli eesti helilooja.Tubin on tuntud eelkõige sümfoonikuna, kuid kirjutas muusikat ka paljudes teistes zanrides. Tema muusikas on sageli mõjutusi eesti rahvamuusikast. 1924. aasta sügisel astus Tubin Tartu Kõrgemasse MuusikakooliTubin asus õppima Tallinna Konservatooriumisse, 10 sümfooniat 2. sümfoonia "Legendaarne" ballett "Kratt" ooper "Barbara von Tisenhusen" (1968) ooper "Reigi õpetaja" (1971) . Gustav Ernesaks (12
mis sümboliseerib distantsi kaasaja kuulaja ja kasutab uuemat rahvalaulu, talle on tähtis ilus viis. kasutab uuemat rahvalaulu, talle on tähtis ilus viis. Kirjutanud kõikidele kooriliikidele. rahvalaulu algse kuju vahel. Koorilooming jaguneb: 1) Kirjutanud kõikidele kooriliikidele. Kirjutanud kõikidele kooriliikidele. Eduard Tubin - 1905-1982. Esimene, kes sai rahvusvaheliselt Tsüklid Eesti ja Soome-Ugri rahvalaulude baasil. Eduard Tubin - 1905-1982. Esimene, kes sai rahvusvaheliselt Eduard Tubin - 1905-1982. Esimene, kes sai rahvusvaheliselt tuntuks. Töötas Nõos õpetajana. Tartu muusikakooli Meestelaulud(aluseks uuem rahvalaul), Eesti tuntuks. Töötas Nõos õpetajana
Eduard Tubin (1905 1982) Sissejuhatus Kes on? Lapsepõlv Haridus Hinnatud helilooja Elu Rootsis Surm Tunnustused Teosed Mälestuseks Eduard Tubina muuseum Muud huvitavat Kes on? Eduard Tubin sündis 18. juunil 1905. aastal Peipsiäärses Torila külas kaluri pojana. Ta oli Eesti helilooja. Lapsepõlv Hariduse sai Eduard algul Naelavere koolist, hiljem Torila Ministeeriumikoolist. Ta õppis pikkoloflööti ja mängis ka kooli orkestris. Tubina lapsepõlv polnud kerge. 10aastaselt pidi ta üle elama Esimese maailmasõja ja seejärel ka Vabadussõja. Kui ta oli 6aastane, suri tema vanem vend. Varsti pärast seda suri ka ta isa. Haridus
Eduard Tubin 1905 Torila 1982 Stockholm Helen Kapp, MHG 12.b Lapsepõlv Sündis Peipsi-äärses Torila külas kaluri pojana. Naelvere kool, Torila ministeeriumkool Karjas käies õppis mängima pikoloflööti I MS algusaastal astus 10aastane Eduard Tubin kooli orkestrisse Tartu Õpetajate Seminaris 15.aastaselt astus Tubin Tartu Õpetajate Seminari, kus õppis 1920-1926 Mängis orkestris tsellot, juhatas kooli laulukoori 1924.a astus Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, kus õppis ühe aasta orelit, seejärel läks üle Heino Elleri kompositsiooniklassi Nõos õpetajana 1926-1930 Nõo algkoolis matemaatika ja füüsika õpetaja Juhatas Nõo segakoori, oli kiriku organist Jätkas õpinguid Elleri juures 1928 kutsuti Eduard Tubin Tartu Meeslaulu Seltsi dirigendiks. (Juhatas kuni
Evald Aav. Looming: Kirjutanud peaaegu kõigis zanrites. Umbes 50 koorilaulu. Iseloomulikud kontrastsed kujundid ja erinevad meeleolud, püüd sümfoonilisele arendusele. Koorilauludest: ,,Hommik", ,,Laulik". Tuntuimaks ooperiks ja kuulsaimaks temalt sai ooper ,,Vikerlased" sealt kuulus ,,Ülo ja Juta duett" Elust: Artur Kapi õpilane. Lõpetas Tallinna konservatooriumi kompositsiooni erialal. Tal oli lühike elu. Eduard Tubin. Looming: Zanritelt väga mitmekesine, sümfooniad, lavateosed ja kammermuusika. Tema loomingus domineeriv rahvuslikkuse teema. Tuntud tema kümme sümfooniat. Lavamuusikast tuntud ballett ,,Kratt", mis oli eesti esimene ballett. Põhineb mütoloogilisel ainestikul. Ooperitest tuntuim ,,Barbara von Tisenhusen" ja ,,Reigi õpetaja" Elust: Tubin sündis 1905 aastal Kallaste lähistel. Lõpetas Tartu Kõrgema Muusikakooli, oli Elleri üks andekamaid õpilasi. Põgenes 1944
12- aastasena (1899) hakkas ta viiulitunde võtma "Vanemuise" esiviiuldaja Samuel Lindpere juures. 1902. aastast, kui Eller õppis Tartu Reaalkoolis, õpetas teda Tartu saksa orkestri "Stadtkapelle" kontsertmeister Eduard Wähner. Sümfoonilised teosed: 1917 "Videvik" (sümfooniline pilt) 1920 "Koit" (sümfooniline poeem) 1953 "5 pala keelpilliorkestrile" Eduard Tubin (1905- 1982) Sündinud Peipsi- ääres Kallastel. Vanem vend oli kooliõpetaja, mängis kaasa orkestris. Tänu vennale hakkas Tubin muusikaga tegelema: alustades plokkflöödist. 1920. a. tuli ta Tartusse ja astus Tartu Õpetajate Seminari, valmistudes saama kooliõpetajaks. Samal ajal juhatas Tubin kooliorkestrit. 1924. a. astus paralleelselt Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, kus esialgu alustas oreliõpinguid. Hiljem jätkas Elleri kompositsiooniklassis. 1926. a. lõpetas seminari ja
EESTI TÄHTSAMAD HELILOOJAD 20. JA 21. SAJANDIL Raimond Valgre(7. oktoober 1913- 31. detsember 1949) Oli eesti helilooja ja muusik. Ta oli üks tuntuimaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikuks. Raimondi isa oli kingsepp. Juba lapseeas huvitus ta muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ning seejärel läbis kaitseväeteenistuse. Pärast seda sai temast elukutseline muusik. Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Aastal 1988 avati Valgre kodumajas mälestustahvel. Ta on loonud ligi 100 laulu. Suure osa oma loomingust kirjutas ta loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemadel. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides. Ehala, Olav (31.07.1950) Helilooja ja pianist. Lõpetas 1969 Tallinna Muusikakooli ja 1974 kompositsiooni erialal Tallinna Riikliku Konservatooriu...
muusikalistele põhimõistetele seletused: Aaria- saatega vokaalmuusika zanr. A cappella- esitamise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub Diatooniline helirida- helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mazoor ja loomulik minoor. Dissonants- kahe või enama heli kooskõla, mis tunnetuslikult mõjub pingestatuna, rahutuna. dodekafoonia- muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. Folkloor- traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Ilmalik muusika- mittesakraalne muusika. Ilmalik muusika levis kaua suulisel teel, sest vaimulikud kirjutasid kloostrites üles liturgilisi tekste ja laule. Improvisa...
· Tartu koolkonna kujundaja, pedagoogiline töö Tallinna konservatooriumis Eevald Aav (1900 1939) · Helilooja, koorijuht, 1938 üldlaulupeo meeskooride üldjuht, muusikaajakirjanik · Ooper ''Vikerlased'' (''Ülo ja Juta duett'', ''Sõdalaste koor''); sümf. poeem ''Elu'', koorilaulud ''Hommik'', ''Põhjamaa lapsed'', ''Nooruse aeg'' · Eesti esimene arvestatav ooper, muusikaline tegevus Tallinnas Eduard Tubin (1905 1982) · Helilooja, dirigent, repetiitor, muusikakriitik, Drottingholmi Lossiteater: ooperi/balletipartituuride taastaja, orkestreerija · Ballett ''Kratt'' (''Sabatants''); ooperid ''Barbara von Tiesenhusen'', ''Reigi õpetaja''; ''Reekviem langenud sõduritele'' · Rahvusvaheliselt tuntuim eesti heliloojasümfoonik, paljude erinevate zanrite kasutamine Gustav Ernesaks (1908 1993)
Kordamisküsimused 1. Mille poolest paistab eriliselt silma oma loominguga helilooja Eduard Tubin? Helilooja Eduard Tubin paistab oma loominguga eriliselt silma järgneva poolest: - tema looming on žanritelt mitmekesine (mitmekesine teose liikide poolest) ja mõjub rahvuslikuna (rahvuslik helilooja); - põnev instrumentide valik (kontrabassist balalaikani); - tema sulest on ilmunud eesti esimene ballett „Kratt“ 1939/1940 (kirjutatud rahvaviisidele) ja 10 sümfooniat, mis moodustavad eesti muusikavaramu väärtuslikuima osa (kõige rohkem eesti heliloojatest!). 2
Kratt Referaat KOOSTAJA: ... Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................... 3 Eduard Tubin................................................................................................................... 4 Tubin heliloojana............................................................................................................. 6 Kratt............................................................................................................................... 7 Balleti ,,Kratt" lavastused:.......................................................................................
Neoklassitsis m Keiu Lindeburg • Neoklassitsism sai muusikas alguse 1920. aastatel mõtteviisina, mille iseloomulikeks joonteks võrreldes hilisromantistliku, ekspressionistliku või impressionistliku muusikaga on harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustumine, temaatiline lakoonilisus ja rütmiline motoorsus. Eestis on neoklassitsistliku muusikastiili olulisemaid esindajaid Jaan Rääts, Eino Tamberg ja Eduard Tubin. • Teoste harmooniline plaan on aga igati kaasaegne, täis ootamatud pöördeid ja üllatuskadentse • Harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustamine, temaatilise materjali lakoonilisus ja lühikesed meloodiad Sergei Prokofjev • Sergei Prokofjev (vene Сергей Сергеевич Прокофьев; 23./27. aprill 1891 Sonzovka mõis Jekaterinoslavi lähedal Ukrainas – 5. märts 1953 Moskva) oli vene helilooja, kes
24. oktoobril käisin Estonia kontserdimajas vaatamas balletti „Kratt”. See on Eduard Tubina ballett kahes vaatuses, mille maailmaesietendus toimus 31.märtsil 1943 Vanemuise teatris. Lugu räägib peremehest, kes teeb endale krati ning elustab ta. Kratt aga haarab Peremehe üle võimu ning süütab tema ettevõtte ning laseb ahnusel peremehe hukutada. Süngele loole vastukaaluks on balletis peretütre ja sulase armastuslugu ning palju lüürilisi ning humoorikaid tantsustseene. Eduard Tubin oli Eesti helilooja, kes elas 20. sajandil. Tema esimene töö muusikateatrile oli „Kratt”. Ühtlasi oli see ka Eesti esimene ballett üldse. „Krati” kirjutamist alustas Tubin 1938 aastal. Teose ainestik ja muusika tuginevad rahvaluulele. Esines sümfooniaorkester ja baleriinid. Peremehe osa näitles Jonathan Davidsson, kuradi osatäitja oli Jevgeni Grib, hirmuäratavat ning vaimukat kratti mängis Eneko Amoros ning armas Peretütar oli Marta Navadardyan
Artur Kapp ja Heino Eller Viimastel sajanditel, nagu Eesti isegi, on eesti kultuur märgatavalt arenenud. Sellega seoses ka eesti muusika, mille arengus on suurt rolli mänginud mitmed tähtsad heliloojad, nagu Miina Härma, Konstantin Türnpu, Rudolf Tobias, Eduard Tubin, Artur Kapp, Heino Eller jpt. Viimased neist mängisid väga olulist rolli just 20.sajandi I poolel. 19.sajandil polnud Eestis korralikku kooli, mis oleks muusika süvaõppega. Selle pärast on enamikud eesti muusikud õppinud muusikat Peterburi Konservatooriumis, kas Louise Homeliuse oreliklassis või Rimski-Korsakovi komposisatsiooniklassis. Seal õppisid ka Artur Kapp (lõpetas 1900.aastal) ja Heino Eller (lõpetas komposisatsiooniklassi 1920.aastal).
1. Regilaulu komponendid sõnad, viis, esitus 2. Regilaulu liigid · Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul) · Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) · Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt) · Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt) · Kiige-, mängu- ja tantsulaulud 3. Kooride tegevus 19.saj. teisel poolel · Anseküla pastor Martin Körber asutas 1840 isikliku laulukoori, tänu millele arenesid sõrve lauljate võimed heale tasemele. Komponeeris ka ise oma koorile. · Väägvere pasunakoori toetas Willigerode, kes oli David Otto Wirkhausi õpetaja, kes omakorda on puhkpillimuusika isa. · 1850 asutati Adam Jakobsoni ja tema poja C. R. Jakobsoni juhatamisel Torma kihelkonnakool, kus sai alguse pasunakoor. · 1865 a...
37111200348 Roos Margus Massiaru 8 38105090295 Saar Erki Kabli 4 34811280456 Salu Argo Abja 8 34810190405 Salu Karl Uulu 5 37105220288 Salu Kustav Laiksaare 9 37006180544 Salumets Erno Võiste 11 44607080463 Sarapik Evi Tori 13 46802240722 Siil Aigi Tali 3 48007150516 Sirel Kristel Massiaru 7 44601210234 Toomsalu Tiina Massiaru 14 35901050084 Tubin Ahti Tali 12 45209010485 Tubin Juulia Massiaru 7 35312110930 Vesi Kaspar Abja 5 36504060863 Väljas Arvi Abja 10 Vald Telefon Abja 5413354 Tori 5120371 Tali 5057838 5491681 5538140 - 5774191 5167468 5265690 5436197 5378397 5349248 5213901 5777718 5742433 - 5172207 5744042 5056572 5410935 5197749 5086108 5319856 5219908 5095125 5356094 5344649 5555866 - 5015458 5685829 5010964 5168395 5041124 5187660 5755394
Klaverimuusika (u 200 teost) - ,,Kellad'', ,,Liblikas'' Viiulimuusika - ,,Männid, ,,Avarused'', viiulikontsert Keelpillikvartetid Sümfooniline muusika tuntuim ,,Kodumaine viis'' tsüklist ,,Viis pala keelpilliorkestrile'' Teosed detailideni viimistletud nagu filigraanne gravüür Kõla kammerlik, impressionistlikult varjundirikas, lüürilise karakteri ja eepilise väljenduslaadiga Eduard Tubin 1905-1982 Rahvusvaheliselt tuntumaid eesti sümfoonikuid Kasutanud nii ehedaid rahvaviise kui ka rahva temperamenti väljendavaid meloodiaid Helilooja ja dirigent Esimene eesti rahvuslik ballett ,,Kratt'' Sündinud 18. juunil 1905 Kallaste lähistel Õppis Tartus Elleri juures üks andekamaid õpilasi 1944 põgenes Rootsi ja sai tööd Drottingholmi Kuningliku Lossiteatri arhiivis
(6000). Kasutas seda kõike oma loomingus(polüfoonilised töötlused ja muud). Mõned ta lood olid isegi 8- häälsed. Looming umbes 1000 laulu(väikesed koraali ja rahvaviisi seaded; humoristlikud laulud. Lõi esimese Eesti reekviemi: 8-osaline "Reekwiem"(1927***1929). Rahvapärased laulud: "Ai siga link link" "Ma kõndisin vainul". Originaalsed tema lood: "Hällilaul" "Nõmmelill" "Talvine õhtu"(V. G. Ridala). Kirj. Lühikokkuvõte 10 eesti helilooja loomingust : Heino Eller, Eduard Tubin, Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Eino Tamberg, Veljo Tormis, Arvo Pärt, Erki-Sven Tüür, Urmas Sisask, Raimo Kangro, Lepo Sumera, Toivo Tulev, Helena Tulve, Ester Mägi Heino Eller (1887-1970) oli Tobiase õpilane. Asus õppima Peterburi konservatooriumis viiuli eriala, aga lõpetas hoopis heliloojana.Rahvalike traditsioonide kujundaja eesti instrumentaalmuusikas. Iseloomulik on keelpillide kõlavärvid, õhulisus, nüansirikkus, viimistletud detailid. Helikeel on
aastal tõlkis Liivimaa 1860.aasta talurahvaseadused lõunaeesti keelde 1863. aastal avaldas oma esimese rahvaluulealse töö Põlva kihelkonna pärimuste kohta 1869. aitas organiseerid ja pidas kõne I üldlaulupeol 1871. aastast avaldas Hurt ajalehtedes 13 üleskutset vanavara kogumise kohta Kokku üle 1400 kaastöölise, kes kogusid vanavara ja rahvaluulet Kasutatud kirjandus • Laur, M; Pajur, A; Tannberg, T; (1997) Eesti Ajalugu II: Avita. Lk 10-12 • Tubin, E (2015) Uurimustöö: Isamaal sündinud asjust: rahavluulekogumine ja rahvuslik ärkamisaeg: Lk. 7-8, 13- 15, 17-18 • http://jakobhurt.ee/elulugu/ • Pildid, Liina Kähr TÄNAN TÄHELEPANU EEST! ^^
Selle tulemusena on muusikas läbivalt kuuldav või tajutav üks põhikolmkõla. Helilooja kasutab vaikust ja järelkaja muusikaliste elementidena. Meenutab kellaheli 12.Nimeta Pärdi teoseid, mis on kirjutatud tintinnabuli stiilis! (min3) ,,Für Alina" ,"Tabula rasa" ,,spiegel im spiegel" 13.Milline kollektiiv oli Arvo Pärdi tintinnabuli stiilis teoste esmaesitajaks 1976. aastal? Hortus musicus 14.Nimeta suurimad sümfoonikuid! Lisa mitu sümfooniat nad on kirjutanud. Eduard Tubin 10 ,Erkki-Sven Tüür 9, Lepo Sumera 6 15.Millised muutused ja uued väljakutsed said heliloojatele osaks 1980. aastatel, eriti kümnendi teisel poolel? 1) ,,Laulev revolutsioon"- kooriliikumise hoogustumine 2)Keeruline poliitiline situatsioon(enesemääramis-ja omariiklusideaalid,võõrvõim) 3)Pöördumine vaimuliku muusika poole 16.Kes eesti heliloojatest hakkas esimesena viljelema elektronmuusikat? Sven Grünberg 17
Algul lavastati seal sõnalavastusi, laulumänge, operette, hiljem ka oopereid ja ballette. Esimene eesti ooper on Evald Aava (1900-1939) "Vikerlased", mille esietendus toimus "Estonia" teatris 1928.aastal. 1929.a. ilmus "Estonias" lavale Artur Lemba "Kalmuneid", aasta hiljem tema" Armastus ja surm" ning 1933.a. " Elga". Eesti oopereid: Gustav Ernesaks, "Tormide rand"," Pühajärv" Eugen Kapp, "Tasuleegid", "Rembrandt" Eino Tamberg, "Raudne kodu", "de Bergerac" Veljo Tormis, "Luigelend" Eduard Tubin, "Barbara von Tisenhusen"," Reigi õpetaja" EESTI BALLETT Ballett on koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse tantsu ja muusika abil. 16.sajandil olid esimesed balletietendused Itaalias ja Prantsusmaal. Esmalt olid tantsunumbrite vahel kaulud ja luuletused. Üks ballettidest: Chopini "Nokturn". Tuntumaid ballette: Pjotr Tsaikovski "Luikede järv". Ballett Estonias hakkas arenema tänu saksa teatri eeskujul repertuaari võetud operettidele. Enne 1910
,,Vikerlastes“ ei tsiteerita rahvaviise, kuid rahvapäraseid meloodiaid ja rahvuslikke muusikalisi motiive on teoses kuulda. Ooperis on paeluvad rütmilised koorinumbrid, tunnetuslik väljendusrikkus on kõige eredamalt kuulda ja näha Ülo ja Juta armastusduetis (inimeste omavahelised suhted). Kuigi Aav ei kasutanud rahvaviise andis tema huvi rahvalaulu vastu kogu teosele rahvusliku ilme. 8. Kelle poolt ja millises võtmes on loodud teine rahvuslik ooper? Adolf Vedro. 9. Eduard Tubin oli Eesti esimene helilooja... kes suutis kunstiliselt kõrgel tasemel ühendada sümfooniates rahvusliku helikeele ja sümfooniažanri sisulis-dramaturgilise eripära. 10. Meenuta balleti ,,Kratt“ saamislugu. Iseloomusta balleti temaatikat ja muusikalist käekirja. Ballett ,,Krati“ ainestik ja koreograafia tuginevad eesti mütoloogiale, muusikaline algmaterjal on peaaegu tervenisti väljakasvanud rahvamuusikast. Kõrvuti rahvaviisidega kasutas Tubin balletis
11 k 1 MUUSIKAAJALUGU XI KLASS III kursus : Eesti muusika 1. Rahvalaul, runolaul ja selle liigid 2. Rahvusliku ärkamisaja muusikaelu, I laulupidu, esimesed eesti heliloojad. 3. XX sajandi alguse muusikaelu. 4. Karl August Hermann 5. Miina Härma 6. Rudolf Tobias 7. Artur Kapp 8. Rahvusliku suuna areng ja esindaja: Mart Saar, Heino Eller 9. Eduard Tubin 10. Gustav Ernesaks 11. XX sajandi II poole muusika, avangardism Eestis. Nimeta heliloojaid. 12. Arvo Pärt 13.Veljo Tormis 1. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks. Vanemat rahvalaulu ehk regivärsilist ehk regilaulu iseloomustab algriim ja mõtet teisendav kordus ehk parallelism. Värsis sisaldub neli värsitõusu ja -langust, mistõttu on seda nimetatud ka neljajalaliseks trohheuseks. Selline värsivorm kujunes rohkem kui tuhat
"Vanemuise" esiviiuldaja Samuel Lindpere juures. 1902. aastast, kui Eller õppis Tartu Reaalkoolis, õpetas teda Tartu saksa orkestri "Stadtkapelle" kontsertmeister Eduard Wähner. Õpinguaastaist pärinevad ka Elleri esimesed tuntud helitööd ("Videvik" 1917, "Koit" 1918-1920. 13.Eduard Tubin(18.06.1905 Torila - 17.11.1982 Stockholm) Väljapaistvamaid heliloojaid eesti muusikaloos, omanäolisemaid sümfoonikuid kogu 20. sajandi muusikas. Eduard Tubin sündis 18. juunil 1905. aastal Peipsi-äärses Torila külas kaluri pojana. Kolme aasta pärast kolis pere Alatskivi lähedale Naelaverre, kus Tubin omandas ka alghariduse. Isa kõrval, kes mängis trompetit ja trombooni, õppis ta lapsena pikoloflööti ning hakkas 10-aastaselt kaasa mängima kohalikus orkestris. 1920. aastal asus Tubin õppima Tartu Õpetajate Seminari, mängis sealses orkestris tsellot ning juhatas laulukoori
37111200348 Roos Margus Massiaru 8 38105090295 Saar Erki Kabli 4 34811280456 Salu Argo Abja 8 34810190405 Salu Karl Uulu 5 37105220288 Salu Kustav Laiksaare 9 37006180544 Salumets Erno Võiste 11 44607080463 Sarapik Evi Tori 13 46802240722 Siil Aigi Tali 3 48007150516 Sirel Kristel Massiaru 7 44601210234 Toomsalu Tiina Massiaru 14 35901050084 Tubin Ahti Tali 12 45209010485 Tubin Juulia Massiaru 7 35312110930 Vesi Kaspar Abja 5 36504060863 Väljas Arvi Abja 10 Telefon 5413354 5120371 5057838 5491681 5538140 - 5774191 5167468 5265690 5436197 5378397 5349248 5213901 5777718 5742433 - 5172207 5744042 5056572 5410935 5197749 5086108 5319856 5219908 5095125 5356094 5344649 5555866 - 5015458 5685829 5010964 5168395 5041124 5187660 5755394 5264197 5111918 5064516 - 5127657 5472626
03.1978 Karl Salu 38708092609 Tallinn, Tammsaare 90-34 09.08.1987 Jana Salu 45012097324 Pärnu, Riia 5 09.12.1950 Ave Salu 60701108359 Tallinn, Metsa 22 10.01.2007 Evi Salumets 49908043904 Pärnu, Aia 20 04.08.1999 Erno Sarapik 39807134557 Rapla, Kase 13-8 13.07.1998 Tiina Toomsalu 45012173887 Tallinn, Narva mnt. 6-54 17.12.1950 Risto Tubin 50309298202 Põlva, Kaare 3 29.09.2003 Ahti Tubin 35711278907 Viljandi, Suur-Kaare 4-12 27.11.1957 Kaspar Veesimaa 35003164368 Võru, Aia 4 16.03.1950 Nädalapäev Linn 1 Tallinn 6 Tartu 2 Viljandi 1 Tallinn 1 Tallinn 3 Pärnu 1 Tallinn 6 Pärnu 6 Tartu 2 Tallinn 4 Tallinn 4 Tallinn
1940-1955 • Organisatsioonide ja seltside tegevuse lõpetamine • Eesti Akadeemilise Helikunstnike seltsi asendamine ENSV Heliloojate Liiduga • Tartu Kõrgem Muusikakool kaotas staatuse • Uued õppekavad Moskvast • Ideoloogia propaganda • Repressioonid Muusikute jagunemine • Nõukogude armees või tagalas - Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Anna Klas, Bruno Lukk • Kodumaale jäänud • Emigreerunud - Eduard Tubin, Juhan Aavik, Anton Kasemets Tegevus välismaal • Suuremat tunnustust pälvinud isikud: - kontrabassivirtuoos Ludvig Juht (USA) - lauljatar Miliza Korjus (USA) - viiuldaja Evi Liivak (USA) - pianist Käbi Laretei (Rootsi) - helilooja Eduard Tubin (Rootsi) • Juhan Aaviku välja antud ülevaade Eesti muusikakultuuri arenguloost – ‘’Eesti muusika ajalugu’’ • 1948. aastal toimus Eestis suur
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Manifest -tähtis määrus (seadus) Diktatuur -vägivallal põhinev võim Autoritaarne -"leebe" diktatuur Kubermang -haldusüksus Reform -ümberkorraldus Repressioon -jõuga midagi maha suruma Landeswehr -Baltisakslaste eliit väeosa Koalitsioonivalitsus -mitmest parteist koosnev valitsus Autonoomia -osaline iseseisvus Vabariik -kõrgeim võim riigis kuulub rahvale Isikud J.Laidoner -Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja M.Under -Eesti kuulsaim poetess J.Koort -Eesti skulptor ("Metskits") M.Saar -Eesti helilooja A.Smetona -Leedu Vabariigi president kahe maailmasõja vahel P.Keres -Malekuulsus Eest...
37111200348 Roos Margus Massiaru 8 38105090295 Saar Erki Kabli 4 34811280456 Salu Argo Abja 8 34810190405 Salu Karl Uulu 5 37105220288 Salu Kustav Laiksaare 9 37006180544 Salumets Erno Võiste 11 44607080463 Sarapik Evi Tori 13 46802240722 Siil Aigi Tali 3 48007150516 Sirel Kristel Massiaru 7 44601210234 Toomsalu Tiina Massiaru 14 35901050084 Tubin Ahti Tali 12 45209010485 Tubin Juulia Massiaru 7 35312110930 Vesi Kaspar Abja 5 36504060863 Väljas Arvi Abja 10 Telefon 5413354 5120371 5057838 5491681 5538140 - 5774191 5167468 5265690 5436197 5378397 5349248 5213901 5777718 5742433 - 5172207 5744042 5056572 5410935 5197749 5086108 5319856 5219908 5095125 5356094 5344649 5555866 - 5015458 5685829 5010964 5168395 5041124 5187660 5755394 5264197 5111918 5064516 - 5127657 5472626
Eduard Oja sündis 1905. aastal Tartumaal Palupõhja metsavahi pojana. Ühel ajal Eduard Tubinaga õppis ta Tartu Õpetajate Seminaris. Sel ajal harjutas Oja Tubina eeskujul hoolega viiulit ja hakkas süvendatult tegelema muusikateoreetiliste ainetega. 1925. aastal astus ta Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, esialgu viiuli erialale, seejärel Heino Elleri kompositsiooniklassi, kus ta oli taas Tubina õpingukaaslane. Tartu muusikakooli lõpetas Oja aastal 1932. Eduard Tubin (18.06.1905 Torila - 17.11.1982 Stockholm) Väljapaistvamaid heliloojaid eesti muusikaloos, omanäolisemaid sümfoonikuid kogu 20. sajandi muusikas 1930. aastate lõpuks oli Tubin tõusnud eesti hinnatumate heliloojate hulka. Tõsteti esile tema erakordset andekust, kompositsioonitehnilist meisterlikkust ja loomingulist viljakust. 1938. aastal täiendas Tubin end Budapestis Zoltán Kodály juures. Eestis esitasid mitmed Tubinale lähedased
Kirjutas põhiliselt koorilaule ja orkestriteoseid. Tähtsamad: koorilaulud „Taaveti laulud“, „Meie err“, „Sirisege sirbikesed“, „Meil aiaäärne tänavas“, „Ma kõndisin vainul“, Reekviem MK „Mu süda ärka üles“, „Sirisege sirbikesed“, „Taaveti laul nr 104“ Heino Eller Kirjutas põhiliselt instrumentaalmuusiat. Oli paljude eesti heliloojate õpetaja. MK Kõige kuulsam „Kodumaine viis“, „Männid“ Eduard Tubin Oli pikka aega Vanemuises dirigent. II MS ajal emigreerus Rootsi. Tähtsamad teosed „Eesti esimene ballett“, „Kratt“ MK „Kratt“ Maksamereliste tants Tubina loomingust kõige tuntuma osa moodustavad 10 sümfooniat, mis tänu sellele, et Neeme Järvi on need plaadistanud on saavutanud ülemailmse kuulsuse. Muusika Eesti Vabariigis 1918 1919 asutati kõrgemad muusikakoolid Tallinnas ja Tartus. 1983 nimetati Tallinna oma konservatooriumiks.
1948 ja 1965 Eesti NSV riiklik preemia 1953 ENSV teeneline kunstitegelane 1967 NSV Liidu rahvakunstnik 1965 ja 1970 Lenini order Isiklik elu Oli abielus pianist Anna Kremeriga 1942.aastal hukati Anna juudi päritolu tõttu Saksa okupatsiooni poolt Huvitavaid fakte Heino Elleri käe all on Mälestussammas muusikalist haridust Tallinnas omandanud umbes 50 heliloojat, teiste seas Arvo Pärt, Eduard Tubin, Villem Kapp, Jaan Rääts ja Lepo Sumera Tema nime kannab alatest 1971.aastast Tartu Muusikakool Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/ wiki/Heino_Eller
"Viirastused" 1924), 3 sümfoonilist süiti, viiulikontserdi, sonaate viiulile, klaverile ja 29 prelüüdi klaverile, millest tuntuim on prelüüd "Kellad". Sügisel 1920 kolis Eller koos abikaasaga Tartusse ja nad hakkasid tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis: Heino Eller kompositsiooni- ja muusikateoreetiliste ainete ning Anna Eller klaveriõpetajana. Tartu muusikakoolis pani Eller aluse eesti heliloomingu nn. Tartu koolkonnale, kuhu kuulusid Eduard Tubin, Eduard Oja, Olav Roots, Alfred Karindi, Johannes Bleive, muusikateadlane Karl Leichter jt. Eller oli erakordselt nõudlik õpetaja. Eduard Tubin on kirjutanud: "Pean tunnistama, et see oli kõige põhjalikum tööaeg, mille olen oma elus läbi teinud." Harjutused, mida kirjutati, pidid valminuina olema täiuslikeks lihvitud. Eller oli ise avatud uutele muusikastiilidele ja toetas igati ka oma õpilaste otsinguid. Loominguliselt olid Elleri Tartu-aastad (1920-1940) väga rikkad
maailmasõja päevil mängis ta sõjaväeorkestris, õpingud jätkusid 1919 aastail. Konservatooriumi lõputööks 1920. a oli 1. klaverisonaat, mille eksamil esitas Artur Lemba. Õpinguaastailt pärinevad ka Elleri esimesed helitööd ,,Videvik" ja ,,Koit". 1920. a kolis Eller elama Tartusse asudes tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis, tema naine Anna Eller oli sai samas koolis tööd klaveriõpetajana. Tartu Muusikakoolis pani H. Eller aluse nn Tartu koolkonnale kuhu kuulusid: Eduard tubin, Eduard Oja, Olav Roots, Alfred Kaerindi, Johannes Bleive, jt. Eller oli erakordselt nõudlik õpetaja. Eduard Tubin on kirjutanud: Pean tunnistama et see on kõige põhjalikum tööaeg, mille olen oma elus läbi teinud. Harjutused mida kirjutati pidid olema täiuslikeks lihvitud. Eller oli ise avatud uutele muusikaideedele ja toetas igati ka oma õpilaste otsinguid. loominguliselt olid Elleri Tartu aastad 1920- 1940 väga rikkad. Tema teoseid esitats sageli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
