BIOLOOGIA 1. PERIOOD 1 Humoraalne regulatsioon talituste (elundkondade ja elundite) reguleerimine veres esinevate hormoonide (ja teiste keemiliste ühendite) abil Neutraalne regulatsioon talituste reguleerimine närvisüsteemi abil. BIOmolekulide esinemine on elu tunnus. Rakk on elu organiseerituse esimene tasand, millel on kõik elu tunnused Biosfäär on suurim ökosüsteem Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb regulatsioonist (närvisüsteemi ja hormonaalse) Hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile, selle paikapidavust saab kontrollida katsete ja vaatluste abil. Katse planerimisel jaotatakse uurimisobjektid 2te rühma: eksperimentaal- ja kontrollgrupp. Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. Imetajad on püsisoojased Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia Kõik organismid saab jaotada ehitustüübi alusel ainurakseteks ja hulkrakseteks. 2 SAHHARIIDID Sahhariid e süsivesik koostises esinevad süsinik, vesin...
BIOLOOGIA TASEMETÖÖ 1) Millised tunnused iseloomustavad elusorganisme? (n: konna, tigu, tiigrit)? · Elu erinevused elutust ei toimu hingamist, toitumist jne. · Elusorganisme iseloomustavad biomolekulide olemasolu aineja energiavahetus (hingamine!) rakuline ehitus ärrituvus (reaktsioon ümbritsevale keskkonnale) sisekeskkonna stabiilsus toitumine areng paljunemine 2) Biomolekulid, bioelemendid. · Bioelemendid jagunevad kolmeks: Põhielemendid ehk makroelemendid N, O, P, S, C, H. Esinevad aatomitena. Ioonsel kujul esinevad elemendid Na, K, Ca, Mg, Cl, Mikroelemendid Fe, Cu, Zn, I, F · Biomolekulid orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismid...
aminohapete katabolism. Lehekülg Lüsosoomid hüdrolaaside eraldamine. Ribosoomid valkude süntees Peroksioomid aminohapete oksüdeerimine. © MIHKEL HEINMAA, kevad 2010 Tsütoskelett tagab raku kuju ja liikumisvõime. 4. Viirused on nukleiinhapete supramolekulaarsed kompleksid, mis on kapseldatud kattevalkudega (kapsiidid) ning mõningatel juhtude ümbritsetud membraaniga. Nad on elutud, sest neil puudub rakuline ehitus, ainevahetus ja võime iseseisvalt paljuneda. Lüütiline tsükkel: viiruse paljunemise protsess, millega kaasneb raku kindel nakatumine ja hukkumine. >toimub raku nakatumine
rRNA(ribosoomis) seostub valkudega kompleksideks ribosoomideks (osaleb valgu sünteesis). 7. Prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude peamised erinevused. Prokarüoodid on väiksemad, neil puuduvad histoonvalgud, DNA on nukleoidis (eukarüoodis DNA kromosoomidesse pakituna tuumas), prokarüoot pooldub või pungub, eukarüoodil mitoos, membraaniga ümbritsetud organelle prokarüoodil pole (eukarüoodil mitokondrid, kloroplastid jne.), prokarüoodil puudub nii tsütoskelett kui ka rakusisene liikumine (eukarüoodil kompleks mikrotuubulitest ja filamentidest ning liikumine: endotsütoos, mitoos, vesiikulite transport). 8. Membraanide struktuuri lühiiseloomustus. Membraanide koostisse kuuluvad peamiselt fosfolipiidid (moodustavad kaksikkihi pikad hüdrofoobsed sabad sissepoole pööratud) ja valgud (on seotud lipiidi kaksikkihi pinnaga perifeerne valk, ulatuvad kaksikkihi sisse või läbivad seda integraalne valk). Membraan võib sisaldada ka
moodustamine, piiritlevad biomolekulide kitsastesse keskkonnatingimustesse Rakk kui eluühik Rakk on eluühik, kuna ta on väikseim süsteem, milell ilmnevad elu tunnused: kasv, metabolism, reageerimine stimulatsioonile ja paljunemine Prokarüootne rakk DNA nukleoidis, paljuneb pooldumise või pungumise teel, puuduvad membraaniga ümbritsetud mitsellid, energia metabolism toimub plasmamembraanis, puuduvad tsütoskelett ja rakusisene liikumine Eukarüootne rakk DNA pakitud kromosoomidesse, paljuneb mitoosi teel, esinevad membraaniga ümbritsetud organellid, energia metabolism toimub mitokondrites, tsütoskelett on kompleks mikrotuubulitest ja filamentidest, rakusiseseks liikumiseks on mitoos, vesiikulite transport. Rakuorganellide põhifunktsiooni · plasmamembraan aktiivse transpordi süsteemid · tuum DNA replikatsioon, tRNA, mRNA ja tuumavalkude süntees
mille arvelt toimuvad mitmed energeetiliselt ebasoodsad protsessid (biosüntees, liikumine, osmoos). MOLEKULAARNE HIERARHIA: Anorgaanilised eellased CO2, H2O, NH3, N2. Metaboliidid püruvaat,tsitraat, suktsinaat Monomeersed ehituskivid aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid, rasvhapped, glütserool Makromolekulid valgud, nukleiinhapped, polüsahhariidid, lipiidid. Supramolekulaarsed kompleksid ribosoomid, tsütoskelett Organellid tuum, mitokondrid, kloroplastid. ELUSLOODUSE HIERARHIA: Molekul väikseim iseseisev osake Makromolekul kovalentsete sidemete abil lihtsatest molekulidest konstrueeritud biomolekul. Organell reaktsioone ajas/ruumis eraldav rakusisene moodustis. Rakk eluslooduse väikseim struktuurne ühik Kude sarnase tekke/ehituse/talitlusega rakkude kogum. Organ struktuurseks/funktsionaalseks tervikuks ühendatud erinavte kudede kogum.
Valke sünteesitakse mitokondri sees olevates ribosoomides. Mitokondri põhiülesandeks on raku varustamine energiaga. Neid viiakse lõpule glükoosi ja teiste ainete lagundamine. Selleks vajavad mitokondrid hapnikku, protsessi käigus eraldub süsihappegaas. Koos sellega vabaneb energia, mis osaliselt kasutatakse ära makroergiliste ühendite (ATP) sünteesiks. Mida rohkem energiat rakk vajab, seda rohkem on selles ka mitokondreid. Tsütoskelett Päristuumsete organismide rakud on mitmesuguse väliskujuga. Organellid võivad rakus asukohta muuta, samamoodi võivad rakud organismi piire ümber paikneda. Kõiges selles rakkude kuju püsimises või muutumises, ninde liikumises ja organellide ümberpaiknemises osaleb tsütoplasmas paiknev tsütoskelett. MLB 6001 Üldbioloogia 15 Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. Ta moodustab tsütoplasmas võrkja
Metafaas kromosoomid paiknevad ekvatoriaaltasandile, tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. Anafaas kromosoomide tsentromeerid kahestuvad, teineteisest lahknead kromariidid ja liiguvad koos kääviniitide lühenemisega raku poolustele. Telofaas kromatiidid keerduvad lahti, moodustavad tuumamembraanid ja tuumakesed. Toimub tsütokinee ja kokku tekib neli tütarrakku, kääviniidid lagundatakse, taastub rakule omane tsütoskelett. Kromosoomide ristsiire on meioosi 1.jagunemise profaasis esinev homoloogoliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. (Toimub meiroosi 1.jagunemise profaasis. Tähtsus:tulemuseks on geenivahetus) spermatogeneesi ja ovogeneesi:spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes, naisel lõpeb ovogoonide paljunemine juba looteeas. Tütarlaste ebaterveid eluviise taunitakse, kuna mistahes kahjulikud mõjurid võivad
BIOLOOGIA I PT. Tähtsad isikud Karl Ernst von Baer Eesti päritolu Tartu ülikooli teadlane avastas imetaja munaraku (järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust), oli loomade embrüoloogia rajaja. Matthias Schleiden uuris taimi ja avastas nende rakulise ehituse. Theodor Schwann uuris loomkudesid ja avastas nende rakulise ehituse. kõik organismid on rakulise ehitusega Rakuteooria põhiseisukohad: · kõik organismid on rakulise ehitusega · iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel (rakud tekivad ainult olemasolevatest rakkudest mitterakulisest ainest uusi rakke ei moodustu; uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel; organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel) · rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas (teatava talitlusega organite ja kudede rakkudel on neile iseloomulik kuju ja ehitus) Embrüol...
poolusele. TELOFAAS: keerduvad kromatiidid lahti, tuumamembraan moodustub, tuumakesed, tsütokinees ja tekib 4 tütarrakku. Kääviniidid lagundatakse ja taastub rakule omane tsütoskelett. Interfaas on mõlemal protsessil ühesugune. *faas kahe mitoosi vahel *toimbub DNA kahekordistumine *ATP süntees *suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv *tsemtrioolid kahestuvad *kromosoomid on lahtikeerdunud nukleosoomsete fibrillidena. Samuti on PROFAASi algus on samasugune. METAFAAS JA ANAFAAS ON SAMAD! Loomad ei kasva lõpmatult, mõned rakud ei Meestel on see pidev protsess naiselt on see loote eas kahekordistu, taimed kasvavad koguaeg
Metafaasis paiknevad kromosoomid ekvatoriaaltasandile ja kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. Anafaasis kromosoomide tsentromeerid kahestuvad. Kromatiidid lahknevad ja liiguvad koos kääviniitide lühenemisega raku poolustele. Telofaasis keerduvad kromatiidid lahti, tekivad tuumakesed ja tuumamembraanid. Sel ajal toimub ka tsütokinees ja tekib 4 tütarrakku. Kääviniidid lagundatakse ja taasrub tsütoskelett. 9. Milles seisneb meioosi tähtsus? · tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku · kromosoomide arv väheneb 2 korda 10. Meioosi ja Mitoosi võrdlus Meioosi II jagunemine on peaaegu sama, mis mitoos. 11. Mis on kromosoomide ristsiire, sele tähtsus? Meioosi profaasis liibuvad homoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Selle tulemuseks on geenivahetus. 12. Kuidas ja kus moodustuvad mehe sugurakud?
Rakkude ehitus ja talitlus (lk 73, Kõik organismid koosnevad rakkudest Rakuteooria ehk arusaam, mille kohaselt kõik elusolendid koosnevad rakkudest. Rakuteooria on üks bioloogia aluspõhimõtetest ja selle peamised seisukohad on: 1) Kõik organismid koosnevad rakkudest 2) Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel 3) Rakul on olemas kõik elu tunnused 4) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest ja ilma rakkudeta elu ei ole! Kõige väiksemad elusolendid on ainuraksed, kes koosnevad ainult ühest rakust. Hulkraksed koosnevad paljudest rakkudest. Kõik elusorganismid jagatakse kahte suurde rühma selle järgi, kas neil on rakus tuum või ei ole. Eeltuumsetel rakkudel ehk prokarüootidel rakutuuma ei ole. Päristuumsetel rakkudel ehk eukarüootidel on rakkudes rakutuum. Eeltuumsed organismid - bakterid ja neid on kahte liiki: arhebakterid ehk ürgid ja p...
molekulilt ja hapniku teke). Kloroplasti stroomas toimub süsiniku fikseerimise reaktsioon e. pimeduse reaktsioon (sest seal pole otsest valgusenergiat vaja, seal kasutatakse ATP energiat, mis on saadud valgusreaktsioonist. See reaktsioon jätkub tsütoplasmas. Seega valgus ja pimedusreaktsioon on ruumiliselt eraldatud. 15. Tsütoskeleti funktsioonid. Rakkude kuju püsivuses ja muutumises, nende liikumises ja organellide ümberpaiknemises osaleb tsütoplasmas olev tsütoskelett. Tsütoskelett koosneb valgulistest fiibritest, mis ühendavad omavahel rakumembraani, tuumamembraane, tsütoplasmavõrgstiku ja enamikku raguorganelle. Tugi ja liikumissüsteem. 16. Rakutuuma osised. ...?! 17. Kromosoomide struktuur. Eukarüoodi DNA on jaotunud mitmeks individuaalseks elemendiks e. kromosoomiks seda tõenäoliselt selleks, et genoom oleks rakus lihtsamini ja efektiivsemalt manipuleeritav.
3. RAKU EHITUS JA TALITUS 1.) Rakuteooria põhiseisukohad (3) · kõik organismid on rakulise ehitusega. · iga uus rakk saab alguseüksnes olemastolevast rakust selle jagunemise teel. · rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. 2.) Karl Ernst von Baer'i teadusteened Ta on loomade embrüoloogia rajaja. 1826. aastal avastas K. E. von Baer imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakustl 3.) Matthias Schleideni ja Theodor Schwanni avastus Schleiden uuris paljude taimeliikide kudede ehitust ja jõudis 1838. järedusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega. Schwanni uurimisobjektideks olid loomakoed. Ta leidis, et ka loomorganisme iseloomustab rakuline ehitus ja sõnastas 1839. aastal rakuteooria ühe põhiteesi, mille kohaselt on nii taimed kui loomad rakulise ehitusega. 4.) Koerüübid (4) ja nende lühiiseloomustused Epiteelkude rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine pea...
Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia e. rakuteaduse sünniks loetakse 17. sajandi keskpaika (Hook), · 1665.a leiutas Robert Hook valgusmikroskoobi. Edasine areng seondub eelkõige mikroskoobi täiustamisega. Võttis kasutusele mõiste ,,rakk"-cell-tühjus. · 17.saj teisel poolel tegeles ka Anton van Leeuwenhoek mikroskoopide valmistamisega ja tema oli esimene, kes on joonistanud ja kirjeldanud baktereid. · 1826.a. avastas loomade embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. · 1838.a. jõudis taimede kudede ehitust uurinud Matthias Schleiden järelduseni, et kõik taimed on rakulise ehitusega. · 1839.a. leidis Theodor Schwann, kes oli tegelenud loomakudede uurimisega, et ka loomad on rakulise ehitusega ja sõnastas rakuteooria põhiteesi, mille kohaselt nii taimed, kui ka loomad on rakulise ehitusega !...
Bioloogia 17.10.2011 Elina Sarv Teisipäeviti peale 7ndat tundi Ristsõna moodustamine mõistete peale Mõistetele joon alla Elu olemus Elu tunnused Elus 1) rakuline ehitus Rakk organismi väikseim ehituslik ja talituslik üksus millel on kõik elu tunnused. Üherakulised (amööb, kingloom) Hulkraksed 2) keerukam organiseeritus Molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline, ökosüsteemne ja biosfääriline tasend. 3)Aine ja energi avahetus Organismi ja väliskeskkonna vahel 4) Stabiilne sisekeskkond *Püsisoojased organismid- linnud ja imetajad *Kõigusoojased kalad, kahepaiksed ja roomajad. (Kehatemperatuur sõltub välistemperatuurist). Paljunemine *Suguline paljunemine sugurakud ehk gameedid *Mittesuguline paljunemine vegetatiivsed ehk eostega Pärilikkus Järglaste sarnasus vanematega Kasvamine ja arenemine *Otsene arenemine imetajatel, lindudel, ro...
Ained jõuavad sinna ER-i kanalikesi mööda. Ülesanne rakus sünteesitud ainete vastuvõtmine, ladustamine, ümbertöötlemine ja edasisaatmine. Sünteesitud valkude ümbertöötlemine, pakkimine ja sorteerimine. Rakumembraani ja rakukesta moodustamine. 6. Mitokondrid mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga. Neil on oma ribosoomid ja DNA. Ülesanne raku varustamine energiaga. Rakuhingamine, ATP süntees, raku metabolismireaktsioonid. 7. Tsütoskelett Koosneb valgulistest fibrillidest, mis ühendavad omavahel rakumembraani, tuumamembraane, tsütoplasmavõrgustikku ja rakuorganelle. Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. Raku kuju muutub kui tsütoskeleti valgulised fibrillid kas lühenevad või pikenevad. 8. Rakumembraan Ümbritseb rakku. Ülesanne - kaitseb rakku kahjulike mõjude eest, ühendab rakke omavahel. Selle vahendusel toimub aine-, energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel.
Raku ehitus ja talitlus. Mõisted: tsütoloogia- rakuteadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. bakteritoksiin- mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine. biotehnoloogia- rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks biotõrje- üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes. eukarüoot- organism(ka organismitüüp), mida iseloomustab rakutuum ja membraansete organellide esinemine. Protistid, seened, taimed ja loomad. eukarüootne rakk-(päristuumne) rakk (ka rakutüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine, Golgi kompleks- membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. homoloogine kromosoom-kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke...
1.RAKULINE EHITUS Rakk - Kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Elusorganismid jagunevad: Ainuraksed Hulkraksed amööb imetajad 2.AINE- JA ENERGIAVAHETUS Toitainete ja energia saamine keskkonnast Autotroofid Heterotroofid sünteesib toitu väliskekskonnast. (mullast) 3. PALJUNEMISVÕIME Suguline Mittesuguline viljastumine pooldumine 4.ARENEMIS- JA KASVAMISVÕIME Otsene Moondeline Järglased sarnanevad sündides vanematega Järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid 5.STABIILNE SIEKESKKOND Püsiv keemiline koostis,stabiilne happelisuse tasu (pH) Kõigusoojased Püsisoojased Konn Karu 6.REAGEERIMINE ÄRRITUSELE Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infor väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid. 7.PÄRILIKKUS Järgla...
BIOLOOGIA Bioloogia uurib elu Bioloogia teadus, mis uurib elu Tsütoloogia rakuõpetus, uurib rakkude ehitust ja talitust Morfoloogia teadus, mis uurib organismide välisehitust Anatoomia teadus, mis uurib organismide siseehitust Füsioloogia teadus, mis uurib organismi talitlusi ja regulatsioone Etoloogia teadus, mis uurib loomade käitumist Botaanika teadus, mis uurib taimi Zooloogia teadus, mis uurib loomi Mükoloogia teadus, mis uurib seeni Viroloogia teadus, mis uurib viirusi Elutunnused 1. Iseloomulik rakuline ehitus. Rakust ei ole väiksemat talituslikku üksust 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega kui eluta objektid 3. Kõikidele elusorganismidele on iseloomulik metabolism (organismis toimuv aine- ja energiavahetus) 4. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik homoöstaas (organismi staabilne sisekeskond, mis tagatakse metabolimi teel) 5. Palj...
ainuraksed 19. Taime, seene, bakteri ja looma raku ühised omadused ja peamised erinevused loomsest rakust tunnus loomarakk taimerakk seenerakk Rakukest on vaid koosneb tselluloosist koosneb membraan kitiinist iseloomulikud - plastiidid, vakuool, rakukest organellid rakukest tsütoskelett olemas olemas - rakkude piiratud piiramatu piiramatu jagunemisvõime raku läbimõõt 0,02-0,04mm 0,02-0,04mm 0,02-0,04mm 20. Viiruste olemus, peamised ehituslikud komponendid ja toimimine rakus Viirused on rakusisesed parasiidid. Nad on täielikult sõltuvad peremeesrakust nad ei suuda ennast üksi paljundada
Golgi kompleks on enamikus eukarüootsetes rakkudes leiduv, tsütoplasmavõrgustikuga seotud rakuorganell. Ribosoomid katalüüsivad peptiidahelate moodustumist, lähtudes raku DNA pealt transkribeeritud informatsiooni-RNA järjestusest Tsütoplasma raku kogu elussisu, välja arvatud rakutuum. Tsütoplasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum lipiidide ja valkude süntees ning valkude sekreteerimine Lüsosoomid Tsütoskelett rakule kuju andmine ja selle säilitamine ning organellide ja kudede stabiliseerimine Taimerakk on eukarüootne rakk, millel on võrreldes teiste eukarüootsete rakkudega (näiteks loomarakuga) mitmeid iseäralikke struktuurijooni. Taimerakul on plastiidid, need jagunevad kolmeks: kloroplastid (sisaldavad klorofülli, nende abil toimub fotosüntees) kromoplastid (sisaldavad karotenoide, annavad viljale ja õitele silmatorkava värvi, mis on oluline putukate meelitamiseks)
Golgi kompleks on enamikus eukarüootsetes rakkudes leiduv, tsütoplasmavõrgustikuga seotud rakuorganell. Ribosoomid katalüüsivad peptiidahelate moodustumist, lähtudes raku DNA pealt transkribeeritud informatsiooni-RNA järjestusest Tsütoplasma raku kogu elussisu, välja arvatud rakutuum. Tsütoplasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum lipiidide ja valkude süntees ning valkude sekreteerimine Lüsosoomid Tsütoskelett rakule kuju andmine ja selle säilitamine ning organellide ja kudede stabiliseerimine Taimerakk on eukarüootne rakk, millel on võrreldes teiste eukarüootsete rakkudega (näiteks loomarakuga) mitmeid iseäralikke struktuurijooni. Taimerakul on plastiidid, need jagunevad kolmeks: kloroplastid (sisaldavad klorofülli, nende abil toimub fotosüntees) kromoplastid (sisaldavad karotenoide, annavad viljale ja õitele silmatorkava värvi, mis on oluline putukate meelitamiseks)
püütakse Päikese valgusenergia, mida kasutatakse veelt elektronide eraldamiseks. Eraldunud elektronid läbivad seejärel tülakoidi membraanis elektronide transpordiahela, mis kulmineerub ATP ja NADPH moodustumisega. ATP ja NADPH kasutatakse Calvini tsüklis pimereaktsioonides CO2 redutseerimiseks. 36. Tsütoskeleti funktsioonid. Tsütoskelett ehk rakuskelett on valgulistest kiududest koosnev võrgustik raku tsütoplasmas, mille otstarve on hoida rakuorganellide paigutust, säilitada raku kuju ning võimaldada raku ja rakujätkete liikumist. Tsütoskelett moodustab rakusisese maatriksi, mis on oluline rakusisesel signaaliülekandel ja rakusisese transpordi organiseerimisel. 37. Milliseid rakke ümbritseb rakukest? Taimerakke, seenerakke, bakterirakke. 38. Eukarüootide riigid ja nende peamised tunnused.
BIOLOOGIA 2010 ELUTUNNUSED: Eluavaldused 1. Rakuline ehitus Eeltuumsed (prokarüootne) Päristuumsed (eukarüootne) 2. Paljunemine Suguline Sugurakkude olemasolu Viljastumine (kahe raku ühinemine) Nt. Imetajad, roomajad, linnud, putukad Mittesuguline Eoseline (seened, sõnajalad, vetikad) Vegetatiivne erinevate organite abil paljunemine (kartul mugulaga; sibul maasikad võsundiga; hüdra; algloomad; pungumine) 3. Ainevahetus Söömine, gaasivahetus, ainete väljastamine, seedimine, imendumine, sünteesi või lagundamise reaktsioonid Autotroofid ise toodavad orgaanilist ainet (taimed, osad bakterid) Heterotroofid kasutavad valmis orgaanilist ainet METABOLISM (ainevahetus kõik kokku) = ASSIMILATSIOON(süntees) ...
· METAFAAS · kromosoomid paiknevad ekvatoriaaltasandile · kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele · ANAFAAS · kromosoomide tsentromeerid kahestuvad kromatiidid lahknevad teineteisest · TELOFAAS · kromatiidid keeruvad lahti · moodustuvad tuumamembraanid ja tuumakesed · tsütikinees · tekib neli tütarrakku · kääviniidid lagundatakse taastub rakule omane tsütoskelett TULEMUS ühest diploidsest rakust tekib neli haploidset tütarrakku, mis on geneetiliselt erinevad. SUGURAKKUDE ARENG · Sugulisest ehk generatiivsest paljunemisest võtab osa kaks organismi ning viljastumise käigus ühinevad vanemorganismide gameetide tuumad. · SÜGOOT viljastunud munarakk · Uus organism sisaldab mõlema vanemorganismi geneetilisi omadusi mõlema vanema kromosoomid. Mehe sugurakud
sisaldavad rohkem DNA-d. DNA on eraldatud membraaniga ümbritsetud tuuma, tsütoplasma sisaldab palju teisi membraaniga ümbritsetud organelle. Eukarüootide mitokondrid ja kloroplastid on enam-vähem kindlasti varasemate prokarüootide järeltulijad, kes on asunud sümbiontidena elama suuremasse anaeroobsesse rakku. Eukarüootsetes rakkudes on ka keerukas eri tüüpi valgulistest filamentidest koosnev tsütoskelett, mis aitab organiseerida raku sisestruktuuri ja on osa rakkude liikumist tagavast masinavärgist. Miks eukarüootsed rakud on evolutsioonis olnud edukamad? Vastust tuleb otsida ilmselt nende kõrgemas organiseerituses, kindlad ainevahetusprotsessid on eraldatud rakkudes eri kompartmentidesse. Eriti oluline on ilmselt see, et energiatootmine toimub kindlates organellides (mitokondrid ja kloroplastid). Seetõttu raku välismembraan pole enam koormatud
Kirjeldab elusorganismidele ühiseid tunnuseid. 1. Millised tunnused on iseloomulikud elusorganismidele ehk, mis eristab elus ja eluta loodust. Tuleb tuua välja vähemalt 8 erinevat märksõna 8 erinevat elusa ja eluta looduse märksõna: 1.biomolekulid- ained, mis väljaspool organisme ei moodustu, nt sahhariidid eh Lipiidid ehk rasvad, valgud ehk proteiinid., Nukleiinhapped ehk DNA ja RNA, vitamiinid ja teised. 2. Neil on rakuline ehitus: ainuraksed ja hulkraksed. 3. Toimub ain Troofid ehk taimed, kes toodavad anorgaanikast orgaanikat ning heterotroofid, kes toodavad energiat toidus sisalduva orga Oksüdatsioonil. 4. Toimub paljunemine: mittesuguline ning suguline. 5. Arenevad ja kasvavad: otsene ning moondega(kah 6. Stabiilne sisekeskkond: kõigusoojased: kalad, kahepaiksed ning roomajad. ning püsisoojased: imetajad ning linnud. 7. R Ärritusele: nt lehed keeravad...
membraaniga ümbritsetud organellid. Taimedes esineb kahesuguseid mikrokehi. Üks tüüp, peroksisoomid, on levinud leherakkudes, need osalevad fotorespiratsioonis. Teist tüüpi mikrokehi esineb idanevates seemnetes, kus need konverteerivad rasvhapped noore taime kasvuks vajalikeks suhkruteks. Kuna selline lipiididest suhkrute teke käib nn. glüoksülaat-tsükli kaudu, nimetatakse vastavaid mikrokehi glüoksüsoomideks. 1.2. Tsütoskelett Sarnaselt loomsetele rakkudele, on ka kõigis taimerakkudes olemas tsütoskelett. Selle moodustavad kolm valguliste filamentide süsteemi: 1) aktiinifilamendid e. mikrofilamendid (läbimõõt 6-8 µm), monomeeriks on globulaarne valk aktiin. Taimerakkudes esinev aktiin on molekulaarmassilt ja aminohapete järjestuselt sarnane loomarakkude aktiinile. Aktiinifilamentide osalusel leiab aset tsütoplasmaliikumine;
rõngjaskromosoom (koosneb ühest DNA molekulist) Plasmiidid(väiksed Dna rõngad)-plasmiidid sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks(lagundamiseks)- lagundavad orgaanilisi aineid- toitumiseks, ensüümid- kahjulike ainete lagundamiseks8antibiootikumid) Bakteriorganellid- puuduvad membraanssed organellid(tsütoplasmavõrgustikku, gokgikompleksi, mitokonderid), puudub tsentrosoom, tsütoskelett. Sarnane- valgusüntees toimub ribosoomides Gaasivakuoolid-valgulise membraaniga põiekesed- vees olemiseks Bakterib paljunevad pooldumisega(eelneb kasvamine ja varuaine süntees)Paljunevad kiiresti. Kui bakterid satuvad ebasoodsasse elukeskkonda moodustavad spoori. Bakterite tähtsus looduses- bakterid kasutavad toitumiseks kõiksugu orgaanilisi ühendeid( valgud, suhkrud, nafta, tselluloos) Lagundavad surnuid organisme ja mitmesuguseid jääkaineid(laguahelad)
membraanides on klorofüüli molekulid. Lisaks sellele on kloroplasti sisemuses DNA, RNA ja valgu molekule. DNA omab pärilikku infot kloroplastile omaste RNA ja valkude sünteesiks. Kloroplast sisaldab ka ribosoome, mis sünteesivad sellele organellile vajalikke valke. Kloroplastides toimub fotosüntees- suhkrute moodustamine süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil. 15. Tsütoskeleti funktsioonid Tsütoskelett- on raku tsütoplasmas asuv valguliste niidikeste ja kanalikeste võrgustik. Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. Tsütoskeleti ülesandeks on oraganellide liigutamine või teatud asendis hoidmine, see on raku toes, mis hoiab kuju ja vormi. 16. Kromosoomide struktuur Kromosoom- DNA ja valdu molekulide kompleks(nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. (vt. ka fail) Kromosoomid koosnevad DNA´st ja sellele kinnitunud valgumolekulidest. Valgu molekule nimetatakse histoonideks. Kromosoomides asuvad geenid. 17
(modulaatori) sidumiseks. 3. millised ühendid lahustuvad vees, ei lahustu, moodustavad mitselle, kaksikkihte Amfifiilsetest molekulidest (molekulid, mis sisaldavad nii hüdrofiilseid kui ka hüdrofoobseid rühmi) mitsell Ioone ümbritseb vesilahuses hüdraatkest 4. eukarüoodi ja prokarüoodi võrdlus Prokarüoodis: DNA on nukleoidis 1-10 mikromeetrit Jaguneb pooldudes Puudub tsütoskelett Eukarüoodis: DNA on tuumas kromosoomides 5-100 mikromeetrit Jaguneb mitoosi teel Palju organelle nt golgi kompleks Tsütoskelett on mikrotuubulitest ja filamentidest kompleks 5. Signaaliülekande retseptorid: Mittesteroidsed hormoonid seonduvad plasmamembraanis lokaliseeruvatele retseptoritele, mille abil aktiveerivad signaali ülekande raja raku sees.
Mitokondri DNA sisaldab geneetilist infot organellille vajalike RNA ja valkude sünteesiks. Valke sünteesitakse mitokondri sees olevates ribosoomides. Mitukondri ülesanneks on rakuhingamine, energiarikaste ühendite(ATP) süntees, raku varustamine energiaga. 13. Tsütoskeleti funktsioonid Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. Ta moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab rakumembraani, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja enamiku rakuorganelle. Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. Tsütoskeleti ülesandeks on organellide liigutamine või teatud asendis hoidmine, see on raku toes, mis annab kuju ja vormi. 14. Bakteriraku ehitus Kuna bakteritel puudub tuum on nad eeltuumsed e.prokarüoodid. Makterid on üherakulised organismid. Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga. Membraanist väljapoole jääb kest, mis pole nii jäik kui taimedel ja võimaldab rakul suuremaks kasvada. Kest täidab kaistefunktsiooni.
Mitokondri DNA sisaldab geneetilist infot organellille vajalike RNA ja valkude sünteesiks. Valke sünteesitakse mitokondri sees olevates ribosoomides. Mitukondri ülesanneks on rakuhingamine, energiarikaste ühendite(ATP) süntees, raku varustamine energiaga. 13. Tsütoskeleti funktsioonid Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. Ta moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab rakumembraani, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja enamiku rakuorganelle. Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. Tsütoskeleti ülesandeks on organellide liigutamine või teatud asendis hoidmine, see on raku toes, mis annab kuju ja vormi. 14. Bakteriraku ehitus Kuna bakteritel puudub tuum on nad eeltuumsed e.prokarüoodid. Makterid on üherakulised organismid. Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga. Membraanist väljapoole jääb kest, mis pole nii jäik kui taimedel ja võimaldab rakul suuremaks kasvada. Kest täidab kaistefunktsiooni.
1. ELU OLEMUS 1) Nimetage 4 elusorganismidele iseloomulikku tunnust. Elusorganismidele iseloomulikud tunnused: rakuline ehitus, aine- ja energiavahetus;stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng,paljunemine, reageerimine ärritusele. 2) Reastage eluslooduse organiseerituse tasemed alates lihtsamast. Tärklis, kloroplast, taimerakk, põhikude, leht, kartul. 3) Reastage antud näited vastastavalt eluslooduse organiseerituse tasemetele alates lihtsamast. Glükoos, mitokonder, loomarakk, lihaskude, maks, inimene. 2. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS 1) Nimetage peamised keemilised elemendid, anorgaanilised ja orgaanilised ained organismides. Kõige rohkem leidub organisimis keemilistest elementidest hapnikku, süsinikku, vesinikku ja lämmastikku. Anorgaanilised: vesi ja teised anorgaanilised ühendid ehk happed, alused, soolad. Orgaanilised: valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped. 2) Selgitage Ca, Fe ja I tähtsust organismids. Ca omastamiseks on v...
Bioloogia Elu omadused: 1) Aine- ja energiavahetus 2) Biomolekulide esinemine 3) Sisekeskkonna stabiilsus 4) Reageerimine ärritustele 5) Paljunemine Bioloogia uurimistasandid: 1) Molekulaarne tasand (Süsivesikud, valgud, nukleiinhapped) 2) Rakuline tasand (närvirakud, lihasrakud jne) 3) Organismitasand (Paljunemine, pärilikkus) 4) Populatsioonitasand (Ühte liiki kuuluvate loomade rühm kindlal maa alal) 5) Liigi tasand 6) Ökosüsteemi tasand (Tiik, vihmamets) 7) Biosfääri tasand (terve maa elustik) Teaduslik uurimismeetod 1) Püstitada uurimisküsimus (mida uurime?) 2) Hankida taustinformatsiooni 3) Hüpoteesi sõnastamine (Oletatav vastus) 4) Hüpoteesi kontrollimine (Meetodid, reaalne töö) 5) Andmete analüüs ja järelduse tegemine Põhi bioelemendid Esinevad aatomitena Esinevad ioonsel kujul 1) Süsinik C...
Bioloogia mõisteid gümnaasiumi osast Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püoviinamarihappe molekuli AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sündroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV- iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt Aine- ja energiavahetus - sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia ülekanne Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalavead sama tunnuste eriviisilises avaldumises Analüüsiv ristamine - ristamine, millega uuritakse katseloomade või - taimede genotüüpide h...
Lüsosoomide moodustumine. 8) Lüsosoomid - Ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed. Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine. Rakusisene seedimine pino- ja fagotsütoos (ainuraksete toitumine). Kudede ümberkujundamine moondega arengu korral (nt kullese saba kadumine). Emaka taandareng sünnitusjärgselt. Metabolismi tagamine nälgimisel või dieedil. Sisaldab lüütilisi ensüüme, mis lagundavad mittevajalike aineid. 9) Tsütoskelett - Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur. Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks. Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise. 10) Tsentrosoom - Moodustub 2-st tsentrioolist. Tsentriool moodustub 3x9 mikrotuubulist. Moodustab rakujagunemisel kääviniite. Tagab kromosoomide võrdse lahknemise. 11) Vakuool - suur membraaniga ümbritsetud põieke, mis sisaldab taimemahla, suhkruid ja happeid. Vee reservuaar
Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püoviinamarihappe molekuli AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sündroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV-iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt Aine- ja energiavahetus - sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia ülekanne Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalavead sama tunnuste eriviisilises avaldumises Analüüsiv ristamine - ristamine, millega uuritakse katseloomade või - taimede genotüüpide homo- ja heterosügootsust Anatooimia - biol...
tsentromeeridele. Anafaasis kromosoomide tsentromeerid kahestuvad. Selle tulemusena lahknevad kromatiidid teineteisest ja liiguvad koos käviniitide lühenemisega raku poolustele. Telofaasis keerduvad raku poolustele jõudnud kromatiidid lahti, moodustuvad tuumamembraanid ja tuumakesed. Sel ajal toimub ka tsütokinees ja kokku teib neli tütarrakku. Käviniidid lagundatakse ja taastub rakule omane tsütoskelett. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Ristsiire kromosoomide ristsiirde käigus vahetavad homoloogilised kromosoomid omavahel võrdse pikkusega osi. Selle tulemuseks on geenivahetus. 2.Elu omadused. *kõik elusorganismid on rakulise ehitusega Vastavalt sellele, kas organism koosneb ainult ühest või mitmest rakust, jaguneb elusloodus kahte rühma: ainuraksed ja hulkraksed. Ainuraksed organismid on nt.
Palju lineaarseid Kromosoomid 1 rõngaskromosoom kromosoome Sisuliselt puudub, erandiks Sisemembraanistik Esineb mitmekülgsel kujul mesosoomid Tsütoskelett Puudub Esineb Topeltmembraansed Esinevad (kloroplastid, Puuduvad rakustruktuurid mitokondrid, rakutuum) Esineb 2 variatsioonis Taime- ja seenerakkudel, Rakukest (õhukene või paks), koosneb koosneb põhiliselt
tulenevate ensüümide sünteesiks. Need aitavad lagundada keskkonnas leiduvaid orgaanilisi aineid, mis on vajalikud kas bakteri toitumiseks või kahjulike ainete lagundamiseks või nende toime vältimiseks. Eeltuumsete rakkude sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid, seega ei ole bakteritel tsütoplasmavõrgustikku, Golgi kompleksi, kloroplaste ega mitokondreid, ka puudub neil tsentrosoom ja tsütoskelett. Mõnede bakterite tsütoplasmas esinevad väikesed gaasivakuoolid (enamasti veekeskkonnas elavatel bakteritel aitavad neil pinnale tõusta või sukelduda) Bakterite elutegevuse iseärasused. Paljunevad pooldumisega sellele eelneb raku kasvamine ja varuainete süntees Paljunevad kiiresti (looduses korra ööpäevas, kuid laboris umbes 1-2 tunni või ka 20 minuti järel: nt soolekepike) Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, siis moodustavad spoore
nimetatakse maatriksiks. Seal leidub mitokondrile omaseid DNA ja RNA molekule. Mitukondri DNA sisaldab geneetilist infot organellille vajalike RNA ja rakkude sünteesiks. Valke sünteesitakse mitokondri sees olevates ribosoomides. Mitukondri ülesanneks on rakuhingamine, energiarikaste ühendite(ATP) süntees, raku varustamine energiaga. 11. Tsütoskeleti funktsioonid Tsütoskeleti funktsioonid Tsütoskelett- on raku tsütoplasmas asuv valguliste niidikeste ja kanalikeste võrgustik. Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. Tsütoskeleti ülesandeks on organellide liigutamine või teatud asendis hoidmine, see on raku toes, mis annab kuju ja vormi. 12. Kromosoomide struktuur Kromosoomide struktuur Kromosoom- DNA ja valgu molekulide kompleks (nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. Kromosoomid koosnevad DNA´st ja sellele kinnitunud valgumolekulidest. Valgu molekule nimetatakse histoonideks. Kromosoomides asuvad geenid.
energia abil). 38 lüsosoom Sisaldavad lõhustava toimega ensüüme ja lagundavat materjali. Hüdrolaaside eraldamine, hüdrolüütiline lõhustamine. Autofaagia iseenese seedimine (lagundatakse rasv- ja lihaskudet). Heterofaagia kehavõõrate ühendite lagundamine (ainuraksete toitumine). · tsütoskelett Tsütoskelett on eukarüootsetel rakkudel, see koosneb tuubulitest (mikro) ja filamentidest (vahe, mikro), valgud: aktiin, tubuliin, müosiin. Funktsioonid: struktuurne raku kuju formeerimine, säilitamine, muutmine; sideme loomine rakuorganellide vahel; transport. Tagab raku ja tsütoplasma liikumisvõime. · peroksüsoom aminohapete oksüdeerimine, Peroksisoomid sisaldavad ensüüme, mis kasutavad orgaaniliste molekulide oksüdeerimiseks molekulaarset hapnikku
Metafaasis paiknevad kromosoomid ekvatoriaaltasandile ja kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. Anafaas kromosoomi tsentromeerid kahestuvad. Selle tulemusena lahknevad kromatiidid teineteisest ja liiguvad koos kääviniitide lühenemisega raku poolustele. Telofaasis keerduvad raku poolustele jõudnud kromatiidid lahti, moodustavad tuumamembraanid ja tuumakesed. Sel ajal toimub ka tsütokinees ja kokku tekib neli tütarrakku. Kääviniidid lagundatakse ja taastub rakule omane tsütoskelett. Mitoos(astmed) Profaas kromosoomid keerduvad sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas selle tulemusena rakk polariseerub. Poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Need koosnevad niitjatest valkudest ja osalevad kromosoomide täpses jaotamises moodustavate tütarrakkude vahel. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad.
kromosoomi, haploidne või diploidne. Plasmiidid DNA tsütoplasmas, ribosoomides, mitokondrites, kloroplastides etc. Membranides steroolid puuduvad, erandiks Membraanides steroolid mükoplasmad, selle asemel hopanoidid ja eeterlipiidid. 70S ribod 80S ribod, organellides 70S Peptidoglükaan Tsütoskelett 1 või mitu valgulist fibrilli viburites 20 fibrilli skemaatiliselt jaotunud Intronid esinevad harva Intronid esinevad sageli Membraansed organellid puuduvad Membraansed organellid olemas Lihtsa membraaniga organellid olemas, nt Lihtsa membraaniga organellid puuduvad gaasivakuoolid, klorosoomid, karbosküsoomid Prokarüootidele omased lihtsad organellid: aerosoomid, klorosoomid, karboksüsoomid. Magnetosoomid, parasporaalkehad.
nimetatakse maatriksiks. Seal leidub mitokondrile omaseid DNA ja RNA molekule. Mitukondri DNA sisaldab geneetilist infot organellille vajalike RNA ja rakkude sünteesiks. Valke sünteesitakse mitokondri sees olevates ribosoomides. Mitukondri ülesanneks on rakuhingamine, energiarikaste ühendite(ATP) süntees, raku varustamine energiaga. 11. Tsütoskeleti funktsioonid Tsütoskeleti funktsioonid Tsütoskelett- on raku tsütoplasmas asuv valguliste niidikeste ja kanalikeste võrgustik. Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. Tsütoskeleti ülesandeks on organellide liigutamine või teatud asendis hoidmine, see on raku toes, mis annab kuju ja vormi. 12. Kromosoomide struktuur Kromosoomide struktuur Kromosoom- DNA ja valgu molekulide kompleks (nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. Kromosoomid koosnevad DNA´st ja sellele kinnitunud valgumolekulidest. Valgu molekule nimetatakse histoonideks. Kromosoomides asuvad geenid.
Koosneb paljudest alaosadest: 1) Mikrofilamentum - diameeter 7nm (aktiin/ müosiin) 2) Vahepealsed filamendid diameeter 10nm (lamiin) 3) Mikrotuubulid/mikrotorukesed diameeter 25nm (tubuliin) 4) 1-3 koos moodustavad tsütoskeleti. Rakutsütoskelett on valkudest koosnev paindlik sisetoes. Tema ülesanded: a. Annab loomarakule kuju b. Võimaldab membraani sisse- ja väljasopistumist (amööb, fagotsüüt) c. Tsütoskelett fikseerib rakustruktuure d. Tsütoskelett tagab tsütoplasma ringliikumise e. Tagab seoseid eri rakustruktuuride vahel f. Kujutab endast vastavate valkude varu jagunemisel 5) Viburid Suhteliselt pikad ja jämedad rakustruktuurid, kuid rakutasandil on neid vähe. Viburid koosnevad tubuliinist (mikrotorukestest). Neil on korrapärane siseehitus. Viburid esinevad: a. Viburloomadel (maksalutikas) b
Moodustavad tugevaid kovalentseid sidemeid. Makromolekulid valgud (30-70%), RNA (10-20%), DNA (2-5%), polüsahhariidid (1-20%), lipiidid (1-20%) Molekulaarne hierarhia rakus: I Anorgaanilised eellased - CO2, H20, NH3, N2, NO3 II Metaboliidid püruvaat, tsitraat, suktsinaat III Monomeersed ehituskivid aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid, rasvhapped IV Makromolekulid valgud, nukleiinhapped, polüsahhariidid, lipiidid V Supramolekulaarsed kompleksid ribosoomid, tsütoskelett jne VI Organellid tuum, mitokondrid, kloroplastid, EPR, Golgi kompleks Organisatsioonilised tasandid eluslooduses: Molekul lihtsaine või ühendi väikseim, iseseisvalt eksisteeriv osake Makromolekul teatud struktuuri ja funktisooniga molekulide kogum Organell ainevahetusreaktsioone ajas ja ruumis eraldav rakusisene moodustis Rakk eluslooduse väikseim struktuurne ühik
ümbritsetud kahe membraaniga.. Valke sünteesitakse mitokondri sees olevates ribosoomides. Mitokondrite põhiülesandeks on raku varustamine energiaga. Neis viiakse lõpule glükoosi ja teiste ainete lagundamine- vajab hapnikku, eraldub CO2. Mitokondrite arv sõltub raku füsioloogiast: mida enam energiat rakk vajab, seda rohkem on selles ka mitokondreid. Tsütoskelett. Rakkude kuju põsimises või muutumised, nende liikumises ja organellide ümberpaiknemises osaleb tsütoplasmas paiknev tsütoskelett. EHITUS JA TALITUS: koosneb niitjatest valkudest. Ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja enamiku organelle. Tsütoskeletti võib lugeda raku tugi- ja liikumissüsteemiks. Fibrillid, mikrofilamendid, mikrotuubulid. KES VEEL SEOSTUVAD: tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevatest silindrilistest tsentrioolist. Kääviniidid osalevad kromosoomide või kromatiidide jaotumises tütarrakkude vahel