Nendeks organellideks on endoplasmaatiline retiikulum ja rakutuum (nende membraanid on omavahel ühenduses), mitokondrid (mõnel eukarüoodil need puuduvad või on taandarenenud), kloroplastid (paljudel puuduvad), Golgi kompleks, lüsosoomid ja peroksüsoomid. Eukarüootide oluliseks tunnuseks on veel tsütoskelett mikrofilamentide (aktiin) ja mikrotorukeste e. mikrotuubulite (tubuliin) näol. Aktiinifilamendid määravad raku kuju ja mikrotuubulid tegelevad organellide ümberpaigutamisega, osalevad rakujagunemisel (mitoos ja meioos) ja on viburite koostisosaks. On tõenäoline, et tänapäeva eukarüootide eellasel esines juba tõeline suguline (holomiktiline) sigimine (st. esines meioos). Kui arvestdada liigilist mitmekesisust, siis enamus eukarüoote on hulkraksed (koelis-organilise ehitusega). ·...
Mõisted: tsütoloogia- rakuteadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. bakteritoksiin- mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine. biotehnoloogia- rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks biotõrje- üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes. eukarüoot- organism(ka organismitüüp), mida iseloomustab rakutuum ja membraansete organellide esinemine. Protistid, seened, taimed ja loomad. eukarüootne rakk-(päristuumne) rakk (ka rakutüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine, Golgi kompleks- membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. homoloogine kromosoom-kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke...
*sekundaarsedsisaldavad ensüüme ja ka lagundatavaid aineid TÄHTSUS Lüsosoomides toimub mittevajalike rakustruktuuride ja ainete lagundamine 8) mitokondrid Ümbritsetud kahe membraaniga sisemine membraan moodustab sissesopistusi(harjad) Ülejäänud sisemuse moodustab maatriks kus leidub DNAd RNAd ja ribosoome TÄHTSUS Mitokondris toimub nn raku hingamine. St. Toitainete jörkjärguline lõhustamine hapniku osavõtul energia saamiseks 9) tsütoskelett Võrkjas struktuur, tsütoplasmas mis moodustab raku sisetoe. Koosneb valgulistest kiududest, mis ühendavad omavahel raku membraan, tuuma membraani ja teisi raku organelle TAIMERAKK RAKUKEST *koosneb põhiliselt tselluloosist *annab taimerakule tugevuse. On ka ,,toeks" *katab ja kaitseb PLASTIIDID *kloroplastidrohelised(fotosüntees) *kromoplastidpunane, kollane(jääkained) õite ja viljade värvus *leukoplastidvärvusetud(varuained) juurtes, mugulates...
Taimedes esineb kahesuguseid mikrokehi. Üks tüüp, peroksisoomid, on levinud leherakkudes, need osalevad fotorespiratsioonis. Teist tüüpi mikrokehi esineb idanevates seemnetes, kus need konverteerivad rasvhapped noore taime kasvuks vajalikeks suhkruteks. Kuna selline lipiididest suhkrute teke käib nn. glüoksülaat-tsükli kaudu, nimetatakse vastavaid mikrokehi glüoksüsoomideks. 1.2. Tsütoskelett Sarnaselt loomsetele rakkudele, on ka kõigis taimerakkudes olemas tsütoskelett. Selle moodustavad kolm valguliste filamentide süsteemi: 1) aktiinifilamendid e. mikrofilamendid (läbimõõt 6-8 µm), monomeeriks on globulaarne valk aktiin. Taimerakkudes esinev aktiin on molekulaarmassilt ja aminohapete järjestuselt sarnane loomarakkude aktiinile. Aktiinifilamentide osalusel leiab aset tsütoplasmaliikumine;...
RAKUORGANELLID JA NENDE ÜLESANDED ORGANELL ÜLESANNE TAIM LOOM Tuum Kontrollib raku + + elutegevust Tuumamembraan Valikuline ainete + + transport Karüoplasma Seob tuuma tervikuks + + Tuumake rRNA süntees + + Tsütoplasma Seob rakuorganellid + + tervikuks Mitokonder Varustab rakku + + energiaga Ribosoomid Valgu süntees + + Vakuool Sisaldab varu- ja Suured Väiksed jääkaineid Lüsosoomid Ainete lõhustamine + + Karedapinnaline Valkude süntees + + tsütoplasmavõrgustik Sile...
Plastiidid- fotosüntees (kloroplastid), pigmentide sisaldus (kromoplastid), varuaine (leukoplastid). Vakuool- varuaine. 2x membraan 1x membraan Ilma membraanita Tuum Golgi kompleks Ribosoom Mitokonder Lüsosoomid Tsütoskelett Plastiidid Tsütoplasmavõrgustik Vakuool Villu Mitokondri ja plastiidi sarnasused: - topelt membraan - iseseisev DNA (ei sõltu tuuma omast) - ribosoomide olemasolu Looma-, taime- ja seeneraku võrdlus Loomarakk Seenerakk Taimerakk Kest Puudub v...
On seotud tsütoplasma võrgustikuga. Ülesanne: valkude töötlemine ja pakkimine lüsosoomidesse ja sekreedipõiekestesse. · Lüsosoomid On ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke. Talitus:Vanade ja mittevajalike rakuosade ja molekulide lagundamine. · Mitokonder On ovaalse kujuga,ümbritsetud kahekordse membraaniga Talitus: varustab rakku energiaga · Tsütoskelett On raku tugi- ja liikumissüsteem.Ta koosneb niitjatest valkudest. Ta moodustab võrkja süsteemi, mis ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustikku ja enamiku organelle. · Tsütoplasma Koosneb peamiselt veest ja orgaanilistest ühenditest. Talitus:Seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. 3)Taimeraku ja loomaraku ühised organellid: Golgi kompleks, tuum, tuumake, Ribosoomid,...
· Ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumikke nimetatakse polüsoomideks. · Lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed,milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. · Golgi kompleksis toimub valkude töötlemine. · Sisemembraan moodustab arvukalt kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks. · Mitokondrite põhiline ülesanne on raku varustamine energiaga. · Tsütoskelett on raku tugi-ja liikumissüsteem. · Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. · Vastavalt valguniidikeste läbimõõdule eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid. · Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest. · Kääviniidid valgulised fibrillid, mis lähtuvad tsentrosoomist raku jagunemisel....
Anafaas kromosoomide tsentromeerid kahestuvad, teineteisest lahknead kromariidid ja liiguvad koos kääviniitide lühenemisega raku poolustele. Telofaas kromatiidid keerduvad lahti, moodustavad tuumamembraanid ja tuumakesed. Toimub tsütokinee ja kokku tekib neli tütarrakku, kääviniidid lagundatakse, taastub rakule omane tsütoskelett . Kromosoomide ristsiire on meioosi 1.jagunemise profaasis esinev homoloogoliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. (Toimub meiroosi 1.jagunemise profaasis. Tähtsus:tulemuseks on geenivahetus) spermatogeneesi ja ovogeneesi:spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes, naisel lõpeb ovogoonide paljunemine juba looteeas. Tütarlaste ebaterveid eluviise taunitakse, kuna mistahes kahjulikud mõjurid võivad...
2)Elusorganismidel esineb ainevahetus ja energiavahetus. 3)Elusorganismid kasvavad ja arenevad. 4)Elusorganismid paljunevad. 5) Elusorganismidel on kõrge organiseerituse tase. 6) Elusorganismides on stabiilne sisekeskkond. 7) Elusorganismid reageerivad ärritusele. 8)Elusorganismid kohastuvad oma elukeskkonnaga. Eluslooduse organiseerituse tasemed- molekul- organell- rakk- kude- organ- organsüsteem(elundkond)- isend(organism)- populatsioon- liik- ökosüsteem- biosfäär. Aatom- keemilise elemendi väikseim osake, elektriliselt neutraalne. Molekul- aine väikseim osake, mis võib iseseisvalt eksisteerida ja millel on antud aine keemilised omadused. Prooton- positiivse laenguga osake aatomituumas. Neutron- ilma laenguta aatomituuma koostisosake. Elektron- negatiivse laenguga osake aatomituumas. Aatommass keemilise elemendi aatomi mass. Molekulmass aine molekuli ma...
Palju lineaarseid Kromosoomid 1 rõngaskromosoom kromosoome Sisuliselt puudub, erandiks Sisemembraanistik Esineb mitmekülgsel kujul mesosoomid Tsütoskelett Puudub Esineb Topeltmembraansed Esinevad (kloroplastid, Puuduvad rakustruktuurid mitokondrid, rakutuum) Esineb 2 variatsioonis Taime- ja seenerakkudel, Rakukest (õhukene või paks), koosneb koosneb põhiliselt...
6 miljardit a. Maa vanus · 4.4 miljardit a. kõige vanemate siiani leitud mineraalid (tsirkoonkristallid) · 4.1-3,5 miljardit a tagasi tekkisid esimesed organismid · 4 miljardit a. kõige vanemad settekivimid (leitud Gröönimaalt) · 3,5 miljardit a Lääne-Austraaliast ja Lõuna-Aafrikast leitud fossiilide vanus · 1,7 miljardit a esimesed üherakulised eukarüoodid · 1683 a A von Leeuvenhoek avaldas esimese joonistuse bakteritest · 1836 a - C. Ehrenberg vaatles esimesena vibureid · 1872 a - F. Cohn avastas viburid teistkordselt · 1893a. - Pfeiffer toksiinid endo - ja eksotoksiinideks · 1920a Oparin ja Haldan näitasid üksteisest sõltumatult, et tingimused primitiivsel Maal toetasid keemilisi reaktsioone · 1970 Richard Blakemore isoleeris järvemudast bakterid, kes reag magnetväljale, avastati magnetosoomid · 1977 a hakati võrdlema erinevate organismide RNAde järjestusi, sai sel...
RAKULINE EHITUS Rakk - Kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Elusorganismid jagunevad: Ainuraksed Hulkraksed amööb imetajad 2.AINE- JA ENERGIAVAHETUS Toitainete ja energia saamine keskkonnast Autotroofid Heterotroofid sünteesib toitu väliskekskonnast. (mullast) 3. PALJUNEMISVÕIME Suguline Mittesuguline viljastumine pooldumine 4.ARENEMIS- JA KASVAMISVÕIME Otsene Moondeline Järglased sarnanevad sündides vanematega Järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid 5.STABIILNE SIEKESKKOND Püsiv keemiline koostis,stabiilne happelisuse tasu (pH) Kõigusoojased Püsisoojased Konn Karu 6.REAGEERIMINE ÄRRITUSELE Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infor väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid. 7.PÄRILIKKUS Järgla...
nende lõplikku paika rakus · Golgi kompleks glükoproteiinide ja muude membraanikomponentide lõplik valmimine · Mitokondrid tsitraaditsükkel, elektrontransport ja oksüdeeriv fosforüleerimine, rasvhapete ja püruvaadi oksüdatsioon, aminohapete katabolism · Lüsosoomid hüdrolaaside eraldamine · Ribosoomid valkude süntees · Peroksisoomid aminohapete oksüdeerimine · Tsütoskelett tagab raku kuju ja liikumisvõime · Kloroplast - fotosüntees 4. Viirused millest koosnevad, miks pole elusorganismid; viiruse elutsükkel. Supermolekulaarsed kompleksid, mis enamjaolt sisaldavad üht DNA või RNA molekuli(genoom) ja valkkatet(kapsiid). Komplitseeritumatel on valkkatte peal ümbris, mis sisaldab glükoproteiine ja membraanilipiide. Kuna puudub iseseisev ainevahetus ja reprodutseerimisvõime, siis viirusosakesed pole elusorganismid....
Raku membraani reservuaar (mitoosi järel tütarrakkudele); 5. Taimerakkudes toimub teatud polüooside süntees (nt hemitselluloosid, pektiinained). Spetsiifilised ülesanded: · Juurekübara rakkude poolt toodetakse lima (huulheina kleepuv nõre); · Toitkublikud e osmoregulaatorid on ka Golgi kompleksi päritolu; · Spermatosoidide akrosoomis hüdrolüüsib ensüüme, mis on vajalikud munakestast läbitungimiseks. 4.8. Tsütoskelett Eukarüootsete rakkude võime omandada mitmeid eri kujusid ja viia läbi koordineeritud ja suunatud liikumisi sõltub raku tsütoskeletist. Seda võiks nimetada ka raku muskulatuuriks, kuna ta osaleb sellistes protsessides nagu raku liikumine substraadil, lihasraku kontraktsioon, organellide ümberpaigutamine tsütoplasmas, tsütoplasma tsirkulatsioon, tsütokinees jne. Tsütoskelett puudub prokarüootsetel organismidel....
Osa neist on mikroskoopilised, osa palja silmaga nähtavad. Seeneliikide täpne arv ei ole teada, kuna soodsates tingimustes kasvavad, paljunevad ja evolutsioneeruvad nad kiirseti.(umbes 1,5 miljonit). Kõik seened on eukarüoodid üks või mitu rakutuuma. Vaatamata seente mitmekesisusele on nad heterotroofid ja seetõttu kasutavad nad elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud ainet. Missugune on seente välisehitus? Enamik seeni on hulkraksed organismid. Nende keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Hüüfid on moodustunud silindri kujulistest rakkudest, mis soodsates tingimustes kasvavad ja harunevad ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. Seened paljunevad eoste abil, mis moodustuvad nii sugulisel, kui ka mitte sugulisel teel...
RAKU EHITUS JA TALITUS 1.) Rakuteooria põhiseisukohad (3) · kõik organismid on rakulise ehitusega. · iga uus rakk saab alguseüksnes olemastolevast rakust selle jagunemise teel. · rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. 2.) Karl Ernst von Baer'i teadusteened Ta on loomade embrüoloogia rajaja. 1826. aastal avastas K. E. von Baer imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakustl 3.) Matthias Schleideni ja Theodor Schwanni avastus Schleiden uuris paljude taimeliikide kudede ehitust ja jõudis 1838. järedusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega. Schwanni uurimisobjektideks olid loomakoed. Ta leidis, et ka loomorganisme iseloomustab rakuline ehitus ja sõnastas 1839. aastal rakuteooria ühe põhiteesi, mille kohaselt on nii taimed kui loomad rakulise ehitusega. 4.) Koerüübid (4) ja nende lühiiseloomustused Epiteelkude rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine pea...
Organell Ehitus Ülesanne Tsütoplasma Poolvedel aine, peamine koostisosa on vesi, Seob kõik rakuorganellid sisaldab hulgaliselt madalmolekulaarseid org. ühtseks tervikuks. ühendeid, lisaks biopolümeerid, ainevahetuse vaheproduktid, pigmendid, regulatoorained ja lahustunud gaasid. Rakutuum Tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Reguleerib kõiki rakus Nendes paiknevad poorid, tuuma sees karüo- toimuvad protsesse. plasma, milles DNA ja RNA, lisaks madalmo- lekulaarsed ühendid. Tuumas on üks või mitu tuumakest. Enamasti ümara kujuga kui kuju ja suurus võib varieeruda. Rakumemb- Koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Membraan eraldab raku sise- raan...
Profaas tsentrioolide paarid liiguvad poolustele ja nendest lähtuvad kääviniidid Metafaas kromosoomid paiknevad ekvatoriaaltasandile ja kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele Anafaas kromosoomide tsentromeerid kahestuvad Telofaas raku poolustele jõudnud kromatiidid keerduvad lahti, moodustuvad tuumamembraanid ja tuumakesed; sel ajal toimub ka tsütokinees ja kokku tekib 4 tütarrakku. Kääviniidid lagundatakse ja taastub rakule omane tsütoskelett . 3. Platsenta ülesanded ühendab emasorganismi areneva lootega. Platsentat läbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Eritab naissuguhormoone. Need hormoonid takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja tagavad raseduse normaalse arengu. 4. Mõisted: ovulatsioon küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse...
· Sisaldavad ribosoome, kus toimub valgusüntees · Membraanide ehitus ja funktsioonid Eukarüootidel: · Membraaniga ümbritsetud tuum · Erinevad organellid tsütoplasmas · Suuremad rakud RAKUORGANELLID · Raku tuum · Rakumembraan · Mitokondrid · Golgi kompleks · Ribosoomid · Tsütoplasma · Tsütoplasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum · Lüsosoomid · Tuumake · Tsütoskelett Raku tuum Raku geneetilise info säilitamise koht. · Ümbritsetud kestaga (kaksikmembraan) · Kromatiin DNA+valgud · Kromosoom kokkupakitud kromatiin · Igal liigil on igas keharakus liigiomane arv kromosoome (inimesel 46), sugurakkudes poole vähem Ribosoomid · Koosnevad RNA-st ja valgust · Viivad läbi valgusünteesi...