Pt 1 lk 10-20 osata nimetada elu omadusi ja tuua näiteid nende avaldumise kohta 1. RAKULINE EHITUS Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Elusorganismi jaotatakse:ainuraksed(bakter), hulkraksed Toitainete saamine: ● autotroofid ● heterotroofid 2. BIOMOLEKULIDE ESINEMINE (kunagi on olnud elu) Keerulise ehitusega ained, mis väljaspool ei moodustu 3. AINE- JA ENERGIAVAHETUS keskkonnast, nende sünteesimine ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine 4. PALJUNEMISVÕIME, suguline mittesuguline 5. ARENEMIS- JA KASVAMISVÕIME ● otsene areng (järglased sarnanevad sündides vanematega) ● kaudne areng (järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid) 6. STABIILNE SISEKESKKOND ● kõigusoojad ● püsisoojad 7. REAGEERIMINE ÄRRITUSELE Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spet...
kindlaid ühendeid.selleks vajavad nad energiat, mida saavad energiarikastest ühenditest Fagosütoosivõimelised loomarakud-aineosake jõuab rakumembraanile, sopistub sinna, liigub membraaniga ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse.(järgnevalt lisanduvad põiekesse ensüümid ja lagundavad fagotsüteeritud aine-abööbi toitumine) Rakuorganellid- Tsütoplasmavõrgustik-mööda selle kanlikesi toimub ainete rakusisene liikumine ja on seotud mitmete ainevahetuslike protsessidega. Tsütoplasmavõrgustik jaguneb karedapinnaliseks ja siledapinnaliseks tsütoplasmavõrgustikuks. Karedapinnalisel asuvad ribosoomid mis sünteesivad valke. Siledapinnalisel võrgustikul asuvad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist Ribosoomid- Ribosoom on kaheosaline. Mõlemad osad koosnevad rRNA ja valgumolekulides. Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas-tuumakestes Ribosoomis toimub valkude süntees. (polüsoom-mRNA-ga seotud ribosoom) Mitokondrid ja kloroplastid sisaldavad ribosoome.
1. ELU OLEMUS 1) Nimetage 4 elusorganismidele iseloomulikku tunnust. Elusorganismidele iseloomulikud tunnused: rakuline ehitus, aine- ja energiavahetus;stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng,paljunemine, reageerimine ärritusele. 2) Reastage eluslooduse organiseerituse tasemed alates lihtsamast. Tärklis, kloroplast, taimerakk, põhikude, leht, kartul. 3) Reastage antud näited vastastavalt eluslooduse organiseerituse tasemetele alates lihtsamast. Glükoos, mitokonder, loomarakk, lihaskude, maks, inimene. 2. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS 1) Nimetage peamised keemilised elemendid, anorgaanilised ja orgaanilised ained organismides. Kõige rohkem leidub organisimis keemilistest elementidest hapnikku, süsinikku, vesinikku ja lämmastikku. Anorgaanilised: vesi ja teised anorgaanilised ühendid ehk happed, alused, soolad. Orgaanilised: valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped. 2) Selgitage Ca, Fe ja I tähtsust organismids. Ca omastamiseks on v...
Bioloogia Elu omadused: 1) Aine- ja energiavahetus 2) Biomolekulide esinemine 3) Sisekeskkonna stabiilsus 4) Reageerimine ärritustele 5) Paljunemine Bioloogia uurimistasandid: 1) Molekulaarne tasand (Süsivesikud, valgud, nukleiinhapped) 2) Rakuline tasand (närvirakud, lihasrakud jne) 3) Organismitasand (Paljunemine, pärilikkus) 4) Populatsioonitasand (Ühte liiki kuuluvate loomade rühm kindlal maa alal) 5) Liigi tasand 6) Ökosüsteemi tasand (Tiik, vihmamets) 7) Biosfääri tasand (terve maa elustik) Teaduslik uurimismeetod 1) Püstitada uurimisküsimus (mida uurime?) 2) Hankida taustinformatsiooni 3) Hüpoteesi sõnastamine (Oletatav vastus) 4) Hüpoteesi kontrollimine (Meetodid, reaalne töö) 5) Andmete analüüs ja järelduse tegemine Põhi bioelemendid Esinevad aatomitena Esinevad ioonsel kujul 1) Süsinik C...
fagotsütoos tahke, b) pinotsütoos vedelik (nt õlitilk) 4. Membraan tekitab elektriimpulsse (nt närvides) 5. membraani vahendusel seostuvad rakud kudedeks. Raku sisemembraanistik Koosneb: 1. tuumaümbris 2. tsütoplasmavõrgustikud: kare- ja sile 3. Golgi kompleks 4. endo- ja lüsosoomid Tsütoplasmavõrgustik Karedal tsütoplasmavõrgustikul on ribosoomid. Siledal ei ole. Karedapinnalisel toimub valkude süntees, transport ja säilitamine. Sile tsütoplasmavõrgustik sünteesitakse lipiide, polüsahhariide, hormoone. Lihasrakkudes säilitiatakse siledas tsütoplasmavõrgustikus kaltsiumi, maksarakkudes kehavõõraste ühendite lagundamine, sünteesitud ainete transport ja hoidistamine. Golgi kompleks Tsütoplasmavõrgustikel sünteesitud ühendite kogumine, sorteerimine, ümbersünteesimine, pakendamine membraanstruktuuridesse. Lisaks eralduvad Golgi kompleksist struktuurid, millesse ühendid on pakendatud
BIOLOOGIA EKSAM (8. KLASS 2011) 1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17) Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed bakter, kingloom või ka hulkraksed imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega. Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õpp...
Bioloogia mõisteid gümnaasiumi osast Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püoviinamarihappe molekuli AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sündroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV- iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt Aine- ja energiavahetus - sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia ülekanne Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalavead sama tunnuste eriviisilises avaldumises Analüüsiv ristamine - ristamine, millega uuritakse katseloomade või - taimede genotüüpide h...
LOOMARAKK · rakumembraan annab rakule kuju ja mahu; eraldab väliskeskkonnast; kaitseb rakku; läbi membraani toimub ainevahetus; seob naaberrakkudega (1) · Tsütoplasma poolvedel aine, mis täidab raku ruumi; seob raku osad ühtseks (2) · Rakutuum juhib raku elutegevust; rakutuumas paikneb pärilikkuse aine (5) * tuumake: valmistab RNA-d ja ribosoome (6) · Tsütoplasmavõrgustik 1. siledapinnaline: süsivesikud, lipiidid; 2. karedapinnaline: kareduse annavad ribosoomid; lõppeb valgu süntees; toimub transport (8) · Golgi kompleks valkude töötlemine; valkude paigutamine lüsosoomidesse (4) · Lüsosoom sisaldab lagundavaid ensüüme; rakusisene seedimine (3) · Mitokonder poolautonoomsed; raku hingamine; hapnik mitokondrites; energia (10) · Ribosoom 2 alamüksust (ribosoomi RNA ja valgud); valkude kokkupanek (7) BAKTERIRAKK
Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püoviinamarihappe molekuli AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sündroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV-iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt Aine- ja energiavahetus - sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia ülekanne Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalavead sama tunnuste eriviisilises avaldumises Analüüsiv ristamine - ristamine, millega uuritakse katseloomade või - taimede genotüüpide homo- ja heterosügootsust Anatooimia - biol...
sünteesil Mitokondrid - energia tootjad Golgi kompleks - Rakus sünteesitud ainete vastuvõtt, ladustamine, ümbertöötlemine Ribosoomid - viivad läbivalgusünteesi, kõige väiksemad organellid tsütoplasma - tsütosool koos organellidega aga ilma tuumata (sisaldab vett ja selles lahustunud aineid, selles paiknevad organellid) tsütoplasmavõrgustik e. endoplasmaatiline retiikulum - toimub rakusisene ainete liikumine lüsosoomid - ühekihilised membr. ümbritsevad põiekesed. Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ja ainete lagundamine tagavad metabolismi nälgimisel või dieedil Tuumake - asub tuuma sees, koosneb valgust ja RNA-st ; ül -ribosoomide süntees Tsütoskelett - annab rakule kuju, seob raku organellid ühtseks tervikuks Lisaks eespool olevatele, omab taimerakk täiendavaid organelle;
sünteesiks > aitavad lagundada ümbritsevaid org aineid toitumiseks > kahjulike ainete lagundamiseks või vältimiseks > plasmiide ja neis asuvate geenide arv ei ole püsiva suurusega > mittevajalikud plasmiidid lagundatakse vastavate ensüümide poolt. Bakteriraku organellid ° Eeltuumse raku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustuktuurid ja nendega ümbritsetud organellid. > puudub tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, kloroplastid, mitokondrid, tsentrosoom ja tsütoskelett. ° Tsütoplasma ringleb bakteris vähem kui päristuumses ° ainete kandumine toimub difusiooni teel peamiselt ° Bakteritel toimub valgusüntees ribosoomides (nagu ka eukarüootsetes) > mõõtmetelt väiksemad > vähem rRNA ja valgu molekule ° Mõnede bakterite tsütoplasmas gaasivakuoolid > valgulise membraaniga ümbritsetud põiekesed
Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I 2010 1. Suhkrute lühiiseloomustus. Org ühendid, mille koostises esinevad C, H ja O; jaotat mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid e lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed org ühendid, milles C arv 3-6, neist olulisemad riboos ja desoksüriboos kuuluvad nukleiinhapete koostisesse. Glükoos ja fruktoos on organismide põhilised energiaallikad. Oligosahhariidid moodustuvad 2-3 monosahhariidi omavah ühinemisel, nt sahharoos, maltoos, laktoos; madalmolekulaarsed. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed org ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid; nt tärklis, tselluloos ja glükogeen. Sahhariidide põhiül: energeetiline ja ehituslik. 2. Lipiidide lühiiseloomustus. Org ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, steroidid, vahad jt vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Nad lahust org lahustites, nt alkoholis ja eetris. Organismide energ...
BIOLOOGIA 1.Bioloogia uurib elu 1.1 Elu omadused Elu tunnused kokku 11 · Rakuline ehitus o Hulkraksed o Ainuraksed Rakk on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Biomolekulid molekulid, mis väljaspool organismi ei moodustu. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukliinhapped · Vitamiinid Aine ja energiavahetus · Autotroofid organismid, kes võtavad väliskeskkonnast anorgaanilisi aineid ja muudavad need orgaanilisteks. (taimed ja kemosütneesivad bakterid) · Heterotroofid tarbivad talmiskujul orgaanilist ainet (energiat saavad toidust) Paljunemisvõime · Suguline · Mittesuguline o Eoseline o Vegetatiivne Arenemis ja kasvamisvõime · Otsene areng nt inimene · Moondeline areng nt konn Stabiilne sisekeskond · Kõigusoojased kehatempera...
Geenitehnoloogia kordamisküsimused 1. Millised molekulid on polümeerid? Polümeerid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest elementaarlülidest. Tähtsaimad looduslikud polümeeerid on nukleiinhapped ja valgud. 2. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleotiid on DNA ja RNA molekuli alalüksus, mis koosneb fosfaatrühmast, suhkrust ja lämmastikalusest. 3. Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Nukleiinhape (DNA ja RNA) on polümeer, mis koosneb korduvatest alaüksustest ehk nukleotiididest. See on pärilikkuse kandja rakus. 4. Mida tähendab komplementaarsusprintsiip, mida DNA ahela antiparalleelsus? Komplementaarsus ehk täiendavus on kaksikheeliksi kahe ahela vastastikune täiendavus, mis põhineb kindlate lämmastikaluste paardumisele tänu vesiniksideme tekkimisele. DNA ahelas vastab ühe ahela tümiin teise ahela adeniinile T-A ja tsütosiin guaniinile C-G. RNA molek...
Karedapinnaline ER (rER), mis on seotud ribosoomidega, osaleb membraanide ja sekreteeritavate valkude sünteesis. rERis toimub valkude sorteerimine transpordiks lüsosoomi, väliskeskkonda või teistesse raku piirkondadesse. rERi on rakkudes hulgaliselt, kuna translatsioon (valgusüntees) on organismi seisukohalt äärmiselt oluline protsess. Näiteks on rERi palju plasmarakkudes, mis toodavad antikehi. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik vastutab rasvhapete, lipiidide ja steroidide sünteesi eest ning on samuti oluline hüdrofoobsete toksiliste ühendite lagundamisel. Toksiliste hüdrofoobsete ühendite detoksifikatsioon toimub keemilise modifitseerimise teel, mille abil muudetakse ühendid vees kergemini lahustuvaks. Tänu sellele on neid kergem rakust välja transportida. Siledapinnalist ERi on rakkudes vähem kui rERi. Seevastu maksarakkudes on sERi rohkesti.
Arvatakse, et hapnik kogunes atmosfääri siis, kui tüanobakterid sünteesisid fotosünteesi käigus ohtralt hapnikku. See reageeris lahustunud rauaioonidega ja sadestus, takistades nii hapniku akumuleerumist atmosfääri. Ürgrakk. Membraaniga ümbritsetud piisake, mis on tekkinud abiootiliselt toodetud polümeersete molekulide ahregatsiooni teel. Eukarüootse raku tekke hüpotees sümbioosi teel. Arvatakse et eukarüootse raku membraanid (tuumamambraan, tsütoplasmavõrgustik (endoplasmaatiline retiikulum), mitokondrite mitmekihilised membraanid) võisid tekkida rakumembraani sissesopistumise teel. Mitokonder tekkis ilmselt endosümbioosi teel (bakter+aeroobne bakter) nagu ka viburid (bakter+spiroheet) ja kloroplastid (bakter+tsüanobakter). Mitokondrite ja kloroplastide päritolu. -''- Bakterite suurus. Keskmine V=1mikrom3 Enamiku bakterite suurus on 0.5-3 mikrom. Eripinna mõiste. Eripind on pinna ja ruumala suhe. Mida suurem eripind, seda kasulikum bakterile.
1 ELU OLEMUS Elu tunnused: 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid nii ehituslikul, talituslikul kui ka regulatoorsel tasandil 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine-ja energiavahetus Ükski organism ei saa kohe väliskeskkonnast rakkude ehitamiseks kõlbulikke valke, lipiide jne need tuleb sünteesida. Organismi lagundamis-ja sünteesiprotsessid moodustavad ainevahetuse. 4. Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. Püsiv keemiline koostis tuleneb ainevahetuslikest protsessidest. Püsiv happesusereaktsioon(pH), kõigu-või püsisoojasus 5. Kõigile organismidele on omane paljunemisvõime. Suguline või mittesuguline (pooldumine, vegetatiivne, eostega) paljunemine. 6. Kõik organismid arenevad. Otsene või moondeline. 7. Kõik organismid reageerivad ärritusele. ...
Virchow. Hiljem on rakuteooriat täiustatud. Eukarüootne rakk ehk päristuumne rakk on üks kahest peamisest elusorganismidel esinevast rakutüübist (teine on prokarüootne rakk).Eukarüootsetel rakkudel on eristunud rakutuum ja membraansed rakuorganellid (näiteks mitokondrid ja kloroplastid).Eukarüootsed on taime-, looma-, seene- ja paljude protistide rakud. Raku ehitus 1. Tuumake 2. Tuum 3. Ribosoom 4. Põieke 5.Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6.Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8.Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9.Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12.Lüsosoom 13. Tsentrioo 2.liigi teke. Liigiteke Liik on bioloogilise mitmekesisuse põhiüksus. Evolutsiooni teooria kohaselt on liigid ajas muutuvad organismirühmad, mis tekivad varemolnuist, arenevad, levivad, lõhestuvad alamrühmadeks ja surevad välja. Liigiteke on ka üleminek mikroevolutsioonilt makroevolutsioonile. Liik on looduslike populatsioonide rühm, mille
22 paari homoloogseid kromosoome ja 1 paar on erinev(xy). Kromosoom koosneb geenidest st. DNA lõikudest, mis kannavad kindlat pärilikku infot. Ühel kromosoomil on kaks kromatiidi, mis on identsed. Tsentoneer- koht, kus kromatiidid keemiliselt ristuvad. Tuuma ülesanne: juhtida kõiki raku talitlusi. Rakuorganellid: 1. Tsütoplasma 2. Ribosoomid 3. Golgi kompleks 3. Mitokondrid Kõigil nendel on kindel ülesanne raku talitlustes. 1. Tsütoplasmavõrgustik (endoplasmaatiline retikulum ER) Moodustub membraaniga ümbritsetud kanalist, paikneb tuuma läheduses. Tuuma välismembraan on seotud võrgustikuga. Ülesanne sõltub võrgustiku osadest. a.) siledapinnaline- selles liiguvad orgaanilised ained, mis on sünteesitud(valgud) , liuglevad Golgi kompleksi. Nendes kanalites algab suhkrute lõhustamine energia saamiseks. b.) Karedapinnaline- võrgustiku membraanile kinnituvad ribosoomid. Mööda seda
27. Suhkrute lühiiseloomustus, milleks rakk vajab suhkruid? Kõik suhkrud on süsivesikud, see tähendab, et suhkur on orgaaniline ühend, mis sisaldab süsinikku, vesinikku ja hapnikku. Süsivesikud on organismi esmane energiaallikas. Rakk vajab suhkruid, et sünteesida nukleiinhappeid ja teisi ühendeid. Organismis täidavad suhkrud nii energeetilist (tärklis, glükogeen) kui toestusfunktsiooni (kitiin, tselluloos). 28. Endoplasmaatilise retiikulumi lühiiseloomustus - Tsütoplasmavõrgustik e. endoplasmaatiline retiikulum (ER) on ühekordse membraaniga ümbritsetud terviklik kompartment, mis on iseloomulik kõigile eukarüootidele. ER-i membraan moodustab üle poole kogu raku membraanistikus. ER mängib keskset osa biosünteesiprotsessides. Eristatakse kareda- ja siledapinnalisi. Karedapinnalised on seotud ribosoomide ja valkude sünteesiga, ja siledapinnalises lipiidide ja süsivesikute süntees, tema ülesandeks on ka ainete transport. 29
telomeraas. See uuendab pidevalt telomeere. Replikatsiooni alguspunkt - See on teatud järjestuselement kromosoomis, kust algab DNA replikatsioon. Replikatsiooni alguspunkte on võimalik nähtavaks muuta. Sellisel moel on näha, et ühel kromosoomil liigub palju replikatsiooni kahvleid. Peale selle on näha, et osa replik. alguspunkte paikneb tihedasti koos, klastritena, teatud piirkondades DNA molekulis, kromosoomi teistes osades nad aga puuduvad. 5. Tsütoplasma võrgustik (TV). Tsütoplasmavõrgustik e. endoplasmaatiline retiikulum (ER) on ühekordse membraaniga ümbritsetud terviklik kompartment, mis on iseloomulik kõigile eukarüootidele. ER-i membraan moodustab üle poole kogu raku membraanistikust. ER mängib keskset osa biosünteesiprotsessides. ER-i membraanis paiknevad ensüümid, mis sünteesivad kõikide teiste rakuorganellide membraanides vajaminevaid lipiide ja kolesterooli. Samuti toimub seal steroidhormoonide süntees,
...................................................................................................... .................................................................................................................................................... 15 3.13. Leidke tekstist neli viga ja parandage need. 4 punkti Päristuumse raku kesta läbib tsütoplasmavõrgustik. Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Siledapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul paiknevad ribosoomid. Ribosoomides toimub lipiidide süntees. Mitokondrite ülesanne on raku varustamine erinevate ainetega. Neis toimub fotosüntees, mille käigus moodustuvad süsihappegaas ja vesi. 1) ................................................................................................................................................. 2) .......................................
.................................................................................................................... Erinevus- ................................................................................................................................... ................................................................................................................................................... 16 3.13. Leidke tekstist neli viga ja parandage need. 4 punkti Päristuumse raku kesta läbib tsütoplasmavõrgustik. Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Siledapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul paiknevad ribosoomid. Ribosoomides toimub lipiidide süntees. Mitokondrite ülesanne on raku varustamine erinevate ainetega. Neis toimub fotosüntees, mille käigus moodustuvad süsihappegaas ja vesi. 1) ................................................................................................................................................ 2) ........................................
See uuendab pidevalt telomeere. Replikatsiooni alguspunkt - See on teatud järjestuselement kromosoomis, kust algab DNA replikatsioon. Replikatsiooni alguspunkte on võimalik nähtavaks muuta. Sellisel moel on näha, et ühel kromosoomil liigub palju replikatsiooni kahvleid. Peale selle on näha, et osa replik. alguspunkte paikneb tihedasti koos, klastritena, teatud piirkondades DNA molekulis, kromosoomi teistes osades nad aga puuduvad. 5. Tsütoplasma võrgustik (TV). Tsütoplasmavõrgustik e. endoplasmaatiline retiikulum (ER) on ühekordse membraaniga ümbritsetud terviklik kompartment, mis on iseloomulik kõigile eukarüootidele. ER-i membraan moodustab üle poole kogu raku membraanistikust. ER mängib keskset osa biosünteesiprotsessides. ER-i membraanis paiknevad ensüümid, mis sünteesivad kõikide teiste rakuorganellide membraanides vajaminevaid lipiide ja kolesterooli. Samuti toimub seal
1. Loomaraku ehitus. Tsütoplasmavõrgustik koosneb arvukastest kanalitest ja nende laienditest, mida mööda liiguvad rakus ained. Golgi kompleksis sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi. Lüsosoomides lagundatakse raksu mittevajalikud orgaanilised ühendid. Ribosoomid on kõige väiksemad organellid. Neis sünteesitakse valgud. Osa ribosoome on seostunud tsütoplasmavõrgustikuga, osa on tsütoplasmas vabalt. Rakutuum juhib rakutegevust. Rakumembraan ümbritseb rakku. 2. Taimeraku ehitus. Mitokondrid varustavad rakku energiaga, mida on vaja tema elutegevuseks ja olemasolevate rakustruktuuride säilitamiseks. Hapnikku tarbides muundavad nad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakkudele kättesaadavaks. ON KA LOOMRAKUS. Tsütoplasma on raku sees. See sisaldab rohkesti vett ning selles on lahustunud orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. ON KA LOOMARAKUS. Rakumembraan eraldab rakku teistest rakkudest kui ka ümbritsevast keskkonnast. Vakuool o...
Tuuma ei arvestata sinna sisse. Tsütosool on vedelik, mis täidab rakku, milles on organellid ja rakutuum. Täidab raku sisemust ja selles on rakuorganellid. Koosneb peamiselt veest, milles on lahustunud anorgaanilised ja orgaanilised ained. Anorgaanilised ained on tsütoplasmas katioonide ja anioonidena. Nende ülesanneteks on osaleda reaktsioonides ning tagada raku sisekeskkonnas püsiv pH tase. Tsütoplasma on pidevas liikumises ning seob kõik rakuorganellid omavahel tervikuks. 3. Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER) Membraanilise ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mis läbib tsütoplasmat. 11 Ülesanne ainete rakusisene liikumine ja ainevahetuslikud protsessid, osaleb teatud valkude sünteesis, ehitab rakumembraane. Jaguneb: - karedapinnaline ER seal asuvad ribosoomid, mis võtavad osa valgusünteesist.
See on selgitatav sellega, et FoxO3a paikneb tavaliselt tsütosoolis, seega FoxO3a-ga koos ekspresseeritud GFP paikneb samuti tsütosoolis. Teatud ellujäämisfaktorite puudumisel translokeerub FoxO3a tuuma, mis selgitab seda, miks osades rakkudes leidub GFP-d nii tsütoplasmas kui ka tuumas. Sinise värvi järgi saab leida rakkude koguarvu, kuna värvunud on DNA. Pildilt on näha, et tuumad on täpilised see on põhjustatud DNA ebaühtlasest paiknemisest rakus. Punaselt on värvunud tsütoplasmavõrgustik, näha on värvumata ümarad tuumad. Rakkudest lüsaadi valmistamine BCA töölahuse valmistamine Standardvalguga kalibreerimiskõvera jaoks valmistasime 1000 µl lahust, oma proovi jaoks 440 µl lahust (400 µl + 40 µl varu). Oma lahuse jaoks võtsin 431,4 µl reagenti A ja 8,6 µl reagenti B. Segasin hoolega ja jagasin 100 µl kaupa 96-se plaadi aukudesse. BSA lahjendusterea ettevalmistus 1. Võta 5 epsi, kirjuta peale kontsentratsioonid 2
jagunemine Amitootiline. Paljunevad enamasti Keharakud jagunevad mittesuguliselt mitootiliselt, sugurakud meiootiliselt. Esineb suguline paljunemine paljunemise ja kasvu Kiirem Aeglasem kiirus Endoplasmaatilise retiikulumi lühiiseloomustus - Tsütoplasmavõrgustik e. endoplasmaatiline retiikulum (ER) on ühekordse membraaniga ümbritsetud terviklik kompartment, mis on iseloomulik kõigile eukarüootidele. ER-i membraan moodustab üle poole kogu raku membraanistikus. ER mängib keskset osa biosünteesiprotsessides. Eristatakse kareda- ja siledapinnalisi. Karedapinnalised on seotud ribosoomide ja valkude sünteesiga, ja siledapinnalises lipiidide ja süsivesikute süntees, tema ülesandeks on ka ainete transport.
Kõikidel rakkudel ühine: · Ümbritsetud membraaniga · Täidetud vedela tsütosooliga · Sisaldavad kromosoome, kus asub DNA · Sisaldavad ribosoome, kus toimub valgusüntees · Membraanide ehitus ja funktsioonid Eukarüootidel: · Membraaniga ümbritsetud tuum · Erinevad organellid tsütoplasmas · Suuremad rakud Rakuorganellid: · Raku tuum · Rakumembraan · Mitokondrid · Golgi kompleks · Ribosoomid · Tsütoplasma · Tsütoplasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum · Lüsosoomid · Tuumake 8 · Tsütoskelett Organell on eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga. Organellid on näiteks mitokondrid, kloroplastid, plastiidid. Organelle leidub kõigi eukarüootide rakkudes. Prokarüootidel organellid enamasti puuduvad. Organellid on arvatavasti endosümbiootilise päritoluga.
Prokarüoodid - eeltuumsed rakud: tuum puudub, raku keskosas paikneb DNA ei ole ümbritsetud membraaniga (bakterid, arhed). Eukarüoodid - päristiuumsed rakud: tuum esineb, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks (taimed, loomad, protistid, seened). Eukarüootidel: Membraaniga ümbritsetud tuum; erinevad organellid tsütoplasmas; suured rakud. Raku organellid: Raku tuum; rakumembraan; mitokondrid; Golgi kompleks; ribosoomid; tsütoplasma; tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum; lüsosoomid; tuumake; tsütoskelett. Tuum - raku geneetilise info säilitamise koht. Ümbritsetud kestaga (kaksikmembraan); kromatiin - DNA+valgud; kromosoom - kokkupakitud kromatiin. Igal liigil on igas keharakus liigiomane arv kromosoome (inimesel 46), sugurakkudes poole vähem. Ribosoomid - koosnevad RNA-st ja valgust. Viivad läbi valgusünteesi; Mida rohkem valke konkreetne rakk peab sünteesima, seda rohkem ribosoome selles rakus on.
Sugulise paljunemise geenid: Reguleerivad feromoonide ja feromoonide retseptorite produktsiooni, mis määravad rakk- rakku kokkusobivust, KUID nad reguleerivad ka raku morfoloogiat ja kasvutüüpi (raku kuju, kasvu määra, hüüfi harunemise sagedust ja nurka), st määravad seene morfogeneesi teed viljakeha ja eoslava moodustumise. Seeneraku ehitus Kõigil seenerakkudel esineb rakukest. Rakukesta peamiseks ehitusmaterjaliks on kitiin. Organellid: tuum, mitokondrid, rakumembraan, tsütoplasmavõrgustik (ER), Golgi kompleks, lüsosoomid, ribosoomid, vakuoolid. Tuum on ümbritsetud tuumamembraaniga. Seenerakus pole plastiide. Tsentriooli esinemine ainult viburiga rakke omavatel seentel. Tsentriool tsütoskeleti osa. NAO on tütartuumade laialitõmbamisel tegev, ainult seenele iseloomulik organell. Hüüfi tipmine kasv on seotud Golgi aparaadist pärit põiekeste ja plasmamembraani liitumisega. Põiekesed sisaldavad ensüüme uue rakuseina sünteesiks. Seente toitumine:
tingimuste üleelamiseks Plasmiidid (DNA väike rõngasmolekul) –selle asetsevad geenid, mis aitavad bakteril nt antibiootilises keskonnas omandada resitentsust. NB! Bakteritel puuduvad mitokondrid, plastiidid, tsentrioolid, tsütoplasmavõrgustik, Golgi komspleks, lüsosoomid. 15. Rakukest (NB! Taimerakk!!!) Koosneb tselluloosist, ligniinist ja pektiinist. Noorel rakul on õhuke, vananedes pakseneb Poorid – nende kaudu toimub ainevahetus Funktsioonid : o Kaitseb välismõjude eest o Annab taimerakule kindla kuju ja tugevuse, taimele püstise asendi o Kaitseb rakku siserõhu (tugori) eest. o Rakukestal ka transportfunktsioon (juhtkimpude võrgustik) 16
c) Fagotsütoos, pinotsütoos (aktiivne transport) • Fagotsütoos – tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumise teel • Pinotsütoos – vedelike omastamine rakumembraani sissesopistumise teel 3. Rakud (bakter, loomarakk, taimerakk, seenerakk) õpik nr.1 lehekülg 101 a) Organellid ja nende ülesanded • Universaalsed organellid: • Tuumake – aitab toota ribosoome • Ribosoomid – sünteesivad valkusid – puudub membraan • Tsütoplasmavõrgustik – 1) karedapinnaline – hoiab ja sorteerib toodetud valke 2) siledapinnaline – hoiab ja sorteerib lipiide ja süsivesikuid • Golgi kompleks – sorteeritakse aineid ja saadetakse neid edasi (logistikakeskus) • Mitokonder – toodab energiat (katlamaja) – 2 membraani – mitokondril on enda pärilikkusaine • Lüsosoom – ainete lagundamine • Rakumembraan – reguleerib ainete liikumist
uurib rakkude ehitus ja talitlust. Teaduslik fakt teadusliku meetodi abil korduvalt kinnitust leidnud teadmine. Tsütoplasma raku poolvedel sisu, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikusk. Teaduslik hüpotees teadusliku probleemi eeldatav vastus. Tsütoplasmavõrgustik päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega Bioloogia gümnaasiumile I ja II kursus. 2003.a. 10 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Eristatakse eraldub O2 . Protsess toimub nähtava valguse
Rakutuum säilitab pärilikku infot ja kontrollib raku elutegevust. Tuuma ümbritsevad kaks membraani väline läheb üle tsütoplasmavärgustikuks. Tuumas on karüoplasma, mis koosneb kromosoomidest. Tuumas võivad olla ka tuumakesed sünteesivad RNAd ja moodustavad ribosoome. Tsütoplasma poolvedel elukeskkond, kus toimuvad elutegevusprotsessid. Nim ka protoplasmaks. Seob kõik raku osad omavaheliseks tervikuks. Tsütoplasmavõrgustik sisaldab membraaniga ümbritsetud torukesi ja kanalikesi, mida mööda toimub ainete liikumine raku ühest otsast teise. On kareda- ja siledapinnaline võrgustik. Karedas paiknevad ribosoomid (koosnevad valgust ja RNAst)ning neis toimub valkude süntees. Sile osaleb lipiidide moodustumisel ja transpordil. Golgi kompleks koosneb membraaniga ümbritsetud tsisternikestest, põiekestest ja neid ühendavatest torukestest. Tsisternikestes moodustuvad ja kogunevad polüsahhariidid, mis
Kahekordse membraaniga organellid * rakutuuma sisekeskkond on karüoplasma. Raku elutegevuse juhtimine. Tuumas paiknevad kromatiin (kromatiinist koosnevad kromosoomid) ja tuumake. Tuumamembraanis esinevad tuuma poori kompleksid (NPC), läbi mida liiguvad makromolekulid tuuma ja tsütoplasma vahel. Tuumake on hägusate piiridega moodustis, millel puudub membraan. Tuumakese peamiseks ülesandeks on rRNA süntees ja ribosoomide moodustamine. * mitokonder Ühekordse membraaniga organellid * sile tsütoplasmavõrgustik (sER) – membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. sER ülesanded on lipiidide ja süsivesikute süntees ja ainete transport. * tsütoplasmavõrgustik (rER) – sarnane ehitus eelmisega, kuid pinnal paiknevad ribosoomid. Valkude süntees ja ainete transport. * lüsosoom – ensüüme sisaldav põieke, mis lagundab aineid või rakustruktuure. * Golgi kompleks – lamedate kohakuti paiknevate membraansete tsisternikeste ja põiekeste süsteem.
endotsütoosi teel ja moodustub transportvesiikul. Mis on transtsütoos? Protsess, mille puhul endotsütoosiga rakku sisenenud ained sekreteeritakse teisele poole rakku, liiguvad raku vastasmembraanile. Millised on erinevused rakumembraani ja tuumamembraani vahel? Milline raku organell on tuumaümbrisega ühendatud? - Tuumamembraan on kahekihiline, rakumembraan ühekihiline. - Tsütoplasmavõrgustik Nimeta protsesse, mis toimuvad eukarüootse raku tuumas. DNA replikatsioon, DNA parandamine, RNA transkriptsioon, ribosoomi subühikute kokkupanek, DNA molekulide kokku pakkimine ja lahti arutamine, Kus ja kuidas paiknevad lamiinid ja mis on nende ülesanne? Tuuma sisemise membraani sisepinnal on õhuke kiht tuuma lamiine. Lamiinid on valgud, mis kuuluvad raku tsütoskeleti valkude kolmest tüübist intermediaarsete filamentide klassi (ülejäänud kaks
on eeltuumne; tuuma pole, selle asemel on nukleoid ( DNA-st koosnev rõngaskromosoom); plasmiidid- sisaldavad geene eriolukordadeks ( näiteks kodeerivad antibiootikume kahjutustavaid ensüüme); rakumembraan; rakukest; osadel bakteritel limakapsel-ärakuivamise vastu; karvakesed ehk piilid; 2 viburi(d); ribosoomid; endospoorid- kest ebasoodsate elutingimuste üleelamiseks; bakterirakul puuduvad: mitokondrid, Golgi kompleks, tsütoplasmavõrgustik, tsentrioolid. § Väliskuju on bakteritel erinev. Väliskuju järgi eristatakse 6 rühma baktereid. Olulisemad nendest on järgmised: 1. Kerabakterid ehk kokid. Need on kerakujulised. Ahelkokid ehk streptokokid on ahelana seosesse jäänud kokid. Kobarkokid ehk stafülokokid paiknevad kobarakujuliselt. 2. Pulkbakterid ehk batsillid. Need on pulgakujulised. Näited: tuberkuloosi tekitaja, salmonelloosi tekitaja, Lactobacillus fermentum- piimhappebakterid.
Rakk ja koed Raku ehitus Rakk on organismi kõige väiksem üksus, millel on elu tunnused. Kõige pisemad organismid koosnevad ainult ühest rakust. Rakkude ehituse järgi jaotatakse organismid kahte suurde rühma: eeltuumsed ja päristuumsed. Eeltuumsete organismide rakkudes puudub tuum. Eeltuumsed organismid on bakterid. Päristuumsed on kõik ülejäänud organismid, keda saab jaotada 4 riiki. Päristuumsed organismid on taimed, loomad, seened ja protistid. Rakutuum on nähtav ka valgusmikroskoobis. Rakutuuma ümbritseb 2 membraani, mis koos nende vahele jääva ruumiga moodustavad tuumaümbrise. Tuuma ümbritsevates membraanides on poorid. Pooride kaudu on tummasisene plasma ühenduses rakuplasmaga. Poorid on vajalikud aine- ja infovahetuseks. Rakutuum sisaldab pärilikkuseainet ehk kromosoome. Rakutuum kontrollib ja suunab raku elutegevust. Pärilikkuse aine info alusel sünteesitakse kõik organismi valgud. Tuuma kromosoomides olev info kandub edasi põl...
Rakuteooria ametlikuks sünniajaks loetaks aastaid 1838-1839. Šoti botaanik Robert Brown (1773–1858) oli esimene, kes vaatles orhidee lehti ja kirjeldas rakutuuma kui rakkude olulist komponenti (1831). 1838.a. ütles botaanik Matthias Jakob Schleiden (1804-1881) välja, et taime kõik osad koosnevad rakkudest või nende produktidest. Järgmisel aastal tehti samasugune järeldus ka loomorganismide kohta Theodor Schwanni (1810-1882) poolt. Schleideni ja Schwanni järeldused loetaksegi rakuteooria formuleeringuks. Kolmas mees, kelle nime rakuteooria loomise juures samuti mainitakse, on Rudolf Virchow (1821-1902). Tema väitis, et "niisamuti kui loomad tekivad vaid loomadest ja taimed taimedest, peab ka raku tekkimiseks olema temale eelnev rakk". Ehk lühidalt: rakk tekib rakust (omnis cellula e cellula). See teooria rõhutas elusorganismide ühtsust ning tõi esile kontseptsiooni elusorganismidest kui rakkude kooslustest. Koos evolutsiooniteooriga on r...
Pilet 1 1.Organismide keemiline koostis. Makroelemendid. Mikroelemendid. Anorgaanilised ained organismis. Vee funktsioonid. Vee funktsioonid: rakus hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides *Vesi on orgaaniliste ainete üheks oksüdatsiooniproduktiks ja moodustub kõigi organismide rakkudes hingamise käigus *hoiab kehatemperatuuri, osaleb termoregulatsioonis. *kaitsefunktsioon pisarad eemaldavad võõrkeha *tagab ainevahetust ehk metabolismi *tagab raku siserõhu ehk turgori Et organismid vajavad neid suhteliselt suurtes kogustes, nim. neid makroelementideks (98%): O, P, H, N, C, S Mikroelemendid:Fe,Ca,Zn Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustub vesi Kõik organismid koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilitest ainetest 2. Sugurakkude areng. Sugurakud arenevad meioosi käigus. Meioos raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütar...
tuumapiirkonnas, kloroplastides, mitokondrites. c) Rakku sisenenud võõra RNA hüdrolüüs (loomarakk) lüsosüüm d) CO2 + H2O ® (CH2O) n + O2 (taimerakk) klorofüll e) Varurasvade säilitamine (loomarakk) tsütoplasma f) Uute valgumolekulide süntees (eukarüoot; prokarüoot) ribosoomid g) Energeetiline metabolism, st põhiline ATP tootmine (loomarakk; bakterirakk) mitokonder h) Raku kuju säilitamine, rakusisene transport (eukarüootne rakk) tsütoplasmavõrgustik Mis on pKa? · Happe dissotsiatsioonikonstandi väärtuse negatiivne log · Happe tugevuse mõõt · Selline pH väärtus, mille juures 50% happest on dissotsieerunud (hape on pooldissotsieerunud). Mono- ja polüprootsed happed Monoprootsed happed - vabastavad ühe H+; üks pKa väärtus Polüprootsed happed - vabastavad kaks või rohkem H+, mis dissotseeruvad järk- järgult; omavad mitut pKa väärtust. PUHVERLAHUSED (PUHVRID)
füsioloogilis-biokeemilisele mikrobioloogiale 2. tööstusmikrobioloogiale 3. meditsiinilisele mikrobioloogiale Lister võtab kasutusele fenoollahuse, opiasjade jt puhastamiseks. 9.Leidke nimistust need organellid, mida prokarüootidel ei ole. Prokarüootidel ON ribosoomid ja valgu süntees toimub ka. 70S tüüpi. Rakusisaldiste järgi. Puudub tuumamembraan, tõelised histoonid (valgud, mis hoiavad DNAd koos), diploidne kromosoomistik, üldjuhul steroolid rakumembraanis, 80S ribosoomid, tsütoplasmavõrgustik, mitokondrid, plastiidi, Golgi kompleks, tsentrioolid, mikrotuubulid. 10.Joonista kokkide agregaadid ja too näited. Kerakujuline. Slaidil üksik kokk, esinevad ka gruppidena. Athrobacter. Megashaera, halococcus - soola sees kerakujuline baakter -, veillonella, enterococcus - soolestikus olev bakter. Pildistatud naha pinnal, see kokk võib põhjustada haavanakkusi. Kõige lihtsam on kaksikkokk - diplococcus. Slaidil hoiab kahte koos rakukesta väliskiht
BIOLOOGIA ALUSED KOKKUVÕTVALT GÜMNAASIUMI BIOLOOGIAST MIHKEL HEINMAA | 12B | RÜG | APRILL 2009 I ELU OLEMUS ELU TUNNUSED: Rakuline ehitus, keerukas organiseeritus, stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng, paljunemine, kohastumine, reageerimine ärritusele. Rakk on lihtsaim ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik eluomadused. ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED. molekul > organell > rakk > kude > organ > organsüsteem > organism (isend) > populatsioon > ökosüsteem > biosfäär MOODNE KLASSIFIKATSIOON: liik > perekond > sugukond > selts > klass > hõimkond > riik TEADUSLIKU UURIMISMEETODI PÕHIETAPID: probleemi püstitamine > taustinfo kogumine > hüpoteesi sõnastamine > hüpoteesi kontrollimine > tulemuste analüüs > järelduste tegemine > uute teaduslike faktide saamine > teadusliku teooria kujunemine. II ORGANISMIDE KOOSTIS KEEMILISTE ELEMENTIDE TÄHTSUS ORGANISMIS. Hapnik kuulub kõikide biomolekulide koostisesse, on tugev ...
Loomad ei fotosünteesi, liikumisvõime, meeleelundid, raku väliskiht õhuke, rakukest puudub, vakuoolid väikesed ja ajutised, taimedel 1 suur ja püsiv, taimerakkudes plastiidid Zooloogia - sõnasõnalises tõlkes kreeka keelest loomateadust (zoon loom, logos õpetus). ZOOLOOGIA teadus loomadest Morfoloogia teadus loomade ehituse muutumistest Embrüoloogia loomade individuaalsest arenemisest Füsioloogia organismis toimuvatest protsessidest Ökoloogia organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest Zoogeograafia loomade geograafilisest levikust Paleozooloogia väljasurnud loomadest Geneetika pärilikkuse seaduspärasustest loomadel Süstemaatika loomade mitmekesisusest ja klassifikatsioonist Protozooloogia ainuraksetest loomadest Malakoloogia limustest Helmintoloogia parasiitsetest ussidest Entomoloogia putukatest Ihtüoloogia kaladest Herpetoloogia kahepaiksetest ja room...
kontsentratsioonilt kõrgemale valguliste ülekannete teel 2) Membraani sopistumine. Võimaldab: a) Haarata rakul tahkeid ja vedelaid osakesi b) Võimaldab liikuda 3) Laengud ja impulsside edastamine 4) Membraanid tahavad õiged rakkudevahelised seosed 5) Membraanides on ensüümkompleksid. Toimub aine transport ja samaaegne muundamine 6) Membraanides paiknevad pigmendid Sisemembraanistik - Sileda- ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik - Golgi kompleks - Endo- ja lüsosoomid Siledapinnaline: - Membraansed torud, plaadid ja põied, mis omavahel ühendatud. Ülesanded: o Süsivesikute ja lipiidide süntees o Lihasrakkudes kaltsiummahuti o Näärmerakkudes hormoonide süntees o Maksarakkudes võõrkehade lagundamine o Kõikide ühendite transport Karedapinnaline: - Ehitus sama, aga tihedalt kaetud ribosoomidega. Ülesanded:
mitmesuguseid rakusiseseid biokeemilisi reaktsioone. MLB 6001 Üldbioloogia 14 Rakuorganellid Päristuumse raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustiku. Lisaks transpordile on võrgustik seotud ainevahetuslike protsessidega. On olemas sileda- ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik. Karedapinnalisel paiknevad valke sünteesivad organellid ribosoomid. Siledapinnalise võrgustiku membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahariidide sünteesist. Selle tulemusena moodustunud ained liiguvad mööda kanalikeste ja tsisternikestesüsteemi erinevatesse rakuosadesse. Iga ribosoom on kaheosaline. Mõlemad osad koosnevad ribosoomi-RNA (rRNA) ja valgu molekulidest. Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes
energiarikastest (makroergilistest) ühenditest. 16 Rakuorganellid. Päristuumse raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustiku. Mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine. Võrgustik on seotud ka ainevahetuslike protsessidega. OMADUSED: sileda- ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik. Karedapinnalisel paiknevad valke sünteesivad organellid- ribosoomid- näib karedana. Siledapinnalise võrgustiku membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesist. RIBOSOOMIDE EHITUS JA ÜLESANNE: ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestest. Liiguvad tsütoplasmasse ja seal kinnituvad tsütoplasmavõrgustikule. Ribosoomides toimub valkude süntees. Ka mõned suuremad rakuorganellid- mitokondrid ja koloroplastid- sisaldavad ribosoome
Väljasopistus (eksotsütoos) nt tahkete jääkide eraldamine amööbil Membraani kaasabil saab liikuda Kulendliikumine (amöboidne liikumine) nt amööb või viburiteta spermid Membraan seostub viburiga ja seda kasutatakse laia tõukepinnana Membraanide vahendusel tagatakse erinevad rakkude vahelised seosed (arengubioloogilised protsessid embrüos) Sisemembraanistik tsütoplasmavõrgustik: kare ja sile Golgi kompleks Endo- ja lüsosoomid (tinglik) tuumaümbrise membraanid Sisemembraanistik on ühtne, omavahel seotud süsteem o Ülesanded: Kare tsütoplasmavõrgustik: pinnal on ribosoomid, kus toimub valkude süntees, valkude transport, valkude kontsentreerimine Sile tsütoplasmavõrgustik: süsivesikute, lipiidide sh steroidide süntees; kaltsiumi
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
