TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM KESKONNATEGURITE MÕJUST PÄRMISEENTE KASVULE Uurimistöö bioloogias Koostaja: Hanna Liise Arge 11B Ivonna-Ly Pachel 11B Juhendaja: Leili Järv Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1 TEOREETILINE BAAS 4 2 MATERJAL JA METOODIKA 6 3 KATSETE TULEMUSED 7 4 ARUTELU 8 KOKKUVÕTE 9 KASUTATUD KIRJANDUS 10 LISAD 11 2 SISSEJUHATUS Mikroskoopilistest seentest on enimtuntud pärmseened- ehk pärmid. Need on päristuumsed mikroorganismid, mis kuuluvad seeneriiki. Neid esineb looduses väga paljudes kohtades. Koostasime eksperimentaalse uurimuse teemal keskkonna tegurite mõjust pärmiseente kasvule. Käesolev uurimistöö sai teoks Tallinna Ühisgümnaasiumi 11. b klassi bioloogiat...
KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1.Rakuteooria( teadlased, teke, väited). Tekkis 19. sajandil 1. poolel. Selle sõnastasid Schleiden ja Schwann. Schleiden tuli järeldusele, et kõik taimed koosevad rakkudest, Schwann avastas sama loomarakkude kohta. Põhiväited: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest 2. Uus rakk tekib olemasolevast 3. Raku ehitus ja talitlus on omavahel seotud. 2.Mõisted eu/prokarüoot, arhed, organell, protistid, mikromeeter, preparaat, kude, sünaps, osmoos, difusioon, aktiivne/passiivne transport, fagotsütoos, füsioloogiline lahus, geen, poorid, DNA replikatsioon. Eukarüoot – päristuumne rakk, rakkudes on rakutuum, mida ümbritseb membraan. Prokarüoot – eeltuumne rakk, rakkudes rakutuuma pole, nende pärilikkusaine asub tsütoplasma Arhed – ürgid on prokarüootsete organismide rühm, millesse kuuluvad organismid on omadustelt rakutuumata organismide ja rakutuumaga organismide vahepealsed Organell – kindlat ülesannet täitev e...
Bioloogia 10 klass 1.Nimeta 5 tunnust, mis iseloomustavad kõiki elusorganisme. o Ainevahetus o Hingamine o Paljunemine o Rakuline ehitus o Kasvamine ja arenemine o Reageerib keskkonnatingimustele o (homöostaas- sisekeskkonna stabiilsena hoidmise võime) 2.Eluslooduse organiseerituse tasemed(nimeta, too näited, tunne ära). 1. Biomolekul- DNA; RNA, valk, süsivesik, 2. Rakk- munarakk, sperm, erütrotsüüt 3. Kude- sidekude, epiteelkude, lihaskude, närvikude 4. Organ e elund- süda, maks, kops 5. Elundkond- seedeelundkond (magu, jämesool jne.), närvisüsteem, vereringeelundkond 6. Organism e isend- inimene, hobune, karu, võilill 7. Liik- harilik mänd, 8. Populatsioon- ühel kindlal maa-alal üht liiki isendid 9. Kooslus- mitu populatsiooni ühel elualal 10. Ökosüsteem- elukooslus+ eluta loodus 11. Biosfäär- kogu elu maal 3.Bioloogia alajaotused ja teadus...
Füüsiline töö vajab täiendavat ATP energiat -> kiireneb org. ainete dissimilatsioon -> ATP süntees-> vabaneb rohkem soojusenergiat. Organismi ülekuumenemist aitab vältida higistamine (higi aurustamiseks kasut. soojusenergiat). Glükoosi oks. vabanenud energiast salvestatakse 40% ATP molekulidesse, 60% hajub. Glükoosi lagundamise etapid: 1. glükolüüs, 2. tsitraaditsükkel, 3. hingamisahela reakts-d. Toimuvad: 1. glükolüüs päristuumse raku tsütoplasmavõrgustik, 2. tsitraaditsükkel mitokondri sisemus, 3. hingamisahela reaktsioonid mitokondri harjakeste membraanid. Glükolüüs glükoosi algne lagundamine. 1) aeroobne glükolüüs: ensüümid katalüüsivad u 10 üksteisele järgnevat reaktsiooni -> püroviinamarihape CH3COCOOH (lagundamine jätkub 2. etapis) ja eraldub 4 H aatomit (seostuvad vesinikukandjaga NAD nikotiinamiidadeniindinukleotiid -, mis võimaldab H aatomeid kasut. 3. etapis). Kaasneb 2 ATP molekuli süntees
Bioloogia kordamisleht 1)Tunnused, mis iseloomustavad elusorganisme : *biomolekulide olemasolu *aine-ja energiavahetus (hingamine!) *rakuline ehitus *ärrituvus (reaktsioon ümbritsevale keskkonnale) *sisekeskkonna satbiilsus *paljunemine *toitumine *areng Elutu : ei toimu hingamist, toitumist jne. Biomolekulid orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jt ) 2) Süsivesikute, lipiidide, valkude, nukleiinhapete (DNA, RNA) ehitus ja ül. *Süsivesikud orgaanilised ühendid, mille koostises C, H, O. Neid jagatakse : monosahhariidideks(magus):kuulub RNA koostisesse, C arv 3-6; oligosahhariidideks(magus):2-3 sahhariidi omavahel liitunud; polüsahhariidideks: polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. ÜL : energeetiline (energi...
Raku Teooria: 1) Kõik organismid koosnevad rakkudest. 2) Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel 3) Rakul on olemas kõik elu tunnused 4) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas ● Eeltuumsed ehk prokarüoodid - rakud, millel ei ole rakutuuma ning mille pärilikkusaine asub tsütoplasmas (bakterid [arhebakterid ehk ürgid ja pärisbakterid] ning on ainuraksed), paljunevad pooldudes või pungudes ● Päristuumsed ehk eukarüoodid - rakud, mille pärilikkusaine asub membraaniga ümbritsetud rakutuumas (protistid, taimed, seened ja loomad) Esimesena võttis mõiste “rakk” kasutusele Inglise füüsik Robert Hooke 17. Saj Iga raku ehitus on vastavuses tema ülesandega organismis. Sarnase ehituse ja elutugevusega rakud moodustavad koe. EPITEELKUDE Iseloomustus: katab keha ja elundite pinda. On kiire taastumisvõimega ja seetõttu paranevad haavad ruttu. Ehitus: rakud on tihedalt üksteise kõrval....
BIOLOOGIA Elu tunnused VIIRUS EI ELA, SEST TAL PUUDUB RAKULINE EHITUS - Bioloogia uurib elu - Ei ole olemas ühte kindlat elu tunnust - Elu kirjeldatakse mitme erineva tunnuse kaudu - Elu olemasolu vältimatud eeltingimused on soojus, valgus ja vesi KÕIK ELUSORGANISMID KOOSNEVAD RAKKUDEST. - Rakk on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused - Väljaspool rakku elu ei ole - Kõige ürgsemad elusolendid on üherakulised organismid - Hulkraksed organismid koosnevad paljudest rakkudest Kõikidel elusorganismidel on ainevahetus ja energiavahetus - Kõik organismid vajavad elutegevuseks erinevaid aineid - Organismid saavad ümbritsevast keskkonnast aineid ja eritavad sinna jääkaineid - Ainevahetus on organismis pidevalt toimuvad ainete lagundamine ja sünteesimine - Loomad saavad nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid väliskeskkonnast, kuna nad ise org...
RAKUTEOORIA, RAKKUDE UURIMINE, MIKROSKOOPIA Rakuteooria alused Rakk on väikseim ehitusüksus, millel on elu tunnused Rakuteooria tähtsündmused Matthias Schneider ja Theodor Schwann kirjeldasid 1839 esmakordselt rakke, kui elu ehitusüksusi ning kõige väiksemaid struktuure milles esineb elu van Leekwenhork – valmistas 17. saj II poolel mikroskoope ja uuris ainurakseid. Arvatavasti esimene, kes nägi mikroskoobis baktereid K. E. von Baer – avastas imetaja munaraku ja järeldas, et sellest saab alguse loomorganismi areng Schneider – uuris taimeliikide kudede ahitust, jõudis järeldusele et taimed koosnevad rakkudest Robert Hook – nimetas raku (cell) Anton von Leuwenhoek – kirjeldas esmakordselt ainurakset Rudolf Virchow avaldas 1855 olulised postulaadid rakud saavad tekkida ainult olemasolevatest rakkudest jagunemise teel kõik organismid koosnevad rakkudest rakkude ehitus ja talitus on omavahelises kooskõlas Louis Pasteour...
ATP molekuli. Füüsiline töö vajab täiendavat ATP energiat -> kiireneb org. ainete dissimilatsioon -> ATP süntees-> vabaneb rohkem soojusenergiat. Organismi ülekuumenemist aitab vältida higistamine (higi aurustamiseks kasut. soojusenergiat). Glükoosi oks. vabanenud energiast salvestatakse 40% ATP molekulidesse, 60% hajub. Glükoosi lagundamise etapid: 1. glükolüüs, 2. tsitraaditsükkel, 3. hingamisahela reakts-d. Toimuvad: 1. glükolüüs päristuumse raku tsütoplasmavõrgustik, 2. tsitraaditsükkel mitokondri sisemus, 3. hingamisahela reaktsioonid mitokondri harjakeste membraanid. Glükolüüs glükoosi algne lagundamine. 1) aeroobne glükolüüs: ensüümid katalüüsivad u 10 üksteisele järgnevat reaktsiooni -> püroviinamarihape CH3COCOOH (lagundamine jätkub 2. etapis) ja eraldub 4 H aatomit (seostuvad vesinikukandjaga NAD nikotiinamiidadeniindinukleotiid -, mis võimaldab H aatomeid kasut. 3. etapis). Kaasneb 2 ATP molekuli süntees. 2)
8. tuumakese ülesanded- kromosoomidelt toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustamine 9. rakumembraani ehitus ja ülesanded- rakumembraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel, transpordib aineid, infovahetus väliskeskkonnaga. Koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest 10. tsütoplasmavõrgustiku tüübid ja nende ülesanded- siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik: membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist( ja moodustunud ained liiguvad mõõda kanalikeste ja tsisternikeste süsteemi erinevatesse rakuosadesse). Karedapinnaline tsütoplasmavõrgusti- seal paiknevad valke sünteesivad organellid- ribosoomid, seetõttu näibki membraanistik kare 11. ribosoomide ülesanne- toimub valkude süntees 12
Bioloogia KT: raku ehitus ja talitlus 1. Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia – rakuteadus, selle arengu eelduseks oli mikroskoobi areng. Esimene mikroskoobilaadne vahend – vennad Jannsenid (1590). Mikroskoobi mõiste võttis kasutusele Faber (1625), raku mõiste Hook (1665), Leeuwenhock sai 300-400x suurenduse rakkude uurimiseks, kirjeldas esmakordselt bakterit, avastas inimese vererakud, andis protistide esmakirjalduse, avastas spermatosoidi, Brown tähtsustas tuuma kui raku elu juhti, von Baer avastas munaraku. Rakuteooria rajajad olid Schleiden (uuris taimerakku) ja Scwann (uuris loomarakku), hiljem lisas 4. postulaadi Wirchow. Rakuteooria: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest. 2. Rakk tekib olemasoleva raku jagunemise tulemusena. 3. Organismide kasv ja areng põhineb rakkude jagunemisel. 4. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel seotud (kooskõlas). Loomorganismide ehituses on 4 peamist koetüüpi: Epiteelkude – katab ja...
Rakuhingamise summaarne võrrand: C6H12O6 + 6O2 → 6CO2↑ + 6H2O kloroplast - taimerakkude ja päristuumsete vetikate organell, kus toimub fotosüntees. strooma - kloroplasti sisemus, kus toimuvad fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid. tülakoidid - membraaniga ümbritsetud kambrikesed, kus toimuvad fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonid (kloroplasti sees). klorofüll - roheline pigment, mis võimaldab valguse energiat saada. ER e tsütoplasmavõrgustik - organell, kus toimub glükolüüs. mitokonder - organell, kus toimub rakuhingamine. Anaeroobne glükolüüs ..ehk käärimine on glükoosi osaline lõhustumine, mis toimub tsütoplasmas hapniku puudumisel või defitsiidi korral. Piimhappekäärimine toimub lihaskoe rakkudes ja piimhappebakterite elutegevuse käigus. Ühest glükoosi molekulist tekib 2 piimhappe C3H6O3 molekuli ja 2 ATP molekuli. C6H12O6 → 2 C3H6O3
Sellest väljapoole jääb rakukest, mis koosneb peamiselt kitiinist, ning on taimerakust õhem ja elastsem. Enamik seeni toitub kogu keha pinnaga ning vesi ja selles lahustunud ained liiguvad läbi kesta ja membraani raku tsütoplasmasse osmoosi teel. Seeneraku keskosas asub kahe membraaniga ümbritsetud rakutuum. Tsütoplasmas asuvad mitokondrid, tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks ja lüsosoomid. Seenele vajalike valkude süntees toimub ribosoomides, kuid nende ehitus erineb mõnevõrra taime- ja loomaraku ribosoomide omast. 9. Rakuorganellid. Nende ülesanded. Rakuorganellid on raku struktuuriühikud, mis sisaldavad membraani. 1) Tuum - Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Juhib raku elutegevust. Reguleerib rakus toimuvaid protsesse. Tuuma sees on DNA, nukleoplasma ja tuumakesed. Tuumakestes toimub
Raku ehitus ja talitlus 3.1 Tsütoloogia kujunemine Robert Hook vaatles valgusmikroskoobiga korgilõike ja nägi kambrikesi (taimeraku kesta). Tema võttis kasutusele raku mõiste. (1665. a.) K. E. von Baer avastas imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust (1826. a.) samuti koostas evolutsioonipuu. 1831. a. jõuti rakutuuma kirjeldamiseni ning arusaamiseni, et see on iga raku oluline koostisosa. A. Von Leeuwenhoek uuris ainurakseid ja baktereid (17. saj II pool). M. Schleiden avastas et taimed on rakulise ehitusega ja T. Schwann avastas, et loomad on rakulise ehitusega. Koos lõid nad rakuteooria I põhiteesi: Kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega. (1839. a.) Rudolf Virchow rakuteooria II põhitees: Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. (1858. a.). Rakuteooria III põhiteess: Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. Raku uurimine: valgus- ...
Membraan taastub, jäägid eritatakse raku pinnale. Fagotsütoosi kanal, fagotsütoosi põieke Pinotsütoos on vedeliku tilkade omandamine fagotsütoosi põhimõttel. Vedeliku tilkasid suudavad omandada kõik rakud. Golgi kompleksist pärit lüsosoom liitub fagotsütoosi põiekesele, saame sekundaarse lüsosoomi (jäägid + ensüüm). Kõik rakusisesed membraansüsteemid on ehituselt välismembraanile sarnased. Kogu rakku läbib tsütoplasmavõrgustik (TPV): * siledapinnaline * karedapinnaline Ülesandeks: ainete transport && ainevahetuses osalemine. TPV moodustab kanalite süsteemi rakus. TPV on ühendatud, eripinnaline/-kujuline võrgustik. Ribosoomid paiknevad karedapinnalise tsütoplasmavõrgustiku peal. Ribosoomides toimub valkude süntees ja valkude transport. Valke ei toodeta lõplikult valmis (kuna valgud ei tohi olla seal aktiivsed).
Kui seda aga ei juhtu, siis rakk kindlasti ei jagune. Kromosoom koosneb 1 DNA molekulist ja valkudest. JOONIS 12. Kromosoomi valke nimetatakse histoonideks. Olulisim ehitusmaterjal on DNA. Kromosoomis on palju infot. Inimesel on 46 kromosoomi. Paarilisi kromosoome, mis esitavad samu pärilikke tunnuseid nimetatakse homoloogilisteks kromosoomideks. Geen kromosoomi lõik, mis määrab ära ühe päriliku tunnuse Endoplasmaaliline retiikulum e. ER tsütoplasmavõrgustik membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mööda seda toimub ainete rakusisene liikumine. Jaguneb kaheks: · Karedapinnaline ER osa, mille peal on ribosoomid · Siledapinnaline ER osa, mille peal on lipiide ja süsivesikuid sünteesivad ensüümid Ribosoom koosneb suuremast ja väiksemast alamüksustest, mis koosnevad rRNA ja valgumolekulidest. Ribosoomide ehituses membraane ei leidu. Nende ülesanne on valkude süntees
Rakkude kuju sõltub geneetilisest determineeritusest, rakufunktsioonist, keskkonnast (millises keskkonnas rakk on). Rakkude suurus kõigub 5µm (aju väikesed sõmerrakud) ja 100-200 µm (munarakud) vahel. Raku suurus oleneb geneetilisest determineeritusest, raku vanusest, raku spetsialiseerituse astmest, mitoosi faasist, funktsionaalsest aktiivsusest ja varuainete sisaldusest rakus. 8.Rakuorganellid on tsütoplasmavõrgustik päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsiternikeste süsteem, ribosoomid nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest, lüsosoomid ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesuguseid makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi, Golgi kompleks membraanidest koosnev
BIOLOOGIA(kreeka k) bio-elu loogia-teadus Elusorganismide riigid 1)loomad(nt. karu) 2)protistid( 3)bakterid(nt piihappebakter) 4)seened(ämmatoss) 5)taimed(kadakas) elu omadused elu on mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada 1.Rakuline ehitus rakk-väiksei üksus elu omadustega. Elu omadused: ainurkased ja hulkraksed 2. Kõrge organiseerituse tase(keeruline ehitus) 3. aine ja energiavahetus:autotroofid(isetootjad) ja heterotroofid(loomad, seened) 4.stabiilne sisekeskkond(temperatuur, vererõhk) -püsiv keemiline koostis, püsiv happesusereaktsioon,püsiv temperatuur [kõigusoojased, püsisoojased(imetajad,linnud,inimesed)] 5. reageerimine keskkonna muutustele 6.paljunemine[suguline ja mittesuguline] 7.Areng ORGANISMIDE KEEMILINE ...
http://www.genomics.ee/ Inimese genoom sisaldab umbes 35 000 geeni, mis on pakitud 46 kromosoomi. Rakutuuma ümbritseb tsütoplasma, mis on poolvedel ja sisaldab orgaanilisi ning anorgaanilisi aineid. Tsütoplasmas asuvad raku organellid, mis on membraanidega ümbritsetud ja täidavad erinevaid ülesandeid. Raku organellid on nähtavad elektronmikroskoobis. Tähtsamad organellid on tsütoplasmavõrgustik, mitokondrid, ribosoomid, lüsosoomid ja Golgi kompleks. Tsütoplasma võrgustik võib olla sile ja kare. Siledal võrgustikul sünteesitakse süsivesikuid ja rasvu. Karedal võrgustikul asuvad ribosoomid, milles toimub valkude süntees. Väga olulised raku organellid on mitokondrid. Nad varustavad rakku energiaga. Hapnikku tarbides muundavad nad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakkudele kättesaadavaks. Ribosoomid on raku kõige väiksemad organellid, neis sünteesitakse valke
Üherakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rahuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühes hulktuumsest rakust. Esinevad rakumembraan (sarnaneb taime- ja loomaraku omaga), rakukest (koosneb peam. kitiinist kaitseb ja toetab), rakutuum, mitokondrid (varustavas seenerakku elutegevuseks vajaliku energiaga), tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks ja lüsosoomid. Seenele vajalike ainete süntees toim. ribosoomides, mille ehitus erineb taime- ja loomaraku ribosoomide omast. MIS TÄHTSUS ON SEENTEL LOODUSES JA INIMTEGEVUSES? Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. Seened hangivad suure osa eluks vajalikke aineid teistest organismidest ning võivad sellega põhjust. seenhaigusi. Seened suudavad lõhustada ka selliseid keem. ühendeid, mis teistele organismidele
Kordamisküsimused rakubioloogias: Molekulaarbioloogia on teadus bioloogiliste makromolekulide struktuurist ja funktsioonist, nende biosünteesi mehanismidest ja regulatsioonist. 1. Fakte rakkude uurimise ajaloost. Rakkude uurimise meetodid. - 20. saj. Teises pooles – makromolekulide ruumilise struktuuri ja funktsiooni vaheliste seoste selgitamine 1953 1) 1590 - esimese primitiivse liitmikroskoobi leiutamine hollandlastest vendade Janssenite poolt. 1625 võttis termini “mikroskoop” kasutusele Faber (micros – väike; skopea – vaatama) 2) 1665 – esmakordne raku kirjeldus. R. Hooke, uuris surnud korgirakke ja andis nende esmakirjelduse. Ta märkas kambrikesi ja võttis kasutusele mõiste “rakk” (cellula). 3) 17. saj.II pool – A. van Leeuwenhoek, täiustas mikroskoope, uuris mitmeid erinevaid rakke – ainurakseid, baktereid, erütrotsüüte, spermatosoide, aga ka plastiide. Oli iseõppija, kellel oli piisaval...
liikumine keskkonnast raku sisse ja vastupidi. Selline membraan on vaga mugav selle poolest, et see on stabliiilne, lubab aine vahetust ja on dünaamiline (rakk ju kasvab, jagab jne). Iga membraan koosneb lipiitide kaksikkihist, kaksikmembraan aga koosneb kahest lipiitide kaksikkihist. Membraansete organellide ehitus ja funktsioon (endoplasmaatiline retiikulum, lüsosoomid, Golgi kompleks). Raku tsütoplasmat läbib endoplasmaatilise retiikulum e tsütoplasmavõrgustik. Eristatkse siledapinnalist ja karedapinnalist tsütolasmavõrstik. 1) siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik e sile endoplasmaatiline retiikulum (sER) on membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternite süsteem. sER ülesanneks on lipiidide ja süsivesikute süntees ning ainete transport. 2) karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik e kare endoplasmaatiline retiikulum (rER) on membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternite süsteem. rER pinnal paiknevad
Kahe kõrval asuvate valkude vahel toimub ainete liikumine keskkonnast raku sisse ja vastupidi. Selline membraan on vaga mugav selle poolest, et see on stabliiilne, lubab aine vahetust ja on dünaamiline (rakk ju kasvab, jagab jne). Iga membraan koosneb lipiitide kaksikkihist, kaksikmembraan aga koosneb kahest lipiitide kaksikkihist(vt.konspekt). 9.Endoplasmaatilise retiikulumi (e tsütoplasmavõrgustiku) lühiiseloomustus Raku tsütoplasmat läbib endoplasmaatilise retiikulum e tsütoplasmavõrgustik. Eristatkse siledapinnalist ja karedapinnalist tsütolasmavõrstik. 1) siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik e sile endoplasmaatiline retiikulum (sER) on membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternite süsteem. sER ülesanneks on lipiidide ja süsivesikute süntees ning ainete transport. 2) karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik e kare endoplasmaatiline retiikulum (rER) on membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternite süsteem
Suhkrud on sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluv orgaaniliste ühendite klass. Kõik suhkrud on süsivesikud (monosahhariidid, oligosahhariidid, polüsahhariidid). Enamasti koosnevad suhkud vaid süsinikust, vesinikust ja hapnikust ning vesiniku ja hapniku vahekord on neis samasugune nagu veel (C nH2mOm). Organismis täidavad suhkrud nii energeetilist (tärklis, glükogeen) kui toestusfunktsiooni (kitiin, tselluloos). 29. Endoplasmaatilise retiikulumi lühiiseloomustus. ehk tsütoplasmavõrgustik on organell, mis esineb kõikides eukarüootsetes rakkudes. Tsütoplasmavõrgustik jaguneb kaheks: siledapinnaline endoplasmaatiline retiikulum ja karedapinnaline endoplasmaatiline retiikulum. Karedapinnaline ER Karedapinnaline endoplasmaatiline retiikulum on seotud ribosoomidega; osaleb membraanide ja sekreteeritavate valkude sünteesis. rERis toimub valkude sorteerimine transpordiks lüsosoomi, väliskeskkonda või teistesse raku piirkondadesse.
Rakuteooria : 1. Kõik teadaolevad organismid koosnevad rakkudest. 2. Rakk on elu strukturaalseks ja fuktsionaalseks põhiühikuks. 3. Kõik rakud pärinevad olemasolevatest rakkudest. 4. Rakud sisaldavad geneetilist informatsiooni, mis pärandatakse põlvkondade vahetuse käigus. 5. Rakk on elu väikseim üksus. 6. Rakud on biokeemiliselt ja metaboolselt sarnased. (ehituselt ja talituselt) · Hübriidjõud- heteroos · Louis Pasteur- välistas elu isetekke (kõik elav tekib elusast), pastöriseerimine, vaktsineerimine (marutõvevaktsiini looja) (elas 19. Sajandil) · Alexander Fleming- penitsilliini avastaja (antibiootikumide ajastu) (elas 19. sajand kuni 20. sajand) · Roheline revolutsioon- agrotehnika täiustamise tulemusena leevendati näljahädasid Mehhikos, Pakistanis ja Indias · Feromoonid- hormoonisarnased ained, mida kasutatakse biotõrjes · Biopuhastid- aerotangid · Meristeem- al...
· Elundid, mis täidavad ühiseid ülesandeid moodustavad elundkonna · Inimese elundkonnad : Tugi-liikumiselundkond, seedeelundkond, vereringeelundkond, hingamiselundkond, erituselundkond, sigimiselundkond, sisenõrenäärmed, närvisüsteem 1A Raku ehitus · Ribosoomid sünteesivad valke · Tsütoplasma täidab raku, seob rakuosad ühtseks tervikuks · Tsütoplasmavõrgustik teised ained sünteesivad · Rakutuum juhib raku elutegevust ja paljunemist · Mitokondrid varustavad energiaga · Rakumembraan katab rakku, läbi selle toimub aine- ja energiavahetus 1B Koetüübid · Epiteelkude : rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, koest moodustunud näärmed toodavad seedimiseks olulisi nõresid maos ja sooltes. · Sidekude : seob organismi tervikuks ja moodustab toese, palju rakuvaheainet, jaguneb :
1. loomaraku ehitus; koosluse, populatsiooni ja ökosüsteemi mõistete selgitus Loomarakk koosneb: Rakumambraan - eraldab rakku teistest rakkudest, selle kaudu toimub naaberrakkudega aine- ja energiavahetus. Tsütoplasma - täidab rakku, sisaldab vett ja orgaanilisi aineid Mitokondrid - Varustavad rakku energiaga, mida tal on vaja, et ennast töös hoida. Hapnikku tarbides muudavad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakule kättesaadavaks. Mida rohkem rakk töötab, seda rohkem mitokondreid. Lüsosoomid - seal lagundatakse mittevajalikud org. ühendid Golgi kompleks - seal sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi Ribosoomid - seal sünteesitakse valgud Tsütoplasmavõrgustik - koosneb paljudest kanalites, neid mööda liiguvad rakus ained. Selle pinnal sünteesitakse mitmeid aineid (nt süsivesikuid ja rasvu). Osa kanaleid on seotud tuuma pooridega, ühendades tuuma ja tsütoplasma. Rakutuum - Ümar ja suur, poorid võimaldavad info- ja ainevahet...
1.BIOLOOGIA UURIB ELU: Bioloogia uurib elu. Elu saab määratleda vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Biomolekulide esinemine on esmane elu tunnus. Rakk on kõige väiksem üksus, millel on kõik elu omadused. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. Aine- ja energiavahetuslike protsesside regulatsiooniga tagatakse organismide sisekeskkonna stabiilsus. Organismid sünnivad, arenevad ja surevad ning teevad oma individuaalses arengus läbi rea muutusi. Iga liigi esindajad on võimelised paljunema ja selle tulemusena andma endasarnaseid järglasi. Organismid reageerivad välisärritajatele. See võib väljenduda näiteks liikumises. Bioloogia uurib eluloodust selle eri tasemetel: molekulaarsel, rakulisel, organismilisel, liigilisel ja ökosüsteemsel. Iga tasemega tegelevad bioloogia mitmed teadusharud. Loodusteadlased kasutavad oma igapäevases töös teaduslikku meetodit. See hõlmab järgmisi...
Elu tunnused: 1.) elusorganismid koosnevad Biomolekulid: Sahhariidid: organismi MITOOS: keharakkude rakkude jagunemine, millega rakkudest. 2.) Elusorganismidel toimub aine- ja ehitusmaterjaliks ja kütuseks. tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes. energiavahetus. 3.) Kasvamine ja areng. 4.) Jagunevad: Monosahhariidid ( glükoos-põhiline Interfaas: faas kahe mitoosi vahel, toimub DNA Paljunemine. Areng algab viljastunud munarakust. rakkude toitaine, monomeerideks di ja replikatsioon, toimub ATP süntees, suurenevad raku Peamiselt hulkraksetel, taimedel, loomadel. polüsahhariididele, paljudes puuviljades ja marjades, mõõtmed ja organellide arv, tsentrioolid Mittesuguline paljunemine: Organismi areng algab viinamarjades, sahharoosist vähem magus; Fruktoos- ...
eraldatud tsütoplasmas olevast translatsiooni masinavärgist ja teistest metaboolsetest protsessidest. · Tuumake on intranukleaarne organell, mis moodustub eri kromosoomidest pärit geeniklastrite ümber ja mille suurus sõltub vastavate geenide (rRNA) transkriptsioonist. · Tuumakese olemasolu ja suurus peegeldab raku sünteesiprotsesside aktiivsust. · Tuumakeses toimub kogu rakus olevate ribosoomide (v.a. mitokondrite ja kloroplastide omade) formeerumine. IV.3. Tsütoplasmavõrgustik Tsütoplasma sisaldab torujaid membraane, mis moodustavad võrgustiku nimetatakse endoplasmaatiliseks retiikulumiks (ER). Osa ER-st on karedapinnaline, kuna seal paiknevad ribosoomid ning seal toimub valgusüntees. Sünteesitud valgud transporditakse läbi ER membraani ning viiakse raku erinevatesse piirkondadesse, kus neid vajatakse. Ribosoomidest vaba ER-i nimetatakse siledaks ER-ks ning seal toimub näiteks teatavate hormoonide süntees. Kareda ja
********************************************** Päristuumse raku sisemembraanistik. Koosneb: 1) tuumaümbrise membraanid 2) sileda- ja karedapinnalise tsütoplasmavõrgustiku membraanid 3) Golgi kompleks 4) Lüsosoomid 13 Sisemembraanistiku ülesanded: raku sisemuse liigutamine tsütoplasma jaotamine kahte ossa 3. Tsütoplasmavõrgustik on kanalite ja tsisternikeste süsteem, mis asub tsütoplasmas. Ülesanne: a) ainete rakusisene liikumine b) ainevahetusprotsessid Jaguneb: a) Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik * Seest õõnes membraansüsteem, ilma ribosoomideta. Ülesanded: a)Siin toimub süsivesikute ja lipiidide süntees. b)Selles süsteemis toimub ka ainete transport b) Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik * Membraansüsteem, mis on kaetud ribosoomidega.
eraldatud tsütoplasmas olevast translatsiooni masinavärgist ja teistest metaboolsetest protsessidest. Tuumake on intranukleaarne organell, mis moodustub eri kromosoomidest pärit geeniklastrite ümber ja mille suurus sõltub vastavate geenide (rRNA) transkriptsioonist. Tuumakese olemasolu ja suurus peegeldab raku sünteesiprotsesside aktiivsust. Tuumakeses toimub kogu rakus olevate ribosoomide (v.a. mitokondrite ja kloroplastide omade) formeerumine. IV.3. Tsütoplasmavõrgustik Tsütoplasma sisaldab torujaid membraane, mis moodustavad võrgustiku nimetatakse endoplasmaatiliseks retiikulumiks (ER). Osa ER-st on karedapinnaline, kuna seal paiknevad ribosoomid ning seal toimub valgusüntees. Sünteesitud valgud transporditakse läbi ER membraani ning viiakse raku erinevatesse piirkondadesse, kus neid vajatakse. Ribosoomidest vaba ER-i nimetatakse siledaks ER-ks ning seal toimub näiteks teatavate hormoonide süntees. Kareda ja
RAKUÕPETUS TSÜTOLOOGIA bioloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust Praegusel hetkel maailma suurim rakk on jaanalinnu munarakk (munarebu on üks rakk). Kõige väiksem rakk on MÜKOPLASMA bakter, keda valgusmikroskoobis näha pole (põhjustab probleeme hingamisteedes). Inimese organismi kõige suurem rakk on naise munarakk. Lihasrakud võivad olla kuni 30 cm pikad. RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD 1) Kõik organismid on rakulise ehitusega (sõnastati 1839.a.). 2) Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast selle jagunemise teel. 3) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel vastastikuses kooskõlas. Hulkrakse organismi rakkude kuju sõltub sellest, missugusest koest nad pärinevad ja mis on nende ülesanne. Raku suurus määratakse ainuraksete puhul ära rakumembraani pindala ja ruumala vahelise suhtega (see peab olema võimalikult suur, siis on raku eksistents soodne. Kui suhe on liiga väike, häirib see ainevahetust). PROKARIOODI...
võivad olla kaetud ripsmete või viburitega. - Ainurakne on organism, mis koosneb vaid ühest rakust. Ainuraksete kuju on väga varieeruv püsiv või muutuv. Kõige pisem üherakuline organism on mütoplasma. - Hulkrakne on organism, mis koosneb rohkem kui ühest rakust. Hulkraksete organismide rakkude kuju sõltub nende paiknemisest ja ülesandest organismis. Kõige suuremad rakud on lindude munarakud, neist suurim on jaanalinnul. 8.Rakuorganellid - Tsütoplasmavõrgustik on päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsiternikeste süsteem. Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütiplasmavõrgustikku. - Ribosoom on nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ning valgu molekulidest. Ribosoomides toimub valgusüntees. - Mitokonder on membraanidest koonev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Varustab rakku ATP molekulidega.
BIOLOOGIA 1. PERIOOD 1 Humoraalne regulatsioon talituste (elundkondade ja elundite) reguleerimine veres esinevate hormoonide (ja teiste keemiliste ühendite) abil Neutraalne regulatsioon talituste reguleerimine närvisüsteemi abil. BIOmolekulide esinemine on elu tunnus. Rakk on elu organiseerituse esimene tasand, millel on kõik elu tunnused Biosfäär on suurim ökosüsteem Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb regulatsioonist (närvisüsteemi ja hormonaalse) Hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile, selle paikapidavust saab kontrollida katsete ja vaatluste abil. Katse planerimisel jaotatakse uurimisobjektid 2te rühma: eksperimentaal- ja kontrollgrupp. Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. Imetajad on püsisoojased Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia Kõik organismid saab jaotada ehitustüübi alusel ainurakseteks ja hulkrakseteks. 2 SAHHARIIDID Sahhariid e süsivesik koostises esinevad süsinik, vesin...
Päristuumne rakk, milles on eristunud rakutuum Elusloodus jaotub viide suurde riiki: bakterid, protistid, seened, taimed, loomad RAKUD Taimerakk: loomarakk: TAIMERAKK MÕLEMAL LOOMARAKK Rakukest Tsütoplasma Lüsosoomid Kloroplastid Mitokondrid Vakuool Rakutuum Tsütoplasmavõrgustik Ribosoomid Golgi kompleks Rakumembraan Rakukest annab taimerakule tugevuse ja kuju. Läbi rakukesta toimub aine- ja energiavahetus Kloroplastid plastiidid, milles toimub fotosüntees. Neis valmsitatakse orgaanilisi aineid, kasutades päikeseenergiat Vakuool õhukese membraaniga ümbritsetud vee ja selles lahustunud ainete mahuti Tsütoplasma see on raku sees
Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad. Seenerakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Sellest väljapoole jääb rakukest, mis koosneb kitiinist ning on õhem ja elastsem kui taimeraku oma. See kaitseb ja toestab seenerakku nind annab talle kindla kuju. Enamik seeni toitub kogu keha pinnaga ning vesi jt ained liiguvad tsütoplasmasse osmoosi teel. Seeneraku keskosas asub rakutuum, millest väljpoole jäävad mitokondrid, tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid ja ribosoomid. Seened on ühed peamised surnud organismide lagundajad. Suur osa seeni hangib aga oma elutegevuseks vajalikke aineid teistest elusorganismidest. Sellega põhjustavad nad mitmesuguseid seenhaigusi. Seened suudavad lõhustada ka selliseid keemilisi ühendeid, mis teistele organismidele toiduks ei kõlba, kasutades näiteks tselluloosi ja ligniini ning põhjustades seeläbi mitmeid taimehaigusi. Seened kahjustavad ka puitu, põhjustavad nahahaigusi
Bioloogia eksami vastused 1. Elu tunnused: 1)toimub ainevahetus 2)koosnevad rakkudest 3)paljunevad 4)kasvavad ja arenevad 5)reageerivad keskkonna muutustele 2. Raku osa Ülesanne Taim Loom Rakukest Annab taimerakule tugevuse ja kuju Jah ei Tsütoplasma Seal paiknevad organellid jah jah Rakumembraan Katab ja kaitseb rakku. Selle kaudu toimub aine- ja jah jah energiavahetus Tuum Suunab ja kontrollib raku elutegevust jah jah Mitokonder Varusteb rakku energiaga jah jah Ribosoom Neis sünteesitakse valgud jah jah Tsütoplasmavõrgustik ...
ja orgaanilised ained. Enamis anorgaanilistest ainetest on katioonide ja anioonide kujul dissotseerunud olekus. Tsütoplasmas on hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminohapped, nukleotiidid, mono- ja oligosahhariidid, orgaanilised happed, ... . Leiame ka mitmesuguseid ainevahetuse aineprodukte, pigmente, regulaatoraineid ja lahustunud gaase. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. 8. Rakuorganellid: tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, mitokondrid, lüsosoomid, tsentrosoom, Golgi kompleks, tsütoskelett. Tsütoplasma võrgustik- päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Ribosoom- nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest. Ribosoomides toimub valgusüntees.
Lk 82-Raku ehitus ja talitlus Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Tõene 2. Ainete aktiivseks transpordiks vajatakse täiendavat energiat. Tõene 3. Kromosoom koosneb valkudest. Väär Kromosoom koosneb nukleosoomsest fibrillist. 4. Ribosoomides toimub valgusüntees Tõene 5. Mitokondri põhiülesandeks on raku varustamine energiaga. Tõene 6. Plasmiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-,kromo, ja kloroplastideks. Väär Plastiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-,kromo, ja kloroplastideks. 7. Seened on eeltuumsed heterotroofsed organismid. Väär Seened on päristuumsed heterotroofsed organismid. 8. Bakterite patogeensus tuleneb nende poolt ümbritsevasse keskkonda eraldavatest toksiinidest. Tõene Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Prokarüootsete rak...
Suur regeneratsioonivõime, selle tõttu taastavad vigastatud kohti 16. Lihaskudede üldiseloomustus, ülesanded (Sisaldavad aktiinist ja müosiinist koosnevaid müofilamente) Rakke ümbritseb basaalmembraan, mis ühendab rakke omavahel ja ümbritseva sidekoega. Lihaskoega alati liitunud veresooned, närvid, sidekoe elemendid 17. Rakuorganellide nimetused lihaskudede puhul Sarkolemm rakumembraan Sarkoplasma tsütoplasma Sarkoplasma retiikulum tsütoplasmavõrgustik Sarkosoom mitokonder 18. Lihaskudede tüübid, nende ehitus, esinemine organismis Skeletilihaskude (vöötlihaskude) - tahtelised liigutused. Koosneb ülipikkadest hulgituumsetest rakkudest, mida nim. kiududeks Südamelihaskude - ainult südames, vöödiline, tahtele allumatu. Vahediskid. Silelihaskude - tahtele allumatu, emakas, veresooned, seedeelundkond, kusepõis Tunnus Skeletilihaskude Südamelihaskude Silelihaskude 1
| Erinevalt DNA-st ei ole RNA molekulidel ühesugust ruumilist struktuuri. 7. Prokariootsete ja eukariootsete rakkude peamised erinevused. Prokariootidel ehk eeltuumsetel puudub piiritletud tuum, mis eukariootidel ehk päristuumsetel on olemas. Prokarüootidel on raku DNA koondunud ühte piirkonda, mida nimetatakse nukleoidiks. Eeltuumse raku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid. Puudub tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, kloroplastid, mitokondrid, tsentrisoom ja tsütoskelett. Valgusüntees ribosoomides. Eukarüootidel on geenis intronid, pre-mRNA läbib splasingu, modifitseeritakse ja eksporditakse tuumast tsütoplasmasse. Transkriptsiooniks on vaja aktivaatorvalke. Promootorid on keerulisemad. Eukarüootide rakud on üldiselt 10 korda suuremad. 8. Raku-ja rakutuumamembraani lühiiseloomustus. VT SARAPUU ÕPIKUST 9
Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia e. rakuteaduse sünniks loetakse 17. sajandi keskpaika (Hook), · 1665.a leiutas Robert Hook valgusmikroskoobi. Edasine areng seondub eelkõige mikroskoobi täiustamisega. Võttis kasutusele mõiste ,,rakk"-cell-tühjus. · 17.saj teisel poolel tegeles ka Anton van Leeuwenhoek mikroskoopide valmistamisega ja tema oli esimene, kes on joonistanud ja kirjeldanud baktereid. · 1826.a. avastas loomade embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. · 1838.a. jõudis taimede kudede ehitust uurinud Matthias Schleiden järelduseni, et kõik taimed on rakulise ehitusega. · 1839.a. leidis Theodor Schwann, kes oli tegelenud loomakudede uurimisega, et ka loomad on rakulise ehitusega ja sõnastas rakuteooria põhiteesi, mille kohaselt nii taimed, kui ka loomad on rakulise ehitusega !...
ülesandeks on suurendada impulsside paljunemist müeliiniga kudedes. Mis on närviraku sees? Närvirakul on tuum, mis sisaldab pärilikkusainet, selle sees on samad organellid, mis teistes rakkudes rakud mitokonder, Golgi kompleks, kloroplast, tsütoplasmavõrgustik jne. Milliseid funktsionaalselt ja/või morfoloogiliselt eri tüüpi neuroneid oskad nimetada? Mille poolest nad erinevad? Närvirakkude põhitüübid on motoorne (juhib tahtele alluvate organite tööd), sensoorne (juhib tahtele allumatude organite tööd) ja interneuron (loob ühendusi teiste neuronite vahel). Jaotus ehituse alusel: · unipolaarne neuroni kehast eemaldub ainult üks jätke (akson) · pseudounipolaarne rakukehast eemaldub üks jätke, mis hiljem hargneb; selle
- Mikroskoobilised mõõtmed - Kogu aine ja energiavahetus toimud ühe rakumembraani kaudu - Bakterid, protistid, pärmseened b) hulkraksed organismid - Koosnevad kudedest - Iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega - Selgrootud, selgrooksed loomad, taimed, kandseened 4. Päristuumse raku ehitus ja talitlus Tsütoplasma Golgi kompleks Mitokonder Ribosoom Tsentriool Lüsosoom Karedapinnaline toite Rakumembraan Tuumake Tuum Tuumamembraan Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 1) Rakumembraan · Koosneb fosfolipiidsest kaksikkihist 11 · Ümbritseb rakku, annab kuju, hoiab ära tsütoplasma laialivalgumise, kaitseb välismõjude eest, tagab raku ja väliskeskkonna vahelise aine ja energiavahetuse Tuum · Ümbritsetud kahe poorilise membraaniga, mis tagavad ainevahetuse tuuma ja tsütoplasma vahel
lk 50 1.Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. 2. Valdav osa rakkudest on mikroskoopiliste mõõtmetega, seetõttu võõib tsütoloogia sünniks lugeda aega, mil leiutati valgusmikroskoop. 3. 4. 5. Loomaorganismide ehituses saab eristada nelja põhilist koetüüpi: epiteel-, lihas-, side-, ja närvikude. 6. Elektronmikroskoop on oluline seetõttu, et tema lahutusvõime on võimsam kui valgusmikroskoobis ja tänu sellele näeb rakkude siseehitust ja stuffi hulga paremini. 7. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 8. Virchowi tsütoloogiaalased põhiseisukohad: 1)rakud tekivad ainult rakkudest. 2) uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel 3) organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. lk 53 1. Üherakuline organism: amööb, kingloom, silmviburlane. 2. Kõige suuremad rakud on lindude munarakud( munarebud). Üks kõige pisemaid üherakulisi organisme on mü...
raku jagunemisel tagab kromosoomide liikumise poolustele, ka osades seenerakkudes). Golgi kompleks (1 membraan, valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse (lüsosoomid), osaleb rakumembraani moodustumisel). Mitokonder (2 membraani, rakuhingamine, varustab rakku energiaga, ATP süntees). Tsütoplasma (poolvedel raku sisekeskkond, seob organellid tervikuks, toidu ja jääkide liikumine, varuained). Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik (tuuma ümber, ümbritsetud ribosoomidega-valkude süntees). Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik (varusüsivesikute, lipiidide, steroidhormoonide süntees, glükoosi algne lagundamine). Lüsosoom (1 membraan, rakusisene seedimine, võõra aine lagundamine, moondunud kudede ümberkujundamine, nälgimisel tagab metabolismi). Ribosoom (membraanita, valkude süntees, sisaldab RNA-d). Tuumake (tuuma sees, RNA süntees, ribosoomide moodustumine).
1.RAKULINE EHITUS Rakk - Kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Elusorganismid jagunevad: Ainuraksed Hulkraksed amööb imetajad 2.AINE- JA ENERGIAVAHETUS Toitainete ja energia saamine keskkonnast Autotroofid Heterotroofid sünteesib toitu väliskekskonnast. (mullast) 3. PALJUNEMISVÕIME Suguline Mittesuguline viljastumine pooldumine 4.ARENEMIS- JA KASVAMISVÕIME Otsene Moondeline Järglased sarnanevad sündides vanematega Järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid 5.STABIILNE SIEKESKKOND Püsiv keemiline koostis,stabiilne happelisuse tasu (pH) Kõigusoojased Püsisoojased Konn Karu 6.REAGEERIMINE ÄRRITUSELE Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infor väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid. 7.PÄRILIKKUS Järgla...
keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja Mitokondrid on raku energiat tootvad organellid Golgi kompleks on enamikus eukarüootsetes rakkudes leiduv, tsütoplasmavõrgustikuga seotud rakuorganell. Ribosoomid katalüüsivad peptiidahelate moodustumist, lähtudes raku DNA pealt transkribeeritud informatsiooni-RNA järjestusest Tsütoplasma raku kogu elussisu, välja arvatud rakutuum. Tsütoplasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum lipiidide ja valkude süntees ning valkude sekreteerimine Lüsosoomid Tsütoskelett rakule kuju andmine ja selle säilitamine ning organellide ja kudede stabiliseerimine Taimerakk on eukarüootne rakk, millel on võrreldes teiste eukarüootsete rakkudega (näiteks loomarakuga) mitmeid iseäralikke struktuurijooni. Taimerakul on plastiidid, need jagunevad kolmeks: kloroplastid (sisaldavad klorofülli, nende abil toimub fotosüntees)
keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja Mitokondrid on raku energiat tootvad organellid Golgi kompleks on enamikus eukarüootsetes rakkudes leiduv, tsütoplasmavõrgustikuga seotud rakuorganell. Ribosoomid katalüüsivad peptiidahelate moodustumist, lähtudes raku DNA pealt transkribeeritud informatsiooni-RNA järjestusest Tsütoplasma raku kogu elussisu, välja arvatud rakutuum. Tsütoplasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum lipiidide ja valkude süntees ning valkude sekreteerimine Lüsosoomid Tsütoskelett rakule kuju andmine ja selle säilitamine ning organellide ja kudede stabiliseerimine Taimerakk on eukarüootne rakk, millel on võrreldes teiste eukarüootsete rakkudega (näiteks loomarakuga) mitmeid iseäralikke struktuurijooni. Taimerakul on plastiidid, need jagunevad kolmeks: kloroplastid (sisaldavad klorofülli, nende abil toimub fotosüntees)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
