osake sadeneda ja liibuda pinnale ega läheks õhuga kaasa. Jõud tekitab kiirenduse, kiiruse kasvades suureneb aga liikumistakistuse jõud. Nende kahe jõu tasakaalustumisel muutub osakese kiirus konstantseks. Jõud, mis muudab osakese liikumissuuna erinevaks õhu liikumise suunast juhib osakese õhuvoolust välja võib olla: - Raskusjõud -lihtsaim seade on tolmu sadestuskamber - Tsentrifugaaljõud - tsüklon, multitsüklon - Elektrostaatiline jõud - elektrifilter. 3. Gaaside puhastamine väävel- ja lämmastikoksiididest Vastus: Vääveldioksiidi eraldumist atmosfääri saab vähendada järgmiste meetoditega: - väävli eemaldamine kütusest enne selle põletamist, - vähese väävlisisaldusega kütuse kasutamine, - väävlit siduva põletustehnoloogia kasutamine, - vääveldioksiidi kinnipüüdmine suitsugaasidest. Kaks esimest vastavad säästva tehnoloogia ja säästva arengu põhimõtetele.
suunas. Coriolisi jõu mõjul pöörduvad põhja poole liikuvad tuuled taas paremale ning nii tekivad läänetuuled, mis kujundavad ka meie piirkonna ilma, tuues Eestisse sooja ja niisket õhku. Polaarne õhuliikumine Poolusel on külm õhk, see liigub allapoole, edasi pooluselt kaugemale. Alustab põhja-või lõunatuulena, kuid kaldub kõrvale Coriolisi jõu tõttu. Tuulte kiirus polaarpiirkonnas on väike. Madalrõhuala e. tsüklon on õhukeeris, kus keskel on kõige madalam õhurõhk, tuuled puhuvad keskele kokku, vertikaalsuunas on üles keskelt. Kõrgele liikudes toimub jahtumine ja tekivad pilved ja sademed. Tükloniga kaasneb pilvine ilm. Suvel on jahedam pilvise ilmaga, talvel on soojem. Ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala. Tavaliste parasvöötme tsüklonite sünnipaik on keset Atlandi ookeani 30- 60°pl. vahel, kuid sageli jõuavad Eestini ka tsüklonid, mis on tekkinud põhja pool
KÜSIMUSED 1.Keskkonnajuhtimine Keskkonnajuhtimine ehk keskkonnaohje on organisatsiooni igapäevase juhtimistegevuse osa, mis aitab organisatsioonil pidevalt tõhustada oma keskkonna- ja majandustegevust. Efektiivse keskkonnajuhtimise eesmärk on kindlustada loodusvarade ratsionaalne kasutamine ning säästev areng erinevatel tasemetel. Maailma tulevik sõltub otseselt meie tegevusest tänasel päeval 2. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest. Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja dii...
· BRIISID on rannikul esinevad tuuled, mis muudavad oma suunda ööpäeva vältel · Tekivad maismaa ja merevee erineva soojenemise ja jahtumisega. · Päeval puhub tuul merelt maismaale- merebriis · Öösel puhub tuul maalt merele -maabriis 22. selgitab joonise abil õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis ning nendega kaasnevaid ilmastikunähtusi, selgitab joonise abil sooja ja külma frondi teket ning ilma muutumist sooja ja külma frondi üleminekul; Madalrõhkkond ehk tsüklon, kõrgrõhkkond e antitsüklon. Teke: frontidel ookeani kohal, liiguvad üldises läänevoolus läänest itta. Õhu liikumine (tuule suund ) tsüklonis, antitsüklonis. Ilmastik suvel ja talvel tsüklonis, antitsüklonis. Tsükloneid enam sügisel ja talvel, antisükloneid kevadel ja suvel. Tsükloni eesosas (idaosas) valitsevad kagu- ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku. Seega on tsükloni idapoolsemas osas ilm soe. Tsükloni tagalas valitsevad tuuled loodest ja põhjast, mis muudavad ilma
püsivad tuuled. M Maasäär - peamiselt liivast ja kruusast koosnev valli- või seljakujuline pinnavorm, mis on ühe otsaga kinnitunud maismaa külge ja mille teine ots ulatub avavee-kogusse (merre). Maavarad - maapõues esinevad ained, mida inimesel on võimalik majanduslikult kasutada. Madalik - tasandik, mille üldkõrgus on kuni 200 m. Madalmäestik - väikeste kõrgusvahedega mäestik, üldkõrgus kuni 1000 m. Madalrõhkkond, vt tsüklon. Majandusgeograafiline asend - mingi territooriumi asend sellele oluliste majanduslikku arengut mõjutavate tegurite suhtes (maavarad, teedevõrk, suured majanduskeskused jms). Mandrijää e jääkiip - suurt maa-ala hõlmav väheliikuv jääkate, mis koosneb väheliikuvatest jääkilpidest ja liustikest. Mandriliustik - laiaulatuslik liustik, mis tekib polaaralade mandritel ja saartel. Vt liustik.
1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppid...
1. Hoida temperatuur madal 2. Takistada hapniku juurdepääsu põlemisprotsessile Gaasiliste heitmete puhastamine Tolmu ja piiskade eraldamise põhimeetodid: · Sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonipuhastus) <50% · Sadestamine inertsijõudude nt. Tsentrifugaaljõu toimel. Tsüklonid-tolmuosakesed paiskuvad vastu tsükloni seinu ja kaotavad kiiruse, vajuvad alla. Alla 4-5m osakesi tsüklon praktiliselt ei eralda. 50-90% · Filtreerimine-tolmufiltritega. Jämeda tolmu püüdmiseks keramsiit, liiv, killustik. Peentolmu püüdmiseks kangasmaterjalid. 50-90% · Märgpuhastus-tolmu püüdmine pihustatud või voolava vedeliku pinnale. Puudus vesi vajab puhastamist. 50-99,99% · Sadestamine elektrostaatiliste jõudude toimel (elektropuhastus) põhineb gaasi ioniseerimisel magnetväljas, kusjuures gaas muutub elektrijuhiks.
1. Hoida temperatuur madal 2. Takistada hapniku juurdepääsu põlemisprotsessile Gaasiliste heitmete puhastamine Tolmu ja piiskade eraldamise põhimeetodid: · Sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonipuhastus) <50% · Sadestamine inertsijõudude nt. Tsentrifugaaljõu toimel. Tsüklonid-tolmuosakesed paiskuvad vastu tsükloni seinu ja kaotavad kiiruse, vajuvad alla. Alla 4-5m osakesi tsüklon praktiliselt ei eralda. 50-90% · Filtreerimine-tolmufiltritega. Jämeda tolmu püüdmiseks keramsiit, liiv, killustik. Peentolmu püüdmiseks kangasmaterjalid. 50-90% · Märgpuhastus-tolmu püüdmine pihustatud või voolava vedeliku pinnale. Puudus vesi vajab puhastamist. 50-99,99% · Sadestamine elektrostaatiliste jõudude toimel (elektropuhastus) põhineb gaasi ioniseerimisel magnetväljas, kusjuures gaas muutub elektrijuhiks.
See omakorda toob mandriosas kaasa jõgede veepinna järsu tõusu, mis omakorda tekitab suuri üleujutusi. Tsükloni haripunktil tõuseb tuule kiirus tavaliselt 30 50 m/s, mis tekitab, kõrge, järsu ja tugeva ebapüsiva lainetuse. Vahel on tuule kiirus tõusnud kuni 200 m/s. Tsükli keskpunktis orkaani silmas- on taevas selge, tuul vaibub ja lainetel on põrklev iseloom. Peale mõningast vaikust läheneb tsüklon taas ainult et tuul on nüüd esilgsele vastassuunaline, lained muudavad suunda ning atmosfääri rõhk tõuseb järsult. Tavaliselt ei liigu tsüklonid üksikult, vaid esimesele järgneb teine, siis kolmas jne. Antitsükloniks nimetatakse keerist atmosfääris, kus rõhk keskpaiga poole tõuseb. Pöörlev õhuvool on suunatud keskelt väljaspoole põhjapoolkeral päripäeva, lõunapoolkeral vastupäeva. Antitsükloni keskosas langeb õhk ülevalt alla ning soojeneb.
Kuna meresõidu tingimused pidevalt muutuvad tuleb korraldada navigatsiooniliste ja hüdrometeoroloogiliste teadete ja hoiatuste vastuvõtt. Marsruudi valik Marsruut tuleb valida selliselt, et läbitav vahemaa oleks optimaalne ja väldiks laeva sattumist madalikule ja kokkupõrget teise laevaga. Oma teel läbiv laev rannalähedase rajooni, kus meresõidu- ja kokkupõrke oht on suur ja avamererajooni, kus peamiseks ohuks on meteoroloogilised tegurid torm, vesipüks, troopiline tsüklon. Lootsiraamatutes antakse peakursid või juhised peakursside valikuks sõiduks antud rajoonis. Juhiste järgi kantakse peakursid üldkaardile. Üldkaardile kantud kursi järgi on võimalik täpsustada marsruudipikkust ja selle läbimiseks vajatavat aega, samuti välja arvutada ligikaudne ohtlike rajoonide läbimise aeg. Üksikasjalik ja täpne kursside maha märkimine toimub suure kaardimõõduga sõidukaartidel (1:1 00 000 1:2 00 000). Üldkaardilt kantakse peakursid
Kuna meresõidu tingimused pidevalt muutuvad tuleb korraldada navigatsiooniliste ja hüdrometeoroloogiliste teadete ja hoiatuste vastuvõtt. Marsruudi valik Marsruut tuleb valida selliselt, et läbitav vahemaa oleks optimaalne ja väldiks laeva sattumist madalikule ja kokkupõrget teise laevaga. Oma teel läbiv laev rannalähedase rajooni, kus meresõidu- ja kokkupõrke oht on suur ja avamererajooni, kus peamiseks ohuks on meteoroloogilised tegurid torm, vesipüks, troopiline tsüklon. Lootsiraamatutes antakse peakursid või juhised peakursside valikuks sõiduks antud rajoonis. Juhiste järgi kantakse peakursid üldkaardile. Üldkaardile kantud kursi järgi on võimalik täpsustada marsruudipikkust ja selle läbimiseks vajatavat aega, samuti välja arvutada ligikaudne ohtlike rajoonide läbimise aeg. Üksikasjalik ja täpne kursside maha märkimine toimub suure kaardimõõduga sõidukaartidel (1:1 00 000 1:2 00 000). Üldkaardilt kantakse peakursid
Koldekamber 2. Kütuseettekanne 3. Torurest 4. Õhukamber 5. Põleti kütuse süütamiseks 6. Ülekuumendi 7. Aurustusküttepind 8. Trummel 9. Ökonomaiser ja õhueelsoojendi Tsirkuleeriv keevkiht 1. Kütus 2. Sorbent 3. Keevkiht kolle 4. Tsüklon 5. Konvektiiv küttepinnad 6. Sekundaarõhk 7. Turbiin 8. Korsten 9. Ülekuumendi 10. Õhueelsoojendi 11. Suitsupuhasti 12. Keevkihtjahuti 13. Purusti 14. Primaarõhk 15. Põhjatuhk 16. Õhk keevkihtjahutisse Lurgi 17. Lendtuhk Keevkihtkatel Narvas (tsirkuleeriv), valmistaja Foster Wheeler Veetorukatlad A. Paist, A. Poobus. Soojusgeneraatorid. TTÜ Kirjastus, 2008 Loomuliku ringlusega aurukatlad
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAM...
Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud. Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast. 22. selgitab joonise abil õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis ning nendega kaasnevaid ilmastikunähtusi, selgitab joonise abil sooja ja külma frondi teket ning ilma muutumist sooja ja külma frondi üleminekul; Madalrõhkkond ehk tsüklon, kõrgrõhkkond e antitsüklon. Teke: frontidel ookeani kohal, liiguvad üldises läänevoolus läänest itta. Õhu liikumine (tuule suund ) tsüklonis, antitsüklonis. Ilmastik suvel ja talvel tsüklonis, antitsüklonis. Tsükloneid enam sügisel ja talvel, antisükloneid kevadel ja suvel. Tsükloni eesosas (idaosas) valitsevad kagu- ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku. Seega on tsükloni idapoolsemas osas ilm soe
Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud. Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast. 22. selgitab joonise abil õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis ning nendega kaasnevaid ilmastikunähtusi, selgitab joonise abil sooja ja külma frondi teket ning ilma muutumist sooja ja külma frondi üleminekul; Madalrõhkkond ehk tsüklon, kõrgrõhkkond e antitsüklon. Teke: frontidel ookeani kohal, liiguvad üldises läänevoolus läänest itta. Õhu liikumine (tuule suund ) tsüklonis, antitsüklonis. Ilmastik suvel ja talvel tsüklonis, antitsüklonis. Tsükloneid enam sügisel ja talvel, antisükloneid kevadel ja suvel. Tsükloni eesosas (idaosas) valitsevad kagu- ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku. Seega on tsükloni idapoolsemas osas ilm soe
Geograafia Kliimavõõtmed Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske kliima. Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud, mistõttu sajab jube palju. Päev ja öö on kogu aeg enam-vähem ühepikkused. Aastaaegu neil aladel eristada ei saa. Lähisekvatoriaalne vööde asub kahel pool ekvaatorit. See on vahekliimavööde, mille põhitunnuseks on vihmase ja kuiva aastaaja vaheldumine. Põhjapoolkera suvel, kui päike on seniidis põhjapöörijoonel, nihkub kogu õhuringlus põhja poole. Põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on siis samasugune niiske ja palav kliima, nagu ekvatoriaalses vöötmes. Meie talvel aga on päike seniidis lõunapöörijoonel ja põhjapoolkera lähisekvatoriaalses vöötmes on kuiv, sest sinna on nihkunud passaattuulte ala, mis toob kaasa kuiva õhku. Troopiline kliimavööde on kuiv ja palav, aasta läbi valitseb seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajärj...
Tegijapoiss 2010 Üldmeteoroloogia konspekt eksamiks Konspekt on tehtud Hanno Ohvril-I üldmeteoroloogia materjalide põhjal . Üsna vigu täis . Igast kasulikku infot on siin , kuid paljud asjad võivad segaseks jääda , kuna ma panin kirja enamasti selle mida ma ise ei tea ( peaaegu kõik). Valemite tuletusi ma kirja ei pannud , sest normaalsed inimesed selliseid asju ei õpi. Kasu on konspektis kindlasti. Termini meteoroloogia all peetakse harilikult silmas kindlatel kellaaegadel tehtavaid õhu temperatuuri, rõhu, niiskuse, pilvisuse, nähtavuse jt meteoelementide rutiinseid mõõtmisi javaatlusi. Klimatoloogia - Paljuaastane iseloomulik ilmastik mingis piirkonnas. Klimatoloogia on meteoroloogia ja füüsilise geograafia piiriteadus. Fahrenheiti skaala Kaks püsipunkti 1) 0 F Kraadi = -17.78 C , madalaim temperatuur mis ta laboris sai . 2) 96 F = 35.55 C , tema arvates inimese keha temperatuur. Jää sulab Fahrenheidi skaala järgi 32 F kraadi ...
SISUKORD 1.MAA KUI SÜSTEEM................................................................................................................... 2 2.MAA TEKE JA ARENG................................................................................................................ 3 3.MAAKERA TEKE........................................................................................................................ 3 4.GEOLOOGILINE AJASKAALA...................................................................................................... 4 5.MAA SISEEHITUS...................................................................................................................... 6 6.LAAMTEKTOONIKA................................................................................................................... 6 6.1.Laamade liikumine............................................................................................................... 7 ...
kokkupuutealal ning see juhib tsüklonite ja antitsüklonite liikumist, kus need soodsate tingimuste tõttu sageli ka tekivad. Jugavoolu kohal on väiksem või suurem tropopausi katkestuspind, st et tropopaus kõrgus muutub hüppeliselt. Reljeefi jmt tegurite tõttu on jugavool sageli väga looklev, kuid õhu liikumine toimub põhjapoolkeral siiski läänest itta (kaldumist põhjustab Coriolise jõud). 6. Tsüklonid ja antitsüklonid. Madalrõhuala e. Tsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala, kuhu puhuvad tuuled äärealadelt. Kõige madalam on õhurõhk tsükloni keskmes ja see tõuseb perifeeria suunas. Tsüklonis liiguvad tuuled põhjapoolkeral spiraalselt vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva. Troopilised tsüklonid Tekivad ookeanide, merede kohal, kui on pinnavee temperatuur on umbes +27°C , need on suure purustusjõuga orkaanid
Sooja ja külma antitsüklonis päripäeva geograafilisest laiusest. Kiirgusenergia hulk aastaaegade üleminekuaeg on võrdlemisi 3035. laiuskraadil on lähistroopiline muutub ööpäeva ja aasta jooksul. kõrgrõhuala, 60. laiuskraadi piirkonnas Madalrõhuala e. tsüklon on ümbritsevast pikk. Sügis on soe ja sademeterikas, kevad õhkkonnast suhteliselt madalama Ekvaatorilähedased ja troopilised alad jahe ja kuiv, eriti saartel ja rannikul. on aga madalrõhuala. Samarõhujooned kuum kliimavööde
-ka kr tegevusala: füüsika, küberneetika, aeroobika, tehnika -ment ld tegevuse üksikjuhtum, tulemus, vahend, ese, laad: eksperiment, dokument, testament, instrument, argument, temperament -on kr, -um ld kesksoo tunnus, jääb eesti keeles sageli ära: leksikon, staadion, meetrum, seerum, tsentrum, antiseptik(um), antibiootik(um); sama -um sisaldub ka liitliidetes -ium, -eerium: gümnaasium, müsteerium, harmoonium, morfium; -eum: muuseum, lütseum -oon, -on kr pr asi, koht, isik, nähtus: tsüklon, elektron, kaanon, batoon, pontoon, rajoon, spioon, argoon, följeton, kompanjon -or ld a) tegija: oraator, diktaator, doktor, korrektor, direktor, professor; b) seade, riist: traktor, separaator, süntesaator, karburaator -os kr, -us ld algselt meessoo tunnus: kosmos, papüürus -(si)s kr tegevus, tegevuse tulemus, nähtus: praksis, skepsis, askees, genees, faas, fraas, kriis, tees, analüüs-uur ld a) tegevus, tegevuse tulemus: protseduur, dressuur, tsensuur,
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend..............................
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila D...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
