Atmosfäär - ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud. Troposfäär- on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 818 km kõrgusele. Troposfäär sisaldab umbes nelja viiendikku kogu atmosfääri massist. Õhutemperatuur kõrgemale tõustes troposfääris üldiselt langeb. Stratosfäär-on atmosfäärikiht. Kliima-ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade reziim.Kliimat iseloomustatakse erinevate pikaajaliselt instrumentaalselt mõõdetavate näitajatega: õhutemperatuur, niiskus, õhurõhk, tuul, sademed ja muud meteoroloogilised elemendid. Kliima kirjeldab teatud piirkonnale tüüpilist ilma aastate lõikes Pöörijoon- on kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval). Polaarjoon-on kujutletav joon maakera pi...
kujundav tegur · Üldine õhuringlus on suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille abil toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral · Õhumass ühesuguste omadustega suur õhuhulk, mis osaleb üldises õhuringluses · Õhurõhk rõhk, mis avaldab pinnaühikule selle kohal asuv õhusamba kaal, üks tähtsamaid ilma kujundav tegur · Tsüklon e. (madalrõhkkond) on õhukeeris, mille keskmes on madalrõhu ala, kuhu puhuvad äärealadelt tuuled ning tsükloni keskosas valitsevad tõusvad õhuvoolud, mille toimel õhk jahtub, tekivad pilved ja sademed. · Antitsüklon e. (kõrgrõhkkond) on õhukeeris, mille keskmes on kõrgrõhu ala, kuhu puhuvad keskelt äärealadele ning tsükloni keskosas valitsevad laskuvad õhuvoolud. · Soe front - tekib kui soojem õhumass liigub külmemale peale
Seal esitatakse infot arvuti abil. 2. Passaadid, mussoonid, orkaanid, tornaadod ja nende peamised esinemisalad. PASSAADID Ekvaatori poole puhuvaid tuuli nimetatakse passaatideks. Need puhuvad aasta läbi samast suunast ning on enam-vähem ühesuguse tugevusega. Maa pöörlemise tõttu ei puhu passaadid otsejoones põhjast lõunasse, vaid puhuvad põhjapoolkeral kirdest edelasse ja lõunapoolkeral kagust loodesse. Loomade ränne Aafrikas! ORKAAN (tõlkes suur tuul) ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt pärit madalrõhkkond, mis toob endaga kaasa tugeva tormi. Orkaan on torm, kus tuulekiirus ületab 32 m/s ehk umbes 115 km/h. Orkaanid tekivad ookeanide kohal, kus sooja vee tõttu on intensiivne aurumine. Orkaanis on tuulte tugevus 12 palli. Orkaani läbimõõt on 1000 km. Tuuled puhuvad väljast sisse, tõusvad õhuvoolud. Orkaani silmas (50 km) valitseb vailus, kõige tugevamad tuuled on orkaani seinas. Atlandi ja Vaikne ookean, Ameerika, India.
(õhuniiskuse isekirjutaja) absoluutne - g/cm3 suhteline - % Sademed - vedel/tahke vesi, mis sajab/sadestub maapinnale Tuul - Tuult põhjustab õhurõhkude erinevus Tuule parameetrid: kiirus, suund, puhangulisus Pilvisus selgitab joonise abil õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis ning nendega kaasnevaid ilmastikunähtusi, selgitab joonise abil sooja ja külma frondi teket ning ilma muutumist sooja ja külma frondi üleminekul; madalrõhkkond ehk tsüklon, kõrgrõhkkond ehk antitsüklon. Teke: frontidel ookeanide kohal, liiguvad üldises läänevoolus läänest itta (põhjaparasvöös). Õhu liikumine (tuule suund) tsüklonis keskkoha suunas, antitsüklonis keskkohast eemale. Tsükloneid meil enam sügisel ja talvel, antitsükloneid kevadel ja suvel. Tsükloni eesosas (idaosas) valitsevad kagu- ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku. Seega on tsükloni idapoolsemas osas ilm soe. Tsükloni tagalas valitsevad tuuled loodest ja põhjast, mis
muutuse korral. Kasutatakse: lennuki kõrguse määramine, raadiosondide kõrguse määramine, meteojaamades õhurõhkude taandamiseks merepinnale. 14. Mis on baariline väli ja nimeta selle elemendid. Baariline väli e õhurõhu väli on õhurõhu territoriaalne jaotus (määratud igas geograafilises punktis). Näitlikult saab esitada isobaaride e samarõhujoonte abil. Isobaarkaardid tehakse meteojaamade andmete põhjal. Baarilise välja elemendid: Madalrõhkkond e tsüklon, Kõrgrõhkkond e antitsüklon, Madalrõhulohk, Kõrgrõhuhari, Sadul. 15. Mille iseloomustamiseks kasutatakse Beaufort'i skaalat. Milliste tunnuste järgi skaala jaotamine toimub? Mis on ühik? Tuule kiiruse visuaalseks hindamiseks kasutatakse Beaufort'i skaalat. Jaotamine toimub tuule kiiruse järgi. Ühik on m/s 16. Missugused jõud tekitavad ja mõjutavad õhu liikumist? Liikumist põhjustavad: õhurõhu gradientjõud, raskusjõud
Atmosfäär Atmosfäär Atmosfäär on jagatud kihtideks temperatuuri ja rõhu muutumise alusel. Atmosfäär on sadade kilomeetrite kõrguseni ulatuv liikuv õhumass. Atmosfääri alumine piir on planeedi pind, ülemine piir ei ole täpselt määratletav. Atmosfäär on see, mis jääb meie ja avakosmose vahele. See on inimeste jaoks kui paljukihiline kaitsekilp. Atmosfäär kaitseb meid Päikese kahjuliku mõju ja kiirguse eest ning ei lase Maal muutuda liiga külmaks ega minna liiga soojaks. Atmosfäär sisaldab ka sobivas segus gaase, mida me hingame. Kõige levinum on neist lämmastik 78%, sellele järgneb koguseliselt hapnik 21%, argooni on 0,93% ja süsinikdioksiid 0,03%. . Õhus sisaldub ka väikesel, kuid olulisel määral veeauru 4%, lisaks tillukesi tolmuosakesi. Õhk paikneb atmosfääris ebaühtlaselt , ligikaudu 99% atmosfääri massist asub kihis mis ulatub maapinnast 30-35 km kõrgusele. Ulatudes enam kui 700 kilomeetri kõrgusele, koosneb atmosfäär viiest kihi...
Sajuala frondi sees. o Külm front esineb siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla.soojal ajal tekivad külma fronfi korral võimsad rünkjaspilved, sajab paduvihma ja esineb äikest. Õhutemperatuur langeb järsult. Talvisel ajal esineb külma frondiga äikest väga harva. Kui külm front on üle läinud, pöördub tuul loodesse ja põhja. Algab külmavoolu õhu sissevool. Sajuala frondi taga. TSÜKLONID JA ANTITSÜKLONID o Tsüklon - õhukeeris, mille keskmes on madalrõhuala, kuhu puhuvad äärealadelt tuuled. Ilm ja temperatuur võivad kiiresti muutuda. Suvel on ilm pilves, sajune ja jahe; talvel suhteliselt soe, kauni lumesajuga ilm. Kujunevad välja tavaliselt frontide ookeanide kohal. Tsüklonaalset ilma iseloomustavad kiired õhurõhu muutused, tsükloni lähenedes õhurõhk langeb, tsükloni möödudes hakkab tõusma. Pilvisuse ja sademete olemasolu sõltub samuti,
mitte? Põhjenda. Jah toetab küll kliima soojenemise hüpoteesi. 17. Miks ei ole osa teadlasi inimese põhjustatud kliima soojenemise hüpoteesiga nõus? 18. Kus on maapinnani jõudev päikesekiirguse hulk Eestis kõige suurem, kus kõige väiksem? Miks? 19. Kuidas mõjutab eesti pinnamood õhumasside liikumisteid ja sademeid? 20. Iseloomusta Läänemere mõju Eesti kliimale? 21. Kirjelda õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis. Tsüklon on suure läbimõõduga liikuv madalrõhuala, mille keskmes on rõhk kõige madalam. Õhk keerleb tsüklonis kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala poole. Põhjapoolkeral liigub õhk vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva. Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond on suuremõõtmeline õhupööris atmosfääris, kus toimub õhu aeglane laskumine. Õhurõhk on kõige kõrgem antitsükloni keskmes ja selle äärte poole liikudes väheneb. Õhu
Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud. Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast. 18. selgitab joonise abil õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis ning nendega kaasnevaid ilmastikunähtusi, selgitab joonise abil sooja ja külma frondi teket ning ilma muutumist sooja ja külma frondi üleminekul; Madalrõhkkond ehk tsüklon, kõrgrõhkkond e antitsüklon. Teke: frontidel ookeani kohal, liiguvad üldises läänevoolus läänest itta. Õhu liikumine (tuule suund ) tsüklonis, antitsüklonis. Ilmastik suvel ja talvel tsüklonis, antitsüklonis. Tsükloneid enam sügisel ja talvel, antisükloneid kevadel ja suvel. Tsükloni eesosas (idaosas) valitsevad kagu- ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku. Seega on tsükloni idapoolsemas osas ilm soe. Tsükloni tagalas
paremale kõrgrõhkkonnad, lohud, harjad) Arktiline front – eraldab arktikaõhu polaar- õhust Tsüklon (rõngas või maohaare) – Kapten Maapinna konaruste mõju tuulele. Indias H. Piddington 1842 Polaarfront – eraldab troopikaõhku
Erakordselt külmad ilmad ohustavad inimeste ja loomade elu. Tugev lumesadu võib muuta teed läbimatuks ja matta hooned lumealla, seda eriti juhul, kui tuul ajab lume lumehangedeks. Lumesadu ja tugev tuul põhjustavad lumetuiskusid. Lumetuisud halvendavad nähtavust ja siis on ohtlik liigelda. Maa kattub lumega, kui on temperatuur alla 0°C. Lumetorm Monika Monika oli lumetorm, mis tabas Eestit 9. detsembril 2010. aastal. Selle põhjuseks sai tsüklon Monika, millele pani nime Monika Pfrengle-Sewing. 9. detsembril päeva keskpaiku ähvardas ta Lätit, põhjustades Riias üle 19 cm lumikatet. Tugeva tuule mõjul kukkusid mõned suured puud maanteele ja elektriliinidesse. Suurim tormituule kiirus mõõdeti Dirhami vaatlusjaamas 10.detsembril kella 6 ja 7 vahel, see oli 26,1 m/s. Veel 24 ilmajaamas registreeriti tuult kiirusega üle 15 m/s. Lääne-Virumaal nähti mitmes kohas äikest, mis on talvel päris harv loodusnähtus.
Ülevalguvad. Lähevad Trondheimi juurest üle mäestiku madalama osa. Ilmamuutused on suuremad, tuuled on tugevamad. Kaks fronti läheb üle. Läänetsüklonid tulevad üle Taani väinade ja Eestist lõuna poolt. Tsüklonite liikumine reljeefi järgi. Eesti jääb külma ossa. Lund võib palju sadada. Frontidest. Suvel on sooje fronte harva, lõunatsüklonitega. Idast tulevaid fronte eriti vähe, ka lõunatsüklonitega. Halb rääkida, et tsüklon laskub või kerkib liikumine horisontaalsuunas. Lennuki näide. NAO indeksi suurim miinimum möödunud talvel. Külmad ja soojad talved võivad järjestikku esineda. Nao indeksi seos temperatuuriga on pea rekordiliselt tugev (korrelatsioon). Kõige enam on temperatuur Läänemerel ära määratud. Läänevoolu mõju suurim talvel, kevadel sügisel pole, suvel väike. Meridionaalne on suurema osa aastast, väike või pole talvel.
võib neid tekkida ka Vahemerel ja Mustal merel. Suurtel laiustel võivad tekkida 4 analoogilised tormid (polaartsüklonid), millel on olemas troopilise tormi või orkaani tunnused. Sel juhul on vajalik sooja vaba merevee olemasolu, mille kohal on eriti külm õhumass (veetemperatuur näiteks +5°C, kuid 1,5 km kõrgusel atmosfääris aga -30°C). Orkaan Irene (LISA1) oli Atlandi ookeanil tekkinud troopiline tsüklon, mis paisus orkaaniks 20. augustil 2011. Orkaan pühkis üle Kuuba, Puerto Rico ja Haiti territooriumi, tõi endaga kaasa paduvihmad ja üleujutused, tugeva tuule tõttu murdusid puud ja elektripostid. Pärast kimbutas ta Bahama saari, Californiat, New Yerseyt, Floridat ning New Yorgi piirkondi. Tuule kiirus oli kuni 193 km/h. 26. augusti õhtul jõudis orkaan Põhja-Carolina rannikule. Ohvrite arv USA kuues idaosariigis on tõusnud 14-ni, teatasid päästeametnikud
Litosfäär- maakoor ja vahevöö ülemine Settekivim- setete kuhjumise ja tahke osa, mille paksus on 50-200km. On kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liigenenud laamadeks. liitumise, käigus tekkinud kivimid. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus Moondekivim- maakoores kõrgenenud kivimid on mõningaselt ülessulanud rõhu ja temperatuuri tingimustes (plastilises olekus). Sellel triivivad moodustunud kivimid. litosfääri laamad. Laamtektoonika- laamade triivi ja sellest Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse tulenevaid nähtusi uuriv teadusharu. koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis Maalihe- suure pinnasetüki liikumine jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks mööda nõlva alla. välistuumaks. Murend- väga erineva peensusastmega Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv tükiline materjal, ...
Mõõtes üheaegselt rõhku ja temperatuuri erinevatel kõrgustel üle merepinna, saab arvutada nende suhtelise kõrguse - lennuki kõrguse määramine - raadiosondide kõrguse määramine - meteojaamades õhurõhkude taandamiseks merepinnale 11. Mis on baariline väli ja nimeta selle elemendid. Baariline väli e õhurõhu väli on õhurõhu territoriaalne jaotus. Näitlikult saab esitada isobaaride e samarõhujoonte abil. Elemendid: - Madalrõhkkond e tsüklon - Kõrgrõhkkond e antitsüklon - Madalrõhulohk - Kõrgrõhuhari - Sadul 12. Mille iseloomustamiseks kasutatakse Beaufort'i skaalat. Milliste tunnuste järgi skaala jaotamine toimub? Mis on ühik? Beaufort'i skaalat kasutatakse tuule kiiruse visuaalseks hindamiseks, arvestades tuule mõju esemetele (puud, ehitised või tuule poolt tekitatud purustused) või tuule tekitatud lainetust. Skaala sisaldab 13 astet (012 palli).
Tsüklonid ja antitsüklonid- kujunevad õhurõhu tulemustena. Tsüklon- on õhu keeris mille keskmes on madal rõhu ala, kuhu puhuvad ääre aladelt tuuled, mis põhja poolkeral liiguvad vastupäeva ja lõuna poolkeral päripäeva. Ilm ja temperatuur võivad tsükloni piirkonnas kiiresti muutuda. Tsükloni keskosas valitsevad tõusvad õhuvoolud mille toimel õhk jahtub, tekkivad pilved, millega kaasnevad sademed. Tsükloni mõju ilmale võib olla talvel ja suvel erinev. Suvel toob tsüklon kaasa pilves, sajuse ja jahuse ilma. Talvel seevastu kaitsevad tsüklonis olevad pilved maapinda jahtumise eest. Võib kujuneda suhteliselt soe, kauni lumesajuga ilm. Antitsüklon: kujutab endast õhupöörist mille keskmes valitseb kõrgrõhkkond ja tuuled puhuvad keskelt ääre alade poole. Põhja poolusel puhuvad tuuled antitsüklonis päripäeva ja lõunapoolusel vastu päeva. Antitsükloni keskmes valitsevad laskuvad õhu voolud. Laskudes õhk
seoses üleminekuga vähelapselisele perele. Rahvaarvu kasv on selle ajal veel kiire, kuid aeglustub pidevalt ja lõpuks lakkab. Väheneb laste osatähtsus rahvastikus, vanurite osatähtsus kasvab. 14. Linnastu mitmest linnast kokku kasvanud linn, mis toimib ühtse tervikuna. 15. Linnastumine elanike ümberasumine maalt linna ja linnaelanike osatähtsuse kasv kogu rahvastikus. 16. Tsüklon madalrõhuala. Iseloomustab niiskus, sademed, torm, tuuled, jahedam suvi, soojem talv. 17. Antitsüklon kõrgrõhuala. Iseloomustab kuivus, ilus ilm, soe suvi ja külm talv. 18. Keemiline murenemine (porsumine) niiske kliimaga aladel (humiidse kliimaga). 19. Füüsikaline murenemine (rabenemine) kuiva kliimaga aladel (ariidse kliimaga). Mineraalide tõttu, temperatuuri ööpäevased kõikumised, taimejuured aitavad kaasa. 20
Kujuneb mandrite katva jääkilbi kohal. Frondid kitsad eraldusvööndid 2 erinevate omadustega õm vahel. Statsionaarne e. püsiv front esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda. Soe front tekib, kui soojem õm liigub külmale peale. Külm front esineb siis, kui külmem õm liigub soojale alla. Sooja frondi üleminekul muutub ilmastik seaduspäraselt. Külma frondi puhul on ilma muutmine hoopis teistsugune. Tsüklon madalrõhkkond. Antitsüklon kõrgrõhkkond. Orkaan nim. troopilised tsüklonid. Taifuunid võimsad õhukeerised palavvöötmes. Tornaado tugev keeris. Tromb väiksemate mõõtmetega tornaadod. Vesipüks mere kohal esinevad väiksemad õhukeerised. Tuulispask nim. mõnemeetrise läbimõõduga tuulekeeris. Peamisteks õhku saastavateks aineteks: väävliühendid (SO2), lämmastikuühendid (NO, NO2), süsinikuühendid (CO, CO2), aerosool
LITOSFÄÄR Vulkanism laamade kokkupuutealadel, kus magma pääseb kivimivahelistest lõhedest pinnale tekivad vulkaanid. Esineb ka vulkaane, mis asuvad laamade keskel kuuma täpi piirkonnas, kus toimub pidev soojusenergia voog pinnale. Kivimite teke laamade liikumise tõttu pääseb magma, mille jahtumisel tekivad tardkivimid, pinnale. Samuti liiguvad kivimid laamade põrkumisel sügavamale, kus on kõrgem rõhk ja temperatuur, põhjustades moondekivimite teket. Peale nimetatud kivimitekkeviiside on veel settekivimid, mis tekivad lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumise või kivistumise teel. Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200 km. On lõhestunud laamadeks. Astenosfäär kiht maakoore all, kus kivimid on mõnindaselt ülessulanud. Sellele triivivad litosfääri laamad. Maa tuum Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse ta...
ümberpaiknemist maakeral vastavalt kõrg- ja madalrõhkkondadele- Õhk liigub alati kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale Õhumass- tohutu suur hulk õhku, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased meteoroloogilised omadused( ekvatoriaalne õhumass-soe ja niiske, polaarne- külm ja kuiv) Õhurõhk- rõhk, mida tekitab ühe pinnaühiku kohal asuva õhusamba kaal nn rõhk maapinnale Tsüklon ehk madalrõhuala- Hiiglaslik õhukeeris, ümbritsevast õhkkonnast suhtelieslt madalama rõhuga ala. Normaalrõhust madalam rõhk Antitsüklon ehk kõrgrõhuala- hiiglaslik õhukeeris, ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema rõhuga ala Soe front- kitsas eraldusvöönd kahe erineva omadusega õhumassi vahel, kus soe õhk liigub külmemale peale Külm front- kitsas eraldusvöönd kahe erineva omadusega õhumassi vahel, kus külmem õhk lükkab sooja õhku enda ees
Geograafia Maa kui süsteem Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Struktuur ehk ehitus koosneb algosadest ehk elementidest. Süsteemid võivad olla: 1. Avatud- objektid vahetavad väliskeskkonnaga aineid ja energiat. 2. Suletud- ei vaheta 3. Pigem suletud- osaliselt avatud 4. Staatilised- ei muutu 5. Dünaamilised- muutuv Maa Avatud dünaamiline Energeetiliselt pigem suletud Ainevahetuslikult Nt. Aine kosmosest Maa kui süsteemi elemendid Maa kui süsteemi elemente nimetatakse sfäärid Maa suured sfäärid on: 1. Litosfäär 2. Atmosfäär 3. Hüdrosfäär 4. Pedosfäär 5. Biosfäär ...
*Kurdmäestik on mäestik, mis on tekkinud kurrutuse käigus *Pangasmäestik on mäestik, mis on tekkinud kahe laama piiril olevas murrangulõhes, kus maakoore pangad üksteise suhtes tõusevad või langevad 16. KLIIMA 1. Millistesse kliimavöötmetesse jääb Euroopa? Lähispolaarne, parasvööde, troopiline 2. Kuidas mõjutab Põhja-Atlandi hoovus Euroopa kliimat? Põhja-Atlandi hoovus kannab suhteliselt sooja vett ning pehmendab Euroopa kliimat ja mõjutab Jäämere veerežiimi 3. Mis on tsüklon? Millist ilma see toob? Tsüklon on madalrõhuala. Toob sadu ja tuult 4. Millisesse Euroopa kliimavöötmesse kuulub Eesti Parasvöötme mandri/mereline 17. VETEVÕRK Millest sõltub pinnaveekogude tihedus ja veerohkus? Temperatuurist ning sademete ja aurumise vahekorrast Mille poolest erinevad määstikujõed tasandukujõgedest? Mäestikujõed on suure languga, kärestikulised ja kiirevoolulised Miks on Põhja-Euroopas veekogusid rohkem kui mujal Euroopas?
PEDOSFÄÄR Mulla tekketegurid Passiivsed: Lähtekivim. lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutamist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Aktiivsed: Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda ainering, orgaanilise aine kogunemise...
KÜSIMUSED 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Et lisandit saaks käsitleda saasteainena, peab sellele olema kehtestatud lubatud saastetaseme piirväärtus (SPV) ja selle määramise metoodika. (SO2) happevihmades, tekib kütteõli, kivisöe ja põlevkivi põletamisel soojuselektrijaamades, tselluloositehastes ja keemia- ja metallitööstuses. (NOx) - allikaks on fossiilsete kütuste põletamine küttekolletes. NH3-eraldub põllumajandusest ja keemiatööstusettevõtetest (CO2) üks tähtsamaid kasvuhoonegaase, peamiseks allikaks on energeetikatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid. Teiselt poolt, taimkate ja ookean seovad atmosfääri süsinikdioksiidi, töötades CO2 neeluna ja süsinikuvaruna. tahm eraldavad sisepõlemismootorid. Aerosooli üks tähtsaim omadus puhastamise seisukohast on osakeste sadenemiskiirus. See oleneb omakorda mitmest tegurist, sh sadeneva aerosooliosakese diameetrist. 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Gravitatsioo...
Keskkonnafüüsika arvestus Mehaanika: Kinemaatika – kehade liikumine ruumis Dünaamika – kehade liikumist põhjustavate jõudude käsitlus Staatika – tasakaalus olevad kehad Põhiülesanne: määrata keha asukoht mis tahes ajahetkel. Ühtlase kiirusega liikumine: Mõisted: asukoha muutus, aeg, kiirus Ühtlase kiirendusega liikumine: Mõisted: asukoha muutus, kiirus, aeg, kiirendus Sirgjooneline vabalangemine: Gravitatsioonilise vabalangemise kiirendus ei sõltu keha massist ega suurusest Gravitatsioonilise vabalangemise kiirendus on konstantne: g=9.8 m/s2 Dünaamika: Newtoni 1. seadus: Iga keha on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju olekut muutvad jõud ehk mõjuvad jõud on tasakaalus Newtoni 2. seadus: Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga Newtoni 3. sea...
Maateadus Geoid- maakuju määravaks pinnaks loetakse. Peegeldab täpselt määratlevate füüsikaliste jõudude tasakaalu. Geoidi kuju määramiseks tuleb palju punkte mõõdistada, et otsitavat pinda interpoleerida Kvaasigeoid- lähend, mis tasastel aladel ei erine tegelikust geoididt üle 4 cm( mägedes 2m) Referentsellipsoid- keerukas geoid asendatakse maaelipsoidiga MAA PÖÖRLEB ÜMBER OMA TELJE JA TIIRLEB ÜMBER PÄIKESE Coriolis'e jõud- mingi keha mis liigub horisontaalselt, kaldub liikumissuunast horisondiga joone suhtes paremale( põhjapoolkeral) ja vasakule( lõunapoolkeral) PÕHJANAEL ASUB MAA PÖÖRLEMISTELJE PIKENDUSEL Suvine pööripäev- 21/22 juuni põhjapoolkera kallutadud päikese suunas Talvine pööripäev-21/22 dets lõunapoolkera kallutatud päikese poole Kevadine pöörip(20/21.märts) ja sügisesel pöörip(22/23 sept) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega. Põhja kui lõunapoolkera saavad sama palju päikese...
Sõnavara päritolu. Põlis, laen ja tehissõnad Põlis ehk genuiin ehk genuiinne tüvi on vana oma keele tüvi, mida pole ära tuntud kui laenu kuskilt mujalt. Soomeugri keeleteadus on põlis ehk genuiin ehk genuiinses tüvevaras eristanud järgmised päritolurühmad (kolmandas lahtris on H. Rätsepa arvutused, kus küsitava etümoloogiaga sõnad on eri hüpoteeside põhjal arvatud korraga mitmesse rühma): Päritolurühm Aeg Arv Näiteid uurali tüvevara (kaugeimad vasted vähemalt uurali algkeelest (aegade 104119 tüve ela, ema, jõgi, kaks, kala, ühes samojeedi keeles) hämarusest IV aastatuhan keel, kõiv, nimi, ole, puu, deni e.m.a) päev, vesi so...
piirkonnas toimunud maavärinad. Kui märgatakse maavärinat, mis võiks tsunami vallandada, hoiatatakse ohustatud piirkondade inimesi. Sealt teatatakse ka hiidlaine saabumise arvatav aeg. Inimesed kuulevad hoiatust raadiost. Nii jõuavad nad oma rannikul asuvatest majadest kiiresti lahkuda. Foto 11, tsunami sireen (https://en.wikipedia.org/wiki/Typhoon#/media/File:Pacific_Typhoons.jpg) 14 1.4 Orkaanid Orkaan ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt pärit madalrõhkkond, mis toob endaga kaasa tugeva tormi. Kõik troopilised tsüklonid on madalrõhkkonnad Maa pinna lähedal. Troopiliste tsüklonite keskmetes on registreeritud Maa kõige madalamad õhurõhud merepinna tasemel. Troopiliste tsüklonite liikumapanev jõud on õhuniiskuse kondensatsiooni energia. Õhuvool tõstab niisket õhku ülespoole, kus on madalam temperatuur, nii et osa niiskusest kondenseerub ja eraldub vihmana
PEDOSFÄÄR MULD- Elus osa : bakterid, seened, vihmaussid, eluta osa: vedel osamullavesi, tahke osa 1) mineraalne osa , kruus,liiv, savi, kivid 2) orgnaaniline aine, huumus, kõdu, varis , turvas, gaasiline osa: mullaõhk Muld koosneb: mullaõhk, mullavesi, mineraalne osa, orgaaniline aine, elusorganismid Erinevate muldade vahel seotud mulle vee-ja õhusisaldus: Kergetes suuremateralistes liivmuldades on mullaosakeste vahel rohkem ruumi, seega ka rohkem õhku. Vett hoiavad need mullad halvemini ja soojenevad kiiremini. Rasked tihedad savimullad hoiavad paremini vett ja õhku on seal vähem. Need mullad on niiskemad ja soojenevad aeglasemalt. Murenemine- kivimite aegalne lagunemine looduses, mis toimub õhu,vee ja organismide koosmõjul. RABENEMINE Füüsikaline murenemine e rabenemine Keemiline murenemine e porsumine Kivimid purunevad mehaaniliselt, keemiline koostis ei Kivimi keemiline koostis muutub muutu To suur kõiku...
Tuulest ja ilmaennustamisest Taimi Paljak sünoptik Veidi ajalugu · Ilma jälgimise algus ulatub antiikaega · Suur tõuge- baromeetri (Torricelli, 1643) ja termomeetri (G.Galilei termoskoop 1597, vesi-,alkohol-,elavhõbedat. vastavalt 1632,1641,1657) · Nüüdisaegse ilmaennustuse alguseks loetakse 1860- ndaid, mil telegraafi leiutamine tegi võimalikuks vaatlusandmete kiire edastamise · Globaalne telekommunikatsioonisüsteem (Global Telecommunication System- GTS) · Numbrilised ilmaennustusmudelid (Numerical Weather Prediction-NWP models · NWP - globaalmudelid (GM)- nt.GFS,ECMWF piiratud ala mudelid (LAM-Limited Area Models)- nt.HIRLAM, ALADIN Ilmavaatlused nii maalt kui õhust Maapealsete vaatlusandmete esitlusskeem Sünoptiline kaart 22.08.09 Õhurõhu jaotus maapinnal · Kiirgusbilanss määrab atmosfääri ja selle all oleva maapinna soojusliku seisundi, ...
liikudes jõuaks osake sadeneda ja liibuda pinnale ega läheks õhuga kaasa. Jõud tekitab kiirenduse, kiiruse kasvades suureneb aga liikumistakistuse jõud. Nende kahe jõu tasakaalustumisel muutub osakese kiirus konstantseks. Jõud, mis muudab osakese liikumissuuna erinevaks õhu liikumise suunast juhib osakese õhuvoolust välja võib olla: - Raskusjõud -lihtsaim seade on tolmu sadestuskamber - Tsentrifugaaljõud - tsüklon, multitsüklon - Elektrostaatiline jõud - elektrifilter. 3. Gaaside märgpuhastus Kui gaasi jahtumine ja niiskumine puhastusprotsessis on lubatud, võib gaasis dispergeeritud tolmu- või vedelikuosakesi eraldada ka gaasi pesemisega märgpuhastusseadmetes. Gaasi ja vedeliku kontakt tekib mööda püst- või kaldpinda voolava vedelikukelme pinnal (kelme- ehk täidistolmupesurid), vedelikutilkade pinnal (pihustuspesurid) või gaasimullide pinnal (vaht- tolmupesurid).
IGIKELTS e. KIRSMAA kestvalt läbikülmunud maa pindmine osa HIIDSEKVOIA e. MAMMUTIPUU maailma suurim puu (Sierra Nevadas P Ameerikas) TUNDRA lähisarktilisele kliimale iseloomulik taimkate ( puhmad, põõsad, samblad...) PORO põhjapõder Skandinaavias, kodustatud KARIBUU põhjapõder Põhja Ameerikas, metsik INNUITID eskimod, Põhja Ameerika põlisrahvas IGLU eskimode jääonn KAJAK eskimode paat NUNATAK jääst väljaulatuv paljas kaljunukk ORKAAN troopiline tsüklon USA`s TAIFUUN - ............................... Aasia idarannikul, Vaikses ookeanis MUSSOON tuul, mille suund muutub sõltuvalt aastaajast ( suvel merelt maale, talvel maalt merele) PASSAAT pidevalt ekvaatori suunas puhuv tuul, põhjapoolkeral kirdepassaadid, lõunap. Kagupassaadid VERTIKAALNE TSONAALSUS e. kõrgusvööndilisus mäestikes esinev loodusvööndite vahetumine seoses kõrguse suurenemisega
jõuaks osake sadeneda ja liibuda pinnale ega läheks õhuga kaasa. Ühelt poolt tekitab jõud kiirenduse, teisalt kiiruse kasvades suureneb liikumistakistuse jõud. Nende kahe jõu tasakaalustumisel muutub osakese kiirus konstantseks. Jõud, mis muudab osakese liikumissuuna erinevaks õhu liikumise suunast juhib osakese õhuvoolust välja võib olla - Raskusjõud -lihtsaim seade on tolmu sadestuskamber - Tsentrifugaaljõud - tsüklon, multitsüklon - Elektrostaatiline jõud - elektrifilter. Gravitatsioonsadestus ja aparaadid Aerosooli osakeste vertikaalsadenemise kiiruse määravad raskusjõu ja liikumistakistuse tasakaalutingimused. Lihtsamal juhul on osakese sadenemiskiirus arvutatav Stokes' i võrrandiga mis kehtib laminaarses sadenemisreziimis osakestele diameetriga kuni 0,1 mm. V = [d2 (- o)g]/18 µ V - sadenemiskiirus, m/s , 0 - osakese ja sadenemiskeskkonna tihedus, kg/m3
kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonna Selgitage, mis toimub joonisel numbritega märgitud kohtades. Täiendage skeemi selgitustega st. 22. selgitab joonise abil õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis ning nendega kaasnevaid ilmastikunähtusi, selgitab joonise abil sooja ja külma frondi teket ning ilma muutumist sooja ja külma frondi üleminekul; Madalrõhkkond ehk tsüklon, kõrgrõhkkond e antitsüüon. Teke: frontidel ookeani köhal, liiguvad üldises läänevoolus läänest itta. Õhu liikumine (tuule suund) tsüklonis, antitsüklonis. Ilmastik suvel ja talvel tsüklonis, antitsüklonis. Tsükloneid enam sügisel ja talvel, antitsükloneid kevadel ja suvel. Tsükloni eesosas (idaosas) valitsevad kagu-ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku. Seega on tsükloni idapoolsemas osas ilm soe
mereiline ekvatoriaalne: mE väga soe ja väga niiske, 27 °C, 19,0 g/kg atmosfääri front – kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi vahel (nt. külm ja soe, kuiv ja niiske). Võib olla statsionaarne või liikuda, viimasel juhul on kaldu külm front – külm õhk liigub sooja õhuga alale soe front – soe õhk liigub külma õhuga alale oklusioonifront – külma ja sooja frondi segunemine tsüklon e. madalrõhuala e. madalrõhkkond – ümbritsevast atmosfäärist madalama õhurõhuga ala antitsüklon e. kõrgrõhuala e. kõrgrõhkkond – ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala antitsüklon e. kõrgrõhkkond – keskmest väljapoole õhurõhk väheneb tsüklon e. madalrõhkkond – keskmest väljapoole õhurõhk suureneb Põhja- ja lõunapoolkeral on Coriolise jõust tulenevalt madal- ja kõrgrõhkkonna poolt tekitatud
See sõltub päikese kõrgusest taevavõlvil (päikesekiirte langemisnurgast) -aluspinna värvusest 2. Valitsevate tuulte suund Madal-ja kõrgrõhualade paiknemist kujunevad maakeral välja: a) Külmvöös-idatuuled b) Parasvöös- läänetuuled c) Palavvöös- kirdepassaadis, kagupassaadid Ookeani ja maismaa soojenemist kujundavad: a) Mussoonid- tuuled, mille suund muutub sõltuvalt aastaajast, talvel puhuvad maalt merele, suvesl merelt maale. Rõhkkonnad parasvöötmes: Tsüklon e. madalrõhkkond- sademeterohke, pilvine, suvel jahedam, talvel pehmem ilm. Antitsüklon e. kõrgrõhkkond- kuiv, suvel palav, talvel väga külm. 3. Mere mõju kliimale Vesi soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui maismaal Mere ääres on kevad jahedam ja sügis soojem kui sisemaal 4. Pinnamood Mõjutab õhumasside liikumist(mäestik/tasandik) Kõrgustike tuulepealsetel nõlvadel sademeid palju (tõusvad õhuvoolud)
Geograafia mõisted Litosfäär Litosfäär- astenosfääri peale jääv Maa kivimikest, mis on liigendunud laamadeks ja koostis- elementideks on: hapnik, räni, raud, magneesium, kaltsium, alumiinium, kaalium ja naatrium. Astenosfäär- ookeanide all ~50 km, mandrite all ~200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö- ehk mantel, on maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40 km paksune, mägede all 60-70 km paksune. Koosneb tard-, sette-, moondekivimitest. [Mandrilava ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Selfimeri on meri, mille põhjaks on mandrilava ehk self ja sügavus ei ületa reeglina 300m (N: Lää...
Atmosfäär Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht Troposfäär atmosfääri kõige alumine, 10-15 km paksune kiht, kus leiavad aset peamised ilmastikunähtused. Globaalne õhuringlus suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral Õhumass kindlate omadustega väga suur õhu hulk, mis on välja kujunenud ühesuguse aluspinna kohal Tsüklon madalrõhkkond Antitsüklon kõrgrõhkkond Mussoon ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks Passaat püsivalt ekvaatori poole puhuv tuul Kasvuhoonegaasid atmosfääris olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust Osoonikiht neelab ultraviolettkiirgust Happesademed happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad atmosfääri saastamise tagajärjel õhku paiskunud gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide lahustumisel veepiisakestes Kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja...
toovad Eestisse suvel palava ja kuiva ning talvel krõbeda pakasega ilma. Sageli eristatakse nelja tüüpi õhumasse: · Ekvatoriaalne õhumass · Troopiline õhumass · Parasvöötme õhumass · Polaarne (arktiline õhumass ja antarktiline õhumass) Front on sooja ja külma õhumassi vaheline kokkupuutepind. On olemas külm ja soe front. 18. Tsüklonid, nende tekkimine ja muutused. Tsüklonis liigub õhk vastupäeva, antitsüklonis päripäeva Madalrõhuala e. tsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala. Kõige madalam on õhurõhk tsükloni keskmes ja see tõuseb perifeeria suunas. Kõige sagedamini arenevad meie ilma mõjustavad tsüklonid atmosfääri neis paigus, kus soe õhk subtroopilistelt laiustelt kohtub külma õhuga kõrgematelt laiustelt. Tavaliste parasvöötme tsüklonite sünnipaik on keset Atlandi ookeani 30-60°pl. vahel, kuid sageli jõuavad Eestini ka
esemetele. Udu - vedelad sademed, mis langevad väga väikeste piiskadena. Nende langemist ei ole silmaga peaaegu märgata. Uduvihma sajab tavaliselt kihtpilvedest või udust. Lumi sajab pilvedest mitmesuguse kuju ja suurusega lumehelvestena, teradena või lumekruupidena. Sula lumi sajab maha sulava lume näol. Vahel võib sula lume helveste seas eraldada ka üksikuid vihmapiisku. Tekke järgi jagatakse sademed 4 põhitüüpi: Tsüklon sademed (madalrõhu vööndis) - võib klassifitseerida frontaalseteks ja mittefrontaalseteks. Tsüklon (frontaal) sademed tekivad madalrõhu (tsüklon) vööndis, kus on tõusvad õhuvoolud. Õhumass liigub kõrgrõhu regioonidest madalrõhu piirkonda. Konvektiivsed sademed – toimub atmosfääri segunemine, soojemad ja seetõttu kergemad õhumassid liiguvad vertikaalselt ülesse ning jõudes mingi kõrguseni asendavad nad külmemad õhumassid
Ökoloogia KT2 1. Keskkonnajuhtimine Klassikaline looduskaitse (kuni II maailmasõjani): Looduse säästmine inimtegevuse kahjulikust mõjust Loodusvarade säästliku kasutamise korraldamine Looduslike ökosüsteemide kaitse Maastikukaitse ja –hooldus Loodusmälestiste kaitse Haruldaste linnu-ja loomaliikide kaitse Teadusel põhinev looduskaitse tekkis 19.saj II poolel (Euroopas hakati kaitsma loodusmälestisi ja Ameerikas hakati rajama rahvusparke) Looduskaitse pärast II maailmasõda: Kõik mis enne II ms + keskkonnakaitse (vee, õhu ja pinnase kaitse) Rahvusvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liit. Eesti esimene looduskaitseseadus anti älja 1935. Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad) Rahvuspargid – Lahema...
temperatuur kasvab. 17. Selgitab joonise abil Maa kiirgusbilanssi Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe: R=Q(1-A)-E R kiirgusbilanss, Q kogukiirgus, A albeedo, E efektiivne kiirgus 18. Üldine õhuringlus* 19. Õhu liikumine tsüklonis ja antitsklonis ning nendega kaasnevad ilmastikunähtused; sooja ja külma frondi teke ning ilma muutumine sooja ja külma frondi üleminekul Tsüklon madalrõhkkond keskosas madalrõhk. Madalrõhkkond esinebekvaatoril ja 60o laiuskraadidel. Tõusvad õhuvoolud, pilves ilm, sademed. Antitsüklon kõrgrõhkkond õhurõhk on keskmisest kõrgem. Kõrgrõhkkond esineb 30o ja 90o laiuskraadidel. Toovad kaasa selge päikesepaistelise ilma. Laskuvad õhuvoolud. Soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale. Temperatuur tõuseb ja laussadu on enne fronti. Tuuled: kagust edelani. Õhurõhk langeb.
tuiskab, esineb ka jäidet. Kui soe õhk jõuab maapinnale, siis temp. tõuseb, sadu lakkab, lumi hakkab sulama. Sajuala frondi ees. · Külm front: tekivad võimsad rünksajupilved, sajab paduvihma ja esineb äikest, õhutemp. langeb järsult, võib sadada hoovihma. Kui külm front on üle läinud, pöördub tuul loodesse ja põhja algab külma õhu sissevool. Sajuala frondi taga. TSÜKLONID JA ANTITSÜKLONID · Tsüklon ehk madalrõhkkond ja antitsüklon ehk kõrgrõhkkond. Tsüklonid kujunevad tavaliselt välja frontidel ookeani kohal. Frondid ei ole sirgjoonelised, vaid enamasti lainetavad. Enamasti liiguvad tsüklonid üldises läänevoolus läänest itta. · Tsükloni eesosas(idaosas) valitsevad kagu- ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku. Tsükloni taga valitsevad loode- ja põhjatuuled, mis muudavad ilma külmaks. Tsükloni
5 3. Õhu puhastamine aerosoolidest - Heterogeensete gaasisegude lahustamine – erinevat tüüpi seadmed järjestikku o sadestamine (gravitatsioonipuhastus) tolmussadestuskambrid (puhastusaste <30-40%, suurte osakeste püüdmiseks) o sadestamine tsentrifugaaljõudu kasutades tsüklon (puhastusaste kuni 98% (kuni 40 µm)) o filtrimine, vajalik filtrite puhastamine tolmufilter – läbi poorse filtermaterjali käisfilter peentolmu jaoks täidetud filter jämeda tolmu püüdmiseks o märgpuhastus e gaasipesu tekib heitvesi (muda) skraber Venturi pesur märgtsüklon vahttolmupesur
GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED MAA KUI SÜSTEEM, MAA TEKE JA ARENG 1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. 2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses Mehaaniline energia- gravitatsioonijõud, vee liikumine maal. Maa pöörlemisel tekkiv Corolisi jõud, mõjutab õhu liikumist atmosfääris ja hoovustega seotud vee liikumist ookeanides ja meredes. Potensiaalne energia- maapinna kerkimine mandrijää sulamise tõttu. Kineetiline energia- voolav vesi, veerev kivirahn, randa tormav murdlaine. Soojusenergia- päikese kiirgus, veekogude vertikaalne tsirkulatsioon, õhumasside liikumine, tsüklonid. Laineenergia- tsunamid ehk hiidlained. Keemiline energia- põlemine, orgaanilise aine ülekanne toiduahelas. 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. MAA TEKE Eelkambrium Kambrium Ordoviitsium Silu...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS.........................................................................................
Tsükloni lõunapoolsest osast käib alguses üle soe front ja seejärel külm front.Mõlemaga kaasnevad sademed.Tsükloni põhjapoolses osas valitsevad idakaarte tuuled ja fronte pole.Temperatuur jääb suht madalaks aga sademeid võib olla rohkesti.Talvel kaasneb tsükloniga pehme suvel aga jahe ilm.Kõrgrõhkkonna ehk antitsükloni puhul on vastupidi.Talvel on ilm pakaselisem ja suvel päikeseline ning soe,sademeid ei esine. - Lõunatsüklonid on tsüklon mis tekib Vahemere või Musta mere piirkonans ja liigub lõunast põhja suunas.Sellega kantakse kuuma ja niisket troopilist õhku suurtele laiuskraadidele - Troopilised tsüklonid on võimsad õhukeerised palavvöötmes(orkaan ja Ida-Aasias taifuun).Neis toimub õhu intensiivne tõusev liikumine,seda ala katavad rünkpilved,kuid keerise keskel olen nn. tsükloni silm on tuulevaikne ja selge taevaga ala kuna seal õhk laskub.Silma ümber on sein,kuhu on
pikkusest), pilvisusest, aluspinna omadustest. Muutub soojuskiirguseks 48% kiirgusest neeldub pinnases Madalrõhkkond ehk tsüklon, kõrgrõhkkond e antitsüklon. Teke: frontidel ookeani kohal, liiguvad üldises läänevoolus läänest itta. Õhu liikumine (tuule suund ) tsüklonis, antitsüklonis. Ilmastik suvel ja talvel tsüklonis, antitsüklonis. Tsükloneid enam sügisel ja talvel, antisükloneid kevadel ja suvel. Tsükloni eesosas (idaosas) valitsevad kagu- ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku. Seega on tsükloni idapoolsemas osas ilm soe. Tsükloni tagalas valitsevad tuuled loodest ja põhjast, mis muudavad ilma
o Güroskoop e vurr on kiiresti pöörlev telgsümmeetriline keha. Güroskoopiline efekt seisneb selles, et güroskoobi asend praktiliselt ei muutu lühiajaliste häirituste mõjul. Ta püüab säilitada oma pöölemistelge. Kasutatakse nt lennunduses. · Pöördliikumise globaalsed efektid (K.E.v. Baer, vektorkorrutis, Coriolise kiirendus, Maa pöörlemise nurkkiirus, Foucault' pendel, passaathoovused, El Niño, Ekmani hoovus, geostroofiline tuul, tsüklon, antitsüklon, Cromwelli ekvatoriaalne vastuhoovus). o Karl Ernst von Baer avastas jõgede kallaste uhtumise seaduspärasuse põhjapoolkera jõed uhuvad rohken paremat, lõunapoolkera jõed vasakut kallast. Ekvaatoril efekt puudub. Seda põhjustab Coriolise jõud. o Vektorkorrutis kahe vektori a ja b vektorkorrutiseks nimetatakse vektorit c, mille pikkus on arvuliselt võrdne vektorite a ja b poolt määratud rööpküliku pindalaga
osake sadeneda ja liibuda pinnale ega läheks õhuga kaasa. Jõud tekitab kiirenduse, kiiruse kasvades suureneb aga liikumistakistuse jõud. Nende kahe jõu tasakaalustumisel muutub osakese kiirus konstantseks. Jõud, mis muudab osakese liikumissuuna erinevaks õhu liikumise suunast juhib osakese õhuvoolust välja võib olla: - Raskusjõud -lihtsaim seade on tolmu sadestuskamber - Tsentrifugaaljõud - tsüklon, multitsüklon - Elektrostaatiline jõud - elektrifilter. 3. Gaaside puhastamine väävel- ja lämmastikoksiididest Vastus: Vääveldioksiidi eraldumist atmosfääri saab vähendada järgmiste meetoditega: - väävli eemaldamine kütusest enne selle põletamist, - vähese väävlisisaldusega kütuse kasutamine, - väävlit siduva põletustehnoloogia kasutamine, - vääveldioksiidi kinnipüüdmine suitsugaasidest. Kaks esimest vastavad säästva tehnoloogia ja säästva arengu põhimõtetele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
