Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"tsölibaat" - 90 õppematerjali

tsölibaat –  abielutus. Katoliku kiriku preestrid ei tohi olla abielus. Katolitsismis, et mitte kiriku varasid laiali kanda ja   pärandada.
thumbnail
59
pdf

Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse

Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel ­ vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu ­, seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma ­ rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaok...

Õiguse filosoofia
38 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Keskkooli kogu materjal budismist

Kogudus Budismi järgijaid nimetatakse koguduseks (pali: sagha; sanskr: sagha). Algne sangha kujunes Buddha järgijatest. Selle liikmed loobusid Buddha eeskujul ilmalikust elust ning hakkasidkerjusmunkadeks ja -nunnadeks. Kloostrikogukond on jäänud budismi keskmeks läbi sajandite ja on seda tänini. Munkadel puudus vara ja nende isiklike tarbeesemete hulk oli viidud miinimumini. Toitu tuli kerjata ja kehtis tsölibaat . Elukorraldust määrasid 227 reeglit (nende hulk varieerub veidi vastavalttraditsioonile, nunnadel on reegleid rohkem). Varased mungad olid ka rändmungad, neil puudus püsiv eluase. Ajapikku jäi kogudus paikseks ja moodustusid kloostrid (sanskr: vihra), mis muutusid tõelisteks kultuuri- ja teaduskeskusteks, klooster-ülikoolideks. Tuntuim neist oli Indias Nland. Juba Buddha eluajal kujunes välja ka ilmalik järgijas- ja toetajaskond. Algselt kuulusid ilmalike...

Usundiõpetus
9 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Euroopa poliitiline kaart keskajal, linnad, kultuur

Euroopa poliitiline kaart keskajal. Millised muutused toimusid 11-15. s poliitilisel kaardil Pürenee ps, Balkani ps, Põhja-Euroopas, kuidas muutus Inglismaa territoorium. Millised olid suurimad linnad Euroopas? Millised olid vanimad ülikoolid? Millised protestantlikud riigid tekkisid reformatsiooni tulemusel? 13.sajand: Inglsmaa- kuningriik, Britisaared + saared Pr (Normandia, Britannia). Prantsusmaa- kuningriik, domeen väike, hertsogkonnad, nõrk riik. Hispaania- 2 tugevat riiki Kastiilia ja Argoon (suur osa Pürenee ps) Cordoba. Saksamaa- 10.saj tekkis Saksa-Rooma keisririik (lagunendu Frangiriik) tänapäeva Saksa, austria, sveitsi, P-Itaalia. Rajaja Otto I. Paavstiriik- Itaalia keskosa, tugines Saksa-Rooma keisrite sõjalisele kaitsele. Poola- üks suurim Ida-Eur, katoliiklik. Põhjamaad- 11.saj iseseisvad kun Taani, Norra, Rootsi. Baltirahvad- ristisõda, väiksed riigid, suurim Liivi orduriik. Venemaa- värs...

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
292
ppt

Inimeseõpetuse kursus „Perekonnaõpetus“

Üksi elavaid inimesi oli vähe. Tekkis mõiste „abielulised kohustused”, mis takistas mehel ja naisel teineteisest võõrdumist. Leskedel lubati uuesti abielluda. Vanaaeg Olulisel kohal olid perekonnas lapsed, rõhutati vanemate kohustust neid õpetada ja kasvatada, samas aga sisendati lastele sõna kuulelikkust ja austust vanemate suhtes. Antiikmaailm Vastandlikud hoiakud:  seksuaalne vabadus  tsölibaat (seksuaalelu vältimine). Mehe roll instrumentaalne – mees on toitja, hankija, distsiplineerija, juht. Naise rolli nähti siis ja nähakse sageli praegugi emotsionaalsena. Selgelt ilmneb antiikajal moraali topeltstandard: mehe seksuaalelu on vaba, naise suhtes kehtivad kindlad reeglid, millest üleastumine on rangelt karistatav. Antiikmaailm Roomas valitses perekonda patriits – naist, lapsi, orje jt. Rooma patriitsi kasutuses olid orjatarid ja...

Pedagoogika
48 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Reformatsioon, maadeavastused

Reformatsioon, maadeavastused Maadeavastused Eurooplastel oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse, kust toodi Euroopasse vürtse, siidi, kalliskive. Meresõitjatel olid omad legendid, mis tunduvad üsna koomilised. Seetõttu polnud peaagu võimalik avastusretkedele vabatahtlikke leida ning meeskonnaliikmed olid sageli sunnitöölised. Maadeavastuste eeldused: uut tüüpi laev – karavell (tunti ära selle järgi, et oli kolmnurkne ehk ladina puri), kompass, astrolaab (tähe kõrguse mõõtja), Marco Polo reisikirjeldused, usuti et maa on kerakujuline. Maadeavastuste põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele, araablased vahendasid india kaupu (need olid väga kallid), igatsus turvaliste mereteede järele, kuuldus Eldoradost (oli kullajanu) ja uudishimu. Tuntumad meresõitjad: Henrique Meresõitja (Portugali prints, asutas esimese meresõidukooli, karavell oli tema järgi kavandatud, ise ei sõitnud mitte kun...

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Ajalugu (islam)

Mõisted ISLAMI TEKE Kalifaat – Araabia nimetus,m is tuleneb profeti asemikust valitseja kaliifi järgi Kaaba – tempel Mekas, mille seina on müüritud must meteoriit. Moslemid paletavad Kaaba templi poole Allah – Islami ainujumal Islam – Muhamedi kuulutatud usk, kus austatakse ainult ühte jumalat, Allahit, ja mille pühakiri on koraan. Moslem – Islami pooldaja, tõlkes tähendab „see, kes allub“ Koraan – Islami püharaamat, mis on kirja pandud Muhamedi sõnade järgi valdavalt peale tema surma. Prohvet – Isik, kes on jumalalt saanud ilmutuse ning seda kuulutab. Meka - Islami püha linn, kus asub Kaaba tempel ja islami prohveti Mohamedi sünnilinn. Medina – Linn, kuhu Mohamed põgenes, sai seetõttu „prohveti linna“ nime Kaliif – prohveti asemik, kes valitseb kaliifi Jihad – moslemi pingutus usu nimel, mõistetakse eeskätt püha sõjanaislami eest ja muu- usuliste vastu Vesiir – praktilisi riigi...

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Katoliku kirik keskajal

Tallinna Humanitaargümnaasium THG Eva-Anna Klugman 7a Katoliku kirik keskajal Referaat Tallin 2015 Sissejuhatus Kirik mängis väga suure rolli keskaegse inimeste elus. Aga mis üldse on kirik? Sellest ongi kirjutatud. Ülesehitatud Püha Kolmainu kirik Katoliku kirik Umbes 1000. aastaks oli suurem osa Euroopa elanikest kristlased. Nad uskusid ühte ainsasse Jumalasse ja kuulusid ühte kogukonda, katoliku kirikusse, mille pea oli Rooma paavst. Kirik oli keskaegse Euroopa peamine ühtendaja. See koosnes paljudest piiskopkondadest, mida valitsesid piiskopid. Piiskop jutlustas oma peakirikus ehk katedraalis. Katedraal on piiskopkonna peakirik, kus asub piiskopi troon ehk kateeder; toomkirik. Piiskop kandis ülemkarjasena vastutust kõige eest, mis tema piiskopkonna kirikutes toimus. Samuti pid...

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Küsimused perekonna ajaloost

Naise seksuaalsus ei olnud vaba, kehtisid kindlad reeglid, nendest üle astumine tõi kaasa karmid karistused. 3) Võrdle perekonda vanaaja juudi (Heebrea) ühiskonnas ja antiikmaailmas (Vana-Kreeka, Vana-Rooma) Perekond antiikmaailmas:  Seksuaalne vabadus  Tsölibaat ( seksuaalelu vältimine)  Mehe roll instrumentaalne – mees on toitja, hankija, distsiplineerija, juht.  Naise rolli nähti siis ja nähakse sageli praegugi emotsionaalsena.  Mehe seksuaalelu on vaba, naise suhtes kehtivad kindlad reeglid, millest üleastumine on rangelt karistatav. Perekond Heebrea ühiskonnas:  Suguküpsus 15. eluaastal, mil sõlmiti abielu. Seksuaalelu oli...

Perekonnaõpetus
27 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Kirikute ja kloostrite teke ning tegevus keskaegses Eestis

Tallinna Oleviste torn oli mõnda aega isegi maailma kõrgeim. 1517. aastal algas Saksamaal reformatsioon. Luther kritiseeris katoliku kirikut kristuse ebaõiges tõlgendamises. Lutheri õpetuse lähtekohaks oli tõdemus, et inimene saab õndsaks usu ja mitte rituaalide mehaanilise täitmise läbi. Sellest tõdemusest järgnes hulk konkreetseid etteheiteid: kirik oli muutunud usuorganisatsioonist majanduslikuks, kiriku rikkus on kurjast, tsölibaat ja munklus mõttetud, pühakute pildid ja kujud, mida kummardatakse kui ebajumalaid, mõtlemata Kristusele, on aga lausa kahjulikud. Esikohale seati inimese isiklik suhe Jumalaga. Luther tõlkis Piibli saksa keelde ja see tähendas ühtlasi, et Piiblit võib tõlkida kõikidesse keeltesse. Eesti keelse Piibliga läks küll veel kaua aega, aga seni sai jumalateenistus uue vormi. Katoliku kirikus ei olnud jutlus esikohal, põhivormiks oli missa, mis käis ladina keeles...

Kultuuriajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
20
odt

Ajalugu - uusaeg

kutsutakse kalvinismi pooldajaid - hugenotid - Henri IV: Pariis vajab missat - Gallikaani kirik - Prants. rahvuskirik ( katolikukirik, ent iseseisvam ) - Valitsev usk on katoliiklus, kuid protestandid võivad oma usku uskuda ja kuuluda riigiametitesse. * Inglismaa - Henry VIII - tahtis lahutada, seda katoliiklus ei pooldanud, võeti luterlus - anglikaanikirik – pea on kuningas - suletakse kloostrid - kaotatakse tsölibaat - vähendatakse pühade arvu - teenistused inglise keeles - pärija Mary I - katoliiklane - rekatoliseerimine - Verine Mary - siis Elisabeth II - tagasi anglikaanikirik - kapitalsimi areng - võimas mereriik - Skandinaavia - protestantlik - majan. põhjused Tulemus: ei muutu ainult kirik, vaid tugevneb kuningavõim, areneb haridus, riikide majandus paraneb...

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
29
odt

Üldajalugu

Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) · Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud desifreerida, siis on selle kult...

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Maagia ja seksuaalsus tantrismis

Seksuaalsus hõlmab inimeste käitumist, vajadusi, moraali ja kultuuri. Seksuaalsus on tihedalt seotud mitmetes ühiskondades kultuuri, religiooni ja maagiaga. Seda iseloomustavad ka piirangud, tabud ja keelud. Nõnda on peetud kristlikes maades suguühet patuks. Paljud religioonid näevad ette seksuaalsusest, erutustest ja seksuaalvahekorrast hoidumist. Neis on levinud tsölibaat ja aseksuaalsus. Siiski leidub mitmeid usundeid ja vaimseid traditsioone, kus on kasutusel meetodid seksuaaleneriga suunamiseks, muutmiseks ja rakendamiseks. Tuntumad nende hulgast on kindlasti tantristlikud tradistioonid budismis ja hinduismis. Ingvar Luhaäär on öelnud, et seksuaalsusel on olemas kolm valdkonda, dimensiooni või tähendust: soojätkamine, nauding ja sakraalerootika. Viimane mainitud mõiste on meie kultuuris suhteliselt tundamtu. Seksuaalsus väljendub tuhandes eri kujus...

Antropoloogia
5 allalaadimist
thumbnail
8
odt

KESKAEG

Ristiusk 4. sajandist alates Rooma ametlik usk 476 a. - Lääne-Rooma lõpp *Frangi riik Frangi riigi ajal käib kõik ümber usu ja maa lään – maa mis anti kasutamiseks. Vastutasuks pidi sõjaväkke minema ja osalema sõjakäikudel feood – maavaldus, mida võib pärandada feodaal – isik, kes omas feoodi e. Maavaldust, mida on talle pärandatud domeen – kuninga maavaldus allood – vasalli suhtes vaba maaala senjöör – annab maad vasallile vasall – alamfeodaal, see kes võtab maad senjöörilt Poiters'i lahingu tähtsus (juhtis Karl Martell) – hispaania ja araablaste vahel, alistati araablased Karl Suur – suur ja võimas vallutaja, kes sai keisriks(tekkis paavstiriik ehk Vatikan) Hiljem jagati frangiriik Karl Suure kolme lapse-lapse vahel ära(prantsusmaa, saksamaa ja itaalia) Keskaja ühiskond on seisuslik 1. vaimulikud 2. aadlid=feodaal...

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
24
pptx

Seksuaalsus erinevatel ajastutel

tagasi esimesed Kamasuutra poosid), orgiad jne. Allikas: Spiegel Keskaeg Keskaeg Naiste vajadused maha surutud, tunnistati vaid mehe ihasid Euroopas reguleeris seksuaalsust Rooma seadus Õukondlik armastus- rüütel armub abielus naisesse, loob tema jaoks luulet Süütus oli au sees, sai ka uuesti süütuks peale patukahetsust, kasutati voorusevööd Seks oli lubatud ainult abielus olles, muidu oli täielik tsölibaat (Kindlustada, et lapse isa oleks ikka tõeline lapse isa) Abieluvälise seksi praktiseerimist karistati surmaga Lubatud oli ainult misjonäripoos, kiriku poolt sätestatud nõuded Kirik oli homoseksuaalsuse vastu Aga nt Kuningas Richard I, Kuningas Sancho VII ja Phillipp II olid homoseksuaalsed Naised kasutasid dildosid Levis prostitutsioon 16. - 17. sajand Seksuaalsust ülistati *Usuti armastusse, armumisse esimesest silmapilgust. *Vabameelne suhtumine Pilt: buzzfeed.com 16.-17...

Perekonnaõpetus
1 allalaadimist
thumbnail
32
docx

India

3. Kogudus: Budismi järgijaid nimetatakse koguduseks (sanskriti k sangha). Algne kogudus kujunes Buddha järgijatest. Selle liikmed loobusid Buddha eeskujul ilmalikust elust ning hakkasid kerjusmunkadeks ja -nunnadeks. Kloostrikogukond on jäänud budismi keskmeks läbi sajandite ja on seda tänini. Munkadel puudus vara ja nende isiklike tarbeesemete hulk oli viidud miinimumini. Toitu tuli kerjata ja kehtis tsölibaat ning kogu elukorraldust määrasid sajad reeglid. Varased mungad olid ka rändmungad, neil puudus püsiv eluase. Ajapikku jäi kogudus paikseks ja moodustusid kloostrid (sankriti k vihāra), mis muutusid tõelisteks kultuuri- ja teaduskeskusteks, klooster-ülikoolideks (tuntuim Indias Nālandā). Juba Buddha eluajal kujunes välja ka ilmalik järgijas- ja toetajaskond. Algselt kuulusid ilmalike...

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Kirjandussemiootika

Todorovi "Poeetika" - kirjanduslik diskursus ja selle analüüs Kõrvutab poeetikat interpretatsiooni ja teadusega. Poeetika peab tegelema “kirjanduslikkusega”. Järgib vormikoolkonna lähenemist. Poeetika ja interpretatsioon täiendavad teineteist. Interpr. on teose mõtte eksplitseerimine. Toob sisse diskursuse mõiste, mis on poeetika objektiks. Tähelepanu keskmes pole immanentne tekstianalüüs; T. ütleb, et parim immanentne analüüs on tekst ise. Tekst on abstraktse struktuuri realiseerimine. Poeetika tegeleb abstraktse struktuuri, diskursusega. Vastandab story – discourse nagu faabula – süžee (vrd. Chatman: story – plot). Poeetika ülesanne on selgitada välja tekstiloome mehhanismide universaalsed seaduspärad. Geneetiline strukturalism on taotlus luua üldist mudelit, millele alluksid kõik tekstid. (Greimas “Struktuurne semantika”) Üksiktekst on T. jaoks näite staatuses, illustreerib üldisi seaduspärasusi. Poeetika objektiks on kirjanduse d...

Kirjandus
13 allalaadimist
thumbnail
56
docx

Euroopa õiguse ajalugu eksami materjalid

Arhailised õiguskultuurid 1.Kleidid-Germaanlased-Slaavlased Euroopa on olnud mitmekesine nii hõlmatud maa-alade, rahvaste kui ka nende kultuuriliste, õiguslike eluvormide poolest. Euroopa kultuuril on palju juuri. Caesari poolt nõndanimetatud Gallias elasid keldid. Nende asualad ulatusid Alpide-eelseist aladest ja keskmäestikust itta. Germaanlased asutasid Põhja-Saksamaa madaliku ning laiendasid asustust lõunasse, läände ja itta. Slaavlased idas jagunesid lääne-ja idaslaavlasteks. Valmistusid eluruumi laiendama.Caesari sõnul peaksid Reinist vasakul asuma keldid ja paremal germaanlased ning mõlemad rahvagrupid erinevat teineteisest selgesti. Caesari strateegial olid poliitilis-strateegilised põhjused. Ta pidi kahtlevale publikule selgitama, miks tal oli vaja põhjas selliseid vallutusi ja miks ta kogus ja drillis oma vägesid roomast kaugel.Tänapäeval võib täpsemal vaatlusel leida mitte ainult kahte või kolme rahvagruppi, vaid...

Õigus
35 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Feodaaltsivilisatsioon - Euroopa ühiskond keskajal

Kiriku aluseks olid piiskopkondade võrgustik ja paavstivõim. Kiriku pea oli Rooma piiskop e. paavst, kellele allusid kõik vaimulikud ja teatud aadlikud ning ka usklik lihtrahvas. 11.-12. sajandil viidi läbi kirikureform, mis nägi ette tagasipöördumise vaesuse ning kuulekuse juurde. Selle algatajaks oli paavst Gregorius VII, kelle eesmärgiks oli suurendada kiriku sõltumatust. Tasapisi kehtestati vaimulikele ka abielukeeld e. tsölibaat . Enamik kloostreid rajati maale ja nende levik viis ristiusu ka talupoegadeni. Benediktlaste ja tsistertslaste kloostrid, mis ei paiknenud linnas vaid maal ja olid seotud rohkem maaühiskonnaga. Kuid koos linnade arenguga tekkisid ka kerjusmunkade ordud, nt. frantsiskaani ordu. Selliste ordude eesmärk oli levitada alandlikkuse ja vaesuse sõnumit. Dominiiklaste ordu jälgis ka sarnast õpetust. Nende sihiks oli kõrvale kaldunuid tagasi tuua...

Ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
58
odt

10 -klassi ajalugu: üldajalugu

Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) • Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud dešifreerida, siis on selle kult...

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Sissejuhatus keskaega

Enne linnade teket kuulusid sellesse seisusesse ainult talupojad ehk ,,labratores" ehk ,,need, kes töötavad". Nende ülesanne oli oma tööga ühiskonda ülal hoida. Neil polnud eraldi õigusi. Nad pidid makse maksma. Linnade tekkega tekkisid kolmandasse seisusesse ka käsitöölised ja kaupmehed. Inimese positsiooni ühiskonnas määras tema sünni päritolu. Esimesse seisusesse polnud võimalik sündida, sest vaimulikel kehtis tsölibaat ehk ei igasugusele seksile. Igal seisusel oli teistest erinev haridus, kasvatus, elulaad. Riietuse ja relva olemasolu või hobuste arvu järgi võis kindlaks määrata inimese seisuslik kuuluvus. Varandusel polnud mingisugust tähtsust seisuslikus korras. Oluline oli päritolu. Seisuste süsteem kinnistus seisuste esinduskogudega veelgi (Prantsusmaal ­ generaalstaadid, Inglismaal ­ parlament). Seisuste siseselt oli veel omakorda hierarhiline süsteem. Olid ülemad ja alamad vaimulikud,...

Ajalugu
10 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun