toetama sõjaliselt maaisandat,talupojad olid maksukohuslased läänimehe ees,esimese koormisena kehtestati kirikukümnis.Mõisate rajamine-mõsad olid peamiselt rajatud peatumispaigaks maksukogumiseks. Sunnimaisuse ja teoorjuse kujunemine-talurahvas oli algselt isiklikult vaba aga see muutus Jüriöö ülestõusu järel,kus hakkas välja kujunema sunnimaisus ja pärisorjus. 9. Keskaegsed linnad Eestis: linnade valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa Liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. Eestlased linnades. 120-125, 136-137 linna valitses raad-linnanõukogu, koosnes rikastest kaupmeestest, linn oli käsitöö ja kaubanduse keskuseks. Hansaliit- valitses läänemere kaubandust-Põhja-Euroopa kaubalinnade ühendus. Keskus asus lübeckis, liitu kuulus u.100 linna. väikegild-käsitööliste tsunftide ühenduseks linnas. Suurgild- kaupmeeste huvide ja kaubateede kaitseks tekkisid need. Gild- kaupmeeste või käsitööliste kutseühing keskajal. 10
Püha Olavi Gild lihtsamate käsitööalade esindajad (eestlaste) Tegutsesid ka väiksemad gildid mõne pühaku austamiseks või heategevuseks. Gildidel oma traditsioonid tugevdati liikmete ühtekuuluvust ja näidati ühiskondliku staatust. Käsitöö Põhiline transiitkaubandus. Siinsed käsitööharud rahuldasid igapäevaseid vajadusi: tarbeesemed ja toiduained. Peenemaid oskusi nõudvad alad olid vähem esindatud, aga siis jõudis ka kvaliteetset importkaupa. Ametialade järgi tsunftid, mille raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti hindu ja kvaliteeti. Astus jõusse tsunftisundus, millega kaasnes mittesakslaste väljatõrjumine. Tsunfti põhikiri e. skraa, see määras tingimused meistriks ja tsunfti liikmeks saamisel ning eriala töötamise ja konkurentsi reeglid. Tsunftid said meistrite arvu piirata. Ei eristatu selle (vandersell rändav sell) ja õpipoisse, meistrikoha saamiseks tuli näidata oma võimeid peale meistri juures õpimist.
· Õukonna priiskav eluviis · ummikusse jooksnud valitsuse reformid · Generalstaatide ehk kolme seisuse esinduse kokkukutsumine Louis VI poolt Revolutsioon sai alguse 5.mail 1789. aastal Basteille[bastii] kindlus-vangla vallutamisega. Asutatava Kogu tegevus: · Kaotasid seisuslikud eesõigused ja aadliseisuse · võeti vastu ,,Inimese ja kodanike õigustedeklaratsioon" · Kirikumaad riigistati, tuli käibele paberraha · Likvideeriti tsunftid · Keelati streigid ja töölisühingud · Võeti vastu Prantsuse esimene konstitutsioon · Valitsuse juhiks oli kuningas · 30. septembril läks Asutatav Kogu laiali Konstitutsiooniline monarhia: 1791.aasta septebmris võttis Prantsusmaa vastu esimese konstitutsiooni. Riigikorra aluseks kujuned Montesquieu võimude lahuse teooria. Täidesaatva võimu peaks oli kuningas. Kohtuvõim pidi olema sõltumatu nii rahvaesindusest kui ka kuningast. Vabariik: 1792.-99
Millised olid rahvuste suhted ning omavahelised mõjutused? Mõisniku jaoks oli talupoeg tööori. Sakslased eestlased alavääristasid. Eestlase jaoks oli sakslane isand. Milles seisnes keskaegse linnaühiskonna korporatiivsus? Keskaegse linnaühiskonna korporatiivsus seisnes gildides ja tsunftides. Need ametialased ühendused pakkusid abi ja toetust. Tähtsaim Liivimaa linnades oli ,,Suurgild". Keskaegne ühiskond oli korporatiivne. Olid ametialased ühendused: gildid ja tsunftid, ja gild kaitses on liikmete huve, korraldas seltsielu ja pakkus hädakorral abi. Mustpeade vennaskond ühendas ka kaupmehi, ja need olid sellised kaupmehed, kes ei olnud veel abielus. Lisaks olid käsitööliste gildid.Tallinnas oli Püha kanuti gild ja Püha Olavi gild. Käsitöölised kuulusid tsunftidesse, kus õpetati välja käsitöölisi. Iseloomusta ja põhjenda korporatiivsuse häid ja halbu külgi? Halb - oli monopol
5. Vaba-aadlikud maata või vähese maaga talupojad 6. Sulased ja teenijad elatusid palgatööst 7. Träälid orjad 8. Pärisori Talupoeg kuulus oma mõisnikule, kes võis teda osta, müüa, vahetada, kinkida. 9. Sunnismaisus talupoeg ei ole isiklikult vaba, vaid kuulub maa külge 4. Iseloomusta feodaalmajanduse põhiharusid! 1. Käsitöö Hakkasid tekkima tsunftid (käsitööliste ühing, mis koondas ühe ala meistrid. Igal tsunftil oli oma põhikiri e. skraa; tsunft kaitses turgu ja kontrollis kvaliteeti. Gild oli aga tsunfte ühendav organisatsioon. Ühes linnas oli tavaliselt kaupmeestest koosnev suurgild ja mitu käsitöölistest koosnevat väikegildi. Linnade edenemist pidurdas keskaegne tsunftikord, mis välistas konkurentsi ja aeglustas uue tehnoloogia kasutuselevõttu. Asi paranes, kui
hakkas murenema Rooma kiriku võim Lääne-Euroopas; 3) Bütsantsi riigi kokkuvarisemine, kui hävis viimane jäänuk antiiksest Rooma keisririigist. Varakeskajal (u 475-1000) toimus germaanlaste riigid. Kujunes välja uus võimukorraldus feodaalkord. Kõrgkeskajal (u 1000-1300) taastub Lääne-Euroopas linnaelu ning algab uuesti rahvaarvu kasvamine. Areneb põllumajandus, kaubandus ning käsitöö. Arenesid ülikoolid, gildid ja tsunftid. Seni segadustes virelenud Lääne-Euroopa muutub oluliselt tugevamaks ja võimsamaks. Hiliskeskajal (u 1300-1500) tekkisid eeldused varauusajale üleminekuks hakati üha enam kasutama püssirohtu, arenesid tugeva keskvõimuga riigid, arenes majandus ja toimus kiire linnade areng.Lääne- Euroopas linnade, käsitöö ja kaubanduse allakäik. 2. Keskaegne ühiskond - linnade allakäik, naturaalmajandus. Kirjelda linnade allakäiku keskajal. (ptk 11)
Läbi kogu keskaja ning osalt uusajalgi kaubeldi enam-vähem samade kaubaartiklitega. Venemaalt viidi Läände peamiselt karusnahku, vaha, Eestist teravilja ja lina, Läänest veeti sisse soola, kangaid, heeringat, veine, vürtse jm. Eesti linnade kaupmehed ja peenemate alade käsitöölised pärinesid peamiselt Alam- Saksa aladelt. 14. sajandi jooksul hakkasid linnaelus olulist osa etendama kaupmeeste ja käsitööliste gildid ja tsunftid ning usulised vennaskonnad. Ilmselt tekkisid nende ühenduste alged juba 13. sajandil, dokumentaalset tõestust sellele aga pole. Kaubanduse areng soodustas linnade teket ja linnad omakorda soodustasid kaubanduse arengut. Kuna kaubandus andis suurt tulu muutusid ka linnad jõukamaks. Pärast ristisõdasid elavnes kaubavahetus Vahemerel. Vahemerel haarasid endale juhtpositsiooni Veneetsia ja Genova linnriik ning enamus kaubateedest läks nende kontrolli alla.Teine tähtis kaubatee oli
elanike staatus ja organisatsioonid (gild, tsunft) Suurlinnad kuni 50 -100 tuh el, keskmine linn -10 tuh, väikelinn 1000 elanikku Tähtsaimad ehitised: kirik, linnavalitsuse hoone, turuplats, sadam. Linna ümbritsesid linnamüür/id, vallikraav. Osa III seisusest, vabad inimesed, käsitöölised, kaupmehed, lihtrahvas Kui suutsid asuda 1a linnas nii ,et keegi sind ei näe vaba inimene Gildid kaupmeheeste ühing Tsunftid linnakäsitööliste ametiühendused / kullassepad. Skraa- käsitööliste põhikiri (reeglid kvaliteedile, hindade reguleerimine) Meister sell õpipoiss 4. Mida kujutas endast keskaegne linnaõigus, milline oli linnavalitsuse koosseis, ülesanded ja kohustused. Linnaõigus linnas kehtivate seaduste kogum, e põhiseadus - linnaharta valitsejalt: omavalitsus (raad Saksamaal), raha, seadused, kohus, maksud Linnavalitsus koosnes suurkaupmeestest ja pankuritest 5
18. Kirjelda tsunfti korda (tsunfti reegleid) ja tsunfti seltsielu. Käsitöölised koondusid erialade järgi tsunftidesse, selleks et kaitsta oma huve. Eelkõige sooviti kõrvaldada igasugust konkurentsi, et igale meistrile jätkuks linnas tööd ja iga käsitööline suudaks üleval pidada oma peret. RAAD määras kindlaks mitu käsitöömeistrit võis mingis tsunftis olla. Igal tsunftil oli oma põhikiri ehk SKRAA. Tsunfti etteotsa valiti tsunftivanem. Tsunftid hoolitsesid ka oma liikmete vaba aja veetmise ja seltskondliku läbikäimise eest (peod, ühised söömaajad, koosolekud jne). Jõukamatel tsunftidel oli kooskäimiseks oma maja, oma tsunftiatribuutika (pitsat, tsunftilaegas, kann, lipud jne nagu kaupmeeste gildidelgi). Tsunftide õlul oli ka vaeste hoolekanne (abistati vanu, haigeid töövõimetuid või vaesunud tsunftikaaslasi). 19. Kirjelda, kuidas sai õpipoisist meistriks.
KT-ks vajalikud mõisted: Universaalne kehtivad kõikide jaoks; partikulaarne (eraldiseisev) kehtivad teatud piirkondades. Arhailine õigus (iseloomulikud jooned) on kirja pandud antiikkirjanike poolt, olulisim on LEX SALICA ("Saali õigus"), frangi kuningaõigus, mis pandi kirja 500a paiku Gallias (kuningas Chlodovech, valitses 481-511). Oletatakse, et selle seaduste kogu valmimisel oli suur osa just kirikul. Selles seaduses kasutati palju vanasõnu ja ilustavaid väljendeid. Seaduses puudub üldistamine, materjal ei ole korrastatud loogiliselt, mõtlemise seotus kaemusega, võimetus mõtelda abstraktselt. Loomuõigus (antiigi arusaam, uusaegne arusaam) on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele, rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele. Õigusperekonnad on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil (nt ...
*üldiselt torkab silma talup ellusuhtumise konservatiivsustraditsiooniliste kohustuste ja ül lepiti. Muutustesse suhtuti pigem umbusklikult. *talupojad olid sügavalt usklikud, kuid nende maailmavaates põimus kristlik õpetus, sageli sajandivanuste uskumuste ja rituaalidega. Teisalt levis talurahva seas ketserlus. 21.Raad,korporatiivsed erialaühendused *Raadlinnanõukogu linna eesotsas.Sinna kuulusid enamasti rikkad kaupmehed e patriitsid. *Gildid ja tsunftid korporatiivsed erialaühendused, mis kontrollisid tootmist, kehastasid reeglid kvaliteetidele, määrasid kindlaks hindu, keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud.Sageli olid neil oma kabelid ja kaitsepühakud. Tsunftisiseseid asju otsustasid tsunftimeistrid,kellel oli isiklik töökoda ja kelle teenistuses olid täisliikmeks püüdlevad sellid ja õpipoisid. Paljudes linnades mood nende liikmed linnakogukonna. 22.Senjööri ja linna omavahelised suhted. Linnade iseseisvumise püüdlused
Keskaegne ühiskond KESKAEG 14 4.4. Linnaühiskonna funktsioneerimine ja tsunftikorraldus: Linnaühiskond oli oma olemuselt korporatiivne. Linnaelanikud koondusid ametite kaupa tsunftidesse (ühe käsitööeriala meistreid ühendav organisatsioon) ja gildidesse (kaupmehi ühendav organisatsioon; ka sarnaste käsitööerialade tsunftide katusorganisatsioon). Tsunftid ja gildid tegutsesid omavalitsuslike erialaühendustena, mille tegevust reguleeris rae poolt kinnitatud põhikiri skraa. Skraas fikseeriti tsunftide liikmete õigused ja kohustused. Tsunfti ülesandeks oli kaitsta oma liikmete huve, reguleerida tootmist ja toodete müüki, kontrollida toodete kvaliteeti. Reklaam ja tsunftisisene konkurents olid keelatud, kasutatavad töövõtted olid fikseeritud ja seaduste rikkumine tõi enesega kaasa trahvid või
privilegeeritumad) ja varanduslikust seisundist (majaomanikel teatud eesõigused). 4.4. Linnaühiskonna funktsioneerimine ja tsunftikorraldus: Linnaühiskond oli oma olemuselt korporatiivne. Linnaelanikud koondusid ametite kaupa tsunftidesse (ühe käsitööeriala meistreid ühendav organisatsioon) ja gildidesse (kaupmehi ühendav organisatsioon; ka sarnaste käsitööerialade tsunftide katusorganisatsioon). Tsunftid ja gildid tegutsesid omavalitsuslike erialaühendustena, mille tegevust reguleeris rae poolt kinnitatud põhikiri skraa. Skraas fikseeriti tsunftide liikmete õigused ja kohustused. Tsunfti ülesandeks oli kaitsta oma liikmete Keskaegne ühiskond KESKAEG Koostaja: P.Reimer huve, reguleerida tootmist ja toodete müüki, kontrollida toodete kvaliteeti. Reklaam ja
1791. aasta 3. septembril võttis Asutav Kogu vastu Prantsusmaa esimese konstitutsiooni, kus võeti kokku revolutsiooni esimeste aastate ümberkorraldused. Prantsusmaal kehtestati piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia. Sätestati võimude lahusus: seadusandlikuks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik Kogu; täidesaatev võim jäi kuningale, seda ilmselt seetõttu, et oli enamjaolt koostatud enne kuninga põgenemist; kohtuvõimu hakkasid teostama valitud kohtunikud. Kaotati sisetollid ja tsunftid ning muudeti haldusjaotust. Põhiseaduse vastuvõtmine lõpetas Asutava Kogu tegevuse ning uueks keskseks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik Kogu 745 saadikuga. Seadusandliku Kogu ehk Legislatiivi valimistel osalenud mitte kõik Prantsusmaa kodanikud, vaid ainult need, kellel oli vastav varanduslik tsensus ning kes ei töötanud kellegi teenistuses. Nii jagati kodanikkond "aktiivseteks" ja "passiivseteks".
1.põhjused ja rahvusvaheline taust-12.saj hakkas jõudude tasakaal Läänemere piirkonnas muutuma. 1140. aastatel hoogustasid saksid ja taanlased sõjategevust Läänemere lõunakaldal elavate paganlike slaavlaste vastu.Ligi neli aastakümmet kestnud lõunakaldas Elbe jõest kuni Odeni suudmeni kristliku Euroopaga. Edasi pöördus nii valitseja kui ka misjonäride tähelepanu Läänemere idakaldale. Tsivilatsioonidevaheline kokkupõrge. Sõja algus-1198.a saabuski umbes 1000-meheline ristisõdijate vägi praeguse Riia alla. Seal toimus lahing ja Berthold hukkus.Miks toimus niisugune pööre?1.Liivimaa ristisõja ja vallutamise taga seisis jõuliselt Hamburgi-Bremeni piiskop.2.Ristisõda toetasid saksa kaupmehed. Saksamaa ja Vestfaali rüütlid olid meelsasti valmis ristisõja kutsele vastama. Neis piirkondades oli ristisõda jutustatud juba aastakümneid. Sooviti oma vendadele ja noorematele poegadele seisukohaseid valdusi hankida.Nii oli saavutatud huvide täielik k...
1. Rootsi suurriigi ajastu a) Suhted Venemaa ja Poolaga: · Karl IX ajal: suhted poolaga halvenesid; sõjas poolaga otsiti liitlast, milleks sobis venemaa; vene tsaar kutsus rootsit appi; rootsi võttis enda kontrolli alla novgorodi ja ingerimaa. · Gustav II Adolf ajal 1617 omandas rootsi ingerimaa ja käkisalmi lääni; alanus sõjategevus poola vastu oli edukas ja 1629 kinnitati ametlikult liivimaa kuulumist rootsile. b) Suhted Taaniga ja Rootsi Kolmekümneaastases sõjas: - Taaniga sõditi korduvalt (põhjuseks et saavutada ülemvõim läänemerel) - 30-aastasesse sõtta astus rootsi 1630 sooviga kaitsta protestantismi katoliikluse vastu saksamaal (armee polnud piisavalt suur, kuid hästi välja õpetatud ja distsiplineeritud; vaatamata edule sai kuningas 1632 lützeni lahingus püssikuulist tabatuna surma) - Järgmises sõjas taani vastu oli rootsi ed...
suunduval kaubateel. Kauplemine Venemaaga oli tõusnud saksa kaupmeeste huviorbiiti juba saksa idakolonisatsiooni algusega. Võimalus osaleda vahendajana Venemaa ja Lääne vahelises kaubanduses oli nii Tallinna kui ka Tartu jaoks eluliselt oluline, kuna kumbki linn ei saanud oma arengus loota ainult kohaliku tagamaa ressurssidele. 14. sajandi jooksul hakkasid linnaelus olulist osa etendama kaupmeeste ja käsitööliste gildid ja tsunftid ning usulised vennaskonnad. Ilmselt tekkisid nende ühenduste alged juba 13. sajandil. XIII sajandil räägiti juba linnade hansast - tekkis Hansa liit. See liit ühendas eri aegadel rohkem kui 160 Põhja-Saksamaa, Madalmaade ja Liivimaa kaubalinna. Moskva tugevnemine ja Novgorodi hõivamine XV sajandi 70. aastatel andis tugeva vastulöögi hansakaubandusele. 1492. a. lasi Ivan III ehitada Narva vastu, teisele poole jõge Vene kindluse, millele andis oma nime - Ivangorod.
· Manufaktuuride areng (tööjaotus) II KATARIINA II BALTI POLIITIKA Asehalduskord 1783-1796 · Maakondade lisamine (Lääne-, Harju-, Järva-, Virumaa + Paldiski, Viljandi, Võru) · Muutus administratiivne jaotus · Maakonnakeskustele linnaõigused (1783) Paldiski 1783, Võru 1784 · Poliitilised ümberkorraldused (sarnaseks Venemaaga, maanõunike kolleegiumid rüütelkondades ja raed linnades saadeti laiali, aadlikud võrdsed, linnaduumad) tsunftid kaovad + nekruti kohustus · Maksukorralduse muutmine (pearahamaks, hingeloendused ainult täisealised mehed) 1765 positiivsed määrused ehk kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks õigus vallasvarale (raudvara-tööriistad, tooteriistad mõisnikul), 30 vitsa- või kepihoopi, õigus kaevata, mõisnik ei tohi makse tõsta, igasse mõisa tuli rajada kool · 1784 pearaharahutused nn. Puuaiasõda
õigus töötada isanda igapäevase vajaduse jaoks , kippusid oma tooteid ka müüma käis tsunftiväliste käsitööliste tsunftijäneste vastu pidev võitlus Juhtiv osa tsunftides kuulus tsunftimeistritele Igal meistril olid oma sellis ja õpipoisid, kes elasid meistri kodus said sealt söögi pidid alluma täielikult maaisa korraldustele Tootmise arenguga suurenes iga meistri kohta sellide ja õpipoiste arv Keskaja lõpupoole hakkasid tsunftid muutuma järjest suletumaks õpipoistele ja sellidele esitama kõrgemaid nõudeid õpipoiss pidi tingimata olema kristlikust abielust see sulges tsunftide uksed vallaslaste ees Kõigepealt võeti õpipoiss endale mõneks nädalaks proovile Mõnikord nõuti ka käendajaid Sellile esitatud nõuete hulka kuulus kindel arv õpiaastaid oma meistri juures tavaliselt 2-3 mõnikord ka -5 aastat
Riik: üldkäsitlus, riigitüüpide areng Poliitika ja valitsemise aluste 7. loeng Leif Kalev Põhimõisted Poliitiline süsteem = riigikord ennekõike institutsioonidest lähtudes Poliitiline reziim = poliitilised institutsioonid+poliitiline kultuur (valitsemisviis) Riik ~ poliitiline süsteem kui tervik, seos maa- alaga ja ajaloolise arenguga Poliitiline reziim Poliitiline reziim on suunatud riigis valitsevale õhustikule ning lähtub valitsevatest sisulistest eesmärkidest, huvidest ja tegutsemisviisidest. Eesti sõnaga võiks reziimi ligikaudselt nimetada võimutüübiks, poliitiliseks õhustikuks või valitsemisviisiks. Reziimi mõiste on protsessikeskne ja politoloogidel tugevalt kasutuses. Poliitiline süsteem Poliitilist süsteemi on kasutatud väga erinevates tähendustes. Kõige tavalisem on, et ühiskonda/riiki iseloomustatakse tervikuna avaliku võimu institutsioonidest lähtudes: missugused institu...
hoolitsemine. Ta pidi rakendama abinõusid kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks, kaitsma linna huve suhetes teiste linnade ja maahärradega, kandma hoolt kirikute ja koolide eest, korraldama vaeste ja tõbiste ülalpidamsit jne. Raad oli ka kõrgemaiks kohtuvõimuks linnas. Rae kõrval võttis küllalt aktiivselt linna asjadest osa ka kodanikkond. Ta tegi seda mitmesuguste seisuslike ja ametilaste ühenduste kaudu. Neist tähtsamad olid gildid ja tsunftid. Alevid: Linnade arv Eestis peale 14, sajandi keskpaigast 16. sajandi lõpuni enam ei tõusnud. Selle põhjustas muuhulgas ka linnade tõrjuv suhtumine igasugustesse konkureerivatesse kaubakohtadesse, milleks olid ka tõusvad alevid. Neid oli orduaja lõpus 14. Varasematele lisaks olid tekkinud Helme, Keila, Kuressaare, Laiuse, Pirita, Põltsamaa,Vastseliina, Viru- Nigula. Üheks põhjuseks, miks need kohad ei linnastunud, oli saksa rahvastiku vähesus.
Oluline isamaa teenimine, varem teeniti valitsejaid. 19. saj veel REALISM. Seljataha hakkab jääma agraarühiskond. Algab üleminek industriaalajastule. Algus Inglismaalt, 19. saj algusest(?) ka mandrieuroopas. Algab linnastumine, mehhaniseerimine. Nõudmine odavate vabrikutoodete järgi kasvad, maal tööjõudu üle, linnas puudu. Vastandub feodaalkorrale hakkab lagunema. Napoleoni koodeks kõik võrdsed seaduse ees, ei ole enam seisusi. Lagunema hakkavad ka gildid ja tsunftid - korporatiivsed organisatsioonid. Vanad seisuslikud institutsioonid kaotavad tähtsuse. Kõik hakkab sõltuma inimese majanduslikust ettevõtlikusest. Linlased hakkavad organiseeruma. Aluseks huvid, nende järgi ühinetakse seltsideks. Laguneb vana külaühiskond. INDUSTRAAILAJASTU III tegur, mis aitas kaasa rahvuse kujunemisele (I romantism, II Pr. Rev). Kõrgharitlased ühiskonna eliit. (Eestis haritud baltisakslased- Masing, pastorid)
Tallinna linn 1248.aastal. 2. Linna valitses magistraat ehk raad , mille suurus sõltus linna suurusest. 3. Juhtiv positsioon oli linnades linnavalitsuse käes, kuigi arvuliselt moodustasid linnaelanikest suurema osa kodanikkond. 4. Keskaegne linnaühiskond oli korporatiivne: linnakodanikud said osa linnakogukonda kuulumise hüvedest läbi ametialaste ühenduste, milleks olid gildid ja tsunftid . 3.Eeldan, et Tallinna ja Tartu raekoja tunnevad kõik ära. Kus on need keskaegsete linnade raekojad? Kirjuta endale iga pildi alla. a) Otsi Tallinna ja Tartu raekoja kohta pilt ja mõni huvitav fakt koos viitega allikale. ↓ Tallinna raekoda ⬇ ↓Tartu raekoda ⬎ ⤤ Tallinnaꜛ Tallinnaꜛ￪ꜛ raekoja⤣ ehituslugu sai alguse 13
• Linnaõigus - reeglite kogum, mille alusel tegutses linna raad • Linna ümber linnamüür • Kodanikel (sakslased) õigused (maja, käsitöö) ja kohustused • Elanikel (eestlased) puudusid õigused • Lübecki (kallis), Riia, Saare-Lääne linnaõigused • Suhted maaisandaga (kui sõltuv) • Käsitöökeskused (siseturg) LINNAD 1. Tallinn 2. Tartu 3. Viljandi 4. Uus-Pärnu 5. Haapsalu 6. Narva 7. Vana-Pärnu 8. Paide 9. Rakvere • Tsunftid - käsitööliste vennaskond (eriala käsitööliste elu korraldamine) • Gildid - käsitööliste (Väikegild) ja kaupmeeste (Suurgild) organisatsioon • Raad - linnavalitsus (kaupmehed), komplekteeris ise • Maaisand - linn sai linnaõiguse- ja privileegid HANSA LIIT • 12-15.saj • Põhja-Saksamaa ja Liivimaa kaubalinnade liit • Oma õigussüsteem, sõjavägi, laevastik • Kaubakontorid - London, Bergen, Novgorod (-15.saj lõpp) • Pealinn Lübeck
sakslastele. Siia tulnud teistest rahvustest mõisnikud saksastusid üsna kiiresti. Teine põlvkond olid juba sakslased. Mõisnikud jäid seisuselt rangelt eraldatuks. Linnad, käsitöö ja kaubandus: *hansakaubandus oli kadunud *Läänemeri oli muutunud Rootsi riigi sisemereks, mereäärsete linnade osatähtsus kasvas, sisemaised jäid täielikult tagaplaanile *tähtsad olid Pärnu, Haapsalu, Kuressaare, Tallinn, ülikiiresti kasvas Narva *endiselt juhtis linna raad gildid ja tsunftid käsitöölised välisilmest kadusid linnamüürid *hakkasid tekkima esimesed manufaktuurid, mis reeglina rajati tooraine juurde(Kärdla klaasimanufaktuur, Narva) Eluolu ja olme: talupoja kultuur oli olulisel kohal. Toitumisharjumused jäid samaks leib, puder, kala. Kultuurina hakati proovima ka läätsesid. Erinev oli toitumine talgutel. Talgud ja pühad erinevad kombed. Eesti köök põhineb suures osas saksa köögil. Talgud lihatoidud
· Sõbrakaubandus igal talupojal oli linnas kindel kaupmees, kellega äri ajada. · Olulisemad kauplemiskohad olid laadad laadapäevad nii linnas kui maal. · P.-Eesti talurahva vahetuskaubandus soomlastega vili silkude vastu. · Kagu-Eestis viina salamüük Venemaale. · Talurahva jõukuse kasvuga suurenes tarbimine nahksaapad, klaasaknad jne. 3. Tööndus ja käsitöö a. Säilis tsunftikord: · Tallinnas üle 200 käsitöömeistri 18. sajandil. · Tsunftid muutusid suletumaks, tõrjudes kõrvale eestlasi suleti eestlasi koondanud Oleviste gild. b. Töönduse raskuspunkt(?) mõisates: · Toodeti ehitusmaterjale (tellis, puit, vaskplekk). · Seep, küünlad jm tarbekaubad. · Viinaköögid c. 17. saj. lood manufaktuure käsitööl põhinevaid suurettevõtteid: · Narvas vase- ja saeveski. · Tallinnas I paberimanufaktuur (Härjapea jõel) · Hiiumaal klaasimanfaktuur. d. 18. saj
Narva ei kuulunud Hansaliitu, kuna Tallinn ei lubanud. Narval väga polnudki vaja seda Hansaliitu kuulumist, sellest hoolimata kujunes ta rikkaks ja ilusaks linnaks. Miks hansaliidukaupmehed valisid oma vahepeatseks Tallinna mitte Narva? Tallinnas oli asjade ladustamine odavam Tallinnas, sest see kuulus Hansaliitu Keskajal linnas väga tähtsal kohal kaupmehed.Gildid- kaupmehi ühendavad ühendused. Mitte ükski eestlane ei olnud kaupmeheks. Tsuft- ühe eriala käsitöölised. Kõik tsunftid kuulusid omakorda gildi.Eestalstest ka kästitöölised ( musta töö tegijad) kojamehed, voorimehed, vöörmünder(tõi oma aerupaadi kauba laevalt sadamasse, kui laev ei duubunud sadamasse vaid jäi veidi kaugemale) jne. Need eestlased kes olid nö käsitöölised olid paremal järjel, nende pojad said haridust ja võidi isegi panna kõrgemasse kooli. Väga palju käsitöölisest perekondi saksastusid. Kõige olulisem gild oli Suur Gild-praegu asub endises suurgildi hoones ajaloomuuseum.
Eestist veeti teravilja, lina ja kanepit (viimased 2 Venemaalt toodud, vaja tekstiilis ja nt laevaehituses). Sisse veeti metalli, soola, tubakat, alkoholi, paberit. Talupoegadel olid linnades nn sõbrakaupmehed, kelle juures tema ja eellased- järglased ostlemas käisid. Ja müüsid talle ka. Tsunfte suleti, st uusi liikmeid vastu ei võetud. (eriti eestlasi). Eestlastel puudus linnas võimalus kõrgemale tõusta. 17saj- manufaktuuride teke. Eelkõige maal, kuna tsunftid ei lubanud linna. (tsunftiväline tootmine oli keelatud). Olulisim oli Hiiumaal Hüti klaasimanufaktuur (klaasnõus, aknaklaas, pudelid). Narva lähedal vasemanufaktuur (vaskplaadid, katlad, vaskplekk). Millega läksid ajalukku: Joachim Jhering- aitas luteri kirikut Eestimaal taas üles ehitada. Aitas esimest eestikeelset aabitsat välja anda, töötas välja ajastule iseloomulike kirikukaristuse süsteemi (jalgade pakkupanemine, häbipink jms).
kaubanduses. Jaan Tõnissoni andmetel tekkisid esimesed ühistulaadsed koondised juba Vana-Egiptuses ja Babüloonias eeskätt käsitööliste, aga ka põllumaade (mõisate) rentijate ühendustena. Kreekas ja Roomas olid esimesteks ühistulisteks ühendusteks usu- ühingud, mille ülesandeks oli hoolitseda matusepaikade eest, soetada ühiselt kütust ja muid tarbeid. Keskajal hakkasid Euroopas esimesed ühistud tekkima umbes samal ajal äriühingute ning kapitalistlike suhete tekkimisega. Vabad tsunftid kujunesid keskaegsetes linnades käsitööiste, kaupmeeste, kalurite jt ametite esindajate esindusorganisatsioonideks. Itaalias asutasid kaupmehed tänapäevaste aktsiaseltside taolisi rahal baseeruvaid korporatsioone ja ühistulisi ühendusi. Näiteks Firenze kaupmees Francesko di Marco Datini asutas 1390. aasta paiku kontserni, mis koosnes 82 ettevõttest ja harukontorist, mis tegutsesid Hiinas, Alžeerias, Inglismaal, Lissabonis, Aleksandrias ja mujal
1) mõistab riigi, kultuuri ja ühiskonna olemusliku seose ning väärtushinnangute muutumist. uusajal - Hakati eelistama linnaelu maaelule. Tekkisid suured linnad, kus elanike arv oli miljonites ning kus asusid ka vabrikud. Muutus ka riikide valitsemiskorrad näiteks tekkisid absolutistlikud ning parlamentaarsed riigid. Samuti toimus ka muutus kodanlikus perekonnamudelis. Abiellumise eelduseks hakati pidama tundeid ja armastust, varem oli selleks mehe(harva ka naise) kõrge seisus ning hea majanduslik olukord. Riik leidis ka kasusaamise võimalusi, tehes seadusi, mille alusel kuulutas osasid toodete/teenustepakkujaid monopoliks ning lasi neil hinnad kõrgeks ajada, mille arvelt teenisid nad ka maksudelt rohkem raha. Enam ei peetud tähtsaks ka seda, mis seisusesse keegi kuulub, pürgiti võrdsuse poole. Inimestele anti ka võimalus saada haridust ning käia kirikus, kus räägitakse emakeeles, mitte ladina keeles, millest enamus aru ei saanud. Para...
kirjaoskamatutele, teiseks kaunistus majale ja kolmandaks meenutus neist, kes varem elanud. Teistsugune kui tänapäeval oli piltide ja kujude loojate ühiskondlik seisund. Neid ei peetud "vabade kunstide" harrastajateks, vaid nad kuulusid käsitööliste hulka. Keskaegsed kunstnikud ei pidanud oluliseks oma autorluse jäädvustamist ning nad on enamasti jäänud anonüümseks. Kiviraidurid, maalijad ja kullassepad olid tsunftide liikmed. Tsunftid olid olemas vähemalt Tallinnas, hiljemalt 14.sajandil. Tsunftiliikmele polnud peamine mitte kordumatu, isikupärane looming, vaid tsunftis kehtivate põhimõtete ja taseme järgimine. See oli ka üks põhjusi, miks paikkondliku visuaalse kunsti stiilid olid suhteliselt püsivad. Eriti ilmekas on Tallinna koolkond 15.saj. ja 16.saj. alguses ning mitte ainult arhitektuuris, vaid ka sellega seotud skulptuurikunstis.
Paljud ehitasid endale edaspidi maja. Enamus selle jäi selliks elulõpuni. Vandersell rändav sell. Kohustuslikud rännuaastad 2-4. töötas poolaastate kaupa teiste linnade meistrite juures ja sai selle eest palka. Pärast rännuaastaid tuli enamus vanderselle kodulinna tagasi eksameid tegema. Meister keskaegne ettevõtja, osales linnavalitsemises. Tavaliselt said meistriteks meistrite pojad. Sellid, kes abiellusid meistri lesega, said meistriks. Gild ühinenud tsunftid Tsunftijänes tsunftiväline käsitööline Hansa Liit - oli 13.17. sajandil tegutsenud Põhja - Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Koge - on keskaegne ühe- või kahemastiline purjelaeva tüüp, kasutusel nii kauba- kui sõjalaevana. Universiteet üliõpilasorganisatsioon 13.saj algul Rektor ülikooli juhataja ametinimetus Dekaan kõrgkooli teaduskonna juhi ametinimetus
hoolitsemine.Ta pidi rakendama abinõusid kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks,kaitsma linna huve suhtes teiste linnade ja maaisandatega,kandma hoolt kirikute ja koolide eest,korraldama vaeste ja tõbiste ülalpidamist jne.Raad oli ka kõrgemaiks kohtuvõimuks linnas.Rae kõrval võttis küllaltki aktiivselt linna asjadest osa ka kodanikkond. Ta tegi seda mitmesuguste seisuslike ja ametialaste ühendste kaudu.Neist tähtsamad olid gildid ja tsunftid. Kabandus - Kaupemeeste ühendusteks olid jõukamate Suurgild ja sellest eraldunud vallaliste kaupmeeste gilditaoline organisatsioon-Mustpeade vennaskond.Eestlased neisse gildidesse ei pääsenud ja linna kaubanduses osalesid nad ainukelt väikepoodnikena.Eesti linnade väliskaubanduslik tähtsus seisnes suuresti nende soodsas asendis Lääne-Euroopa ja Venemaa vahelistel kaubadeetel.Tallinn,Tartu,Viljandi ja Uus-Pärnu kuulusid ka võimsasse kaubalinnade Hansa Liitu
aasta 20. juuni südaööl koos kuninganna Marie-Antoinette'ga Prantsusmaalt põgeneda, kuid ta võeti kinni ja toodi Pariisi tagasi. Samal aastal võttis Asutav Kogu vastu põhiseaduse, millega kehtestati Prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia. Viidi ellu võimude lahususe teooria. Põhiseaduse järgi seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule Korpuselele, täidesaatev- kuningale, kellele allusid ministrid. Kohtuvõimu teostasid valitud kohtunikud. Põhiseadus kaotas sisetollid ja tsunftid. Põhiseaduse vastuvõtmine lõpetas Asutava Kogu tegevuse. Uueks keskseks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik Korpus, kuhu valiti kokku 745 saadikut. Seal olid kaheks äärmuslikuks poliitiliseks jõuks konstitutsioonilise monarhia pooldajad ning saadikud, kes nõudsid kuningavõimu kukutamist. Revolutsiooni süvendamist pooldavaid saadikuid hakati nende kogunemiskoha- Püha Jakobi kloostri- järgi nimetama jakobiinideks. Nende hulgas olid esialgu kõige mõjukamateks zirondiinid
erinevates maades? Üheks põhieesmärgiks oli kaubanduse arendamine, et tugevdada rahvusriiki. Ekspordi suurendamine ja impordi vähendamine kaitsetollide abil– et arendada tööstusharu ning tekiks üleriigiline siseturg. Merkantilism peab oluliseks riigi sekkumist majandusse, sest turu isereguleeruv olemus ei ole piisavalt usaldusväärne. Riik pidid reguleerima ettevõtteid/tööstust (tugev kontroll). Tsunftid – käsitöölised, nende korra ajal reguleeriti kõike (suunati). Rahvusriigi tugevdamiseks kasutati sõjalist jõudu. Põllumajanduse arengut püüti soodustada – kuna väiketootmine ei rahuldanud enam kaubandust, tekkis vajadus suurtootmise järele. Uute väliskaubanduse elustamise meetoditega soodustati manufaktuuride arengut. 5) Merkantilistlike/varakapitalistlike suhete erinev mõju ühiskondlikule arengule
Paljud ehitasid endale edaspidi maja. Enamus selle jäi selliks elulõpuni. Vandersell – rändav sell. Kohustuslikud rännuaastad 2-4. töötas poolaastate kaupa teiste linnade meistrite juures ja sai selle eest palka. Pärast rännuaastaid tuli enamus vanderselle kodulinna tagasi eksameid tegema. Meister – keskaegne ettevõtja, osales linnavalitsemises. Tavaliselt said meistriteks meistrite pojad. Sellid, kes abiellusid meistri lesega, said meistriks. Gild – ühinenud tsunftid Tsunftijänes – tsunftiväline käsitööline Hansa Liit - oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja - Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Koge - on keskaegne ühe- või kahemastiline purjelaeva tüüp, kasutusel nii kauba- kui sõjalaevana. Universiteet – üliõpilasorganisatsioon 13.saj algul Rektor – ülikooli juhataja ametinimetus Dekaan – kõrgkooli teaduskonna juhi ametinimetus
Omapäraseks gilditaoliseks organisatsiooniks oli Mustpeade vennaskond, mille liikmeiks olid vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid, peamiselt hansalased välismaalt. Gildide osavõtmine linnade valitsemisest kestis 1877 1920. Tsunft oli ühe eriala linnakäsitööliste kutseühing, ühtlasi liikmete eraelu reguleeriv seltskondlik, kiriklik ja sotsiaalhoolekandeorganisatsioon, kuhu kuulumine oli käsitöölistele üldsiselt kohustuslik, andes õiguse kutsealal tegutseda. Tsunftid kaitsesid oma liikmeid konkurentsi eest, reguleerisid tootmise laadi ja ulatust, toodangu hindu ja turustamist. Tsunfti liikmeteks olid meistrid (töökojaomanikud), kes olid läbinud õpipoisi ja selliaastad ning sooritanud kutseeksami. Peale käsitööliste moodustasid tsunfte väikekaubitsejad ja transporditöölised. Enamik tsunfte hõlmas mitme kutseala inimesi. Tsunftisund kaotat Balti kubermangudes 1866. Eestis lõplikult 1920.
Eesotsas Oldermann, ühendas kutsealase, esindus- ja religioosse funktsiooni. Kaupmehed abielus, sellid kuulusid Mustpeade vennaskonda. Gildide siseelu korraldas skraa. Kanuti ja Oleviste gild käsitöölistele. Oli teisigi. Reformijärgselt jäid vaid 2. Keskaja lõpus Olevis rootslased ja mittesakslased, Kanutis sakslased. Tsunftid olid ametialased ühendused. Koondasid kindla ametiga tegelasi. Oli ka skraa. Kujuneb tsunftisundlus. Eesmärgiks seisusekohase sissetuleku tagamine. Esimesed tsunftid 13-14saj vahetusel Tallinnas. Majanduse aluseks transiidikaubandus. 1442 loovutas Lübeck Novgorodi kontrolli. 15saj keskpaiku tippaeg kaubanduses.Venemaalt karusnahk, kanep, lina, rasv jms. Venemaale viidi metalle ja soola. 15saj lõpus muutused. Vilja väljavedu saab oluliseks. Seda vajasid Madalmaade suured linnad. See seotud mõisamajanduse arenguga. Keskaja lõpul tuleb kohalik lina oluliseks. Väikelinnad ei saanud kergesti väliskaubanduses läbi lüüa.
saajate elujärg muutub sellest paremaks, kui RK liikmete sissetulekuid arvutatakse mõne teise valemiga (vähendatakse)? SP areng Euroopas · Iga mitte- või vähekindlustatud inimene peaks saama nii palju abi, et tal oleks võimalik püsida minimaalsel heaolunivool · Rooma riik kehvikutele "leiba ja tsirkust". Sellega püüti kasvavaid rahvarahutusi vältida · Keskaegne Euroopa - vaeseid ja viletsaid abistasid kogukond, tsunftid ja kirik (alates 12.saj.) · Poliitilise ja religioosse võimu säilitamise vajadus! SP rakendamise põhjused · Inglismaa Elisabeth I vaesteseadused "tarastamise" (talupojad muutusid hulkuriteks ja kerjusteks, ülestõusud) mõju leevendamine · Saksamaa -Bismarcki sotsiaalturvalisuse programm (1880-tel) välistas revolutsioonilise situatsiooni tekke, tekitas algse a/ü liikumise · Beveridge plaan (1942) II. Maailmasõjast
perekondadeks, s.t perekonnad, kellest võiks rae liikmeid tulla. Linna omavalitsus tekkis tihti maahärra valitsuse kõrvale. Linnakodanikud koondusid gildidesse ja tsunftidesse, mis olid nii ametialased kui vaimulikud ühendused, tihti olid nad omavahel ka sulandunud. Olid käsitöölistetsunftid, kuid samas olid ka gildid, kuhu kuulsusid nii käsitöölised kui kaupmehed. Valitsevad suurkaupmehed moodustasid sageli omaette priviligeeritud ühingu suurgildi. Gildid ja tsunftid toimisid omavalitsuslike erialaühendustena: need kontrollisid tootmist, kehtestasid reeglid kvaliteedile, määrasid kindlaks hindu ja keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. Kõike seda reguleeris vastav põhikiri ehk skraa. Ühtlasi moodustasid nad oma liikmetest linna kaitsesalku, korraldasid ühissöömaegu, osalesid ühiselt linnapidustustel. Sageli olid tsunftidel ja gildidel omad kabelid ja kaitsepühakud. Tsunftisiseseid asju otsustasid nende täieõiguslikud
Sai alguse suurem meresõit. Hakkasid tekkima manufaktuurid, toimus linnastumine. Toimus suur areng. Hakkasid levima epiteemiad (katk, koolera jmt). Vanad ravimismeetodid ei sobinud enam. Taas-avastati antiikaeg. 15. sajandi keskel leiutati trükipress, mis mõjutas tohutult palju kogu ühiskonda. Soodustas usulahkude teket. Varasematel aegadel anti oskused edasi suulise pärimusega ja neid hoiti suhteliselt saladuses. Saladused võisid kaotsi minna. Pärast trükikunsti tsunftid kaotsid oma elujõu. Iatrokeemia perioodil (meditsiinikeemia) keemikud vastandasid end keskaja ja araabia meditsiinile, kus kasutati pigem loodusliku päritoluga ravimeid. Pandi tähele rohkem alkeemikute loodud ravimeid. ,,Iatrokeemia" rajaja: Paracelsus (1493-1541) saksa päritolu keemik, arst. Ta võttis enda nime sisuliselt vana-Rooma Celsuselt, kuid ta tahtis tõestada, et on Celsusest üle (para). Tegutses ka sõjaväearstina, saksamaal linnaarstna (seal andis ka loenguid).
Ekskommunikatsioon osadusest väljaarvamine (anateemi alla panek) Salaliidud (müsteeriumiliidud mingisugus religiooni pooldajate salajased kohtumised, riitumiste läbiviimised, nt Eleusise müsteerium Vana-Kreekas, Demeteri riitused) seotud ühest religiooni astmest ühendatute seltskonda astumisega. Meestemajad on seotud pigem ühest perioodist teise astumisega Initsiatsioonid on edasikandunud läbi ajaloo. Nt käsitööliste tsunftid - kalendririitused(aastariitused) pööripäevad, võrdpäevsused, uusaasta, põllutööd. Nt Peruus algasid põllutööd kindla tseremooniaga. Templiprostitutsioon - patukahetsusriitused (deminueerivad riitused) flagellatsioon -ohverdamisriitused anniohver lepitusohver seda tuuakse pattude eest. Rahva või inimgrupi poolt, et jumal lunastaks või annaks andeks patud osadusohver seda nim ka kommuniooniohver kõik talitusest osavõtjad ,preester,
Kuid oma lihtsuses on kirik imposantne. Suuruse ja omapäraga on kirik tähelepanuväärivamaid ehitisi Eestis. Hoone kõik elemendid, kui eelkõige võimas pilvedesse pürgiv kuldse ristiga torn, rõhutavad hoogsat tõusu kõrgustesse. Kanuti gildi hoone (Pikk 20) Mainiti esmakordselt 1326. Gildi vanast hoonest, mis ehitati ümber XIX sajandil, on teada ainult fassaad. See oli ehitatud Tallinna XV sajandi arhitektuurile omases laadis. Püha Kanuti gildi kuulusid need tsunftid, mida peeti parimateks ja üllasteks; peamiselt olid seal saksa meisrid. Kanuti gildi hiigelaeg saabus alles 16. sajandil. Kanuti gild suleti 1920. aastal. 1326. aastal oli gildil üks maja, 1406. aastal osteti ka naabermaja. Uue maja asemele ehitati 1470-ndatel aastatel gildisaal, mis jäi praeguse hoone keskosa kohale. 1800. aastal osteti kolmas maja. Nii tekkis Pikale tänavale kolme viiluga gildihoone, mis aastatel 1863-1864 inglise gootikast lähtuvas nn. tjuudorstiilis ümber ehitati
Prantsusmaa vabariigiks Uus riigilipp, hümn "Marseljees" Senise seisusliku süsteemi lagundamine. Kodanike võrduse põhimõte. Kodanikuõigused ja vabadused põhiseaduses. Aadlikud ja vaimulikud kaotasid poliitilised eesõigused Kiriku majanduslik ja poliitiline nõrgenemine. Vaimulike allutamine riigile. Varapõhine maksustamine Keelati talupoegade teotöö Riigistati kiriku- ja riigist lahkunud aadlike maad. Müüdi maha ja tagasi ei juletud seda enam nõuda. Likvideeriti tsunftid vaba ettevõtlus Sisetollide kaotamine Meetermõõdustik Haridus, kultuur, kombed Kultuurivarade hävitamine: kirikute, losside, kloostrite rüüstamine, nt Notre Dame ja St Denis' katedraalid, Versailles' loss. Raamatukogude, arhiividokumentide hävitamine. Riikliku kaitse korraldamine. Louvre kunstimuuseumiks. Avalikud raamatukogud. Rahvusarhiiv Uued koolid ja kõrgkoolid Tiitlite kaotamine. Kodanik, proua, härra. Puhvpükste asemel pikad püksid. Parukad moest, lihtne juus. Antiigi
Üleminek muinasajast keskaega. Maade jagamine pärast vallutust. Pärast muistset vabadusvõitlust jagati Eesti alad vallutajate vahel : *Põhja Eesti e. Harju-Viru e. Eestimaa hertsogkond läks Taanile * Saare-Lääne piiskopkond saartel ja Lääne-Eestis ( alasid tuli jagada orduga ) ( Riia piiskop???) *Tartu piiskopkond muistne Ugandi ja Vaiga lõuna osa ( juhtis piiskop Hermann????) Liivi orduriik peamiselt Läti alad , Eestis Sakala,Järva ja Kesk-Eesti Läti alad : *Riia piiskopkond *ordu alad *Kuramaa piiskopkond *Riia linna maad Põhja Eesti saatus otsustati 1238. Aastal Stensby lepinguga . Lääniaadli teke Vasall ehk läänimees ,feodaal, kes sai kõrgemalt feodaalilt (senjöörilt, maahärralt) sõja- ja haldusteenistuse eest eluaegseks kasutamiseks või pärilikuks valdamiseks maa-ala (koos seal elavate talupoegadega). Maa kindlustamiseks rajati linnuseid. Linnustesse pandi elama rüütlistest läänimehed. Lääni võis saada igaüks , kes oli lo...
Lisaks teraviljakaubandusele oli püsivalt oluline transiitkaubandus Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. Venemaalt veeti välja vaha, karusnahku, rasva, lina, kanepit jms, sisse aga soola, soolaheeringaid, kalevit, veine jmt. Tähtsaim kaup oli sool, mida toodi Portugalist ja Prantsusmaalt. Öeldi, et Tallinn on ehitatud soolale. Idakaubandusel oli Hansa olemasolus keskne kõht ning selle kaubanduse monopol oli Tallinna ja Riia käes. Käsitööliste ühendusteks olid lisaks gildidele tsunftid, mis koondasid ühe ala meistreid. Osa ,,peenemaid" tsunfte oli eestlastele suletud. Meistrite arv oli neis rangelt piiratud, kehtisid toodangu hulka, kvaliteeti ja hinda reguleerivad nõuded ning kitsendused. Nii gildid kui tsunftid olid ühtlasi seisusekaaslasi ühendavad klubid, hoiu- ja haigekassad, hoolekandeasutused ning vajadusel sõjaväeüksused. 13.-15. sajandil ehitatud Oleviste kirik Tallinnas
arenedes võis toimuda kitsam spetsialseerumine ja sellega soeses ka uute tsunftide moodustamine. Nende põhiülesanne oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Enamikus linnadest ei tohtinud keegi käsitööga tegeleda, kui ta ei olnud tsunftis. Igal tsumpfil oli ka oma põhimäärus ehk skraa. See määrates ka tsunfti hierarhia õpipoiss, sell ja meister. Trunftide ees oli meistrite seast valitud vanem. Peale selle liikmed aitasid üksteist. Tsunftid olid ka tähtsad, kuna nad olid ka sõjaline organisatsioon, mis võib kaitsevajaduse tekkides välja astuda iseseisva lahinguüksusena. Neil olid ka enda kaitsepühakud, oma kabel või koguni kirik. Probleemiks olid tsunftijänesed, kes müüsid oma tooteid trunftiväliselt. Keskaja ülikoolid Euroopa vanim ülikool on Salerno ülikool, mis rajati 10. sajandil. Veel mainitakse Bologna ülikooli. 12. sajandil tekkis ka Pariisi ülikool, Oxfordi ülikool, Cambridge ülikool ja Salamanca ülikool
Sajandi lõpupoole jälle sõjaline oht, Venemaa tugevnes. Seega asuti linnu kindlustama neise hakati ehitama bastioneid e linna suuri kindlusi (Tln, Haapsalu,Paldiski,Narva) Ümber linna nelinurksed paneelid, mis pidid kindlustama linna. Sõjalises mõttes mitte eriliselt tähtsad, kuigi kulutati palju raha nende ehitamisele. Manufaktuuride rajamine- suuremad käsitööettevõtted. Rootsi ajal kadus vana tsunftikord, mis oli keskajale loomulik. Mõned tsunftid küll säilisid, aga manufakt. Olid olulisemad. Säilisid ka mõned keskaegsed raed, kuhu kuulusid kaupmehed. Väga oluline rootsi ajal eesti ajaloo suhtes kultuur ja haridus!! Eestlaste lugemisoskus ja haridustase tugines rootsi ajal tehtud mudatusetele. Reformatsiooniga ei kinnistunud veel luterlus siinsetel aladel.Rootsi riik oli aga täielikult luterlik riik ja seepärast esialgu Eestimaal ja hiljem ka Liivimaal ja Saaremaal kehtestati täienisti ristiusk.
Hea töö leidmine muutus Prantsusmaal ja Rootsis(~ Skandinaavia, sest Rootsile kuulus lihtsamaks. Keskaegne tööstus oli käsitööl põhinev tootmine. Norra; Soome oli Vene impeeriumi koosseisus). Lääne- ja Lõuna Peamisteks töötajateks olid käsitöölised. Linnades valitses Saksamaa riikides oli põllumajanduspööre toimunud 19.sajandi tsunftisund, s.t mingi kindla tööstusharuga võisid tegeleda vaid alguseks. teatava tsunfti, ametiala meistrid. Tsunftid (näit kingavalmistajad) 28) 1802./1804. a. talurahvaseadused Eesti- ja Liivimaal?Selle moodustasid omaette kildid (tsunftide ühendused).Selle süsteemi seadusega anti talurahvale õigus omada vallasvara ja õiguse struktuur tugines oma liikmete ametivendlusele ja vastastikusele pärandada käsutusolevat maad. toetusele
Eesti ajalugu I Suulise arvestuse küsimused 2016/2017 1. Kiviaja arheoloogilised kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur aeg, elanike peamised tegevusalad ja kultuuri iseloomustavad tunnused ja muistised. 2. Eesti ühiskond esiaja lõpul. Sotsiaalne kihistumine (matmiskommete põhjal). Maakonnad ja kihelkonnad. Linnused. Külad (külatüübid) ja elamud. 3. Muinasusund (milles seisnes, iseloomulikud nähtused) ja ristiusu levik Eestis. Muinasusundi seos loodusega. Vanimad teated ristiusu levikust Eestis. Traditsioonid. 4. Muistne vabadusvõitlus. Balti ristisõja põhjused. Muistse vabadusvõitluse käik (3-4 olulisemat lahingut) .Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. 5. Vana-Liivimaa riiklik korraldus ja poliitiline kaart. Se...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
