käsitöö ja kaubanduskeskused. 3 Tsunftid Keskaegse linna käsitöölised olid koondunud kutseühingutesse ehk tsunftidesse oma tegevusalade järgi. On teada, et 16. sajandil oli Tallinnas 8 tsunfti, 15. sajandil aga 14. Tavaliselt kuulusid tsunfti ainult ühe käsitööala esindajad. Arvatakse, et kõige varem ühinesid tsunftidesse rätsepad, kingsepad ja lihunikud, hiljem tekkisid kullaseppade, seppade, puuseppade ja kangrute tsunftid. Tsunft kaitses oma liikmete huve, kuid normeeris ühtlasi ka nende elu. Tsunftide ja rae suhted kujunesid lõplikult välja 15. sajandil, kui raad hakkas ametlikult läbi vaatama ja kinnitama tsunftide põhimäärusi. Tsunfti juhtis oldermann. Tsunftil oli antud alal linnas monopoliõigus, toorainegi muretseti tavaliselt kogu tsunftile korraga. Tsunfti skraa oli käsitööliste ühingu põhikiri. See määras õpipoiste ja sellide arvu, keelas valmistada halvakvaliteedilist
Ühel meistril tohtis olla kuni kaks selli ja kaks õpipoissi. Aastate möödudes võis sellist saada meister. Selleks tuli tal oma oskust näitamiseks teha meistri tööd, mida siis vanemad ametivennad hindasid. Kui ka meistrimaks oli tasutud, võeti uus meister tsunfti vastu. Aga ainult siis, kui linnas oli vajadus uute meistrite järele. Muidu võis sell oodata aastaid või jääda selliks elu lõpuni. (Palamets 2005) Vihasoo Lasteaed-Algkool Vladimir Kukarin 5. klass Tsunftid ja tsunftikord Referaat Vihasoo 2014
Käsitööline Sissejuhatus Referaat räägib käsitööliste eluolust keskaegsetes linnades. Valisin käsitöölised sest, nene elu tundus mulle kõige põnevam ja mitmekesisem. II aastatuhande algul kujunesid Lääne- ja Kesk-Euroopas välja linnad käsitöö ja kaubanduse peamised keskused. Keskaegsetesse linnadesse koondus põllumajandusest eraldunud käsitöö ja kaubandus. Siin tekkisid tsunftid ja keskaja lõpupoole ka manufaktuurid. Käsitöömeistritel, kes koos perekonnaliikmete, sellide ja õpipoistega moodustasid linnade põhilise tootva elanikkonna, tuli pidada visa võitlust, et ka nende sõna linna asjade otsutamisel kõlama hakkaks. Tsunftid ja tsunftikord Linnaelanike peamine tegevusala oli käsitöö. Keskaegne käsitööline oli väiketootja. Temale kuulusid tootmisvahendid ja isiklikule tööle tuginev majapidamine, mille abil käsitööline hankis
Keskaeg Frangi riigi valitsejad ning nende teod Frangi riik Keltide Gallia, Rooma Gallia, Merovingide Gallia, Karolingide Gallia Glodovech Lõi Frangi riigi 496 võtab vastu ristiusu Riik jagatakse ta poegade vahel Majordoomus – Kuninga koja ülem Karl Martell Esimene Frangi hertsog Pippin Lühike Algab karolingide ajastu Algas ka kirikuriik Karl Suur *Oli elu lõpuni kirja oskamatu Kuulsaim Karolingide soost valitseja Võrreldi kuningas Saalomoniga Vallutas Itaalia, Barcelona Rolandi laul Kroonitakse keisriks Feodaalsuhted Põhjused Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke Vajadus luua stabiilne võimusüsteem Senjööri kohustused vasalli ees Kaitsta teda Anda lään – Maatükk kasutamiseks, koos seal olevate talupoegadega Minu vasalli vasall, pole mi...
tsunfti liikmeks ning millised on vastaval erialal töötamise reeglid. Meister töötas oma töökojas koos õpipoiste ja sellidega. Kuid ühe ala meistreid oli linnas tavaliselt palju. Neil olid ühised huvid ja ühised mured. Sellest tingituna hakkasid ühe ametiala käsitöölised koonduma ühingutesse, sest neil oli niiviisi kergem oma huvide eest seista. Niisuguseid käsitööliste koondisi, kuhu kuulusid ühe käsitööala meistrid, nimetati tsunftideks. Eraldi tsunftid olid näiteks kangrutel, kullasseppadel, rätsepatel ja paljudel teistel ametimeestel. Tsunfti liikmeks võisid saada vaid meistrid. Nemad üheskoos otsustasid uute liikmete vastuvõtmise üle. Niisuguse ametimeeste ühenduse sisekord oli väga range. Iga väiksemgi samm, mida üks tsunftiliige teha tohtis ja ei tohtinud, oli kirjas tsunfti põhikirjas ehk skraas. Selles oli näiteks öeldud, millal võis hommikuti tööd alustada ja millal tuli lõpetada. Samuti
RISTISÕJAD · keskne idee oli Jeruusalemma vabastamine (oli muhamedlaste käes 638. aastast) · 1095. aasta Clermont'i kirikukogul kutsus paavst üles kannatavatele usuvendadele appi minema ja muhamedlasi Pühalt Maalt välja ajama · ristisõdijatele olid mitmed privileegid vara ja pere kiriku kaitse all, patud andeks, sõjategevuse ajal vabastus võlgadest, surmasaamisel pääs paradiisi · teele asusid vaesemad (lihtrahva ristisõda) rüüstasid teel Konstantinoopolisse linnu ja tapsid juute, kes nende meelest olid Kristuse kannatustes süüdi · Väike-Aasias piiras Seldzukkide vägi nad ümber ja purustas · alates 1096. aasta hilissügisest hakkasid Püha Maa poole liikuma elukutselised sõdurid · kuus tähtsamat ülikut, ristisõdijate eesotsas olid Lotringi hertsog Gottfried, Toulouse'i krahv Raymond. · 40 000 kristliku sõdijat 1. ristisõda ainuke tõelis...
gildideks. · Suurgildil ja Mustpeade Vennaskonnal oli aastas neli suurt pidustust : 1. Ligi kaks nädalat kestvad jõulujoodud 2. Sama ulatuslikud vastlajoodud. 3. Papagoilaskmine 4. maikrahvipidu Käsitöö · Käsitöö tähtsus oli väiksem kui paljudes Lääne-Euroopa linnades. · Müüdi igapäeva kauppa. · Peenemaid oskusi nõudvad ja välisturule orienteeritud käsitööharud olid nõrgemalt esindatud. Käsitöö, tsunftid · Linnakäsitöölised koondusid ametialade järgi tsunftidesse. · Väljaõpe · Kaitsti turgu · Kontrolliti kauba hindu ja kvaliteeti. · Tsunftid moodustato kõigepealt vanematel ja keerulistemalt käsitöö aladel. · Tsunftisundus- ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata ühe või teise käsitööga tegelda · Skraa tsunftipõhikiri, see määras ära, mis tingimustel saadakse meistrik, tsunfti liikmeks ning millised on vastaval erialal töötamise ja
Elu keskaegses linnas polnud sugugi nii lihtne nagu me arvame. See erines paljuski tänapäeva elust. Kui võrrelda keskaegset linna külaga, siis on vahe tohutu suur. Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistsid rändajale juba kaugelt silma. Linna pääses hästi valvatud väravate kaudu. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Veel oli linnas raekoda, mis oli linnanõukogu hoone ja ka hospitalid ehk hoolitsusasutused, kus põetati haigeid. Levinumad haigused keskajal olid leepra ehk pidalitõbi ja tuberkoloos. Linna elu juhtis linna nõukogu ehk raad ja selle liikmeks said ainul jõukad linnaelanikud, tavaliselt kaupmehed. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik suuremad linna tänavad. Enamasti elas keskaegne linn üle mitut kasvujärku. Kui võeti nõuks linna laiendada ja uusi müüre ehitada, jäeti linna ka vaba maad (peamiselt elanike peenarde jaoks). Sageli tekkis aga üsna pea vajadus uusi hoo...
Inge Org Tihe kalender Anu Mänd ,,Pidustused keskaegse Liivimaa linnades 1350-1550" Tallinn:2004 Tegu on äärmiselt põhjaliku uurimusega, raamat põhineb autori doktoritööl. Süüvitud on 4 tähtsama pidustuse: jõulujoodud, vastlajoodud, kevadise linnulaskmise ja maikrahvi valimisega seonduva kombestikku. Liivimaa linnade peokultuuri käsitleb autor võrdlevas kontekstis hiliskeskaegse Euroopa peokultuuriga. Pidustused annavad edasi sõnumeid, peegeldavad vastava ajastu ja inimgrupi eluviisi. Peamiselt on analüüsitud kaupmeeste korporatsioonide- rae, Suurgildi ja Mustpeade Vennaskonna pidustusi. Uurimuse ajalised piirid ulatuvad 14.saj.keskpaigast 16.saj keskpaigani. Autor ei piirdu vaid kommete ja peolaua kirjeldamisega, vaid analüüsib pidustusi lähtuvalt mitmetest aspektidest. Pidustuse olulisust saab järeldada kasutatud terminite, kestuse ja kulutatud ...
Euroopas kaks tähtsamat sisemaakaubateed. Esimene kaubatee läks läbi Champagne’I ja teine kulges läbi Alpi mägede Šveitsi ja sealt Saksamaale. Käsitöös valmistati kõik asjad käsitsi. Töövõtted uuenesid neil väga aeglaselt, kuid sellele vaatamata suutsid käsitöömeistrid valmistada kauneid ja keerulisi esemeid. Üks tähtsaimaid muutusi käsitöös oli käsitöö eraldumine põllumajandusest. Käsitöölised kuulusid erialade järgi ametitesse ehk tsunftidesse. Tsunftid koondusid omakorda suurematesse organisatsioonitesse ehk gildidesse.
Nende hulgast valiti rae härrasid. Vallalised kaupmehed kuulusid Mustpeade Vennaskonda. · Käsitöölised kuulusid kanutigildidesse. Peenema väljaõppega käsitöölised, sakslased. Olevistegildi kuulusid lihtsad käsitöölised, eestlased. Gildid püütsid elanikele näidata kui ühtekuuluvad nad on. Kaupmeeste gildidel oli aastas 4 suurt pidudstust: 1.Jõulujoodud 2.Vastlajoodud 3.Papakoi laskmine 4.Mairahupidu. · Lisaks gildidele olid olemas ka tsunftid käsitöö ühing. Ühe linna, ühe ja sama eriala. Iga tsunftil oli oma põhikiri ehk skraa.Aja jooksul hakkasid tsunfti seadused majanduse arengut pidurdama. Nõuti, et meistriks saades on vaja ära teha meistri töö ehk sedööver. Nõuti veel, et tulevasel meistril oleks aus päritolu ja läbinud vajalikud õpiaastad. Tsunftid võitlesid ametivendadest konkurentidega, kellel meistripaberit ei olnud. Neid sõimati jänesteks ehk vussermeistriteks
pidada korravastaseid kõnesid ja minna ükskõik milles vastuollu ülemate tahtega. Linnaõigus oli linnale sama tähtis kui põhiseadus riigile. Enamus linna puudutavaest otsustest tehti linnasiseselt. Linna eesotsas oleva linnanõukogu valisid kodanikud, täpselt nagu riigiasjades ei saanud ka linnas mittekodanikud sõna sekka öelda. Kodanikkonna moodustasid tavaliselt gildidesse ja tsunftidesse kuuluvad käsitöölised ja kaupmehed. Gildid ja tsunftid kontrollisid tootmist, määrasid kindlaks hindu ning keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. XIII sajandil muutusid linnad käsitöö- ja kaubanduskeskusteks ning moodustasid omavahel üleeuroopalise suure kaubandusvõrgu. Kaubanduse kiire areng soodustas linnade teket. Tänu tihedale kaubavahetusele tekkis ka rahamajandus ning linnad muutusid jõukamateks. Nii tekkis linnadel võimalus saada senjöörist sõltumatuks nagu päris riik. Suure sõltumatuse
Sepal oli kasutada vaid ääs ja kõik oma oskused õpiti isalt, kes omakorda õppis neid oma isalt ja nii edasi. Käsitöömeister oli isik, kes töötas oma töökojas ja oli selle peremees. Temale kuulusid tööriistad kui ka toodang. Tema abimeheks olid õpipoisid, see oli lihtne amet, kus tuli vaid aidata peremeest. Et oma töökoda rajada pidi olemas olema oma tööruumid ja tööriistad ning pidi valmistama piisavalt head tööd, et see sobiks. Käsitöölistest tekkisid tsunftid. Eraldi tsunftid olid näiteks kangrutel, kullasseppadel, rätsepatel ja paljudel teistel ametimeestel. Tsunfti liikmeks võisid saada vaid meistrid. Nemad üheskoos otsustasid uute liikmete vastuvõtmise üle. Niisuguse ametimeeste ühenduse sisekord oli väga range. Iga väiksemgi samm, mida üks tsunftiliige teha tohtis ja ei tohtinud, oli kirjas tsunfti põhikirjas ehk skraas. Selles oli näiteks öeldud, millal võis hommikuti tööd alustada ja millal tuli lõpetada
Euroopa linnastunumad piirkonnad kujunesid just seal, kus need tingimused olid täidetud Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Linna sisekorraldus ja valitsemine Eesotsas linnanõukogu-rikkad kaupmehed (raad) Linnaelanikud organiseerisid ametite kaupa ühingutesse-gildid ja tsunftid Gildid ja tsunftid Toimisid omavalitsuslike erialaühendustena: kontrollisid tootmist kehtestasid reeglid kvaliteedile määrasid kindlaks hindu keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud Kõike seda reguleeris põhikiri ehk skraa Sageli olid tsunftidel ja gildidel omad kaitsepühakud ja kabelid Tsunftisiseseid asju otsustasid: nende täieõigluslikud liikmed tsunftimeistrid, kellel oli isiklik töökoda tsunftimeistrid, kelle teenistuses olid sellid ja õpipoisid
Seda klauslit kasutasid pärisorjadest talupojad, kes linna põgenesid, teades, et end 1 aasta ja 1 päeva linnas varjates, saavad nad vabadeks linnakodanikeks ("Linnaõhk teeb vabaks!"). Linnadele oli põgenike varjamine kasulik, kuna linnade iive oli mitmesugustel põhjustel negatiivne. Linnakodanikuks saamisel pidi andma kodanikuvande ja tasuma kodanikumaksu. Pärast seda kanti kodanikuks vastuvõetu nimi linna kodanikeraamatusse. Käsitöö ja tsunftid Suurema osa linnaelanikest moodustasid käsitöölised, kes tegelesid väiketoomisega. Vaatamata sellele, et nad tootsid vahetuse jaoks, valmistasid nad siiski suurema osa eluks vajaminevast ise. Käsitöölise majapidamisse kuulus tavaliselt maja, mille siseõues asus laut loomade ja lindudega. Linnamüüri taga olid köögivljaaiad, ühiskarjamaa ja -mets, kust saadi tarbe- ning küttepuud. Käsitöölise suurimaks varanduseks olid tootmisvahendid, mida pärandati põlvest-põlve
Kuidas mõjutas tsunfti korraldus keskaja käsitööndust? Tsunftid tekkisid 15 saj.Euroopas, eelkõige Saksamaal.Arvatakse, et kõige varem ühinesid tsunftidesse rätsepad, kingsepad ja lihunikud, hiljem tekkisid kullaseppade, seppade, puuseppade ja kangrute tsunftid. Tsunfti moodustasid mingi kindla kästitöö alaga tegelejad. Kergesti haavatava turu tingimustes kaitsesid tsunftid oma liikmete huve tsunftivälise käsitöö vastu. Igal tsunftil oli oma põhimäärus ehk skraa, kus oli kindlaks määratud, kes võis tsunfti kuuluda, kui palju ta võis toota ja millise hinnaga. Oli ka teada mitu õpipoissi võis ühel meistril olla. Tsunfti põhimäärusest kinnipidamist jälgiti väga rangelt. Reeglite eiramise eest karistati. Tsunfti põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Tsunftide töö
hinnatud? Millest see sõltus? Rohkem olid hinnatud näiteks kullasepad, rätsepad, pagarid, maalrid, kukkursepad, klaassepad, sest materjalid millega nad töötasid olid hinnalisemad, nende töö oli peen ja vajas pikaajalist väljaõpet. Vähem olid hinnatud näiteks saunamehed, habemeajajad, odavat materjali töödelnud linakangurid, sest nad töötasid kas odavamate materjalidega või nende amet oli nö teenindav. 3. Miks tekkisid keskaja linnas tsunftid? Tsunftid hakkasid tekkima käsitööliste vajadusest kaitsta ühiselt oma huve. Eelkõige sooviti kõrvaldada igasugust konkurentsi, et iga käsitööline suudaks endale ja oma perele elatist teenida. 4. Kirjelda, kuidas tsunftisundus mõjutas käsitöölise elu ja tööd. Head mõju, sest neil polnud nii palju konkurentsi ja nad said hästi oma perele elatist teenida, sest samal elukutsel hoiti kindel meistrite arv. 5. Miks on kaupmehe amet parem kui käsitöölise oma?
6. Millised muutused toimusid Euroopas alates IX sajandist? Kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad (põllutööriistade puitosi asendati raudosadega), adra ette rakendati väle hobune, tekkis kiht inimesi, kes pühendusid vaid kindlale käsitöötoote tegemisele, uus ühiskonnakiht - kaupmehed - 7. Võrdle keskaegset ja tänapäeva linna! (suuliselt) 8. Kaubateed Euroopas keskajal: vt kaart õpik lk 84 9. Kästitöö keskajal: tsunftid ja gildid, tee õpipoisist meistriks! Tsunftid ja gildid: Linna käsitöölised koonduseid erialade järgi ametitesse ehk tsunftidesse. Tsunftid omakorda koondusid omakorda suurematesse organisatsioonidesse ehk gildidesse. Ühes linnas oli tavaliselt suurgild rikastest ja väikegild käsitöölistest. Tee õpipoisist meistriks: Kristlik abielu, õpiaeg kestis kuni 10 aastat. Alustati lihtsate töödega, olles kõigepealt selli ja meistri, sageli ka viimase proua käsialune
Käsitööliste meistriks saamine Käsitööliste organisatsioonid tsunftid olid üles ehitatud põhiliselt samadel printsiipidel kui gildidki. On teada, et 16. sajandil oli Tallinnas 8 tsunfti, 15. sajandil aga 14. Mõnda tsunfti kuulusid mitme eriala meistrid. Nii näiteks kuulusid ühte tsunfti maalrid, klaassepad ja tislerid. Arvatakse, et kõige varem ühinesid tsunftidesse rätsepad, kingsepad ja lihunikud, hiljem tekkisid kullaseppade, seppade, puuseppade ja kangrute tsunftid. Tsunftide ja rae suhted kujunesid lõplikult välja 15. sajandil, kui
Raad pidi mõistma kohut, kuid samas pidi ta teadma ka seadusi.. Rae ülesanded näiteks: pidid arvestama sissetulekuid, hoolitsema heakorra, kirikute, koolide, vaeste, haigete, julgeoleku, tuleohutuse, riietuse jne. eest, juhtima käsitööd ja kaubandust. 18) Kelle huve kaitsesid tavaliselt väikegild ja suurgild? Suurgild kaitses kaupmeeste huve, väikegild käsitööliste huve(ainult selle linna omi) 19) Mis eesmärgil moodustati keskaegses linnas käsitööliste tsunftid? Selgitage mõne lausega. Selleks, et kontrollida käsitöönduslikku tootmist, toodete kvaliteeti, müüki ja hindu. Ilma kindlasse tsunfti kuulumist ei tohtinud käsitööga tegeleda, seega piirasid tsunftid ka käsitööliste arvu linnas. Tsunft kujutas ennast ka sõjalist organisatsiooni, mis võis kaitsevajaduse tekkides välja astuda iseseisva lahinguüksusena. Tsunftid tegutsesid ka seltskondlike organisatsioonidena
1. Linna kaks põhitunnust oli müür, linnaõigused 2. Tallinna linnale anti Lübecki linnaõigus 3.4. Rae 4 ülesannet oli: 1) kõrgeim kohtuvõim (pidid otsustama) 2) kaubanduse soodustamine 3) linna heakord ja heaolu hoidmine 4)linna kaitsmine 5.Sunnismaine pärisorjus - Töötajad e. talupojad olid müüdavad ja nad ei tohtinud ka oma alalt lahkuda. 6. Kuna hinnal oli tõus, pidi rohkem tootma ja taulipojad rohkem töötama Hinnatõusu ja mõisade arvu kasvuga tekkis suurema nõue talupoegade järele ja hakati talupoegi müüma ja ostma suurem koormus mõisades kohustustega talupoegadel raskemaks muutus eluolu talupoegadele. Sunnismaisusega hakati mõisasid ja talupoegi müüma ja ostma ja talupojad ise ei tohtinud nendelt aladelt lahkuda. 7. Adratalupojad olid talupojad, kelle põhiliseks tööks oli adramaa korras hoidmine, omasid ühte või mitut adrmaad 2) maavabad talupojad - talupojad kellel olid enda talud ja kelle ainsa maahärra käsul sõjaväkke minemine. ...
meistrid. · Tsunfti ülesanded: kaitsta oma liikmete huve reguleerida tootmist ja toodete müüki toodangu kvaliteedi kontroll · SKRAA = tsunfti põhikiri, milles olid fikseeritud liikmete õigused ja kohustused · Reklaam ja konkurents olid keelatud; kasutatavad töövõtted olid fikseeritud; seaduste rikkumine tõi kaasa trahvid või tsunftist väljaviskamise = meister rikkaks ei saanud, aga seisusekohaselt elas ära! · NB! Tsunftid reguleerisid ka tootmisega mitteseotud käsitöölise elu külgi: poliitiline ühing eesmärgiks poliitiline võitlus feodaali või rikaste kaupmeeste vastu sõjaline sõjaline valveteenistus linnas organisatsioon igal tsunftil oli kaitsta oma kindel müürilõik relvade omamise kohustus (N: amb 100 noolega) usuline ühing igal tsunftil oma kaitsepühak oma kabel või altar kirikus
Hinnatimad ametimehed olid näiteks rätsepad, pagarid või maalrid. Käsitööliste kutseühingud Tsunft käsitööliste kutseorganisatsioon, millel on oma põhikiri Oldermann tsunftijuht Skraa tsunfti põhikiri Tsunftiusundus kord, mis lubas mingil kutsealal töötada ainult vastava tsunfti meistritel Vusserdajad ja pööningujänesed mittekuuluvad ja salaja ametit pidavad käsitöölised Tsunftid Tsunftideks nimetati käsitööliste koondisi, kuhu kuulusid ühe käsitööala meistrid. Eraldi tsunftid olid näiteks kullasseppadel, rätsepatel, vööseppadel ja paljudel teistel ametimeestel. Skraast kinnipidamist jälgiti väga rangelt. Ühiselt muretseti toorainet ja toodangule turgu. Seltsielu tsunftis Tsunfti liikmeks võisid saada vaid meistrid nemad ka otsustasid uute liikmete vastuvõtmise üle.
Reformikatsed Absolutistliku monarhia raames · 1774-Louis XVI-sobimatu valitsemiseks. (Marie Antoniette), viljaikaldus · Turgot- rahanduse peakontrolör-kaotada tsunftid ja feodaalsed privileegid, maksustada aadlikud ja kirik. · 1776-Necker, peakontrolör. Kokkuhoid õukonna pillamises. Võlad suurte protsentidega. · 1788- Pr. Suurtes võlgades, raha puudus.Kutsuti kokku generaalstaadid. Revolutsiooni algus. Asutav Kogu · Kolm seisust- aadlikud, vaimuliked, lihtrahvas · 5. Mai 1789- esimene istung · 17. Juuni- Rahvuskogu -> 9.juuli Asutav kogu. · 11
Arvan, et kõrgkeskajal alguse saanud kaubanduslik areng nendes linnades on teinud neist ka tänapäeval olulised kaubanduslikud keskused. Selle üheks näiteks võib tuua Londoni, mis on üks suurimaid kaubanduslinnu Euroopas ka tänapäeval. Kaubanduse ja käsitöö areng tõi kaasa majanduslike ühingute tekke. Tekkisid gildid- kaupmeeste ja käsitööliste seisuslikud ühendused ja tsunftid- käsitööliste kutseühendused. Suurkaupmehed moodustasid omaette ühingu suurgildi.Gildid ja tsunftid kontrollisid tootmist, kehtestasid reeglid kvaliteedile, määrasid kindlaks hinna ja keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud(tsunftijänesed). Seda reguleeris põhikiri ehk Skraa. Tsunfti siseasju otsustasid tsunftimeistrid. Gildidel ja tsunftidel olid oma kabelid ja kaitsepühakud. Nende liikmed moodustasid linna kodanikkonna. Arvestades seda, kui palju väidetavalt tsunftijäneseid trahviti ning toetudes selle aja Skraale võib oletada, et kõrgkeskaeg oli väga reegliterohke ajajärk.
linnafoogtiga 4. Linnade rahvastik · Suurtes linnades oli juhtiv positsioon sakslaste käes · Seetõttu oli ka linnades ametlik asjaajamiskeel alamsaksa keel · Arvuline ülekaal oli kohalikul rahval · Esimese põlve linlane sarnanes pigem talupojale ("mittesakslane") · Tavapärane oli ka saksastumine 5. Gildid ja vennaskonnad · Linnaelanikud said hüvesid erinevatesse ametkondadesse kuulumise teel ( tsunftid ja gildid ) · Gild keskaegne ametiühendus · kaitses oma liikmete huve · korraldas seltsielu · pakkus vajadusel abi ja toetust · hoolitseti leskede ja orbude eest · Gildide hulgas oli tähtsaim linna kaugkaupmehi ühendav Suurgild · Vallalisi kaupmehi ja selle ühendas Mustpeade Vennaskond
Sepal oli kasutada vaid ääs ja kõik oma oskused õpiti isalt, kes omakorda õppis neid oma isalt ja nii edasi. Käsitöömeister oli isik, kes töötas oma töökojas ja oli selle peremees. Temale kuulusid tööriistad kui ka toodang. Tema abimeheks olid õpipoisid, see oli lihtne amet, kus tuli vaid aidata peremeest. Et oma töökoda rajada pidi olemas olema oma tööruumid ja tööriistad ning pidi valmistama piisavalt head tööd, et see sobiks. Käsitöölistest tekkisid tsunftid. Eraldi tsunftid olid näiteks kangrutel, kullasseppadel, rätsepatel ja paljudel teistel ametimeestel. Tsunfti liikmeks võisid saada vaid meistrid. Nemad üheskoos otsustasid uute liikmete vastuvõtmise üle. Niisuguse ametimeeste ühenduse sisekord oli väga range. Iga väiksemgi samm, mida üks tsunftiliige teha tohtis ja ei tohtinud, oli kirjas tsunfti põhikirjas ehk skraas. Selles oli näiteks öeldud, millal võis hommikuti tööd alustada ja millal tuli lõpetada
18. Käsitöö ja käsitööline Kui palju käsitööalasid võis keskaja linnas olla? 14.15 saj inglismaa suuremates linnades üle 100 ametiala, väikelinnas seevastu kõigest 2040 ametit. Saksa Veneetsiaks kutsutud Nürnbergis tegutses 16. sajandil koguni 141. Millised käsitööalad olid keskajal rohkem ja millised vähem hinnatud+ Auväärseimad olid kullasepad, paremate ametite hulka kuulusid ka rätsepad, kukkursepad, pagarid, maalrid, klaassepad. Auväärsemaks tõstis neid eelkõige materjal, seejärel kui peen tööoli ja kui pikaajalist väljaõpet see vajas. Madalamalt hinnati linakangruid, saunamehi, habemeajajaid. Miks tekkisid keskaja linnas tsunftid? Tsunftide tekkimist tingis käsitööliste vajadus kaitsta ühiselt oma huve. Eelkõige sooviti kõrvaldada igasugust konkurentsi. ...
tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. 2. Vana-Liivimaa riigid: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. 3. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. 4. Jüriöö ülestõus, selle põhjused ja tagajärjed. 5. Keskaja ühiskond Eestis: läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. 6. Keskaegsed linnad Eestis: linnade teke, valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa Liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. 7. Kirik ja kultuur: vaimulikud ordud ja kloostrid. Reformatsioon. Õpilane seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: Vana-Liivimaa, Liivi Ordu, vasallkond, mõis, teoorjus, pärisorjus, sunnismaisus, adramaa; teab, kes olid: Lembitu, Kaupo, piiskop Albert ja kroonik Henrik, ning iseloomustab nende tegevust. 1. RISTISÕJA EESMÄRGID: Paavsti soov levitada ristiusku Saksa Rahva Püha Rooma Keisririigile maade juurde vallutamine
kuuluma kaupmeeste hulka Raad sekkus kodanike isiklikku ellu (liigse priiskamise piiramine) 16.saj-l rae poolt olid rõivakorrraldused ette kirjutatud (milliseid rõivaid üks või teine seisus tohib kanda) Linnade rahvastik Liivimaa suurtes linnades (Riia, Tallinn, Tartu) oli juhtiv positsioon sakslaste käes Gildid ja vennaskonnad Keskaegne ühiskond oli korporatiivsed (ametialased ühendused) Gildid Tsunftid Gildid Kaitsesid oma liikmete huve Korraldasid seltsielu Pakkusid häda korral abi ja toetust Gildide seas oli tähtsaim Suurgild (kuulusid kaugkaupmehed) Mustpeade vennaskond (kuulusid vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid) Väikegildid (kuulusid käsitöölised) Käsitöö Liivimaa linnade elus suurt osa mängis transiitkaubandus Tsunftid Korraldasid väljaõpet Kaitseid turgu Kontrollisid toodete hindu ja kvaliteeti Skraa Tsunfti põhikiri, mis määras
SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON Põhjused: · Tõsised ühiskondlikud probleemid 1. õigused 2. varaline kihistumine · Keskaegsed tsunftid · Ei oldud rahul kuninga olemasoluga 1. aadlikud tahtsid rohkem võimu 2. talupojad polnud rahul tõusvate maksudega 3. rikkad kodanikud olid vaimustunud valgustusest 17.06.1789 Rahvuskogu 09.07.1789 Asutav kogu 14.07.1789 Bastille kindluse vallutamine 04.08.1789 "kaotati" feodaalkord ja privileegid 26.08.1789 IKD Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon 10.10.1789 võeti vastu seadus ... 20.06
Linnade kujunemisega sai läbi naturaalmajanduse ajajärk Linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres(Rooma,Marseilles) Kesk jaLääne Euroopas,said mitmedlinnad alguse vanadest Rooma asulatest Linna asukoha puhul polnud pealmine mitte varasema asula olemasolu, vaid paiknemine soodsas kauplemiskohas Linnade sisekorraldus Linn moodustas omavalitsusliku kogukonna,eesotsas oli linnanõukogu,kuhu kuulusid rikkad kaupmehed ehk patriisid Gildid ja tsunftid toimisid omavalitsuslike erialaühendustena:kontrollisid tootmist,kehtestasid reeglid kvaliteedile,määrasid kindlaks hinnad. Paljudes linnades moodustasid tsunftide ja gildide liikmed linna kodanikkonna. Linn ja senjöör Kogu maa kuulus keskajal maaisandale Maaisandad soosisid linnade teket,lootes nende kasvavalt elanikkonnalt makse. Senjöörid sageli kinnitasid linnale linnaõigused,seadustiku,mille alusel linn oma elu korraldas
kleitide lubatava pikkusega. · Hospital Vaeste ja haigete jaoks mõeldud. Sinna korjati kokku need, kes ei suutnud ise elatist teenida. Tavaliselt elasid sellised hoolekandeasutused annetustest, kuid neil võis ka olla oma sissetulekuallikas, nt maavaldus. · Hansa liit Läänemere ääres tegutsevate saksa kaupmeeste vennaskond, mis kujunes välja XIV sajandil. Sellel oli ka võimuorgan hansapäev. · Tsunft Käsitööliste vennaskond, Tsunftid koondusid omakorda suurematesse organisatsioonidesse ehk Gildidesse. · Gild kaupmeeste või käsitööliste organisatsioon linnas, ühes linnas oli tavaliselt rikastest kaupmeestest koosnev suurgild ja peamiselt käsitööliste väikegild. · sedööver Kui õpipoiss oli piisavalt õppinud, tuli tal valmistada meistritöö ehk sedööver. Seda hinnati väga rangelt. 2. Teemad · Linnade tekkimine LääneEuroopas
hääletussüsteemi pärast, riigikassa tühi. Rahvuskogu: 17. juuni 1789 kolmas seisus lahkus. Asutav Kogu: 9. Juuli 17891791 kolmanda seisusega ühines osa aadlikke ja vaimulikke ning lubati rajada uus riigikord konstitutsiooiline monarhia. Tähtsamad aktid: kaotati sisuslikud eesõigused, võrdsustati kõigi maksustamine ja pääs riigiametitesse, talupojad vabastati teotööst, kaotati kirikukümnis, kirikumaade müümine kõigile soovijatele, kaotati tsunftid, inimese ja kodanikuõiguse deklaratsioon, 1791 a põhiseadus konstit. monarhia e võimude lahusus. Seadusandlik Kogu: 17911792 Muutused parlamendis: parempoolsed monarhistid konst monarhia, vasakpoolsed zirondiinid vabariik, ultravasakpoolsedmontanjaaridvabariik (lihtrahva huvid), jakobiinide klubi montanjaarid ja zirondiinid. Teiste riikide suhtumine: Euroopa monarhid kuulutasid revolutsioonilisele Prle sõja Ingl, Preisimaa, Austriarevolutsioonisõjad+ Prlt põgenenud aadlikud. SK
17. Missugustes Euroopa piirkondades tekib eritipalju linnu? Kesk- ja Lääne-Euroopas 18. Milline linn oli Euroopas elanike arvultesikohal? Millised Lääne-Euroopa linnad jäid kusagile 100 000 elanikupiirimaile? Esikohal Konstantinoopol, siis Veneetsia, Firenze ja pariis 19. Kust on tulnud Eestiski kasutusel olnudlinnavalitsuse nimi raad? Saksa keeles nõukogu on Rat. 20. Mida kujutasid endast privilegeeritud kaupmeeste ja käsitööliste korporatiivsed ühingud? Gildid ja tsunftid toimisid omavalitsuslike erialaühendustena. Nad moodustasid oma liikmetest linna kaitsesalku, korraldasid ühissöömaaegu, osalesid ühiselt linnapidustustel. Neil olid oma kabelid ja kaitse pühakud. 21. Kes olid maaisandad, kellel kuulus maa? Milliseks kujunesid linnade suhted maaisandatega? Nt. kuningad, feodaalid. Maaisanda ja linna vahekord määrati kindlaks kokkulepetega, mis sätestasid elanike õigused ja kohustused. Väiksed linnad
Valitsuse sekkumine majandusse pigem vähendab kui suurendab majanduslikku aktiivsust.) Colberti järglasena finantside peakontrolörina 1770ndatel aastatel teostas ta oma reforme valgustatud absolutismi vaimus. Ta arendas edasi seda, mis Colbert oli alustanud. Colbert: * pooldas tsentraliseeritud manufaktuuride rajamist * püüdis süstematiseerida ja ratsionaliseerida riiklikku kontrollaparaati majanduse üle. Poliitiline olukord oli muutunud soodsamaks. Ta suutis likvideerida tsunftid ja kaotada viljakaubanduse sisetollid. Erinevalt Quesnayst pööras Turgot rohkem tähelepanu kaubandusele, tööstusele, pangandusele. Turgoti ühiskondlik jaotus: * Töölised * Kapitalistid Ta laiendas vaba konkurentsi põhimõtet tööandjate ja töövõtjate suhetele. See läheneb määratlusele tööjõud kui kaup. Füsiokraatide koolkonda iseloomustab: Nad... ... pooldasid moderniseeritud monarhiat (kuningas on orkestri juht, kes dirigeerib teiste kujundatud muusikat). ..
söögiküna , kuid sigadele toiduks kõlbasid ka tänavale visatud jäätmed ja solk. Linna ilme parandamiseks hakati keelama sigade pidamist seespool linnamüüre ning see pidi jääma eeslinlaste elatisalaks. Vanadest traditsioonidest oli raske lahti rabeleda. Valdavalt asus enamik linnu mere, järve või jõe ääres , olid omad kaluridki olemas, kes varustasid linna kalaturgu ja müüsid osa oma saagist ka kaupmeestele väljaveoks. (PILT: keskaegsest linnapildist) 4. Tsunftid ja gildid Olulise osa keskaja linlastest moodustasid käsitöölised, kes kuulusid kohustuslikult tsunftidesse. Tsunfti moodustasid mingi kindla käsitööalaga tegelejad, kusjuures vastava ala arenedes või toimuda kitsam spetsialiseerumine ja sellega seoses uute tsunftide moodustumine. Tsunfti põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle.
perekondadeks, s.t perekonnad, kellest võiks rae liikmeid tulla. Linna omavalitsus tekkis tihti maahärra valitsuse kõrvale. Linnakodanikud koondusid gildidesse ja tsunftidesse, mis olid nii ametialased kui vaimulikud ühendused, tihti olid nad omavahel ka sulandunud. Olid käsitöölistetsunftid, kuid samas olid ka gildid, kuhu kuulsusid nii käsitöölised kui kaupmehed. Valitsevad suurkaupmehed moodustasid sageli omaette priviligeeritud ühingu suurgildi. Gildid ja tsunftid toimisid omavalitsuslike erialaühendustena: need kontrollisid tootmist, kehtestasid reeglid kvaliteedile, määrasid kindlaks hindu ja keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. Kõike seda reguleeris vastav põhikiri ehk skraa. Ühtlasi moodustasid nad oma liikmetest linna kaitsesalku, korraldasid ühissöömaegu, osalesid ühiselt linnapidustustel. Sageli olid tsunftidel ja gildidel omad kabelid ja kaitsepühakud. Tsunftisiseseid asju otsustasid nende täieõiguslikud
LINNADE MAJANDUS: KÄSITÖÖ JA KAUBANDUS Majandusharud Linnaelanike põhilised elatusalad olid käsitöö ja kaubandus, kuid hariti ka põldu, peeti loomi ja tegeleti aiandusega. Loomi peeti ka linnatänavatel. Tegutsesid kalurid, kes müüsid oma saaki nii linnas turul kui ka kaupmeestele väljaveoks. Tsunftid ja gildid Tsunfti põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Kehtis tsunftisundus, mille kohaselt ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata käsitööga tegeleda. Tsunftijänes tsunftiväline käsitööline Skraa õpipoiss, sell, meister, vanem Juhtiv osa tsunftides kuulus tsunftimeistrile. Ühe linna käsitöötsunftid moodustasid käsitööliste gildi. Kaupmeeste ühendus oli tavaliselt Suurgild.
Seisuslike eesõiguste kaotamine Võrdsustati kõigi seisuste maksustamine Talupojad vabad teotööst Kirikumaade riigistamine 1790. aastal kaotati aadliseisus Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon 1798. aastal võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" Deklaratsioon oli eeskujuks paljudele teistele riikidele Esimene põhiseadus ehk konstitutsioon Konstitutsiooniline monarhia Võimude lahusus Seadusandlik Kogu Kaotati sisetollid ja tsunftid Seadusandlik kogu Seadusandlik Kogu 745 saadikut Jakobiinid Monarhia pooldajad Soo TÄIDESAATEV SEADUSANDLIK KOHTUVÕIM VÕIM VÕIM Vetoõigus seadustele SEADUSANDLIK KOGU
· Kohtumõistmine TSUNFTID-käsitööliste ühingud. Korraldasid väljaõpet, kaitsesid turgu ning kontrollisid hinda ja kvaliteeti. Tsunfti kuulumine oli kohustuslik. Tsunftiväliseid käsitöölisi nimetati tsunftijänesteks. Hierarhia: 1)Õpipoiss 2)Sell 3)Meister Sedööver-meistritöö GILD-keskaegne ametiühendus. Kaitses oma liikmete huve, korraldas seltsielu, pakkus vajadusel abi ja toetust, hoolitseti leskede ja orbude eest. Ühe linna tsunftid koondusid tavaliselt Väikegildideks. Gildid hulgas oli tähtsaim linna kaugkaupmehi ühendav Suurgild. Vallalisi kaupmehi ja selle ühendas Mustpeade vennaskond. Kaubandus oli koondunud põhiliselt kahte suurde piirkonda- Vahemeri kui Euroopa ja Põhja- Aafrika ühendustee ning Lääne-ja Põhjamere piirkond. HANSALINNAD- Lääne-ja Põhjamere piirkond. Eestis Tallinn, Pärnu, Tartu ja Viljandi. Koge-uut tüüpi laev, millega veeti kala, soola, teravilja, vaha, karusnahku, vaske ning rauda
sõltumatuse senjööridest Linnade juhtimine Linna juhtis raad, mille liikmete arv sõltus linna suurusest Raad ise enda tegevuse eest palka ei saanud Rae ülesanded Koguda linna sissetulekuid Kindlustada heakord Suuremates linnades mündidi raha Kohtumõistmine Väiksemades linnades pidi raad jagama võimu maaidandate poolt määratud linnafoogtiga Hoolitsemine kirikute ja koolide eest Tsunftid ja gildid Korporatiivne ühing Kontrollisid tootmist, kehtestasid reegleid, määrasid hindu ja vajadusel keelasid ka tootmise Tsunfid ja gildid liikmed olid linna kodanikkond Moodustasid liikmedest ka linna kaitsesalke Muud linnaelanikud Sunnimaine talupoeg- sai isiklikult vabaks, kui elas aasta otsa linnas Ohud linnas Rotid ja kirbud 6 Ikaldused ja nälg Koos palju inimesi- ebasanitaarsed
Sama ulatuslikud vastlajoodud Papagoilaskmine Maikrahvipidu Käsitöö Liivimaa linnade elusoon oli transiitkaubandus Siia jõudis palju kvaliteetseid importkaupu Transpordiga seotud erialade rohkus suuremates linnades Käsitööharusid oli küllalt palju (14. sajandil Tallinnas ligi 60 käsitööala) Välisturule orienteeritud käsitööharud olid nõrgemalt esindatud Tsunftid Tsunftidesse koondusid linnakäsitöölased Nende raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti Igal tsunftil oli oma põhikiri ehk SKRAA Tsunfti liikmeks astumine eeldas abiellumist Meistrikandidaadil tuli meistrikoha saamiseks korraldada teistele tsunfti meistritele joodud Veneetsia klaaspeeker 14.sajandi algusest. Koonilise põhjaga, 9-13 cm kõrged. Kujutatud on kolme pühakut kaks naist ja üks mees
kolima Pariisi kesklinna. Aastal 1789 kaotati seisuslikud eesõigused, võrdsustati maksud ning vabastati teotöölised. Paljud aadlikud lahkusid Prantsusmaalt. Sügisel alustati kirikumaade riigistamist, 1790. aastal kaotati aadliseisus. 1789. aastal võeti vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". Seal tunnistati kõik inimesed võrdseks ja kõrgeima võimu allikaks rahvas. Aastal 1971 lõi Asutav Kogu põhiseaduse. See sätestas võimude lahususe. Kaotati sisetollid ja tsunftid. Riigi uueks võimuorganiks sai Seadusandlik Kogu, mis koosnes 745-st saadikust.Revolutsiooni süvendamist pooldavaid saadikuid Seadusandlikus Kogus hakati nimetema jakobiinideks. Jakobiinide kihutustöö tagajärjel toimus Pariisis 1792. aasta augustis väljaastumine. Vallutati kuningaloss, kuningas arreteeriti, kuna teda süüdistati sidemetes Prantsusmaalt põgenenud aadlikega. Louis XVI-st tehti kodanik Louis Capet. Rahvas võitis.
kariloomad. Kõige lugupeetavamad linnakodanikud olid keskajal jõukad kaupmehed, kes valisid endi hulgast linnaelu juhtimiseks raehärrad ja bürgermeistrid. Keskajal olid moes mitmesugused ametiühingud: abielus kaupmeeste ühenduseks oli Suurgild, vallalistel Mustpeade gild. Käsitööliste ühendusi kutsuti tsunftideks ja neid oli väga palju. Ühe eriala käsitöölised, kes elasid ühes ja samas linnas, moodustasid ühingud - tsunftid, kus valvati selle järele, et igaüks teeks korralikult ja eeskirjade järgi oma tööd. Ilma ühingu loata ei olnud kellelgi võimalik meistriks saada ega oma töökoda avada. Oma tsunft oli näiteks rätsepail, lihunikel, seppadel, müürseppadel ja paljudel teistel. Tsunfti kuulumine oli käsitöölistele kohustuslik. Käsitööliste tsunftide ühenduseks linnas oli Väikegild.
KORDAMINE TURGOT Rahanduspea kontrolör, suure Prantsuse võla välja tulemiseks: *Kaotada kõik senised feodaalide privileegid *Kaotada tsunftid *Maksustada aadli ja kiriku *Vabaks vilja- ja leivakaubandus Halva viljasaagi tulemusena saadeti ta erru. NECKER uus rahandus kontrolör, 1776. aastast. Tema reformid: *Õukonna pealt kokkuhoida *Laenamine * 5. mai 1789 generaaltaatide kokkukutsumine. Kehtestada üleriigiline maamaks. DANTON revolutsiooni üks juht, kelle eestvedamisel kõlasid 10. augustil Pariisi häirekellad, puhkes rahvaülestõus, mille käigus vallutati kuningaloss
valiti 745 saadikut. Kuninga kukutamise ja hukkamise põhjused: Kuningas oli jakobiinide arvates reetur Kuninga saatus otsustati avalikul hääletusel Rahvahulga õhutusel andsid paljud saadikud hääle hukkamise poolt Kolmepäevase kohtupidamise tulemus: ühe häälega mõisteti kuningas surma (tapeti giljotiiniga) Kuningas oli pooldanud monarhiat, sel hetkel pooldati vabariiki Riigi juhtimine: Konstitutsiooniline monarhia Võimude lahusus, kaotati sisetollid ja tsunftid,, muudeti senist haldusjaotust, Asutav kogu lõpetas tegevuse Vabariik Rahva ülemvõim ning kodanike võrdõiguslikkus Jakobiinide diktatuur Revolutsioonilise valitsuse kohuseid täitis Päästekommitee. Tapeti kõik, kes ei tõestanud oma ustavust revolutsioonile (40 000 inimest) Direktoorium Poliitiline amnestia,uus põhiseadus (seadusandlik võim Seadusandliku korpuse käes) Täidesaatev võim (direktoorium) oli valitsuse käes Jakobiinide teostatud terrori tagajärjed ja põhjused
· 1558 1583 Liivisõda Sõja käigus hävisid Liivima keskaegsed linnade piirid ja sõja järel läks Eesti alad Rootsi ja Poola kätte 5.Linnad, kästiöö ja kaubandus · Eestis oli 9 linna Tallinn, Tartu, Rakvere, Narva, Viljandi, Paide, UusPärnu,VanaPärnu,Haapsalu · 4 Hansalinna Tallinn,Tartu,Viljandi,UusPärnu · Linnavalitsemine Raadi kuulusid bürgmeister, sündik, linnafoogt · Kaupmeeste ühendused, väikegildid ja tsunftid · Peamine väljeveo materjal teravili · Peamine sisseveo materjal sool 6.Valitsemine, suhted kohalikega · Pingelised suhted VanaLiivimaa riikide vahel Ordu ja Taani vahel , Ordu ja Piiskopkondade vahel · Läänistamine Toimus Taani ja Piiskopkondade aladel, Ordu valdustes ei toimunud · Rahvuspiirid langesid kokku seisuste piiridega Linnakodanikud olid sakslased, feodaalid olid sakslased ja talupojad olid eestlased
Sõlmiti ka linnade liitusid, kes tahtsid vabaneda Rooma ja Saksa keisrite mõjuvõimu alt. Mõnel liidul see õnnestus ja tekkisid linnriigid, näiteks Toscana ja Lombardia. Linna eestotsas oli linnanõukogu, kuhu kuulusid rikkad kaupmehed. Linnaelanikudkoondusid ametite kaupa gildidesse ja tsunftidesse, mis kontrollisid tootmist, jälgisid kvaliteeti ja kehtestasid hindu. Kes tsunfti ei kuulunud, ei võinud midagi toota ega müüa. Tsunftidel oli ka põhikiri skraa. Gildid ja tsunftid korraldasid linna kaitsmist, pidasid koos pidusid ja neil oli isegi oma kabelid ja kaitsepühakud. Linna kodanikkonna moodustasidki gildide ja tsunftide liikmed, kuid otsuseid tegid rikkad kaupmehed. Vaesusid, kes olid äsja linna saabunud, ei võetud kohe kodanikeks. Kaubandus toimis mitmel viisil. Lähikauplemine toimus, kui talupojad tulid linna toiduainetega, mida vajasid linnaelanikud ja vastu said talupojad käsitöökaupu, mida toodeti linnades.
naistel. Revolutsiooni ajal oli jakobiinidel tähtis kõrge moraal ja patriotism. Nad edendasid seda ka rahvale. Moraali tõstmiseks keelati lõbutüdrukutel ilmuma õue ja saatma armeed sõjakäikudel, ähvardati surmanuhtlusega. Patriotismi nimel loobuti isiklikest huvidest. Inimesed võtsid selle omaks ja läksid võitlema interventide vastu. Revolutsiooni ajal majanduses olid väga suured probleemid. Likvideeriti tsunftid, millega kaasnes vaba turumajandus. Keelati tööorganisatsioonid. 1794. aastal Termidoorid kaotasid jakobiinlikuid majandusse sekkumise vahendeid, see tõi kaasa kalliduse kasvamise, inflatsiooni, toiduainete varustamise järsku allakäiku. Pärast revolutsiooni ja selle lõpu aastatel Prantsusmaal algas majanduslik kasv ja ta hakkas aktiivselt sõdima. Prantsusmaa sai väga tööproduktiivseks riigiks, suutis säilitada maid, mis olid ära võetud aadlikutelt ja kirikult
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
