tasandikul on kliime parasvöötmeline ja suhteliselt kuiv. Huang He kevadised üleujutused, mis sageli on äraarvamatud ja hukatuslikud, niisutavad ja väetavad maapinda viljaka mudaga. Pinnasest tingitult on seda läbiv jõgi iseloomulikku kollast värvi ja see on andnud Huang He´le ka nime (tõlkes Kollane Jõgi). Lõunapoolne Jangtse voolab aasta läbi märksa rahulikumalt, kliima on siin subtroopiliselt soe ning niiske, kuid pinnas seevastu tunduvalt vähem viljakas. Seetõttu sai Hiina tsivilisatsioon alguse põhjapoolsel Huang He tasandikul. Alles meie ajaarvamise algul, kui põlluharimised arenesid õpiti Jangtse jõgikonna klimaatilisi eeliseid täiel määral ära kasutama. Sellest sai Hiina majanduslikult arenenuim ning kõige tihedamini asustatud piirkond. 2. Riiklus ja ühiskond 2.1 Tsivilisatsiooni teke ja esimesed riigid Alates V aastatuhandest eKr tekkis Hunag He äärsetel küngastel põlluharijate asulaid, mille elanikud kasvatasid otra, nisu ja hirssi
1. Küklaadide tsivilisatsioon 3200-1100a e.m.a. Tegevusalaks põlluharimine, karjakasvatus. Iseloomulikud tunnused - .... . Arheoloogilised leiud Kreeta ehk Minose ehk Minoiline kultuur 2000-1400a e.m.a. Tegevusalaks põlluharimine, karjakasvatus, ülemerekaubandus (keraamika). Iseloomulik sõjaliste joonte puudumine, naiste domineerimine ühiskonnas, härja kultus. Keskusteks lossid, mille otstarve oli majanduskeskus, võimu ja usu keskus. Lossid olid kindlustamata. Lineaarkiri A. Tsivil. lõpp maavärin või vulkaanipurse. Mükeene ehk Hellaadiline kultuur 1600-1100a e.m.a Iseloomulik sõjakus, Kreeka kultuuri matkimine, ühtne riik puudus, Egeuse mere kontrollimine. Linnad puudusid. Valitses valitseja ja sõjapealik. tsvil. lõpp 1200 a. Tume ehk Homerose ajajärk 1100-800a e.m.a. Raua kasutuselevõtt, väljaränne Väike- Aasiasse. Iseloomul...
võimude poolt tagatud sotsiaalset stabiilsust, mis võimaldab majanduse segamatut arengut. Üha ohtlikumaks võimudele on muutumas äri ergutamise tõttu tekkinud kasvavad käärid rikaste ja vaeste elustandardi vahel ning kasvav rahulolematus ametnike korrumpeeritusega. Vaesed talupojad protestivad korruptsiooni, keskkonna saastamise ning maade äravõtmise vastu suurprojektide elluviimiseks. Sotsiaalset stabiilsust võib ohustada ka kasvav töötus. AJALUGU: Hiina tsivilisatsioon tekkis erinevates piirkondlikes keskustes Huanghe jõe ja Jangtse jõe orgudes neoliitikumi ajastul. Traditsiooniliselt peetakse hiina tsivilisatsiooni hälliks Huanghe jõge. Hiina kirjalik ajalugu algas Shangi dünastiaga (u 1700 u 1046 eKr). Shangi dünastia ajast pärinevate vanas hieroglüüfkirjas olevate ennustusluude vanimaks vanuseks on radiosüsiniku meetodil dateeritud 1500 eKr. Hiina kultuuri, kirjanduse ja filosoofia alused arenesid välja Zhou dünastia (1045-256 eKr) ajal
pea, oli selle jumala püha loom (näiteks Horose püha loom oli pistrik). Egiptlased arvasid, et peale surma kaalutakse nende hing (süda) ära. Võrdluseks kasutati sulge. Kui süda oli kergem kui sulg, siis oli hing vaba ja sai teha seda edasi, mida tegi enne surma. Kui hing oli aga raskem kui sulg, siis sõi deemon selle hinge ära. 5. Kultuur Egiptlastel kujunes kiri välja umbes samal ajal kui ka tsivilisatsioon. Kasutati hieroglüüf kirja, kus üks hieroglüüf võis tähendada mõistet või häälikute kombinatsiooni. Kuna hieroglüüfe oli palju ja nende kijutamine oli tüütu kasutati neid ainult poliitiliste ja religioossete sisuga tekstide kirjutamisel. Kirjutati enamjaolt papüürusele. Hariduse saamine oli Egiptuses privileeg. Kirjutada oskas ainult umbes 1% kogu elanikkonnast. Enamjaolt sai hariduse ainult ülikute lapsed, harva võis kooli sattuda ka keegi lihtrahvast
Apolloni kaksikõde.Sümbolid nool, oda ja hirv. 8. Ares- Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal. Sõdurite kaitsja. Inimesed ei armastanud Arest ning isegi jumalad vihkasid teda. Sümboliks oda, kull ja koer.Ta oli ka jumalata sepp. 9. Athena- Zeusi tütar, tarkusejumalanna.Sündis Zeusi peast.Oli Ateena linna kaitsejumalanna, samuti käsitöö kaitsja. Sümboliteks öökull, madu, kiiver ja oda. Athenast peeti väga lugu.Tema kaitse all olid kindlused ja linnad ning nendega koos peaaegu kogu tsivilisatsioon ja teda austati ka kui tarkusejumalannat. 10. Apollon- Zeusi poeg, valguse- ja ennustusjumal, keda samastatud ka päiksejumal Heliosega.Apollonit peeti korra, selguse, vaimuelu, eriti kunstide kaitsjaks. Sümboliks lüüra ja loorber.Oli üks kreeklaste armastatumaid jumalaid. 4. Kes olid ja millepoolest paistsid silma/olid olulised järgmised isikud: DEMOKRITOS oli vanakreeka mõtleja, antiikaja atomismis esindaja. 5.-4- sajandil atomistikakoolkonna filosoofide seas oli tuntuim Demokritos
Mis on kultuur? Üldiselt intellektuaalide seas ajaloos kultuuri loob ja mõistab üle keskmise andekas- vähemus. Etnoloogias ja kultuuriantropoloogias (edaspidi: KA) kõik inimtegevuse avaldused. Ehk, mis on kultuur? Madal e. mass ei ole? Vs KÕIK on. Edward Tylor (1832-1917) kompleksne tervik, teadmised, seadused, tavad, uskumused, kunstid jne (jätab avatuks, olemuse jätab seletamata). KÕIK ük liikmete poolt loodu. KOLLEKTIIVNE. Leslie White (1900-1975)- kehaväline, ajutine kogum. Sõltub sümboliseerimisest (esemed tavad, rõivad, rituaalid, keel, mängud, sündmused) inimene muudab kultuuriks läbi väärtustamise. Melville Herskovits (1895-1963) inimese poolt loodud osa keskkonnast (kas siis see pole, millel omistame tähenduse, loome rituaali aga mis algselt pole inimese loodud? Segane..) Tänapäeval sõltub kontekstis. KA algas Ameerikas (uuriti ka põlisrahvaid ameerikas, aga levis arvamus, et mustanahalistel pole kultuuri), sotsiaalantrop...
eKr.). Pärast üht ülestõusu lasi Nebukadnetsar II Jahve templi hävitada ja suurem osa riigi elanikest küüditati Babülooniasse (nn. Paabeli vangipõli). 6. saj. eKr. lubati heebrealastel kodumaale tagasipöörduda, kuna enamik neist olid endiselt Juuda riigi elanikud, siis hakati neid nimetama juutideks. Iisraellastel kujunes välja ainujumalakultus e. monoteism, kus ainujumal Jahvet peeti maailma loojaks ja valitsejaks. India tsivilisatsioon kuni eurooplaste tulekuni India asub Hindustani poolsaarel Lõuna-Aasias. Põhjas on India piiriks kõrged Himaalaja mäed, lõunas tungib ta suure kiiluna Inida ookeani. India põhjaosas voolavad kaks suurt jõge, lääne pool Indus ja ida pool Ganges, mis algavad Himaalaja mägedest. Umbes VII at eKr. sai Induse ja selle lisajõgede piirkonnas alguse viljelusmajandus, mis oli sinna levinud tõenäoliselt lääne poolt nn. viljaka poolkuu piirkonnast.
mille paljud jumalused on levinud mujalegi, näiteks Tiibetisse ja Sri Lankale. Oluline joon india uskumuste ja maailma ennustamatusest kõrgemale tõusta, et leida tõde ehk nirvaana, saada virgunuks. Väljakaevamised on tänapäeval toonud ilmavalgusele tõendid näiteks selle kohta, et inimesed, kes elasid Induse orus tsivilisatsiooni ajal, kummardasid mõtlusega seonduvat jumalust. 2. aastatuhandel eKr varises Induse oru tähelepanuväärne tsivilisatsioon kokku aarialastest sissetungijate pidevate rünnakute all. Aarialased ehk "õilsad inimesed " uskusid paljudesse jumalatesse, vaimudesse ja deemonitesse. Paljusid aarialastest sissetungijate jumalaid austatakse Indias tänase päevani. Siiski on ilmsiks tulnud ka mõningaid Induse oru tsivilisatsioonist pärit uskumusi. VANA -INDIA VanaIndi riik tekkis Hindustani poolsaarel. Indias on väga mitmekesine loodus: maailma kõrgemad mäed ja mäestikud, laialdased
Anubise maski. Puust kirst või "muumiaavutlar" oli mõeldud balsameeritud keha kaitseks. Suurema kaitsuse nimel ja tähtsuse rõhutamiseks asetati mõned kuninglikud muumiad kahe või enamagi kirstu sisse. Aastail 1336-1327 eKr valitsenud noore vaarao Tutanhamoni surnukeha asus kohrutatud kullast kirstus. Amuletid pidi uskumuse kohaselt omanikule hauataguses elus õnne tooma. Palsameerijad panid neid muumiate sidemete vahele. Võim. Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse 5000 aastat tagasi, kui algas vaaraode valitsemine. Nad muutsid egiptlased rikkaks ja võimsaks rahvaks, keda imetleti kõikjal vanas maailmas. Nad käskisid ehitada jumalate auks templeid ja endi jaoks hauakambreid. Mõned vaaraod, näiteks Pepi ||, asusid troonile väga noorelt ja jäid sinna paljudeks aastadeks. Pojad pärisid isadelt võimu. Vaaraode naised olid samuti olulisel kohal, kuid valitsesid harva riiki. Meistrid valmistasid kauneid asju vaaraole ja tema perele
e. Kr. Kreeta vallutanud Peloponnesosest tulnud ahhailaste saagiks. Ateena traditsioonis väideti, et legendaarne kuningas Theseus vabastas ateenlased Kreeta võimu alt. Tsivilisatsiooni keskpunkt nihkus mandrile, Mükeenesse. Avastajad: Schliemann (Trooja Väike-Aasia läänerannikul) 1871. ja Evans 1900. (Knossos legendaarse kuningas Minose labürintpalee prototüüp) Mükeene kultuur ja perioodid Asustuse jäljed - 1550. Tsivilisatsioon 1450 (sideaineta suurtest kiviplokkidest kindluspaleed, keskset õue ei ole). Mükeene Lõvivärav. Kullassepakunst (portreelikud surnumaskid, inkrusteeritud relvad), pronkssirbid. Lineaarkiri B silpkiri, ahhaia keele arhailine kihistus, s.t., et Peloponnesosele jõudnud indoeurooplased hakkasid oma keelt kirjutama Egeuse kultuuri kirjamärkidega, pärineb ~ 1300 e. Kr., desifreeriti 1952. Nendes tekstides mainitakse Zeusi ja Herat (juba paarina), Poseidonit, Artemist, Hermest jt
Ehnatonile. Puudus vajadus preestrite järgi. jumalate kindel süsteem puudus vaaraod peeti jumala maapealseks kehastuseks jumalate ja lihtinimeste vahendajateks olid preestrid inimene jätkab oma elu tavapärasel viisil ka pärast surma -> matuserituaalid -> keha säilitamine -> Osirise kohtu 3000 eKr oli välja kujunenud hieroglüüfkiri, ehitati püramiide, tekkis Egiptuse tsivilisatsioon 26. saj eKr vaaraod Cheops, Chephren ja Mykerinos rajasid Gizasse suured püramiidid 14. saj eKr Ehnatoni ja Tutanhamoni valitsemisaeg 30 eKr Egiptus langes Rooma riigi võimu alla Champollion desifreeris Rosette'i kivil olevad hieroglüüfid 11-aastaselt Hufu, Hafra ja Menkaura (Cheops, Chephrin, Mykerinos) 26. saj eKr ehitatud püramiidid Hatsepsut 15. saj eKr naisvaarao -> kaubandusretked Thutmosis III 15. saj eKr, suur ehitaja, suurim Egiptuse valduste laiendaja
Kreeka mõju suurenes veel pärast Kreeka emamaa vallutamist 2. sajandil eKr. Kui roomlased vallutasid Kreeka sõjaliselt, siis kreeklased alistasid Rooma kultuuriliselt. Roomlaste üks teeneid ajaloos on just kreeka kunstipärandi säilitamine (Kuuse Väike kunstiajalugu: Sissejuhatus). Lääne-Rooma keisririik sai lõpu 3.-5. sajandi rahvasterändamise ajal, kui 476. aastal langes viimane keiser. Sellegipoolest pani Rooma tsivilisatsioon aluse keskaegse Euroopa arengule. Ligi tuhandeks aastaks jäi püsima Ida-Rooma keisririik, mida ajaloos tuntakse Bütsantsi nime all (Kuuse Väike kunstiajalugu: Sissejuhatus), (Kõiv 2006: 137). 4 Tähtsamad valitsejad Roomas ja nende ajal loodud ehitised: · Julius Caesar Caesari Foorum, Circus Maximus · Augustus Pont du Gard · Flaviuste Colosseum, Tituse triumfikaar
tegelikust ametikohalt kui auastmelt. Ja nüüd saabubki kätte see oma tegelike võimete ja piiride ületamine, ja seda eriti siis, kui satutakse asendame eriti tähtsal kohal olevat isikut. Loomulik on kõik uus ja huvitav närvekõditavalt erutav ja oma uusi volitusi on vaja ka proovile panna, kuid kuskil peab ju piir olema. Paraku tavaliselt seda piiri lihtsalt pole, või kui on, siis see tavaliselt ei kehti. Arvan, et selle põhjus peitub selles, et kaitsevägi kui organisatsioon, ja tsivilisatsioon kui tavaelu on üksteisest kindlalt eraldatud. See tähendaks lihtsamalt öeldes seda, et see mida ma teen kaitseväes ei lähe tsiviili ja vastupidi. On kaks omavahel täiesti erinevat maailma, mida omavahel eriti siduda pole võimalik, kuna mõlemates kehtivad " omad seadused". Kuid sellisel käitumisel on ka teine pahupool, nimelt, et sellise suhtumisega võivad kannatada saada inimeste vahelised suhted. Teda on, et küll kunagi tuleb tagasi inimene keda asendati, ning seejärel peab isik,
saj-ks olid välja kujunenud asteekide, maiade, olmeekide ja inkade kultuurid. · Kuni 16.saj-ni arenesid täiesti eraldatuna muust maailmast. MAIAD · Templiriigid, mida valitsesid preester-valitsejad. · Kultuuri tihe side religiooniga (inimohvrid) · Astmikpüramiidid · Matemaatika, astroloogia (tänapäeva kalender, kuu- ja päikesevarjutused jne.) · Ideogrammiline kiri, kirjutati vasakult paremale · Ei tuntud tugevaid metalle INKAD · 12.-15.saj L-Ameerika suurim tsivilisatsioon: Peruu ja Tsiili territooriumil. · Pealinn Cuzco, riiki valitses Sapa Inka · Põllumajanduses terassipõllundus, karjakasvatus (laamad) · Tunti pronksi. · Kirja ei tuntud. Kasutati KIPU-sid. (need nöörid ;)) · 1532 vallutasid Hispaanlased kogu riigi. · Väga kõrgele arenenud tarbekunst ja arhitektuur hävitati hispaanlaste poolt. ASTEEGID · 13.-16.saj Kesk-Ameerikas Mehhiko territooriumil · Pealinn asus Texoco järve tehissaartel
KONTROLLTÖÖ II KORDAMINE Perioodid ja lühiiseloomustus · Küklaadide tsivilisatsioon 3200-1100 a e.m.a, tegeleti põlluharimise ja karjakasvatusega, kunstiks olid marmorist kujukesed ja seinamaalid. · Kreeta ehk Minoilise ehk Minoiline kultuur 2000-1400 a e.m.a, tegeleti karjakasvatusega, põlluharimisega, ülemerekaubandusega; sõjakad jõud puudusid; lineaarkiri A; keskusteks olid lossid (Knossos), need olid ümbritsetud linnaga, ebasümmeetriline, ruumid asetsesid ümber siseõu; losside otstarve majanduskeskus,
Ajalugu 1 Suurte maadeavastuste põhjused Suurte maadeavastuste suurimaks põhjuseks oli leida kaubatee Euroopa ja India vahel. Kuna araablased võtsid idamaiste kaupade hindadelt mitmekordselt vaheltkasu, hakati otsima laevateed. Eelkõige olid maadeavastuste eesotsas kas Hispaania või Portugali meresõitjad, kuna neil oli juba kogemusi ja riik panustas ka omalt poolt. Kuna polnud teada täpset maakera suurust arvati, et tee Indiasse võib kulgeda nii ida kui ka lääne poolt. Tegelikkuses olid asjalood teisiti. Aafrika ja ekvaatori kohta esinesid ka mitmed legendid. E Esimene etapp oligi seotud Aafrika lääneranniku tundmaõppimisega. Esimesena hakkas seda tegema portugali meresõitja Henrique Meresõitja, kes ei jõudnud oma merereisiga eriti kaugele. Ekvaator ületati esmakordselt 1471 aastal. Esimesest tõsiseltvõetavast meretee leidmisest võime me rääkida 1487-1488 aastatel, kui Bartolomeu Diaz esimese eurooplasena purjetas ümber Aafrika lõuna...
Praegune teaduslik metodoloogia loob meile maailmast puuduliku, ühekülgse ja tugevasti vaesestatud pildi. Meile on kättesaadavad kõik uuritava objekti kõige pealiskaudsemad aspektid, aga kõik, mis teeb objekti inimlikult huvitavaks, tähenduslikuks ja tähtsaks, jääb märkamata. Materialistliku teaduse ülemvõim on halb, sest: 1. kui puuduv pidev uurimine sellistes ,,ebateaduslikes" küsimustes nagu ,,mis on inimese eksisteerimise mõte ja eesmärk", langeb tsivilisatsioon veelgi sügavamasse masendusse. Küsimus on selles, et ,,inimene ei ela üksnes leivast" 2. teaduslike uuringute metoodiline piiramine Universumi kõige välisemate ja materiaalsemate aspektidega muudab maailma tühjaks ja mõttetuks 3. paljud probleemid muutuvad lahendamatuks, sest inimese kõrgemad vaimsed jõud kõhetuvad, kui neid ei kasutata (tarkuse tootmiseks)
) Elanike tegevusalad: põlluharimine ( ilma kunstliku niisutuseta ) kaubandus ( mererööv? ) Ühtset riiki arvatavasti ei teki NB! Arenenud laevandus ja ümberkaudsete merede kontroll viib tsivilisatsiooni üldise rahumeelsusele! Kreeta kultuuri allakäik: ~1 500 eKr. - toimus vulkaanipurse Thera saarel. MÜKEENE KULTUUR Mükeene kultuur ( 1 600-1 100 eKr.) : ~1 600 eKr. Kujunes Mandri-Kreekas välja Mükeene tsivilisatsioon. Elanike etniline päritolu indoeurooplased; tänapäeva kreeklaste esivanemad. Kultuuri nimi tuleneb linnast Peleponnesose poolsaarel. Mükeene kultuuri mõjutused Kreeta Minoiliselt kultuurilt: ~15. saj. eKr, pärast Minoilise kultuuri allakäigu algust tungisid kreeklaste esivanemad Kreetale ja allutasid selle. Kreeklaste sõjalise edu aluseks peetakse sõjavankrite kasutuselevõttu. Ühiskonna- ja kultuuritasemelt madalama arengutasemega kreeklased võtsid üle
saj. pKr Antiikaja muusika Teine kontrolltöö: Keskaeg 5.saj 17. saj. Varajane keskaeg 11. saj. (kirikumuusika) Klassikaline keskaeg 16. saj. (ilmalik muusika) Hiline keskaeg 16. saj. Arevestus: Renessanss 14. saj. 17. saj. Stiiliperiood: romaani, gooti, renessanss Sissejuhatus: Kultuur ladina keeles cultura, harimine, viljelemine Jüri Lotman: Kultuur on peegel, kus vaatavad vastu Homo Sapiensi saavutused. Kultuuri loovad inimesed ja see luuakse neile. Alterseitse: Kultuur see on tsivilisatsioon. Kultuur Vaimne, seotud mõttetegevusega Materiaalne, nähtav, katsutav, tajutav Vaimne sotsiaalselt toimida läbi materiaalse kultuuri. Kultuur on järjepidev, mis edastatakse põlvkonnalt põlvkonnale, ajastult ajastusse kultuurikeele abil. Suhtlemiskeel: kunst, muusika, keel Haridus ja hariduse omandamine oluline, et oleks see emakeelne. Suur roll Jesuiitide gümnaasiumil, Treffneril (1883)
aastal ning siis jagati riik tema kahe poja vahel: Karlmann sai Austraasia ning Pippin Lühike Neustria. 732.aastal tungisid Frangi riiki Hispaaniast Omaijaadide väed. Karli väed kohtusid nendega Poitiers´ ja Tours´i vahel, mistõttu konflikti on nimetatud nii Poitiers`, kui ka Tours`i lahinguks. Frangi väed võitsid araablasi ja hiljem nad enam nii kaugele ei tunginud Karli võitu on peetud maailmaajaloos otsustavat tähtsust omavaks, millega päästeti Euroopa kristlik tsivilisatsioon moslemite pealetungist. Kuid viimasel ajal on tähelepanu juhitud sellele, et Omajaadidel polnud sel hetkel konkreetseid vallutusplaane ja tegu oli pigem sügavale Frangi riiki ulatunud rüüsteretkega. Võimalik, et Karli 737. aastal saavutatud võit araablaste vastu oli tunduvalt otsutavama tähtsusega kui Poitiers´oam, kuid see ei saanud niivõrd tuntuks. Pippin Lühike Pippin Lühike oli Frangi riigi kuningas ning Karl Martelli poeg. Ta valitses Frangi riiki aastatel 741-768
Mükeene kultuur 1600 1100 eKr Mandri-Kreeka lõunaosas 2.2. Kreeta kultuuri (2000 1400 eKr) kujunemine: Kreetal ja seda ümbritsevatel väiksematel Egeuse mere saartel kujunes pronksiajal Egiptuse ja Ees-Asia kõrgkultuuridelt saadavate mõjutuste tulemusena III ja II at vahetusel eKr välja omanäoline tsivilisatsioon. Erinevalt teistest varasematest kõrgkultuuridest (Egiptus, Mesopotaamias, Induse kultuur, Hiinas) pole Kreeta tsivilisatsiooni loomises mingit rolli suurte jõgede olemasolul. Selle loojate etniline päritolu on senini teadmata ning kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Kreeta kultuuri paralleelnimetus minoiline kultuur pärineb legendaarselt (Kreeka müütidest
konsonantide järjestust sõnas. Pikemaid sõnu kirjutati mitme hieroglüüfiga. Seadusi hakati kirja panema, see tähendas, et seadused ei levinud enam ainult suuliselt, vaid olid ka kirja pandud. 7. Mille poolest erines Mesopotaamia riiklus ja kultuur Egiptuse omast, millest tulenesid erinevused? V: Mesopotaamial olid tihedamad suhted naabritega aga neil tuli ennast ka sissetungide eest tihedamini kaitsta. Mesopotaamia tsivilisatsioon oli Egiptuse omaga võrreldes vähem suletud ning seal toimusid aja jooksul ka suuremad muutused. Kuna Mesopotaamia ei olnud nii suletud, siis mõjutasid tema kultuuri rohkem ka naaberrahvaste kultuurid. Veel erinesid kirja poolest Egiptuses kasutati hieroglüüfe Mesopotaamias kasutati aga kiilkirja. 8. Sumerite linnriigid: kus asusid, millised olid tähtsamad linnad, kuidas valitseti, millise panuse andsid kultuuri arengusse?
TERVE AJALUGU (Autor: Ilmar Uduste A13) (Rohelise lehe põhjal) 1) Tsivilisatsioonide kujunemine Ajalooperioodid: · Muinasaeg (8 miljonit 3000 eKr) - kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg · vanaaeg (3000 eKr 476) - Vana-Idamaad (st Egiptus, Mesopotaamia) - Vana-Kreeka + Vana-Rooma = antiik · Keskaeg (5. 16. saj.) · Uusaeg (1600 1900) · Lähiaeg ehk uusim aeg (20. saj; 1914 1991 Antiikaeg = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma Tsivilisatsioon hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond · Primaarsed tsivilisatsioonid - Kujunenud sõltumatult · Sekundaarsed tsivilisatsioonid - Saanud mõjutusi Sumerid (3000 2500 eKr) - vanaaja rahvas; kõrge kultuuritasemega rahvas; eepos ,,Gilgames" Kiilkiri; ratas; vanker. Akadi riik (2300 2100 eKr) sumeri kultuuri edasikandjad; akadi keel ...
Mesopotaamia asub Pärsia lahte sumbuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk-ja alamjooksualal (kreeka keeles jõgedevaheline maa), kus inimesed muutusid paikseks 8. aastatuhandel eKr. Kuna vihma sadas väga harva, siis põllumajandusega oli võimalik tegeleda ainult tänu kunstlikule niisutamisele. Maavaradelt vaene, ainult savi ja pilliroog (nn. savitsivilisatsioon). Seoses kivi, puidu ja metallide hankimisega suheldi naaberrahvastega, s.t. et olid välismaailmale avatud ning seetõttu oli muutuv tsivilisatsioon. Iga suurem sumerite linn (tuntumad Ur, Uruk, Kiš jt) moodustas omaette sõltumatu linnriigi, millel oli oma kaitsejumal. Tema auks oli ehitatud linnriigi keskele astmiktempel e. tsikuraat. Alguses oli kõrgeim võim preesterkonna käes, mis hiljem koondus kuningale (sõjapealik ja kohtunik). Sumerite religiooni, kirjandust ja kunsti jäljendati ka pärast selle rahva sulandumist teiste rahvaste hulka. Umbes 2500 eKr
edenes kaubavahetus), seaduste üleskirjutamine, tihedad välissidemed (idamaad), rahaks höbemündid, üksteisest söltumatud linnriigid (Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa) · Kirja olemasolu: kreeka alfabeedi loomine · Vaimne tegevus: Homerose eeposed (Ilias, Odysseia), religioonikeskused (Delfi, Olümpia), olümpiamöngud (776, usu- ja spordiüritus). barbar mittehellen, kes räägib arusaamatut keelt Kreeka uus tsivilisatsioon erines Kreeta-Mükeene ajajärgu poolest: · ühiskonna- ja riigikorraldus oli vähem reglementeeritud ja tsentraliseeritud, st lossivalduste asemel tekkinud linnriikides oli vöimalus ka rahval riigi korralduses kaasa rääkida. · riigiasjade vahetul korraldamisel ei kasutatud kirja sellises ulatuses nagu varem lossides lineaarkirja. Kreek-Pärsia söjad Pärsi riik (kujunes 6. saj eKr) vallutas Väike-Aasia lääneranniku, kus olid ka hellenite linnad.
surematu maailmas ning nägi teda vana ja väetina. See pani teda mõtlema, kas surematus on siiski ihaldusväärne. Vanamees annab Gilgamesile taime, mis muudab ta surematuks, kuid too paneb selle maha, minnes ise ujuma ja selle sööb madu. Gilgames näeb mao peal, et taim toimis, kuid teist tal enam ei olnud ning jäi lootma, et teda mäletatakse pärast tema surma tema vägitegude tõttu. Vana-Kreeka usund Kreeklaste tsivilisatsioon kujunes välja ~2000 a eKr. Tekkinud tsivilisatsioon sai mõjutusi ümbritsevatelt aladelt (sh. Egiptuselt ja Mesopotaamialt). Tsivilisatsioon jaguneb perioodideks: Kreeta-Mükeene ajastu, pronkisajal kukkus kokku ~1200 a eKr Kreeka hiilgeaeg 8-5/4. sajand Esmalt tekkis tsivilisatsioon Kreeta saarel, kus elasid minoilased, kes kreeka keelt ei kõnelenud. Mandril, Kreekas, elasid kreeklased. Kui mandrikreeklased Kreeta vallutasid, võtsid nad üle sealse usundi. Kreeta- Mükeene tsivilisatsiooni langusele järgnes nö
Põhja-Kenya on vähem asustatud kui Lõuna-Kenya. Suremus on Kenyas 1.4%, sünimus on 3.9%. Imikusuremus on endiselt väga suur, lausa 44 last sureb 1000 inimese kohta, mis teeb kokku 5.9%. Imikusuremus, sünimud ja suremus on kõik 2006. aasta seisuga. Suur suremus on tingitud ka AIDSi/HIVi suurest levikust riigis. 5 Suurregiooni kuulumine Suurregioonide järgi asub Kenya Mustas Aafrikas. Loodususunditel põhinev tsivilisatsioon ei vastuta läänestumist, kuid ei suuda sellega kaasa minna, kuid tehnoloogiliselt on mõned asjad üle võetud, mitte aga vajalikke muutusi maailmanägemises.Tehnoloogiaajastust mahajäämist näitab ka see, et 1000 elaniku kohta on riigis 9 telerit, 5 autot, 15 telefoni ning arvutid on vaid eliidil. Ajakirjanduses valitseb täielik poliitiline tsensuur. Nii on Mustast Aafrikast saanud katastroofide regioon, mille panud maailmamajandusse on vähetähtis ning väheneb aina.
rohkem kui 5000 aastat vanad. Maiad ja Atlan Ajavahemikus 250 kuni 850 pKr olid maiad Kesk-Ameerika võimsaim rahvas, kes rajas vihmametsadesse suuri linnu. Nende järeltulijad elavad seal tänapäevani. Maiad kuulusid Kesk-Ameerika kõige kõrgemalt arenenud tsivilisatsioonide hulka. Nad tegid silmapaistvaid saavutusi kunsti, arhitektuuri ja matemaatika vallas. Seepärast jääb mõistatuseks, miks nende tsivilisatsioon nii äkitselt kokku varises. Umbes aastal 800 pKr hakati lõuna pool mõningaid linnu maha jätma. Ajaloolased ei ole kindlad, mis oli selle põhjuseks. Aastaks 950 pKr oli enamik suuri linnu langenud. Inimesed elasid oma kodumaal edasi, kuid nüüd juba külades. 13. sajandil toimus uus kultuuriline tõus, kuid 16. sajandil vallutasid maiade maa hispaanlastest sissetungijad. Maiade hieroglüüfilisi käsikirju, nn koodekseid ehk voldikraamatuid on säilinud ainult neli, sest 1562
inimese määratusest välja. Väljajäetuse tõttu tundus valgenahalistele see põnev. Valge inimese kadedus mustanahaliste päris elu vastu, sisemus pääseb valla. Miski/mitteteadvus tungis kultuuri. Jazz sisemise vabaduse, loomulikkuse avaldus. Süüdistati labasuses, primitiivsuses, käitumuslikke aspekte peeti silmas. Muusika rütmid põhjustasid valge noorsoo allakäiku, ebasütsat käitumist. Afroameerika kultuur põhjustab inimeste loomastumist. Eelajalooline transs, milles kogu tsivilisatsioon hävib, kui vaatad kuidas ameerika noored tantsivad mustanahaliste muusika järgi. Neegrite muusika järgi tantsides inimene depersonaliseerub, individuaalsuse piirid kaovad. Primitiivsus. Ühest küljest kui väärtus, teiselt madal ja põlastusväärne. See tegi tollased kultuurilised võitlused huvitavaks. Primitiivsusel kolm tasandit inimese, sotsiaalne inimühiskonna tasand, muusikaline tasand. Primitiivsus inimese mõistes seotud lapseeaga, noorusega
· Hellenistlike suurriike valitsesid monarhid · Kreeka linnades säilisid rahvakoosolekud · Aleksandria- · Luule-loodus, valitseja, armastus · Filosoofia-üksikisiku elu, õnn ja hingerahu · Religiooni segunemine idamaadega · Teadus-matemaatika, astronoomia (kerakujuline maa,) Ptolemaios, Archimedes · Heureka- ma avsatasin (archimedes karjus, kui avastas) Mõisted: ajalooline aeg-koondnimetus inimkonna ajaloole alates kirjalike allikate tekkest tsivilisatsioon kindlal geograafilisel alal paiknev inimühiskond, koos vaimse ja materjaalse kultuuriga primaarne tsilivisatsioon kõrgkultuurid kujunesid ise, abi ei saadud kellegilt, teistest sõltumatult sekundaarne tsilivisatsioon- mõni naaberpiirkond mõjutas nende tsivilisatsiooni teket neoliitiline revolutsioon- tähistab inimkonna üleminekut alastavalt majanduselt (looduse andidest, ei kasvatanud ise midagi) viljevale majandusele (ise istutasid ja kasvatasid)
Chagall alustab Delaunay' sektsiooniliste, tükeldatud piltide kasutamisest analoogiaga ringist ja päikesest kui figuratiivsest elemendist, milles on muidu abstraktne konfiguratsioon värvist ja läheb edasi saavutama pildilist ühtsust läbi motiivi ikestatuse, mis on võetud antud reaalsuse erinevatest maailmadest. Töö neljas sektsioonis domineerivad arhetüübilised looma ja inimese figuurid ning loodus (oksa näol) ja tsivilisatsioon (küla). Jutustust ja teemat ei ole enam vaja; geomeetriline seatus, pildil risti-rästi olevatest diagonaalidest ja kaartest piisab, et teemale korda anda. Siin testitakse kubismi kahte kõige erutavamat vahendit motiivide kõrvutamist ja kindlat läbipaistvust vormides nende võime tõttu realiseerida pilte mälust ning visioone ja fragmente kõige erinevamatest reaalsustest maalis. Lamba pea, selle kontuurid loomas ruumi
VI SEMINAR 10. mai 2014 kl 16.15-17.45 1. Lääne ja Ida õigussüsteemide võrdlemisest. 1.1. Sellise võrdlemise kriteeriumid (ajaloos ja nüüdisajal). 1.2. Kaks maailma: meie ja nemad. Maailmade võrdlus: tõelähedus, lihtsustused ja ennustused. (NB! vt Huntington!) 2. Kaasaegne traditsiooniline õigus. 2.1. Vastuolu ,,moodsa õiguse" ja tavaõiguse vahel. 2.2. Nimetatud vastuolu lahendamisest. 3. Universaalne tsivilisatsioon? Moderniseerumine ja läänestumine. (Vt Huntington!) 3.1. Universaalse tsivilisatsiooni tähendused. 3.2. Universaalse tsivilisatsiooni allikad. 3.3. Lääs ja moderniseerumine. 4. Religioonil baseeruvate õigussüsteemide ja traditsioonilise õigusega õigussüsteemide moderniseerimisest. 5. Vastused Läänele ja moderniseerimisele. KIRJANDUS: 1. Ainekavas esitatud allikad. 2. Comparative Studies in Society and History
muutumise kaudu. Oluline roll njuutonliku maailmavaate levikus oli prantsuse filosoofil Voltaire'il, kes muutis Newtoni ''Printsiibid'' sündmuseks tsivilisatsiooni ajaloos. Võib tuua varjatud paralleele Newtoni ja suure prantsuse mõtleja J.-Rosseau vahel. Newtoni nimi sümboliseerib teaduseks saanud mõistust, Rousseau nimi aga tunnet, ometi kujutavad Rosseau ideed endast Newtoni mehhaanika objekti apoloogiat, keeldu kanda see meetod üle inimsuhete ja moraali meeskonda. Tsivilisatsioon rebib inimese lahti loodusest. Rosseau silmis kulgeb kurjuse ja headuse joon mööda piiri, mis lahutab inimese loodusest. Ka klassikaline saksa filosoofia oli suurel määral mõjutatud Newtoni ideedest. Kanti näol kujutas klassikaline saksa filosoofia endast vastust nendele küsimustele, mida oli püstitanud Newtoni süsteem. Niisuguse vastuse kõige kirkamaks näiteks oli Kanti kosmogoonia, mis vastas küsimusele planetaarsete orbiitide konkreetse kuju põhjustest.
Germaani väepealiku poolt. Keskaja lõpuks peetakse aga aastaid: · 1453.aasta, kui Konstantinoopol vallutati türklaste poolt. · 1492.aasta. Columbus avastas Ameerika. · 1517.aasta, katoliku kirikust eraldus luteriusk. 2. Keskaja põhiperioodid, nende lühiiseloomustus. Tavaliselt jagatakse keskaeg kolmeks põhiperioodiks: 1) Varane keskaeg (4.-5.sajand 10.sajand). Rooma riigilt päritud tsivilisatsioon ja traditsioonid hakkasid tuhmuma. Alguse sai uus elukorraldus- feodaalkord. Lääne-Euroopat hakkas ühendama katoliiklus. 2) Kõrgkeskaeg (11.-13.sajand). Toimusid ristisõjad, tekkis hulgaliselt linnu. Kujunes linna kultuur. 3) Hiliskeskaeg (14.-15.sajand) Raske ja karm aeg (kliima külmenes, mis põhjustas näljahädasid; suured katkuepideemiad; saja-aastane sõda), mille
maakultuur+ 6.Iseloomusta Egiptuse kunsti üldisemalt!Kunst oli seotud surmajärgse eluga,traditsioonilne kunst-ranged reeglid,jumalaid kujutati loomadena+ 7.Too näiteid Egiptuse arhitekuurist!Sambad,hauakamber,templid,+ 8.Kirjelda ja iseloomusta Egiptuse kujutavat kunsti!Egiptuse poosid jne+ 9.Kuidas kujutati inimest egpptuse poosis?+ VANAKREEKA KUNST Egeuse ja Kreeta kunst 3000-1400 e.m.a III aastatuhande lõpuks kujuneb välja Kreeta saarel ja Egeuse mere saartel iseseisev kultuur ja tsivilisatsioon. Religioonist suurt ei teata. Minoiline kultuur(arhitektuur) Lossid Skulptuur-Väikesed jumalanna kujud madudega Seinamaal,akrobaadid sõnnidega,loomad. Mükeene kunst 1600-1200 e.m.a(sõjakaskultuur) Ahhailased võtsid II aastatuhande keskel üle Kreeta kultuuri. Linnad kaitstud müüridega (suured kivid) Arenenud oli tarbekunst (kullasepatöö,keraamika) Vanakreeka kunst 1200 saabuvad doorlased Ühtset riiki ei kujune,tekivad linnriigid polised. Jumalad inimestega sarnased,vigadega
surmanuhtlust. sumerid võtsid kasutusele ratta, kasutasid kiilkirja ja piltkirja, kasutasid vaske Paralleelid vanaaja ja tänapäeva tsivilisatsioonide vahel: kiri / teadus / haridus 2.Vana-Kreeka Ajaloo etapid: 1) Egeuse kultuur: 2000-1100 eKr / ka Kreeta-Mükene kultuur / labürinditaolised lossid / rahumeelne kultuur / loetakse Euroopa tsivilisatsiooni alguseks / hävines u. 12.saj eKr Trooja sõja tõttu 2) Tume ajajärk: 1100-800 eKr / Egeuse tsivilisatsioon oli hävinenud / raua kasutuselevõtt / Kreeka asustus laienes (Egeuse meri Kreeka sisemereks) / kangelasajastu (müütide kujunemine, temale tänu Homerose eepostele (Ilias / Odüsseia) 3) Arhailine ajajärk: 800-soo eKr / 800 eKr tähestiku loomine / tsivilisatsiooni tunnused kõik olemas / käsitöö, kaubandus, meresõit / polis linnriigid Vanas-Kreekas (Ateena, Sparta) / ülekreekalised religioossed keskused: Delfi, Olümpia / 776 eKr esimesed
erinesid üksteisest relvastuse poolest. Mõned olid relvastatud võrgu ja kolmpiiga, teised mõõga, kilbi ja kiivri või pistodaga. Võitlus käis elu ja surma peale. Võidetud tavaliselt tapeti. Ainult harvadel juhtudel, kui kaotaja oli eriti vapralt võidelnud, anti talle armu. Ka võitjad said tavaliselt raskelt haavata. Mõni neist lasti surmakartmatu võitluse eest isegi uuesti vabaks. Inimeste tegevusalad Roomlaste tsivilisatsioon oli kõrgelt arenenud ja ületas selgelt naaberrahvaste oma. Linnadesse olid ehitatud kanalisatsioon ja suured avalikud saunad, linna keskmes asus avar koosolekute väljak. Olid olemas raamatukogud ja õpetlased, teatrid, koolid, arstid, kauplused, kõrtsid, seadused, kunstiteosed, luksuslikud templid, avalikud hooned, mitmekordsed elumajad ja turud, kus valitses uskumatult suur kaubavalik. Mõne üürimaja esimesel korrusel asus pood. Enamasti oli pood lihtne
ideaalis olema. Reaalne kultuur – mide me ise kogeme ja tegelikult teeme. Baasväärtused/kulruurifookus/võtmesümbolid – väärtused, mis on inimestele/gruppidele väärtuslikud läbi aegade. (nende tõekspidamised) igas kultuuris on omad väärtused, mis määravad selle ühiskonna olemuse. Kultuuri unilineaarne valik – metslus – barbaarsus – tsivilisatsioon „Looduslik valik“ – ellu jäävad need, kes suudavad tsiviliseerumise käigus kultuuri säilitada. Difusionism – põhiline idee kultuurinähtuste levitamine, kultuuriaspektide laenamine. 1. Briti koolkond – heliotsentriline difusionism 2. Saksa-Austria koolkond – kultuuriringide teooria 3. Ameerika koolkond – kultuuri areaalide vaheline laenamine 4. Thor Heyerdahl – kultuurielementide levik inimkonna varases järgus
Karate ajalugu minevikust tänapäevani Indiast Hiinasse Traditsiooniliselt on tavaks rääkides karate ajaloost alustada looga munk Bodhidharmast, zenfilosoofia rajajast, kes u. aastal 525 p. Kr. rändas jalgsi Indiast Hiinasse. Peaaegu kõikides budalade ajalugu käsitlevates raamatutes korduva legendi õigsust pole suudetud tõestada, kuid pärimuse järgi võib seda usaldada. Rändavad mungad pidid oskama võitluskunste, sest tihti tuli neil ainult rännukeppide ja paljaste kätega end metsloomade ning vaenulike hõimude eest kaitsta. Rändkaupmehed võtsid sageli oma reisidele ihukaitsjateks kaasa buddha munkasid. Legendi järgi asus Bodhidharma Hiinasse saabudes elama Hunani maakonda Shaolin'i templisse. Seal arendas ta välja liikumisharjutused, millest sai alguse hiina chuangfa. Karate arengus on chuangfal olnud keskne positsioon. On olemas tõendeid selle kohta, et mõningaid chuangfa vorme harjutati Hiin...
turvalisuse tarvis vaja veel rahulikku püsivat kliimat. Äkiliste soojenemiste ja jahenemiste ning sagedaste looduskatastroofide meelevallas on elu peaaegu sama halb korraldada kui sõja ajal. Õigupoolest olemegi kliima poolest ära hellitatud, sest inimtsivilisatsiooni ajalugu on kulgenud pigem erakordselt rahulikus, tavapärases kliimas. Mõnel teisel ajal olekski vaevalt korda läinud seda tsivilisatsiooni luua. Nüüd muretseme põhjendatult, kas mitte tsivilisatsioon ise ka kliima mõjutamise kaudu ennast ei hävita. Pärast viimast jääaega on kliima olnud rahulik Päris muutumatu ei ole kliima ka sellel rahulikul holotseeni jäävaheajal olnud. Meenuvad keskajal valitsenud kliima soodsaimad aastad vahemikus 9001250 ja nn väike jääaeg 15001900. Eriti külm oli Euroopas aastail 15701730, millest omakorda pakaseim aastakümme langes vahemikku 16001609.
Tsivilisatsioonide teke ja Muistne Egiptus I Inimese kujunemine Inimese eellased: Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased, kes polnud puu otsas elamisega nii kohastunud kui näiteks tänapäeva inimahvid. Asunud elama lagedale maastikule, hakkas inimahvlane kõndima kahel jalal. Peaaju arenedes kuijunes temast australopiteekus ehk lõunaahvlane, kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel. Umbes 2,5 miljoni aasta eest kujunes Ida-Aafrikas Homo habilis ehk osav inimene, kes oli õppinud valmistama esimesi tööriistu. Inimeste kujunemisliin jätkus ühe australopiteekuste liigi kaudu Homo erectuste ehk sirginimesena. Pikka aega pidas enamik teadlasi inimese kujunemisel järgimiseks oluliseks lüliks neandertaallasi. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse juba tänapäeva inimestega sarnanev liik Homo sapiens ehk tarkinimene. Tarkinimesed olid arenenud aju ja osavate kätega. Nad ...
loodud, siis on ka teistel planeetidel võimalik jumala loodud elu, toonitas Funes. " Kui me peame maiseid olendeid vendadeks ja õdedeks, miks me siis ei või rääkida vendadest tulnukatest," sõnas vaimulik. Vastates küsimusele, kuidas jääb tulnukatele hinge päästmisega, märkis vaimulik, et võibolla ei vajagi tulnukad oma ideaalmaailmades seda · Tuntud kosmoseuurija ning raketispetsialist Konstantin Tsiolkovski (1857 - 1935 ) kirjutas juba omal ajal: "Meie tsivilisatsioon pole veel küps kosmilis-sotsiaalseiks suheteks. Seetõttu ei annagi maaväliste tsivilisatsioonide esindajad endast märku. Mitte sellepärast, et neid üldse kohal poleks, vaid sellepärast, et meie planeedi elanikud ei ole veel selleks ette valmistatud." Tsiolkovski leidis, et informatsiooni saamine teistelt mõistusega olenditelt ja seda enam nende vahenditu ilmumine võib esile kutsuda suuri sotsiaalseid kollisioone ja vapustusi ning tuua rohkem kahju kui kasu
Rousseau suri Ermenonville'is Prantsusmaal 2. juulil 1778. 4 Vaated Rousseau positsioon valgustuses on olla üleminekufilosoof. Ühest küljest teravdab ta üleskutset suuremale vabadusele. Teisest küljest valmistab ta ette romantilist protesti valgustuse vastu. Ta lisab lääne filosoofiale kolm revolutsioonilist ideed: 1) Tsivilisatsioon ei ole hea ega isegi mitte neutraalse väärtusega, vaid selgelt taunitav nähtus. 2) Me peaksime taotlema nii oma era- kui avalikus elus, et kõik vastaks mitte meie mõistuse, vaid tunnete ja loomulike instinktide nõuetele. Teiste sõnadega elu peab mõistuse asemel juhtima süda. 3) Inimühiskond on omaenda tahtega kollektiivne olend, mis on täiesti erinev ühiskonna üksikliikmete tahete summast. Iga kodanik peab alluma sellele üldisele tahtele. Haridusest
Pärnu Täiskasvanute gümnaasim Euroopa Liidu liikmesriik Malta Referaat Koostaja: Juhendaja: 2008 Sisukord: Sisukord.......................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................. 3 1. Tutvustus.......................................................................................................... 4 2. Loodusolud....................................................................................................... 5 3. Rahvaarv..........................................................................................................5 4. Riigikeel...............................................................................................................
Roomlased Vabadus vastandatud orjusele. Vaba inimene "elab vabalt", ei ole kellegi meelevallas. Orjal, isegi kui teda ei sunnita väga, puudub siiski oma initsiatiiv ning pikaajalised eesmärgid, seega ka väärikus. Vabariigis on kodanikud vooruslikud (patrioodid). Ainuvalitsuse tingimustes kodanikuvoorusel enam kohta pole ning valitseb orjameelsus. Impeeriumist Rooma on militaarriik, kodanikud orienteeritud sõjale. Siiski ei püsi vaid relvade jõul. Ideoloogiaks tsivilisatsioon, eluviis kord, seaduslikkus, luksus ning õigus on roomlaste jaoks inimmõistuse ülim väljendus. Roomlased leidsid, et ka sõda on reguleeritud õigusega. Keskaeg Paulus Armastus sarnane Jumala olemusega ning rõhutab inimsuhteis ligimese armastust. Tagajärjeks indiviidide võrdsustumine läbi Jumala armu vendlus. Augustinus Armastusest Maine armastus, enesearmastus seotud lihahimuga ning omakasuga; sõprused üksikisikutega on kiindumus kaduvasse (Looja arvelt).
ühiskonna probleeme oma aja eesrindlike ideede seisukohalt, see väljaanne koondas oma aja eesrindlikke kuid samas siiski erinevaid inimesi kes ilma entsüklopeediata oleks vaevalt kokku saanud. Pilet nr 2. 1. muistse egiptuse kuningavõim, riigi ja ühiskonnakorraldus. Egiptlased nimetasid Egiptust mustaks ja punaseks maaks, sest Niiluse ääres oli must ja viljakas muld, kuid sellest edasi laius kõrb. Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse 5000 a. tagasi, kui algas vaaraode valitsemine. Vaaraod maeti püramiididesse, mida olid ehitatud terve vaarao eluaja. Pojad pärisid isadelt ameti. Vana-Egiptuse loomismüüt räägib, kuidas päikesejumal Ra saatis jumal Osirise maad valitsema. Egiptlased uskusid, et kõik vaaraod on jumalad. Vana-Egiptuse ühiskond sarnases püramiidile. Orjadel ei olnud mingeid õigusi. Kõige kõrgemal positsioonil oli vaarao,
ühed esimesed, kes oma nime teoste juurde kirjutasid. Kokkuvarisemine 700-800 pKr jätsid Maiad oma suurejoonelised linnad maha ja hakkasid edasi asuma väiksemates külades. Pole täpselt teada miks. 950 pKr oli enamik suuri linnu langenud. 1300-1500 pKr hakkas Maia kultuuri jälle arenema. 16.saj vallutasid maia maa hispaanlastest sisstetungijad. Jääb arusaamatuks nende tsivilisatsiooni järsk kokkulangemine. Muistsete maiade tsivilisatsioon Kesk- Ameerikas, mida eurooplased teavad ligemale pool tuhat aastat on vägagi salapärane, just nagu nende suurepärased teadmised täheteaduses, matemaatikas ja arhitektuuris. Läbi maia ajajärkude on väga hea tundma õppida nende kunstilisi saavutusi, eriti arhitektuuris ning astroloogia valdkonnas. Paraku pidid maiad, kes loodusega nii- öelda käsikäes elasid, alla vanduma võimsale Hispaaniale, millest sai alguse maiade õitsengu lõpp. Lisa informatsioon : http://koolielu
too sõja-ja päikesejumal Huitzilopochtlile inimohvreid, saabub maailma lõpp. Asteegid ehitasid püramiide ja templeid, kus ohverdati vallutatud linnadest võetud vange. Preestrid tapsid lahingutest saadud vangid altaril. Nad lõikasid ohvri rinnast välja veel tuksuva südame, kasutades selleks üliteravast kivist valmistatud tseremoniaalseid nuge. Seejärel kallati jumalate kujud ohvri verega üle. Inkad Inkade impeerium(1438 1535 ) oli viimane suur Kolumnuse-eelne Lõuna-Ameerika tsivilisatsioon. Nende impeerium oli hästi organiseeritud ja see ulatus Andidest Lõnua-Ameerikani. Nende impeeriumi keskuseks oli Cuzco. Väidetakse, et inkade impeeriumi ja selle keskuse Cuzco lõi kõige esimene inka, päikesepoeg Manco Capac. Hiilgeajal, 1525.a paiku, laius impeerium 3500 km pikkusel alal. Inkad olid religioonilt päikesekummardajad. Riigi tipus oli ainuvalitseja Sapa Inca (keiser), keda austati päikesejumala Inti pojana. Usuti, et ta on Intilt saanud õiguse valitseda
Comte’i mõtele toetusid realistid. Impressionism on realismi ekstreemne vorm. Comte’i positivism on aluseks realismile, impressionismile ja naturalismile. Comte’il on positiivne programm. Ühiskonnas on vaja taotleda paremat ühiskonda. Mida peavad haritlased tegema? Usub, et kui mõistust harida, saavad inimesed aru, mis on hea. Ühiskonnas on vaja toetada alturismi (teiste inimeste armastamine), korda, progressi. Positiivne katekismus: iga inimese elus on etapid: 1) nominatsioon ehk nime andmine 2) admissioon (lubamine teiste noorukite seltskonda 3) karjääri nõustamine 4) abielu 5) pensionileminek 63-aastaselt 6) surm, keha tuleb anda lahkamiseks, selleks, et teadus areneks. Kolm aastat pärast surma liidetakse inimese mäletus ajalukku. Progressi uskuv mõtteviis. Positivismi prestiiž langev 19. sajandi lõpul. Marksism: tekib varsti pärast Comte’i teooriat. Kunst kuulub pealisehituse hulka. Pealisehitus sõltub baasist. Seega peaks baas ehk...
KUUKIRI Manly P. Hall Pühendatud Vaimsetele ja Filosoofilistele küsimustele 1.MAI 1934 (Eesti keelde tõlkinud Esoteerilised Õpetused) Kallis Sõber: On möödunud ligi neliteist aastat sellest, kui hakkasin filosoofiast ja metafüüsikast kirjutama ning loenguid pidama. Nende aastate jooksul olen ma pidanud mitmeid tuhandeid loenguid ja avaldanud mõni nelikümmend raamatut ja esseesid. Okultismi õpilased, komparatiivne religioon ning sarnased teemad üle maailma, on mind austanud enda toetusega ja usaldusega. Aastad on toonud üha suureneva nõudluse minu ideede ja õpetuste korraldamiseks ja klassifitseerimiseks nii, et keskmine inimene saaks selle täielikult ära kasutada intelligentsema elukvaliteedi isikliku koodeksi alusena. Käesolevale sotsiaalkriisile eelnenud õitsevate perioodide ajal olid inimesed ökonoomia poolt nii vallatud, e...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
