tugevamaks) ● Saksa koolkond - Friedrich Ratzel (andis geopoliitikale nime, peetakse selle teadusharu loojaks), Rudolf Kjellen, Karl Haushover - Orgaaniline riik ● Saul Cohen -> jagab maailma kolmeks - Geostrateegilised suurregioonid -> India ookean, Ida-Aasia piirkond (Hiina), Eurasian continental realm, jne. - geopoliitiline piirkond - riik ● Ideed: - tasakaal - tuum-perifeeria - tsivilisatsioon Külma sõja ajal kolm maailma: 1) lääneblokk, USA liitlased; 2) kommunistlik blokk, NSVLi blokk; 3) kõik ülejäänud, kes ei tahtnud olla kummaski blokis (suurem osa Aafrikast, Lõuna- Ameerikast, Mehhiko, Iirimaa, Soome, Rootsi). Kultuuriline jaotus ● Kultuur kui muutuja ● Autorid: - Spengler, “Õhtumaade allakäik” - Toynbee, “Uurimus ajaloost” - Huntington, “Tsivilisatsioonide kokkupõrge” Oswald Spengler
suursugusemaks ja pidulikumaks. Rõhutati palazzode üksikosade funktsioone: 1. Korrus massivne ja raskepärane, kannab ülemisi korruseid(kaubalaod jms) 2. Korrus kergemailmsem 3. Korrus kandva funktsioonita õhuline. · Raidkivikunst kivide uuristamine ja nendest kujude tegemine on väga vana kunst. Andide elanikud kasutasid kive kui esmaseid töövahendeid vähemalt 1000 aastat. Chavin'i tsivilisatsioon (alates esimesest milleeniumist enne Kristust) lõi skulptuuriseeria pool-inimest ja pool-looma kujutavate ornamentidega, mis kaunistasid templite seinu. Nende järeltulijad (Recuay) jätkasid kiviskulptuuridega, kuid ei jõudnud samale tasemele oma eelkäijatega. Aja möödudes jõudis ka tekstiil ja keraamika tähelepanuväärsele kunstilisele tasemele ja kivikunst vajus unustusse kuni selle taasärkamiseni Boliivias u. 500a pKr
" Terav süüdistus kultuuriühiskonna vastu. - 1761 Uus Heloise, - 1762 Emile ehk kasvatusest, - 1762 Ühiskondlikust lepingust, - 1776-1778 Üksildase uitaja mõtisklused, - 1782-1789 Pihtimused - Rousseau on üleminekufilosoof: ühest küljest teravdab ta üleskutset suuremale vabadusele, teisest küljest valmistab ta ette romantilist protesti valgustuse vastu. - Ta lisab lääne filosoofiale kolm revolutsioonilist ideed: - Tsivilisatsioon ei ole hea ega isegi mitte neutraalne väärtus, vaid selgelt taunitav nähtus. nähtus. - Me peaksime taotlema nii era-kui avalikus elus, et kõik vastaks meie tunnetele ja loomulikele instinktidele, mitte mõistusele. mõistusele. Elu juhtigu süda. - Inimühiskond on omaenda tahtega kollektiivne olend. Iga kodanik allugu üldisele tahtele. "Inimene on sündinud vabana ja ometi on ta kõikjal ahelais."
Egiptuse tsivilisatsioon kestis üle 3000 aasta. Eluandva vee allikaks on maailma pikim jõgi Niilus, mille orus põhiline asustus paiknes. Niiluse iga-aastaste üleujutuste ajal mudaga väetatud põllud andsid piisava niisutamise korral rikkalikku saaki Vana - Egiptuse vaaraod olid maapealsed jumalkuningad, nende endi seaduste järgi said pärast surma jumalateks. Vaaraode ajastu jagatakse 30 dünastiasse. Kolm põhiperioodi Vana, Keskmine ka Uus riik. Võimaluse korral vaatame vaaraole otsa kas reljeefi või kuju kaudu ja arhitektuuri kaudu. Mõnikord haruldasel kujul ka kuningliku muumia kujul. Üldistatult näema Vana riigi vaaraode jumalasarnastel nägudel enesega rahulolu, Keskmise riigi murest kurnatust ning Uue riigi sõjakate vaaraode jõulisust ja enesekindlust. Nende, viimaste võim Lähis Idas oli nii suur, et P.B.Shelley sõnad "Maailm, mu hiilgust näe ja värise!"peegeldavad tõepoolest nende kõigeväelisust. UUS RIIK - 1567 -1085. Seda mõõd...
lõpetamata töös ,,Eilse päeva lugu", mida peetakse Tolstoi loomingi aluseks. 1851. aasta aprillis sõitis Tolstoi koos oma vennaga Kaukaasiasse ja võttis seal osa sõjategevusest. Seal sai alguse ka korrapärane kirjanikutöö. Autobiograafiline triloogia 1852. aastal ilmus ajakirjas ,,Sovremennik" Tolstoi esikteos jutustus ,,Lapsepõlv", järgnesid 1854. aastal ,,Poisiiga" ja ,,Noorus". Tolstoi oli seisukohal, et inimesed on loomult head, kurjuse on sünnitanud üksnes tsivilisatsioon. Triloogia peategelasteks on lapsed ja loodusläheduse säilitanud talupojad. Haritud inimesed on Tolstoi arvates kaotanud siiruse ja headuse. Samuti on Tolstoi veendumusel, et inimene võib tagasi jõuda kaotatud ideaalini. Lev Tolstoi looming 1850-ndate aastate algul, sõjateema Tolstoi suhtus tollel ajal käimas olevasse sõjasse vastuoluliselt. Tal oli kaks vaadet. Esiteks arvas ta, et kõik halb inimese südames peaks hävinema kokkupuutel loodusega. Teiseks oli ta veendunud, et
lineaarkirja B(tänaseks dešifreeritud). Samuti kultuurikeskusteks lossid. Lossid olid kindlustatu ja ümbrusest puudusid linnad. Losse ümbritsesid kiviplokid. Freskodel domineeris sõjatemaatika. Skulptuuriteoseid polnud (Lõviväravad Mükeenes). Minose kultuur 2000-1400 eKr, Mükeene 1600-1100 eKr. 3. Vana-Kreeka erinevad ajajärgud ja iseloomustus. KREETA-MÜKEENE- pani aluse Euroopa ts ja pani aluse kreeklaste jumalkonnale (panteonile). TUMEAJAJÄRK- 1100-800 eKr, tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati, väljaränne ja tekkisid kolooniad, õpiti hetiitidelt kasutama rauda, eraldatus muust maailmast. Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli põhjalik – purustatud loss ehitati ülesse, rahvaarv kahanes, välissuhted kadusid. ARHAILINE AJAJÄRK- 800-600 eKr, tekkis riiklus ja linnriigid, kolooniad ja kaubanduskolooniad, 776 eKr olid OM (osalesid ainult hellenid ja vabad mehed),
VIHMAGA NIISUTAVATE TSIVILISATSIOONIDE SARNASUSED JA ERINEVUSED Sõna"tsivilisatsioon" tuleb ladina keelsest sõnas civilis ja tähendab suhteliselt kõrgelt arenenud kultuuritasemega ühiskonda. Tsivilisatsiooni tekke eelduseks on varanduslik kihistumine, riiklikuse olemasolu, ühiskondlik tööjaotus, rahva olemasolu ühiskondlik tööjaotus ja kirja olemasolu. Vihmaga niisutavad alad on need, kus põhiline niisutus on vihm. Selleks, et põlluharimine ja saak oleks hea, on vaja sooja kliimat ja piisavas koguses sademeid. Hiljemalt alates II aastatuhandest eKr Väike-Aasia tasandike steppides, Indiani ulatuval mäestike ja kiltmaade vööndil elasid Hetiidid. Hetiidis, lõunas asusid mitmed seedrimetsad. Nende võimu ajal hakati esimesena kasutama tööriistade valmistamiseks rauda, ning õppisid valmistama sellest tööriistu ja relvi. Nende käest levis see kunst teistesse maadesse ning pronksi ei kasutanud pe...
Raamat jutustab poistest, kes sattusid üksikule saarele lennuõnnetuse tõttu. Sündmused juhtuvad II maailmasõja ajal. Saarel ei ole täiskasvanuid ning poistel tuleb oma eluga ise hakkama saada, see aga osutub küllaltki raskeks. Poisid valivad oma juhiks Ralphi, kes peab igasuguseid asju otsustama, kuid Jack on juhi peale kade ja see toob kaasa palju probleeme. Toimuvad mitmed tülid ning Põssa ja Simon surevad ära, mis on teiste laste süü. Saarel unustavad poisid, mis on tsivilisatsioon ja elu muutub täiesti metsikuks. Lapsed mõtlevad välja ka rituaale. Näiteks nad laulsid ümber tule tantsides ja pidasid koosolekuid. Poisid ehitavad endale onnid, et öösel külma eest peitu pugeda. Koosoleku kokku kutsumiseks on merekarp, mida Ralph puhub. Kelle käes karp oli, see võis ka rääkida ning niiviisi anti karp koosoleku ajal üksteisele edasi. Karp oli ka mitmete tülide põhjuseks. Poisid usuvad, et saarel elab koletis ning see ajab neile hirmu nahka. Kuid nad ei saa aru,
Ajaloo vastused 1. Maa oli mägine, kasvatati puuvilju ja oliive. Kuna maa oli mägine, arenes hästi merendus ja samal põhjusel loodi ka kolooniad. Selle tagajärjel alavääristati käsitöölisi ja ülistati põlluharijaid. 2.Kreeta Mükeene periood ( u. 200--1100 a.e.Kr) tekkisid Kreeta saarel lossid ja neid ümbritsesid linnad, kujunes kiri. Alguse sai minoiline tsivilisatsioon, mille tähtsaim keskus oli Knossos. Tume ajajärk(u. 1100- 800 a.e.Kr) Lossid olid hõljatud, kiri ununenud, elanikkonna arvukus vähenenud. Osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere, kus olev maaala muutus kreeklaste püsivaks asumaaks. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast. Suhted naabermaadega olid nõrgenenud. Arhailine periood (u 800-500 a.e.Kr) Kasvas elanikkonna arvukus, hakkasid kujunema linnad, ning ülemkiht. 776 a.e.Kr hakati pidama Olümpiamänge. Hakkas kujunema linnriiklik korraldus, millest tähtsamad olid Sparta, Korintos ja Ateena. Kirjutati üles seadused. ...
KREEKA TEST Arvestuslik töö nr.5 I osa Õpilane: Imre Millert klass: 11K2 Kreeka asukoht on tinginud avatuse muu maailma suhtes. Nimelt asub Kreeka Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel. Kuna ta on mägine ja liigendatud, oli Kreeka sisemiselt killustatud. Kreeka ülesandeks vanaaja perioodil oli oma asukoha tõttu täitis pideva kultuurivahendaja rolli, kuna asus Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel. Kreeka tsivilisatsioon on loonud oma originaalse kultuuri, kuid selle üheks osaks on omakorda otsustavalt mõjutanud kogu Euroopa hilisemat ajalugu ja kultuuri. Põlluharimise alguseks Balkani poolsaarel loetakse VII A. eKr., kuid kreeklaste esivanemate arvatav sissetung Balkanile toimus tunduvalt hiljem umbes 2200-2000 a. eKr. Kreeka ajaloo varasem periood kannab nime Kreeta-Mükeene ajajärk. See eksisteeris aastatel u 2000-1100 eKr. Antud kultuuri käsitletakse eristades kaht osa: 1
2)Ristisõjad olid liiga ohtlikud ja moslemitest vaenlased olid liialt tugevad. 3)Leiti lähemalt tulusamaid ettevõtmisi. Leiti väärikaid tegevusi: Kreko Pürenee poolsaarel ja Balti riigid, sest puudus riik ja tugevad vastased. Ristisõja tulemused või tagajärjed: 1)Eesmärk jäi saavutamata. Pühamaa ja Jeruusalemm jäid moslemite valdustesse. Ida ja Lääne kirik ei ühinenud. 2)Ristisõjas oli vastamisi 3 tsivilisatsiooni. Moslemi ühiskond, Lääne tsivilisatsioon. 3)Islami maailm hakkas konsolideeruma. 4)Kõige rohkem võitsid Itaalia kaubariigid, hakkas Itaalia õitseaeg. 5)Euroopas kasvas usuvaimustus käsikäes usu sallimatusega. Hakati juute vihkama, sest nad olid rikkad, targad ja võtsid vahelt, sellep. Ka tänapäeval neid vihatakse, sest nad on targad noh. Juute vihatakse ka sellep. Et nende käsul hukati Jeesus Kristus. *Hakkasid laialt levima, eriti rikkurite hulgas idamaised luksuskaubad, eriti vürtsid.
Kuna neil olid raskesti lbitavad meahelikud, oli Kreeka tugevalt killustunud ja mitmeteks sltumatuteks riikideks jaotatud. Peamine hendustee oli meri, mille kaudu oldi henduses naabermaadega. 2.Nimeta Kreeka ajaloo perioode, ajasta nad, too vlja iga perioodi iseloomulikud jooned, thtsamad sndmused ja kultuurisaavutused. v: a) Kreeta-Mkeene periood (200-1100 eKr) - minoiline kultuur kreetas, mille thtsaim keskus oli Knossos. Tsivilisatsioon arenes ka Mandri-Kreekas, kus thtsaim keskus oli Mkeene. Kreeklased vallutasid Kreeta saare. 1200 eKr Kreeka tsivilisatsiooni allakik. b) Tume ajajrk (1100-800 eKr) - Kreeka allakik, rnnati Vike-Aasia lnerannikule, nrgad suhted naabermaadega. c) Arhailine periood (800-500 eKr) - Kreekas hakkasid kujunema linnad, lemkiht, iga nelja aasta tagant olmpiamngud, kolonisatsioon, linnriiklik korraldus (nt Sparta, Ateena)
vertikaal. Sõnastus on väga metafoorne, peaaegu mõistukõneline. Enam-vähem sarnases stiilis on ka 1973-75 kirjutatud poeem ,,Hinge tagasitulek" (avaldatud alles 1990), kus autor eneserefleksiivselt kirjutab: ,,kui lihtne on otsida leida metafoor või / kuidas seda eesti keeles peaks nimetama / ja lasta tal minna oma elu elama". Oma poeemi on Kaplinski hiljem iseloomustanud nõnda: ,,See on samaani loveretk, kes peab tagasi tooma kadunud hinge. Hinge on meilt röövinud tsivilisatsioon, millesse oleme sattunud ja mida liigse õhinaga teenime, uskudes, et ta on meile annud vabaduse... Hinge tagasitulek tähendaks ka eestlaste taas-saamist päris-eestlasteks".[2] Minimalistlikku laadi jätkab veel 1982 ilmunud ,,Raske on kergeks saada", aga metafoorsus on siin taandunud. 1985 avaldab Kaplinski luulekogu ,,Õhtu toob tagasi kõik", mis lööb tema eelnenud luuleloomingust lahku. Valitseb pealtnäha lihtne
,,Loomine" ja ,,Aastaajad" on kantud roussoolikust religioonikäsitlusest ja rahvalikust väljenduslaadist. Saksa filosoofid tõid välja uue mõiste ,,kultuur" ja kõnelesid rahvaste kultuurilisest võrdõiguslikkusest. Johann G. Herderi kultuuri-ideed kandis 2 edasi noor Goethe: nende tegevuses arenes välja ,,tormi ja tungi" liikumine. Kultuurist kõneldi kui ,,olemise suurest ahelast". Tsivilisatsioon kummardas mõistust, kultuur vaimu. Kultuur pidi erineva haridus- ja ühiskonnakorraldusega rahvaid ühendama (Vendluse idée Beethoveni IX sümfoonia Finaalis Schilleri oodi "Rõõmule" tekstiga). Haydni 70ndate aastate sümfooniad on "Tormi ja tungi" mässumeelsuse saavutamaks dramaatilist väljenduslikkust kasutas ta oma sümfooniates tollal tavalisest julgemalt minoorseid helistikke, tugevaid dünaamilisi kontraste, ootamatuid, kõnekaid pause. 18
alusmüüris on vaheldumisi kasutatud animismi ja kristlust. Loodususundit muidugi rohkem, sest siin on kõigile selge, millesse uskuda kivid, allikad ja metsatukad olid igaühel käepärast. Raamatust leiame ühtpidi meid vaimustavaid, kuid samas ka meie harjumuspäraste mõttekäikude üle irvitavaid utoopiad, mille üheks olemuslikuks kokkuvõtteks on prognoos tuhandeks aastaks: ,,Superintelligentsete reheahjude tsivilisatsioon avastab planeedi Maa, kuid kahjuks on selleks ajaks kogu inimkond degradeerunud käsnadeks. Hea uudis on see, et käsnad räägivad eesti keelt". Mitmiktaju rikastab. Tõepoolest võib nõnda avatud meeltega inimest ainult kadestada. Autori kui sünesteedi peas ja kehas toimub justkui neuroloogiline ,,klaaspärlimäng" tekib seoseid, milleni ,,tavalised inimesed" kergesti ei ulatu. Ruumi kodustamine ja taimedega kõnelemine
Sõnastus on väga metafoorne, peaaegu mõistukõneline. Enam-vähem sarnases stiilis on ka 1973-75 kirjutatud poeem ,,Hinge tagasitulek" (avaldatud alles 1990), kus autor eneserefleksiivselt kirjutab: ,,kui lihtne on otsida leida metafoor või / kuidas seda eesti keeles peaks nimetama / ja lasta tal minna oma elu elama". Oma poeemi on Kaplinski hiljem iseloomustanud nõnda: ,,See on samaani loveretk, kes peab tagasi tooma kadunud hinge. Hinge on meilt röövinud tsivilisatsioon, millesse oleme sattunud ja mida liigse õhinaga teenime, uskudes, et ta on meile annud vabaduse... Hinge tagasitulek tähendaks ka eestlaste taas-saamist päris-eestlasteks". 5 Proosa 1980. aastate lõpust hakkas Kaplinski avaldama oma luulele lähedast autobiograafilist proosat:
vertikaal. Sõnastus on väga metafoorne, peaaegu mõistukõneline. Enam-vähem sarnases stiilis on ka 1973- 75 kirjutatud poeem ,,Hinge tagasitulek" (avaldatud alles 1990), kus autor eneserefleksiivselt kirjutab: ,,kui lihtne on otsida leida metafoor või / kuidas seda eesti keeles peaks nimetama / ja lasta tal minna oma elu elama". Oma poeemi on Kaplinski hiljem iseloomustanud nõnda: ,,See on samaani loveretk, kes peab tagasi tooma kadunud hinge. Hinge on meilt röövinud tsivilisatsioon, millesse oleme sattunud ja mida liigse õhinaga teenime, uskudes, et ta on meile annud vabaduse... Hinge tagasitulek tähendaks ka eestlaste taas-saamist päris-eestlasteks".[4] Minimalistlikku laadi jätkab veel 1982 ilmunud ,,Raske on kergeks saada", aga metafoorsus on siin taandunud. Aastal 1985 avaldab Kaplinski luulekogu ,,Õhtu toob tagasi kõik", mis lööb tema eelnenud luuleloomingust lahku
Valitseja võim on piiratud. Inglismaa tema suurim eeskuju. Räägib kohtuvõimu lahususest. Kolmas prantsuse valgustaja Rousseau. Radikaalsemate vaadetega, vabariiklane, pooldab vabariiki, mitte enam monarhiat, leiab et eraomandit tuleks piirata, räägib progresseeruvast maksust varanduselt ehk tänapäevaline astmeline tulumaks, kõik maksavad ühe ja sama % eest tulumaksu. ,,Mida suuremad on tulud seda suuremaks läheb % ,, esindab pedagoogikas vabakasvatust. ,,Inimene peab kasvama vabalt ,, tsivilisatsioon on tema arust inimese ära rikkunud. Saksa klassikaline filosoofia Mõjutasid : 1.)empirism, ratsionalism, uusaja õpetused. Saksa klassikud püüdsid neid nagu ühendada. 2.) Valgustuse mõjul. ,, kõik peab olema mõistuse pärane ,, 3.) Prantsuse revolutsioon kestis 10 aastat 1789-1799 Kant kes oli range ja täpne. Keda on nimetatud uusaja Platoniks, platon oli idealist. ,, asi iseeneses" nimetab kant, vastab platoni ideele.
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöötajate põhiteadmiste ja oskuste koolitusprogramm KULTUURIDEVAHELISE ÕPPIMISE VÕIMALUSED JA VÄLJAKUTSED Praktiline töö Juhendaja: H. Sildnik Tallinn 2010 Läbi aegade on eri kultuurid omavahel erinevatel põhjustel kokku puutunud. Rahvusvahelist koostööd on proovitud läbi erinevate organisatsioonide kuid ilmnes, et seda takistasid vääritimõistmised suhtlemises. Seepärast pandi 1960. aastatel alus uuele koolitussuunale, kultuuridevahelisele kommunikatsioonile, mille peamine eesmärk on õpetada eri kultuuridest pärit inimesed omavahel paremini läbi saama. Kultuuridevaheline õppimine ei ole väga laialt levinud mõiste. Peamiselt seostatakse seda tööga rahvusvahelistes noorteprogrammides ja ei osata sellele tähelepanu pöörata igapäevases kontekstis. I...
sumeri kultuurile (teda jah huvitab iidne sumerite kultuur ja ta tegeleb sellega, aga ta ei ole mitte mingi spetsialist, ta väidab seda ise ning ka tema pseudoteadlastest sõbrad), uurides Nibiru planeediga seotut ja NASA andmeid võimalikest artefaktidest Marsil. Ta on olnud külaline arvukates telesaadetes ja raadioprogrammides, andes loenguid kogu maailmas. Martelli põnevad teooriad on huvi äratanud ka peavooluteadlaste hulgas. Martell räägib kuidas teadaolevalt on vanim tsivilisatsioon maailmas sumeritel, kes elasid Mesopotaamias (Mesopotaamia alamjooksul) ja Babülonis (sumerid elasid Sumeris - tänapäeva Iraagi kaguosas) – tänapäeva Lõuna-Iraagis (Babülon asub pigem tänapäeva Kesk-Iraagis). Neil oli kasutusel kiilkiri ja piktogrammid, mida kirjutati keeruliste võtetega (polnud eriti keerulised võtted) savitahvlitele ja isegi lagedele. Arheoloogilised asitõendid hakkasid viitama piiblis olevatele sündmustele – näiteks kujutab
saj eKr. Kreetalaste kiri kohandati LINEAARKIRI B-ks. Kasutati majapidamisaruannete jaoks. Ka selles kultuuri labürindisarnased lossid, mis seekord kindlustatud. Ümbritsetud KÕRGETE müüridega. Ühiskonda juhtis sõjapealik koos sõjalise kaaskonnaga. 1100 eKr hävis ka Mükeene kultuur DOORLASTE rünnaku ja vallutuste pärast. KREETA-MÜKEENE KULTUURI TÄHTSUS Pole otseselt seotud edasise Kreekaga seotud. Jumalate panteon siiski pärineb Kr- Mük, nagu ka vaimne pärand. Oli primaarne tsivilisatsioon. VANA-KREEKA riik ja ühiskond Linnriigid e POLISed. Oli sõltumatu kodanikupõhine keskkond, võisid suured olla. Elanikud eri kihtides. Kogukond tervikuna oli DEEMOS (kr k rahvas). Sealt eraldus suursugusemate kiht, keda nimetati PAREM (aristoi). Ühe linnriigi rahvas = deemos. POLIITIKA oli polise asjadega tegelemine, sellega tegeleti rahvakoosolekul valiti ametnikud ja moodustati nõukogu. Tähtsamad polised: SPARTA, ATEENA, KORINTOS, MÜLEETOS, SÜRAKUUSA
valitsejaid. Võrreldes Egiptusega oli ühiskond vähem stabiilne ja teeb vanaaja jooksul läbi suuri muutusi. Ka riigikorraldus oli vähem reguleeritud kui Egiptuses. Kuningas oli riigis valitseja, sõjaväe juht, seadusteandja, kohtumõistja, riigi ülempreester, jumala esindaja (aga mitte jumal ise!). Kõik Mesopotaamia suurriigid on tekkinud vallutuste teel, aga ei saavutanud Egiptusele omast ranget tsentraliseeritust. Põhiline osa elanikkonnast elas maal, ometi oli Mesopotaamia linna tsivilisatsioon. Mesopotaamias elanud rahvad ja eksisteerinud riigid: 2 1. Sumerid (u 3000-2334 a eKr). Sumeri linnriigid (Ur, Uruk, Kiš) – linnad koos neid ümbritsevate maa-aladega. Linna keskel asus astmeline tempel – tsikuraat. Sumerid rajasid Mesopotaamia tsivilisatasiooni, kuid nende päritolu ei ole teada. Nad tegelesid põllumajandusega, selleks kuivendasid alamjooksu soid. Sumerite kiri – kiilkiri on vanim teadaolev
alluvuses; nüüd nad teevad valitsust. Kui valitsus kord voib järgida kohtu vaimumeid, peab ta nüüd järgima rahva seisukohti". "Riigi idee ja sellest tulenev tööülesannete ideaal muutuvad; ja "riigi idee on halduse südametunnistus" "Demokraatias administreerimist on raskem organiseerida, kui monarhias" 2 LOENG. RIIGITEADUSTE KONTEKST "FUKUYAMA JA HUNTINGTON" Kultuur: Ideoloogia: Riik: Valitsemine: 1. Mis on tsivilisatsioon, erinevad tasadid ja tsivilisatsioonid. Tsivilisatsioon on kultuuriline üksus. Kulaelanikud, piirkonnad, etnilised ruhmad, rahvused, usulised ruhmad on kultuuride heterogeensuse eri tasanditel erinevad kultuurid. On olemas 8 tsivilisatsiooni, Tsivilisatsioonide kokkupõrked toimuvad kahel tasandil: Mikrotasandil (kulgnevad ruhmad mööda tsivilisatsioonide võitlust, sageli vägivaldselt, territooriumi ja uksteise kontrolli all) ja Makrotasandil (eri tsivilisatsioonide riigid
kirjeldusi; Reaalne kultuur avaldub uurija jaoks kultuuris olevate inimeste käitumises, mis ei pruugi kokku langeda nende inimeste kirjeldusega oma tegevusele (tõde ei ole kultuurides ühemõtteline). Etnoloogiateaduse ajalugu Eelkäijad: Antiik-Kreekas (Herodotos), Roomas (Tacitus), maadevastajad-misjonärid 15.-16. saj, Loodusrahvad pakkusid huvi Hobbes'ile ja Rousseau (17. saj), Montesquieu 3 staadiumit: metslus (kütid), barbaarsus (karjakasvatajad), tsivilisatsioon (Euroopa rahvad). 19. sajandi esimesel poolel Euroopa teaduse huvi rahvakultuuri vastu talurahva ja nende pärimuse uurimine. Evolutsionism: sai mõjusaks 1840 50. aastatel.kultuurid on erinevad, sest osa ühiskondi on rohkem arenenud kui teised. See koolkond kujundas etnoloogia ja antropoloogia tekke. 2 · E. Tylor alusepanija, tõi arengu idee üle bioloogiast (Darwin). Kultuurid arenevad
Riiklik korraldus saigi võimalikuks just tänu kirja kasutuselevõtule. 5. Kirjaga kaasnes kõrgkultuur arenenud usulised tõekspidamised, kirjandus ja teadus. 7 Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid suurte jõgede ääres. Kõigepealt toimus see umbkaudu 3000 aastat eKr enam-vähem üheaegselt Mesopotaamias (tänapäeva Iraagis) Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuses Niiluse kallastel. Seejärel tekkis tsivilisatsioon Indias Induse jõe ääres (u 2400 eKr), Vahemeres paikneval Kreeta saarel (u 2000 eKr) ja Hiinas Huanghe jõe orus (u 1700 eKr). Hiljem jõudsid tsivilisatsiooni tasemele Kesk-Ameerika ja Peruu rahvad. Nendes piirkondades kujunesid kõrgkultuurid üksteisest sõltumatult, oma sisemistel põhjustel, neid võib nimetada esmasteks ehk primaarseteks tsivilisatsioonideks. Mujal mõjutas kujunevat tsivilisatsiooni juba algusest peale mõni arenenum naaberpiirkond, seetõttu nimetati
Freud Marcuse kommenteeris seda. Marcuse tahtis leida uut teed, millega maailma muuta. Arvas, et kapitalism toimub suurepäraselt. Kaks peamist teost: 1955 "Erose tsivilisatsioon" 1964 "Ühemõõtmeline inimene" Marcuse Freud'i käsitlus: Mõnuprintsiip vs reaalprintsiip. Nauding ja mõnu pole absoluutsed. Naudingu printsiibi järgimine on selline, mis satub kogu aeg konflikti. Kui inimene oma ihasid järgib, siis loodusseadus(nt meie keha hirmud) takistavad seda. Tsivilisatsioon on loodud inimeste kaitseks, et inimesed ei saaks kogu aeg oma ihadele järgi anda. Marcuse räägib, et meie ühiskond elab puuduses, me ei ela paradiisis, me ei saa rahuldada kõiki oma vajadusi. Reaalsusprintsiip on vastuseks sellele puudusele vms. Kõik ei saa oma ihasid täide viia(vaesed nt). See tuleneb sotsiaalsest ebavõrdsusest. Liiane repressioon inimesed peavad ise oma ihade allasurumisega tegelema. Klassivõitlus teatud kihtide ilmajätmine ihast või selle edasi lükkamine
kuivenduskanalitest. Egiptuse oli väga stabiilne riik. Mesopotaamia sõltus aga suuresti ka teda ümbritsevatest aladest kuna looduslikke tooraineid oli vähe. Mesopotaamia oli väga avatud tsivilisatsioon (head suhted naaberaladega). Egiptusele oli omane valitseja jumalustamine. Mesopotaamia alades olevates riikides (Akadi, Babüloonia, Assüüria) oli kuningate võim sageli piiramatu. Linnaelu oli Egiptuses nõrgalt arenenud, Mesopotaamias aga vastupidi, Mesopotaamia tsivilisatsioon kujunes linnatsivilisatsioonina. Mesopotaamia eripäraks oli savitahvlite kasutuselevõtu tõttu kiilkirja teke. 2. Suured maadeavastused 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi algul Maadeavastuste põhjused ja eeldused. Tähtsamad avastusretked: B. Diaz, V. da Gama, C. Kolumbus, A. Vespuci, F. de Magalhaes. Maadeavastuste mõju Euroopale. Põhjused ja eeldused: Varauusaja maadeavastusi võib vaadelda kui suurt ekituste jada.
Mis on kultuur? Williams - kultuur on üks keerulisemaid asju inglisekeeles. Eesti keeles on seortud põllumajandusega (agriculture) Kultuur puudutab millegi arendamist või kasvatamist. Cultus - seotud religiooniga. 16. Saj alates hakkab kultuur märkima seda, kuidas inimene areneb. Defineeritakse kultuurset inimest: teatavad vaimsed oskused, kombed. Hiljem hakati kultuursust siduma tervete rahvastega ja kultuuri vastaseks sai barbaarsus. 18. Saj hakati rääkima kahest mõistest: kultuur ja tsivilisatsioon, sest need ei olnud samad asjad vaid pigem vastandid. Kultuur puudutas inimese vaimset arengut, maine ja materjalistlik kuulus tsivilisatsiooni alla. Romantism ja Valgustus - mõistuse võit ebausu üle, kõike otsustas mõistuse jõud ja teadmised. I. Kant "söanda teada". Inimese areng ei peatu, sest ta saab alati midagi juurde teada. Renessanss- taassünd. Inimese taassünd inimesena. Inimese positsioon maailmas defineeritakse ümber
Kreeka jumalate ülevõtmisel oli põhjuseks personifitseeritud jumalate puudumine. Roomlased olid küll sügavalt religioossed, kuid väikese kujutlusvõimega. Enne kreeklaste jumalate ülevõtmist olid rooma jumalad ähmased olendid. Neid kutsuti numeniteks mis tähendas jõudu, tahtmist. 9 Eturski kultuuri mõju Rooma kultuur ja ka usund on üht-teist pärinud indoeuroopa- eelselt etruski tsivilisatsioonilt. Etruski tsivilisatsioon jõudis oma arengu tippu VI saj. e. Kr., mil nad võitlesid ülemvõimu pärast Vahemere lääneosas kreeklaste ja kartaagolastega. Nad hõivasid suure osa Korsikat, rajasid Tiberi-äärsete külakeste asemele linna ning ehitasid välja Rooma kesksed asutused nagu Foorumi, Kapitooliumi kindluse ja kloaagi. Etruski Roomas (nimetus pärinebki etruskidelt) olid Juno, Minerva ja Jupiteri templid, veel ühendas etruske jumalanna Voltumna kultus.
Võrreldes Egiptusega oli ühiskond vähem stabiilne ja teeb vanaaja jooksul läbi suuri muutusi. Ka riigikorraldus oli vähem reguleeritud kui Egiptuses. Kuningas oli riigis valitseja, sõjaväe juht, seadusteandja, kohtumõistja, riigi ülempreester, jumala esindaja (aga mitte jumal ise!). Kõik Mesopotaamia suurriigid on tekkinud vallutuste teel, aga ei saavutanud Egiptusele omast ranget tsentraliseeritust. Põhiline osa elanikkonnast elas maal, ometi oli Mesopotaamia linna tsivilisatsioon. 1.1 Asend ja loodusolud Mesopotaamia asub Pärsia lahte suubuva Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ja alamjooksualal. Maavaradelt oli Mesopotaamia ala vaene, hulgaliselt leidus ainult savi ja pilliroogu. Kivi, puidu ja metallide hankimiseks oldi sunnitud suhtlema naaberaladega, mis tõi kaasa avatuse välismaailmale. 2 1.1.1 Loodus 3 2. MESOPOTAAMIA: RIIGID JA ÜHISKOND 2
Kristo Ruuto 7a. Klass Juhendaja: õp. Mait Lind Paikuse 2009 Sisukord SISSEJUHATUS 1. 2. 3. KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS LISAD Sissejuhatus Minu uurimustööks on Hiina.Valisin selle teema seetõttu, et see oli kõige huvitavam ja Hiina oli vanasti kõrgarenenud riik. 1. Vana Hiina e. Muistne Hiina Vana-Hiina oli hiinlaste maa vanaaja hiina tsivilisatsiooni perioodil. Muistse Hiina tsivilisatsioon sai alguse umbes 8000 aastat tagasi, kui inimesed asusid elama Hiina kirdeossa ja kolme jõe kallastele Huang He (Kollase jõe) äärde põhjas, Weihe (Jangtse lisajõgi) äärde loodes ja Jangtse äärde lõunas. Ühe hüpoteesi järgi on hiinlased Huang He ja Jangtse vesistusse idast sisse rännanud. Teise hüpoteesi järgi on hiinlaste ürgkodumaa Hiina praeguse territooriumi keskpaik riigi kahe suurema jõe Huang He ja Jangtse vahel. Nende kahe jõebasseini vahel
Saksamaa), oli sõda Prantsusmaaga (Prantsuse-Preisi sõda), vaenu lõpetas EL 1952. Hakkas levima omariikluse ülistamine, marurahvuslus (sovinism), saab imperialismiajastu üheks põhijooneks. Tuli kaasa koloniaalne jagamine (Aafrika, Aasia, Lõuna-Ameeika), tekkisid emamaad ja kolooniad, majanduslikult ebavõrdsed riigid. Tekkis arusaam, et Euroopa riigid on paremad teistest. 1789 prantsuse revolutsioon, isikuvabaduse tekkimine. XX saj alguses Euroopa tsivilisatsioon, praegu USA kultuuri levik (Iraak, Afganistan). Rahvaste enesemääramise õigus oli 3 suurt riiki (GER, Austria-Ungari, Venemaa). Keeruline oli Austria-Ungaris, palju rahvusi oli koos, kes kõik tahtsid vabaks saada. Positiivne näide oli Norra eraldumine Rootsist 1905. Eesti rahvuslik ärkamine, Vabadussõda, omariiklus 24. Veebruar 1918. Suur osa rahvast Euroopas elas endast sõltumatul alal (kolooniates). Saksamaal polnud suurt rahvaarvu, sest polnud kolooniaid
SISUKORD Sissejuhatus......................................................................3 1. Maltast üldiselt.....................................................4 2. Miks reisida Maltasse..........................................5 3. Arstiabi.................................................................7 4. Ajalugu.................................................................8 Kokkuvõte........................................................................9 Kasutatud materjalid........................................................10 SISSEJUHATUS Euroopas on mitmeid riike, kuhu reisida. Valisin Malta, kuna ta on omapärane oma väiksuse poolest ning temast on huvitav rohkem teada saada. Viimaste aastatega on turism Maltas laialt arenenud. Esimene peatükk räägib Malta asukohast ning kirjeldab üldiselt riiki. Teises peatükis on juttu Malta ilmast, soodsast ajast reisimiseks ja mida Maltas näha võ...
4 kogumik "Eesti teel 21. sajandisse". Antud kogumik tutvustab arengustrateegiaid, uusi ideid, erinevate elualade esindajate visioone ja valikuid Eesti tulevikust. Kogumiku koostaja Ahto Oja ütleb säästva arengu kohta, et uute ja erinevate teooriate eesmärk on kokkuvõttes selline ühiskonnakorraldus, mis tagaks inimese kui liigi säilimise planeedil Maa. Eesmärgiks on säästev, tasakaalustatud ja jätkusuutlik tsivilisatsioon, mitte säästev areng kui asi iseeneses. (Simmer, 2012) Kasutatud allikad 1 Wikipedia (2013) https://en.wikipedia.org/wiki/Sustainable_development [07.04.2013] 2 International Institude for Sustainable Development. http://www.iisd.org/sd/ [07.04.2013] 3 Simmer, M. (2012) Säästev areng Eestis. http://www.bioneer.ee/eluviis/roheline_kontor/aid- 12563/S%C3%A4%C3%A4stev-areng-Eestis [07.04.2013] 4 Blue Sky, M., Lopes, P.A
Keskaeg Euroopas Mõiste päritolu (etümoloogia) ja keskaja piiritlemine Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jääb antiikaja ja uusaja vahele. Ajaloo periodiseerimine antiik-, kesk- ja uusajaks ei ole kõikjal rakendatav, see kehtib ainult Euroopa, isegi Lääne-Euroopa puhul. Euroopa ajaloo n-ö kolmikjaotuse võtsid esimestena kasutusele Itaalia humanistid. Nemad jagasid Euroopa ajaloo kolme perioodi: - klassikaline tsivilisatsioon ehk antiiktsivilisatsioon (Vana-Kreeka ja Vana-Rooma) - keskaeg (kasutati ladinakeelseid termineid medium aevum, media tempestas jm) - uusaeg ehk moderne aeg (see oli aeg, milles humanistid ise elasid) Näiteks kasutas seda mõistet Itaalia humanist, ajaloolane ja riigimees Leonardo Bruni (elas 1370-1444) 1442. aastal ilmunud teoses Historia del popolo fiorentino (Firenze rahva ajalugu). Üks esimesi humaniste, kes seda mõistet kasutas, oli veel paavsti bibliotekaar
mustafiguuriline stiil. Figuurid maalitakse läikiva värviga heledale pinnale. 5.saj ekr hakkas vaasimaalis valitsema nn. punasefiguuriline vaas. Samothrake saarelt leitud " samothrake nike " 190 a ekr. 21.september 2011 Etruskide kunst · Etruskid oli muistne roomlaste-eelne rahvas, mille õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias algas 8.sajandil eKr. · Etruski tsivilisatsioon oli õitsval järjel Toscana küngastel paiknevas kindlustatud linnades. Suur osa meie teadmistest etruskide kohta pärineb hauakambrite seinamaalingutelt ning hauapanustest. · Etruski kultuuri vahendajateks on olnud vanarooma ja -kreeka kunst ja kirjandus. Eriti suur mõju oli etruski kunstil vanarooma kunstile ja kirjandusele. · kunstiteoste peamisteks materjaliks savi
Kirjanike elu ja looming Honoré de Balzac (20. mai 1799 Tours – 18. august 1850 Pariis) oli prantsuse kirjanik. Faktid: 1816-1819 õppis Balzac Pariisis õigusteadust ja töötas samaaegselt advokaadibüroodes kirjutajana,kuid 20-selt jättis aga õpingud pooleli. Esimene kirjanduslik edu tuli 1829. aastal Walter Scottist inspireeritud romaaniga “Šuaanid”. Sellest aastast alates hakkas Balzac kasutama aadlipartiklit “de”. 1825-1827 katsetas ta kirjastaja ja trükikojaomanikuna, kuid ei suutnud katta oma luksusliku elustiili kulusid. Balzac oli oma eluaja lõpul südamehaige ning põdes kopsupõletikku. Looming: “Eugénie Grandet” “Isa Goriot” “Liilia orus” „Kolmekümne-aastane naine“,„Stseenid Pariisi elust“ Prosper Mérimée (28. september 1803 Pariis – 23. september 1870 Cannes) oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog. Kirjanduse juurde jõudis Mérimée pärast juuraõpinguid ja tänu sõber Sten...
tolle aja mõistes. Umbes 1100 eKr tungisid Balkanile doorlased ja ka Mükeene kultuur hävitati. Kuigi Kreeta Mükeene kultuur ei ole otseselt seotud hilisema Kreeka kultuuriga, pärineb Kreeka jumalate panteon just sellest ajajärgust. Kreeta Mükeene kultuur on algupärane kultuur ja kuigi ta seisis suurte Vana- Ida tsivilisatsioonide mõjuväljas, loetakse seda kultuuri Euroopa tsivilisatsiooni alguseks. Vana-Kreeka ehk Hellas Tume ehk Homerose ajajärk (u 1100 800 eKr) Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati. Hetiitidelt võeti üle oskus sulatada rauda. Algas väljaränne Väike- Aasia läänerannikule, kus kujunes välja Joonia maakond. Egeuse meri kujunes Kreeka ehk Hellase sisemereks. (vt. atlas kaart nr 43 lk. 30). Arhailine ajajärk ehk tsivilisatsiooni uus tõus (u 800- 500 eKr) Üldiseks sai paikne eluviis. Peamiselt kasvatati viinamarju ja oliive. Mäekülgedel karjatati lambaid. Kaubeldi veini ja oliiviõliga.
Valitsemine Majandus Struktuur Ürgühiskond - Hankiv Elati kogukondad es Vana-aja Väheste võim e Naturaalmajandus/agraarüh Rikas tsivilisatsioon aristokraatia iskond ülemkiht Feodaaltsivilisatsi Absolutism Naturaalmajandus/agraarüh Seisused oon iskond Uusaeg Konstitutsioonili Tööstusühiskond Klassid ne monarhia XX saj. demokraatia Teenindusühiskond kihiühiskond Nüüdisühiskonna tunnused: Tööstuslik kaubatootmine Rahva osalemine ühiskonna v...
Sageli jätsid roomlased puutumata ka tavapärase riigikorra, ei muudetud sealset usku ega kombeid. Konfliktide tekkel oli lihtsam arusaamatusi lahendada, sest rahvad ei olnud samasuguste reeglite ja pahandusi oli vähem. Lääneprovintsid Idaprovintsid Alad : P-Ameerika, Hispaania, Gallia, Alad : Kreeka,Väike-Aasia,Süüria,Egiptus Britannia Arengutase : Kõrge kultuur ja jõukad Arengutase : Riik ja tsivilisatsioon tekke linnad(juba enne Rooma vallutusi) staadiumis. Erand P-Aafrika- rikas ja kõrgelt Linnad : Rooma võimu all keisriri jõukamad. arenenud. Eksport käsitöö. Linnad : Tekkisid peale Rooma võimu alla Keel : Kreeka keel minekut, kerkisid vahemere äärde. Jäid ida linnadele alla. Keel : Ladina keel Seisused Kõik inimesed kuulusid ühte või teise seisusesse, mis erinesid teineteisest oma jõukuse ja
Suurt osa apennini poolsaarest tunti juba vanaajal Itaalia nime all;küllaltki mägine piirkond; Tegeldi valdavalt põlluharimisega; geograafilised olud lõid ka paremad eeldused ühtse riigi tekkeks; Itaaalia keskosas Latiumiu maakonnas hakkas VIII saj ekr esile kerkima Rooma linn. Rahvuselt Latiinid ja kõnelid ladina keelt. Roomlased võtsid palju üle Kreeka kultuurist: kujundasid Kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku, olid tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest. Rooma tsivilisatsioon pani omakorda aluse keskaegse Euroopa arengule. KRONOLOOGIA: Kuningate aeg roomas 753-509 aastat ekr (esimene kuningas Romulus; hiljem kehtsetati vabariik) Varane vabariik 509-265 a ekr (eesotas senat ja riigi ametnikud; sõjad etruskidega) Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 a ekr (Kartaagogoa sõjad; Puunia sõjad) Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 a ekr (Caesar;Pompeius) Varane keisririik aastatel 30 ekr-235 pkr[Augusutus(Ocatavianus); pikk rahuperiood; Nero; 2
Kreeka kultuur Filosoofia: Sokrates, Platon, Aristoteles. Makedoonia tõus ja hellenism: Aleksander Suur. Kronoloogiline ülevaade u 2000-1100 eKr Kreeta-Mükeene periood u 1100-800 eKr Tume ajajärk (rahvasteränne) u 800-500 eKr Arhailine periood (I olümpiamängud, Rooma linna rajamine) u 500-338 eKr Klassikaline ajajärk (Platon asutab filosoofiakooli) 338-30 eKr Hellenismiperiood (Aleksander Suure valitsemisaeg) Edasi: Varane Rooma keisririik, Hiline Rooma keisririik jne) Minoiline tsivilisatsioon Euroopa varaseim kõrgkultuur- Kreeta kõrgkultuur Knossose loss (tuntud freskod) Sir Arthur Evans Kuningas Minos Matriarhaalne ühiskond? Härja akrobaatika Delfiinid Naised KIRI Hieroglüüfid ( kuni u 1900 eKr) Lineaarkiri A Lineaarkiri B Phaistose ketas (Heraklioni arheoloogiamuusemis) u 2000 eKr Mükeene Sõjakad kreeklased 1500 eKr vallutasid kreeklased Kreeta Kindlustatud lossid (sh Mükeene loss) Võtsid üle: lineaarkirja, mitmed jumalad ja
” ning kõik võisid näha saart, kus kasvasid palmid, millel piki randa jooksid alasti inimesed. Kolumbus viskas õlgadele pika punase keebi, ning astus, kuninglik lipp käes, Uue Maailma pinnale. Saar, kuhu ta astus on praegune Bahama saarte hulka kuuluv Watlingi saar. Pärismaalased, kes saarel elasid, nimetasid oma maad Guanahaniks, Kolumbus aga andis sellele nime San Salvador – Püha päästja saar. Ameerika oligi avastatud. 20.oktoobril jõudis Kolumbus Kuuba saarele. Sealne tsivilisatsioon oli bahamalastest kultuuriliselt arenenum – neil olid kujud, suured hooned, puuvillapallid, ning esimest korda nägi Kolumbus selliseid asju nagu tubakas ja kartul. Kõik see tugevdas tema veendumust, et Sipangu ja India on käeulatuses. 1492. aastal 4.detsembril jõudis Kolumbus Haiti saarele, ning jättis sinna 40 mehest koosneva garnisoni, ning alustas ise 16.jaanuaril 1493. kahe laevaga tagasiteed Euroopasse. 15
Seega ühiskonnas domineerivad vähemusgrupid. Suured grupid teevad töö ära siis, kui neid sunnitakse või saavad lisahüvesid. ,,entusiastid" need, kes on hüvedest eriti huvitatud ja on nõus nende saavutamise nimel kulud katma. Kui ühiskond on stabiilne pikka aega, siis eelised suurte ja väikeste gruppide vahel vähenevad, aga kunagi ei kao täiesti ära. 79. Lewis Henry Morgan ühiskonna arenguetapid: metslus, barbaarsus, tsivilisatsioon 80. Leslie White uusevolutsionism. Varasemad evolutsiooniteooriad olid lihtsakoelised, kuna üritasid eristada arenguetappe. Evolutsiooni tuleks hinnata abstraktsete statistiliste näitajate alusel: energia tootmise alusel, ühiskonna arenedes energiatootlikkus kasvab ühe elaniku kohta. 81. Oswald Spengler tsükliteooria. Primitiivsed kultuurid on ajaloota, kogu aeg ühesugused. Kuid vahel arenevad nendest kõrgkultuurid, mis läbivad 2 faasi: kultuur
I loeng 06.02.2012 VANA-EGIPTUS 06.02.2012 4000 e.m.a. Maailma vanim tsivilisatsioon. Koosneb kahest piirkonnast: Alam- Egiptus (Niiluse delta) ja Ülem-Egiptus (Niiluse org kuni Aswanini) 20-40 km lai, viljakandev Püramiidid ehitatud vaaraote hauakambriteks, neid ehitati 2000-2500 e.m.a.; püramiide Egiptuses ~20 tk. Enamik egiptlasi mattis surnuid kõrbeliiva Memphis (muistne Egiptuse pealinn) Teeba , Kuningate Org Amarna 4000. e.m.a. tekkis Egiptuses kiri ja riik (2 tsivilisatsiooni märki). Kiri oli alguses piltkiri 5000 märgiga.
Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr) Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati.
Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr) Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati.
Laiemas mõttes tähendab hellenism kreeka kultuuri üldse). 1. Defineeri mõisted: antiikkirjandus, vanakreeka kirjandus, hellenism. 2. Milisteks perioodideks jaguneb vanakreeka kirjandus? 3. Millistel perioodidel on vanakreeka kirjanduse juurde tagasi pöördutud? KREEKA TSIVILISATSIOON Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 aastat eKr Tume ajajärk u 1100-800 aastat eKr Arhailine periood u 800-500 aastat eKr
Tsivilisatsioonid 4. september 2009. a. 8:59 Tsivilisatsioon e. kõrgkultuur - organiseeritud inimrühmade tegevus Tekke eeldused: 1. Maavileljelus (9000 a tagasi) (mesopotaamia, iraak jne); künnipõllundus 2. Karjakasvatus (9000 a tagasi) 3. Paikne eluviis 4. Toidu ülejääk, seega toimub tööjaotus 5. Kihistumine 6. Pannakse alus kirjale 7. Kultuuri arenemine 8. Vase pronksi ja raua avastamine ja kasutamine, tööriistad Tunnused: 1. Põllundus 2. Tööjaotus 3. Varanduslikud klassid 4
isiksus/isiklikus peaks tegema. Ütleb, et eetika põhiküsimusele vastust pole. On võimatu teise inimese kõlbluse üle objektiivselt otsustada. Me saame teist inimest õigeks mõista, mitte hukka mõista. ,,Ole aus, ole iseendale truu, tegutse vabaduse nimel!" Kõige hullem asi, mis saab juhtuda: kui inimene langeb enesepettusesse või halba usku (selguse puudus, tahtlik eksitus inimene mängib oma elus valet rolli teadlikult). Oleme piiratud ja kammitsetud, kammitsejaks on tsivilisatsioon. Tuleneb sellest, et oleme omaks võtnud eesmärgid. Kurjast ja enesepettusest saab üle ennast uurides. Eneseuurimine on filosoofiline. Filosoofiaga võib jõuda enese tõsise arusaamani. Enda kohta on vaja uut subjektiivset infot. Vaja on filosoofilist infot/meeleavaldust enese kohta. Hea usk on ausus iseenda vastu, väljendab selles, et inimene saab aru, et ei saa luua endas kindlat olemist. Osaleme asjade tähenduseta ja juhuslikus eksisteerimises, tänu kehalisele olekule. Eesmärk on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
