Hiina Ajalooliselt tihedamini asustatud alad on veekogude ääres. Hiina tsivilisatsioon tekkis erinevates piirkondlikes keskustes Huanghe jõe ja Jangtse jõe orgudes neoliitikumi ajastul. Traditsiooniliselt peetakse hiina tsivilisatsiooni hälliks Huanghe jõge. Rahvastik on selles piirkonnas nüüdseks küll vähenenud, seda mägismaa tõttu. Peamine rahvahulk on kogunenud rannikule. Seda näitab ka suurlinnade asukoht rannikul, sest suurlinnades on rohkelt töökohti, vastupidiselt kesk-Hiinale, kus on peamiseks tööallikaks ainult mägikitsede kasvatus.
35. Meediumid – suhtlevad otse vaimude ja teispoolsusega, vahendavad sõnumeid ja ise ei suhtle vaimudega 36. Siirderiitus – sündmused, mis märgivad inimese jõudmist ühest eluetapist teise 37. Simpateetiline maagia – põhineb ideel et vaimu on võimalik mõjutada imiteerimise teel 38. Kontaktmaagia – füüsiline kontakt olendi enda või millegigi olendilt omandatud, nt juuksekarv 39. Evolutsionism - Kultuuri unilineaarne areng, Metslus – barbaarsus – tsivilisatsioon, 40. Funktsionistlik vaade – kultuurimuutus on protsess, mille käigus ühiskonna kehtiv korraldus muudetakse ühest tüübist teise 41. Innovatsioon – progressiivsed indiviidid loovad uuendusi ja viivad neid ühiskonnas läbi 42. Akultratsioon – senisest kultuurist loobumine 43. Assimileerumine – kultuuride kokkusulandumine ühte domineerivasse kultuuri 44. Kultuurimosaiik – etniliste gruppide kohtumisel säilib kõikide osapoolte kultuuriidentiteet 45
India kunsti valdkonda kuulub suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast, kus elab terve rida erinevaid inimrasse ning kus kõneldakse sadu eri keeli ja murrakuid. Juba neli ja pool tuhat aastat tagasi eksisteeris Indias kõrgetasemeline tsivilisatsioon hästi planeeritud linnade ja arenenud kunstiga. Pikkade aastatuhandete keskel oli kunst sellel tohutul maa-alal läbi teinud palju muutusi, tõusu- ja mõõnaperioode, on tekkinud ja hääbunud stiile ja koolkondi. India on palju võõraid mõjutusi vastu võtnud ja enesesse sulatanud küll vanast Mesopotaaniast kui ka Hellasest. Induse jõe orus hakkas kujunema III. aasta tuhandel e.m.a. välja inimkonna üks vanemaid kõrgkultuure
Nende jõgede ümbrust nimetatakse Mesopotaamiaks, mis Kreeka keeles tähendab jõgedevaheline maa. Jõgede ümbruse pinnas oli pehme, niiske, sest jõevool, üleujutused kandsid põldudele rammusat mulda. Seega oli maad kerge harida, seeme kandis head saaki. Umbes 3500 a. ekr tekkis seal põlluharimisel põhinev kõrgkultuur. Kõrgkultuur e tsivilisatsioon ühiskond, kus on arenenud põlluharimine, käsitöö, välja kujunenud ühiskonnakihid, tekkinud linnad ja riigid, tuntakse kirja ja luuakse kõrgetasemelisi kirjandus kunstiteoseid. Inimesed õppisid jõe ümbruse vilja kandvat ala laiendama. · Rajasid tammi ja kanaleid, et vesi pääseks kuivematele aladele. · Seal, kus vett liiga palju, juhiti vesi kanalitega eemale.
mujale elama jättes ehituse pooleli. Mainitud piiblikatkend kirjutati 6.saj eKr. Sel ajal elas juudi rahvas Babüloonia vangistuses. Just see on põhjuseks, miks paljud ajaloolased arvavad, et Paabeli torni legendi aluseks on Babüloni tsikuraat. Kreeka ajalooline Herodotus kirjutas, et Paabel torn koosnes seitsmest ülespoole ahenevast korrusest, igaüks ise värvi: valge, must, lilla, sinine, oranz, hõbedane ja kuldne. Vana-Mesopotaamia oli kahtlemata kõrgelt arenend tsivilisatsioon, neil oli oma kiri, avastused ja kultuur. Kahjuks aga jääb palju asju sellest ajast teadmata, kaasaarvatud see, kuidas täpselt ikkagi legend Paabeli tornist tekkis ja see kuidas on võimalik, et Mexico lähedale 1. Sajandil ehitatud Päikesepüramiid Mesopotaamia tsikuraatidega nii sarnane on. Kasutatud allikad: Raamat ,,Maailmaimed" sarjast Maailm, avastusretk piltides ,,Kunsti-kultuuri ajalugu" Jaak Kangilaski http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/mesopotaamia.htm http://assyria
Ta avastas, et Kaie Skalle oli tema inspiratsioon, kui armas neid külastas Maarvat tema uues kodus Verilaius ning tunnistas mehe vastu suurt kirge ja armastust. Mõlemad olid keerulised ja kummalised lood armastusest, milles üks paar ei saanud kunagi kokku nende ühiskonnaseisuste tõttu, kuid sisimas nad armastasid ja austasid üksteist salaja. Noorem paar, kes oskasid oma tundeid väljendada, kel oli ühine huvi kunsti, loovuse vastu, sai lõppude lõpuks kokku. Tsivilisatsioon oli nõnda arenenud, et mis oli enne, ei kulgenud enam vanaviisi. Talud enam-vähem kaotati, seisustest enam ei tahetud hoolida ning noorus arenes. Kaie ja Joosep olid sel ajal inimeste silmis võrdsed kunstnikud ning keegi ei saanud neile öelda seda, mida neil poleks lubatud teha.
rajaja. Nobeli preemia- iga-aastane rahvusvaheline kirjandus-, füüsika-, keemia-, füsioloogia-, meditsiini- ja rahuauhind.esmakordselt anti välja 1901. aastal. Aluse pani Alfred Nobeli testament. MOOD Naised kandsid kõrgele tõstetud vöökohtadega kleite Eksootikavaimustus- kanti karusnahku ja idamaiseid pärleid, pähe pandi peapaelaga sulgesid. Maailm kahe maailmasõja vahel I ms on selge märk, et läänelik tsivilisatsioon käib alla Inimesed muutusid vabameelsetemaks. Tants tuli moodi (Tango ja charleston) Coco Chanel- üks maailma esimesi tippmoekunstnikke. Prantsuse moelooja. Autod muutusid USAs populaarseteks. Euroopas olid need liiga kallid. Jazzmuusikaajastu. Jazz Age. Louis Armstrong- kuulus trompetimänija ja laulja. Selle ajastu superstaar. Pärit New Orleansist. Inglismaal loodi raadiokompanii BBC aastal 1923.
Esimeses osas keskendutakse maiade olemusele ja levialale, teises osas tutvustatakse maiadega seonduvaid vaatamisväärsusi. Referaat on kokku pandud raamatutest ja internetist leiduva informatsiooni põhjal. 1. MUISTSETE MAIADE OLEMUS JA ASUALAD Muisted maiad oli etniline grupp Ameerika põlisrahvaste hulgas, kes elasid esialgu Mehhiko lõunaaladel ja hiljem Yukatani poolsaarel. Maiade linnad ületavad indiaanlasliku Ameerika kõik muud arhitektoonilised muistised ja nende tsivilisatsioon on üks arenenumaid Kolumbuse- eelseid kultuure Ameerikas. Maiad on kuulsad oma matemaatika- ja astronoomiateadmiste, nulli 3 ning positsioonilise arvusüsteemi, samuti varjutuste ja Veenuse faaside tundmise poolest. (Foster 2002: 13) Maiade alad. Maiad püstitasid oma linnad kahes üsnagi erinevas piirkonnas – nende kultuur tekkis Mehhiko lõunaosas ja levis hiljem Yucatani poolsaarele. Vanemal perioodil, mida kutsume
Tugipunktiks valiti Knossos. Võeti kiiresti omaks minoiline kultuur ja kreetalaste lineaarkiri kohandati vastavalt enda keelele. Esile kerkisid kindlustatud lossid, millest kuulsaim oli Mükeene – massiivne, kiviblokkidest müüridega, kindlustatud väravaga. Siseruumid kaunistatud seinamaalidega. Iga suurem loss oli omaette riigi keskuseks Riigid sõdisid alatasa. Losside eesotsas seisis kuningas ja sõjapealik. Loss oli ka majapidamiskeskuseks. Kangelaseepika - U 1200 eKr Mükeene tsivilisatsioon langes. Mälestus talletus arvukates kangelaslugudes. Laule ja lugusid pärandati põlvest põlve. Trooja sõja lugu. (Helena, Sparta, Agamemnon, Achilleus, Hektor, Paris, Odysseus). Kuulsamad „Ilias“ ja „Odüsseia“. Autor Homeros. Homerose eeposed ( ei olda kindlad). VANA- KREEKA ÜHISKOND: VABA LIHTRAHVAS : Enamus teenis elatist põlluharimisega. Vaesed pidid rikastelt laenu võtma (põllumehed, karjused ) ning tagatiseks oli maatükk, mis maksmata jäämisel oli võla katteks
Küsimustele vastamisel tuginege nii allikatele kui oma teadmistele. Allikas A III II aastatuhande vahetusel, mida loetakse üleminekuks varaselt keskmisele pronksiajale, arenesid Kreeta suuremad asulad lossikeskuseid ümbritsetavateks linnadeks. Kolm tähtsamat nende seas olid Knossos, Phaistos ja Mallia kõik enamvähem saare keskosas. Kuna hilisemas Kreeka pärimuses kajastus Kreeta muistne hiilgus Knossose legendaarse kuninga Minose valitsusajana, siis on Kreetal puhkenud tsivilisatsioon tuntud Minose (või Minoilise) tsivilisatsiooni nime all. /.../ Kreetalt leitud ida päritolu esemed osutavad sidemetele Süüria-Palestiina ranniku ja Egiptusega. Mitmel pool võeti kasutusele savist või kivist pitsatid, millele Kreetal hakati III aastatuhande teisel poolel graveerima piltkirjamärke nn hieroglüüfkirja (sootuks erinevat Egiptuse hieroglüüfidest). Mait Kõiv. Kreeka ajalugu. Tallinna Ülikooli loengukonspekt. Allikas B
Nafta 1. Kütused Tsivilisatsioon pole mõeldav kütuseta. Energia saamiseks põletatakse puitu, gaasi, naftat ja paljusid teisi materjale. Looduslik kütus Tehiskütus Tahkekütus kivisüsi, põlevkivi jm turbabrikett, koks Vedelkütus nafta bensiin, kütteõli Gaaskütus maagaas generaatorigaas On olemas veel taastuvad ja mittetaastuvad kütused
Ateenas kujunes demokraatlikul perioodil algeliseks vormiks poliitiline kõne. 3) filosoofiline proosa mõjutas maailma palju. 9. Sokrates sündis Ateenas,kõrgajal,isa oli kiviraidur, ema ämmaemand. Peale kiviraiduriks õppimist saab temast sõdur,3lahingut, peale seda leidis uue naise Xantippe. meieni jõuavad tema jutud Platonilt. Läänefilosoofia isa kuigi ta pole esimene filosoofiline mõtleja, kuid ta mõtleb teistmoodi, nii nagu hakkab ka mõtlema euroopa tsivilisatsioon. Sokrates tegeles peamiselt inimestega vestlemisega ja vaidlemisega. Ta ei võtnud raha oma õpetuse eest, kuid ka ei andnud täpseid vastusi. Ta elas vaeselt ja arvas, et mida vaesem inimene on seda õnnelikum ta on ja et mitte keha ei ole oluline vaid hing. Kõige olulisemaks pidas sokrates hingepuhtust, vooruslikust. Uskus et kui seda säilitada, siis ka sisemiselt haiget ei saa. "teadmine on voorus, tarkus teeb paremaks, iga väide on küsitav, vaieldav ja kaheldav"
Kokkuvõte Naftast 1. Kütused Tsivilisatsioon pole mõeldav ilma kütuseta. Energia saamiseks põletatakse puitu, gaasi, naftat ja paljusid teisi materjale. Kütuseid võib liigitada mitmeti, näiteks Looduslik kütus Tehiskütus Tahkekütus kivisüsi,põlevkivi jm turbabrikett,koks Vedelkütus nafta bensiin,kütteõli Gaaskütus maagaas generaatorigaas Tehakse vahet taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel
ülevalt poolt paksemaks. sambad läksid ülevalt saledamaks. 2. Kreeka ajaloo periodiseerimine. Nimeta ja dateeri perioodid. Iseloomusta iga perioodi kolme sisutiheda lausega, mis tooksid välja perioodi kõige iseloomulikumad jooned. Kreeta-Mükeene periood umbes 2000-1100eKr.- 2000a eKr tekkisid Kreeta saarel lossid ja neid ümbritsesid linnad. Kujunes kiri. Alguse sai omanäoline ja kõrgetasemeline minoiline tsivilisatsioon, mille tähtsamask keskuseks kujunes Knossos. Tume ajajärk u 1100-800a eKr- Lossid olid hüljatud, kiri ununenud, elanikkonna arvukus vähenenud ja Kreeka arenenud peaaegu tsivilisatsioonieelsele tasemele. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast. Arhailine periood u 800-500 aastat eKr.- umbes 800 a eKr võeti uuesti kasutusele foiniiklaste vahetustel kiri.776eKr hakati pärimuse järgi iga nelja aasta tagant pidama olümpiamänge.
TSIVILISATSIOONID. Arvestuslik töö nr.1 Õpilane: Klass: Kirjuta lünkadesse sobiv mõiste või termin. Alates III aastatuhandest eKr hakkas mõnes piirkonnas kujunema tsivilisatsioon. Sageli nimetatakse esimisi tsivilisatsioone ka varasteks kõrgkultuurideks. Kõik varased tsivilisatsioonid tekkisid pärast seda, kui antud piirkonnas oli juba küttimiselt ja koriluselt üle mindud viljelusmajandusele. Enamasti langes tsivilisatsioonide algus varasesse pronksiaega . Seega kerkisid nad esile umbes ühel ajal ulatuslikuma metallikasutuse algusega. Kõiki tsivilisatsioone iseloomustab ühiskonna selge varanduslik kihistumine.
1. oskab võrrelda Kreeta-Mükeene kultuuri; Kreeta kultuur oli vanem Mükeene kultuurist(Kreeta-2000-1400eKr;Mükeene-15saj eKr) Mõlemad kultuurid võtsid kasutusele kirja(,kuid selle järgi ei saa kindlat pildi tollasest elust, kuna neid kasutati vaid majapidamisaruannetes) Kreeta lineaarkirja A ei osata tänaseni selgelt lugeda, Mükeene lineaarkiri B on tänaseks täielikult desifreeritud. Kreetas olid lossid kindlustamata, neid kasutati usukeskustena, kultusepaikadena, valitseja elupaigaks, poliitilise võimu keskuseks ja nende ümber kujunesid rahvarohked linnad(Knossose palee). Mükeene kultuuri rahvas kindlustas oma lossid hiiglaslike müüridega. Lossid etendasid sõltumatute omavahel sõjajalal olevate riikide rolli. Linnad asusid lossidest kaugel. Mõlemate kultuuride lossid olid labürinditaolise põhiplaaniga ning neid kasutati sarnaselt ka laoruumideks ning käsitöökodadeks. Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis nende loomingus p...
1) perekond primaarne sotsiaalne grupp 2) sõpruskond loetakse samuti primaarseks, sest sõpru ei ole liiga palju 3) ametlikud institutsionid (lasteaed, algkool, põhikool, keskkool) laps õpib, areneb ja saab alushariduse 4) massimeedia 5) harrastused, hobbid Kultuuri teooriad 1) Evolutsionism e arenguõpetus, selle kohaselt kultuurid arenevad järk järgult madalamast kõrgemale 2) Tõeline evolutsioon 19 saj teine pool H.L. Morgan aste astmelt: a) metslus, b) barbaarsus, c) tsivilisatsioon 3) Uus evolutsionism 20 saj kultuurilist arengut hakkas peegeldama majandus SKP- koguprodukt.
Viies tase Looduslikud olud § Himaalaja mäestik kaitseb Gangese Induse tasandikul on suvel sademeid madalikku põhjatuulte eest ning seal vähe ja ulatuslikum põlluharimine on on aastaringselt sademeterohke võimalik ainult kunstliku niisutamise troopiline kliima ja seega korral. ( Selles piirkonnas sai alguse põlluharimiseks soodsad olud. tsivilisatsioon ) Muistsed linnad Tekkisid umbes 2400 aastat eKr Induse jõe kallastele Tähtsamad : Harappa ja Mohendzo Daro Enamik inimesi olid maal elavad põlluharijad Teravilja- ja puuvillakasvatus Põletatud tellistest elamurajoonid Induse inimesed olid esimesed muistses maailmas, kes ehitasid käimlad majadesse Linn koondus künkal paikneva kindlustatud lossi ümber. Eksisteeris kiri elanikud tundsid jubametalle ning valmistasid tööriistu vasest ja pronksist
Teede äärde ehitati postijaamad, kus sai vahetada väsinud hobuseid. Nii sai kiiresti paisata hiigelriigi väheseid leegione vaenlase sissetungikohta või mässukoldesse. Via Appia · Appiuse tee. Selle ehitas Appius Claudius Caecus juba 312 e. m. a. ja see suundus esialgu Roomast otse sadamalinn Capuasse. Aastal 114 m. a. j. pikendas Trajan seda Brindisini. Kruusatatud ja plaatidega sillutatud, on see säilinud tänapäevani. · Miilimärgid: Rooma tsivilisatsioon oli esimene, kes võttis kasutusele miilimärgid. Üks Rooma miil oli umbes 146 meetrit ja 30 sentimeetrit. Neist tuntuim on ilmselt Millarium Aurum ehk Kuldne Miilimärk. Selle kullaga kaetud märgi laskis püsti panna Augustus, kusjuures kõiki kaugusi mõõdeti kaugustena sellest märgist. (Ehk mitte ,,Kõik teed viivad Rooma", vaid ,,Kõik teed viivad Millarium Aureumi".) Triumfikaared · Rooma arhitektuuri uueks tüübiks, mis oli keiserliku Rooma
Egiptlaste elamu oli mõeldud inimesele, hingele, surmale. Erilise tähelepanu all oli ühiskonna juhtide haudemised, sest usuti, et nende surma järgse elu eest hoolitsemine kindlustab heaolu tervele ühiskonnale. Et aidata oma hingedel üles jõuda, ehitasid Vana ja Keskmise riigi vaaraod endale hauakambriteks kõrgeid järskude külgedega püramiide, mis mõjusid nagu taevatrepid. Alguses oli hauakambriks mastaba, hiljem astmik-püramiid. Püramiidid tehti kivist. Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse 5000 a. tagasi, kui algas vaaraode valitsemine. Vaaraod maeti püramiididesse, mida olid ehitatud terve vaarao eluaja. Pojad pärisid isadelt ameti. Kõige monumentaalsem on Cheopsi püramiid, mille kõrgus on kõrgus 146m küljepikkus 232m üle 2300 liivaploki Ühe liivaploki kaal on keskmiselt 2,5 tonni. Egiptuse esimesed vaaraod maeti Abydose surnuaeda (Lõuna-Egiptuses). Sinna ehitasid kuninglikud ehitusmeistrid maa-aluseid hauakambreid, mida
Tänapäeval teeb olukorra keerulisemaks veel see, et kõik on seadustega piiratud ehk siis teisisõnu miski ei ole enam tasuta kätte saadav. Tänu sellele on osad inimesed lihtsalt määratud olema vaesed ning neil ei ole sellest mingisugust pääsu ka, kuna neile ei jagu kohta süsteemis, sest kõik on juba kellegi vahel ära jaotatud ja neile pole enam midagi alles jäänud. Just selletõttu kannatabki tänapäeval Aafrika ja India näljahädas, kuna lääne tsivilisatsioon on oma jala sinna seadnud ning kohaliku rahva jaoks kõik ära piiranud. Selle olukorra põhjustasid aga mõned üksikud kohalikud, kes kasutasid võimaluse ära rikkaks saada ja nüüd selletõttu peab kogu ülejäänud elanikkond kannatama. Süsteem aga väidab, et ressurssid on piiratud, samal ajal aga visatakse lääne ühiskonnas iga päev tonnide viisi toitu minema. Mis on aga kõige jubedam selle kõige juures on asjaolu, et reziim milles me elame
aastat 1500, kui lääne tsivilisatsioonile sai võimalikuks üle ookeanide sõit, algas järsk läänelike ideede, väärtuste ja religiooni ekspansioon ja lõpuks ka nende domineerimine. 20. sajandi rahvusvahelistes suhetes muutus Lääne tsivilisatsiooni ühepoolne mõju ülejäänutele ,,mitmesuunaliseks vastastikuseks mõjuks kõikide tsivilisatsioonide vahel". Kultuurilised mõjud tsivilisatsioonide vahel on nüüd üksteisest sõltuvad, Lääne tsivilisatsioon mõjutab ja on mõjutatud teistest maailma tsivilisatsioonidest. Samas Huntington väidab aga, et rahvusvaheline kommunikatsioon on siiski Lääne poolt domineeritud ja see on ka mitte- Lääne tsivilisatsioonide lääne-vastase suhtumise üks põhipõhjuseid. Ta ka selgitab, et mida tihedamaks kultuuride vaheline kommunikatsioon muutub, seda sarnasemaks need kultuurid ka muutuvad. Rääkides moderniseerumisest Huntington väidab, et kuigi kogu maailm
Galilei ütleb et maailm on mõõdetav. Kõik mis on mõõdetav seda tuleb mõõta ja see mis ei ole mõõdetav tuleb muuta mõõdetavaks. Loodus on matemaatika. Maailm on korraldatud vastavalt loodusseadusele. Valgustus ajastu idee oli panna tööle inimese loogika, et inimene saaks aru mis looduses toimub ja kuidas see meid muudab. Kunst ja kultuur on looduse teatav tagajärg. Geenius. Geenius ei valmistanud kunagi midagi. Tsivilisatsioon ähvardab kultuuri Rousseau on valgustus ajastu suurim mõtleja. Inimese päritolu on looduslik, inimese baas asub looduses ja sellest tulenevalt inimse looduslikud õigused on loodusest. Iga riik peab rajanema õiglusel( see tuleb looduslikel õigustel). Järeldus inimese kohta, inimene on oma loomuselt hea, inimene sünnib ilma puhtana ja rikkumata. Inimene ei saa oma puhtust ja süütust säilitada. Inimest rikub raha, kadedus ja kõik mida ühiskond soodustab.
◦ Tsivilisatsioonide arengumuster: tekkimine – kasvamine – murdumine – lagunemine. ◦ Tsivilisatsioonide arengutegur: väljakutse versus vastus (challenge vs. response) ◦ Edukad on need tsivilisatsioonid, kes suudavad väljakutsetele – olgu need sotsiaalsed või looduslikud – loovalt vastata. ◦ Tsivilisatsiooni arengu “rütmiks” on katkematu vastamine üha uutele väljakutsetele ja langus saab alguse siis, kui tsivilisatsioon pole suuteline enam loovaid vastuseid välja mõtlema. Pitirim Sorokin (1889–1968) • kultuurisüsteemide teooria ◦ Kõik ühiskonnad jagunevad vastavalt nende “kultuurimentaliteedile” (cultural mentality) kolmeks sotsiokultuuriliseks süsteemiks: ideatsiooniline (ideational), meeleline (sensate) ja idealistlik (idealistic), mis on eelmise kahe süntees.
Üleujutused kestsid oktoobri novenbrini. Ja seejärel jättis alanev vesi maha pehme ning väga viljaka mudakihi. Vili kasvas talvel ja kevadel ning suve hakul võis asuda saaki koristama. Üleujutused hõlbustasid niisutussüsteemide rajamist. Egiptus oli muust maailmast isoleeritud, ümbritsetud kõrbete ja meredega. See aitas vaenlaste sissetungi vastu ja kaitsevajadused ei vajanud suurt tähelepanu. Takistas suhtlemist välismaaga , sedasi kujunes Eg tsivilisatsioon iseseisvalt ja omandas kindlad tunnusjooned, mis püsisid aastatuhandeid. Riigi ja ühiskonna korraldus. Ülemkiht - Vaarao oli piiramatu võimuga valitseja,isik ja võim olid jumalikud. Vaaraod samastati jumalatega horos taevajumal, surnute riigi valitseja Osiris, päiksejumal Ra poeg. Jumala ja ülempreestrina osales vaarao ka riigi kõige olulisematel religioossetel pidustustel. Võimu suurejooneliseks kehastumiseks said püramiidid
Vana-Kreeka NB! Kreeka oli orjuslik ühiskond. 2500 a eKr võeti kasutusele pronks ja tekkisid suuremad asulad. 2200-2000 a eKr tungisid arvatavasti kreeklaste esivanemad Balkani poolsaarele. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a eKr · kujunes kiri (24st märgist alfabeed, 8.saj eKr kreeka tähestik, kujundati foiniikia tähestiku alusel) · kõrgetasemelise Minoilise tsivilisatsiooni algus (keskus Knossos) · 1600 eKr arenes tsivilisatsioon ka Mandri-Kreekas (keskus Mükeene) · kerkisid esile kindlustatud lossid 1200 a eKr järgnes tsivislisatsioon kiire allakäik, losside purustamine doorlaste sissetung (kreeklaste hõim) Arhailine ajajärk / arhailased Minos Mükeene Kreeta Achilleus kreeka vägevaim sangar (kangelane) Deemos kogu linnriigi rahva nimetus ( Vana-Kreeka) Aristokraadid suurmaa omanikud, ühiskonna nn parimad, jõukad kaupmehed
ebastabiilsed. Esines aristokraatide ja lihtrahva konflikte ning vägivaldseid võimuhaaramisi. Kuid kreeklasi (helleneid) liitis ühine keel, usund ja kombed. Kõik mittehellenid olid barbarid (need kes räägivad arusaamatut keelt). Ühtsust rõhutas ka ülekreekalised religioossed keskused (olulised: Delfi, Olümpia). Pärimuse järgi 776 a eKr hakati Olümpias üle nelja aasta korraldama suuri usu- ja spordiüritusi (Olümpiamänge), mis omandasid ülekreekalise tähtsuse. Uus tsivilisatsioon erines vanast mitmes mõttes. Ühiskonna- ja riigikorraldus olid vähem reglementeeritud ja tsentraliseeritud. Linnriikides oli juhtroll küll aristokraatide käes, kuid lihtkogukondlased said poliitiliste otsuste langetamises kaasa rääkida. Kirja ei kasutatud nii ulatuslikult riigiasjade korraldamises kui varem. Seega polnud tegu Kreeta-Mükeene kultuuri otsese jätkuga. Kreeka ühiskonna uut arengujärku nimetatakse klassikaliseks Kreeka tsivilisatsiooniks. Kreeka-Pärsia sõjad 6
eurooplased rändasid Põhja-Ameerikasse, Kaug-Itta ja Siberisse. Teise rändelaine põhjustas demograafiline plahvatus XX saj keskpaigas Lõuna riikides. Sealt rännati massiliselt Põhja riikidesse. Hetkel on selline ränne võrreldav eurooplase Põhja-Euroopasse sisserände kõrgajaga. Tänapäeval saabub Põhja-Ameerikasse umbes miljon inimest aastas. 11) Religioonid ning tsivilisatsioonid: levinuimad usundid maailmas on kristlus, islam ja budism. Tsivilisatsioon inimkonna kogu mineviku kestel omandatud majandamis- ja kultuuripärandile tuginev ja pidevalt uuenev, arenev ja nii aineliselt kui ka vaimselt rikastuv elulaad, suhteliselt suletud geograafilises ruumis elav ühiskond. 12) Primaarsektor, selle paiknemine ning mõjud keskkonnale: primaarne sektor majandussektor, mis hõlmab peamiselt põllu- ja metsamajandust ning kalapüüki. Hõlmab põhiliselt USA, Kanada, Austraalia, LAV-i, Venemaa, Jaapan, Indoneesia ja Euroopa territooriumi
Tume ajajärk u. 1100-800 eKr. · Tume ajajärk tähendab, et : · Kultuuri häving oli põhjalik · Purustatud losse ei ehitatud enam ülesse · Kiri ununes · Rahvaarv kahanes · Pm. Langes kreeka tsivilisatsioon algtasemele · Positiivsed muudatused: osad kreeklased rändasid üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule, seeläbi muutus see Kreeklaste põhiasulaks, ja egeuse meri sai sisemereks. · Raua kasutuselevõtt ei omanud algselt suurt rolli kuid se kujunes siiski lõpuks tähtsaks asjaks. Tõrjus välja pronksi ja vase. Kokkuvõtteks: - kreeka oli üsna vaene maa ja ka maha jäätud
Audentese Spordigümnaasium Rainer Komi Knossose loss Referaat Juhendaja: R. Vilumaa Tallinn 2009 Egiptuse vahetus läheduses Egeuse mere piirkonnas kujunes kolmandal aastatuhandel eKr. välja õitsev tsivilisatsioon, millel oli kolm keskust: 1. Küklaadide saarterühm kreeta saare ja Mandri-Kreeka vahel; 2. Kreeta saar, kus arenenud kultuuri nimetatakse legendaarse kuninga Minose järgi minoiliseks; 3. Eel-Kreeka e hellaadiline kultuur Peloponnesose poolsaarel. Mälestused sellest kultuurist säilisid kreeka müütides ja legendides. Troojast kõneldakse Homerose eepostes. Mükeene kultuuris domineeris sõdalasaristokraatia. 1400. aasta paiku eKr
krokodille ja jõehobusid jõe soos. Noorem kiviaeg algas umbes 5000 a. e.Kr. Sel perioodil avastasid inimesed tule. Õppisid loomi karjatama ja vilja kasvatama. Kahe kuningriigi maa sai alguse umbes a. 3000 e.Kr., kui Menes ühendas Ülem-ja Alam- Egiptuse. Kaevati kraave, et kuivendada pinnast. Tekkisid kindlad külad. Vaaraode valitsemine 2920e.Kr.-332 e.Kr. Egiptuses oli oma oma võimsuse tipul. Arendati kaubandust võõraste maadega VAARAODE VÕIM Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse 5000 a. tagasi, kui algas vaaraode valitsemine. Vaaraod maeti püramiididesse, mida olid ehitatud terve vaarao eluaja. Pojad pärisid isadelt ameti. JUMAL-KUNINGAD Vana-Egiptuse loomismüüt räägib, kuidas päikesejumal Ra saatis jumal Osirise maad valitsema. Egiptlased uskusid, et kõik vaaraod on jumalad. ÜHISKONDLIK KORD Vana-Egiptuse ühiskond sarnases püramiidile. Orjadel ei olnud mingeid õigusi. Kõige kõrgemal
ühiskondlik korraldus põhines ja valitsev kord feodalism ehk läänikord . Ajalisel piiritlemisel ei ole ajaloolastel ühist seisukohta. Alguseks pakutakse kõige sagedamini 476.aastat, mil kukutati viimane Lääne- Rooma keiser Romulus Augustulus Germaani väepealiku poolt. 5. Keskaja põhiperioodid, nende lühiiseloomustus. I periood- varajane keskaeg(4.-10. saj) Rooma riigilt päritud tsivilisatsioon ja traditsioonid hakkasid kaduma. Alguse sai uus elukorraldus- feodalism. II periood- kõrgkeskaeg(11.-13. saj) Tekkis hulgaliselt linnu ja kujunes linna kultuur. III periood- hiliskeskaeg(14.-15. saj) Raske ja karm aeg: kliima külmenes, näljahädad ja katkuepideemiad. 6. Keskaegse ühiskonna tunnused. Sügav religioossus Läänisüsteem Sagedased sõjad aadlike vahele Riikide killustatus
Kui Etioopias ja Eritreas on laialdaselt säilinud vana kristlus, siis somaalid ja gallad on valdavalt islamiusulised. Kokkuvõte „Inimühiskonna hälliks” nimetatud Aafrika on ainus manner, kust on seni leitud arheoloogilist luumaterjali inimese evolutsiooni kõigist arenguetappidest. Aafrika etendab maailma kultuuri ajaloos tähtsat osa, siin on eksisteerinud palju kõrgkultuure, millest tuntumad on: Vana-Egiptuse tsivilisatsioon Troopiline ja Lõuna-Aafrika ehk nn Must Aafrika Paraku on Troopilise ja Lõuna-Aafrika keskaegsest kultuurist vähe säilinud – kliimaolud ning teised loodustegurid on avaldanud hävitavat toimet ehitistele ning kunstiesemetele. Kuigi paljudel Aafrika rahvastel puudus kirjakeel ei tähenda, et neil kultuuri üldse polnud – ajaloolased tuginevad peamiselt suulisele pärimusele või arheoloogiaallikatele, võimaluse korral ka araabia rännumeeste kirjeldustele.
õpetamiseks ja kasvatamiseks." Hiinlaste arvates oli nende maa erandlik, nad pidasid seda absoluutse kindlusega kogu maailma nabaks. Hiinlased nimetasid oma riiki Taevaaluseks Maailma Keskpaigaks. Nende arusaamade järgi oli maa ruudukujuline, taevas aga ringikujuline. See osa maast, millele langeb taevaringi projektsioon ongi tõeline Hiina, hiinalik ja kultuurne, nurgad aga olid barbarite asustatud ning seega puudus seal tsivilisatsioon. Maailmaruumi jaotasid hiinlased aga viie ilmakaare järgi ning viie aastaaja järgi. Viiendaks ilmakaareks oli Keskpaigana Hiina ning viiendaks aastaajaks oli Keskpaiga aeg (kindel lõik Hiina kesksuvest). Diplomaatilised suhted ja teiste maade teadussaavutused hiinlasi ei huvitanud ning kõik kes ei tundnud hieroglüüfe ja hiinlaste kombeid olid määratud igavesteks alamateks. Väga oluliseks sümboliks oli ka yin-yang´i (nais- ja meesalge)
inimene kujunes inimeseks karmis looduses, võitluses nappide ressursside pärast. Nii ei kujunenud inimese enda loomuses piisavalt enesekontrolli, enesepiiramise võimet, oskust loobuda kättesaadavast-pakutavast. Kultuuri ja kitsamalt religiooni pandud tõkked inimese hävitavale eneseteostusele ei ole, nagu nägime, osutunud piisavaks ja neidki on kiirelt purustamas praegune tarbimisfundamentalism, kiirele rahuldusele ja naudingule orienteeritud tsivilisatsioon.´´ Ilmselgelt ei muutu meie elueal asi paremaks, pigem, kui märgata muutust , siis vaid negatiivsuse poole. Minu isiklik arvamus on, et Ameerika on nagu naine, teda märgatakse siis, kui teda pole olukorda parendamas. Kui kõik on nii nagu peab, ei ole teda keegi ka kiitmas. 1) K.L. Kultuuritõkestus 2) 3)http://jaan.kaplinski.com/new/kultuurit%C3%B5kestus.html
Esiaeg, Egiptus, Mesopotaamia, Vana-Kreeka Inimese kujunemise etapid Australopiteekus kõndis püsti, segatoiduline, suur aju (5-2 mln) Homo habilis tööriistade kasutuselevõtt; kiviaja algus (2,5 mln) Homo erectus tule kasutuselevõtt, rändasid Aafrikast Euroopasse (2 mln) Heidelbergi inimene nüüdisinimese otsene eelkäija (700 000 a) (Neandertallased) inimahvlane, kes eksisteeris homo sapiensiga samal ajal Homo sapiens kujutusvõime, abstraktne mõtlemine, 40 000 a tagasi tormiline intellektuaalne areng (200 000) Inimeste paikseks muutumine 8500 a ekr hakati Lähis-Idas üle minema põlluharimisele jäädi paikseks, kasvas inimeste arvukus, maa valdamine jäädi paikseks, kasvas inimeste arvukus, maa valdamine muutus olulisemaks, kui varem, tekkisid suured asulad, arenes tehnoloogia. Metallid, millist mõju avaldasid? 5000 ekr õpiti töötlema vaske - Sel perioodil toimus kiire are...
Vedelate ja tahkete naftasaaduste omadused ja kasutamine NAFTA AJALUGU Tsivilisatsioon pole mõeldav kütuseta. Energia saamiseks põletatakse puitu, gaasi, naftat ja paljusid teisi materjale. Nafta ja maagaas on moodustunud bakterite ja vetikate biomassist. Kuna kütused on pärit elusorganismidest, sisaldavad nad peale süsivesinike veel teisigi lisandeid, nagu lämmastiku ja väävli ühendeid. Naftat ja temaga kaasnevaid looduslikke materjale, nagu bituumenit ja asfalti, tunti juba antiikajal, kuid nende ainete kasutamine on juhuslik ja väheoluline. Nafta esmakasutamise au omistatakse sumeritele. Sedamööda, kuidas arenes nafta töötlemise tehnoloogia ja kasvas nõudlus energiaallikate järele, hakati üha enam täiustama ka nafta saamisviise. Et maapinnale imbunud naftast ei piisanud isegi meie kaugetele eelkäijatele, ehitati esimesed puurtornid Hiinas juba meie ajaarvamise alguseks. Nafta tootmine müügiks sai alguse 1850-ndail ...
MMG konspekt slaidide põhjal 1.MMG Suurregioonid Arengut mõjutavad tegurid: Looduskeskkond (kliima), asend maailma tuumalade suhtes, rahvastikuprotsessid, kultuuriline omapära. Samuel Huntingtoni järgi on tsivilisatsioon suurim iseseisev olemusvorm, ilmselt kõige kauem kestnud inimkooslus üldse. Tsivilisatsioonid on suured, sadade miljonitega mõõdetavad inimrühmad, keda üksteisest eristab neile omane maailmavaade ja ellusuhtumine ning sel alusel kujunenud religioon, filosoofiad, mõtlemis- ja toimimisviisid, kultuuripärand ning kõige selle taga olev omapärane ajalookäik. Muutus läbi karismaatilisejuhi: stabiiline ühiskond, stagnatsioon kaos võimalus
I arvestuse teemad 1. ANTIIKAEG – EGIPTUS, SUMERID, ASSÜÜRIA, FOINIIKLASED Nii Egiptuse kui Sumeri tsivilisatsioon tekkis niisutusel põhineva viljelusmajanduse baasil. Seejuures oli mõlemal juhul riikide tekke peapõhjuseks arvatavasti nimelt vajadus rajada ja korras hoida ulatuslikku irrigatsioonisüsteemi (niisutussüsteemi) ning lahendada rahumeelselt vee jaotamisest ja maaga seotud omandivaidlustest tingitud lahkehelisid. Esimesed riigid kujunesid lokaalsete kogukondade baasil, mille keskusteks olid üldjuhul templid.
Kliima varieerub mõõdukast troopiliseni, suved on kuumad ja kuivad; talv on suhteliselt pehme. Kasvatatakse põhiliselt oliive, apelsinipuid. * * * Meie teadmised KreetaMükeene kultuurist põhinevad suurel määral muistsete legendide uurimisel ja arheoloogistel kaevamistel tehtud avastustel, mis algasid 1878. a. ja kestavad aina edasi. Varaseimad meile teadaolevad märgid inimtegevusest Kreetal ulatuvad tagasi 6000 a. e.Kr. 3000 a. e.Kr. tekkis pronksiaegne kultuur Minoiline tsivilisatsioon. Peamised Kreeta kultuuriga seonduvad märgid/sümbolid: · kaksikkirves Kaksikkirves lüüdia keeles labrys esineb sõnas "labürint", mis tähistas kreeka legendides kuningas Minose paleed Knossoses. Vastavalt sellele on labürindi tähendus "kaksikkirve maja". Knossoses on olemas ka "Kaksikkirve saal". · sõnnisarved Sõnnide, eriti aga Minotauruse korduval mainimisel Kreeta müütides on suur religiooni ja kunstiajalooline tähtsus, kuigi Kreetal Minose ajal metsveised
ipeaks hindama tema mõistuse, vaid headuse järgi. Ta oli esimene valgustaja, kes söandas kahelda mõistusele ja ratsionalismile toetuvas kodanlikus tsivilisatsioonis. Traktaat ,,Ühiskondlik leping" esitab projekti ideaalsest põhiseadusest, mis peab tagama riigile võimalikult suure vabaduse ja riigi kodanikele võimalikult suurema võrdõiguslikkuse - demokraatia alus. Rousseau 3 revolutsioonilist ideed: - tsivilisatsioon pole hea, vaid selgelt taunitav nähtus; - peaksime taotlema nii era- kui ka avalikus elus, et kõik vastaks vaid tunnete ja loomulike instinktide nõuetele, otsuste tegemisel peaks olema mõistuse asemel süda; - iga kodanik peab alluma sellele ,,üldisele tahtele", indiviidil pole mingist õigust hälbida ühiskonna tahtest ja seega võib tema demokraatiakäsitlusele ette heita isikliku vabaduse täielikku puudumist. 7
toimus 8.sajandist 3.sajandini. Etruskide päritolu on teadmata. Ühe hüpoteesi kohaselt pärinevad nad Itaalia muistsetest, indoeurooplaste- eelsetest asukatest. Tuntuma, Herodotose teooria kohaselt arvatakse etruskid olevat Itaaliasse rännanud meritsi Väike-Aasiast 10.8. sajandil eKr. Tänapäeval arvatakse, et etruski rahvas on kujunenud kohalike Itaalia põllupidajatest põlisasukate ning Vahemere idaosast merd mööda tulnud kõrge kultuuriga sisserännanute segunemisel. Etruski tsivilisatsioon oli õitsval järjel Toscana küngastel paiknevates kindlustatud linnades. Tema rikkus põhines maaharimisel ning rikkalikel vase- ja rauamaardlatel. Etruskid olid ka edukad meresõitjad. Relvi ja tööriistu valmistasid nad rauast, kuid nad olid osavad ka pronksi ja kulla töötlemisel, mille tulemuseks olid skulptuurid ja ehted. Suur osa meie teadmistest etruskide kohta pärineb hauakambrite seinamaalingutelt ning hauapanustest. Etruskid kõnelesid etruski keelt,
Kreeta kultuur Kreekas elas teadmata päritoluga rahvas, kes umbes 2000 aastat enne kristust rajas Kreetal tsivilisatsiooni. Mütoloogia seostab tsivilisatsiooniteket kuningas Minose valitsemisega. Kasutati kirja, millest tänapäeval aru ei saa. Kreeta saarel oli mitu lossi, mille ümber asusid linnad. Tuntuim loss oli Knossos. Lossidel oli mitu otstarvet: 1) Laoruumid ja käsitöö kojad näitavad neid majandus keskustena 2) Lossid olid usukeskused ja kultuse paigasd. Losside ees oli tavaliselt suur väljak 3) Poliitilise võimu keskus Lossid olid kindlustamata. Kreeta kultuuri eripäraks on sõjakate joonte puudumine. Kunstis domineerisid naised. Oletatakse, et ühiskonda võisid juhtida naised. Mükeene kultuur Põhja poolt tungisid Kreekasse tänapäeva kreeklaste esivanemad. Nende arengu tase oli kreetalaste omast madalam. Osa kreeklasi tungis üle mere Kreetale...
Raamat jutustab poistest, kes sattusid üksikule saarele lennuõnnetuse tõttu. Sündmused juhtuvad II maailmasõja ajal. Saarel ei ole täiskasvanuid ning poistel tuleb oma eluga ise hakkama saada, see aga osutub küllaltki raskeks. Poisid valivad oma juhiks Ralphi, kes peab igasuguseid asju otsustama, kuid Jack on juhi peale kade ja see toob kaasa palju probleeme. Toimuvad mitmed tülid ning Põssa ja Simon surevad ära, mis on teiste laste süü. Saarel unustavad poisid, mis on tsivilisatsioon ja elu muutub täiesti metsikuks. Lapsed mõtlevad välja ka rituaale. Näiteks nad laulsid ümber tule tantsides ja pidasid koosolekuid. Poisid ehitavad endale onnid, et öösel külma eest peitu pugeda. Koosoleku kokku kutsumiseks on merekarp, mida Ralph puhub. Kelle käes karp oli, see võis ka rääkida ning niiviisi anti karp koosoleku ajal üksteisele edasi. Karp oli ka mitmete tülide põhjuseks. Poisid usuvad, et saarel elab koletis ning see ajab neile hirmu nahka
- Augustus rajas riigi teedevõrgu. Kuldsest miilipostist, mille ta oma käega foorumile püstitas, mõõdeti teetähiste abil vahemaad kõikidesse provintsidesse. Siit tuleneb tuntud lause - "Kõik teed viivad Rooma!" Teed olid nii tugevad, et suutsid kanda isegi II maailmasõja soomusmasinaid. Teede äärde ehitati postijaamad, kus sai vahetada väsinud hobuseid. Nii sai kiiresti paisata hiigelriigi väheseid leegione vaenlase sissetungikohta või mässukoldesse. - Miilimärgid: Rooma tsivilisatsioon oli esimene, kes võttis kasutusele miilimärgid. Üks Rooma miil oli umbes 146 meetrit ja 30 sentimeetrit. Neist tuntuim on ilmselt Millarium Aurum ehk Kuldne Miilimärk. Selle kullaga kaetud märgi laskis püsti panna Augustus, kusjuures kõiki kaugusi mõõdeti kaugustena sellest märgist. - Rooma veejuhtmed akveduktid on pärit juba vabariigi algusest. Suurlinn oli esialgu varustatud seitsme akveduktiga, kusjuures kaks neist on kasutusel tänapäevalgi.
Babüloonia riigis, ehitatud Nebukadnetsar II käsul. Mesopotaamia kultuur ja kirjandus, teadus nende saavutused Jumalate ennete lugemine muutus Mesopotaamias omaette teaduseks (astroloogia), kangelaslaulud. Teadus praktilise suunitlusega, silmapaisvamad saavutused matemaatikas (kuuekümnendsüsteem, mis tänapäevalgi on kasutusel aja ja nurkade mõõtmisel) ja astronoomias, kuukalendri loomine. Egiptuse ja Mesopotaamia võrdlus: Sarnasused: * piltkirjast väljaarenenud kiri * tsivilisatsioon tekkis ümbes samal ajal * haridus peamiselt ülikkonnale * rahva harijateks preestrid * silmapaistvad saavuused matemaatikas ja astroloogias * jumalad tähtsal kohal ning neid oli rohkem kui üks * religioon igapäevaelus väga tähtis * kihistunud ühiskond Erinevused: EGIPTUS Kiri: Hieroglüüfkiri Haridus: Polnud kättesaadav, vähe kirjaoskajaid, rohkem ülikutele Surmajärgsus: Usuti surmajärgsesse ellu Jumalad: Rohkem looma kujuga Templid: Tavalised templid
Humanism keskendus inimeste omadustele, vajadustele ja õigustele. 36. Suured maadeavastused- tähtsus maailmale. Columbus, Polo, Vespucci, Magalhaes. Millised riigid olid koloniseerimise eesotsas? Millisest kahest riigist said tõelised kolonisaatorid17 sajandil? Columbus, Polo, Vespucci, Magalhaes olid maadeavastajad Riigid koloniseerimise eesotsas olid Inglismaa, Holland, Prantsusmaa. Hispaania ja Portugal 37. Kuidas suhtusid eurooplased Ameerika kõrgkultuuridesse? Ameerika tsivilisatsioon oli enne eurooplaste külastust korras kui peale seda eurooplased hävitasid nende tsivilisatsiooni. 38. Reformatsioon, Martin Luther, protestantism, Augsburgi usurahu, Pärtliöö, Reformatsioon ehk usupuhastus Martin Luther pani käivitas reformatsiooni Protestantism ehk kõik katoliku kirikust lahku löödud usuvormid Augsburgi usurahu 1555. aastal ,,Kelle võim selle ka usk" Pärtliöö 1572. aasta üks verisemaid öösi, kus tapeti umbes 20000 Prantsusmaa protestanti.
kui neil õnnestunuks aja jooksul legitiimsust koguda, kuid seda aega Euroopale ja maailmale ei antud. 1920. aastate lõpul alguse saanud suur majanduslangus pühkis uued režiimid minema ja õõnestas ka kindlaimate demokraatiate jalgealust. Sõda sundis eurooplasi loobuma oma senisest ühiskonnakäsitlusest. Enne 1914. aastat olid nad uhked Euroopa võimu ja õitsengu üle, elades teadmises, et nende majanduslik ja sõjaline jõud valitseb maailma. Nad võisid isegi hoobelda, et Euroopa tsivilisatsioon on teistega võrreldes ülimuslik. Nüüd oli neil purustatud kontinent, mis oli oma rikkuse ära kulutanud ja end võib-olla surmavalt nõrgestanud. Nagu väljendus Prantsuse mõtleja ja poeet Paul Valéry 1922. aastal: "Läbi on kulunud midagi olemuslikumat kui lihtsalt masinaosad, mida saab välja vahetada." Kirikuskäimine näitas langustrendi, ööklubid seevastu ummistusid neist, kes seda endale lubada said. Kokaiin polnud nüüdsest enam medikament, vaid lisaks
rüppes sündinud ristiusk aluse keskaja kultuurile. Ligi tuhandeks aastaks jäi püsima Ida- Rooma keisririik, mida edaspidises ajaloos tuntakse Bütsantsi nime all. Rooma kunsti mälestistel on olnud suur tähtsus hilisemate ajastute kunsti jaoks. Neist on inspiratsiooni saanud renessansiaja kunstnikud, eeskuju on neist leidnud klassitsistliku laadi harrastajad hiljemgi. Umbes alates 8. sajndist e.m.a. elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. Etruski tsivilisatsioon oli õitsval järjel Toscana küngastel paiknevates kindlustatud linnades. Tema rikkus põhines maaharimisel ning rikkalikel vase- ja rauamaardlatel. Selle rahva minevikku peidab salapära, sest teadlased ei suuda veel täielikult mõista etruski kirja ning roomlased, kui olid 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Nad jätsid aga puutumata "surnute linnad" kalmistud, mis teinekord ületasid maa-alalt elavate linnu
Dareios – Pärsia kuningas, kaotas Kreeka-Pärsia sõjas Maratoni lahingus Xerxes – Dareiose poeg, üritas uut sissetungi 10a. hiljem Perikles – Kreeka ajaloo üks andekamaid riigimehi, kes juhtis Ateenat 16) Selgitage järgmised mõisted: ajalooallikas – selle abil uuritakse ajalugu esiaeg – kestis miljoneid aastaid ja mille jooksul kujunes välja inimene ajalooline aeg – algas kirja tekkega ligi 5000a. tagasi tsivilisatsioon – kõrgelt arenenud ühiskond, kus kasutatakse kirja, on arenenud religioon ja riiklus ning kõrgetasemeline kunst ja kirjandus neoliitiline revolutsioon – noorem kiviaja algus (u. 8.-7.a.tuh. eKr), millal inimesed hakkasid tegelema põlluharimisega ja muutusid paikseks sumerid – vanim „ajalooline” rahvas Ees-Aasia-Vahemere kultuuriruum – sinna kuulusid Mesopotaamia, Pärsiast üle Lähis-Ida
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
