Mesopotaamia kunst Lähis-Idas, praeguse Iraagi territooriumil kujunesid umbes 5000 aastat tagasi esimesed tsivilisatsioonid. Valitsejad ühendasid rahvast mitte ainult hirmuga, vaid ka usuga. Muistses Mesopotaamias oligi valitseja tõstetud pooljumala seisusesse. Arenenud tsivilisatsioon aga on alati arenemisvõimeline ja nii loodigi seal kiri ja ilmusid esimesed iseseisvad kunstnikud. Mesopotaamia vanima kõrgkultuuri loojad olid sumerid, kes on maailmale pärandanud kaks kõige olulisemat asja- kiri ja ratas. Nende kirjastiili nimetatakse kiilkirjaks- märgid vajutati pehmesse savisse, mis hiljem kuivatati või raiuti kivisse. 18.saj e.m.a muutus Mesopotaamia tähtsaimaks kultuurikekuseks Babüloni linn. Kunsti peateemaks sai ainuvalitseja ülistamine
Hiina Hiina asub Ida-Aasias. Sealne arhitektuur ja kunst on teistsugune kui mujal maailmas. Hiina tsivilisatsioon tekkis neoliitikumi ajastul. Hiina kultuur, kirjandus ja filosoofia alused arenesid välja Zhou dünastial. Hani ajastu (kunsti) mõju on tänapäevani tunda. Sellest ajast pärineb kunstnike oskus nii reljeefkunstis kui ka maalingutel väga nappide ja väheste vahenditega kujutada inimesi ja loomi. Ajajärk Vana-Hiina kunstis paistab silma klassistruktuur. Kuni sõdivate riikide ajani olid peamiselt kunstnikeks käsitöölised, kes olid kuningate ja feodaalide teenistuses. Pärast Han´i dünastiat saab rääkida niiöelda kaunitest kunstitest. Neid tegi osa haritud aadlikke. Neist paljud olid amatöörid. Peagi tekkis erinevus amatöörkunstnike ja professionaalide vahel. Esimesed leitud tõendid on ligi 8000 aastat vanad. Varajastel aegadel oli tähtsaimaks teemaks kunstis taeva tahtele allumine. Kõik iidsed pronksnõud olid valmistatud eesmärgiga...
Vana-Kreeka mõju tänapäeva Euroopale Kreeklaste esivanemate tsivilisatsioon ulatub tagasi peaaegu 2000 aastat eKr. Balkani poolsaar ja Kreeta saar olid asustatud juba 2000 aastat eKr, kuid tõeline kõrgtsivilisatsioon kujunes alles 15. sajandil eKr, siis kui ahhailased vallutasid Kreeta saare. 11.-8. sajand eKr vallutasid doorlased Balkani ning Mükeene kultuur hävitati. Tänapäeva Euroopat on kõige enam mõjutanud just järgnevad Vana-Kreeka ajajärgud: arhailine ajajärk ehk tsivilisatsiooni uus tõus 8.-5. sajand eKr, klassikaline periood 5.-4
- stabiilne kogudus– näiteks konkreetne kristlik kirikukogudus; või kloostrikogudus (kristluses, budismis, taoismis) - müsteeriumikogudus (teatud kinnise müsteeriumikoguduse liikmed; või islami müstikud sufid jne Näited: Eleusise müsteeriumid (Demeter, Kore) vanas Kreekas Magna Materi müsteeriumid – vanas Rooomas Mitra müsteeriumid – vana Rooma riigi sõdurite seas Religiooni ülesanded Seletav Väärtuste süsteemi loov Ühiskonda kindlustav: Tsivilisatsioon = riik ja kiri Kirja olemasolu võimaldab riiki efektiivsemalt hallata. Kiri loob kõrgkultuuri. Ent kirja sünnitas religioon (kr hieroglüüf – püha märk). Inimest psühholoogiliselt toetav Traditsiooni loov Sotsiaalset mälu edasikandev Kuidas religiooni uurida: Usunditeadus (religiooniteadus; võrdlev usuteadus; ka religiooniantropoloogia) Peasuunad: Usundiajalugu – uurib religiooni ajaloolises plaanis
Egiptsue kunst Nagu vana Mesopotaami asub ka Egiptus kõrbealal kus põllumajandus on võimalik ainult tänu kunstlikule niisutusele. Ka siin tekkisid alguses väikeriigid ja hiljem ühtne Egiptuse riik. Oma asendi tõttu oli Egiptus rohkem kaitstud rändrahvaste rünnakute vastu kui Mesopotaamia ja seepärast olid sealsed traditsioonid väga tugevad ja püsisid kaua. Kujunes välja võimas tsivilisatsioon, mille kõige ülemisel pulgal asus ainuvalitseja vaarao. Vaarao oli maapealne jumal, mitte jumala esindaja nagu preester Mesopotaamias. Kogu Egiptuse kunst pidi näitama vaarao suurust ja kõikvõimsust. Muistne egiptuse rahvas uskus, et pärast inimese surma elab hing edasi ja mõne aja möödudes pöördub kehasse tagasi. See uskumus on tugevalt mõjutanud tervet tolle aja kunsti.
Ornamentikaelemendid -e. Eesti peremärgid e. nõiamärgid, õuemärgid, märgid, majamärgid, mergid, võrgumärgid, puumärgid, talumärgid, viljakotimärgid jne. Nõiamärk on kujutis, millele omistatakse maagilist jõudu, lootes nende abiga kaitsta oma vara ja iseend, tarvitades neid ühenduses mitmesuguste kommete ja tänapäevadega oma elus. Kui tsivilisatsioon arenes, vähenes ka usk üleloomulikesse jõududesse ja maagiasse. Kadusid ka nõiamärgid, kuid neid hakati kasutama teises tähenduses esemelises kultuuris dekoratiivses tähenduses ornamendina. Peremärkide kasutamine võis alguse saada juba ajal, kui paljud inimesed hakkasid koos põldu harima, karja kasvatama või kala püüdma. Sellisel hetkel tekkis vajadus enda eraomandi märgistamise vastu ja selleks võeti kasutusele igale perele ainuomane märk ehk peremärk.
Sarnane on mõlema riigi puhul see, et väga suur hulk elanikkonnast olid orjad (isegi kuni 80%). Orje peeti selleks, et nad teeksid tööd, Ateenas vabastasid orjad tööst kodanikud, et need saaksid valitsemisele pühenduda, Spartas aga said tänu sellele mehed tegeleda sõjalise väljaõppega. Orjade kasutamine tootmisprotsessis on ilmselt olnudki üheks põhjuseks, miks suutis neil aladel tekkida nii kõrgetasemeline kultuur ehk tsivilisatsioon. Riikide valitsemises oli mitmeid erinevusi. Ateena, mis on kujunenud demokraatia suurimaks esindajaks ja eeskujuks teistele, oli väga demokraatlik riik. Seal oli tegu otsedemokraatiaga, kus kodanikud ei valinud endale esindajat, vaid käisid koos Rahvakoosolekutel ja hääletasid ise seaduste poolt. Samas Spartas oli eesotsas valitsemas kaks kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid ka preestrikohustusi ning kord oli väga range.
Kuna viljasaaki jäi üle, siis tekkis eraomand, kuid kõigil ei olnud eraomandit ja seega tekkis ka sotsiaalne ebavõrdsus ja kihistumine. Kõige vähem oli ühiskonnas ülikuid, kuid nendel oli kõige rohkem õigust. Palju oli vabu linnakodanikke ja ka orje. Rauaaeg algas siis, kui hetiidid leiutasid raua toorsulatuse. 5. Selgita, kuidas tekkisid tsivilisatsioonid (Catal Hüyük, sekundaarne, primaarne, eeldused, tunnused, viljakas poolkuu, kirja tekkimine, riiklus). Tsivilisatsioon on hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. Tsivilisatsiooni tunnused: 1) tsivilisatsioonid on põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskond; 2) varanduslik kihistumine ühiskonnas; 3) oli kujunenud riiklus (ülikud ja nende ametnikud juhtisid ühiskonna tegevust tuginedes seadustele); 4) tarvitusel oli kiri (selle abil pandi kirja majandust ja riiki puudutavad tegemised); 5) mitmekesine vaimne tegevus (teadus, kirjandus, usk).
Uus-Babüloonia 7-5 saj eKr. Nebukadnetsar II, kes on tuntud suure ehitajana. Babülonist sai suurim ja uhkeim linn. Peajumal Marduki astmiktempel Paabeli torn; kuningalossi võlvide kohale katuseterassidele rajati rippaiad. Purustati Jeruusalemm, rünnati Egiptust. Mesopotaamia ühiskonnakorraldus Ühiskonna üldiseloomustus: Mesopotaamia ühiskond oli Egiptuse omast vähem stabiilne, vähem endasse tõmbunud, suurema kohanemisvõimega. Mesopotaamia tsivilisatsioon tegi vanaaja vältel läbi olulisi muutusi, Egiptuse tsivilisatsioon oli aga omandanud tunnusjooned, mis püsisid aastatuhaneid. Egiptuse eraldatus tagas tema tisvilisatsiooni stabiilsuse ja traditsioonitruuduse. Mesopotaamias oli ühiskonnaelu vähe reguleeritud. Kodanikud elasid oma igapäevast elu riigivõimust üsna sõltumatult. Kõik pidid küll täitma valitseja korraldusi ja osalema vajadusel ühiskondlikel ehitustöödel. Riik ei sekkunud alamate majandustegevusse, piirduti vaid
Linnud ujuvad naftas, aga autoga tahaks ikka sõita Me elame kaasaegses infoühiskonnas, kus igapäevast elu võib kirjeldada fraas: tarbida, et elada. Samas teatud kihile on võib olla omasem hoopis öelda: elada, et tarbida. Väga suure osa kaupadest moodustavad tehismaterjalid. Esirinnas nendest naftaproduktid, mis on esindatud alates pastapliiatsist, lõpetades medikamentidega. Enamtuntud kasutusala fossiilsetel saadustel on aga energiaallikas soojuse andmiseks ja naftaeritised sisepõlemismootorites. Ilma nende nii igapäevaste ja loomulikena näivate protsessideta ei kujutaks me oma aktiivset elu ettegi. Ometi leidub maailmas väga suurel määral inimesi, kellel ei ole antud teemal midagi kaasa rääkida ühel lihtsal põhjusel elatakse minevikus ehk agraarajastul. Antud teemat võib käsitleda kui metafoori rikastest ja vaestest. Linnud ärimeeste ja poliitikutena mängivad kodanlusega täpselt nii, nagu ise tahavad....
Kreeka ja Rooma kultuuri erisused Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust, püüdes samal ajal jõudumööda välissuhetest kasu lõigata. Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel täitis Kreeka vanal ajal pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, mugandasid neid ja arendasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. Kreeka tsivilisatsioon omakorda on otsustavalt mõjutanud kogu Euroopa hilisemat ajalugu ja kultuuri. Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhande keskpaiku Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur jaguneb omavahel tihedalt seotud, kuid teatud mõttes siiski ka erinevateks osadeks. Kreeklaste bürokraatlikus lossimajanduses võib näha sarnaseid jooni Sumeri linnriikide
EGEUSE KULTUUR JA KUNST Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja:Aimar Rolf Klass:10.Klass Avinurme 2010 http://www.miksike.ee/docs/referaadid/kreeka_heleri.jpg EGEUSE KULTUURIST Egeuse mere piirkonnas kujunes 3000 a. eKr. välja õitsev tsivilisatsioon. Selle 3 keskust (piirkonda) on: 1) Küklaadide saarterühm (Kreeta saare ja Mandri-Kreeka vahel); 2) Kreeta saar minoiline keskus. 3) Peloponnesose poolsaar (eelkreeka e. hellaadilise kultuuri keskus). EGEUSE KULTUURIST Just Egeuse mere saartel ja rannikul tekkis Euroopa vanim kõrgkultuur egeuse kultuur Egeuse kultuur ehk Kreeta-Mükeene kultuur
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) • Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste
Tume ajajärk (1100-800 eKr) Osa kreeklasi rändas üle Egiptuse mere Väike-Aasia läänerannikule -> muutub kreeklaste püsivaks alaks Rauaaeg Kreeka oli üsna vaene ja mahajäetud maa Välissuhtlus vähenes märgatavalt Ühiskond vähekihistunud Arhailine periood (800-500 eKr) Valitses aristokraatia Kujunesid linnriigid, polised Tähtsamad linnriigid Sparta ja Athena Tsivilisatsioon oli arenenud Kreeklased võtsid kasutusele Foiniiklaste tähestiku/kirja suulise pärimuse kirjapanek, Homeruse “Ilias” ja “Odysseia” Kutsutakse ka Homeruse ajajärguks Peajumal Zeusi auks hakati korraldama Olümpiamänge 1. Olümpiamängudest arvestati aega (776 a eKr) Hakkab vaikselt levima demokratia Tihenesid välissuhted Idamaaga
Tallinna Nõmme Gümnaasium Liisa Roosalu Etruski keel Referaat 1.SISSEJUHATUS Etruskid oli muistne roomlaste-eelne rahvas, mille õitseng Lääne- ja Kesk- Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr. Etruski tsivilisatsioon oli õitsval järjel Toscana küngastel paiknevates kindlustatud linnades. Tema rikkus põhinesmaaharimisel ning rikkalikel vase- ja rauamaardlatel. Suur osa meie teadmistest etruskide kohta pärinebhauakambrite seinamaalingutelt ning hauapanustest. Samuti on etruski kultuuri vahendajateks olnud vanarooma ja -kreeka kunst ja kirjandus. Raske on kindlaks määrata, missugusesse keelkonda kuulub etruski keel, mille vormid on sarnased kaukaasia keelte omaga
Roomas. Trajanuse foorum: Basilika Ulpia ·Oma nime on saanud Roome keisri Traianuse järgi, kelle täisnimi oli Marcus Ulpius Traianus. ·Hoone täitis eelkõige kaubanduslikke ja panganduslikke eesmärke. ·Keskne saal, mis übritsetud kahe rea sammastega. ·Hoone 50m kõrgune katus oli kaetud bronksplaatidega. ·Hiljem kasutati basilika Ulpia arhitektuuri kristlike kirikute rajamisel. Foorum Romanum ·See on Rooma liina keskne koht, mille ümber arenes kogu rooma tsivilisatsioon. ·Forum Magnum- Sealt sai alguse rooma parlament ja senat. · Foorum oli nii rahvakoosolekute kui ka kauplemise paik. ·See oli linna keskne sõlmkoht ja majanduslik keskus. ·See rajati rohtukasvanud märkalale. Praeguseks säilinud vaid varemed. ·Hommikust peale tungles seal rahvahulk. ·Seal toimusid ka tähtsate isikute matused ja liikusid ringi linna kuulsaimad kodanikud. ·Vanasti kuulutati foorumil asetsevates hoonetes välja seadusi. Trajanuse sammas ·Püstitati monumente, algul
1.Esimesed tsivilisatsioonid ja viljaka poolkuu piirkond-Tsivilisatsioon on tulnud lad.keelest ja tähendab kodanik;riiklik. Tsiv on suhteliselt kõrgelt arenenud ühiskond,kus tuntakse kirja,on kujunenud riiklus,arenenud religioon ja viljeletakse kõrge tasemelist kirjandust ning kunsti. NT Egiptus, Vana-Rooma ja Mesopotaamia Poolkuuala-Ühiskond,kus riigikorraldus,majandus,teadus,kunst ja religioon esmalt välja kujunesid,paiknesid valdavalt Eufrati ja Tigrise ning Niiluse jõe orgudes ja nendevahelisel alal ehk nn viljaka poolkuu piirkonnas.Nendes piirkondades oli regulaarne üleujutus,viljakas pinnas ja niistussüsteemis,tänu millele asutus seal piirkonnas tihenes. 2.Egiptuse religioon ja kultuur-Egiptuse religioon kujunes mitmete hõimude ühendamise teel,siis tõi iga hõim kaasa oma jumalad.Igahõimupiirkond austas oma püha looma, mis oli seotud selle piirkonna jumalaga. Nii kujutatigi jumalaid kas selle loomana või loominimesena.Tähtsaim juma...
EGEUSE KULTUUR JA KUNST Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja:Aimar Rolf Klass:10.Klass Avinurme 2010 http://www.miksike.ee/docs/referaadid/kreeka_heleri.jpg EGEUSE KULTUURIST Egeuse mere piirkonnas kujunes 3000 a. eKr. välja õitsev tsivilisatsioon. Selle 3 keskust (piirkonda) on: 1) Küklaadide saarterühm (Kreeta saare ja Mandri-Kreeka vahel); 2) Kreeta saar minoiline keskus. 3) Peloponnesose poolsaar (eelkreeka e. hellaadilise kultuuri keskus). EGEUSE KULTUURIST Just Egeuse mere saartel ja rannikul tekkis Euroopa vanim kõrgkultuur egeuse kultuur Egeuse kultuur ehk Kreeta-Mükeene kultuur
1. Kes on etruskid? Etruskid oli muistne roomlaste-eelne rahvas, mille õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias algas 8. Saj. E.Kr. Etruski tsivilisatsioon oli õitsval järjel Toscana küngastel paiknevates kindlustatud linnades. Tema rikkus põhines maaharimisel ning rikkalikel vase- ja rauamaardlatel. Suur osa meie teadmistest etruskide kohta pärineb hauakambrite seinamaalingutelt ning hauapanustest. Samuti on etruski kultuuri vahendajaks olnud vanarooma ja kreeka kunst ja kirjandus. Eriti suur mõju oli etruski kunstil vanarooma pastoraalsele kunstile ja kirjanduse, nt. Vergeliuse ekloogidele. 2. Millised olid etruskide hauakambrid?
Püha Isa etendab tegelikult maavälist tsivilisatsiooni, Püha Poeg aga inimkonda ( nagu nemad ise 9 ütlevad: „Me oleme nende lapsed“ ) ja Püha Vaim olekski siis ülitsivilisatsioon ( „vaimude riik“ ). Püha Poja all võib peituda ka tulnukate ja inimeste vahelist aretatud hübriid rassi. Püha Vaimu all mõeldakse siin sellist maavälist tsivilisatsiooni, mida kirjeldabki antud töös olev ülitsivilisatsiooniteooria - tsivilisatsioon, mis on ka inimkond ( alles pärast surma ) või tulnukate ja inimeste vahelise rassi eksistens elektromagnetväljana. Ainuüksi sellest piisab, et arusaada religiooni tagamaadest, mida religioon ise otseselt ei avalikusta. Selles kohas on otseselt näha tulnukate tegevuse motiive inimsoo ekspluariteerimise osas. Tulnukad lõid inimkonna selleks, et nemad meiega geneetiliselt ristudes rikastada oma enese genofondi,
Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr) Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati.
Ajaloo arvestus Ajaloo põhiperioodid · Mõiste o Esiajalugu ajalooperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad o Ajalooline aeg alates tsivilisatsioonide, eriti kirja tekkimisest (säilimisest) · Mille järgi periodiseerida? o poliitilised sündmused o muutused ühiskonnas o muutused majanduses o Ideede areng, kultuurilised muutused o peamised tööriistade ja tarbeesemete materjalid jne · Põhiperioodid Umbes 5 miljonit aastat tagasi-3000 aastat tagasi. o ESIAEG Esimeste inimeste ilmumisest kuni esimeste kõrgkultuuride kujunemiseni. Umbes 3000 a. eKr.476 a. pKr, kirja leiutamisest o VANAAEG Rooma riigi languseni. o KESKAEG 476....
Kronoloogiline ülevaade. Kreeta-mükeene periood u. 2000-2200 a ekr. 2000 a ekr tekkisid Kreeta saarel lossid ja neid ümbritsesid linnad. Kujunes kiri. Alguse sai omanäoline ja kõretasemeline minoiline tsivilatsioon, mille tähtsaimaks keskuseks kujunes Knossos. 1600 aastat ekr arenes tsivilisatsioon ka kreeklaste asustatud Mandri-Kreekas. Siinseks tähtsaimaks keskuseks tõusis Mükeene. U 1500 a ekr vallutasid kreeklased ka Kreeta saare ja hakkasid selle üle valitsema.1200 a ekr paljud Kreeka lossid purustati, järgnes tsivilisatsiooni kiire allakäik. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr. Lossid olid purustatud,kiri ununenud ja elanikkonna arvukus vähenenud.osa kreeklasi rändas Väike- aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivaks asulaks. Relvi ja tööriistu hakati valmistama
Seetõttu ei saa see kunagi sajaprotsendiliselt täiuslik olla. Looming kajastab alati kellegi ideaale ning unistusi, niisiis on teatud mõttes ülimuslik ideaalid on teetähised, mis inimest tõeni juhivad. Ühiskonna ebatäiuslikkusele viitavad aga ideaalide lahknemised ning indiviidide võimetus neid täide viia. Seega on kunst pidevalt otsiva inimese jaoks oluline tegur elu mõtestamisel. Ühiskonna üldine eetiline tase on aastasadade jooksul tugevasti langenud. Lääne tsivilisatsioon ning selle alustala kapitalism on teinud võimalikuks materiaalsete objektide, välise ilu ning edukuse kultuse. Inimliku võrdsuse, helduse ja austuse hind on kujunemas üha väärtusetumaks, sest see ei too kaasa silmnähtavat kasu ega toida inimlikku egoismi. Kunstile on antud võime moraalseid väärtusi taas au sisse tõsta. Looja peidab oma ideaalid loomingusse vaid vihjamisi, need lähtuvad tavaliselt ühiskonna kitsaskohtadest ning
Pinnavee nappuse tõttu on taimestik kidur ja kuivalembene. Puud, põõsad, mitte rohi ilmestavad siinset haljust. 4. AJALOOLINE KUJUNEMINE ISESEISVAKS RIIGIKS Väikesel saarriigil Maltal on väga rikas ajalugu. Siiani säilinud huvitavad vaatamisväärsused tõendavad Malta iidset vanust. Säilinud on paljud iidsed templid. Riik on olnud asustatud umbes 5200. aastast e.m.a. Enne foiniiklaste saabumist eksisteeris saartel märkimisväärne eelajalooline tsivilisatsioon. Põhisaarele foiniiklaste antud nimi Malat tähendab turvalist sadamat. Hiljem olid saared sajandeid rüütliordu asukohaks. Maltas on sõjaga läbi käinud mitmed erinevad rahvused. 736 eKr hõivasid Kreeklased Malta, hiljem Rooma. Rooma jagamisel nimetati Malta Rooma impeeriumi üheks osaks. Peale Rooma vallutusi aastal 1090 eKr tulid araablased. Aastal 1530 kuulutati Malta aga Sitsiilia kuningriigi osaks. Enne Malta iseseisvumist kuulus Malta Briti impeeriumi osaks.
ka tema närkusi. Ta oli inimene, kes tõeliselt kehastas komplitseeritud, vastuolulise ja suure ajastu - Euroopa renessansiajastu humanistlikke ja valgustuslikke tendentse [kallakuid]. Ta kuulutas ette uut mõtlemisstiili, mis ei ole eelarvamuslik, vaid kriitiline, kainelt teadlik nii omandavate tõdede väärtustest kui ka suhtelisusest. Ta rajas uue humanitaarteaduse, mis mõistab ja võtab omaks kogu selle ideede rikkuse, millele tõeline tsivilisatsioon ainult saabki tugineda. Ta oli lõpuks uue kultuuri hingeks, mis teadlikult ja järjekindlalt seab esiplaanile inimliku ja kõik selle, mis soodustab inimmõistuse, tunde ja tahte vaba arengut. Ja kuivõrd me tunnustame järjekestvust mitte ainult toomises ja tegudes, vaid ka ideelises, teaduslikus ja kõlbelises informatsioonis, peame õiglaselt hindama Rotterdami Erasmuse elutööd. Kasutatud kirjandus: 1) raamat "Rotterdami Erasmusest Bertrand Russellini", A. L. Subbotini tekst "Erasmuse
Kõneteo teooria Kõneteo teooria lähtub sellest, et: (a) keelelise suhtluse põhiühik ei ole lause või märk (ka sõna on märk), vaid nende tarvitus konkreetses olukorras. (c) Kõne on (taotluslik) tegu (akt = tegu). (b) keel ei ole pelgalt väljendusvahend, vaid on ka tegelikkuse kujundaja. Seda on rõhutanud Ludwig Wittgenstein, John Austin ja John Searle. John L. Austin:kõne kui tegu. tegeles igapäevaütlustega, mis öeldakse konkreetses kõnesituatsioonis. Lükkas tagasi idee, et kõne esmane ülesanne on tegelikkuse või selle eri külgede kirjeldamine. Ütlemine on Austini järgi tegemine. Arusaam keelest oli, et laused ütlevad või väidavad midagi ja on õiged/valed, aga Austin vaidles sellele vastu, et koosneb ka hüüatustest ja küsimustest.. Kui inimesed suhtlevad, siis teevad nad keele abil midagi: küsivad, vastavad, tervitavad, soovivad jne. Selline keele abil läbi viidav tegevus on kõnetegu. Kõnetegu jaguneb 3ks: Lokutiivne (ld loquor, locutus...
Nad kasvatasid hobuseid, veiseid, lambaid ja tundsid põlluharimist, kasutati vankreid. Hõimupealike juhtimisel rännati paremate karjamaade otsingul ühest kohast teise. Ca 2000 eKr hakkas osa indoeurooplasi oma senistest asupaikadest välja rändama. Nad jõudsid V- Aasia poolsaarele, Kesk-Aasiasse, Indiasse ja Iraani mägismaale. Osaliselt toimus seniste asukatega assimileerumine rahulikult, aga enamasti vägivaldselt. Umbes 1700 eKr tekkis esimese indo-euroopa rahvana riik ja tsivilisatsioon hetiitidel. Tuleb lisada, et kõrgkultuur tekkis ainult nendel indoeurooplastel, kes elasid-asusid juba olemasolevate tsivilisatsioonide naabrusesse. Hetiidid on rahvas, keda on mainitud Piiblis ja keda peeti tegelikkuses mitte olemasolevaks, sest Piiblis on nimetatud palju erinevaid rahvaid, keda tegelikkuses ei ole. 1834 .a. leiti Ankarast 80 km Hetiitide pealinna varemed. See maa oli väheviljakas kiltmaa kus põlluharimine oli võimalik jõgede orgudes
Egiptuse ja Mesopotaamia võrdlus Esimesed tsivilisatsioonid ehk kõrgkultuurid tekkisid suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Muistne Egiptus ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni ning jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Ülem- Egiptust piirasid idast ja läänest poolkõrbed ning kõrbed. Alam- Egiptuse moodustas Niiluse tasane ja soine suudmeala, kus jõgi moodustab hargnedes kolmnurkse delta. Mesopotaamia asus Eufrati ja Tigrise jõe kesk-ja alamjooksu aladel, kus tänapäeval on Iraak. Põhja ja Kirde poolt piirnes Mesopotaamia Iraani kiltmaa ääremäestikega, lõunas ja edelas ulatus aga Araabia kõrbeni. Mesopotaamia suhtles teiste riikidega juba rohkem, sest pidid võõrsilt saama kivi, puitu ja metalle. Kuna mõlemad riigid asusid jõgede kallastel, siis olid seal ka üleujutused, mis aitasid kaasa põlluharimisele. Egiptuses olid need väga tähts...
Egiptus ja Mesopotaamia - sarnasused ja erinevused Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni teke oli algus esimesteks arenguteks maailma ajaloos. Mesopotaamia (kreeka k. ''Linn kahe jõe vahel'') tsivilisatsioon sai alguse 8000 aastat e.Kr ning Egiptuse areng algas 3000 aastat e.Kr. Kuid kui palju erinevad need tsivilisatsioonid üksteisest? Mõlemad tsivilisatsioonid asusid jõgede kaldal. Egiptust läbis Niiluse jõgi, ning Mesopotaamiast voolasid läbi Tigris ja Eufrat. Niiluse üleujutused toimusid korrapäraselt, ning ainult tänu sellele oli võimalik Egiptuses põlluharimisega tegeleda, sest vihma ei sadanud Egiptuses peaaegu üldse.
Agnostik-inimene,eks usub,etlõpuni pole võimalik midagi tunnetada ja seetõttu polevõimalik väita,kas jumal on olemas või mitte. Aktsia-väärtpaber,mis tõendab,et selle omanikule kuulub osa aktsiaseltsi põhikapitalist .Aktsiaselts-etevõte,mille põhikapitali moodust.osanike e.aktsionäride sissemaksed.allhange-olukord-kus peahankija annab hanke korraldamise omakorda kellelegi ülesandeks. Ametiühing-ühesugust tööd tegevate inimeste liit,loodud tööalaste huvide kaitseks.Antropoloogia-teadus,mis käsitleb inimlaste teket ja kujunemist . Asotsiaalne-ühiskonna õigusi ja huve mittearvestav või kahjustav. Autokraat-isevalitseja,piiramatu võimuga .Avalik õigus-regul.suhteid inimese ja riigi vahel.Avatud ühiskond-väheste või oluliste piiranguteta ühiskond, kus arvest. max. erinevate inim. maj. sots. ja kult. eripärasid. Deflatsioon-üldine hinnataseme alanemine ning rahaühiku ostujõu suurenemine.Deklaratsioon-ametlik teadaanne.Demokr-pol.korra vorm,k...
India, Hiina, Jaapani kunst Kunst sai alguse erinevates maailma kohtades ja erinevatel aastatuhandetel. Tänapäevani on säilinud vähesed näited, aga see on andnud aluse meie praegusele kunstile. Võtame võrdluseks India, Hiina ja Jaapani kunsti. Kõige vanim maa, kus kunst tekkis on India. Juba umbes 4500 aastat tagasi eksisteeris seal kõrgeastmeline tsivilisatsioon hästi planeeritud linnade ja arenenud kunstiga. Indiale järgneb Hiina, kus juba 4 aastatuhandel e.Kr. loodi kõrgkeraamika ja 2 aastatuhandel e.Kr. kujunes välja erinevad arhitektuurivormid. Jaapanis kujunes kunst võrreldes India ja Hiinaga märksa hiljem. Teada on, et erinevates maades on erinev religioon. Aga religioon on andnud väga suure mõju kunstile. Indias on kunst saanud väga suurt mõjutust just religioonist. India mütoloogiat iseloomustab tohutu fantaasiarikkus
India kunst Alice Karlson Noarootsi Gümnaasium 11M Taust India kunsti valdkonda kuulub peale India enda ka veel suur osa Indoneesiast ja Indo- Hiinast. Tsivilisatsioon tekkis juba ca 4500a tagasi. Aja jooksul on India kunst teinud palju muudatusi ja saanud palju mõjutusi. Induse kultuur Kujunes välja Induse jõe orus(tänapäeva Pakistanis) umbes III aastatuhandel e.Kr, mis on üks inimkonna vanemaid kõrgkultuure. Tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohenjo-Daro. Need olid eeskujulikult heakorrastatud ja reeglipärase planeeringuga- olid kanalisatsioonid ja kanalid.
Arenes ka suurel kiirusel kohal valmiv käsitöö. Käsitööliste ühinguks oli tsunft. Üheks suurimaks kaubaliiduks oli Hansa Liit, mis hõlmas Läänemere piirkondades asuvad kaubalinnad. Samuti leidus ka igal organisatsioonil oma pühak. Feodaaltsivilisatsioon oli väga tihedalt seotud kirikuga, ning seda iseloomustasid sõnad: feodalism ja katoliiklus. Feodaalsüsteem oli valitsevaks nii vaimulik- kui ilmaliku võimu puhul ning samuti ka põllumajanduses, millele feodaalsüsteem- ja tsivilisatsioon tuginesid. Linnade ja linnaelu aluseks oli kaubandus ja käsitöö, eraomand ja rahamajandus, mis arenesid peaaegu et ilma feodaalkorra mõjutusteta. Feodaaltsivilisatsiooni lõpuks peetakse 14.-15.sajandit, kui tulid kasutusele tulirelvad ning kui Konstantinoopol lagunes.
Ostuhulluse põhjused ja tagajärjed Tsivilisatsioon areneb automaatselt sooritavate toimingute hulga suurenemise tõttu -ALFRED NORTH WHITEHEAD- Mis võiks olla tänapäeval ostuhulluse põhjustaja ja mis on selle tagajärjed, miks lähevad inimesed hulluks odavate hindade pärast, nii et ostavad kaupa kokku ise et sellest aru saaksid või siis kui tuleb hull allahindlus siis minnakse kauplusesse seda saama ja siis lõpp kokkuvõttes nad lihtsalt tallatakse jalge alla, mille tagajärjeks võib olla inimese surm. Arusaadav, et kliendid on täna hinnatundlikud, kuid kui süüvida asja sisusse, siis isegi praegu ei ole hind enamasti prioriteed nr. 1, kuigi kliendid nii väidavad ja kuigi see on reaalsus. (Lainsalu 2011) Tüüpiline viga, mida tehakse, on see, et minnakse konkurendiga hinnasõtta ilma kliendile lisaväärtust andmata. See kurnab ära nii sinu kui ka konkurendi ning lõpp kokkuvõttes ei võida...
klass 2) kuuluvad nahi-dagestani keelerühma 3) Tsetseeni vabariik kuulub Vene Föderatsiooni koosseisu Ja muud õiged vastused. (max 3 punkti) 7. Võrdle rahvastiku tihedust Gangese ja Kongo jõgikonnas. Gangese jõgikonnas on rahvastiku tihedus palju suurem kui Kongo jõgikonnas. Põhjenda erinevusi: Gangese ümbrus on viljaka mullastikuga mussoonkliima piirkond, kus tekkis ja arenes muistne tsivilisatsioon ja põldu on haritud 10000 aastat. Kongo jõgi voolab ekvatoriaalsete vihmametsade alal, kus muld on väheviljakas ning kliima elamiseks vähesobiv. (max 4 punkti) 8. 2005. aasta augusti lõpus leidsid New Orleansi linnas Mississippi suudmes aset suured üleujutused. Hukkus 30000 inimest. Nimeta 2 põhjust, mis üleujutuse tingisid? 1
panteism – jumaliku kohalolek kõikjal Kunstnikku, kes on võimeline jätkama looduse salaplaani, nim. geeniuseks (konkreetne mõiste, võis olla ainult mees, naine oli osa loodusest). Ta kanaliseeris looduse salaplaani. Kunstiteosed kasvavad ise välja geeniusest. Vastandiks käsitöölised – teevad, loovad. Kunstiteos on looduse jätk, käsitööline loob sellest imitatsioone. Geenius toob loodusest välja selles peituva igavese ilu. BYRON oli geenius. Kultuur ja tsivilisatsioon Kultuuri mõiste seotud millegi asutamise/rajamisele (kultiveerima, koloonia), millegi austamise/kummardamisega. Algselt seotud harimise protsessiga (viljakaks muutumine). Hiljem sajandite jooksul tasapisi laienes ka inimestele – harimine, kultuurseks muutumine. Veel hiljem ühiskonnas ühiskonnamudelina. TYLOR 1871 – def. kultuuri nii et see hõlab teadmisi, usku, kunsti, moraali, seadusi, kombeid ja kõiki muid oskusi, mida inimene ühiskonnaliikmena omab.
üheskoos läbi India Bengali lahte. Mõneti on nende kahe jõe kulgemine India religiooni, filosoofia ja kultuuri sümboliks, sest ka India religioonis on kaks suurt jõge, mis algselt olid täiesti erinevad, millel olid eraldi allikad ja mis küllaltki pikka aega eksisteerisid eraldi, kuid mis teatud ajahetkel ühinesid ja voolasid üheskoos merre. 3. aaastatuhandel e.Kr. elas India poolsaarel nii aineliselt kui vaimselt väga kõrgele arenenud Induse oru tsivilisatsioon. Umbes 1800-1500 e.Kr. tulid aarjalased (pea. kõik Eur. rahvad), kes India vallutusretkega andsid Induse oru ühiskonnale jõulise sõjalise hoobi, mille all see kiiresti kokku varises. Sissetungi tagajärjel haaras Indias võimu aarja tsivilisatsioon, toimusid ühiskondlikud ja majanduslikud muudatused. Tekkis maa-alal põhinev riik, kus elasid paljud hõimud koos. Järgnevate aastatuhandete jooksul hakkasid aarjalased aegamisi sattuma Induse oru ühiskonnalt ülevõetud ideede
teadusasutused ning mida toetavad mitmed hollywoodi näitlejad ja helgete peadega teadlased. Kui üksikud anomaaliad kõrvale jätta, ei ole raadioastronoomide instrumendid püüdnud kinni aga midagi peale kõhedust tekitava vaikuse. Otsitakse avakosmosest ka gamma-kiirguse pikki jälgi, mida peaks maha jätma tuumaenergiat kasutavad kosmosesõidukid. Kas on siis inimkond tõesti ainuke tehnoloogiliselt arenenud tsivilisatsioon kogu universumis? Või otsime me lihtsalt valet asja, valest kohast ja valel ajal? Või hoopiski ei taha keegi, meist tuhandeid aastaid arenenumad, meiega, kui agressiivse ning primitiivse liigiga kontakti võtta? Sellele me veel vastust ei tea ning võib olla, et me ei saa seda teada ka tuhande aasta pärast aga kes ei otsi, see ka ei leia. SETI SETI (Search For Extra-Terrestrial Intelligence, eesti kl maavälise intelligentse elu otsing)
Kuigi õpetus muudeti protestantlikuks ja ladinakeelsed missad asendati ingliskeelsetega, sarnanes jumalateenistus väliselt endiselt katoliku kiriku liturgiaga. Reformatsiooni algus ja protestantliku kiriku kujunemine- suur usupuhastus e usuliikumine Euroopas 16-17. saj. mis taotles katoliku kiriku uuendamist. 31. okt 1517 M. Luther lõi Wittenbergi lossikiriku uksele 95 ladina keelset teesi mis seletasid tema vaateid. PILET 5 Egiptuse tsivilisatsioon Geograafilised ja looduslikud olud ning sellest tulenenud tsivilisatsiooni eripära. Riikluse teke, valitseja võim, ühiskonna kihistumine. Tsivilisatsiooni eripära: Stabiilne ja traditsiooniline Tegurid: Geograafiline eraldatus ja Niiluse üleujutuste korrapärasus (ühiskonna tihe seos looduse rütmiga) Riikluse teke- 3000 eKr liitsid Ülem-Egiptuse valitsejad kogu Egiptuse üheks riigiks. Selle tegi toks kuningas Menes, kes rajas ka pealinna Memphise.
Pärnumaa Kutsehariduskeskus MALTA Referaat Pärnu 2009 Riigihümn: LInnu Malti Pealinn: Valletta Pindala: 316 km² Riigikeeled: malta ja inglise Rahvaarv: 0,4 miljonit Rahvastiku tihedus: 1267,2 in/km² President: Edward Fenech Adami Peaminister : Lawrence Gonzi Iseseisvus: 21. september 1964 Rahaühik: euro [EUR] Ajavöönd: KeskEuroopa aeg Tippdomeen:.mt Telefonikood: 356 Poliitiline süsteem: vabariik Rahvastik: maltalased (96%), muud (4%) ELiga ühinemise aasta: 2004 Samal aastal liitusid ka Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, ja Küpros. Malta Malta on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mis koosneb seitsmest saarest Malta saarest, Gawdex (Gozo) saarest ja Kemmuna (Comino) saarest ning neljast asustamata saartest. Ta asub Si...
MAIAD Ajavahemikus 250 kuni 850 pKr olid maiad Kesk-Ameerika võimsaim rahvas, kes rajas vihmametsadesse suuri linnu. Nende järeltulijad elavad seal tänapäevani. Maiad kuulusid Kesk-Ameerika kõige kõrgemalt arenenud tsivilisatsioonide hulka. Nad tegid silmapaistvaid saavutusi kunsti, arhitektuuri ja matemaatika vallas. Seepärast jääb mõistatuseks, miks nende tsivilisatsioon nii äkitselt kokku varises. VÕIMSAD MAIAD Esimesed maiad elasid linnriikides, mida valitsesid preesterkuningad. Niisuguseid riike leidus juba aastal 250 pKr, mil kuningad on püstitanud esimesi kivisambaid, et oma saavutusi jäädvustada. Mõni põlvkond hiljem ehitasid maiad suuri linnu nagu kuni 50 000 elanikuga Tikal (tänapäeva Guatemalas). Neid rajati kõikjale Yucatáni poolsaarele ja lõuna poole kuni Vaikse ookeanini välja. Seda perioodi tuntakse klassikalise ajastu nime all.
12. Milline riik oli Sparta ? ( Ühiskond, territoorium, juhtimine , majandus ) 13. Mille poolest erines Ateena Spartast ? 14. Kas Kreeka oli orjanduslik ühiskond ? Vastused: 1. Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Esmatähtis ühendustee on tuhandeid aastaid olnud meri. Seda mööda on peetud sidet ka välismaailmaga. Kreeka tsivilisatsioon on omakorda otsustavalt mõjutanud kogu Euroopa hilisemat ajalugu ja kultuuri. 2. Kreeklased ei ole Kreeka põlisrahvad. Kreetalased kasutasid savitahvlitele vajutatavat silpkirja , kuid seda ei osata tänapäeval lugeda. Seetõttu ei teata tänapäevalgi ühtegi valitsejat ega sündmust, ei tunta ühtegi seadust ega kreeka kirjandust. Kreeta tsivilisatsiooni nägu kujundasid eelkõige lossid. Neid oli saartel
Rain Paloson 10c James Fenimore Cooper «Hirvekütt» Autor on sündinud 15.09.1789. a ja suri 14.09.1851.aastal. Rahvuselt ameeriklane. Raamat «Hirvekütt» on 5-köitelise sarja «Nahksuka jutud» esimene raamat. Raske on vahet teha, kes on hea ja kes on halb. Kogu tegevus toimub väikese järve ääres, mille nimeks on Vilkuv peegel. Sõjas on alati võitja ja kaotaja. Samuti on nii nagu armastuse ka sõjas kõik lubatud. Vastavalt sõjalisele olukorrale on lubatud ka vahendid. Seepärast tuleb lähtuda sellest -- mis ei ole keelatud, see on lubatud. Kerge on inimest hukka mõista, kuid raske mõista. Hirvekütt e Hirvede Tapja e Haukasilm-sihikindel, otsekohene, tähelepanuväärne ja tõemeelne, näopoolest mitte nurgeline kuid kehalt pikka ja lihaseline Ua-ta Ua e Tasa -- de...
Ta avastas, et Kaie Skalle oli tema inspiratsioon, kui armas neid külastas Maarvat tema uues kodus Verilaius ning tunnistas mehe vastu suurt kirge ja armastust. Mõlemad olid keerulised ja kummalised lood armastusest, milles üks paar ei saanud kunagi kokku nende ühiskonnaseisuste tõttu, kuid sisimas nad armastasid ja austasid üksteist salaja. Noorem paar, kes oskasid oma tundeid väljendada, kel oli ühine huvi kunsti, loovuse vastu, sai lõppude lõpuks kokku. Tsivilisatsioon oli nõnda arenenud, et mis oli enne, ei kulgenud enam vanaviisi. Talud enam-vähem kaotati, seisustest enam ei tahetud hoolida ning noorus arenes. Kaie ja Joosep olid sel ajal inimeste silmis võrdsed kunstnikud ning keegi ei saanud neile öelda seda, mida neil poleks lubatud teha. Sõnadearv: 801
anoreksia ja buliimia, mis nõuavad järjest rohkemate inimeste elusid. Samuti pole täiesti ohutud erinevad iluoperatsioonid ja süstid, mis kuulsate inimeste eeskujul ka tavaelanikkonna seas populaarsemaks muutuvad. Kuulus prantsuse filosoof Rousseau on öelnud, et kuigi kultuur loob uusi väärtusi, siis selle arenemine toob omakorda kaasa moraalse allakäigu. Sellega võibki seletada osa inimeste ekstreemseid püüdlusi ilu või rikkuse suunas. Tsivilisatsioon on kaugendanud meid loomulikkusest ning seega tuleb ajaga juurde järjest uusi väärtusi, mille nimel ollakse valmis äärmusteks. Samas on ka üllaid tõekspidamisi, nagu vabadus ja emaarmastus, mille nimel suremin on sageli pigem imetlusväärne ja kangelaslik.
valitsesid preesterkuningad. Elasid 2000 eKr kuni 1500 alguseni pKr. Ajavahemikus 250 pKr kuni 850 pKr olid maiad Kesk-Ameerika võimsaim rahvas, kes rajas vihmametsadesse suuri linnu. Nende järeltulijad elavad seal tänapäevani. Maiad kuulusid Kesk-Ameerika kõige kõrgemalt arenenud tsivilisatsioonide hulka. Nad tegid silmapaistvaid saavutusi kunsti, arhitektuuri ja matemaatika vallas. Seepärast jääb mõistatuseks, miks nende tsivilisatsioon nii äkitselt kokku varises. Kolumbuse-eelse Kesk-Ameerika kõige keerukama tsivilisatsiooni kujundasid maiad. Maiad asustasid Yucatani poolsaare niisked troopilised madalmaad umbes aastal 1000 e.m.a. Mõni sajand hiljem olid neil juba kuivendussüsteemid, mille abil liigniisked alad muudeti viljakateks põllumaadeks. Naabritelt sapoteekidelt võeti nii mõndagi edumeelset üle,kuid peagi kujunes neil endal püsikogukondade võrk.
1. Kooli ajalugu 5 teadmist H. Treffneri kohta! - detsember 1883 Hugo Treffneri kool sai tegutsemisloa - alguses polnud kõiki klasse, kool tegutses Hobuse tänaval; 1880. aastail rajati koolimajja esimene sisevõimla Eestis - alguses oli HTG poistekool - Nõukogude ajal kandis kool nimetust A. H. Tammsaare nimeline Tartu I Keskkool - 1998. a. oli Jaani tänava poolses osas tulekahju, seejärel toimus õppetöö erinevates hoonetes üle Tartu linna 2. Muinasaeg. Ajaloo perioodid 1) muinasaeg (8 milj. 3000 eKr) 2) vanaaeg (3000 eKr 476) 3) keskaeg (5.-16. sajand) 4) uusaeg (1600-1900) 5) lähiaeg e. uusim aeg (20. saj.; 1914-1991) C. Darwin inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale. Kreatsionism loomisõpetus; uskumus/seisukoht, et inimkonna, elu, Maa ja universumi tekkes või arengus on ...
· Meelitasid röövleid, seetõttu loobuti nende ehitamisest.asemele hauakambrid ja kivikoopad, mille suudmel peideti kõrbeliiva alla. Cheopsi püramiid 146m kõrge, aluse pindala üle 5ha, koosneb rohkem kui 2 milj ühesuurusest kivipangast Sergei Stadnikov egiptoloog ; Kuulsaim vaarao Tutahamon; mummitseerimise viise oli kolm, aega egiptlased ei hinnanud, mummitsifeerimise kogu pritsess u 70 päeva, kõige kallim 26,2 kg hõbedast. Egiptuse tsivilisatsioon kujunes niiluse jõe orgu, 5000-6000 a tagasi(4-5000a ekr) Vana-egiptuse ajalugu hakatakse lugema vaarao Menesest, ta olevat loonud riigi. Mesopotaamia, kui vanima tsivilisatsiooni kunst lähistroopiline kliimavööde,500 a tagasi, elinkkonna kasv, kunstlik niisutus, ühistegevuse vajadus, distsipliin, tekkisid esimesed riigid, valitseja oli jumal, ilmalik ja usulinejuhtumise oli läbi põimunud, loodi
terrakt Tokio metroos, kaksikute tornide terakt, hulgalised juhtumid terakte idas. Nendest on tuhandeid inimesi kannatanud. Siin meil on täielik õigus öelda, et religioon on hukkuja. Tuleb ka öelda, et religioon saab ka ilma sektide või teraktideta hukkuja olla. Näiteks, kui inimene suhtub sellesse liiga tõsiselt, unustades oma peret ja sõpru ja loobudes tavalistest rõõmustest, siis puruneb nende elu. On ka mõned religioonid, mis keelavad kõike, mis pakkub tsivilisatsioon, siis selle järgijad ei luba teha endale operatsioone ja, kahjuks, surevad ära. Siis öeldakse ka, et religioon on hukkuja. Lõppuks tahaks öelda, et religioon on iga kultuuri lahutamata osa. Meie puudutame sellega peamiselt iga päev. Praegu ei saa juba ilma selleta maailma mõista. Religioon on kindlasti väga võimekas faktor inimeste eludes, ja on selge, et inimesed proovivad enda jaoks selgeks teha : kas on see päästja või hukkuja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
