Kuidas on mõjutanud Vana-Rooma Euroopa kultuuri? Rooma impeerium on inspireerinud mitmeid juhte ja kuningaid läbi Euroopa ajaloo, kelle kõigi jaoks on eeskuju Vana-Rooma. Impeeriumi ajastul ulatus see riik atlandi ookeanist kuni Armeeniani ja Saharast, Hadriani müürini. Impeerium mille suurus oli tohutu ja mille maastik, kliimastikuolud ja kultuurid kõik olid erinevad. Tänapäevast ühiskonda on mõjutanud roomlased tugevalt nii seaduste loomises, demokraatliku riigi juhtimises, tehnoloogia, mõjutused keeles, kirjandus, kunst, infrastruktuur ja linna planeerimine on kõik alad, kus Rooma ideesi on näha. Rooma muidugi aitas ka kristluse levikule kaasa. Üks tähtis Vana-Rooma mõjutus on seaduse valdkonnas. Rooma seadustes kujunes välja erinevus Avalike õiguse, kus riik on otseselt seotud ja Eraõiguse vahel, mis tegeleb inimeste vaheliste konfliktidega. Selle süsteemi põhjal tänapäeval põhineb Mandri-Euroopa kohtusüsteem. Rooma seaduse...
haudadesse ning tundsid ilmselt maagilisitoiminguid ja kombetalitusi. Neandertallaste koljusid leiti Belgias Engises 1829 ja Gibraltaril 1848. Tuntuim leid on aga Saksamaalt Düsseli jõe orust Neandertalist1856. aastal, 3 aastat enne Charles Darwini "Liikide tekke" ilmumist. Homo sapiens Tarkinimesed olid arenenud aju ja osavate kattega. Nas valmistasid tuhandeid taiuslikumaid tooriistu. Tsivilisatsiooni tekkimine Tsivilisatsioon on inimühiskond koos kultuuriga. Sõna tsivilisatsioon tuleneb ladinakeelsest terminist civilis - "kodanikesse puutuv, kasulik". Esimesi tsivilisatsioone nimetatakse ka varajasteks kõrgkultuurideks. Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus ja selle tulemus. Kultuuri mõistet on paljukordselt defineeritud ja erinevalt käsitletud. Kultuuri seostatakse tsivilisatsiooni mõistega ning räägitakse kultuurist kui kultuuripärandist. Kultuuri võib kõige laiemalt jaotada aineliseks ja vaimseks. Tsivilisatsioon
sõjavägi ja varustus). Olid lüliks Vana-Idamaade ja Euroopa vahel. · Foiniiklased- head meresõitjad, rajasid kolooniaid (Kartaago), tähestiku loojad, purpurvärv 2) Egiptus a) Ajaloo põhietapid: · Vana riigi aeg (3000 a eKr) 27-21 saj. eKr · Keskmise riigi aeg 20-17 saj. eKr · Uue riigi aeg 16-11 saj. eKr b) Üldiseloomustus: Egiptuse tsivilisatsioon kuulub primaarsete tsivilisatsioonide hulka ehk see tekkis iseseisvalt. Tekkis Niiluse kaldale, oli tugevasti mõjutatud loodusest (niiluse üleujutustest, riigi isoliseeritus). Riik jagatud kaheks: põhjas Alam-Egiptus, lõunas Ülem-Egiptus. Vana riigi periood oli vaaraode aeg, mil ehitati Giza püramiidid, kujunes religioon, ühendati Egiptus, sisemine ühtsus. Keskmise riigi ajal ühendati
Inglismaal võtsid Locke'i ideed oma poliitika aluseks viigid ( ingl whigs), keda hakati hiljem nimetama liberaalideks. Locke oli seisukohal, et riigi põhiülesanne on inimeste vabaduse ja omandi kaitse. Põhjendusena käsitles ta omandi kujunemist ühiskonna arengu käigus. Ta väitis, et kuni tegeldi vaid korilusega, elati primitiivses kommunismis. Kui inimene hakkas aga maad harima, tahtis igaüks oma töö vilju endale saada ning tekkiski omand ja tsivilisatsioon. Seega eeldab tsivilisatsioon omandi kaitset. Nende kahe ülesande tõttu ei saa olla riigi võim piiramatu ja peab jagunema seadusandlikuks, täidesaatvaks ja liidu e. föderatiivseks võimuks. John Locke viis lõpuni ka Kopernikust alguse saanud heliotsentrilise maailmakontseptsiooni. Inimese subjektiivne maailm on selle järgi loodusväline olemine, füüsikalises maailmas aga valitsevad matemaatiline seaduspärasus ja kvantitatiivsed suhted. J. Locke'i empirism
saj eKr püramiidide ehitamine (tuntuimad 3 Giza püramiidi) Keskmine riik - 20.-17. saj eKr Kaubanduse areng (Egiptus hakkas Vahemere kaubanduses suuremat rolli mängima), avatus (toimis kaubandus, arenes suhtlus Mesopotaamiaga), kindlustati lõunapiir. Uus riik - 16.-11. saj eKr Sõjakaim etapp, suurimate piiride aeg (armee loomine ja vallutuskäigud) Mesopotaamia Mesopotaamia e Kahe jõe vaheline ala. Südameks jõed Eufrat ja Tigris. Sellest tingituna sai alguse sealne tsivilisatsioon. 3000-2500 eKr Mesopotaamia lõunaosas asus rahvas- sumerid. Rajasid tsivilisatsiooni, õppisid sulatama vaske, võtsid kasutusele ratta, veovankri. Linnriigid ( Uruk, Ur,Kis) Linn koos maa-ala, külad. Linna keskel astmeline tempel- tsikuraat( pühendatud linna kaitsejumalale) Riiki valitsesid kuningas (sõjavägi, jumalaasemik) ja preestrid (kohustused jumalate vastu, templimajapidamine). Sumeri linnadest põhja pool asus Babülon. 1700 eKr Hammurapi vallutas kõik Mesopotaamia
jõgi on linnutee maine vorm. Sellisena tekitab see pidevalt vett Maa ja taeva vahel. Inka kosmoloogia paigutati kolmele ruumilisele tasandile. Need olid: Uku Pacha ("alumine maailm") paikneb maapinnal, Kay Pacha oli maailm, kus me elame, Hanan Pacha ("kõrgem maailm") oli meie kohal olev maailm, kus elas päike ja kuu. 5 Maiad ja nende mütoloogia Maia tsivilisatsioon tekkis umbes 2000 eKr ja jõudis tippu umbes 900 pKr. Maiad olid ameerika põlisrahvaste kultuur, mis asus praeguse Mehhiko, Belize, Guatemala ja El Salvadori piirkonnas. See oli üks kõige arenenumaid kultuure Ameerikas enne Euroopa vallutamist. See koosnes iseseisvatest küladest ja linnadest, mida ühendas sama kultuur. Iga linna äärealal oli juhataja, kelleks sünniti. Maiade hõimud olid tihti üksteisega sõjas. Külade ja linnade keskused ehitati ümber templite, paleede
Kreeta nn. minoiline ja Kreeka mandri mükeene kultuur on mitmes suhtes täiesti ühesugused. Mõlemais on ühendavaks lüliks suur osa sümbolitest, mõlemail olid suured lossid ja linnad selle ümbruses. Kuid erinevuseks oli: Kreeta lossid olid kindlustamata ja arvatavasti olid rahumeelsed inimesed, seevastu kreeklased olid sõjakad. Seda võib lugeda Kreeka eellooks seetõttu, et sel ajajärgul asusid kreeklased sinna elama ja sai alguse omanäoline minoiline tsivilisatsioon. Neil tekkis veel sel perioodil oma lineaarkiri, religion. Kahjuks 1200 aastat eKr paljud lossid purustati ja algas kiire tsivilisastsiooni allakäik.
b)Eugene Delacroix (vabaduse armastus),,Apolloni kaarik","Vabadus viib rahva barrikaadidele","Chopin ja Sand","Chiou veresaun", ,,Dante ja vergilius põrgus". 5.Arhidektuur jagunes: a)Historitsism(ajalooline stiil, liide neo nt.neogootika), b)ekleptika() 6.Romantismi üld: pöördus salapärase keskaja poole.kunstnikele meeldisid ka loodusrahvad, metsik maastik, kõik see, mida tsivilisatsioon polnud jõudnud puudutada. köitsid sündmused, milles oli palju õilsust, traagikat, julmust. Et mõjutada vaatajat, kasutati vaatajate südant liigutavaid süeesid, vastandati maalidel head ja kurja, ilusat ja inetut, elu ja surma. Üle kõige hinnati koloriidi ilu ja selle väljendusvõimalusi. Ajastu kangelased olid vabadusvõitlejad. lemmikteemasid oli kihutavad või tagajalgadele tõusnud hobused, ratsanik uljalt mõõgaga vehkimas
Nad läksid prantsuse keelelt üle emakeelele; nad venepärastasid oma kombeid ja riietust, oma toitumistavasid ja sisekujundust; nad läksid maale, et õppida folkloori, talupojatantse ja muusikat, et tuua rahvuslikku stiili kõigisse oma kunstidesse, et jõuda lihtinimeseni ja anda talle haridust. 4. Moskoovias oli religioosse elulaadi tõttu tähelepanu keskmes ikoon. Moskoovia oli religioosne tsivilisatsioon. See põhines kreeka-katoliku kiriku vaimulikul traditsioonil, mis lähtus Bütsantsist Kiriku domineerimine takistas Moskoovia ilmalike kunstivormide arengut, mis oli Euroopas renessansist alates hoo sisse saanud. Esimesed ilmalikud portreed on dateeritud alles 1650ndate aastatega 5. Enamus olid puumajad, mis ei olnud suuremad, kui talupoegade omad Vähestel olid sulgkottidega voodid
Kreeta ja Mükeene kultuur Kreeta-Mükeene ajajärk on Kreeka ajaloo varaseim periood. Selles ajal kujunes tsivilisatsioon Kreeta saarel 3. ja 2. sajandi vahetusel eKr ja mõni sajand hiljem see levis ka Mandri- Kreekasse, kus selle kuulsaimaks keskuseks sai Mükeene. Kreeta ja Mükeene kultuuris ja ühiskonnas on palju sarnasusi, kui ka erinevusi ning seetõttu jaotatakse Kreeta-Mükeene tsivilisatsiooni varasemaks minoiliseks tsivilisatsiooniks, mis oli Kreetal ja hilisemaks Mükeene tsivilisatsiooniks, mis oli Mandri-Kreekas. Kiri oli tsivilisatsioonides vajalik ning mõlemas nii Kreeta kultuuris, kui ka Mükeene kultuuris esines kiri. Mõlemas kultuurides kasutati kirja enamasti sellepärast, et majapidamis asju üles märkida ja, et dokumente kirjutada. Mõlemad kirjutasid oma kirja savitahvlitele. Kreetlased olid välja arendanud oma lineaarkirja. Tänapäeva teadlased ei mõista Kreeta lineaarkirja....
luua ainult üks ühtne kunstistiil, mis ülistaks reziimi juhte. Realismi eesmärk oli kujutada elu sellisena nagu see päriselt oli. Kuid iga erineva voolu seisukohast oli elu kujutamine ikka natukene erinev. Realism kujutaski elu sellisena, milline nägi välja töölisrahva elu. Impressionism kujutas elu sellest seisukohast, mis mulje jättis elus teatud momendid. Sotsiaalne realism kujutas elu totalitaarsete reziimi juhtide meelest ning uusrealism kujutas sellist elu, mida pakkus suurlinna tsivilisatsioon oma koledamas pooles. Abstraktsionismi suuna eesmärk oli asjade kujutamine läbi vormide ja erinevate kujundite, nad kujutasid elu selle läbi, kuidas see neile tundus, mitte sellisena nagu nad seda otseselt nägid. 3. Milliseid ühiseid iseloomulikke jooni leiad maalilise abstraktsionismi voolude ja geomeetrilise abstraktsionismi voolude all? Maaliline abstraktsionism: Värvikasutus on vabameelne ning pole tingitud esemete reaalsest värvist
VANAD KÕRGKULTUURID EGIPTUS Ajaline periood 4000-332 e.Kr. •Oma asendi tõttu oli Egiptus kaitstud rändrahvaste rünnakute vastu ja seepärast olid sealsed traditsioonid väga tugevad ja püsisid kaua. •Kujunes välja võimas tsivilisatsioon, mille kõige ülemisel pulgal asus ainuvalitseja vaarao ehk maapealne jumal. •Kogu Egiptuse kunst pidi näitama vaarao suurust ja kõikvõimsust. •Uskumus, et inimese hing elab peale surma edasi, on tugevalt mõjutanud tervet tolle aja kunsti. •Et hing saaks kehasse tagasi tulla, tuli see võimalikult hästi säilitada. Selleks balsameeriti surnuid- nendest tehti muumiad ja asetati selleks ehitatud haudehitistesse. •Hauda pandi kaasa luksusesemeid ja teenrite kujukesi.
· Kosmeetikakunst Egiptlased täiustasid looduse poolt loodut oma kosmeetikakunstiga. Näod olid ruuged, huuled ja küüned värvitud ning juuksed ja jalad õlitatud. Isegi naist kujutavatel skulptuuridel olid silmad värvitud. Kellel oli see võimalik, lasi endale ka kirstu kaasa panna seitset sorti kreemi ja kahte sorti ruuzi. Mõned kasutusel olnud õlid on leidnud oma koha ka tänapäeva kosmeetikas. 6.KOKKUVÕTTE Kokkuvõtteks võib öelda, et muistse Eguptuse tsivilisatsioon oli aluseks edasise arengule. Paljud kasulikud leiutised kasutatakse juba paljud sajandid . Muistse Egiptuse moe elemendid on kasutusel ka praegu. 7.ALLIKAD 1. www.artvol.com 2. http://0sw.ru/moda/19-pricheski/2020-2011-03-03-14-39-31.html
Inimeseks olemise raske kohustus (A. Kivi romaani "Seitse venda" põhjal) Selleks, et olla täisväärtuslik inimene ,peab kuuluma ühiskonda, võtma omaks selle reeglid, arvestama teistega ja vastutama oma tegude eest. Aga kuidas seda kõike saavutada? Kuidas tulla toime kiirelt muutuvas maailmas, kui mõistus ütleb üht ,süda aga ihkab teist? Vennaste vastuolu ühiskonnaga ilmneb juba romaani alguses, kus pahandust teinuna leiavad nad, et oma tegude eest vastutamise asemel on hoopiski lihtsam metsa pageda. Juba see tegu näitab vennaste vastutustundetust, sest selle üle, mida nende ema küll mõelda ja tunda võib ,ei mõtle neist peaaegu keegi. Samuti leidsid nad, et talunike põldudelt naeriste näppamine pole ka kuigi suur patt. Ka omavaheliste vaidluste lahendamise parimaks viisiks peeti kaklust. Sellised, n.ö. "metsikud" olid vennad veel lastena. Kuid hakkas toimuma sündmusi, m...
Esimesed maiad elasid linnriikides, mida valitsesid preesterkuningad Elasid 2000 eKr kuni 1500 alguseni pKr. Ajavahemikus 250 pKr kuni 850 pKr olid maiad Kesk- Ameerika võimsaim rahvas, kes rajas vihmametsadesse suuri linnu. Nende järeltulijad elavad seal tänapäevani. Maiad kuulusid Kesk-Ameerika kõige kõrgemalt arenenud tsivilisatsioonide hulka. Nad tegid silmapaistvaid saavutusi kunsti, arhitektuuri ja matemaatika vallas. Seepärast jääb mõistatuseks, miks nende tsivilisatsioon nii äkitselt kokku varises. Usk Maiad olid maausku (nime poolest katoliiklased, kuid ei tunnistanud jumalat) Nad ei usaldanud teolooge ja preestreid (preestrid on võõrad ja ei mõista maiasid) Maiad otsustasid ise mida nad kirikuõpetusest välja võtavad ja mida mitte. Neil oli antud tõotus pühadest asjadest valgetele mitte rääkida. Osadele maiadele oli maa Ema, osadele aga omand
Mesopotaamia- Seoses ehitusalaste suhetega välismaaga polnud Mesopotaamia nii stabiilne kui Egiptus. Riigikorraldus oli vähem reguleeritud. Valitsejaks oli kuningas ning teda peeti ka sõjaväe juhiks, kohtumõistjaks ning jumala asendajaks, kuid mitte jumalaks endaks. Kõik Mesopotaamia suurriigid on tekkinud vallutuste teel, aga ei saavutanud Egiptusele omast ranget tsentraliseeritust. Põhiline osa elanikkonnast elas maal, ometi oli Mesopotaamia linna tsivilisatsioon. 3. Egiptus- Põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niilusele. Vaid Niiluse äärne ala oli viljakas, mujal laiub tühi kõrb. Niiluse korrapärased üleujutused kandsid igal aastal kaldaäärsetele aladele viljakat jõemuda, mille tõttu ongi seal põlluharimine võimalik. Mesopotaamia- Jõgede äärealad olid soised ning neid tuli põlluharimiseks kuivendada. Maavarasid Mesopotaamias palju polnud, kuid see-eest leidus savi ning pilliroogu. Lõunas
· Maksud ei olnud nii koormavad · Orje oli Mesopotaamias vähem ja nad töötasid peamiselt majapidamises · Egiptuse riik oli tsentraliseeritum kui Mesopotaamia Vana-Babüoonia kuninga Hammurapi seadused: 3 õiguslikku seadust: · Vabad kodanikud · Sõltlased · Orjad ,,Silm silma ja hammas hamba vastu" Mehel võis olla mitu naist, aga naisel mitte. Kaasavara kuulus naisele Mesopotaamia tsivilisatsioon, linnatsivilisatsioon · Linnad olid poliitlised, majanduslikud ja kultuurikeskused · Põletamata lamedakatulised majad · Marduki tempel (Babüloni jumala tempel) · Semiramise rippuvad aiad Religioon Mesopotaamias: · Polüteism · Anu-taevajumal, tark ja lugupeetud · Enlil-Anu poeg, jumalate kuningas. Käsutas tuult, tormi, vihma ja pikset ning edendas viljakust. · Ea-maa-aluste vete ja sügavuse valitseja
Keivin Kivimägi 10A Vanimate tsivilisatsioonide erinevad jooned (Egipt. ja Mesop.) Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur on hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres. Vanimad tsivilisatsioonid on Egiptuses ja Mesopotaamias, mis tekkisid umbes 3000a. eKr. Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamust: · rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid
mugavuse ning soovi tõttu saavutada kõike järjest rohkem ja kiiremini. Milleks muidu leiutati autod või telefonid. See kõik on meie elu tohutul määral kergemaks ja mugavamaks muutnud. Mõelge, kui peaksite veel hobustega sõitma või riideid ise õmblema. Meie ei kujutaks sellist elu enam ette. Kui mingil põhjusel peaks toimuma mingi katasroof, mille tagajärjel häviksid meie elektrijaamad ning tehnoloogia oleks kasutuskõlbmatu, seisaks arenenud tsivilisatsioon katastroofi äärel. Kui meie internet või pangasüsteem peaks kaduma, valitseks kaos. Inimeste raha on enamjaolt muutunud numbriteks ekraanil. Varem, sadu ja tuhandeid aastaid tagasi saime me kõigega ise hakkama. Tõsi- kõik võttis kauem aega ning elu ei olnud nii lihtne, kuid inimkond sai hakkama. Kui me tänapäeval peaksime sellisesse olustikku sattuma, kahtlen, et väga paljud meist suudaksid seal ellu jääda. Tehnoloogia võimaldab inimestel kontrollida kõike peale tehnoloogia enda
Kui alguses võisid inimesed või inimeste rühmad olla eluviisilt väga liikuvad, siis neandertallaste aegu jäädi paiksemaks, elati koobastes ja onnides. Nooremal kiviajal muutus paiksus veelgi olulisemaks, kuna hakati tegelema põllumajanduse ja karjakasvatamisega hakati looma asulaid, tekkisid majalaadsed püsivad ehitised. Arenes ka käsitöö. Noorema kiviaja muudatused viisid tsivilisatsiooni tekkeni, mis käis käsikäes eelkõige põlluharimise algusega ja paikseks jäämisega. Tsivilisatsioon on hästi korraldatud ja kultuuriline ühiskond ning varajastel tsivilisatsioonidel olid ühised tunnused 1. Tsivilisatsioonide teke langes ajaliselt ca varasesse pronksiaega ehk oli oluline kasutada metalle. 2. Tarvitusel oli kiri, sellest arenesid vaimsed tegevused; kirjutati pärimust, sündmusi, kuid arenes ka teadus, kirjandus jne. 3. Kujunes varanduslik kihistumine ja riiklus rikkam kiht valitses ning kontrollis töötavaid alamaid.
Mesopotaamia riigid, ühiskond, ajalugu. Mesopotaamia tähendab kreeka keeles jõgedevahelist maad. Mesopotaamia asub Pärsia lahte suubuva Tigrise ja Eufrati alam- ja kesksuudme alal. Põhja pool sajab vihma. Pärsia lahe suudmealal on liigniiskus. Lõuna pool niisutatakse maad kunstlikult. Loodusvarad: savi ja pilliroog. 4000 eKr elasid Sumerid lõuna pool. Tegelesid niisutuspõllumajandusega. Leiutasid piltkirja (esimene kiri). Mesopotaamia riigid . 1. 3000-2334 tekkisid Sumerite linnriigid – preestrite juhitud templiühiskonnad. (tähtsamad Uruk, Ur ja Kiš. Ca 200 000 elaniku). Sumerid võtsid kasutusele kiilkirja, vankri, ratta, eesli veoloomana. Igal linnriigil oli oma kaitsejumal, kellele ehitati tsikuraat ehk ristkülikukujuline astmiktempel. Preesterkonna tähtsus oli suur. Nad tegelesid linnriigi juhtimise ja templite teenimisega. Hiljem tegelevad riigiga kuningad, kes olid nii sõjaväe juhid, kohtumõistjad kui ka maa valdajad Linn...
1.Millised olid 20. sajandi alguse olulisemad sündmused? -I Maroko kriis (1905-1906), Bosnia kriis(1908), II Maroko kriis(1911), I Balkani sõda(1912-1913), II Balkani sõda(1913) 2.Mida tähendab mõiste „eurotsentristlik maailm"? Euroopa domineeris maailmas poliitiliselt, majanduslikult, teadus-tehniliselt, sõjaliselt. Euroopa riigid omasid väga palju asumaid. Euroopa tsivilisatsiooni käsitleti kui ainuvõimalikku, st. Tugevnesid rassistlikud arusaamad. Vähemarenenud maades hakati L-EU eeskujul tühistama aegunud seaduseid. 3.Millised olid kolooniate vallutamise põhjused? -Koloonia vallutused algasid 15.saj lõpul koos uute maadeavastamisega, see aktiveerus 19.saj lõpul kui hakati jagama veel seni puutumatuid territooriume ning sellega liitusid ka need riigid kes olid algul asjast kõrvale jäetud. Tuli imperalism. Majanduslikud põhjused, liigse rahva väljaviimine, vallutajate strateegiline huvi, valitseja auahnus, kolooniate vallutamine oli p...
kasvasid ühiskondlik rikkus ja elanikkonna arvukus. Samas suurenesid erinevused erinevate piirkondade arengutasemes. Põlluharimiseks soodsamates ja metallileiukohtadele lähemal paiknevates piirkondades järgnes senisest palju kiirem areng, mis viis peagi klassiühiskonna, kõrgkultuuri ja riigi tekkele. Suures osas maailmast aga jätkus elu veel pikka aega traditsioonilisel moel. Varased tsivilisatsioonid Termin tsivilisatsioon tuleneb ladina keelest (civilis linnaühiskonda ja riiklikku korraldusse puutuv) ja tähistatab sisemiselt küllalt hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskondi. Sageli nimetatakse esimesi tsivilisatsioone ka varasteks kõrgkultuurideks. Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid suurte jõgede ääres. Kõigepealt leidis see aset enamvähem üheaegselt IV aastatuhande teisel poolel eKr. Mesopotaamias (tänapäeva
AJALUGU KORDAMINE. KAUGED TSIVILISATSIOONID (§1-9) I. INDIA Geogr olud : Nagu mesopotaamias ja egiptuses indias kujunes tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. Indus ja Ganges. Gangese juures olid põlluharimiseks soodsad olud, seevastu Induse juures tuli aga suveti kunstlikult niisutada. 1. RIIKLUS JA ÜHISKOND. Induse tsivilisatsioon: Induse tasandikul ja seda piiravatel mägialadel said põlluharimine ja karjakasvatus alguse V aastatuhandel eKr. Peagi võeti kasutusele metallid ja III aastatuhandel eKr arenes niisutuspõllundus ning esile tõusis pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohendzo Daro. Enamik inimesi olid maal elavad põlluharijad. Toiduks kasvatati peamiselt nisu, otra ja datleid, rajati ulatuslikke niisutuskanaleid
· Kõrgkultuuride, tsivilisatsioonide kujunemisvõimalus. · Ees- Aasia ja Lähis- Ida: viljaka poolkuu piirkond, kus kujunesid esimesed tsivilisatsiooni Tsivilisatsioonide tekkimine : Primaarsed tsivilisatsioonid : 1. Mesopotaamia (3000 eKr) Eufrati ja Tigrise alamjooksul. KIILKIRI 2. Egiptus (3000 eKr) Niiluse ääres HIEROGLÜÜFID 3. India (2500 eKr) Induse kallastel 4. Kreeta (2000 eKr) Saar Vahemeres 5. Hiina (1600 eKr) Huang He jõe orus · Primaarne tsivilisatsioon erines sekundaarsest kirja (kirja oskuse), kihistatuse poolest. Sekundaarsed on tekkinud primaarsete eeskujul. · Tsivilisatsiooni tekke aluseks peetakse viljelusmajandust ning metalli töötlemis, sest nendeta oli muu võimatu, nendega kaasnes rikkuse kasv ning sellega omakorda riigi tekkimise võimalus. Tänu viljelusmajandusele ei pidanud enam rändama, ühel maalapil sai pikalt viibida, ei olnud anastamist.
niisutada. Gangese orus on igihaljas dzungel, seal sajab vihma terve aasta. Indias asub ka maailma suurim mäestiks. ajalugu · India ajalugu algab tõendid inimtegevuse Homo sapiens tsitaatides 75000 aastat tagasi, või Varem hominids sh Homo erectus umbes 500000 aastat tagasi. Induse oru tsivilisatsioonis, mis levis loodeosas Hindustani poolsaar alates 3300-1300 eKr oli esimene suur tsivilisatsioon Indias.. Keerukamaid ja tehnoloogiliselt arenenud linnakultuur töötatud Mature Harappan perioodi 2600-1900 eKr.. See pronksiaja tsivilisatsioon lagunes enne teise aastatuhande eKr ja järgnes rauaaeg Vedic Civilization, mis kestis üle palju Indo-Gangetic lihtsas ja mis tunnistajaks kaasa suure polities tuntud Mahajanapadas. Vt pronksiaja tsivilisatsioon Lagunes enne teis aastatuhande eKr ja järgnes rauaaeg Vedic Civilization, eksitava kestis
matuserituaalidega,mille hulka kuulus ka keha säilitamine. Jutustus räägib lahkunu elust tagasivaadates. KOKKUVÕTE 1)Kuidas on võimalik et pikaajalise inimtegevuse tulemusena ei kurnatud põllumaad välja? Maad niisutati ja viljakas muda väetas osaliselt,lasti põuaperioodil kuivada.. 2)Mis aitas egiptlastel end välisvaenlaste eest kaitsta? Eraldatus muust maailmast,kaitstus. Kõrbed soodustasid suletust. 3)Mis võib olla põhjus,et Egiptuse tsivilisatsioon 3000a vältel nii vähe muutus? Eraldatus muust maailmast. 4)Mille alusel jagatakse Egiptuse ajalugu Vana,Keskmise ja Uue riigi perioodiks? Mis neid ühendab ? Mis on igale järgule iseloomulik? *Dünastiate valitsemise järgi jagatakse *Ühendab see,et arvestasid aega kuningate valitsemise aja järgi Uus riik-välise võimsuse hiigelaeg, tugevnes vaaraode võim, võeti kasutusele sõjaväevankrid ja hobused,levisid pronks,raud ja leiutati veetõstmeseadmed
Vana-Kreeka 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 eKr a. Minoiline tsivilisatsioon b. Mükeene tsivilisatsioon 2. Tume ajajärk u 1100-800 eKr 3. Arhailine periood u 800-500 eKr 4. Klassikaline periood u 500-338 eKr 5. Hellenismiperiood u 338-30 eKr ● Saare asend Egeuse mere ja Lähis-Ida tsivilisatsioonide vahel soodustas kultuurikontakte ja võõrmõjude ühendamist ühtseks kultuuriks ● Kuningas Minos ● Lineaarkiri A (tänapäeval arusaamatu) ja lineaarkiri B ● 1500 eKr vallutasid kreeklased Kreeta ● Loss = suur majapidamiskeskus
Ta ühendab tegelased, kellest üks on kindlasti aadlik ja teine lihtrahva esindaja. Sellise vastandamise kaudu püüab ta näidata, kuidas kõrgseltskonna esindaja lihtrahva tõdedele ja headusele toetudes püüab ennast muuta, et jõuda tagasi lapsepõlve juurde, vabanedes see kaudu oma näilikkusest ja valskusest. Tolstoi uskus, nagu üks valgustusaja filosoofki Rousseau, et kõik inimesed tegelikult on loomult head, et kurjuse on tegelikult sünnitanud tsivilisatsioon, kuid selle vastu on võimalik end kaitsta pideva enese täiustamisega (enesetäiustamine tähendab seda, et kuidas saada heaks, inimene, kes tahab saada ehaks, ei kaota ennast, vaid otsib iseennast, teisalt tähendab see pidevat ja tugevat sidet loodusega, sest loodus ei ole midagi muud, kui ilu ja headuse kehastus) Tolstoi oli selles mõttes eriline, et tema arvates on igasugused sõjad täiesti loomulikud. Sõdu põhjustab inimese enese säilitus tarve. Vajadus kaitsta oma lähedasi ja kodu
ning leidsin endale palju uusi sõpru. On teada, et loomad ei saa ilma liigikaaslastega suhtlemata hakkama. Neil on vaja liigikaaslaste abi ja toetust näiteks toidu leidmisel ja kogumisel ning ka elukoha leidmisel või vahetamisel. Inimestega on samamoodi. Et elus hakkama saada on inimesel vaja teistega suhelda, näiteks poes käies või tööd tehes. Suhtlemine on inimestele äärmiselt vajalik ja kui inimesed ei oleks rääkima õppinud puuduks tänapäeva maailmas igasugune tsivilisatsioon. Inimesed elaks metsas ja peaksid sama moodi jahti nadu loomad. Inimesi eristab ülejäänud loomadest ainult arenenud suhtlemisvõime võime rääkida, kirjutada ja lugeda.Kuid need ei ole ainsad suhtlemisviisid. Väga populaarne suhtlemisviis, eriti äris on e-mailide saatmine. E-mail ehk elektrooniline kiri on interneti vahetusel saadetud kiri, mis on kiire, kindel ja väga lihtne. Kuid e-maili ei kasuta ainult ärimehed. Noorte seas on e-mailid samuti väga populaarsed
Kernu Põhikool Liis Sideljov Egiptuse jumalad Referaat Juhendaja: Pille Piho Kernu 2007 Vana-Egiptuse ajalugu uuritakse juba palju aastaid ja koguaeg saadakse teada midagi uut ja huvitavat.Samamooodi on teada saadud kes on egiptlaste jumalad olnud palju aastaid tagasi. Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse umbes 5000 aastat tagasi, kui algas vaaraode valitsemine.Nad muutsid egiptlased rikkaks ja võimsaks rahvaks, keda imetleti kõikjal vanas maailmas.Nad käskisid rahval ehitada jumalate auks suured templid ja endale hauakambrid.Mõned vaaraod astusid troonile väga noorelt ja jäid sinna paljudeks aastateks nagu Pepi II.Tavapäraselt pärisid pojad isadelt võimu.Vaaraode naised olid samuti olulisel kohal,kuid valitsesid harva riiki.meistrid valmistasid kauneid esemeid
Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur on hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid III at eKr suurte jõgede kallastele, kuna seal olid looduslikult paremad elutingimused. Seega võime kohata esimesi tsivilisatsioone Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuses Niiluse kallastel. Neile järgnesid India Induse jõe ääres, Vahemeres paikneval Kreeta saarel ning Hiinas Huanghe jõe orus ning hiljem ka Kesk-Ameerikas ja Peruus paiknevad tsivilisatsioonid. Tsivilisatsioonide tekke põhjuste üle on palju vaieldud. Teadlane Arnold Toynbee on inimkonna ajaloo jaotanud 13 tsivilisatsiooniks, samas kui Harvardi professor Samuel Huntigton eristab kaheksat tsivilisatsiooni. Tänapäeval räägitakse siiski seitsmest tsivilisatsioonist. Esimeste tsivilisatsioonide tekkimise ajal puudus kiri või oli selle areng veel algstaadiumis. Vajaliku arheoloogilise materjali puudumise tõttu ei saa teadla...
Egiptuses oli Niiluse tähtsus väga oluline , tänu tema korrapärastele üleujutustele oli võimalik põlluharimine , mis andis paljudele toitu ja tööd . Vihma ei saja seal peaaegu kunagi , kui juhtub siis väga harva . Mesopotaamias samuti niinagu Egiptuseski ei tule vihma peaaegu üldse . Seal on võimalik põlluharimine tänu korrapärastele niisutamistele . Loodusvaradest leidus külluses savi ja pilliroogu .Savist sai nii elamute kui ka tarbeesemete peamine tooraine . Mesopotaamia tsivilisatsioon oli rohkem arenenud kui Egiptuses ,seeg meeldiks mulle endale seal rohkem elada , kui mõelda ainult looduslikele oludele , misesest ,et põlluharimiseks peab natuke rohkem vaeva nägema . Kiri kujunes mõlemas piltkirjast , mis on kõigile enamasti teada . Egiptuses oli hieroglüüfid , mis meenutavad piltkirja . See kiri oli küllaltki keeruline ja kasutusel oli 1000 märki .Selgeks sai selle täiesti väga vähesed , kuna se oli raske ja
Pärsia võimu alla · SUMERI LINNRIIKIDE KIRJELDUS Linnasid ümbritsesid müürid, linna keskuses kõrgus kaitsejumala tsituraat ehk astmiktempel. Lisaks sellele oli linnas ja selle ümbruses ka teiste jumalate templeid. Linnriiki valitses kuningas talle järgnes preesterkond, kodanikkond ja kõige madalamal olid talupojad, orjad ja käsitöölised. · HAMMURAPI SEADUSED Seaduste põhimõte:"silma silma, hammas hamba vastu" · LINNADE ILME, OLUSTIK JA SÕJAVÄGI Mesopotaamia tsivilisatsioon oli linnatsivilisatsioon. Linnad olid nii poliitilised, religioossed kui ka majanduslikud keskused. Igapäevast elu juhtis jõukatest kodanikest koosnev nõukogu, mis vaid olulisemates küsimustes sai korraldusi kuningalt ja tema asevalitsejalt. Elati tihedalt üksteise kõrvale rajatud põletamata tellistest lamedakatuselistes majades. Enamasti oli seil sisehoov, kust pääses edasi elu- ja olmeruumidesse. Tänavad moodustasid kindla planeeringuta kaootilise võrgustiku.
tsivilisatsioonid: sarnasused ja erinevused Mesopotaamia ja Egiptuse tsivilisatsioonid kujunesid välja varasemate kõrgkultuuridena maailmas. Egiptuse riigi alguseks võib pidada aastat 5000 eKr ja Mesopotaamia alguseks 7000 eKr, kui Mesopotaamia põhjaosas hakati tegelema põlluharimisega. Neid kahte kõrgkultuuri võib pidada küllaltki sarnasteks, kuid ometi leidub ka erinevusi nii mõneski valdkonnas. Egiptuse tsivilisatsioon kujunes Niiluse jõe äärsetele aladele, kuna Egiptuses peaaegu ei sadanud, seega oli ppõlluharimine võimalik vaid talvel, pärast korrapärast üleujutust. Siis muutus muld viljakaks, kevadeks vili valmis ja muld muutus järgmise üleujutuseni viljatuks. Mesopotaamia aga paiknes ümber Tigrise ja Eufrati. Mesopotaamias sai vilja kasvatada igal aastaajal kuna vihma sadas piisavalt. Mesopotaamia oli aga küllaltki vaene loodusvarade poolest. Enamasti kasutati loodusvaradest savi
põhjapoolsetel aladel. Lõunas oli põlluharimine võimalik kuntsliku niisutamise tõttu. Soisel rannikul oli tarvis maad kuivendada. Loodusvarad: savi, pilliroog. Savi elamud, tarbeesemed. Kivi, puit, metallid võõrsilt. Tihedad suhted naabritega. Lakkamatud sissetungid. Kronoloogiline ülevaade 7000a eKr põlluharimine Põhja-Mesopotaamia. 6000a eKr levis Eufrat ja Tigrise alamjooksule. Kujunes Mesopotaamia tsivilisatsioon. 4000a eKr tõusid esile linnalised keskused (Uruki linn). Õpiti kasutama purjekat. 3000-2340a eKr Sumeri linnriigid. 2340-2160a eKr Akadi suurriik. 1792-1595a eKr Vana-Babüloonia suurriik. 934-609a eKr Asüüria impeerium. 626-539a eKr Uus-Babüloonia riik. Riiklus ja ühiskond Sumeri linnriigid Moodustas linna keskus koos selle ümbruskonnaga. Keskuses kaitsejumala astmiktempel. Ümbruses teistegi jumalate pühamuid.
Elati hõimudes ja sugukondadena. Elatist teeniti küttides ja korilusega. Maajad Kesk-Ameerikas: Kõige kiirem areng oli Kesk- Ameerikas Yucatani poolsaarel. Seal elati enamasti dzunglites. Kuna sealsed elanikud tegelesid alepõllundusega saadi enamus oma toidust omalt maalt. Peamiselt kasvatati mais ja see oli ka suurim toiteallikas. Kuna seal oli maa viljakas ei pidanud osa elanikest enam tööd rabama ning sai pühenduda jumalatele ja nende teenimisele. Maajade tsivilisatsioon püsis seal poolsaarel 300-900 aastate vahel. Nad olid kõige kõrgema kuultuuriga ning kõige kõrgema haridusega. Nad ehitasid dzunglisse palju astmikpüramiide ehk teiseti öeldes templeid kus sai käija kummardams jumaliad kuid kus peeti ka koosolekuid ja olid lihtsalt ühiskonnaelu keskused. Maajadel puudus üks suur, sõltuv riik ja selle pärast toimus elu templite ümber. Igal templil oli oma preestrid ja valitsejad ning neile allusid teise kasti elanikud
Äärmuslikud väärtushinnangud Igaüks meist kannab endas teatud sisemisi tõekspidamisi, mis näitavad, mida me kõrgelt hindame. Olgu nendeks rikkus, armastus või kunst – inimene võib pidada tähtsaks just selles valdkonnas saavutatud kordaminekuid. Mõningatel juhtudel mõjutavad need väärtushinnangud meie käitumist alateadvuslikult, pannes meid võtma vastu kindlaid otsuseid ning eelistama teatud tegevusi teistele. Enamikel juhtudel aga ollakse nendest teadlikud ning pahatihti juhivad äärmuslikud väärtushinnangud inimese halvalegi teele. Nimelt kiputakse paljude tõekspidamiste jaoks midagi ohverdama ning halvemal korral võib selleks olla isegi elu. Millised on väärtused, mille nimel on inimesed nõus surema? Esimene ja ajaloos päris palju esinenud säärane väärtus on kindlasti vabadus. Keegi ei oska täpselt öelda, kui palju mehi on lahingutes oma kodumaa iseseisvuse eest hukkunud või kui mitmed naised ja...
Filosoofia ja teadus Aastatuhandete vältel on seletatud maailma religiooni kaudu, selle järgi on maailmas asetleidev peamiselt jumaliku tahte ja polüteistlike religioonide puhul ka jumalate omavahelise vastasmängu tulemus. Seda kõike uskusid ka muistsed kreeklased. Kreeka tsivilisatsioon tõi maailmas esimesena seniste tõekspidamiste kõrvale uudse maailmapildi, mis püüdis asju seletada nende sisemistest, looduslikest põhjustest lähtuvalt. Nad ei väitnud, et jumaliku tahet pole olemas, kuid nad ei pidanud seda enam konkreetsete nähtuste põhjustajaks. Sellist probleemide üle juurdlemist hakkasid kreeklased nimetama ,,tarkusearmastuseks", tänapäeval meile tuntud kui filosoofia. Inimesed, kes filosoofiaga tegelesid, olid filosoofid.
,,Ajaloo suurkujud. Tsivilisatsiooni lühike ajalugu antiikajast kuni uusaja koiduni" Will Durant Tegemist on maailmakuulsa kultuuriloolase Will Duranti postuumselt ilmunud raamatuga, mis tutvustab lühidalt ja ladusal moel maailma ajaloo silmapaistvamaid isikuid Egiptusest uusaja Euroopani. Neli aastat enne surma alustas Pulitzeri preemia võitnud Will Durant tööd raamatuga, mis jäi tal viimaseks. Varem oli ta koos oma naise Arieliga välja andnud paljukiidetud raamatusarja ,,Tsivilisatsioonide ajalugu", mille lühikokkuvõtteks võibki pidada alles hiljuti avastatud ja avaldatud raamatut ,,Ajaloo suurkujud". Selles avaneb värvikas galerii isiksustest, kes on olulisel määral kujundanud maailma ajaloo palet: Konfutsiusest Kristuseni, Sokratesest Shakespeare'ini, Periklesest Lorenzo de Medicini. Hiilgava ajaloo populariseerijana suudab Will Durant pakkuda nauditavat lugemist kõigile neile, kel h...
,,Qua vadis, Eesti kultuur" Oskus millestki kõvasti kinni hoida on paljudel, kuid kui juttu tuleb loobumisest, tärkab meis justkui emainstink, mis ei luba võidetut enam käest anda. Sama on ka kultuuriga, oskus sellest hoolida peaks päranduma vanematelt lastele, kuid kas see ka nii on? Kas eesti rahvas on kaotamas midagi kõige kallimat ja lähedasemat nagu seda on meie esivanemate tavad ja kombed? Kas kanname kivist kasukat või oleme suutelised jätkama Eesti kultuuri? Kultuur on osakse elust, inimtegevus, mis toidab igapäevaelu. Iga uue etenduse lavastamine annab väikese tükikese endast kultuuri säilimisele. See on meeletult laialdane ja mitmekülgne, mis annab võimaluse sellest osa saada kõigile, kes vähegi ise huvi ilmutavad. Väljendub see aga paljudes ernevates valdkondades nagu keel, traditsioonid, uskumused, teadmised, kombed, oskused ja nii edasi. See toidab inimeste mõttemaailma, mis ühtlasi an...
ei ole üldse viljakad. Sise-Mongoolias on avarad rohltad, mis on head karjakasvatuseks. Riigi kagu osa on tihedalt asustatud, sest sinna suunduvad jõed ning seal on nende viljakad deltad, kus on viljakad mullad ning hea tegeleda põlluharimisega, millest edasi on arenenud suured linnad, mis praeguseks on ühed maailma tihedaima asustusega kohad. Hiinas on kolm suuremat jõge, mis on olnud aluseks algse tsivilisatsiooni tekkele, sest nende ümbruses on viljakad mullad. Hiina tsivilisatsioon tekkis erinevates piirkondlikes keskustes Huanghe jõe ja Jangtse jõe orgudes neoliitikumi ajastul. Traditsiooniliselt peetakse hiina tsivilisatsiooni hälliks Huanghe jõge. Rahvastik on selles piirkonnas nüüdseks küll vähenenud, seda mägismaa tõttu. Nüüdseks on peamine rahvahulk kogunenud rannikule suurlinnadesse. See on ka väga loogiline, sest suurlinnades on rohkelt töökohti, vastupidiselt Kesk-Hiinale, kus on peamiseks tööallikaks ainult mägikitsede kasvatus.
II VANAAEG IDAMAAD 3. MUISTNE EGIPTUS TSIVILISATSIOONI ÜLDISELOOMUSTUS. Muistne Egiptuse tsivilisatsioon tekkis u 3000. a. eKr Niiluse jõe orus. Nii idast kui läänest piiravad Egiptust viljatud poolkõrbe- ja kõrbealad, mistõttu peamiseks ühendusteeks oli Niiluse jõgi. Selline geograafiline eraldatus hoidis egiptlasi võõraste sissetungi eest ning avaldas mõju maa ajaloole ja rahva ellusuhtumisele. Niiviisi sai Egiptuse tsivilisatsioon iseseisvalt kujuneda, omandades tunnusjooned, mis püsisid aastatuhandeid. Seda iseloomustavad stabiilsus ja traditsioonide austamine. AJALOO PÕHIETAPID
Kreeka ajalugu Kreeka · Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel paiknev Kreeka on mägine ja paljude saartega ning poolsaartega. · Peamine ühendustee oli meri. · Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. · Kreeklased nimetasid end hellenidideks. Kreeta- Mükeene tsivilisatsioon.(2000-1100 ekr) · Kreeka ajaloo varaseim ajajärk. · Kreeka tsivilisatsioon sai alguse kreeta saarelt. · Kreeta tsivilisatsiooni näo kujundasid linnad. Linnades paiknesid keerulised lossid, mis olid kindlustamata, sellest võib järeldada, et sõjategevus ei mänginud Kreetal olulist rolli. · Tuntuim linn oli Knossos. · Templeid minoilises Kreetas polnud, usutalitused toimusid losside keskhoovides. · Kreetalased arendasid välja lineaarkirja. · Lossides valitsesid arvatavasti preester-kuningad.
India 1.Riiklus ja ühiskond Induse tsivilisatsioon Induse tasandikul ja seda piiravatel mägialadel said põlluharimine ja karjakasvatus alguse V aastatuhandel e.Kr. peagi võeti kasutusele metallid ninig III aastatuhandel e.Kr arenes niisutuspõllundus ning esile tõusis pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Paljude asulate seas oli suuremaid linnu, millest tähtsamad olid Harappa ja Mohendzo Daro. Hoonestuse tiheduse ja asustus ala pindala järgi otsustades võis linnade elanikkond ulatuda mõne kümne tuhandeni. Enamik inimesi olid siiski maal elavad põlluharijad. Tsivilisatsiooni umbes tuhandeaastase ajaloo jooksul hariti üles suur osa Induse madalikust ja rajati ulatuslikke niisutuskanaleid. Toiduks kasvatati peamiselt nisu, otra ja datleid. Alguse sai ka
Mošee - hoone palvetamiseks. Medrese - mošee + õppeasutus Islam - antiikkultuuri talletaja ja vahendaja Araablased vaimustusid kreeka kultuurist, õppisid keelt, filosoofiat, matat jpm. tõlkisid araabia keelde. Hiljem eurooplas tutvusidki kreeka autoritega tänu araabia tõlgetele. Araabia mõju eu kultuurile on suur, nt keeltes sõnad alkeemia, algebra. Ibn Sina - tuntuim islami õpetlane Keskaegse Euroopa sünd Rooma tsivilisatsiooni hääbumine Miks (Lääne-)Rooma tsivilisatsioon hääbus? Lääne-Roomas oli juba poliitiline ja majanduslik kriis + germaanlased ründasid + katk. Rahvaarv vähenes. Põllumajandus ja kaubandussüsteem + käsitöö varisesid kokku, levis naturaalmajandus e saaduseid ei müüdud enam, vaid kasutati enda tarbeks = raharinglus on halb. Kuldraha kaob käibelt. Rooma-aegsed maanteed lagunevad = varakeskajal oli liiklus mööda vett. Linnakultuur hääbus. Rikkamad eelistasid elada maal, kus oli turvalisem. Antiiksed linnad ja
Antropogenees ja tsivilisatsioonide kujunemine Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat 9 3.4. Tsivilisatsioonide kujunemine: Tsivilisatsiooniks (e kõrgkultuuriks) nimetatakse kõrgetasemelise põllumajanduse ja käsitööga hästi korraldatud ühiskonda, kus on ka kõrgelt arenenud kultuuritase. Tsivilisatsioone jagatakse: - Primaarne (e esmane) tsivilisatsioon - kõrgkultuur, mis on välja kujunenud teistest piirkondadest sõltumatult, oma sisemise arengu tulemusena. - Sekundaarne (e teisene) tsivilisatsioon - kõrgkultuur, mis on välja kujunenud primaarse tsivilisatsiooni naabruses, saades sellelt mõjutusi. Primaarsed tsivilisatsioonid olid: PIIRKOND JÕGI AEG Mesopotaamia · Eufrat u 3000 eKr
Mood läbi aegade. Rokokoo. Sirli Põrk 10.klass Üldist ajalugu. Riietusel polnud algusess üldse tarbefunktsiooni,vaid eeskätt dekaratiivne ja sümboolne tähendus.Riietus näitas inimese kuulumist teatud kindlasse hõimu või sugukonda ja tema positsiooni seal. Laiemas mõttes tähendab sõna "mood"uut ja muutuvat inimese loodud või kasutatavates esemetas;kitsamas tähenduses seostub see mõiste eeskätt rõivatusega.Seisusevahede rõhutamiseks leiti alati uusi,rabavaid atribuute ja rõivadetaile.Ning muidugi püüdsid vähem tähtsate,kuid samuti küllalt jõukate kihtide esindajad neid järele aimata,et sel kombel ka ennast kõrgemale upitada.Niimoodi tegid isegi primitiivsed hõimud-eriti meelsasti võeti endast tugevamate suguharude rõivastumiskombed.Seda tehti naiivses lootuses,et nii saavad ka nemat tugevamaks.Muistsed eestlasedki uskusid,et tapetud vaenlase südame söömine annab hõudu juurde. Moe...
Loodus ei andesta vigu. Meie suurepärane planeet Maa on miljardite aastate jooksul kujunenud siin Linnutee galaktikas väävlihunnikust elu eksistentsi allikaks. Miljonite aastate jooksul on kujunenud selle planeedi loodus. Sadade tuhandete aastate jooksul on siin välja kujunenud primaatidest inimesed. Tuhandete aastate jooksul on inimeste seas tekkinud tsivilisatsioon. Sajandite jooksul on saanud agraarühiskonnast tarbimisühiskond. Kõik elusolendid Maal saavad tunda, mida meile emake loodus pakub. Saame tunda selle igat vilja. Kahjuks ei oska me seda hinnata ning hoolimatusest tingitud vead jätavad oma jälje. Kas emake loodus suudab meile andestada vead? Kaua aega on suutnud Maa end ise reguleerida. Tänu vulkaanilisele tegevusele on kujunenud pinnase kuju. Gaasid ja tuhk on olnud põhjuseks, miks Maa atmosfäär on kujunenud niivõrd sobivaks elu tekkeks. Algsete ehitustega organismid õppisid valgusen...
Kreeka ajaloo varaseim periood on tuntud kui Kreeta-Mükeene ajajärk. II aastatuhandel kujunes Kreeta saarel omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhande keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal palju uut. Nii jagunebki Kreeta-Mükeene kultuur minoiliseks kultuuriks Kreeta saarel ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Kuigi nad on tihedalt seotud on neil mitmeid erinevusi ja sarnasusi. Kreeta saarel oli minoiline tsivilisatsioon, hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisega, millest see ongi Minose kultuuri nime saanud. Kreeta muistsed elanikud ei olnud kreeklased, arvatakse, et siin elas osa Egeuse mere piirkonna ja Väike-Aasia põliselanikest. See rahvas oli küllalt tihedates sidemetes Idamaade kõrgkultuuridega ja jõudis umbes 2000 aastat eKr Kreetal oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Mükeene kultuuri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
