Newton. Diferentsiaalarvutuse loomist hinnatakse matemaatikas uues ajastu alguseks. Matemaatika arenguperioodi 17 .sajandi lõpust kuni 19. sajandi alguseni nimetatakse tänapäeval kõrgema matemaatika perioodiks. Ilma kõrgema matemaatikata poleks olnud võimalik tööstuse ja tehnika tormiline areng, mis viis Euroopa riigid feodaalsest ühiskonnakorraldusest kapitalismini. Seega on kõrgem matemaatika ka see vundament, millele on ehitatud kogu tänapäeva tehniline tsivilisatsioon. Tähtsamate tuletiste tabel Funktsioon tuletis Funktsioon tuletis c 0 ex ex x 1 ax axlna
Kadrioru Saksa Gümnaasium KREEKA Saskia Sõrmus ja Liis-Beth Teedla Juhendaja- Marika Randma Tallinn, 2016 Kreeka ● Kreeka ajaloos kohtame hiilgavaid tsivilisatsioone juba ajavahemikul 3000-1000 eKr Minose kultuur Kreetal Mükeene kultuur Peloponnesesel ● Kreeka rahvast ühendas keel ja ühised uskumused. ● V sajandil eKr valitses see tsivilisatsioon Vahemere ääres kõigi teiste üle. Kreeka kaart Mükeene ● 2000. a paiku eKr asusid Kreekasse põhja poolt saabunud ahhailased. ● Nad elasid väikeste kuningriikidena. ● Mükeene oli neist kõige rikkam ja võimsam. ● XI sajandil eKr lõppes mükeene ajajärk. Arhailine ajastu ● Arhailine ajastu algab 1100. a eKr ● Alles 800 a eKr hakkasid kreeklased moodustama linnriike. ● Elanike ülerahvastuse tõttu Kreeklased lahkusid
hakkab kulgema inimestele hoomamatul ja kujuteldamatul moel ning kiirusel. •Kuidas tekib? Intellekti plahvatus, masinad teevad endast targemaid masinaid. Superintellekti teke. •Tehnoloogiline singulaarsus –tehis, IT põhine •Transhumanistlik Singulaarsus –inimese põhine •Hüpotees, et seda ei teki, sest enne tuleb ökoloogiline või sõjaline katastroofLahendus Fermi paradoksile. Me ei näe tulnukaid, sest mingil hetkel iga tsivilisatsioon hävitab ennast ise IT arengute mõju meie igapäeva elule ● Piirid reaalsuse ning virtuaalsuse vahel hakkavad kaduma. •Liitreaalsus •Sõprus sotsiaalmeedias ● Inimese ja masina eristamine muutub järjest keerulisemaks •Isesõitev auto ● Informatsiooni üleküllus, digitaalne jalajälg, privaatsus on muutumas luksuskaubaks Globaalsed trendid, mis mõjutavad meid täna ja lähitulevikus Globaalsed trendid
kunstide, teaduste, õiguse, keele jne vahel, sündis 16. sajandi Itaalias ja Prantsusmaal. Kultuur tähendab vaimu kultiveerimist, enese harimist. Kultuursed inimesed vs. kultuuritud inimesed. Arusaam kultuuri kollektiivsest iseloomust, mis on olemas ühtedel rahvastel ja puudub teistel, sündis 17. sajandi Lääne-Euroopas, esmajoones Prantsusmaal. Kultuur tähendab käitumis- ja kõlblusnorme. Kultuursed ehk tsiviliseeritud rahvad vs. barbaarsed rahvad. Kultuur vs tsivilisatsioon Eristus kahe kultuuriareaali vahel: kui "kultuur" on ennekõike saksa mõiste (Kultur), siis "tsivilisatsioon" on pigem prantsuse ja inglise mõiste (Civilisation, Civilization)Saksa Kultur viitab inimese või rahva vaimsetele, hariduslikele saavutusele: kunstile, kirjandusele, muusikale, filosoofilistele süsteemidele jms. Saksa käsituses on Kultur midagi sisemist, samas kui "tsivilisatsioon" käib peamiselt välise kohta.
*hellenid-kreeklased*hellas-kreeka*barbar-mitte kreeklane*raa-koosoleku ja turuplats*kolooniad tekkisid musta ja vahemere ääres.selle tõttu tekkis ka raha ja linnad*KREEKA:1.kreeta-mükeene periood:*knossose loss-puudusid sõjaelemendid- linaarkiri A*mükeene loss(omas müüri)-lineaarkiri B*doorlaste sissetung.*sarnane:lossid ühest ajast ja sisekujundus sama(laod,vannitoad)2.tume ajajärk:*tsivilisatsioon kadus*kiri unustati*rännati maalt välja.3. arhailine periood:*tsivilisatsiooni tunnused*varanduslik kihistumine*riiklus*kiri taastati*kultuuri teke*kolonisatsioon-kaubavahetuseks, põllumaadeks.*linnriikide teke(sparta, ateena)*esimesed olümpiamängud 776 ekr*homeros, ilias ja odüsseia.4.klassikaline periood: *kreeka hiilgeaeg*perikles*ateena demokraatia*peloponnesuse sõda Ateena ja Sparta vahel(Sparta võit)*5.hellenismi periood *SPARTA-*valitsemiskord-2kuningat(seotud ka sõjaväega)*lakoonia ja masseenia maakond*spartiaat-sparta kodanik*perio...
tsivilisatsioonide vahel. Nt. Venemaa ja Ukraina vahel tekkisid territoriaalkonfliktid, kuid mõlemad on slaavi rahvast ja õigeusklikud ning neil on sajandeid olnud lähedased suhted. Seetõttu tegid kahe riigi juhid edukaid läbirääkimisi ja lahendasid tüliküsimused rahulikult. · Seni on tsivilisatsioonisolidaarsust esinenud vähesel määral, ent võib tulevikus veelgi suuremaks kasvada. Osad mõjukad inimesed on avastanud, et tsivilisatsioon on võimas vahend masside toetuse võitmiseks ning kõhklevatele valitsustele surve avaldamiseks. Järgmine maailmasõda oleks kindlasti tsivilisatsioonidevaheline. · Praegusel ajal on Lääs teiste tsivilisatsioonide suhtes enneolematul võimupositsioonil: 1. Lääne sõjaline ülekaal on vaieldamatu. 2. Peale Jaapani ei ole Läänel ühtegi majanduslikku konkurenti. 3. Lääs domineerib ÜRO Julgeolekunõukogus
ääremäestikega, lõunas ja edelas ulatus aga Araabia kõrbeni. Vihma sadas vähe. Leidus ainult savi ja pilliroogu . Kivi, puitu ja metalle hangiti mujalt. Lõunas oli ulatuslikum põlluharimine võimalik üksnes maa kunstlikul niisutamisel. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tsivilisatsioon Rajas tundmata etnilist päritolu rahvas sumerid. Aja jooksul sulandati sumerid naabruses elavate semiidi rahvaste poolt. Kujunes linnatsivilisatsioonina. Linnades paiknesid tähtsamad pühamud ja valitsejate residentsid. Esimesed riigid olid sumeri linnriigid. Ajaloo perioodid Sumeri linnriigid u 3000-2340 a eKr. Akadi suurriik 2340-2160 a eKr. Vana-Babüloonia suurriik 1792-1595 a eKr. Assüüria impeerium 934-609 a eKr. Uus-Babüloonia riik 626-539 a eKr.
Palju aega ja palju raha. Juba ammustest aegadest on inmene seotud rahaga. Raha mängib inimeste elus väga tähtsat rolli, võib öelda, et isegi pearolli. Inimene peab teenima raha- elatist, et selle eest osta süüa, riideid ja muid vajalikke ja vähem vajalikke asju ja esemeid. Osadel inimeste on raha vabalt käes, nad on selle saanud pärandusena, loterii võiduga või muidu moodi. Suurem osa inimkonnast peab raha teenima ja seda raske igapäevase tööga. Eesti on arengutempo on kiire. Inimeste peamine eesmärk on heale elujärjele niinimetatud "haljale oksale" jõudmine. Tehakse väga palju tööd, osad isegi mitme töökoha peal. Elustandard on Eestis madal, inimesed saavad tehtava töö eest põhjendamatult vähe palka. Inimeste elu koosneb enamasti vaid tööl käimisest, vähem kulutatakse aega perekonnale, tervisele ja sõpradele. Minule Eestis valitsev elutempo ei meeldi. Mina arvan, et elus on ka muud peale tööl käimise. Minu eelistatud ühiskon...
põhjapoolse osa majordoomuseks. Kuid mõne aasta pärast oli kogu reaalne võim Frangi riigis koondunud tema kätte. Karl Martell pidas edukalt mitmeid lahinguid erinevate vastastega ja Frangi riigi territoorium ja mõjuvõim Euroopas kasvas. 732. aastal tungisid Frangi riiki Hispaaniast Omaijaadide väed. Karli väed kohtusid nendega Poitiers' i lahingus, kus saavutati võit nende üle. Seda võitu on tihti peetud maailmaajaloos otsustavat tähtsust omavaks, millega päästeti Euroopa kristlik tsivilisatsioon moslemite invasioonist ning sellega pandi esialgu piir araablaste edasitungile Euroopasse. Kuid sellega ei kadunud moslemite sissetungi oht, sest näiteks 730. aastate teisel poolel rüüstasid araablased sageli tänapäevast Lõuna-Prantsusmaad. Seetõttu hakkas Karl Martell ratsaväe tugevdamiseks jagama oma sõjameestele maatükke, et nad saaksid teenida raha ja varustada end ratsahobuste ning raskelt relvastatud ratsaväelase varustusega.
Kreeka Paulina Pähn Loodus: mägine, raskestiläbitav maa; liigendatud rannajoon (sadamakohad); peamine ühendustee meri; poliitiline killustatus; vähe maad põlluharimiseks varajane kaubandus I Kreeta e. Minoiline tsivilisatsioon (loodud tundmatu rahva poolt) 2000-1500 eKr · Keskus Knossos · Oma kiri lineaarkiri A (desifreerimata) majapidamisaruanded · Lossid keskused, linnadega tihedalt seotud; labürinditaolised, puuduvad kaitseehitised, rahumeelsed maalid (härjad, tähtsal kohal naised ja naisjumalannad); Knossos · Europe röövimine, Minotaurus · Domineerisid Egeuse merel, tihedais sidemeis Egiptuse ja Ees-Aasia rahvastega
ARUTLUS Kreeka kultuur – miks Euroopa kultuuri häll? Kreeka kõrgkultuur, Euroopa esimene tsivilisatsioon, sai alguse 2000. aastal eKr Euroopa kaguosas Egeuse meres paikneval Kreeta saarel. Kreeka kultuuri arengu saab jagada viieks tähtsamaks perioodiks. Need on Kreeta-Mükeene periood (Egeuse kultuuriperiood) 2000– 1100 eKr, tume ajajärk 1100–800 eKr, arhailine periood 800–500 eKr, klassikaline periood 500–338 eKr ja hellenismiajastu 338–30 eKr. Muistsed hellenid noppisid teadmisi Lähis-Idast ja Egiptusest, kohandasid endale omanäolise kultuuri. Miks võib Hellase kultuuri pidada
Vana-Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta- Tume ehk Homerose Arhailine ajajärk ehk Klassikaline ajajärk Hellenismiperiood Mükeene ajajärk tsivilisatsiooni uus tõus periood 2000-1100 1100-800 eKr 800-500 eKr 500-338 eKr 338-30 eKr eKr Lineaarkirja Tsivilisatsioon kadus ja Kreeka Pärsia sõjad 500-478 eKr Aleksander Suure vallutused teke, kiri unustati Hakkasid kujunema linnad ning Kujunes kaks võimukeskust: 336-323 eKr- vallutas Pärsia ja lossikultuur, rikas ja suursugust päritolu Lõuna- Kreeka linnriike koondav selle mõjualused piirkonnad.
aastatuhandel eKr. Paljud tänapäeva tähestikud (kreeka, ladina jne) baseeruvad mõnel määral sellele tähestikule. Vana-India riik tekkis Hindustani poolsaarel. Selle meresõitjad jõudsid alguses, nii 2.ja 1. aastatuhandel eKr Eufrati suudmeni (Tigrise nö kõrvaljõgi, mis asub Edela- Aasias), Araabia poolsaare lõunarannikuni ning ka Aafrikasse. Oma meresõitudel kasutasid nad abiks eelkõige mussoontuuli. Idasse rännates jõudsid nad Indo-Hiina idarannikuni. Vana-Hiina tsivilisatsioon sai alguse ca 8000 aastat tagasi, kui inimesed asusid elama Hiina kirdeossa ja kolme jõe kallastele Huang He, Jangtse ning Weihe äärde. Hiina territooriumi (Ida-Hiina) esimene teadaolev kirjeldus pärineb 8.-5. sajandist eKr, mil arvatavasti koostati esimesi kaarte. Kui hiinlased hakkasid rohkem suhtlema läänepoolse maailmaga, loodi ja võeti kasutusele Siiditee, mis oli tuhandete kilomeetrite pikkune kaubatee läänest itta. Siid oli põhiline, mida mööda seda rada veeti
peaaegu tsivilisatsioonieelne aeg. · Tähtsamaks keskuseks - Knossos, kreeklased domineerisid Egeuse merel. · Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast ei toonud kaasa ühiskonna · 1600 aastat eKr arenes tsivilisatsioon ka Mandri-Kreekas. arengut. · Sealseks tähtsamaks keskuseks kujunes Mükeene. · Suhted naabermaadega olid nõrgenenud. · Vallutasid ka Kreeta saared, mitmed kindlustatud lossid. · 1200 a. eKr losside purustamine, tsivilatsiooni allakäik doorlaste sissetung! Arhailine periood u 800-500 aastat eKr
HIINA Hiina tsivilisatsioon kujunes kahe Tiibeti kiltmaalt algava ja Vaiksesse ookeani suubuva jõe, Huang He ja Jangtse alam- ning keskjooksu aladel. Huang He tasandikul on kliima parasvöötmeline ja suhteliselt kuiv, selle kevadised ja äraarvamatud ning hukatuslikud üleujutused niisutavad ja väetavad maapinda viljaka mudaga. Lõunapoolne Jangtse voolab rahulikumalt, kliima on siin subtroopiliselt soe ning niiske, kuid pinnas seevastu vähem viljakas
arenguga) Sellest ajast peale on arutuse aeg ja hulluse aeg kaks erinevat asja. ( üks kujutab endast tingimatut taastulekut ,teine seevastu areneb kooskõlas ajaloolise kronoloogiaga. Klassikalise ajastu mõistuse arvates võis hullus kergesti tuleneda välisest "miljööst" , olles häbimärk, mis osutab teatavale solidaarsusele maailmaga. Läbitungivaks jõuks muutub ühiskond, mis enam ei hoia vaos ihasid, ,religiooni, mis enam aega ja kujutlusvõimet ei korrasta, tsivilisatsioon , mis ei pane enam piiri hälvetele mõtlemises ja meelestuses. Hullus ja vabadus- rääkis erinevatest vabaduse viisidest. Kuidas neid mõista ja kas nad on ikka kasulikud ning sellest kuidas nad inimesele mõjuvad. Tekitades hulluseid. Ühesõnaga sain aru ,et vabadus ei anna alati inimestele võimalust taas iseenda valitsejaks saada, vaid see hoopis kallutab inimesi veelgi rohkem oma olemusest ja oma maailmast kõrvale. Üldjoontes loob just tsivilisatsioon hulluse arenguks soodsa keskkonna
ajalugu india : põlluharimiseks on Gangese madalikul aastaringi soodsad olud. Induse tasandikul pigem kunstlikul niisutamise. Indusest sai siiski alguse tsivilisatsioon. V aastatuhandel sai alguse põlluharimine ja karjakasvatus, kasvatati nisu, otra ja datleid. III aastatuhandel niisutuspõllundus ja pronksiaeg. suuremad linnad Harappa ja Mohenzo Daro. kujunes puuvill : loomasööt ja tekstiilitooraine. linn kujunes ümber lossi, kus olid mahukad viljasalved lossil oli ka pühamu funktsioon. ümbruskonnas paiknesid põletatus tellistest elamukvartalid. elati üheruumistest majades. linnades olid turuplatsid ja käsitööliste kvartalid.
Egiptlastel olid ka uhked linnad, püramiidid ja põnev riigisüsteem, kus riiki juhtis jumal maapeal. See et riiki juhtis jumalikustatud sinivereline isik oli täiesti tavaline. Oli muidugi ka selliseid tsivilisatsioone, kus riiki juhtis täiesti tavaline kuningas. Ja erandjuhul oli süsteem selline, et igas linnas oli oma juht. Enamus tsivilisatsioone üritasid arendada meditsiini, sumerid praktiseerisid isegi kirurgiat. Kas sumerid on klassikaline tsivilisatsioon? Jah neil oli põllumajandus, seadused ja kiri, usk, leiutised ja kaubandus, nad oskasid planeerida oma ühiskonda ja vanemate tarkusi noorematele edasi anda. Sumeritel oli täiesti hästi töötav ühiskond. Võibolla saigi neile hukatuseks just see, et nad ei ohverdanud jumalatele piisavalt inimesi. Nad ei olnud väga verine tsivilisatsioon. Meresõiduks kasutati väiksemad nahkpaate ja suuremad puitpaate, mis võisid olla nii sõude- kui ka purjepaadid. Paatide tihendamiseks kasutati pigi
Kõivu ja S.Stadnikovi ekursus TLÜs") Harri Hiiemaa Aafrika Egiptus Sergei Stadnikov Mesopotaamia Amar Annus Egiptus ja Mesopotaamia on kujunenud teineteisest sõltuvalt, suhtlemine toimus enne, kui seal tsivilisatsioon kujunes. Nende vahe on siiski küllalt suur selleks, et neid vaadelda kui erinevaid tsivilisatsioone, mitte ühe tsivilisatsiooni eri osasid. Ei saa öelda ka, et üks oleks teise esile kutsunud, nad tekkisid paralleelselt (4. aastatuhandel eKr). Induse tsivilisatsioon on tekkinud hiljem, Induse tsivilisatsioon ei kujunenud Mesopotaamia tsivilisatsioonist isoleeritult. Ta ei ole Mesopotaamia tsivilisatsiooni üks osa, kuid ta on Mesopotaamia tsivilisatsioonist mõjutatud. Viljaka poolkuu alalt hakkas tsivilisatsioon levima Euroopasse (Egeuse tsivilisatsioon), ka Nuubiasse, Etioopiasse (Egiptuse tsivilisatsiooni kaudu). Tsivilisatsioon levis ka India ookeani kaubandussidemete kaudu, araabia kaupmehed rajasid nn
Probleemiks vaid lugemuse piiratus, kõneos- kuse puudulikkus, distsipliin koolides nõrk, levivad (ultra)pahempoolsed ideoloogiad, religioossete sektide mõju, konkurents modernsete ja konservatiivsete mõtete vahel nii õpilaste kui õpetajate hulgas. Jaapani kultuurilugu Sõna kultuur tuleb ladina keelsest sõnast "cultura", mis tähendab harimist, arendamist. Selle all mõistetakse ajalooliselt loodud vaimsete asjade kogumit. Kitsamalt tähendab vaimset elu. Tsivilisatsioon tuleb ladina keelsest sõnast "civilis", mis tähendab üldkasulik, kodanikusse puutuv. Nähakse materiaalse ja vaimse kultuuri ühtsust ja selle teatud taset ajaloo perioodil. Kultuur rõhutab rohkem ajaloolist protsessi ja selle resultaati, tsivilisatsioon aga kultuuri taset võrreldes teiste resultaatidega. Tsivilisatsioon on võõrkeelte valdamine, kultuur aga emakeele sügav tundmine. Kultuuri puhul räägime ühe rahva saavutustest, tsivilisatsiooni mõistame laiemalt. Jaapani kultuuri
Reformatsiooni tulemus: (18.saj) · Katoliiklus Prantsusmaal, Hispaania, Iirimaa, Lõuna-Saksamaa · Luterlus Soome, Eesti, Rootsi, Põhja-Saksmaa · Õigeusk Venemaa · Islam Egiptus, Serbia, Türgi · Anglikaani Inglismaa Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu, alates inimese kujunemisest miljonite aastate eest ja lõpetades kõige äsjamate sündmustega. Vanaaeg u. 3000 eKr -395 Rooma (läheb kaheks 1. Lääne- Rooma 2. Ida-Rooma ehk Bütsants) -476 Lääne-Rooma langus Keskaeg 395, 476 1517 - 1492 - Kolumbus 1453 Konstantinoopol Uusaeg ... kuni 20. Sajandi lõpp Esimese MS algus 1914 Saksa Keisririigi väljakuulutamine 1871 Tsivilisatsioon: · Primaarne · Sekundaarne Tunnused: · Riiklus · Seisuslik · Valitseja · Kirja kujunemine · Põllu harimine EGIPTUS: - kõrgelt arenenud - Klassiühiskond - Usklik - Põlluharimine/talupojaühiskond Ühiskonnastruktuur: · VAARAO (ülemvalitseja) ainuvalitseja, Jumala kehastus maa peal · Preestrid usu...
Nad korraldasid ühiskonna elu selle heaolu nimel ning seeläbi tõusis ka nende prestiiz. Teine osa teadlasi on aga seisukohal, et ühiskond on kihistunud ja riiklik korraldus on kujunenud algusest peale vägavalla ja sunni läbi, kuna moodustuv ülemkiht on endale allutanud muu elanikkonna. Esimesed tsivilisatsioonid hakkasid kujunema juba III-l aastatuhandel eKr. See ei olegi nii ammu aega tagasi, kui vaadata Maa üldist ajalugu. Nende möödunud viie tuhande aastaga on tsivilisatsioon, inimesed selles ning ühiskond tervikuna läbi teinud meeletu arengu. Tänapäeval juhivad meie elu praktiliselt arvutid, võimalik on rännata Maailma erinevaisse paiku ning lähedalt tutvuda teiste kaugete kultuuridega.
Dzihaad- Püha sõda, mida alustati Kalifaadi ümbritsevate maade vastu ning sellega koos islami levitamist. 2. Millal tekkis muhameedlus? Muhameedlus tekkis 7.sajandi alguses. II Varakeskaegse Euroopa kultuur (lk 72-73) 3. Too kolm näidet Rooma tsivilisatsiooni hääbumisest varakeskajal! • Rahvaarv vähenes märgatavalt. • Riigi põllumajandus ja kaubandussüsteem varisesid kokku. • Antiikne linnakultuur hakkas aegamööda hääbuma. 4. Miks hääbus Rooma tsivilisatsioon varakeskajal? Rahvaarv vähenes katku pärast, mis 6.sajandi teisel poolel laastas Itaaliat, Hispaaniat ja Galliat. Käsitöö ja kaubandus kaotasid tähenduse. Põllumajandussaadusi ei toodetud enam mitte müügiks, vaid kohapeal tarbimiseks. Kuldraha kadus käibelt ära. Mitmed Rooma-aegsed linna hüljati rüüsteretkede tõttu. III Feodaalkord (Lk 80-83) 5. Seleta oma sõnadega lahti, mida tähendab mõiste "feodaalkord"!
realism-tekkis 1830.a.prantsusmaal.järgneb ja vastandub romantismile. romantism-tegevuspaik looduses(lossid varemed) *kirjutatakse minevikust *erandlik,silmapaistev peategelane *palju seiklusi , tundeid. realism- *tänaval , tsivilisatsioon, linn , asula,tööstuspiirkond. *kaasaeg *tavaline ,üks paljude seast * argipäev , igapäevaelu *kujutab ajastu pahesid. *uuriti sotsiaalselt olustikku. Fjodor Dostojevski: oli vangis (siberis),sunnitöövanglas. Teosed: Vaesed inimesed, alandatud ja solvatud. Kuritöö ja karistus, Idioot, Dostojevski tsitaat: Inimene on saladus , õnn ei seisne mugavuses , õnn saadakse kannatamise hinnaga. Prantsuse realistid: Stendhal (1783-1842) Marie henri beyle. nt: Punane ja must . Parma klooster,
alates 25. juulist 2007 India president. Ta valiti presidendiks 19. juulil. Ta on esimene naine India presidendi ametikohal. Enne seda oli ta Rajasthani kuberner. Kliima on Indias troopiline, mussoontuuled toovad riigi ookeanilt suvel kaasa vihma. Vihma sajab palju ka India kirdeosas, seal asub maailma sademerohkeimaid linnu Cherrapunji. India sügavamates metsades võib kohata ka jaaguare, gepardeid, pühvleid elevante, krokodille ja muid loomi. India rahvusloomaks on tiiger. Esimene India tsivilisatsioon tekkis umbes 8000 aasta eest Induse jõe orus, kuid selle hävitasid põhjast sissetunginud aaria hõimud. Kuningas Ašoka rajas 3. sajandil eKr suure riigi, tema ajal levitati laialdaselt buda usku (budism). Hinduismi mõju tugevnes umbes aastal 400 pKr. Muslimitest vallutajad (islam) hõivasid 9.–12. sajandil India põhjapoolsed alad. Põhjas rajati ka Mogulite riik, mis arenes jõukaks riigiks. Seal ehitati silmapaistvaid templeid, näiteks Tāj Mahal
ei kuulunud Soome-Ugri keelkonda, andsid meile siin küllalt pikalt aega omapäi olla, enne kui siinsetest maadest huvi hakkasid tundma. Siinkohal pean sõna ,,meie" all silmas eestlasi, liivlasi, soomlasi, karjalasi. See aeg oli meile, et välja kujundada ühist kultuuri. Ometi jäi sellest ajast väheseks, et oleks välja kujunenud tsentraalselt tugev riik. Ei oska ennustada, kui palju selleks oleks aega vaja olnud, ent usun siiralt, et varem või hiljem oleks tekkinud ka siin tooni andev tsivilisatsioon. Nii aga ei läinud. Tänapäeva Eesti alad sattusid mitmete riikide huviorbiiti ning siinne maa muutus sõjatandriks. Sõdisid erinevad armeed nii eestlaste ja liivlastega kui ka omavahel. Lõpptulemusena polnud eestlastel endil sõnaõigust ning mis oma riigi või kultuuri edendamisest siis enam juttu sai olla? Eestlased hakkasid tasapisi euroopastuma. Soome- Ugrilased segunesid peaasjalikult germaanlastega. 19
Muusika minu elus Muusika läbib igat minu päeva, isegi igat minu ajahetke. Kuid mis on minu jaoks muusika ja mil moel ma sellega kokku puutun? Kas muusika on kõigile mõistetav ja millist mõjuvõimu ta inimestele avaldab? Muusika on nagu toit mu hingele. Muusika on minu lihtsaim ja meeldivaim väljendusviis. Kui poleks muusikat ei oleks mul viisi, mis lahutaks mind reaalsusest. Muusika on kui värav teise dimensiooni, kus on mul võimalik rajada oma linn, oma tsivilisatsioon ja mis olenevalt hetke emotsioonist võib olla täis üksildust, armastust, pisaraid, rõõmu.... ehk kõike mida üks inimhing suudab tunda ja tahab väljendada. See on üks täiuslik maailm, mis enamikule kõrvaltvaatajaile näib just kui tavaline Mozarti noodikiri. Puutun muusikaga kokku igapäev ja igal pool: kodus ja koolis; maal ja linnas; metsas ja ... Ükskõik kus ma ka ei oleks, kuulen ma helisid, mida võivad tekitada nii inimesed kui ka loodus
VANAKREEKA EUROOPA KULTUURI HÄLL? Tänu oma asukohale LähisIda tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel täitis Kreeka vanal ajal pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid innukalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, mugandasid neid ja arendasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. Kreeka tsivilisatsioon omakorda on otsustavalt mõjutanud kogu Euroopa hilisemat ajalugu ja kultuuri. VanaKreekas kujunes 5.saj eKr. välja ajaloo üleskirjutamine. Hakati otsima loomulikke põhjusi maailma kulgemisele. Tuntumad Kreeka ajaloolased olid Herodotos ja Thukydides. Ajaloo isaks peetakse Herodotost, kelle suurteos on ,,Historia", mis keskendub KreekaPärsia sõdadele. Euroopasse jõudis ajaloo üleskirjutamine just VanaKreekast. Suure eeskuju andis VanaKreeka Euroopale teatri valdkonnas
tõhusat ja stabiilset sisekorraldust. Ilma selleta olnuks võimatu rajada suuri müüre, sest need pidid nõudma planeerimist ja kogukonnaliikmete pikaajalist koostööd, seega jah neid linnu võib nimetada ka tsivilisatsioonideks. 6. Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise vahelisel alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Indias Induse kallastel tekkis tsivilisatsioon umbes 2500 aastat eKr. Selle põhjus võis olla see, et jõgede läheduses on niiske ja lopsakas maa, mistõttu seal on hea kasvatada erinevaid taimi. 7. Osa teadlasi arvab, et kujunev ülemkiht oli ennekõike ühiskonna korraldaja selle kõigi liikmete huvides: nad mõistsid kohut, juhtisid väge, kogusid ühisvarusid ja juhtisid ehitustöid. Seetõttu allus muu elanikkond pealikele esialgu vabal tahtel. Teiste
8 loeng: Impeerium Eksam koosneb kahest blokist. Kohustuslikku kirjandust lugeda. 3 detsember viimane loeng, järgmine nädal loengut ei toimu. Viimane loeng oluline. Impeerium ehk maailma riigi idee Euroopa ajaloos. Nimetatud Makedooniat, Roomat, Bütsantsi.. NL jaoks halvustav mõiste, ka El kohta, pärineb rohkem kriitikutelt ja vaenlastelt. Seostub kellegi domineerimisega. Kunstlikult loodud poliitilised moodused, jõud+ ideoloogia (islam, tsivilisatsioon, marksism- kogu maailma pööramine kui eesmärk) Need kõik on ekspansionalistlikud ideoloogiad. Ekspansionism uut tüüpi sõda, eesmärgiks vallutus. Kas või vägivallaga on vaja inimestele nende endi huvides peale suruda. Imperiaalse sõja eesmärk on otseselt vallutus. Kuidas impeeriumi mõte on Euroopas on arenenud. Prantsuse keisririik, Napoleon: 1799 riigipööre, lasi end valida Vabariigi 1 konsuliks ja peatselt ka eluaegseks konsuliks. Jäljendas Roomat. 2 dets
.........................................................8 Kokkuvõte....................................................................9 Kasutatud materjal.........................................................10 Lisad.....................................................................11-14 Sissejuhatus Rohkem kui 5000 aastat eKr kujunes maailma pikima jõe, Niiluse, orus Egiptuse tsivilisatsioon, mis oli tuhandeid aastaid kõige võimsam tsivilisatsioon maailmas. Egiptus jäi aastatuhandeteks püsima just oma hea asendi ja jõe viljakate muldade tõttu. Põhjast piiras Egiptust Vahemeri, mis võimaldas kaupade vahetust teiste riikidega. Läänes ja idas laiusid aga suured kivikõrbed ning lõunas Niiluse kärestikud. Egiptuse tähtsaim isik oli vaarao, keda peeti maapealseks jumalaks ning kes oli maade, vete ja kõigi egiptlaste ülemaks. Arvati, et temast sõltub kogu elu. Egiptlaste suurim
USA, Venemaa/ 3 Kõige rohkem on maailmas hiina keele kõnelejaid 1,3 mlrd · Araabia 420 mln · Bengali 200 mln · Hindi 360 mln · Portugali 200 mln · Inglise 340 mln · Vene 160 mln · Hispaania 320 · Jaapani 120 mnl mln · Saksa 100 mln 4 Euroopa keeled 5 Mis on tsivilisatsioon? · Suurim iseseisev olemusvorm, kaua aega kestnud inimkooslus · Sadade miljonitega mõõdetavad inimrühmad, keda üksteisest eristavad neile omane maailmavaade, ellusuhtumine, religioon, filosoofiad, mõtlemis-ja toimimisviisid, kultuuripärand, selle taga olev omapärane ajalookäik. / Samuel Huntington, tsivilisatsioonide konflikti teooria autor/ 6 Mis on tsivilisatsioon? · Tsivilisatsioonid ei ole igavesed
Saksa koolkond o Friedrich Ratzel (geopoliitika looja), Rudolf Kjellen, Karl Haushver Vaatasid pigem riike, nende kasvu o Orgaaniline riik Saul Cohen o Geostrateegilised suurregioonid Geopoliitiline piirkond Riik Ideed o Tasakaal – kuidas enda domineerimine maksma panna, realism o Tuum-perifeeria - marksistlik o Tsivilisatsioon – identiteet Kolm maailma Külma sõja aegne struktuur Kolmanda maailma osas ka Rootsi, Austria, Šveits (NAM, kes otsustasid sõtta mitte sekkuda Kultuuriiline jaotus Kultuur kui muutuja Autorid o Spengler, Õhtumaade allakäik o Toynbee, uurimus ajaloost o Huntington, tsivilisatsioonide kokkupõrge Spengler Tsivilisatsioon kui organism o Organism võib sündida ja surra Linnade olulisus
kirjutasid luudele ja merekarpidele. Samuti on meil vedanud, et nad matsid surnud maa-alustesse pitseeritud haudadesse, kus aaretekambrid olid täis kauneid kunstiteoseid ja majapidamistarbeid. Nende suur kirg kõike valitsemises toimunut kirja panna aitab saada teateid vanade dünastiate kohta. Muistse Hiina taasavastamine aga jätkub ja tuhandeid paiku üle maa veel uuritakse. Vähehaaval kaevavad arheoloogid välja hiina minevikku. Keskne kuningriik Muistse Hiina tsivilisatsioon sai alguse umbes 8000 aastat tagasi, kui inimesed asusid elama Hiina kirdeossa ja kolme jõe kallastele Huanghe äärde põhjas, Weihe äärde loodes ja Jangtse äärde lõunas. Nad harisid maad puust ja kivist tööriistadega, kasvatasid hirssi ja riisi, koduloomadest koeri ja sigu. Nende maa oli mägede, kõrbete ja merega piiratud ja seetõttu puudus side ülejäänud maailmaga. Neil kujunes oma elurütm ja nad nimetasid oma maad Keskseks
Hinnanguliselt räägitakse Aafrikas 1500 keelt. Keelte suur arv tuleb osalt sellest, et keeled ei ole kirjakeelte mõjul konsolideerunud. Tähtsamad rahvastevaheliste suhtlemise keeled peale Euroopa keelte ja nende variantide on suahiili keel Ida-Aafrikas ja hausa keel Lääne-Aafrikas. Kasutatakse ka lingala keelt, fanagalo keelt, bambara-maninka keelt, amhari keelt ja kongo keelt. Usundid: Vaatamata kristluse ja islami levikule on Aafrika tsivilisatsioon siiski loodususunditel põhinev. Ränne: Peamine rände suund tänapäeval -> Euroopasse, aga ka üha enam Lõuna-Aafrika ja Aasia. Koostanud: Kadi Kolk
KOKKUVÕTE AJALOOALLIKATEST Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu, aletes inimese kujunemisest miljonite aastate eest ja lõpetades kõige äsjasemate sündmustega. Ajalooteaduse harud: * Arheoloogia (uurimustöö toimub väljakaevamiste näol. mustsed kalmed, asulapaigad, ehitised ja esemed jms.) * Etnoloogia (uurib tänapäeva rahvaste tõekspidamisi, tavasid ja materiaalset kultuuri. rõivaid, elamuid, esemeid jms.) Ajalooallikad ja nende liigid: Ajalooallikateks võib lugeda minevikus loodud tarberiistu, rõivaid, ehitisi, kunsti - ja kirjandusteoseid jms., mis on tänaseni säilinud. Allikad jagatakse üldjoontes kaheks: * materiaalseteks ehk esemelisteks * kirjalikeks * (suulisteks) Kirjalikud allikad: dokumendid, kroonikute kirjutised sündmustest, riikide ja valitsejate ametlikud teadaanded, seadused ja inimestevahelised lepingud, sünde ja surmasid registreerivad kirikuraamatud ja palju muud. Allikate tõlgendamine. Objektiivsus ja sub...
*# AASTATUHANDE LÕPUKS KUJUNEB VÄLJA kREETA SAAREL JA Eguese mere saartel iseseisev kultuur ja tsivilisatsioon *Religioonist suurt ei teata (ilmselt sõnna ja maokultus) · Minoiline kultuur(arhitektuur) *Loosid (Knossos) kindlustamata, labürindid, sambad allapoole peenenevad, seintel maalingud, värvid punane, must, kollane · skulptuur *Väikesed jumalanna kujud madudega *Seinamaal *akrobaadid sõnnidega, loomad MINOILINE KULTUUR--TULEB SÕNAST MINOTAUR(VANIM KULTTUR KREEKA AJALOOS) MÜKEENE KUNST *Ahhailased võtsid 2 aastatuhande keskel üle Kreeta kultuuri (suurim keskus Mükeene)
materjali süvaanalüüs. Olulisemad punktid: Samamoodi nagu Gullestadi artiklis, jõuab ka Löfgren selleni, et mitte vaja ei ole uurida üksi kultuuri või inimese mõtlemist vaid seda, kuidas mõjutab kultuur inimese mõtlemist ning igapäevaseid valikuid. Victoria-ajal oponeeriti kultuuri ja loodust. See mõte on mulle võõras ning seetõttu kirjutasingi selle siia. Loodust mõistetakse kui kaost, primitiivsust ja distsiplineerimatust, kuid kultuuri kui tsivilisatsioon, korrastus ja peensus. Kultuuriklassi ja töölisklassi ei saanud tol ajal ühtseks muuta. Kultuuriklassi ja töölisklassi taust ning maailmavaated on hoopis erinevad. Miks on süvaanalüüs vajalik? Miks kõrvutati loodust ja kultuuri? Kasutatud on nende autorite teoseid: Nicholas Abercombie, Roland Barthes, John Clarke, Alan Dundes, Orvar Löfgren, Chantal Mouffe jpt.
DADAISM Esimene maailmasõja puhkemine vapustas kõiki eurooplasi. Pärast pikka rahupõlve, mille vältel tsivilisatsioon oli tohutult arenenud, mõjus sõda eriti õudsena. Enamikku inimesi sõdivates riikides haaras marurahvuslik propaganda ja patriootiline optimism esialgu kaasa. Paljudele kunstiinimestele tähendas sõda aga pettumust kogu ühiskonnas ja selle väärtustes. Mõned kunstnikud tõmbusid nn. siseemigratsiooni, aga ka neutraalsetesse maadesse kogunes väikesi eri rahvusest mässumeelsete, tihti peaaegu anarhistlike vaadetega kunstnike rühmi. Üks rühmitus koondus Zürichi linnas Šveitsis
3. Rooma tsivilisatsiooni hääbumine varakeskajal(3 näidet): a) Rahvaarv vähenes märgatavalt, levis ka katk. b) Põllumajandus ja kaubandussüsteem varisesid kokku. Põllud jäeti sööti, käsitöö ning kaubandus kaotasid oma senise tähtsuse. Levis naturaalmajandus, tarbeesemeid hakati ise valmistama. c) Kaubavahetuse vähenemisega nõrgenesid sidemed eri piirkondade vahel, provintsid elasid omaette oma elu. 4. Rooma tsivilisatsioon hääbus, sest riik sattus majanduslikku ja poliitilisse kriisi. Lisaks ülaltoodud näidetele kadus käibelt ka kuldraha, hääbus antiikne linnakultuur – kuna linnad kannatasid rüüsteretkede all, hüljati linnad ja eelistati elada maapiirkondades kus oli turvalisem. 5. Feodaalkord oli riigikord Keskaegses Euroopas, mis põhines inimeste isiklikel suhetel. 6. Vasall – Läänimees ehk teener, kes andis end isanda ehk senjööri teenistusse
Tuumaenergia kasutuselevõtt Tuumaenergia kasutamisel on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Reeglina kiputakse miinustega liialdama. Seda muidugi sellepärast, et ajalugu on tuumakatastroofe näidanud ja inimesed ei taha neid läbi elada. Põhjuseid selle kartmiseks on palju, kuid kas tsivilisatsioon saab endale ikka lubada tuumaenergia kõrvale heitmist? Tõesti, tuumaelektrijaamade kasutamisel on palju miinuseid. Üheks suurimaks probleemiks on nende väga kõrge maksumus. Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane vaid rikastele kõrgelt arenenud riikidele, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suurt kapitali. Veel üks tõsine probleem on tuumajäätmete kahjulikkus. Tuumaenergia tootmisel tekivad radioaktiivsed jäätmed, mille matmisest enda isamaa pinnale ei ole keegi huvitatud. Kõige suuremaks miinuseks on aga see, et tuumajaama lõhkemisel tekkib radioaktiivne reostus, mis on...
MESOPOTAAMIA JA EGIPTUSE SKULPTUURIKUNST Mesopotaamia, jõgede vaheline maa, asus tänapäeva Iraagi aladel. Mesopotaamiat ümbritsesid kaks jõge: Eufrat ja Tigris. Egiptuse tsivilisatsioon aga tekkis Niiluse jõe ümber. Niilusel on iga aasta üleujutused, mis andis võimaluse tegeleda põllumajandusega. Mõlemad riigid tekkisid kõrbealadele ehk neile oli vaga vajalik vee lähedus. Mesopotaamias olid kultuuri kõrgajad 1) Vana Babüloonia suurriigi ajal(2. Aastatuhande 1. Pool eKr), 2) Assüüria impeeriumi ajal(1. Aastatuhande 1. Pool eKr) ja 3) Uus Babüloonia ajajärgul(7.-6. Sajand eKr). Egiptuse kultuuri kõrgaeg oli 1) Vana Riigi ajal (1.-6.dünastia 2850 2263.a
(tsivilisatsioon – hilissügis)) ☼ 1924. aastal – Spengler Eestis, rääkis oma raamatute kohta Mustpeade majas ☼ rohkem visionäär – lihtsad, kujundlikud skeemid ☼ kultuuriajalugu kui aastaaegade vaheldumine Arnold Toynbee (1889-1975) ☼ 2MS järel: pakkus seletust sõja kohta ☼ pigem optimist ☼ analüütik, luuraja ☼ ajaloo põhiühik,et ei oleks liiga suur (suurem, kui riik) – kõige sobivam on tsivilisatsioon (“mõistusega haaratav uurimisväli”, mis ei sõltu ajaloolase ühiskondlikust ümbrusest) → leidis erinevas hulgas (37 tsivilisatsiooni kokku), alustas 21 tsivilisatsiooniga → kirjutas 21 lugu → ajaloo juurdekasv → isetekkelised (Vana-Egiptus) või mingi tsivilisatsiooni varemetel tsivilisatsioonid → loogika: tsivilisatsioon on tema enda kätes – arengumusterei ole fataalne (murdumine ja lagunemine on võimalik vältida).
mida leiti tegeleti küttimise, koriluse ja kalapüügiga. Mesoliitikum-keskmine kiviaeg rändlev eluviis kivist tehti tööriistu, kasutati ka tuld tegeleti küttimise, koriluse ja kalapüügiga. Neoliitikum-noorem kiviaeg paikne eluviis savinõude valmistamine, ketramine, riide kudumine tegeldi lisaks eelnevatele ka maaharimise ja karjakasvatusega. Tsivilisatsiooni tekkimine: TSIVILISATSIOON hästi korraldatud ja kõrge tasemega ühiskond. Tekkimise põhjused: viljelusmajanduse tekkimine, metallide kasutamine. Tunnused: ühiskondlik tööjaotus, ühiskond on jagunenud erinevatesse varanduslikesse klassidesse, riikluse kujunemine, kirja tundmine. Esimesed tsivilisatsioonid: Mesopotaamia, Egiptus, India, Hiina, Kesk-Ameerika, Kreeka. Miks eraldus metalliajal käsitöö põlluharimisest ja karjakasvatusest? Tööriistade valmistamine nõudis spetsiifilisi oskusi.
sajandi lõpuni. 3)Suur Prantsuse revolutsioon 1789.a. 4)Prantuse filosoofid Voltaire ja Rousseau kujundasid tollase ja järgneva Euroopa vaimse palge. · Inglise valgustusliikumine 1)Kodanlik pööre toimus kõige varem. 2)Kirjanduses sentimentaalse, demokraatliku suunitlusega romaan. 3)Kuulsaimad valgustajad: D. Defoe ,,Robinson Crusoe", Jonathan Swift ,,Gulliveri reisid". · Rousseau valgustuslikud ideed, teosed Valgustuslikud ideed - 1) Tsivilisatsioon ei ole hea ega isegi mitte neutraalse väärtusega, vaid selgelt taunitav nähtus. 2) Me peaksime taotlema nii oma era- kui avalikus elus, et kõik vastaks mitte meie mõistuse, vaid tunnete ja loomulike instinktide nõuetele. Teiste sõnadega elu peab mõistuse asemel juhtima süda. 3) Inimühiskond on omaenda tahtega kollektiivne olend, mis on täiesti erinev ühiskonna üksikliikmete tahete summast. Iga kodanik peab alluma sellele üldisele tahtele.
Lk 19 1. Kuidas mõjutasid looduslikud ja geograafilised olud Induse tsivilisatsiooni kujunemist ja arengut? Indias, nagu ka paljudes muudes maades, kujunes tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. Kahe kõige suurema jõe, Induse ja Gangese suvised üleujutuse muudavad pinna viljakaks 2. Milline on aarjalaste vallutuse tähtsus India tsivilisatsiooni ja kultuuri järjepidavuse seisukohalt? Aarjalastest said tänapäeva hindude esivanemad. Nende kõneldud keelest arenes hiljem India klassikaliseks kirjakeeleks saanud sanskriti keel, samuti tänapäeva India arvukad keeled, mida sageli nimetatakse kokku hindi keelteks. 3
· "Vabadus, võrdsus, vendlus!" - riigikorra ideaaliks vabariik. · Väga oluliseks pidas Rousseau kasvatuse ja koolihariduse reformimist. Kasvatus ja õpetus pidid olema looduslähedased: mängude ja spordiga pidid kaasnema õpetlikud kõnelused. Tagasi looduse juurde ! · idealiseeris looduslähedust · Eemale tsivilisatsioonist! · "Inimhinges ei ole kaasasündinud pahelisust" · Inimene on loomult hea - tabula rasa - , ühiskond rikub teda; järelikult tsivilisatsioon on paha, inimene peab sellest kaugenema ja minema tagasi looduse rüppe. Rousseau · Südamel on oma argumendid, mida pea iialgi ei môista Rohkem tundeid, südant! · ROUSSEAU ON ROMANTILISE KIRJANDUSE EELKÄIJA Jonathan Swift (1667-1745) filosoofilis- allegooriline, satiiriline romaan "Gulliveri reisid" Daniel Defoe (1661- 1731) "Robison Crusoe" optimistlik romaan inimlikust suurusest.
Erinevused Egiptuse ja Mesopotaamia vahel: Mesopotaamia suurriigid ei saavutanud Egiptusele iseloomulikku ranget tsentraliseerituse ja detailse sisemise korraldatuse taset. Ülikud, suurmaaomanikud, keskmised ja väikeomanikest vabad kodanikud elasid Mesopotaamias igapäevast elu riigivõimust sõltumatult. Riigivõim alamate majanduslikku tegevusse ei sekkunud, piirduti maksude sissenõudmisega, mis polnud nii koormavad kui Egiptuses. 3 väidet, et Mesopotaamia tsivilisatsioon oli linnatsivilisatsioon: Linnad olid nii poliitilised, religiossed kui majanduslikud keskused. Linnad olid sõltumatute linnriikide keskused. Linnad määrasid muistse Mesopotaamia ilme. 3 põhjust, miks peetakse Assüüria sõjaväge muistse Lähis-Ida sõjakunsti tipuks: Koosnes kolmest põhilisest väeliigist. Jagunes ka kerge- ja raskerelvastusega jalaväeks. Edaldi väeosad ehitasid ja käsitsesid linnapiiramise seadmeid.
sellest veel silpkiri.Sumerite leiutatud kirja nimetatakse kiilkirjaks. 3. 3 Mesopotaamias asuvat riiki. Babüloonia, Assüüria, Pärsia. 4. Mõisted... Tsikuraad-Mesopotaamia astmikpüramiid, mille tipus oli pühamu. Linnriik-riik, mis koosneb linnast ja seda ümbritsevast küladest ja põldudest Kiilkiri – Mesopotamiast alguse saanud kirjasüsteem Astroniimia- täheteadus Astroloogia- tuleviku ennustamine taevakehade järgi. Tsivilisatsioon e. Kõrgkultuur – ühiskond, kus on arenenud põlluharimine ja käsitöö, kus on ühiskonnakihid, on tekkinud linnad ja riik ning tuntakse kirja ja luuakse kirjandusteoseid. Eepos- lugulaul muistsetest jumalatest ja kangelatest,tavaliselt värsiriimis. 5. Jutukese koostamise peatükid Elu sumerite linnas Sumeritel oli palju uhkeid linnriike. Üks neist tähtsamaid oli Uri linn. Uri valitsejal õnnestus ka teised sumeri linnad oma
Andrus Kivirähk Ülenurme Gümnaasium 11.B Kersti Lõhmus Elulugu sündis 17. augustil 1970. aastal õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud aastast 1996 on Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1990 kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi. Ta on abielus kultuuriajakirjaniku Ilona Martsoniga , kellega tal on 3 last. Looming Andrus Kivirähk alustas oma loomingut 15aastaselt. Ta alustas oma loomingut humoreskide ehk naljajuttude kirjutamisega. Kuulsaks sai 1990ndal aastal Iva...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
