· ,,Inimene on olemuselt poliitiline loom." (Aristoteles) · ,,Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest." (Beth Mende Conny) · "Mõelge sellele, et tänast päeva ei tule enam kunagi." (Dante) · "Ainult haritud saavad olla vabad." (Epiktetos) · "Armastada tähendab tegutseda." (Victor Hugo) · "Armastus ilma austuseta ei suuda minna kuigi kaugele ega tõusta väga kõrgele, ta on ingel ühe tiivaga." (Alexandre Dumas noorem) · "Carpe diem." (kasuta aega/ela päevas) (Horatius) · "Demokraatia on leiutis, mis tagab meile sellise valitsuse, millise oleme ära teeninud." (George Bernard Shaw) · "Eksimine on igale inimesele loomulik, kuid mitte keegi peale rumala ei eita kangekaelselt oma vigu." (Aristoteles) · "Eksimine on inimlik, kuid selleks, et asju tõeliselt sassi ajada, on vaja arvutit." (Paul Ehrlich) · "Elu eesmärk on enesearendamine." (Oscar Wild...
vaaraode vüimu alla. Uueks pealinnaks saab Ittaui ehk nüüd el-Lisht u 2400 Akadi dünastia asutamine. u 2000 Kreetas kujuneb välja minoiline u 2334 Sargon I rajab Akkadi impeeriumi, pealinnaks Agade tsivilisatsioon. Knossose palee ehitus. u 2300 Sargon I ühendab Mesopotaamia Püstitatakse Stonehenge. Kreetal võetakse lõunaosa linnriigid. kasutusele Egiptuse mõjutusega hieroglüüfkiri. Ahhaialased (esikreeklased)
U 4000 eKr Induse-äärsetele luhtadele asuvad põlluharijad. Vase kasutuselevõtmine. 3500 eKr savinõude valmistamisel võetakse kasutusele potikeder 2800 eKr rajatakse Harappa ja Mohenjo Daro; Induse oru kultuuri teke. 2250-1750 eKr Induse oru õitseng; tsivilisatsiooni laienemine. 2000 eKr pronksi kasutuselevõtt. 1800 eKr inimesed lahkuvad linnadest; Induse oru tsivilisatsioon killustub. U 1500 eKr Iraani kiltmaalt saabuvad aarialased (Põhja-Indiasse). Induse oru tsivilisatsiooni lõpp. (2003: 48-50) 12 Allikmaterjalid Ecy Bitannica, 1953 vol 12 McIntosh, J., Twist, C. 2001. Tsivilisatsioonid. Kümme tuhat aastat ajalugu. Varrak, Tln. Morris, N., Grant, N., Isenman, L., jne. 2003 Maailma ajalugu sõnas ja pildis. Alates suurest paugust kolmanda aastatuhandeni
Senatisse tõusid Itaalia aristokraatia esindajad. Munitsiipiumi staatus linnades: elanikud said Rooma kodakondsuse, kuid linn säilitas kohaliku omavalitsuse Majanduse arengu ja romaniseerumise ulatuse poolest jagunesid provintsid kahte suurde rühma: Idaprovintsid (Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus) jõukad alad juba enne roomlasi, eksportisid käsitöötooteid, luksuskaupu. Kreeka keel. Lääneprovintsid (Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia) tsivilisatsioon oli alles tekkimas. Algusest peale roomalikud. Põllumajanduslik üldilme. Itaalia/ladina keel? Rooma õigus Rooma oli õigusriik ja seaduses kaitsesid inimesi. Langetatud seadustest moodustati seaduste kogum, mida süstematiseeriti ja ühtlustati. Tekkisid juristid. Ühiskonna turvalisuse pidi tagama hea õiguskorraldus, mitte karmid seadused. Väga rangetest karistustest üritati hoiduda. Otsuse langetamisel arvestati eelnevaid sarnaseid juhtumeid. Peatükk 23 Maa ja linn
Olles stabiliseeritud kõikide loomemajanduse osade vahel. Loovat linna on vaja eelkõige elukvaliteedi parandamiseks ja majanduse mõjutamiseks. Innovaatiliseks linnaks saab läbi õigete inimeste ja linna enda arengusuutlikkusega ning neid kõiki ühendab viis olulist tunnust. Loomemajandus, ühiskond ja indiviid kui kodanik Loov linn mõjutab ühiskonda, on tihedas seoses ühiskonnaga ja kõik kokku mõjutab linna majandust. Ökonoomia aluseks on kultuur, mis loob linna tuleviku. Tsivilisatsioon mõjutab nii kaudselt, kui otseselt eluetappe. Valdkonda kuuluvad inimesed, kelle eesmärgiks on edendada elukvaliteeti, püüdes viia seda maksimaalse staadiumini. Loova linna tunneb ära selle järgi, kui toimunud on linnastumine. Suurem protsent inimestest on kohas, kus on kõrge elukvaliteet ja tingimused paremaks elamiseks. Loova linna majandus peab alati olema suuteline arenguks. Olema valmis tõusudeks ja mõõnadeks, mis sõltuvad kvaliteedist,
vertikaal. Sõnastus on väga metafoorne, peaaegu mõistukõneline. Enam-vähem sarnases stiilis on ka 1973-75 kirjutatud poeem ,,Hinge tagasitulek" (avaldatud alles 1990), kus autor eneserefleksiivselt kirjutab: ,,kui lihtne on otsida leida metafoor või / kuidas seda eesti keeles peaks nimetama / ja lasta tal minna oma elu elama". Oma poeemi on Kaplinski hiljem iseloomustanud nõnda: ,,See on samaani loveretk, kes peab tagasi tooma kadunud hinge. Hinge on meilt röövinud tsivilisatsioon, millesse oleme sattunud ja mida liigse õhinaga teenime, uskudes, et ta on meile andnud vabaduse... Hinge tagasitulek tähendaks ka eestlaste taas-saamist päris-eestlasteks". Minimalistlikku laadi jätkab veel 1982 ilmunud ,,Raske on kergeks saada", aga metafoorsus on siin taandunud. 1985 avaldab Kaplinski luulekogu ,,Õhtu toob tagasi kõik", mis lööb tema eelnenud luuleloomingust lahku. Valitseb pealtnäha lihtne
Alaskaga. Rannajoone pikkus on riigil koguni 243791 kilomeetrit, seda aga suuresti tänu Kanada arktika saarestikule. 2. Riigi kuulumine suurregiooni Kanada kuulub Põhja-Ameerika suurregiooni. Põhja-Ameerika asustasid 16.-19. sajandil eurooplased, kes tõid kaasa lääne tsivilisatsiooni ja jätkasid ookeani taga Euroopa ajalugu. Põliselanikud hävitati või tõrjuti elama ääremaadele. Seega võib kultuuriliselt ja ajalooliselt Põhja-Ameerikat käsitleda UusEuroopana. Lääne tsivilisatsioon on Põhja-Ameerikas valitsenud peaaegu 400 aastat. Uusasunikud jätsid Euroopasse maha sealsed vananenud ja arengut pidurdanud ühiskonnakorralduse, võtsid aga kaasa kõik väärtusliku. Põhja-Ameerika rikkalikus looduses suutsid uusasukad rajada väga kiiresti arenevad ühiskonnad, mille edenemist vaid harva pidurdas sõjategevus (viimane sõda Põhja-Ameerikas lõppes 1865. aastal). Ameerika majandusedu tagaski suur majandusruum ja Euroopale iseloomuliku killustatuse puudumine. Kogu 20
Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvaste võrdsuse põhimõttest, suuremate rahvaste juures tõstis pead sovinism e. marurahvuslus, nurgakiviks oli oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Riigi huvid kõikjal maailmas, koloniaalvallutused ja majanduslik mõjuvõim. Vähem arenenud maad muudeti tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning turuks. Levis Euroopa tsivilisatsioon, juhtmõtteks isikuvabadus, eraomand ja demokraatia (ainuvõimalik), muid poliitilisi kordi peeti mittetsiviliseerituks ja mahajäänuks. Suurriigid Poliitiline olukord Majanduslik olukord Välispoliitilised taotlused Suurbritannia *põhiseaduslik monarhia *vabakaubandus *rivaliteet Saksamaaga
Senatisse tõusid Itaalia aristokraatia esindajad. Munitsiipiumi staatus linnades: elanikud said Rooma kodakondsuse, kuid linn säilitas kohaliku omavalitsuse Majanduse arengu ja romaniseerumise ulatuse poolest jagunesid provintsid kahte suurde rühma: Idaprovintsid (Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus) jõukad alad juba enne roomlasi, eksportisid käsitöötooteid, luksuskaupu. Kreeka keel. Lääneprovintsid (Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia) tsivilisatsioon oli alles tekkimas. Algusest peale roomalikud. Põllumajanduslik üldilme. Rooma õigus Rooma oli õigusriik ja seaduses kaitsesid inimesi. Langetatud seadustest moodustati seaduste kogum, mida süstematiseeriti ja ühtlustati. Tekkisid juristid. Ühiskonna turvalisuse pidi tagama hea õiguskorraldus, mitte karmid seadused. Väga rangetest karistustest üritati hoiduda. Otsuse langetamisel arvestati eelnevaid sarnaseid juhtumeid. Peatükk 23 Maa ja linn
Teine küsimus (iga3p)- 6 nime või sõna, 4-5 lauset. Dateering! Kirjandus: "Kreeka inimene" või "Rooma inimene" ja "Egiptuse inimene"- nendest üks valdkond, üks peatükk ja võrdle u 2lk. PRINTIDA Sissejuhatus Mesopotaamia ja Egiptus, nö Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid. Mõlemad kerkimised esile 4at e.m.a Kindlast 3000 oli juba olemas. Ühtlasi pronksiaja algus. Seal piirkonnas sai alguse ka põlljumaj (10 at). Need kasvasid kokku, kogu Vahemere isaosa sai tsiviliseeritud. Induse tsivilisatsioon. Sai mõjutusi Mesopotaamiast. Samas on see sõltumatu. Huang He, kollane jõgi, 2at. 1200 e.ma. Katastroofide laine. Hakkas levima rauakasutus. Ameerika tsivilisatsioonid- 3 at keskpaigast alates. Inkad esimesed ja ühendasid kõik, muidu maajad, asteegid Allikad Materiaalsed ja kirjalikud. Kirjalikud jagunevad kaheks: ühed, mis on pärandunud ümberkirjutamise käigus ja teised, mis on olnud nähtavad, aga ei ole osatud lugeda. Moodustavad enamuse Kreeka-Rooma allikate osa.
Lisaks üli igapäevased ja vajalikud teemad, nt kuidas möbleerida oma korterit - 18. sajandil hakkas ilukirjanduse osakaal kasvama, kuigi algul toimis see aristokraatide käe läbi - romaani teke - Euroopa juhtiv maa oli Inglismaa - juhtiv zanr oli enne romaani luule - teatris oli populaarne draama, sest draama oli väga demokraatlik Valgustuse ideed: Mõistus ja tunded on selle sajandi kaks vastuolu. Lisaks on vastanduslikud ühiskond ja loodus, loodus ja tsivilisatsioon. Valgustussuundi nimetakse kokku valgustuslikuks humanismiks. Valgustuse sisu on pigem filosoofiline ja eetiline kui kirjanduslik. Valgustusaegsed filosoofid olid tihti head kirjanikud, kuigi tänapäeval ei peeta enam Prantsuse valgustuskirjanikke filosoofideks. Inglise valgustuskirjanikud olid ilukirjanduse tootjad. 1) MÕISTUS ühelt poolt suunatud teaduslikule teadmisele ja teisalt ebausu vastu. ''Robinson Crusoe'' oli üks olulisemaid valgustuskirjanduse
VALGUSTUS ratsionalism nägemus, et valgustuse ajal sai lõplikult domineerivaks mõistuse hääl? 18.sajand. Optimism pärispatu ideest loobumine. Valgustajad vastandusid protestantidele. Rõhutati inimeses peituvat potentsiaali, kujutati inimest kui mõistuslikku ja armastavat olendit. Valgustajad rõhutasid, et inimene sünnib heana, aga korrumpeerinud ühiskond rikub inimese ära (sealt need kurjategijad tulevadki). 18.sajandi mõisted : progress, ajalugu, kultuur, tsivilisatsioon. Ajalugu- potentsiaali avaldumine. Kapitalismi probleem. Riik ei saa toimida ilma eduka majanduseta. Uut laadi inimsuhted. ROMANTISM 18. sajandi lõpp- 19 . sajandi I pool Valgustus universaalne inimesepilt - kirjeldati inimesi samalaadeslt. Romantikud hakkasid rõhutama, et igas inimeses on unikaalsust ja nad on erinevad ning tuleb üles leida inimesele loomuomased jooned. Esteetiline suhtumine oma isiksusse ja ellu tuleb elada kaunilt. 3
12. veebruar Mesopotaamia Mesos potamos kattub põhiliselt tänapäeva Iraagi territooriumiga, kuid selle kultuuri mõjupiirkond on Lähis-Idas ulatuslikum. Teadaolevalt on Mesopotaamia vanim kõrgkultuur. Neoliitikumis hakkasid inimesed tegelema vihmaveepõhise põllumajandusega. Sumerid tulid arvatavasti 3500. eKr. On pakutud, et nad tulid Indiast, sest Indias tekib samuti kõrgkultuur Induse tsivilisatsioon. On teada, et Mesopotaamia oli selle piirkonnaga läbikäimises ka hilisemal ajal; neil kõrgkultuuridel on ühised jooned. Teise teooria kohaselt tulid sumerid Kesk-Aasia mägistelt aladelt (sest mäed mängivad pärimuses tähtsat rolli). Sumeritele iseloomulikem ehitisetüüp on tsikuraat, mis hüpoteesi kohaselt on kunstlikud mäed. Paljud rahvad austavad jumalaid mäetippudel, aga Mesopotaamia oli lauskmaa. Paljudes kultuurides on tuntud motiiv, mille kohaselt
- Muutuvad aja jooksul keerulisemateks ja täiuslikemateks · Erinevad ühiskonnad viibivad erinevates arengu faasides · See teooria oli eriti populaarne 19. sajandi teisel poolel. Nad tegid seda Darwini teooria eeskujul Lewis H. Morgan (1818 1881): kultuuri areng on jagunenud kolme staadiumi 1. Metslus inimese tekke algstaadium, jahipidamine, tule kasutamine, keele teke 2. Barbaarsus aiaviljelus, loomade kodustamine, eraomand 3. Tsivilisatsioon põlluharimine, võimsad riigid Edward B Tylor (1831 - 1917) · Religiooni arenguastmed, ühiskonnal on kolm arenguetappi - Animism - Polüteism - Monoteism Ray Kurzweil singulaarsuse tulek · Alustab elu tekkest · Toob välja tähtsündmused kuni arvutini välja · Kui vaatame olulisemaid sündmuseid, need sündmused toimuvad aina kiiremas tempos. Aina kiiremini toimuvad maailmas muutused . inimkond jõuab singulaarsusesse ehk
organisatsioonide üle tugevnes, osa seltse ja ajalehti suleti. Asutada lubas riigivõim peale uusi töömeetodeid ja maaharimistehnikat propageerivate põllumeeste seltside vaid karskus-, haridus- ja tuletõrjeseltse. Baltimaade rahvaste venestamise eesmärk oli kõrvaldada saksa domineeriv mõju selles piirkonnas, hoida ära põlisrahvaste separatism ja nende eliidi saksastumine ning asendada kohapealne Lääne tsivilisatsioon ja saksaeeskujuline kultuur slaavi-õigeusu tsivilisatsiooni ja vene kultuuriga. Seda suunda ei muutnud ka uue keisri, Nikolai II troonile tõusmine 1894. aastal. Vaatamata ligi kaks sajandit kestnud Vene ülemvõimule oli 19.sajandi lõpus domineeriv usutunnistus Eesti- ja Liivimaal endiselt luterlus, tänapäeva Eesti alal oli õigeusklikke vähem kui 15%, eestlaste hulgas vaid 12,7%. Keisrivõimule äärmiselt lojaalse
Mesopotaamia Mesopotaamia tähendab ,,jõgedevahelist maad". Need kaks jõge on Eufrat ja Tigris. Mesopotaamia oli loodusvaradelt üsna vaene. Peamine tooraine oli savi, mida leidus rikkalikult, teataval määral ka datlipalme ja pilliroogu. Tigrise ettearvamatud üleujutused tekitasid sageli suuri purustusi. Puitu, metalle jm tuli hankida välismaalt. See põhjustas Mesopotaamia tsivilisatsiooni leviku, kuid samas ka võõraste sagedasi sissetunge. Põlluharimine ei toimunud ainult viljakal poolkuul. Mesopotaamias üleujutuste rütmi ei olnud, vaja oli niisutussüsteeme. EELDÜNASTILINE PERIOOD VI-IV AASTATUHANDEL VI aastatuhandest pärinevad esimesed tõendid püsiasustusest ja niisutussüsteemidest Lõuna-Mesopotaamias. V aastatuhandest on tõendeid suurematest asulatest. Kasutati vaske. IV aastatuhandel tsivilisatsiooni tekke periood Mesopotaamias. Metallikasutus laienes, aastatuhande lõpp tähistab pronksiaja algust. Silmapaistvaim asula oli Uruk, m...
koos väheste piimatoodetega või viimastest loobudes. Unistaja päev peaks algama toeka hommikueinega. Teie energiatase on kõrgeim hommikul ning kipub päeva jooksul järk-järgult langema. (´´Kehakood´´ J. Cooper, K. Lance 2002 lk 50-53) 8 5. VEREGRUPIDIEEDID Veri on elu ise. See on esmane jõud, mis varustab kütusega sünni võimsat müsteeriumi; haiguste, sõja ning vägivaldse surma õudust. Kogu tsivilisatsioon on üles ehitatud veresidemetele. See mitte üksnes ei varusta meie eksisteerimiseks vajalikku sigimis- ja kaitsesüsteeme, vaid kujutab endast inimkonna tähtsaimat põhimõtet see on peegel, kust saame vaadelda meie teekonna kõige nõrgemaid jälgi. Veregrupp on katkematu ahel, mis meid omavahel ühendab. (lk 17) Teie veregrupp on võti kogu teie keha immuunsüsteemi juurde. See kontrollib viiruste,
Rekangista tagasivallutus. Pürenee ps. võidetakse tagasi araablaste islamiusuliste käest Hispaania. Ilmaliku ja vaimulike vaheline võitlus. Tekivad keskaegsed linnad. Linnad koondavad inimesi kes tegelevad kaubanduse ja käsitööga. Linnades õitseb ilmalik kultuur, mis on vastukaaluks vaimulikule. Keskaegsed ülikoolid tänapäevaste aluseks. 13. Sajand keskaja apogee ehk keskaja õitsengu tipp. Gootistiil areneb 12-14.saj. põhjamaades kauem. 3. Hiliskeskaeg 15-16 sajand. Tsivilisatsioon mandub. Maailmavaate muutused aitab kaasa tehnika ja teaduse areng. Avastatakse uued maad, Ameerika. Teadlased leiavad, et maa tiirleb ümber päikese, mitte vastupidi. Katoliiklased põletatakse tuleriidal nim. ketseriteks. Nt Jordano Bruno, Galileo Galilei ei pea piinamist vastu, taganeb oma mõtetest. Feodaalne killustatus kuninga võim muutub tugevamaks. Kuningas tugevdab võimu. §2. Ida-Rooma riik ehk Bütsants (395-1453) Riik tekkis 395
vastukaaluks, selleks korraldatakse safareid ja kõrbeseiklusi. Kuigi mootorsõidukid on Egiptuses hiline nähtus, on siiani populaarsed traditsioonilised transportliigid ehk ratsutamine kaamelite ja hobustega. 18 Kokkuvõte Tänapäeva maailm näib olevat Egiptuse pika ja kuulsusrikka ajaloo kütkes. Muistne impeerium on tõenäoliselt suurim tsivilisatsioon, mida maailm kunagi näinud on. Sellise enneolematu tähelepanu tõttu reisivad inimesed Egiptusesse väjakujunenud arvamusega sellest maast, hinges lisanduvad põnevus ja ootus. Uudishimu ja huvi Egiptuse vastu on, nagu näha, täitmatu. Kuid olles ühteaegu kodus nii minevikus kui olevikus, nii idas kui läänes, religioonis kui ilmalikus elus, peaks olema Egiptusel hea positsioon, et seista vastu kaasaegse elustiili veidrustele ning saada tulevatel aastatel rikkamaks
Evolutsiooniteooria kujunemine 2.1 Evolutsioon: mingi süsteemi pöördumatu areng, tema mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. · Füüsikaline: ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite, planeetide, galaktikate teke/areng. · Keemiline: aatomite ühinemine molekulideks, anorg. molekulidest org. ühendite teke. · Bioloogiline: elu areng Maal tänapäevani. Põhiprotsessideks kohastumine, liigistumine (liigiline mitmekesisus), organiseerituse (organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse) muutumine. · Sotsiaalne: inimühiskonna areng (kultuur, tsivilisatsioon). Esimesed ideed elu ajaloolisest muutumisest: 1. Erasmus Darwin: avaldas esimesena, et liigid pole loodud muutumatuks. 2. Georges Cuvier: eri maakihtides on erinevate loomade kihistised. Mida sügavamad on kihid, seda erinevamad on kivistised elavana tuntud organismidest (kõik on algselt muutumatud...
üksmeelne rahulik elu. Huvitav on aga see, et viimaste väheste tülide ja Anna-Vronski tülide põhjused osaliselt kattuvad. Tekib idee, et autor on Levinitest teinud näite, mis oleks võinud saada, kui nood kaks oleksid kohtunud teisel ajal ja teises kohas, ilma kõigi nende raskendavate asjaoludeta. Näiteks poleks romaani traagilist olukorda tekkinud, kui tegevus oleks toimunud mõnel Kariibi mere saarel primitiivsetes oludes. Tsivilisatsioon mõnevõrra muudab inimesi ebaloomulikuks - iga isik on tegelikult pärit ürgajast, sealsed instinktid mõjuvad ka praegu ja ei saa pidada lõpuni õigeks nende täielikku mahasurumist. Metslaste seas oleks üks neist kolmest surnud ja seega asjade keeruliseks minekut takistatud. Ma ei väida et brutaalsusega saab probleeme lahendada, kuid kõik oleks olnud hulga lihtsam, kui Karenin Vronski duellile oleks kutsunud. Kuid mis üldse pani Anna oma täiuslikust elust loobuma
a.e. Kr. Niiluse deltas. Rooma: Egiptuse aedade suletus. Roomas sündis renessansarhitektuur. Villa urbana linnaelamu. Täisnurksete elamukvartalite vahel aatriumid, peristüülid, suletud aiad ja avatud haljasalad. Villa surbana eeslinnaelamu. Ehitamisel arvestati ümbritsevat maastikku. Villa rustica maamaja e. mõis. Oluline koht majapidamisruumidel. Suured siseõued, tornid ja väravaehitus, millel on kaitsefunktsioon. Kindlustatud lossid. 6.Aiakunsti areng Mesopotamias. Sumeri tsivilisatsioon oli esimene rahvas, kes arenes kirjaoskajaks rahvaks u. 4000 a. eKr. Elu keskendus vajadusele leevendada etteaimamatut kliimat ja jõe üleujutuse periooditi. Mesopotaamiat peetakse terrass- ja katusaedade tekkekohaks. 2) Kastmissüsteemide ehitamine. 3) Metsa- ja jahiparkide tekkimine. Asüürlaste aed- Puude alla on istutatud põõsaid ja hästilõhnavaid rohttaimi. Teed on nöörsirged ja hästi hooldatud. Aiad olid korrapärased. Sumeri aiad moodustusid seoses
-tõekspidamised-neutraalsed uskumused -vajadused -hoiakud!!! 3 komponenti: 1. kognitiivne-tean 2.emotsionaalne-pos. vs neg. 3.käitumuslik 43. J. Bruneri seibide ja müntide katse mõte. Tõlgendame maailma läbi sarnasuste ja erinevuste Taju subjektiivsus 44. Müller-Lyeri illusioon. Need on need ühepikkused jooned. Tsiviliseeritud inimesed näevad rohkem illusioone kui primitiivsed, sest elame täisnurksetes majades jne. Tsivilisatsioon täh. sirgjooni, lineaarsust 45. Hüpnoos. Animaalne magnetism (Mesmer). Hüpnoosi olemus teadmata Erksate kujutluste kogemine, reaalsuse taju vähenemine Sisendatakse kujutlusi Pole alateadvuslik vaid kõrgendatud tähelepanu ja sisendavus Teadvus tegelikult ikka kontrollib-nt kardad, et hakkad strippama keset seanssi, siis teadvus ei lase sel juhtuda ja ikka kontrollib Mesmer: väga kuulus ja edukas
näitlejate, akad. institutsioonide, arvutispetsialistide subkultuuridest. St. alati, kui rühma kultuur mingil määral erineb enamuse omast) 3) = selline kunstilise eneseväljendamise viis, mis vastab valitsevale normatiivsele arusaamale ,,väärtuslikust" vaimsest loomingust. (normatiivne def.) * Saksa romantil. filosoofia (19-20. saj.) vastandas Kultur <--> Zivilisation. Viimane = tehniline progress, tõsine kultuur on sellest sõltumatu => Nt. Mozart on k, mobiiltelefon pole. Halamine: tsivilisatsioon areneb, kultuur mitte. => vastandub ka ,,massikultuurile". Th. W. Adorno . massikultuuri, massiühiskonna kriitik; Hanns Eisler: kapitalism on ,,die wahre Kunst zur Ware Kunst gemacht" Massikultuur = kultuur, mis on kaup; kultuur, mida toodetakse tööstuslikult; kultuur, mida ,,massid" tarbivad ,,massiühiskonnas"; kultuur, mis on esteetiliselt vähemväärtuslik. Kõik need kriteeriumid üldiselt problemaatilised (näiteks ...), terminil tugev halvustav tähendus (parem nt. populaarkultuur)
Hippokrates oli kuulus arst, kes elas 5.-4. sajandil. Tema teos sisaldab haiguste sümptoomide ja kulgemise kirjeldusi ja püüab neid lahti seletada 8 looduslike põhjustega. Kreeka lähema ajaloo sündmusi hakkas uurima Herodotos, keda peetakse ajaloo isaks. Tema eesmärgiks oli oma teosega kuulajatele õpetliku iva väljatoomine, ta püüdis näidata inimsaatuse tagapõhja. Kreeka tsivilisatsioon tõi maailmas esimesena seniste tõekspidamiste kõrvale uudse maailmapildi, mis püüdis asju seletada nende sisemistest, looduslikest põhjustest lähtuval. 68. Millised antiikaja teaduse suunad ei kuulu tänapäeval teaduslukku? Retoorika, loogika 69. Kuidas on filosoofiaõpingud seotud klassikalise haridusmudeliga, mis põhineb vabadel kunstidel (septem artes liberales)? Vabad kunstid ehk seitse vaba kunsti (septem artes liberales) on keskajal välja kujunenud
2) klassifitseerivad süsteemid paigutab sugulased mingitesse klassidesse 1859 hakkas ta uurima seoseid erinevate ühiskondade sugulussüsteemide vahel Sugulusterminoloogiad ei peegelda alati bioloogilisi suhteid Sugulus on tema arvates ideaalse evolutsioonilise uurimise kese Ancient Society, 1877 kultuuriline evolutsioon jaguneb kolmeks: 1) Metslus ehk kütid-korilased 2) Barbarism ehk põllumajandusega tegelevad inimesed 3) Tsivilisatsioon ehk inimesed, kes rajavad riike ja linnu Elatusallikate suurenemine aitab liikuda ühest staadiumist teise, kuotuurilisel arengul on materiaalne alus 1840.1880 kokkuvõte: Tegeleti peamiselt 2 teemaga evolutsiooniliste skeemide väljaarendamine, terminoloogiliste aluste loomine (nt matrilineaarsus, patirlineaarsus, tabu) Uuriti sugulussüsteeme ja religioosseid uskumusi eri paigus
avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. Kreeka tsivilisatsioon omakorda on otsustavalt mõjutanud kogu järgneva Euroopa ajaloo ja kultuuri arengut. Tume ajajärk u 1100 800 eKr Pronksiaegse Egeuse tsivilisatsiooni ölangusele järgnes nn Tume ajajõrk. Lossid olid hüljatud, kiri ununenud, elanikonna arvukus vähenenud ja Kreeka langenud sisuliselt tsivilisatsiooni-eelsele arengutasemele. Mükeene tsivilisatsiooni segastel langusaegadel rändas osa kreeklasi üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivaks asualaks
avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. Kreeka tsivilisatsioon omakorda on otsustavalt mõjutanud kogu järgneva Euroopa ajaloo ja kultuuri arengut. Tume ajajärk u 1100 800 eKr Pronksiaegse Egeuse tsivilisatsiooni ölangusele järgnes nn Tume ajajõrk. Lossid olid hüljatud, kiri ununenud, elanikonna arvukus vähenenud ja Kreeka langenud sisuliselt tsivilisatsiooni-eelsele arengutasemele. Mükeene tsivilisatsiooni segastel langusaegadel rändas osa kreeklasi üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivaks asualaks
aine programm detailne. Põhimõtteliselt 2 küsimust: 1)süsteemlik,ülevaatlik ajalõigust või perioodist, pole vaja detailselt(nt ülevaade Ateena riigikorrast). 12P 2) 6 nime või mõistet.4-5 lauset(olulisim). Kokku 18 p. Iga nimi annab 3 p. Kirjatöö on eksamile pääsemise eelis.Valid kahe kohta ja valid ptk ühe valdkonna kohta ning pead võrdlema u 2 lk.Tuleb trükkida välja. Vana-Egiptus,Vana-Kreeka, Vana-Rooma Muistsed tsivilisatsioonid Mesopotaamia tsivilisatsioon , Egiptuse tsivilisatsioonid- Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid kerkisid esile 4 at. II poolel eKr. 3500- 3000 .Riikluse ja tsivilisatsiooni olemasolu.Pronksiaja algust tähistab.Piirkond, kus sai alguse 10000 eKr põlluharimine. Induse tsivilisatsioonid, Hiina tsivilisatsioon- 3000 at tsivilisatsiooni teke Induse jõe juures. Hiliseim Mesopotaamiast. Sai kindlasti mõjutusi Mesopotaamiast ja mõjutus ka vähesel määral sedad ise.
7a. Klass Juhendaja: õp. Mait Lind Paikuse 2009 Sisukord SISSEJUHATUS 1. 2. 3. KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS LISAD Sissejuhatus Minu uurimustööks on Hiina.Valisin selle teema seetõttu, et see oli kõige huvitavam ja Hiina oli vanasti kõrgarenenud riik. 1. Vana Hiina e. Muistne Hiina Vana-Hiina oli hiinlaste maa vanaaja hiina tsivilisatsiooni perioodil. Muistse Hiina tsivilisatsioon sai alguse umbes 8000 aastat tagasi, kui inimesed asusid elama Hiina kirdeossa ja kolme jõe kallastele Huang He (Kollase jõe) äärde põhjas, Weihe (Jangtse lisajõgi) äärde loodes ja Jangtse äärde lõunas. Ühe hüpoteesi järgi on hiinlased Huang He ja Jangtse vesistusse idast sisse rännanud. Teise hüpoteesi järgi on hiinlaste ürgkodumaa Hiina praeguse territooriumi keskpaik riigi kahe suurema jõe Huang He ja Jangtse vahel
ESIMENE KONTROLLTÖÖ Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused, 1. kontrolltöö Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia tegelevad inimese uurimisega – milline on ta kultuurilise subjektina, põhiidee on see, et kõik inimesed ja kultuurid on võrdsed. Kultuuriantropoloogia põhiküsimus: mis on põhiline termin ja mis on selle mõte? Vastus: kultuur. Inimesed, kes ei tea, mis on kultuur, arvavad et see on miski, mis on loodud tarkade ja võimekate inimeste poolt, seda loob ja suudab mõista vähemus. Kultuuri saab mõista kahte viisi: 1) kuidas me teeme vahet, mis on kultuurne ja mis pole, nt mis meile meeldib on kultuur, mis ei meeldi, on midagi muud; 2) kõik, mida inimesed on loonud, on kultuur Edward Tylor (1832-1917) – esitas esimese etnoloogilise antropoloogilise definitsiooni, pärast seda tuli neid välja sadu ja tuhandeid. Tylorit peetakse distsipliinide isaks. Samas kuna tema ''nimekiri'' oli pigem loetelu asjadest, peeti seda mitte tervikli...
Vana-Rooma Suur osa Apeniini poolsaarest tunti juba vanaajal Itaalia nime all. Ainult tänapäeva Põhja- Itaalia Lombardia maakond jäi toonase Itaalia piiridest väljapoole. Paljud Itaalia piirkonnad on mägised ,kuid sellegipoolest on maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas. Hõimud. Itaalikud II aastatuhandel Apenniini poolsaarele rännanud ning seal paikseks muutunud indo-euroopa hõimud. Keelelis-etniliste tunnuste järgi eristatakse Latiumis ja Lõuna- Etruurias elanud latiine ja faliske ning Lõuna-Itaaliani rännanud umbreid, sabelle ja oske (brutid, kampaanid, lukaanid, sabiinid, samniidid). Itaalikute hõimudest olid tähtsaimad sabellid, umbrid, oskid ja latiinid.' Itaalia rahvad sattusid varakult Vahemere kesk-ning lääneosas kaubelnud ning kolooniaid rajanud foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju alla. 8-6 sajandit eKr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiilia...
süsteemile üksikisiku; tõde on subjektiivne; olulisim on üksikisikus eksistents; tsivilisatsiooni kriitika; esteetiline- eetiline-relogioosne staadium, esimene tekitab ängi ja tühjuse tunnet. Eksistentsialismi eelkäija. Friedrich Nietzsche- ,,Nii kõneles Zarathustra"; ,,Jumal on surnud!"; üliinimene. Charles Darwin- ,,Liikide tekkimine" 1859; looduslik valik, kohanemine, evolutsiooniteooria. Sigmund freud- tungid, alateadvus, unenäod; id, ego, superego; tsivilisatsioon põhineb instinktide allasurumisel, psühhoanalüüs. Karl Marx- Fr. Engelsiga ,,Kommunistliku partei manifest"; ,,Das Kapital"; materiaalsed muutused on ajaloos otsustavad; kogu ajalugu on klassivõitluse ajalugu; kellele kuuluvad tootmisvahendid? Sartre- eksistentsialism; inimesel pole kaasasündinud loomust; inimene peab end ise looma; äng, võõrandumine; valikud, vastutus; vabadus kui needus; linnainimene
lõpetamata töös ,,Eilse päeva lugu", mida peetakse Tolstoi loomingi aluseks. 1851. aasta aprillis sõitis Tolstoi koos oma vennaga Kaukaasiasse ja võttis seal osa sõjategevusest. Seal sai alguse ka korrapärane kirjanikutöö. Autobiograafiline triloogia 1852. aastal ilmus ajakirjas ,,Sovremennik" Tolstoi esikteos jutustus ,,Lapsepõlv", järgnesid 1854. aastal ,,Poisiiga" ja ,,Noorus". Tolstoi oli seisukohal, et inimesed on loomult head, kurjuse on sünnitanud üksnes tsivilisatsioon. Triloogia peategelasteks on lapsed ja loodusläheduse säilitanud talupojad. Haritud inimesed on Tolstoi arvates kaotanud siiruse ja headuse. Samuti on Tolstoi veendumusel, et inimene võib tagasi jõuda kaotatud ideaalini. Lev Tolstoi looming 1850-ndate aastate algul, sõjateema Tolstoi suhtus tollel ajal käimas olevasse sõjasse vastuoluliselt. Tal oli kaks vaadet. Esiteks arvas ta, et kõik halb inimese südames peaks hävinema kokkupuutel loodusega
VANA-KREEKA KULTUUR Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a e Kr. Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel (saared) ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon. Esimesed kreeklased olid põlluharijad, kes asustasid kitsaid orge ja rannikuäärseid tasandikke ning harisid maad kõikjal, kus leidus head pinnast ja värskendavat vett. Sajandeid langetasid nad puid, et teha tuld ja ehitada laevu. Laevad olid nende peamised sõiduvahendid. Meritsi sõideti sõtta, kaubareisile ja uusi maid avastama. Nimetuse kreeklased võtsid kasutusele roomlased. Ise kutsusid kreeklased oma maad Hellaseks ja endid helleniteks. 11.-8. sajandil e.m.a. oli kreeklaste elu veel väga looduslähedane. Suureks uuenduseks oli raua kasutuselevõtt nii põllutööriistade kui ka relvade valmistamisel. Kujunesid esimesed riikli...
Seda referaati tehes sain nii palju uut ja huvitavat teada, mida ma varem ei teadnud. Oma infot kogusin igalt poolt kust võimalik, peamine allikas oli ikka internet aga mõnda raamatut sai ka loetud. 1 http://hexagon.fi.tartu.ee/~laur/papers/hiina.html 2 Hiina taevadraakoni maa E.L. Shaughnessy 3 Ülevaade VanaHiina oli hiinlaste maa vanaaja hiina tsivilisatsiooni perioodil. Muistse Hiina tsivilisatsioon sai alguse umbes 8000 aastat tagasi, kui inimesed asusid elama Hiina kirdeossa ja kolme jõe kallastele Huang He (Kollase jõe) äärde põhjas, Weihe (Jangtse lisajõgi) äärde loodes ja Jangtse äärde lõunas. Ühe hüpoteesi järgi on hiinlased Huang He ja Jangtse vesistusse idast sisse rännanud. Teise hüpoteesi järgi on hiinlaste ürgkodumaa Hiina praeguse territooriumi keskpaik riigi kahe suurema jõe Huang He ja Jangtse vahel
Enamasti paistavad nad esmapilgul tavaliste võlvruumidena, kuid veekanalid ja küttekolded reedavad tegeliku otstarbe. Aurusaunu kasutati nii hügieeniks kui ka rituaalseks puhastamiseks. Kivist saunu on teada juba keskmisest eelklassikalisest ajajärgust, näiteks on rajatud VII sajandil Komchèni ääreliina Põhja- Yucatani saun. Cerèni maaharijate asualast El Salvadoris kevati välja kupliga saun, mille seest leiti kivipink. Kokkuvõte Muistsete maiade tsivilisatsioon Kesk- Ameerikas, mida eurooplased teavad ligemale pool tuhat aastat on vägagi salapärane, just nagu nende suurepärased teadmised täheteaduses ja arhitektuuris. Ent jääb arusaamatuks nende tsivilisatsiooni järsk kokkulangemine. Läbi maia ajajärkude on väga hea tundma õppida nende kunstilisi saavutusi, eriti arhitektuuris. Paraku pidid maiad, kes loodusega nii- öelda käsikäes elasid, alla vanduma võimsale Hispaaniale, millest sai alguse maiade õitsengu lõpp.
Euroopa kohtute otsuseid ning kuninglikke seadusandjaid. Keskaegne Rooma õigus oli Euroopat ühendav õigus. Selle mõju oli erinevates riikides erinev, sest ,,riigid võtsid õiguse vastu eri aegadel ja erinevas koguses" (Caenegem 2004, lk 25). Inglise common law'd mõjutas Rooma õigus väga vähe, kuid Saksamaal oli Pandektide mõju eriliselt suur. Miks vallutas ius commune Euroopa? Bologna ülikoolis sündis Corpus iuris civilis uuesti. Kuigi tsivilisatsioon, mille jaoks õigusallikas algselt koostatud oli, oli ammu kadunud, avaldas raamat läänele väga suurt mõju. Põhjuseid, miks Rooma õigus algselt kiiresti levis, oli mitmeid. Õiguslik põhjus Euroopa õigussüsteemid 12. sajandil olid arhailised, feodaalsed ja suulised. Väga väheseid seadusi pandi kirja ja polnud teoseid, mis oleksid käsitlenud õigusteadust nii põhjalikult nagu Corpus iuris civilis. Raamatus olid kõik normid esitletud väga hea struktuuriga ning
ülemvõim, kellele on praeguseks lisandunud USA suurettevõtete esindused. Majanduse arengut ja seaduslikkust ei suudeta kontrollida ning on toimunud mitmeid majanduskriise. Kuna tööstuskasv on korrastamata, on samuti toimumas ülelinnastumine ja kuritegevuse tase on väga kõrge. Kui enamus Ladina-Ameerika riikides on elanike haridus- ja tööoskuste tase madal, siis Argentinas on püsima jäänud lääne tsivilisatsioon ja ühiskond on sarnane Austraaliaga. 3. ARENGUTASE Argentina on kõrgelt arenenud riik, mis on enam-vähem läbinud demograafilise ülemineku ning rahvastiku kasv on praeguseks 0,997% aastas. Riigi sisemajanduse kogutoodang inimese kohta on 18 200 USA dollarit, mis on veidi madalam kui Eesti oma. Seega on riik võrreldes Eestiga veidi vähem arenenud. Teeninduses on hõivatud 72% kogu tööjõust, põllumajanduses 5%. Arenenud riikide puhul suureneb teeninduse osakaal
.......................................................................................................................2 1.GLOBALISEERUMISE ISELOOMUSTUS..........................................................................3 1.1.Globaliseerumise tunnused................................................................................................4-5 1.2. Mida on globaliseerumine kaasa toonud..........................................................................6-7 1.3. Mis on tsivilisatsioon?......................................................................................................7-8 1.4. Globaliseerumine arvud ja faktid......................................................................................8-9 2.ÜLEVAADE OLULISEMATEST GLOBAALPROBLEEMIDEST.....................................9 2.1.Rahvastikuprobleemid..........................................................................................................9 2.2.Õhu saastamine...............................
põlluharijad. Kindel auaste või tiitel osutas kohale ühiskondlikus hierarhias. Era- ehk vormiriietus võimaldas kindlaks määrata selle kandja positsiooni ühiskonnas. Teenistusastmete ja tiitlite süsteem kujunes välja Peeter I ajal. 1722 võeti vastu teenistusastmete tabel. Tsiviilelu munderdamine muutus eriti massiliseks 19. Saj pärast ministeeriumide asutamist. Pilet 7 1.Kreeka-Mükeene tsivilisatsioon ja kangelaseepika Tsivilisatsioon(tsv) Kreeta saarel kujunes III II at eKr Mandri-Kreekas sai tsv keskuseks Mükeene Kreeta-Mükeene tsv jaguneb: Minoiline tsv Mükeene tsv Kreeta-Mükeene tsv jääb pronksiaega Mükeene tsivilisatsioon Kreetal algab tsv u 2000 a eKr Knossose kuningas Minos kujunesid linnad + lossid Losside juures paiknesid eluruumid + laod Lineaarkiri paiknes kahe joone vahel kiri ei räägi midagi ajaloost Valitses preester-kuningas
berberi moslemid, kes tulid Põhja-Aafrikast. Need vallutused moodustasid osa islami Umaijaadide impeeriumi laienemisest. 711. aasta 19. juulil tapeti Guadelete lahingus läänegootide kuningas Roderich. See tähistas moslemite Hispaania-vallutuse algust.732 aastal tungisid Umaijaadidee kalifaadi väed Frangi riiki, kus Frangi väed võitsid araablasi ja hiljem nad enam nii kaugele ei tunginud. Seda on tihti peetud maailmaajaloos otsustavat tähtsust omavaks, millega päästeti Euroopa kristlik tsivilisatsioon moslemite invatsioonist. B. Langus Termin rekonkista on kasutusel, et kirjeldada sajandite pikkust Hispaania kristlike kuningriikide laienemist Pürenee poolsaarel. Selle alguseks peetakse aastat 722, mil loodia Astuuria kuningriik, kõigest 11 aastat pärast mauride sissetungi. Juba 739. aastal aeti moslemi väed välja kristluse pühamatest kohtadest Santiago de L k 3 / 14
endas aga väljendit 'Horose silm' 80 kohas. See vähene osa tekstidest, mis tõepoolest kirjeldab rituaale, on muust eraldatud 390 konkreetse joonega.Ka on üldlevinud seisukoht, et Sakkara kuningakambri lääneseintel on kaitsvad loitsud, ometi ei ole sealt kordagi leida verbi 'kaitsma'. Mis veel hullem, ühtegi reaalset loitsu ei ole. Küll aga esitatakse mõned olulised detailid Silmaga nägemise kohta ja viiteid kõrgeltarenenud matemaatikale ja keemiale, mille meie tsivilisatsioon on avastanud alles umbes 300 aastat tagasi. Kuna on avastatud, et peale sõnade oli oma tähendus ka üksikutel egiptuse tähtedel, leiab Harvey, et egiptuse keele tõlkimisel tuleks sellele olulisele seigale tähelepanu pöörata, kuna eraldiseisvate tähtede tähendused võivad anda uue varjundi ka sõnale, milles nad esinevad ja kuna kogu kõnealune keel oli seotud 'Horose silmaga', tuleks ka seda arvesse võtta. Näiteks eessõna khenet (ees) defineeruks sel viisil "Silma sfäär"-ina
peame uurima ka sealseid geograafilisi muutusi. Kliima on läbi aegade olnud eripalgeline. Eristada tuleb kahte tegurit: sademeid ja Niiluse üleujutusi. Kui viimane mõjus elamistingimusiorus endas, siis esimesest sõltus, kas piirnevad kõrbealad olid asustuskõlbulikud või mitte, mis omakorda määras Niiluse oru vahekorra oma naaberaladega ning oruasukate suhted naabritega. Niiluse annid - jõeoaasi põllumajandus Ükski teine maailm tsivilisatsioon pole oma kultuurilises ja majanduslikus arengus sedavõrd sõltunud omaenda jõest kui Egiptus Niilusest. Tänasepäeval kontrollin Niiluse üleujutusi Assuani tamm, kuid vanaajal tähistas aastaaegu jõetaseme vaheldumine. Mussoonivihmad Etioopia mägismaal ja Lõuna - Sudaanis paisutasid Niiluse võimsaks tulvaks. Egiptlased taandusid seepeale oma karjaga kõrgemale kõrbeserval paiknevatesse asundustesse. Üleujutus kattis põllumaa ja jõudis kõrgpunkti
aastal. Teiseks piiriks loetakse Suurt Rahvasterännet. Keskaja lõpuks peetakse, kas Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453. aastal (Bütsantsi keisririigi lõpp); Ameerika avastamist 1492. aastal (uue maailma avanemine) või usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal (Euroopa pääses paavsti ja katoliku kiriku eeskoste alt). Keskajal hakkasid euroopa rahvused ja riigid kujunema, hakkas kujunema euroopalik tsivilisatsioon ja kultuur. Keskaega piiritletakse territoriaalselt alaks, kus religiooniks on katoliiklus ja valitsevaks võimuks on feodalism. Samuti peetakse keskaega ajaks, kus valitses kristluse ideoloogia/religioon. Keskaega jagatakse kolmeks perioodiks: Varakeskaeg (Euroopa oli suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud, kujunesid keskajale iseloomulikud jooned (feodalism ja kiriku ülemvõim)); kõrgkeskaeg (jõukuse kasv, vahepeal
sageli ka vaesemad inimesed. - Orjade suur hulk ja nende massiline kasutamine tootmisprotsessis andis vabadele inimestele vabaduse tegeleda riigiasjadega, enese harimisega või erinevate kultuurivaldkondadega ning lõppkokkuvõttes aitas kaasa omanäolise kõrgkultuuri (tsivilisatsiooni) kiirele arengule. 1.2. Linnriigid Vana-Kreekas: Vana-Kreeka tsivilisatsioon oli oma iseloomult linnaühiskond. Kuigi tavaliselt enamik linnriikide elanikest oli seotud põllumajandusliku tegevusega ja elasid maal, siis linnad kujunesid Vana-Kreekas poliitilise-, usu- ja kultuurielu keskusteks. Kreeklastega asustatud aladel tekkis umbes 1500 linnriiki e polist (kr k polis linn). Linnriigi keskuseks olid künkale või kaljunukile rajatud kindlustus- akropol (kr k
mõned muistsest rituaalist inspireeritud teosed (eriti ,,Pikse loits", mille teksti alus on 17. sajandist pärit loits, aga ka nt. ,,Raua needmine", mille tekst on pärit osaliselt ,,Kalevalast"). VANAD KULTUURRAHVAD JA NENDE MUUSIKA Mesopotaamia Egiptus Assüüria Vana-Kreeka Vana-Rooma Iisrael Inimene, ühiskond, kultuur I, lk. 11, 12: ,,Alates III aastatuhandest eKr hakkas maailma mõnes piirkonnas kujunema tsivilisatsioon nn hästi korraldatud ja kõrge (minu kurs. v.j.) kultuuritasemega ühiskond. Sageli nimetatakse esimesi tsivilisatsioone ka varasteks kõrgkultuurideks. Neil kõigil on teatud iseärasustest hoolimata ühiseid jooni, mida võib pidada varajaste tsivilisatsioonide peamisteks tunnusteks. 1. Kõik varased tsivilisatsioonid tekkisid pärast seda, kui antud piirkonnas oli juba üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandusele. Seega on
PEREKONNA AJALUGU VANAAEG Perekonna arengu algetapiks peetakse mehe ja naise ajutise kooselu sagenemist suures rühmas, kus partnerid vaheldusid ja lapsigi kasvatati ühiselt, püüdes neid koos toita ja kaitsta. Eluks vajalikku oskust toitu leida, rituaalset liikumist, muusikat, müüte õpetati lastele eelkõige mängu ja eeskuju najal. Järk-järgult kujunesid mõnede meeste ja naiste vahel välja pikemaajalised paarisuhted. Tärkas arusaamine, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. Ajalooraamatuist tuttav üleminek matriarhaalselt* ehk emajärgselt eluviisilt patriarhaalsele* ehk isajärgsele kulges aeglaselt. Mees oli huvitatud isiklike laste olemasolust, et omandit järglastele pärandada, aga kindlasti polnud see ainuke siduv tegur. Mehe ja naise rolli on eri maades ning eri aegadel mõistetud erinevalt. Rohkem on olnud maid ja aegu, kus naisel on puudunud peaaegu täielikult kõik õigused tegutsemiseks väljaspool kodu. Koduses elus oli na...
sageli ka vaesemad inimesed. - Orjade suur hulk ja nende massiline kasutamine tootmisprotsessis andis vabadele inimestele vabaduse tegeleda riigiasjadega, enese harimisega või erinevate kultuurivaldkondadega ning lõppkokkuvõttes aitas kaasa omanäolise kõrgkultuuri (tsivilisatsiooni) kiirele arengule. 1.2. Linnriigid Vana-Kreekas: Vana-Kreeka tsivilisatsioon oli oma iseloomult linnaühiskond. Kuigi tavaliselt enamik linnriikide elanikest oli seotud põllumajandusliku tegevusega ja elasid maal, siis linnad kujunesid Vana-Kreekas poliitilise-, usu- ja kultuurielu keskusteks. Kreeklastega asustatud aladel tekkis umbes 1500 linnriiki e polist (kr k polis linn). Linnriigi keskuseks olid künkale või kaljunukile rajatud kindlustus- akropol (kr k
Mere põhjatus, Maa tugevus, Kalju kindlus. 1. Kes olid keldid? 1.1 Keltide geograafiline pärinemine Kreeklased andsid nimetuse keltoi Kesk- Euroopa barbaritele, kes elasid Alpidest ja Doonaust põhja pool. Roomlased nimetasid neid hoopis galli- selle nimetuse kajastusi võime jälgida üle kogu Euroopa, alates Galaatiast tänapäeva Türgis, edasi Galliast, mis on tänapäeva Prantsusmaa, Galiitsiasse Põhja-Hispaanias ja gaeli keeleni Iirimaal, Shotimaal ja Mani saarel. Keldi tsivilisatsioon kerkis esile u 700 eKr Austrias- see oli nn Hallstatti kultuur. Hallstatti jõukuse allikaks oli sool, mida vahetati Kreekast ja Etruuriast pärit kauba vastu. (Jones, Pennick, 2003) 5 19. sajandil avastasid arheoloogid Hallstattis 2000 hauda. Sealt leidsid nad muu hulgas hõimupealike kehad, mis olid asetatud neljarattalistele vankritele. Nendedega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
