Ajalooliselt eristatakse kaht tsiviilõigusnormide süsteemi: 1)institutsiooniline süsteem normid jagunevad kolme suurde gruppi: isikud, asjad ja hagid. Neid nim ka tsiviilõiguse kolmeks vaalaks. Isikud ehk subjektid, asjad ehk objektid, hagide all mõeldakse siin omandamise viise(suhted isikute vahel asjade pinnal). See süsteem on iseloomulik romaani õigusperekonnale, nt prantsuse tsiviilkoodeks. 2) pandektiline süsteem kõik normid jaotatakse 5 ossa: üldosa, asjaõigus, pärimisõigus, perekonnaõigus, võlaõigus. See süsteem on välja töötatud Saksamaal. Mõlemale süsteemile on omane see, et tsiviilõigus on kodifitseeritud. Romaani õigusperekonnale on iseloomulik institutsiooniline süsteem, germaani perekonnale pandektiline süsteem. Anglo- Ameerika ei tunnista kumbagi süsteemi. Skandinaavia maades ei saa rääkida tsiviilõiguse
ulatuslikud ning eeskujuks oli võetud eelkõige tolleaegne Saksa, Sveitsi, Itaalia kutsumisel. Riigi ja kohaliku omavalitsuse võimalus saada seadusjärgsel pärimisel eraomand endale, pärimisõigus ja Ungari ning Vene vastavad seaduseelnõud. on seega oluliselt kitsenenud. 2) 1940. a. suvel nõukogude võimu kehtestamise tulemusel jõustus Eesti territooriumil 1941. a. 1. jaanuarist Vene NSFV 1922. a. tsiviilkoodeks. Oluliselt muutus pärandvara koosseis ja Eraautonoomia e. testeerimisvabaduse piirid on samuti võrreldes varemkehtinud nõukogude õigusega pärijate ring. Samuti kadusid mõningad instituudid - nagu pärimisleping. Oluline veel, et märgatavalt laienenud. Nõukogude õiguses kehtis testamentide vormi osas monistlik süsteem, mille testamendi vorminõuded muutusid, samuti pärandi vastuvõtu protseduur
nende ülesanne oli lihtsalt kõik heaks kiita. -) Trükisõna ja ajakirjanduse üle kehtestati väga range tsensuur osad ajalehed pandi kohe kinni, teised aga ajajooksul lõpuks jäi järgi neli ajalehte (algselt oli üle kahesaja). -) Kirik allutati otseselt riigile. -) Loodi riikliku keskkoolide ja kõrgkoolide võrk, et kasvatada välja riigile ametnikke ja sõjaväe ohvitsere. -) Koostati tsiviilkoodeks 1804. aastal. Töölise ja peremehe konflikti puhul eelistati peremeest. Kodanike võrdsus seaduse ees. Võrdsus ei olnud isa ja laste ning mehe ja naise tegemiste puhul. -) Levib kodanlike juriidilise üheõiguslikkuse põhimõte ehk kõik on võrdsed. -) Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade perioodi lõpetas Viini Kongress. *) Sealsed otsustajad olid: Suurbritannia, Venemaa, Austria, Preisimaa ja Prantsusmaa.
õiguste omandamise viisid b) pandektiline süsteem – tsiviilnormide jagunemine: üldosa, asjaõigus, võlaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus (Eestis!) Mõlemas süsteemis saab eristada nelja: asja-, võla-, perekonna-, pärimisõigus 3. Tsiviilõiguse areng Eestis 1. Läänemere kubermangu provintsiõiguse III osa: Liivi-, Eesti- ja Kuramaa eraõigus ehk nn Balti Eraseadus ehk BES (1865-1940). 2. Tsiviilseadustiku eelnõu (1936, 1940); 3. Eesti NSV tsiviilkoodeks (1965); 4. Taasiseseisvunud Eesti tsiviilõigus AÕS (01.12.1993.a.); TsÜS (01.09.1994.a-01.07.2002.a.); PKS (01.01.1995.a.- kehtetu alates 01.07.2010.a.); PärS (01.01.1997.a.-kehtetu alates 01.01.2009.a.); VÕS (01.07.2002.a.); TsÜS (01.07.2002.a.) Uus PärS (01.01.2009.a.) Uus PKS (01.07.2010.a.) EESTI TSIVIILÕIGUSE SÜSTEEM: 1
tuleb luua samadele põhimõtetele loodud hierarhiline õigussüsteem. Tekkis arusaam, et iga kohustuslik norm peab olema seotud seadusega. Loonuõiguse põhimõtted saavad oma poliitilise toetuse just valgustuselt ja annab valgustusele relvad ehk oma ideed ja oma argumenteerimstehnika ning nii tekivad poliitilised eeldused ühtsete rahvusõigussüsteemide tekkimiseks. Loonu õiguse saavutused, preisi maaõigus, prantsuse tsiviilkoodeks (code civile) ning austria üldine tsiviilseadustik. Loonuõiguse tähendus on pöördes mille ta sooritab õigusmõtlemises. Prantsuse revolutsioon toetub palju just loonuõigusele. Just see revolutsioon murrab vana 1k+ aastase põhikorra. Prantsuse revolutsioon oli kantud veendumusest, et on olemas senisest praktikast kõrgemal seisev ülim õigus mille poole tuleb püüelda. Reformatsiooniga võrreldes on siin oluline
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult ...
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultraviole...
kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele (, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduses sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. Võlaõigus Eestis - 1865-1940 Balti Eraseadus (BES) - 1939. (1940) a. tsiviilseadustiku eelnõu - 01.01.1941-01.01.1965 Vene NFSV Tsiviilkoodeks - ENSV Tsiviilkoodeks (1965-2014) - VÕSi väljatöötamine alates 1993 - LLKS (VÕS) vastuvõtmine 26.09.2001 - VÕS jõustumine 01.07.2002 VÕS-I koostamise eeskujud - teiste riikide õigus nt Saksa, Austria, Holland, Šveits jt - rahvusvaheline õigus nt ÜRO 1980.a Viini konventsioon (CISG) - mudelseadused nt Euroopa lepinguõiguse printsiibid (PECL), UNIDROIT rahvusvaheliste kaubanduslepingute printsiibid (PICC) - EL teisene õigus Võrdlev meetod
lähtub samuti Code Civil’st ja loomuõigusest. Arenes legislatiivtehnika, Mandri-Euroopa seadusandlusest hakkas kaduma kasuistika. Kirjutatud õiguse võittavaõiguse üle. Taotleti lüngatust. Alus konstitutsioonilisele mõtlemisele.Valgustusaja kodifikatsioonid: a)Prantsusmaal: “Code civile”(1804), “Tsiviilprotsessi koodeks”(1806),“Kaubanduskoodeks”(1807), “Kriminaalkoodeks”(1810),b)Austr ias: “Tsiviilseadustik”(1811). Selle eeskujuks oli Napoleon’i tsiviilkoodeks. 38. Valgustuse mõjutused kriminaalõiguse ajaloolises arengus.Kaasaegne kriminaalõigus toetub paljuski just valgustusaegsetele ideedele ning seisukohtadele. Asjaolu, etvalgustusaega peetakse oluliseks perioodiks tänapäeva kriminaalõiguse väljakujunemisel, on ka põhjuseks, miksantud teemat mõnevõrra põhjalikumalt käsitletakse.Olulisemad karistust puudutavad probleemid, millele valgustusajal tähelepanu pöörama hakati olid järgmised:1.
tänapäeval läbi kodifitseerimisprotsessi. · Ajalooline koolkond kui õigusnorme on palju (nt 19.saj), peavad nad leidma endale kõige õigema koha. Kas me oleme valmis generaalseteks kodifikatsioonideks? Kas see norm on ka hea ja õiglase sisuga? Arvatakse, et see oligi tõke kodifitseerimisele. See oli otsene küsimus, kas ollakse ikka kindel, et need normid hakkavad tööle. Tähelepanu tuleb pöörata rahva vaimule. Nõuab ressursse ja aega. 1986 tsiviilkoodeks, jõustus 1. Jaanuar 1900. See ajalooline koolkond peaks meid õpetama ka tänapäeval. Normi ei ole raske luua, on vaja poliitilist otsustust vaid. Iga norm tuleb täita kvaliteetse sisuga. 3.Kehtiva õiguse allikad ehk õiguskord · Normi luues peab alati mõtlema mitte ainult formaalse tee läbimisest, vaid ka sisulisest küljest. · Eesti õiguskorda võiks kujutada püramiidina. Püramiidi kohal peaks kõrguma mõte ülipositiivsest või
2.2 Eriosa: asja-, võla-, perekonna- ja pärimisõigus · Tsiviilõiguse areng Eestis 1. Läänemere kubermangu provintsiõiguse III osa: Liivi-, Eesti- ja Kuramaa eraõigus ehk nn Balti Eraseadus ehk BES (1865-1940).Eelnõu väljatöötamist juhtis F.G. von Bunge. Aluseks: Tallinna ja Riia linnaõigus, Valdemar- Eriku lääniõigus, kohalikud maa- ja rüütliõigused, kirikuseadus (1934), Rooma õigus. 2. Tsiviilseadustiku eelnõu (1936, 1940) 3. Eesti NSV tsiviilkoodeks (1965) 4. Taasiseseisvunud Eesti tsiviilõigus AÕS (01.12.1993.a.); TsÜS (01.09.1994.a-01.07.2002.a.); PeS (01.01.1995.a.- kehtetu alates 01.07.2010.a.); PäS (01.01.1997.a.-kehtetu alates 01.01.2009.a.); VÕS(01.07.2002.a.); TsÜS (01.07.2002.a.) Uus PäS (01.01.2009.a.) Uus PerekS (01.07.2010.a.) · Kehtiva tsiviilõiguse üldosa süsteem: 1) Isikud (füüsilised, juriidilised) 2) Esemed 3) Tehingud
valimistsirkus, 99 protsenti toetus absurd, sellist ei saa ausalt teel olla. 1944 sügisel okupeeriti uuesti, toimus uuesti järk pööre. 1992.a võeti vastu uus põhiseadus, siis hakkas protsess uuesti peale, aga see pööre ei olnud nii järsk, paljud seadused tulid sovietiajast üle. Kriminaalkoodeks kehtis kuni 2002 a augusti lõpuni, seda täiendati ja muudeti, aga see oli sama oluline seadus, näitab milline ideoloogia riigis on. Ka tsiviilkoodeks kehtis kui võeti vastu võlaõigusseadus lõpetas eraõiguse reformi. Sovieti ajal oli vaid haldusõiguse rikkumise seadus vms, polnud ettepoole suunatud ohutõrjet. Siseriiklik seda on nimetatud dünaamiliseks kontiniteediks. Dünaamilisus teatud liikuvus ja suhtelisus, samas järjepidevust. Luua mingisugune tasandus omandireform õige otsus. Iga teine oleks postuleerinud midagi... eestlane austab omandit. Kauge ja abstrakne sõnum omandireformi puhul on kõigeo olulisem.
Anarhismi olemus ja peamised arusaamad. Pierre Joseph Proudhon. Riigi olemuse ja funktsioonide uued suundumused alates Prantsuse revolutsioonist. Bürokraatliku riigi sünd (Max Weber bürokraatiast kui inimeste "dehumaniseerijast"). Kuninga alamast "riigikodanikuks". Poliitika pole enam ülemikihtide asi, rahvushümnide teke (de Lisle Marsellaise). Sveits kui erand (Napoleoni Helveetsia Vabariik, kantonid). Konstitutsioonid (USA, Poola, Prantsuse). Seaduste kehtestamine (Napoleoni tsiviilkoodeks - Code Civil). Konstitutsiooniline monarhia, kuningas vs parlamendi suvereniteet. Suurbritannia parlamentarism (selle kujunemine, Lord Liverpool ja toorid, Sir Robert Peel ja Konservatiivne Partei, viigid ja Liberaalne Partei, Earl Grey ja Reform Act of 1832, valimisõiguse laienemine Inglismaal, sufrazett, Emmeline Pankhurst ja Naiste Ühiskondlik ja Poliitiline Liit). Kuninganna Victoria. Rahvastikuprotsessid Euroopa rahvaarvu hüppeline kasv 18
Napoleoni impeerium toetus eelkõige sõjaväele, põhimõtteliselt toetas teda ka kodanlus, eriti uusrikkad Prantsusmaal ja vähemal määral ka mujal, sest Napoleon tagas stabiilsuse ja lõi eeldused majanduse arenguks (protektsionism). Ehkki Napoleon lasi senatil end 1804 aastal keisriks kuulutada ei tähendanud see traditsioonilise monarhia taastamist. Suur osa revolutsiooni aegsetest ümberkorraldustest jäi jõusse. Napoleoni koodeksid: tsiviilkoodeks 1802, kommertskoodeks 1807 ja kriminaalkoodeks 1811. Oma võimu legitimeerimiseks abiellus Napoleon 1810 Marie-Louise’ga Habsburgide dünastiast. Katoliku kirikuiga sõlmiti 1801 konkordaat (tunnistas katoliku usu primaarseks usuks), kuid 1808 okupeeriti paavsti valdused – viimane ekskommunikeeris Napoleoni, too omakorda arreteeris paavsti. Euroopas liitis Napoleon suure osa vallutatud aladest otseselt Prantsusmaaga, ülejäänud aladel rajas vasallriigid.
käituda heas usus. See printsiip laieneb ka lepingueelsetele läbirääkimistele ning lepingu sõlmimisele ja täitmisele. Pooled on kaubanduslikes tehingutes kohustatud järgima iga tava, milles nad on kokku leppinud ja iga praktikat, mille nad omavahelistes suhetes on kehtestanud. Praktika siduvuse jaoks on vajalik pikaajaline kestvus või korduvus (vähemalt 3 korda). Lepinguõiguse allikad Kuni VÕS jõustumiseni oli lepinguõiguse olulisemaks allikaks Tsiviilkoodeks (TsK), mis jõustus 01.01.1965. Oluline allikas on ka TsÜS ning teisedki seadused, mis sisaldavad lepinguõiguse norme. Nt autoriõigus, asjaõigusseadus, tarbijakaitseseadus jne. Lisaks eeltoodule reguleerivad lepingulisi suhteid ka Vabariigi Valitsuse (edaspidi VV) määrused. Nt mitmesugused eeskirjad teeninduseeskirjad, sõitjate veoeeskirjad; riigi vara võõrandamise kord jne.
põhimõtteliselt lepingu sõlmimise alusena tunnustanud 3-2-1-22-13 VÕS kohaldamine eellepingutele p 19 Eelleping sõlmiti enne 1. juulit 2002. Tegemist ei ole kestvuslepinguga, st võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 1 lg 1 ja § 11 järgi kohaldub sellele lepingule enne 1. juulit 2002 kehtinud seadus, eelkõige Eesti NSV tsiviilkoodeks (TsK). Kolleegium nõustub kohtutega, et VÕS § 118 taganemise tähtaja kohta on põhimõtteliselt ka enne 1. juulit 2002 sõlmitud lepingute puhul kohaldatav, kuna see on koos lõpetamise ühepoolse avaldusega osa lepingu lõpetamise korrast ehk selle formaalsetest eeldustest. 3-2-1-190-15 tühise eellepingu tähendus Kolleegium on selgitanud, et eellepingu korral võib tegemist olla müügilepinguga, kui selle järgi on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
