1794 hukati. · Kuni 1799. aastani valitses viieliikmeline Direktoorium. Napoleon Bonapater ( 1769-1821 ) · Napoleon Bonaparte - silmapiastev kindral, kes sooritas riigipöörde ning tõusis esimese konsuli tiitliga Prantsusmaa ainuvalitsejaks. · Võimule tõustes hakkas rajama tsentraliseeritud bürokraatlikku riiki: omavalitsuste ja rahva esinduse õiguste kärpimine, suur roll politseil, lasi koostada mitu seaduste kogu ,, Tsiviilkoodeks ,, inimeste võrdsus seaduse ees eraomandi puutumatus, kiriku lahutamine riigist. · 1804 lasi end kroonida keisriks. Napoleoni sõjad · Napoleini eesmärgiks oli allutada Euroopa ja rajada maailmaimpeerium · Okoobris 1805 kaotati trafalgari merelahing brittidele · Austria ja Vene armee purustamine Austerlitzi lahingus · Jätjest allutati Lääne-Saksamaa riigid, Preisimaa, sõlmiti rahu Vene keisriga.
Absolutism. V: Absolutism tekkis 16. saj . Valitseja käes seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim + sõjavägi. 1) Monarhi jumalikule õigusele valitseda ainuisikuliselt. 2) Alalisele palgaarmeele. Ohvitserid aadlike hulgast sõjakoolid. Soldatid lihtrahva hulgast. 3) Valdavalt väikeaadlike hulgast palgatud ametnikud/bürokraatia (ministrid, maksuametnikud, õukonnaametnikud, kohtunikud, provintside ametnikud) 4) Merkantilistlik majanduspoliitika. Riik sekkub majandusse, raha riigikassasse. Riigimanufaktuurid, tulumaks, tollimaksud, raha vermimine, riiklik kaubandusmonopol. Prantsusmaa 17. s. V: Louis XIV valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Ligi kaks aastakümmet valitses kuninga kõrval esimese ministrina Itaaliast pärit Jules Mazarin. Louis XIV hakkas piirama hugenottide usuvabadust. Neile määrati suuremad maksud ja vallandati riigiametitest, tühistati Natesi edikt. Protestantide kirikud suleti või lammutati. Louis XI...
sest see on vastu võetud rahva poolt - !!! Kas kohtupraktika on õiguallikas? Kohtupraktikaga arvestatakse, aga tegelikult ei pea. - Miks arvestatakse? Seadus on üldine, ainult kohtus selgub, mis on tava ja sellepärast on mõtekas seda praktikat tunda. - Miks on seadus liiga üldine? Ei ole võimalik kõike ette kirjutada ega tohikski, sest see on piirang, eraõiguses on aga kõik lubatud. 2. Loeng Tsiviilõiguse ajalooline areng, ajaloolised allikad Prantsuse tsiviilkoodeks Code Civile (1800 algus) - Romaani õigusperekond Saksa tsiviilseadused BGB Germaani õigusperekond Eesti ajaloolised õigusallikad: - Balti eraseadus - Tsiviilseadustiku eelnõu, NB! See ei ole allikas - Vene NFSV tsiviilkoodeks (Vene Föderatisoon) - Eesti NSV tsiviilkoodeks, (Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik) - Tsiviilseadustiku üldosa seadus, 1992 (TSÜS) NB! On ka ajalooline, see mis praegu kehtib, ei ole ajalooline. Neid on kaks. Tsiviilõiguse üldosa seadus
Revolutsiooni põhjused:absolut poliitikut lintsiti..10. augustil 1792 monarhia kriitika valgustusideede rünnati kuningliku perekonna tõttu,majanduskriis>iganenud Tuileries'd, kus kuningas resideeris, ja majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelus Louis XVI oli sunnitud kaitset otsima Generaalstaatide valimised Rahvuskonvendilt. 13. augustist 1788- 1789. generaalstaatide valimiste kuulutati kuningas ja tema perekond põhimõtted>aadlike ja vaimulike ametlikult vangideks.. 21. septembril seisuste esindajaid tuleb kumbagi 300 1792 kuulutati välja Prantsusmaa ning kolmanda seisuse esindajaid - vabariik. Marie-Antoinette Louis 600.....
keisriks e imperaatoriks. Kuna Napoleon soovis olla võrdväärne monarh teiste Euroopa valitsejate hulgas, rajas ta endale hiilgava õukonna. Probleeme tekitas ainult troonijärglase küsimus. Seetõttu senine lastetu abielu esimese abikaasa Josèphinega lahutati ning Napoleon kosis 1810 Austria keisri tütre Marie-Luise. Sellest abielust sündis ka poeg. Prantsusmaast oli saanud taas monarhia, kus kõik olulisemad seadused kinnitati keisri või Senati otsusega. 1804 a. võeti vastu Tsiviilkoodeks, millega sätestati kõigi inimeste võrdus seaduse ees, kiriku lahutamine riigist ning eraomandi puutumatus. Paljud riigid võtsid hiljem antud koodeksi aluseks oma seadusandluse väljatöötamisel. Parandamaks suhteid kirikuga kuulutati katoliiklus prantslaste enamiku usundiks, ent vaimulike privileege ei taastatud ning kirikumaid ei tagastatud. Prantslaste kontrolli all oleval Lääne-Saksamaal likvideeriti üle 100 väikeriigi, mille alad liideti suuremate omadega
18. saj. oli Prantsusmaal absolutistlik monarhia, ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. 1789.a. 14.juuli algas Prantsuse revolutsioon, mille põhjused olid: · majanduskriis · vastuolud ühiskondlikes suhetes · absolutistlik valitsemisviis Moodustati Asutav Kogu erinevate seisuste esindajatest, kes pidid panema aluse uuele riigikorrale. Revolutsiooni lipuks sai trikoloor. 1789.a. võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". 1791.a. võttis Asutav Kogu vastu uue põhiseaduse ja Prantsusmaal kehtestati konstitutsiooniline monarhia: seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule Korpusele. Seadusandlikus Korpuses jagunesid saadikud jakobiinideks, zirondiinideks ja sooks. 1791. - 1797.a. toimus esimene koalitsioonisõda. Prantsusmaa vastu moodustasid liidu Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Holland, Sardiinia. 1792.a. 22.sept. kuulutati välja Prantsuse Vabariik. Prantsuse revolutsiooni sekkusid feodaalkorra kaitsmise eesmärgil Austria ...
NARVA EESTI GÜMNAASIUM 8. klass Rünno luhaväli NAPOLEON BONAPARTE Referaat Õpetaja: Tanel Mazur 2011 Narva Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Napoleon I................................................................................................................................... 3 Haridus........................................................................................................................................ 6 Sõjaväekarjäär............................................................................................................................. 6 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 8 Allikad...................................
1497 loetakse uut aega. Inimese käsitlus- inimese esikohale seadmine, inimene kõrgem kui võim, ususideme nõrgenemine Merkantinism-majanduspoliitika, kus riik sekkub majandusse Rooma eraõiguse retseptsioon-võõra õiguse ülevõtmine, lepinguvabadus, isiku subjektsus. Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon- pöördumine kõigi riikide/rahvaste poole lootuses, et need põhimõtted võetakse kasutusele. Õiguse kaitse, eraomandi kaitse, lepinguõigus. Code Civil 1804- Napoleoni tsiviilkoodeks pandi maksma kõigil vallutatud aladel. Ülestunnistus on tõendite kuninganna. Süütuse presumptsioon. 1815 Viini kongress- Viini rahu sõlmimine. Rahvusvahelise suhte subjektiks on riik. Riigi territoorium kuulub riigile, mittevalitsejale. Põhiõiguses, kodakondsus, pannakse paika diplomaatilised auastmed. Luuakse esimene riikide ühendus, mis kukkus läbi. Uusim aeg (Prantsuse revolutsioon - II maailmasõda) Kas inimene saab mõjutada, mida teeb riik
Eelnimetatud Rooma õiguse mõjutused tuleviku õigussüsteemidele eeskujuks olemist tuntakse ajalooliselt õiguse retseptsiooni kui ülevõtmise protsessina. Kirjeldatud protsessi näiteks võib tuua feodaalühiskonna sisimas alanud kodanlike suhete arenguga kaasa tulnud Rooma õiguse taaskehtestamise ühiskonnas või kodanlikud revolutsioonid, pärast mida võeti Rooma õigus taaskord kodanlike koodeksite aluseks nagu Preisi üldine maaõigus, Prantsuse tsiviilkoodeks, Itaalia tsiviilkoodeks ja Balti eraõigus. Eelnimetatus avaldub autori hinnangul Rooma õiguse omaaegne praktiline tähtsus ning näitab märkimisväärset tulevikule orienteeritud ning ajast ees olevat mõtlemist. Käesoleva referaadi autor on käsitlenud antud töös eelkõige kirjeldatud Rooma õiguse ajaloo erinevaid periodiseeringuid läbi aja. Töö on sisuliselt jaotatud kolmeks suuremaks osaks. Esimene osa toob lugeja parema arusaamise eesmärgil välja Rooma õiguse peamised
Kas Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad olid Euroopa riikide arengule positiivse või negatiivse mõjuga? Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad olid üheks Euroopa uusaja mõjukamateks sündmusteks, kui mitte isegi kõige mõjukamateks. Kuid kas need sündmused olid pigem head või halvad? Selleks tuleb kõigepealt vaadata nende ajendeid ja mis asjaolud viisid nende sündmuste tekkeni kas elu enne neid sündmuseid oli parem? Esiteks, mida üldse mõistetakse revolutsiooni all? See on kvalitatiivne muutus kultuuris ja ühiskondlikus elus, eeskätt poliitikas, plahvatuslik üleminek ühelt kvaliteedilt teisele. Suure revolutsiooni põhjusteks on aga paljud erinevad punktid, esiteks kindlasti tol ajal Prantsusmaad valitsenud kuningas Louis XVI, kes ei pööranud riigi juhtimisele piisavalt tähelepanu ja seetõttu kasvas riigivõlg, majanduslik olukord ja elatustase langes ja tekkis ikaldus (viljasaagi hävimine). Oma mõju andis kin...
RIIK JA ÜHISKOND PRANTSUSMAAL SUURE REVOLUTSIOONI AJAL Suure Prantsuse revolutsiooni põhjustasid kokkuvõttes mitmed tegurid. Neist tugevaimad ja mõjukamad olid Ameerika iseseisvusõja mõju, majandusraskused riigis ning laialdane valgustusideede levik. 5. mail 1789 kutsus kuningas kokku generaalstaadid, mis olid viimati koos olnud 1614. Seda selleks, et vaigistada rahva rahulolematust ja otsida teid riigi finantskriisi lahendamiseks. Generaalstaatides oli esimesel ja teisel seisusel võrdselt mõlemal 300 esindajat, kolmandal seisusel oli 600 esindajat. Kokkuvõttes ei omanud need numbrid siiski mingit tähtsust, sest hääletama valmistuti seisuste kaupa. 17. juunil 1789 kuulutas kolmas seisus end Rahvuskoguks ja andis vande mitte minna laiali enne, kui on koostatud ja vastu võetud konstitutsioon. 9. juulil 1789, kui Rahvuskoguga on liitunud osa aadlikke ja vaimulikke, nimetab see end ümber Asutavaks Koguks (koos 9. juuli 1789 30. september ...
ajal varanduse kogunud. Pärast direktooriumi aega selle võim vähenes ning lõppes Napoleoni riigipöördega 16. Euroopa Napoleoni sõdade ajal 1799. aasta riigipöörde järel jäi Prantsusmaa edasi vabariigiks, mida juhtis Napoleon, kes tegi suured ümberkorraldused Prantsusmaal. 1802. aastal valiti Napoleon eluaegseks konsuliks ja kaks aastat hiljem kuulutas Senat ta imperaatoriks ning Prantsusmaast sai jälle monarhistlik riik. 1804. aastal võeti vastu Tsiviilkoodeks. 1806. aasta suvel moodustati Prantsuse võimu all olevast 16 Saksa riigist Reini Liit, mis pidi osalema impeeriumi vallutussõdades. Prantsusmaa suurim vastane oli Euroopa enim arenenud riik Inglismaa. Napoleoni tabas ebaõnn Trafalgari merelahingus ning tema plaan vallutada Inglismaa luhtus, aga pärast seda lahingut otsustas Napoleon Inglismaa põlvili suruda majanduslike abinõudega ja kuulutas välja majandusblokaadi. Saksamaal tehti suuri
1. Üldosa 2. Asjaõigus 3. Perekonnaõigus 4. Pärimisõigus 5. Võlaõigus See süsteem on omane germaani õigusperekonnale. Peamine erinevus kahe süsteemi vahel on süstematiseerimises, normid ise erinevad vähe. Mõlemale süsteemile on iseloomulik, et tsiviilõigus on kodifitseeritud ehk esitatud koodeksite kujul. Kuulsamad koodeksid Prantsuse oma 1804, Saksa Eraseadustik BGB 1900, Sveitsi tsiviilkoodeks 1907, Hollandi tsiviilkoodeks 1949. 45. Füüsilised isikud Füüsilised isikud on inimesed. 46. Füüsiliste isikute õigusvõime, teovõime. FÜÜSILISE ISIKU ÕIGUSVÕIME (võime omada õigusi ja kohustusi. ) on igal inimesel. See algab elusalt sündimisest ja lõpeb surmaga. Kõigil füüsilistel isikutel on see ühetaoline ja piiramatu. FÜÜSILISE ISIKU TEOVÕIME ( võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid ) on
Seadus on üldine, ainult kohtus selgub, mis on tava ja sellepärast on mõtekas seda praktikat tunda. Miks on seadus liiga üldine? Ei ole võimalik kõike ette kirjutada ega tohikski, sest see on piirang, eraõiguses on aga kõik lubatud. Miks on konspektis 4 õigusallikat aga seaduses 2? Seadustega on hõlmatud madalamad õigusaktid. Ja põhiseadus on niikuinii. Madalamad õigusaktid on seaduse alusel täitmiseks. Tsiviilõiguse ajalooline areng, ajaloolised allikad ·Prantsuse tsiviilkoodeks Code Civile (1800 algus) - Romaani õigusperekond; ·Saksa tsiviilseadused BGB Germaani õigusperekond; ·Balti eraseadus; ·Tsiviilseadustiku eelnõu, NB! See ei ole allikas; ·Vene NFSV tsiviilkoodeks (Vene Föderatisoon); ·Eesti NSV tsiviilkoodeks, (Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik); ·Tsiviilseadustiku üldosa seadus, 1992 (TSÜS) NB! On ka ajalooline, see mis praegu kehtib, ei ole ajalooline. Neid on kaks. Tsiviilõiguse üldosa seadus ülesehitus ja üldsätted
kaubavahetus Inglismaaga. Reaalselt seda 100 % ei suudetud läbi viia, sest prantslased tegelesid ise salakaubandusega. Inglismaa oli üle läinud vabrikutoodangule ja see oli kvaliteetne ja odav, võrreldes Prantsuse omaga. Põhimõtted mis levisid N vallutuste kaudu Euroopas: · Kaotati feodaalkord- neis, kus see veel eksisteeris, siis selle tulemustel see kaotati. V.a Venemaa! · Tsunftisudlus ja majanduspiirangud kaotati. · Kodanike juriidiline võrdõiguslikus- tsiviilkoodeks võteti eeskujuks. · Rahvusliku eneseteaduse tõus. Vastuolusid oli palju kohtades · Tõi kaasa üldise sõjaväe kohustuse. Viini kongress Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni ajajärgule tegi lõpu Viini kngress, mis oli 1814-1815. Euroopa riikide kongress Viinis. · Et paika panna riigipiirid. · Korrastada poliitilist süsteemi Euroopas. Prantsusmaad koheldi kui suurriiki ja võeti võrdväärse partnerina KUIGI tema
(pärimine) successio universalis -- üldõigusjärglus. Successio singularis -- üksikõigusjärglus Miks meil on kaks õigussüsteemi? Üks võttis rooma õiguse üle (retseptsioon) , teine mitte. Mis anglo-ameerika on common law? Common law- üldine õigus. Arendasid õigust üldiste printsiipide alusel. Tsiviilõiguse ajalooline areng Ajaloolised allikad: Rooma õigus:12 tahvli seadus ja corpus iuris civiles Prantsuse tsiviilkoodeks: Code civile Saksamaa Tsiviilseadustik 1900 Balti eraseadus 1864 - Eestis! Vene NFSV tsiviilkoodeks pärast sõda, kehtis kuni 1965 1965 tuli Eesti (ENSV) tsiviilkoodeks, kehtis 2000-te aastateni Koodeks on seadustekogu Tsiviiseadustiku üldosaseadus 1992. a Teine tsiviilseadustiku üldosa seadus [ajalooline] Tsiviilseadustiku üldosa seadus, 1992 (TSÜS) NB! On ka ajalooline, see mis praegu kehtib, ei ole ajalooline
· rahvusvaheline eraõigus (kollisiooninorme sisaldav õigus. Kollisiooninorm näitab, millise riigi õigust kohaldatakse). Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem 2 Vahetegu objektiivse ja subjektiivse tsiviilõiguse vahel (normide liigituse järgi): · Institutsiooniline süsteem normid jagunevad kolme suurde gruppi: isikud, asjad, hagid (ülemineku, omandamise viisi tähenduses). Hea näide on Prantsuse tsiviilkoodeks (1804.a) ehk Napoleoni koodeks. · Pandektiline süsteem normid on jaotatud 5 ossa (Saksamaal väljatöötatud süsteem): üldosa, perekonna-, asja-, pärimis-, võlaõigus. Näiteks Saksa eraseadustik BGB (1900). See, et süsteem on erinev, ei tähenda, et normide sisu oleks väga erinev. Isikud on üldosas ja perekonnaõiguses; asjad asjaõiguses; hagid pärimis- ja võlaõiguses. Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemis võib eristada Germaani õigusperekonda (pandektiline
· äriõigus, · intellektuaalne omandiõigus, · rahvusvaheline eraõigus (kollisiooninorme sisaldav õigus. Kollisiooninorm näitab, millise riigi õigust kohaldatakse). Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem Vahetegu objektiivse ja subjektiivse tsiviilõiguse vahel (normide liigituse järgi): · Institutsiooniline süsteem normid jagunevad kolme suurde gruppi: isikud, asjad, hagid (ülemineku, omandamise viisi tähenduses). Hea näide on Prantsuse tsiviilkoodeks (1804.a) ehk Napoleoni koodeks. 2 · Pandektiline süsteem normid on jaotatud 5 ossa (Saksamaal väljatöötatud süsteem): üldosa, perekonna-, asja-, pärimis-, võlaõigus. Näiteks Saksa eraseadustik BGB (1900). See, et süsteem on erinev, ei tähenda, et normide sisu oleks väga erinev. Isikud on üldosas ja perekonnaõiguses; asjad asjaõiguses; hagid pärimis- ja võlaõiguses.
Kokkuvõte (vastused küsimustele) §1 Lk.9 Absolutistlikus monarhias kuulus kogu riigivõim ühele isikule, keda enamikes maades kutsuti kuningaks. Senises seisuslikus monarhias piirasid valitsejate võimu seisuste kogud tänapäevase parlamendi eelkäiad. Praeguses Euroopa demokraatlikus riigikorras on parlamendid, presidendid ja kuningad. Erinevates maades erinevad kõrgeimad riigivõimuorganid. Absoluutne valitsemisviis tugines hoopis väike aadlikele või linnakodanikele ja vastu sellisele valitsemisviisile olid muidugi aadlikud, kuna nad ei tahtnud teha igapäevast ametniku tööd. Alaline armee sõdis palgasõjaväest paremini, kuna maksualune elanikkond pidi saatma eelkõige talupoegi sõjaväkke(mis kestis terve elu või invaliidistumiseni) igal aastal kindla arvu mehi. Sõjaväekohustuse laiendamisega maksuelanikkonnas hoidis riik kokku sõjalisi kulutusi. Leedu Vürstiriigi alad on vähenenud ja Böömi kuningriiki enam ei ...
1. Kes oli Napoleon I Bonaparte ? Napoleon I ehk Napoleon I Bonaparte oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Napoleoni sünninimi oli itaaliapärane Napoleone di Buonaparte. 1796. aastal abieluaktile alla kirjutades kasutas Napoeleon juba prantsuspärast nimekuju Napoléon Bonaparte. Napoleon valitses Prantsusmaad 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. 11. novembrist 1799 kuni 25. detsembrini 1799 oli ta koos Pierre Roger Ducos' ja Emmanuel Joseph Sieyès'iga konsul. 25. detsembrist 1799 kuni 18. maini 1804 oli ta esimene konsul. 18. maist 1804 kuni 11. aprillini 1814 oli ta Prantsusmaa keiser: Jumala armust ja Vabariigi konstitutsiooni kohaselt prantslaste keiser ja alates 1809. aastast Jumala armust ja keisririigi konstitutsioonide kohaselt prantslaste keiser. Napoleon oli terava mõistuse ja väga hea mäluga, seetõttu suutis ta vastaseid lahingus üllatada ja keer...
Loodi tugev keskvõim keiser määras prefektid ja linnapead Trükisõna ja ajakirjanduse üle kehtestati range tsensuur töötati välja politseiaparaat Loodi lütseumidest ja ülikoolidest koosnev kesk ja kõrgharidussüsteem rohkem oli vaja haritud ametnikke ja ohvitsere. Kirik allutati riigile 1801 a konkordaadiga katoliiklus tunnistati prantslaste usuks, kuid kirikumaid ei tagastatud Auleegioni rajamine Koostati tsiviilkoodeks ehk Napoleoni koodeks tähtsaimaks põhimõtteks oli kodanike võrdsus seaduste ees. Isa on majas peremees. Peremehe ja töölise konflikti puhul sai õiguse peremees. Rajati prantsuse pank ülesandeks sai raharingluse korraldamine riigis. Uus rahaühik frank, mis püsis stabiilsena kuni 1914 aastani. Napoleoni vastu moodustati mitmeid koalitsioone. Napoleon rajas elukutseliste sõjaväe alistades kõik revolutsiooniaegsed Prantsusmaa vaenlased va Inglismaa
Miks on vaja tava? Vabaduse põhimõte. Õigusega ei saa reguleerida kogu tavakäitumist. LÜHENDID TsÜS, VÕS, TsÜS 4 lg 2 p 1 TsÜS 4 lg 2 p-le 1 Lõige on kahe sulu sees () – lõige on iseseisev mõte Punkt on ühe suluga ) – Esimeses lõikes on üldine reegel, punktides on täpsustused Tsiviilõiguse ajalugu Code civile (romaani) Saksa tsiviilseadustik (germaani) Balti eraseadus (Tsaari Venemaa ajal loogud 1864(?)) Vene NFSV tsiviilkoodeks Eesti NSV tsiviilkoodeks (1965) Tsiviilseadustiku üldosaseadus (1992-2002) Tsiviilseadustiku üldosaseaduse üldmõisted §3 – tõlgendamise meetodid: grammatiline (loetakse sõnade tähendust) teleoloogiline (seletab seaduse eesmärgi või mõtte) süstemaatiline (lähtub õigusnormide süsteemist, tõlgendatakse vastavalt asukohale, §8 lg 2) ajalooline (lähtub ajalooliselt seadusandja tahtest)
"dehumaniseerijast"). Kuninga alamast "riigikodanikuks". Poliitika pole enam ülemikihtide asi, rahvushümnide teke (de Lisle Marsellaise). uusajaga poliitika ei kuulunud enam ülemkihtidele. Šveits kui erand (Napoleoni Helveetsia Vabariik, kantonid). Konstitutsioonid (USA, Poola, Prantsuse). Esimesed konst.võeti vastu USAs, Poolas(1791) ja Pr.maal(1781), USA konst. lõi ka Euroopas väga palju uusi norme Seaduste kehtestamine (Napoleoni tsiviilkoodeks - Code Civil). 1804 Napoleoni tsiviilkoodeks- hõlmatud olid kõikvõimalikud valdkonnad. Nap.lõi ka tugeva administratsiooni ja bürokaatika- et riigi haldusmuutlikus oleks suur. Konstitutsiooniline monarhia, kuningas vs parlamendi suvereniteet. 19.saj jooksul konst. vastuvõtmine üle Euroopa oli 2 sugune: parlamentaarne, kus rahvavõim oli kõrgeim ja teine, mis lähtus monarhi printsiibist, kod.anti parlamendi valimisõigus, kuid kõrgeim võim oli ikka monarhi käes.
(pärimine) uccessio universalis -- üldõigusjärglus. Successio singularis -- üksikõigusjärglus Miks meil on kaks õigussüsteemi? Üks võttis rooma õiguse üle , teine mitte. Mis anglo-ameerika on common law? Common law- üldine õigus. Arendasid õigust üldiste printsiipide alusel. Tsiviilõiguse ajalooline areng Ajaloolised allikad: Rooma õigus:12 tahvli seadus ja corpus iuris civiles Prantsuse tsiviilkoodeks: Code civile Saksamaal: Saksamaa Tsiviilseadustik 1900 Balti eraseadus 1864 - Eestis! Vene NFSB tsiviilkoodeks pärast sõda, kehtis kuni 1965 1965 tuli eesti (ENSV) tsiviilkoodeks, kehtis 2000-te aastateni Koodeks on seadustekogu Tsiviiseadustiku üldosaseadus 1992. a Teine tsiviilseadustiku üldosa seadus [ajalooline] Tsiviilseadustiku üldosa seadus, 1992 (TSÜS) NB
8 k Ajalooeksami piletid 2008 1. ABSOLUTISM EUROOPAS Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism valitses 17.-18. sajandi Euroopa riikides, näiteks Venemaal (tsaar), Türgis (sultan) ja Prantsusmaal (kuningas). Absolutistlikke riike valitseti ametnikkondade abiga, kuhu kuulusid suures osas väikeaadlikud ja linnakodanikud, kelle truuduses võis valitseja kindel olla. Ametnikkonda kuulusid sageli madalama päritoluga inimesed, kelle truuduses valitseja võis kindel olla. Selline ametnike valik aitas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Tänu sellele toimis valitsemine ka siis, kui valitseja ise oli liiga noor või vähese huvipuudusega. Absolutismiajal oli kolm seisust. Esimene (vaimulikud) ja teine (aadlikud) seisus olid ühiskonnas eelisseisundis. Kolmandasse seisusesse kuulusid talupojad ja linlased, kes maksid makse. Aja jooksul kujunesid ka erinevused seisu...
8 k Ajalooeksami piletid 2008 1. ABSOLUTISM EUROOPAS Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism valitses 17.-18. sajandi Euroopa riikides, näiteks Venemaal (tsaar), Türgis (sultan) ja Prantsusmaal (kuningas). Absolutistlikke riike valitseti ametnikkondade abiga, kuhu kuulusid suures osas väikeaadlikud ja linnakodanikud, kelle truuduses võis valitseja kindel olla. Ametnikkonda kuulusid sageli madalama päritoluga inimesed, kelle truuduses valitseja võis kindel olla. Selline ametnike valik aitas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Tänu sellele toimis valitsemine ka siis, kui valitseja ise oli liiga noor või vähese huvipuudusega. Absolutismiajal oli kolm seisust. Esimene (vaimulikud) ja teine (aadlikud) seisus olid ühiskonnas eelisseisundis. Kolmandasse seisusesse kuulusid talupojad ja linlased, kes maksid makse. Aja jooksul kujunesid ka erinevused seisustes, näiteks võis vaimulikke se...
successio universalis-kõik õigused lähevad üle(pärimine) . Successio singularis-osad õigused lähevad üle. 73. Miks meil on kaks õigussüsteemi? Sest üks võttis Rooma õiguse üle, teine mitte. 74. Miks anglo-ameerika on common law? Common law-üldine õigus. Arendati õigust üldiste printsiipide alusel. 75. Nimeta tsiviilõiguse ajaloolise arengu etapid? § Rooma õigus:12 tahvli seadus ja corpus iuris civiles § Prantsuse tsiviilkoodeks: Code civile § Saksamaal: Saksamaa Tsiviilseadustik 1900 § Balti eraseadus 1864 - Eestis! § Vene NFSV tsiviilkoodeks pärast sõda, kehtis kuni 1965 § 1965 tuli eesti (ENSV) tsiviilkoodeks, kehtis 2000-te aastateni § Koodeks on seadustekogu § Tsiviiseadustiku üldosaseadus 1992. a 76. Nimeta seaduse tõlgendamise meetodid? Grammatiline,ajalooline,süstemaatiline ja teleoloogiline 77. MIs on grammatiline tõlgendamine?
8. KLASSI AJALOOEKSAMI PROGRAMM 1. ABSOLUTISM EUROOPAS (õpiku I osast lk 10-13) Mis on absolutism, mis sajandil ja millistes Euroopa riikides (nimeta 3 riiki) see valitses, kuidas absolutistlikke riike valitseti, millised olid absolutismiaja seisused, nende õigused ja kohustu-sed, Louis XIV aeg Prantsusmaal, õukond ja Versailles´ loss. Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism oli 17. ja 18. sajandil. Näiteks Prantsusmaa, Venemaa ja Rootsi. Absolutistlikke riike valitseti ainuisikuliselt. Valitsejale võis kuulata nõuandeid, kui keegi ei tohtinud talle oma tahet peale suruda. Absolutismiajal oli 3 seisust: I seisus vaimulikud, II seisus aadlikud ning III seisus talupojad ja linlased. III seisus pidi koguaeg maksma makse. Louis XIV ajal jälgis arvukas rahvapolitsei rahva meeleolu ning karistas kuninga tahte vastu väljaastunuid. Õukonda kogunes aadlikke kogu Prantsusmaalt, kus neile anti ...
TEEMA NR. 1 -- Absolutism tähendas seda et riiki valitses kuningas, tsaar või sultan ja tal oli piiramatu võim. Enne 17. saj. oli kuningal abiks riigi valitsemiseks seisuste esinduskogud mida praegu nim. parteideks. Kuid 17. ja 18. saj loobusid valitsejad seisuste esinduskogust. Nüüd andis kuningas ise seadusi välja. Absolutismi riigivõimu peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi. -- Kuningas ei usaldanud enam suurfeodaale. Ta kutsus oma kuninga kotta hoopis väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast. Kuningavõim eelistas pigem võtta teenistusse madalama päriltoluga inimesi, sest nende truudusele võis kindel olla. Tänu ametnikkonnale toimis absolutistlik riigikord ka siis, kui seaduslik valitseja kas oma nooruse või siis huvipuuduse tõttu tegelikus valitsemisest kõrvale jäi. -- 17 saj. loodi alalised sõjaväed. See nõudis ka senisest suuremaid kulutusi, riik pidi varustama sõjaväge varustustega ning riietas üesugustesse riie...
Sellest hakkab arenemd Saksamaa erialane keel. W. annab võimaluse saada hakkama ilma ladina keeleta. Loomuõigus annab uue kehtivusaluse Rooma õigusele, see ei kehti oma autoriteedi pärast, vaid selle osad normid vastavad loomuõigusele. Jõutakse kodifitseerimis ideeni. Autoriks Jeremy Bentham. 18. saj kasvab loomuõigus tihedalt kokku valgustusega, jagavad vastastikku sümpaatiat ja võimu. Koodeksid: 1794 Preisi üldine maaõigus ALR 1804 Prantsuse tsiviilkoodeks Code Civil kehtib tänaseni 1810 Prantsuse kriminaalkoodeks (karistusseadustik) Code Penal 1811 Austria tsiviilseadustik ABGB 1683 Danske Lov 1687 Norske Lov 1734 Sveriga Rikes Lag kehtis ka Soomes * eesti keeles on seadustik ja koodeks sünonüümid Lähtutakse sellest, et seadus peab olema emakeeles, kodanikele arusaadav, süsteemne ja tuginema loomulikule õigusele. Preisi üldine maaõigus ALR Koodeksi loomine sai alguse möldri ja maahärra kohtuprotsessist
Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on kirjutatud kujul esitatud õigusnormide kogum. Tsiviilõiguse ajalooline areng- Rooma õigusel on õiguse ajaloo seisukohast eriline tähtsus. Rooma õiguse seadustekogu –“Corpus iuris civilis” (Justinianus) Sel kujul pärandas Rooma oma õiguse järgnevatele sajanditele. Eriti omandi- ja lepinguõigusesse puutuvad Rooma õiguse põhimõtted olid eeskujuks hilisemate õigussüsteemide kujundamisel. Rooma õiguse põhimõtted: Prantsuse tsiviilkoodeks, Saksa tsiviilseadustik, meil varem kehtinud Balti eraõigus. TsÜS rakendamisala- eraõiguses-tsiviilõigusnorme sisaldavad seadused, kohaldatakse ka ühinguõiguse, äriõiguse, intellektuaalse omandi suhtes. avalikus õiguses- protsessiseadustes kasutatakse TsÜS-st tulenevaid isikute, tehingute, esinduse, tähtaegade kohta käivaid norme. Ka karistusõiguses kasutatakse juriidilise isiku mõistet, mis on aga tsiviilõiguslik institutsioon.
Konspektis lihtsalt põhjalikumalt ja eraldi välja toodud. TSIVIILÕIGUSE ALLIKAD ON SEADUS JA TAVA. (§ 2. lõige 1) Miks on seadus liiga üldine? Ei tohi liiga palju ette kirjutada/piirata. Miks tava vaja on? Kõike ei saa/ei ole võimalik seaduses reguleerida. 4. oktoober 2012 1.5. Tsiviilõiguse ajalooline areng Ajaloolised allikad: · Prantsuse tsiviilkoodeks Code Civile (romaani). Pärast prantsuse revolutsiooni kontinentaaleuroopas. · Saksa tsiviilseadustik BGB (germaani). Germaani õigusperekonna aluseks. · Eestis: Balti eraseadus tegemist on Tsiviilseadustiku eelnõuga (NB! See ei ole allikas). 1. Vene NFSV tsiviilseadustik 2. Eesti NSV tsiviilseadustik 3. Tsiviilseadustiku üldosaseadus NB! Kaks sama nimega seadust, üks ajalooline, teine, mis praegu kehtib.
AJALOO EKSAM 1.ABSOLUTISM EUROOPAS Mis on absolutism, mis sajandil ja millistes Euroopa riikides (nimeta 3 riiki) see valitses, kuidas absolutistlikke riike valitseti, millised olid absolutismiaja seisused, nende õigused ja kohustu-sed, Louis XIV aeg Prantsusmaal, õukond ja Versailles´ loss. Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism valitses 17.-18. Sajandil Euroopa riikides, näiteks Venemaal, kus valitses tsaar, Türgis, kus valitses sultan ja Prantsusmaal, kus valitses kuningas. Absolutistliku riigivormi peamisteks tugedeks oli ametnikkond ja sõjavägi. Ametnikkonda kuulusid sageli madalama päritoluga inimesed, väikeaadlikud ja linnakodanikud, kelle truuduses võis valitseja kindel olla. Selline ametnike valik aitas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Tänu ametnikkonnale toimis absolutistlik riigikord ka siis, kui seaduslik valitseja oma nooru...
Ajaloost: Kuni 1940 aastani kehtis tsiviilõiguse valdkonnas Balti eriseadus (1865aastast) Koosataja - F.G. von Bungen. Koosnes sissejuhatusest ja neljast raamatust. Kui Eesti sai iseseisvaks riigiks, siis Balti eraseadus jäi kehtima, kuid 1920 a asluses hakati oma tsiviilseadustikku koostama. A 1922 koostati oma abieluseadus. Tsiviilseadustiku eelnõu sai valmis, kuid seda ei võetud vastu. Nõukogude ajal Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeks kuni 1965 aastani. 1 jaan 1965 ENSV tsiviilkoodeks. 1990 aastate alguses, kui Eesti jälle iseseivus, siis (erinevus 20 aastate alguses polnud tungivat vajadust uue tsiviilõiguse järele kuna majanduses ei toimunud olulisis põhimõttelisi muudatusi ja oli võimalik kasutada vanu tsaariaegseid seadusi. Paljud jäidki kehtima, osad seadused võeti ise vastu, kuid kiiret justkui polnud (turumajanduste tingimuste osas))
Ajaloost: Kuni 1940 aastani kehtis tsiviilõiguse valdkonnas Balti eriseadus (1865aastast) Koosataja - F.G. von Bungen. Koosnes sissejuhatusest ja neljast raamatust. Kui Eesti sai iseseisvaks riigiks, siis Balti eraseadus jäi kehtima, kuid 1920 a asluses hakati oma tsiviilseadustikku koostama. A 1922 koostati oma abieluseadus. Tsiviilseadustiku eelnõu sai valmis, kuid seda ei võetud vastu. Nõukogude ajal Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeks kuni 1965 aastani. 1 jaan 1965 – ENSV tsiviilkoodeks. 1990 aastate alguses, kui Eesti jälle iseseivus, siis (erinevus 20 aastate alguses polnud tungivat vajadust uue tsiviilõiguse järele kuna majanduses ei toimunud olulisis põhimõttelisi muudatusi ja oli võimalik kasutada vanu tsaariaegseid seadusi. Paljud jäidki kehtima, osad seadused võeti ise vastu, kuid kiiret justkui polnud (turumajanduste tingimuste osas)). 1990 aastal majanduses tingimused
15. Rahvusvahelised suhted ja diplomaatia Diplomaatiliste esinduste tekkimine. Tihenes riikidevaheline suhtlemine ja 16.-17. Sajandil hakati looma alalisi diplomaatilisi esindusi. Eeskuju pakkus Rooma paavst, kelle saadikud olid sajandite jooksul külastanud paljusid maid. Ka paavst Leo X määras oma alalise esindaja, kelleks oli nuntsius. Järjest hakkasid alalisi esindajaid ametisse nimetama ka ilmalikud valitsejad. Tekkis arusaam, et riikide alalised esindajad ei ole võrdväärsed. Esialgu tehti vahet saadikute ja agentide vahel, peagi hakati suurriikide saadikuid nimetama suursaadikuteks ning erakorralisi suursaadikuid( tänapäeval erakorraline ja täievoliline suursaadik) peeti tähtsamateks kui alalisi diplomaatilisi esindajaid. Diplomaatia tseremoniaal ja saadikute õigused. Esialgu puudusid üldtunnustatud diplomaatilise suhtlemise tavad, mistõttu tekkisid ka arusaamatused riikide vahel. Pikkamööda kujunesid aga ühised seisukohad ja kinde...
ole kohtupraktikal tsiviilõiguse allika tähendust. USA - konstitutsiooniline vabadus. Miks on tava õigusallikas? Kõike ei saa ega ole vaja reguleerida (vabaduse põhimõte). Miks just selline järjestus? Vastavalt rahva osalusele (demokraatia) - PS puhul kõige suurem jne. Eraõiguse põhimõte on vabaduse põhimõte. Inimestel jäetakse võimalikult suur vabadus. 1.4. Tsiviilõiguse ajalooline areng 1. Corpus iuris civilis. 2. Code Civile (1804) e Prantsuse tsiviilkoodeks, Romaani (saksa) õigusperekond. 3. Saksa tsiviilseadustik/BGB (1900), Germaani (prantsuse) õigusperekond. Eestis: 1. Balti Eraseadus (1864) - tsaari-Venemaa. Kehtis veel ka EV ajal. 2. Tsiviilseadustiku eelnõu (1940) - ei jõutud vastu võtta, seetõttu jäi ka eelnõuks vaid. 9 Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 3. Vene NFSV
Portugalis, Itaalias, Rumeenias, Lõuna- Ameerikas (va. Brasiilia ja Peruu), mõnedes Põhja- Ameerika osariikides ja prantsuse keelt kõnelevates Kanada provintsides ning endistes Prantsuse koloonia osades Aafrikas. See on romaani rahvaste ühine õigusallikas. See tähendab, et tugeva Prantsuse mõju all olnud Eesti- Aasia riikide õigusarengut on see koodeks tugevasti mõjutanud, näiteks Egiptust, Süüriat ja Liibanoni. Tsiviilkoodeks ehk Napoleoni koodeksi tugev positsioon Prantsusmaal on põhjendatud, sest see oli õnnestunud kompromiss erinevate vanema Prantsuse õigusallikate vahel. Koodeks koosneb 2281 artiklist, mis on jaotunud kolme raamatusse ja millel on lühike sissejuhatus. I raamat on isikuõigusi käsitlev. Seal kasutusele võetud printsiip kõikide võrdsusest seaduse ees. II raamat on asjaõiguse raamat, mis põhiosas kehtib veel praegugi. Käsitletakse probleeme omandiõiguse reguleerimisest kuni kinnisvarani
III Skandinaavia süsteem- erastatakse avalikku- ja eraõigust, kuid tsiviilõigus ei ole kodifitseeritud. Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis Balti eraseadus 1865, mis oli Pandektilise süsteemi alusel, mis oli Balti kubermangudes kehtiv. Eesti Vabariigi ajal jäi Balti eraseadus kehtima, võeti vastu uus abieluseadus ja hakati ette valmistama tsiviilseadustikku ja see valmis 1940 aastaks, kuid seda ei jõutud vastu võtta. Kuni 1965. aastani, enne Föderatsiooni tsiviilkoodeks, alates sealt ENSV tsiviilkoodeks. Valikus oli kas kodifitseeritud või kodifitseerimata. Eesti tsiviilõigus: 1) Üldosa- hakkas kehtima 01.01.1994- TSÜS. Üldosas on kesksel kohal üldised põhimõtted, tehinguõpetus, normid isikute kohta, normis subj õiguse teostamise kohta, normid aegade (tähtaegade kohta) PARADNDATUD hakkas kehtima 01.07.2002 2) Asjaõigus-01
KESKAEG 5.-16.saj ANTIIKAJA LÕPP Suurem osa Euroopa rahvastest olid antiikajal veel barbarid; üleminekul keskaega hakkasid nad omaks võtma kristlust ja kreeka-rooma kultuuri. 4.saj suure rahvaste rändamise ajal rändasid barbarhõimud Rooma impeeriumi aladele. Vana, rooma päritolu ülemkiht sulandus osaliselt uude germaanlaste ülikkonda. Eri hõimude ja kultuuride kokku sulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad, keeled ja varsti ka riigid. KESKAJA TUNNUSED Poliitiliselt killustunud- palju väikseid riike Agraarühiskonna domineerimine- enamus ühiskonnast on hõivatud põlluharimisega. Seisuslik ühiskond- sõdurid, vaimulikud ja talupojad. Domineerib kirik, katoliiklus. Varakeskaeg 5.-11. saj- feodaaltsivilisatsiooni kujunemine ja läänikorra areng, katoliikluse kindlustumine. Euroopa peab üle elama 3 invasiooni. Kõrgkeskaeg 11.saj II pool- 14.saj- feodaaltsivilisatsiooni õitseng. Ristisõjad. Katoliikluse domineerimin...
germaani pandektiline. · Anglo-Ameerika süsteemiga maade jaoks on Mandri-Euroopa maad tsiviilõiguse maad. · Skandinaavia riikides tunnistatakse üldtsiviilõigust, tsiviilõigus pole kodifitseeritud. Saab rääkida üksikutest seadustest, mis kuuluvad tsiviilõiguse alla. Levinum on romaani süsteem, nt. ka Belgias, Hollandis, USAs Louisianas; Kanadas on Quebeci tsiviilkoodeks. Pandektiline süsteem on rohkem nendes riikides, mis kuuluvad germaani perekonda, väljaspool Euroopat nt. ka Jaapanis ja Lõuna-Koreas. Institutsiooniline: isikud, asjad, hagid Pandektiline: sätted, perekonnaõigus, asjaõigus, pärimisõigus, võlaõigus See, mis insitutsoonilises süsteemis on ISIK, leiab väljenduse pandektilises süsteemis üldsätetes, perekonnaõiguses, ASJAD on asjaõiguses, pärimisõiguses, HAGI on võlaõiguses (hõlmab ka pärimisõigust).
tsiviilkoodeks. Pandektiline süsteem on rohkem nendes riikides, mis kuuluvad germaani perekonda, väljaspool Euroopat nt. ka Jaapanis ja Lõuna-Koreas. Institutsiooniline: isikud, asjad, hagid Pandektiline: sätted, perekonnaõigus, asjaõigus, pärimisõigus, võlaõigus See, mis insitutsoonilises süsteemis on ISIK, leiab väljenduse pandektilises süsteemis üldsätetes, perekonnaõiguses, ASJAD on asjaõiguses, pärimisõiguses, HAGI on võlaõiguses (hõlmab ka pärimisõigust). Hollandi tsiviilkoodeks kaasaegseim, koosneb 10st raamatust. Erinevate süsteemidega riikide tsiviilõigused pole üldsegi nii erinevad kui võiks süsteemide erisusest arvata. Tsiviilõiguse mõiste objektiivses tähenduses – Tsiviilõigus objektiivses mõttes on tsiviilõigusnormid, mis reguleerivad isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse põhimõttel (maksuõigus reguleerib ka varalisi suhteid, kuid mitte poolte võrdsuse põhimõttel).
Näiteks Frantsistlaste ordu- hallid vennad, elasid almustest, olid vaesed ja paljajalu käisid. Dominiiklaste ordu- mustad vennad, haritud, jutustasid ketserluse vastu, juhtisid inkvisisatsiooni. *Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni mõju Euroopas. Revolutsiooni tulemused: · lõpp absolutistlikule monarhiale · 1804. sai Prantsusmaast keisririik, tänu Napoleonile, kes ennast keisriks nimetas. · Muudeti halduskorraldust · võeti vastu tsiviilkoodeks ja seadustati uus kapitalistlik kord · naasesid revolutsiooni ajal Prantsusmaalt põgenenud aadlikud. · Lõhuti kultuuriväärtusi, mis olid seotud kuningatega · Loodi avalike raamatukogude võrk · pandi alus Rahvuslikule Arhiivile · Muutus inimeste riietus ja soengud, kõik muutus palju lihtsamaks. Mõju Euroopale: · Prantsusmaa sai enda valdusesse Põhja- Itaalia, Hispaania, Horvaatia, Hollandi, Belgia, Saksamaa, Sveitsi.
UUSAEG Kokkuvõte SISSEJUHATUS Uusaja mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16.sajandil, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Lähtuti uuest ideoloogiast humanismist, mis kujunes välja renessansiajastul. Uusaja algust on erinevate autorite poolt erinevalt määratletud. Enam on pakutud järgnevaid sündmusi: 1. 1453.a. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt, kus purunes Bütsantsi tuhandeaastane riik, 2. 1492.a. Ameerika avastamine, mis muutis eurooplaste maailmapilti ja Euroopa majanduselu, 3. 1517.a. usupuhastuse algus Saksamaal, mille järel hakkas levima uus mõtteviis ja uuendused nii usuelus kui kogu ühiskonnas 4. 1789.-1799.a. Suur Prantsuse revolutsioon, mis tõi endaga seisusliku korra ja feodaalsuhete lõpu, kapitalistlike suhete arengu ja parlamentarismi kujunemise 5. 1640.a. Inglise kodanlik revolutsioon, mille järel hakkas kujunema põhiseaduslik mon...
määrust, korraldust; seega on konstitutsioon riigi alusseadus, millega peavad kõik teised seadused kooskõlas olema. Demokraatlikes riikides peetakse põhiseadust J. J. Rousseau mõttes ühiskondlikuks lepinguks kodanike vahel: valitsus saab võimu rahvalt, mitte monarhilt ega parlamendilt ning teda piiravad inimõigused. Tänapäeva väga paljude demokraatlike riikide seadusandluse vundamendiks on 1804. a. Prantsusmaal kehtima hakanud nn NAPOLEONI TSIVIILKOODEKS (le Code Napoléon). Ka Eesti (ja mitte ainult Eesti) seadusandlus põhineb väga suures osas Napoleoni tsiviilkoodeksil, mida on tabavalt veel nimetatud kapitalismi ammeks, sest ta annab vabad käed ettevõtlikele inimestele. Kapitalist on majandusettevõttesse kapitali (raha, vara) investeerija e paigutaja. Esmalt peab keegi kapitali omanikuks saama. Ühiskonnakord, mis põhineb eraomandil ja turu- ja kapitalisuhetel ongi KAPITALISM. Ka Eesti on kapitalistlik maa
konstitutsiooniga. Ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses (PGS) on palju paragrahve, lõikeid ja punkte. Siin on kirjas, millal peab laps kooli minema, millise vanuseni peab ta koolis õppima, kui pikk on tema koolipäev klassiti jm kooli argielu puudutavaid norme. Igal eluvaldkonnal on oma seadus. Tänapäeva väga paljude demokraatlike riikide seaduste vundamendiks on 1804. a Prantsusmaal kehtima hakanud nn NAPOLEONI TSIVIILKOODEKS (le Code Napoléon). Ka Eesti (ja mitte ainult Eesti) seadused põhinevad väga suures osas Napoleoni tsiviilkoodeksil, mida on tabavalt veel nimetatud kapitalismi ammeks, sest ta annab vabad käed ettevõtlikele inimestele. Kapitalist on majandusettevõttesse kapitali (raha, vara) investeerija e paigutaja. Esmalt peab keegi kapitali omanikuks saama. Ühiskonnakord, mis põhineb eraomandil ning turu- ja kapitalisuhetel, ongi KAPITALISM. Ka Eesti on kapitalistlik maa
August Poniatowski, kes oli kuningas pärast Poola esimest jagamist (1777(?)), mis viis Poolast kolmandiku ja mille järel ta hakkas Poolas teostama ulatuslikke reforme, mille üheks tagajärjeks oli konstitutsioon. 1812 a Hispaania liberaalne põhiseadus(HÄSTI OLULINE!!). Veel oluline muutus oli seaduste tulek,mis hakkasid riiki reguleerima. See põhimõte, et riik on seadustega reguleeritud, tuli ka 18.saj-19.saj. Olulist mõju avaldas 1804a Napoleoni tsiviilkoodeks seadus, milles kogu ühiskonna toimimine tsiviilaspektides kirjutati lahti. Tsiviilkoodeks kehtestati kõikidel aladel, mis Napoleon vallutas ja Prantsusmaal jäi kehtima ja ka paljudes Saksa aladel avaldas tsiviilkoodeks mõju uute seaduste vastuvõtmisel. Ta väga põhimõtteliselt likvideeris seisusliku ühiskonna alused. Uusajal asendus absolutistlik riigikord 19.saj praktiliselt kõikjal Euroopas konstitutsioonilise monarhiaga. Michael Mann, kuulus riigifilosoof, eristas kahte tüüpi
Direktooriumi periood 1795-99 Ajalugu Page 43 Napoleon 23. aprill 2010. a. 10:48 1799-1815 3 konsulit. Tegelik 1. ehk Napoleoni käes Seaduste algatamine ja vastuvõtmine 1804 Napoleon I. Keiser Tsensuur Ainuvõim 4 ajalehte 173st Koolireform Kesk ja kõrghariduse süsteem Kokkulepe kirikuga - konkordaat Ametlik katoliku Kiriku varasid ei tagastata Prantsuse pank Zerminaali mark Taastas õukonna Napoleoni e tsiviilkoodeks Koalitsiooni sõjad Ajalugu Page 44 Kultuur pr rev. ajal 23. aprill 2010. a. 10:56 Hävitati vana Kunstimuuseum Arhiiv Raamatukogu Ajalugu Page 45 Reini liit 26. aprill 2010. a. 14:58 Läänesaksamaa ühendatud alad. Ajalugu Page 46 Kordamisküsimused 28. aprill 2010. a. 14:00 Prantsuse revolutsiooni põhjused ja tagajärjed Revolutsiooni kulg Seadusandlikud kogud
2. Tsiviilseadustiku eelnõu (1936, 1940) lg 2) Ka õiguskaitsevahendite kohaldamisel tuleb arvestada hea usu põhimõtet (nt VÕS § 101 lg 3). 3. Eesti NSV tsiviilkoodeks (1965) 2) Õiguste teostamise piiramine (õiguste kuritarvitamise keeld) 4. Taasiseseisvunud Eesti tsiviilõigus · Ebaausalt omandatud õiguste teostamise keeld (nt TsÜS § 104)
Kes saab töötajaid esindada, mismoodi see toimub? Mõisted, mida me töötajate esindamisel kasutame, on ühesugused. Võib olla Ettevõttenõukogu, töötajate nõukogu, võib rääkida ka personaliesindajast. Töötajate nõukogu sisuline külg on riigiti erinev. Ametiühingu puhul võib ka sisuline tähendus olla väga erinev. Miks töötajate esindamist on vaja? Kollektiivsete töösuhete areng ei ole olnud lihtne. 20. sajandi alguses, kui võeti vastu Hollandi tsiviilkoodeks ja kollektiivleping tunnistati kehtivaks. Seda peetakse normaalseks, et töötaja on kaasatud töötingimuste läbirääkimisse. Struktuaarne võrdlus 1. Ühe kanali süsteem ametiühing. On olemas vaid üks töötajate esindaja ametiühing. Ametiühingu pädevus sõltub sellest, mis riigis see on loodud. Ühe kanali süsteem on Rootsis, Soomes ja Ameerika Ühendriikides. 2. Kahe kanali süsteem ametiühing ja töötajate organid. See süsteem eeldab, et on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
