ajateenistusest punaaremeesse. · Autor kirjeldab 1941 aasta suve Eesti territoriaalkorpuse võistleja silmade läbi. · See on fragmentaarium, mis pakub kimbu lihtsaid eesti elulugusid · See on raamat surmaminejatest. Surnud on jutustaja ise, noormees nimega Jaan Tamm, kes lamab Pihkvamaa punases mullas, ja jutustab lugu oma lühikese elu lõpukuudest.. Sõjas olles nad ei tea, mitte midagi mis saab. Kõik on suur küsimärk. Tsitaat: ,,Ma ei tea, kas ma suren täna, homme, ülehomme või jään ehk isegi ellu selles meeletus sõjas" · Jutustaja peab monolooge ja mõtiskleb selle üle, mis toimub sõduri hinges, kuidas noored sõdurid kiiresti vananevad. Esile tõusevad ka eksistentsiaalsed küsimused: mis vahe on üldse sõjal ja tapmisel, Kelle pärast ma üldse suren, kas seda sõda on üldse vaja;
Sõda ja rahu tänapäeval Sõda ei ole enam tänapäeval sama, mis see oli enne ja pärast I ning II maailmasõda. Kui seni tapeti relvaga vaenlasi ja domineeriti militaarse jõuga, siis täna kasutatakse selliseid meetodeid vähem ning sõjapidamine käib enamjaolt läbi informatsiooni ja propaganda. Seetõttu on sõda muutunud tavakodanikule vähem nähtavaks ja keerulisemaks mõista, ning jääb mulje, et me elame rahu ajal, kuigi sõda käib vahetpidamata igas maailma riigis. Milline on sõda tänapäeval? Nähtav sõda, kus sõdurid püssiga ringi jooksevad ja vaenlase pihta tulistavad, toimub ebaselgetel põhjustel Lähis-Idas ja sellesse on kaasatud isegi väike Eesti. Kuna meil on vaja rahvusvahelist tunnustust ja võimaliku ohu korral militaarabi, siis peame ka omi mehi suurematele riikidele nende eesmärkide eest võitlemisel appi saatma. Mispärast Iraak, Iraan ja Afganistan tegelikult vallutati on ebaselge, ...
ja ,,Armastus" (2003). · 1993. aastal pälvis Toni Morrison ka Nobeli preemia. Üks kõige tähtsamatest teemadest teoses on rassism. Tegevust toimub orjaajastul Ameerikas, mis tähendab, et valged pidasid oma taludes mustanahalisi orje, kes rügasid kõvasti tööd, ning valgel omanikul oli õigus siis tumedanahalisi osta ja müüa ja nendega teha, mida hing ihaldas. Tsitaat:,,Valged on ettearvamatud. Räägivad üht ja teevad teist. Valged võtsid kõik, mis mul oli või millest ma unistasin ning purustasid ka mu südamekeeled. Maailmas pole mingit muud õnnetust peale valgete inimeste." (Laste ,,tootmine") Kuna valge peremees võis teha oma orjaga kõike, siis soovisid peremehed, et nende naisorjad saaksid hästi palju lapsi, mida peremees saaks siis kalli raha eest maha müüa. Peremehed muidugi ei
Akadeemiline enesejuhtimine TSITAAT Ajakirja viide kasutatud kirjandus: Aab, M. (2006). Elu. Journal of life, 4(6): 6-12. teksti sees: (Mets, 2010: 3). (punkt lause lõpus, peale viidet) [sic!] (tähendab nähtud viga) REFEREERING „Sika [sic!] lendab“ (Mets, 2010: 3). Mets (2010: 3) on öelnud, et siga lendab.
Kui om töös kasutatakse teiste autorite seisukohti või andmeid muudest allikatest, siis tuleb neile viidata. Ei viidata vaid üldiselt teada olevatele andmetele, st sellistele andmetele, mis on teada keskmise haridusega inimesele. 7. Mis on tsiteerimine ja mis refereerimine ning kuidas need teineteisest erinevad? Kuidas tuleb talitada juhul, kui uurimistöö autor soovib tsitaati esitada modifitseeritud kujul (nt jättes ära mõne sõna või lõigu)? Tsitaat e osund on täpne täht-täheline väljavõte tekstist, mis kattub täielikult originaaliga nii lause enda kui kirjavahemärkide jms poolest. Märgitakse jutumärkidega. Refereerimine on samuti teise autori loomingu kasutamine tekstis, kuid seljuhul juba konspekteeriv või kommenteeriv edasiandmine. Erinevus tsitaadiga ongi see, et ta pole täpne väljavõte, vaid lihtsalt oma sõnadega kokkuvõtte mingist allikast
Viitamine APA viitamissüsteem Teistele autoritele kuuluvaid seisukohti või andmeid võib uurimistöös esitada tsitaatidena või refereeringutena. Tsitaat on sõnasõnaline väljavõte viidatava kirjatüki tekstist. Tsitaatidena tuuakse välja näiteks mõisted, eriti ilmekad või huvitavad mõtted või näited. Tsitaate võib lühendada või katkestada, aga seejuures tuleb väljajäetav koht kindlasti tähistada (…) märgiga. Lühendus ei tohi muuta ka originaalteksti mõtet. Tsitaat peab olema jutumärkides ning lõppema viitega, milles on ära toodud autori perekonna nimi, kasutatava allika väljaandmise aasta ning lehekülje number, millel
Vili närbub põldudel ja loomad surevad. Autor tahab oma teoses öelda lugejale, et igale inimesele on kindel saatus ette määratud ja seda ei saa muuta. Mina sellega päris ei nõustu, sest ma arvan, et igal inimesel on ise võimalik mingil määral oma saatust mõjutada. See teos õpetas mulle, et alati ei tuleks süüdlast otsida teiste inimeste hulgast, vaid vahel ka oma tegusid vaadata. ,,Sest mu hingepiin ei vaeva nii mind kui mu rahva kannatus." See tsitaat väljendab seda, et kuningas Oidipus on oma rahva nimel valmis kõigeks ja et ta muretseb rahva pärast rohkem, kui enda pärast. ,,Kui käes on mul need märgid, ärgu juhtugu, et selgusetuks jätan enda sünniloo." See tsitaat väljendab Oidipuse järjekindlust ja seda, et ta ei jäta asju, või tegemisi pooleli. Toon siin mõned mind mõtlema panevad tsitaadid. "See hea on ammust aega mind ju piinanud." Selles kajastub Oidipuse tahtmine teada saada, kes tappis Laiose. Järgmine tsitaat
Ei nimetata laste nimesid, kes on kuriteo ohvrid. Samuti mitte vägistamise ohvrite nimesid. Vahel on vaja teada, kes nad ei ole jne. Et lugeja teaks kellega on kindlasti tegu. Kui kirjutatakse nimedest, mida mõni teine negatiivselt kannab. Tsiteerimine ja parafraseerimine Oluline on allikate sõnade edasiandmine. • Tsiteerimine tähendab, et on täpselt tood see, mida kõneleja ütles või kirjalikult kirjutas. Tsitaat pannakse jutumärkidesse. Ülejäänud osa identifitseerib rääkija ja vajadusel mõni kõnelemissituatsioon. • Parafraas annab edasi allika teksti mõtte, kuid ilma omapoolse hinnanguta. Sõnu võib muuta vähe, kokku suruda. Millal eelistada tsitaati? Enamus inimeste jutust tuleb esitada parafraasina. Tsitaat on erand, mitte reegel. • Esmaseks otsustamise aluseks on info ja allika väärtus. Tsitaati kasutatakse, et anda
Joseph Léopold Sigisbert Hugo - ohvitser (17741828) Sophie Trébuchet (17721821) Abel Joseph Hugo (17981855) Eugène Hugo (18001837) Adéle Foucher (1803-1868) 4 last Ema ja isa läksid lahku, elas ema juures Looming Esimene proosapala: "Islandi Han" (1823) Näidendid: "Cromwell" (1827), "Hernani" (1830) Romaanid: "Jumalaema kirik Pariisis" (1831), "Hüljatud" (1862) Luulekogud: "Oodid" (1822), "Oodid ja ballaadid" (1826) Kirjaniku tähtsus, tsitaat Kirjaniku tähtsus: Mõjutas palju romantikuid ja klassitsiste Tsitaat: Surra pole midagi, hirmus on mitte elada Nii kaua kuni inimene elab, peab ta seda võtma täiel rinnal. Huvitavat Hugo riiklikud matused tõid 1885. aastal Pariisi tänavatele rohkem elanikke, kui linnas tollal elas. Tema kogutud teosed võtavad enda alla 14 köidet tihedat teksti, kokku üle 12 000 lehekülje. Hugo julgus, et kuidas ta julges avalikult Napoleon'i nimetada riigireeturiks
Ernest Hemingway ,,Vanamees ja meri" Arvesta vastamisel sellega, et vastuste eeldatav pikkus on 50 sõna ning see, et sa vastates lähtuksid teose sisust. Kolmes vastuses kasuta tsitaati teosest. Minu nimi on Kenet Vuks 1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: See teos meeldis mulle. Teos pakkus väga palju põnevust. Teos rääkis kalamehest, olin isegi kunagi väga suur kalastaja, käisin iga päev peale kooli mereääres kalu püüdmas. Kõige põnevam koht oli see, kui Santiago sai tuhande naelase kala konksu otsa ja see vedas teda neli päeva, ilma et ära väsiks. Seda kõike kujutleda oli tõesti lahe. Santiago ei mõelnud isegi korraks, kus kohas tema kodusadam, teda huvitas ainult ...
Selles küsimuses, sel teemal, selle ülev ümber diskussiooni ei tekkinud. Teadus+diskussioon, ümarlaua+diskussioon. Diskussiooni+klubi.Diskussiooniline4 res.surss <20:ressursi, res.surssi> TEHN toote töövältus; hrl mitm: varud, tagavarad; vahendid, tuluallikad, raha .Vallal ei jätku {ressursse} raha. Täis+ressurss, jääk+ressurss. Ressursi+ühik tsi.taat <20:-taadi, -.taati> osund, sõnasõnaline väljavõte tekstist . Alustas kirjutist tsitaadiga Tammsaarelt vTammsaare tsitaadiga. Tsitaat piiblist = piibli+tsitaat zü.rii <1> (võistluse) kohtunikekogu, auhinnakomisjon, hindamiskomisjon doku.men't <20:-men'di, -.men'ti> ametlik paber, kiritõend traditsi.oon <20:-ooni, -.ooni> pärimus, põlvest põlve edasiantu; pärandatud komme, tava; ajaline pidevus fas.saad <20:fassaadi, fas.saadi> hoone esinduskülg kommen.taar <20:-taari, -.taari> selgitav märkus . Tõlkija kommentaar. Olukord ei vaja kommentaare, on kommentaaridetagi selge. Majandus+kommentaar, male+kommentaar
HAMLET W. Shakespeare · William Shakespeare 1564-1616 Sündinud Stratfordis. Isa John Shakespeare jõukas majaomanik, ema Mary Arden maa- aadliku tütar. Õppinud ladinakoolis(lad. ja kreeka keelne õpe), oskas itaalia ja prants. keelt ja õppis palju ajalugu. 1582 abiellus Anna Hathaway'ga. 1583 sündis esimene laps Susanna 1585 sündisid kaksikud Hamlet ja Juliet. 1587 siirduti Londonisse. Seal sai teatrisse tööle publiku hobuste hoidjana. Algul alamnäitleja, hiljem kõrgem näitleja. Tegeles vanade tekstide ümbertöötamisega. Sellega ka rikastus. 1592 on juba tuntud nimi näitekirjanduses. 1596 poeg Hamlet suri. 1611 pöördub tagasi kodulinna. 1616 haigestub tüüfusesse, suri samal aastal enda 52. sünnipäeval. Looming jaguneb kolme perioodi : 1) Elurõõmsad ja värvikad komöödiad. ,,Suveöö unenägu", ,,Veneetsia kaupmees", ,,Palju kära ei millestki", ,,Nagu teile meeldib", ,,Kaheteistkümnes öö", ,,Richard Kolmas", ,,Henry Neljas"...
kirjutaja on tuttav teiste samal teemal tehtud uurimustega 3) võimaldab lugejal leida üles algallika, sest kirjanduse loetelus esitatakse viite kohta kõik olulisemad detailid. (Uibu,2009) VIITAMINE Varasemate uurimuste ja teiste autorite seisukohtade/ andmete esitamiseks oma tekstis võib kasutada tsiteerimist ja parafraseerimist. Sobivad järgmised võtted: (Hirsjärvi, Remes ja Sajavaara, 2005) tsitaat ehk sõnasõnaline väljavõte tekstist parafraas, st infot selgitatakse oma sõnadega samas järjestuses, nagu on originaalis, soovimata seda väga kokku suruda refereering ehk kokkuvõttev laenamine, st kirjutaja väljendab kasutatud allikast pärit infot oma sõnadega. TSITEERIMINE Tsiteerimine on originaalteksti võimalikult autentne kajastamine originaalkeeles või tõlkena. Tsiteerida on lubatud vaid avaldatud teoseid
mõnikord raskesti arusaadav ja tervenisti mitte tajutav (rida 5). Kui inimene saab aru, mis on tõde ja lepib olukorraga, kus ta on, ning parandab seda, on ta teel paremuse poole (rida 60-61). 4. Artur Alliksaare luuletuses „Olematus võiks ju ka olemata olla“ on mitmeid aegumatuid tõdesid. Enim tekitasid minu jaoks mõtteainet „Ükski seebimull ei paisu piiramatult ega lõhke lõplikult.“ (rida 21) ja „Me vajame nii nutuväärselt palju.“ (rida 38). Mulle väga meeldib esimene tsitaat. See on otseses mõttes nii tõde, kui üldse olla saab, sest tõepoolest ei paisu ükski seebimull piiramatult ega lõhke lõplikult. Samamoodi on lillede kasvamisega, aastaaegadega ja tegelikult ka inimestega. Keegi meist ei ela lõputult ja peale meie surma sünnivad uued inimesed. See lause on ERLE MAIDO 8
Koodipuu Intervjuu 1 – Juta ja Mati Intervjuu 2 – Mari ja Jüri 1. Millistest IKT vahendite kasutamisest uurimuses osalenud inimesed räägivad? KATEGOORIA: IKT VAHENDID KOOD TSITAAT/LAUSE Arvuti Jüri: Tähendab, et mul on arvuti Windows 10 ja need on ka kõik (osutab telefonidele) Windows 10ga. Mul on kõik sünkroonitud, mul on kaks laptopi ja need on kõik omavahel sünkroonitud. (Intervjuu 2) Mati: Arvuti on meil olnud tükk maad enne, kui see väike telefon tuli. (Intervjuu 1) Lauatelefon Mari: Sest igaüks ju ei saanud lauatelefoni. Isegi see aeg oli, meil oli igavene jama ju. (Intervjuu 2) Mati: Kusjuures mina eelistan lauatelefoni kasutada sellepärast, et selle plärin on palju kõvem. (Intervjuu 1) Nutitelefon ...
Tsitaat ,,Inimest saab hävitada, aga mitte alistuma sundida". 2)Kinnisideed-Santiago oli oma kala saamise tõttu muutunud tõsiseks ja ei suhelnud enam inimestega. Vaid poisiga. 3)Pühendumus-Santiago lõpetas käesurumise, kuna tema jaoks oli olulisem kalapüük 4)õnn ja ebaõnn- Santiago oli vaene mees, kes pidi kerjama, et ära elada. Tal ei näkanud kala ja kui tuli päev mil näkkas, siis sõid haid ta kala ära. Kuid samas uskus ta endiselt, et küll õnn ükskord ka temani tuleb. Tsitaat ,,Õnn on ju selline asi, mis tuleb inimese juurde erineval kujul ja kes võib teda eales ära tunda" 5.Minu jaoks oli kõige mõjuvam koht see, kui Santiago jõudis tagasi randa olles ilma jäänud oma püütud kalast. See tekitas kurbust, sest ta oli nii palju vaeva näinud, et saada kala .Teos meeldis mulle, kuna oli lühike ja kerge lugemine. Samas jättis sügava mulje, kuna lugu oli pisut traagiline ning samas tõi koguaeg lootusi, et midagi läheb paremaks. 6
· Kirjanduslikud näited tuleb paari lausega lahti kirjutada ja oma mõtetega seostada, aga kindlasti vältida ümberjutustamist ja näiteid, mis oma mõtetega ei haaku! 6 Materjalid riigieksamikirjandiks. Kirjandikirjutaja meelespea. Koostanud Anu Kell; 2008 KIRJANDIKIRJUTAJA MEELESPEA nr 5 Tsitaat ja tsiteerimine · Tsitaat on autori sõnasõnaline tekst, millega kirjandis tõestatakse või illustreeritakse oma mõtteid. · Kui kirjandi tekstis pole autorit nimetatud, tuleb see märkida tsitaadi järele sulgudesse (välja arvatud juhul, kui on tegemist üldtuntud näitega). NÄIDE: "Ühe öö lõke soojendab kahte inimest. Pärast sorivad need inimesed tuhas kakskümmend aastat." (M. Traat) Proosatsitaat
sissejuhatuse küsimustele. ● Töös on õpilase isiklikud mõtted käsitletud autorite seisukohtadega. ● On oluline, et refereeringutele lisab töö autor omapoolse kommentaari. ● Vältige kommentaarides: olen autoriga nõus. Põhiosa on selline: ● 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI Tekst 1.1 Esimese peatüki esimese jaotuse pealkiri Tekst 1.2 Esimese peatüki teise jaotuse pealkiri. Tsitaat ● Peab olema täpne ja vastama originaalile. ● Tsitaadi algusest, lõpust või kesket ära jäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid ... ● Tsitaat pannakse jutumärkidesse ● Tsitaadile lisa viide kust sa selle said! ● Viide sisaldab: Teos,teose väljaandmise Refereerimine ● On teise autori mõtte esitamine oma töös ilma oma poolse uuringuta. ● Refereeringu esitlusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad
me vajame globaalset soojenemist“ võime nüüd mõelda, kas meie suudame sallida inimesi, kes ütlevad midagi mõtlematult meile või, mis võib kahju tuua meie inimkonnale. Kas me lepime nende sõnadega ja elame rahulikult edasi? Mina arvan, et inimesed võivad ajaga palju muutuda, aga hetkel ma ei suudaks seda lauset ega inimest, kes seda ütles, tõsiselt võtta ega sallida. Nende sõnade taga pole midagi tarka. Nende sõnade taga pole hea südamega inimest. Mina seda ei salli. Teine tsitaat: “Osa minu ilust on see, et ma olen rikas“. Kas me peame sallima inimesi, kes nii avavad? Kas meie mõõdame ilu rahaga? Mina arvan, et meie oleme sellega juba nii kaugele jõudnud, et tagasiteed pole. Ilu võrdub raha, ilu võrdub uus iPhone ja ilus auto, ilu võrdub kõik see kallis meil, mis on meil näos. Me oleme unustanud, mis on tõeline ilu. Minu jaoks tõeliselt ilus inimene on see, kes on siiras, kes on sõbralik ja tahab panustada teistesse inimestesse
4. Leia näidendist 5 tsitaati, mis Sind kõnetasid, ja mõtesta need lahti, selgita, kes ja mis situatsioonis seda ütles. Margus: „Võõras veri? Kust siin see võõras? Ta on ju ometi teie eneste silma all üles kasvanud ja inimeseks saanud!“ Margus ütles seda vanaemale, kui Tiina juba pikemat aega peale libahundiks nimetamist jooksus oli olnud, sest vanaema arvates ei olnud Tiina Margusele sobiv naine oma päritolu poolest. Marguse arvates pidi olema Tiina neile nagu oma laps. Antud tsitaat on tegelikult näide päriselust. Ka meie ümber on üles kasvanud palju teistsuguseid inimesi (näiteks erinevatest rahvustest inimesed) ning leidub inimesi, kes ei võta neid inimesi kunagi omade hulka. Vanaema: „Aga metsa jooksed sa, latseke, ja oled seal päevad ja ööd!“ Vanaema ütles seda Tiinale selgitamaks talle, et metsa jooksmine pole lahendus tema vihale ja probleemidele, kui Tiina peale libahundiks nimetamist metsast tagasi tuli.
Akadeemiline eesti keel VIITAMINE, REFEREERIMINE ja TSITEERIMINE Harjutus 1. Lisa tsitaadile viide ning vormista viitekirje. 2 Tsitaat Kirjandusallika info „Antonüümid on leksikaalsemantilise Asta Õim, sõnaraamatu pealkiri paradigma liikmed, mille puhul ühe liikme „Antonüümisõnastik“; 1995; Tallinn; Eesti tähendus vastandub teise liikme Keele Instituut; Eesti Teaduste Akadeemia. tähendusele“ (Õim 1995: 5). Tsitaat on võetud 5. leheküljelt. Õim, Asta 1995. Antonüümisõnastik. Eesti Teaduste Akadeemia. Tallinn: Eesti Keele
Ennegi Su rinnahäält ma kuuli: Sääl om ikkes elämän viil juuli. Katkend : "Kolm ajalaulust" Säitse keväjät nink säitse tallve, Egä talv iks rängemb, kevväi lühemb, Aherambass jäänü suve salve', Aastast aastahe iks peo tühemb. Katkend "Kats laulust" Näe, kuis ratta' kihutava müüdä, Tii neil sille nigu laud -- Ei neist keäki mõista, kohe püüdä: Esi puust nink ümbre raud. Isamaaline tsitaat Artur Adsonilt Elu ning selle veetmist provintsilinnas peetakse tavaliselt väikekodanlikuks. Viimast on meilgi 1905. a. revolutsioonist peale ja mõningal määral vene pahempoolse kirjanduse mõjul ägedasti halvustatud. Ometi ei ole see väikekodanlus, kõigile ta vigadele vaatamata, iganeski teostanud selliseid vägivallaakte ega veerema pannud sääraseid hävituslaineid, nagu seda on teinud ta sõimajad maailmaparandajate leerist vabaduse, vendluse ja võrdsuse lipukirja all.
tega. Kui tsiteeritakse või refereeritakse mingit konkreetset ideed, lauset või andmeid, tuleb viide anda lehe- külje täpsusega. Kogu artiklile, raamatule või raamatu peatükile võib viidata juhul, kui viite aluseks on kogu teose argument tervikuna. Tsitaat Tsiteerimine on mõnes teises töös esineva lause, lauseosa või väljendi kasutamine sõna-sõnalt. Tsitaate tuleb kasutada säästlikult ja need peaksid olema võimalikult lühikesed. Tsitaat peab olema muust tekstist selgelt eraldatud. Üldiselt pannakse tsitaat jutumärkidesse (vahel on eraldi lõiguna kursiivis). Kui tsiteeritav tekst on liiga pikk või kõik ei ole käesoleva töö seisukohalt oluline, võib tsitaati lühen- dada. Välja jäetud osi märgitakse katkestusjoontega: --- või [---]. Kui tsitaati soovitakse täiendada vajalike selgitavate sõnadega (nt kes on „tema“), siis see omapoolne lisandus pannakse nurksulgu- desse.
lisatakse sisuosa ette. Sõnastik koosneb terminitest ja lühenditest, mida autor peab töö mõistmise seisukohalt oluliseks lahti selgitada. 10 4 VIITAMINE JA KASUTATUD ALLIKAD 4.1 Viitamine Teiste autorite töödest pärit infot viidatakse tsitaadi või refereeringuna. Tsitaat on originaalteksti esitamine oma töös. Tsitaat peab olema täpne ja originaalile vastav ning esitatakse tavaliselt jutumärkides. Viide tsitaadile tuuakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, olenemata, kas tsitaat asub lause keskel või lõpus. Refereering on teist autorit konspekteeriv või kommenteeriv vabas vormis esitus. Refereerimise korral jutumärke ei panda. Refereering tuleb sõnastada selliselt, et oleks arusaadav, millised on refereeritava autori mõtted ja kust algavad refereerija tõlgendused ja kommentaarid
Demokraatia Autor: Elor Lember AUT-21 Winston Churchill on õelnud midagi taolist.demokraatia pole sugugi hea valitsemise moodustis, kuid paremat pole paraku leiutatud. Demokraatia ümbritseb meid igal pool, töökollektiivis,koolis,ühiskonnas, tänaval ja perekonnas. Alati kui miski on seotud teiste inimestega, peame ju alati mõtlema ja arvestama teiste inimeste arvamustega. Arvan et demokraatia on kõige muu kõrval ka võimalus. Võimalus teha valikuid, ennast arendada,vabalt reisida,tutvuda uute ideedega. Nt, ma olen mõelnud, et avan kunagi enda remonditöökoja, tean vanemate jutust et siis kui nemad noored olid siis seda võimalust ei olnud. See polnud mõeldavgi ja eriti kui sa juhtusid olema veel lihttöölise laps. Nüüd on igaühel see võimalus avada oma äri, oma poeke,olen tähele pannud et meil linnas on näiteks kasutatud riiete poode väga palju. ...
Lühisoovitused plagieerimisest hoidumiseks: - Võõrast teksti kasutades tuleb kindlasti viidata. - Tuleb vältida viitamist tööle teise autori teose kaudu. - Ka enda varasematele töödelde tuleb viidata. - Kõik tsitaadid tuleb alati eristada ning viidata. - Tsitaat peab alati vastama täielikult originaalile. - Märgete tegemisel tuleb juba kirja panna tsitaadid ning viited neile. - Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja millised on kommentaarid. - Refereeringut tuleb võrrelda originaaltekstiga.
wikipedia.org/wiki/Reynoldsi_arv „Enne laagrite arvutuse koostamist tuleb kindlaks määrata laagrite tüüp ja kinnitus. Veerelaagrid jaotuvad kahte põhikategooriasse: kuullaagrid ja rull-laagrid. Antud juhul on kuullaagrid parem valik, kuna radiaalkoormus praktiliselt puudub ning võrreldes rull-laagritega taluvad esimesed suuremat koormust ja kiirust“. [4, p. 303] Raamat. Allikas: P. Kulu, E. Hendre. Mehaanikainseneri käsiraamat. Tallinn: TTÜ Kirjastus, 2012, 492 lk, tsitaat pärineb allikast lk 303. „Teised olulised leiutised olid: 1748 – kraasimismasin, 1764 – mitmepooliline ketrusmasin Spinning Jenny, 1784 – mehaanilised kangasteljed, 1793 – puuvillakiude puhastav masin Cotton Gin“. [5] Artikkel. Allikas: Else Christensen. Indias kasvav põõsas muutis ajalugu. Imeline ajalugu, 8, 2015, lk 68-79, tsitaat pärineb allikast lk 77. „Projekti eelarve on projekti kogumaksumuse detailne kirjeldus. Eelarve
suur usk? ... küllalt suur ja kindel!" Indrek räägib elavast usust mitte müüdist, millesse uskus vana Andres. Vana Andres aga arvab, et poiss on ära pööranud ning vajab kaastunnet. See kindel/elav usk paneb Indreku ja Mauruse vahele võrdusmärgi. See uus usk on pärit Dostojevskilt ja tähendab seda, et kui kõik inimesed usuksid seda elavat ja kindlat usku, siis oleks maailm lunastatud. Tsitaat Andreselt: ,,Aga kust võtta see jõud, kust võtte need käed, mis suudaksid jõepõhjast kiskuda risu need vastuolud vaimselt toidulaualt ja inimese seest, mis juba maailma loomisest alates on vankumatud." Indrekul on kõrgemalt poolt antud ülesanne tasakaalustada loodust inimese sees ja tema ümber panna see inimene mõtlema. Indrek leiab lunastava tõe isa töö jätkamises, kuid Indrek on ikkagi ÜKSINDA ja ta mõistab, et inimene ongi eksija, kes on sunnitud oma elus tegema
a. tutvu sisukorraga, rapordi tulemustega, artikli abstractiga b. vaata millal on avaldatud c. sissejuhatus ja kokkuvõte d. vaata pealkirjad, tabelid, joonised e. tuvasta struktuuri jälgides autori mõttekäik f. vaata kas on usaldusväärne i. autori tuntus ii. allika vanus iii. allika usutavus 8. Allikatest saadud teave kasutamine: parafraas, kokkuvõte, tsitaat. Plagieerimise vältimine. a. kokkuvõte – tekstiosa põhiidee oma sõnadega b. parafraas – teksti mõte oma sõnadega, aga ei lehenda algupärast teksti c. tsitaat – täpselt algupärase tekstiga kokkulangev d. Kõigi puhul on viitamine algallikale kohustuslik 9. Mis on kvantitatiivne uuring? Kvantitatiivse uuringu liigid. a. küsitlus b. eksperiment c. struktureeritud vaatlus d. ametliku statistika analüüs e
A ARVAMUSLUGU analüüsiv, nagu arutlev jutustav, nagu tavailne lühijutt, täpne ja aus faktilugu kirjand 1.) L 1.) välja toodud loo tuum · teada anda tekstituum analüüsiv kirjutis E jutustav kirjutis (millest kirjutatakse, · meeleolu loov, olukorda kirjeldav lause, tsitaat vms H mida selle kohta või nimetatakse mõnd konkreetset sündmust T arvatakse, kuidas lugeja · kinnitab tuumalõigu kehtivust asjasse suhtuma peaks) 2.) portreeritava iseloomustus: 2.) · miks kirjutatakse just sellest inimesest
Paksemalt või kaldkirjas võib mõnd olulist terminit esile tõsta, ent sellega ei tohi liialdada. Sõrendust ei kasutata. Lõigud eraldatakse üksteisest kas esimese rea taandega 0,5 cm kauguselt või kasutatakse tühja vaherida. Viimasel juhul taandrida ei kasutata. 5. Viitamine ja kasutatud kirjandus Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile (aluseks võetakse teose viimane trükk). Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Tsitaat pannakse jutumärkidesse. Refereering on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid. Eestis levinud tava järgi peavad kõik kasutatud allikad leiduma viidetes. Niisamuti peavad kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad olema viidetes märgitud. Sel juhul pannakse loendile pealkirjad Kasutatud kirjandus.
DEGUSTEERIMISE ARUANNE Täida siia poole Kuupäev: 25.09.2013 Koht: Kaubamaja Degusteerija: Anna Popova Toode: Gutta Väljamüügi hind poes: 1.39 Kui palju oli enne degusteerimist tooteid 6 kastis: Kasutatud kogus kastist: 6 Müüdud kogus: Pirniõuna 4, Ananassibanaani5, Mangoõun5 Keskmine kontaktide arv: 100 Tarbija arvamus: Kõikidele maitsesid mahlad Kommentaar (vajadusel kirjuta: nt Kõik oli olemas laudlina, pluusid vajaks pesemist, salfrätid on otsas vms vajalik info): ,,Päev nõnda süngelt peale hakkas, et kartsin, täna kõ...
- Pole hea kasutada arve. - Autor ei tohi ise seletada, vaid peab andma materjali nii, et lugeja oskaks ja saaks ise järeldada. Pehme uudise kirjutamise erivõtted Pehmete uudiste kirjutamisel on enam vabadust kui kõvade uudiste puhul. Võtted, mida pehmetes uudistes võib lubada: 1. Pehme juhtlõik Pärisnimed. Nimi peab olema juhtlõigus, sest pehmed uudised on inimkesksed ja lugejale tuttav ja identifitseeritud. Tsitaadid. Võib kasutada tsitaati parafraasi asemel, kuid tsitaat peab siiski olema oluline mõte heas sõnastuses. Arvamused. Esitatakse kesksete tegelaste arvamusi, mitte ajakirjaniku. Kehtivad kolm põhimõtet: uudis ei tohi alata teisejärgulise infoga, tähtsaim on leida õige verb, kirjutada isikulises tegumoes. 2. Sissejuhatus Kasutatakse sissejuhatust, kus huvilugu tõstab huvi materjali vastu ja tuumlõik annab tuuminfo. Huvilood on stseen, konkreetne sündmus, jutustus; kontrast, konflikt, vastandus; pakitud algus;
lõik esinejaid, toimuvaid tegevusi ning tegevuste eesmärke. Siia saab lisada loetelusid, prognoose ja tulemusi jne Täiendav seletav lõik. Kui esitatavat infot on rohkem ja see puudutab erinevaid alamteemasid võib seletavaid lõike olla ka mitu. Oluline on kõik vajalik kirja panna, kuid teha seda võimalikult lühidalt. Tsitaat konkreetse infoga seotud kõneisikult. ,,Soovitatav on siia panna organisatsiooni seisukoht käsitletava teema kohta, mis on teema motiivid ja tulevikuprognoosid. Tsitaat võiks olla umbes 2-3 lauset pikk ning kirjutatud lihtsas keeles. Tsitaat peab eelmistes lõikudes esitatud infot täiendama hinnanguga," lisas kõneisik. Vajadusel on tsitaatide andjaid kaks. Teine kõneisik täiendab seletavaid lõike omast aspektist. ,,Näiteks võib tsitaat sisaldada koostööpartneri seisukohta ühisest projektist ning tutvustada nendepoolset panust tehtavale," lisas teine kõneisik. Korralduslik infolõik
Kõne Kõne on eesmärgistatud suuline esinemine, suhtlemine kõneleja ja kuulajate vahel. Enne kõne koostamist tuleb määrata kõne eesmärk. Alati tuleb arvestada ka publikuga ja kõne situatsiooniga. Kõnepidamine on õpitav. Pikk kõne, sitt kõne. Kõne osad: 1) Sissejuhatus- Pöördumine publiku poole, nende häälestamine kõnele Võimalikud algused: Küsimusele Tsitaat Nali Lõbus ja lõhike asjakohane ugu Lühiülevaade kõne sisust Meeleolu, olukorra, ootuste sõnastamine Algusesse ei sobi negatiivne info!!! 2)Teemaarendus- teema jaotamine osadeks ja selle tõestus 3) Lõpetus- olulise rõhutamine ja lõpp Ebaõnnestumise vältimiseks: 1. Tee korralik eeltöö, õpi kõne selgeks 2. Loo silmside 3. Hinga rahulikult ja seisa paigal
Sissejuhatus Eesti menukirjanik Andrus Kivirähk on kirjutanud romaane, lasteraamatuid, näidendeid ning mitmeid teisi tekste. 2007.aastal avaldatud romaan ,,Mees, kes teadis ussisõnu" kogus koheselt tähelepanu, mõned inimesed peavad romaani tippteoseks, teistes tekitab jällegi vastakaid tundeid, kuna romaani läbib pessimism ning masendus. Ometi on kirjanikul selle teosega palju öelda, vanade eestlaste ning nende elukommete kaudu kirjeldab Kivirähk väikese huumori ja iroonia abil ka tänapäeva olukorda. Metsast külla kolimist saab võrrelda Eesti euroopastumisega olles Euroopa Liidu liige, samas otseselt on kirjeldatud eestlaste vanade kommete hävimist. Ussisõnade unustamine viitab inglise keele kui rahvusvahelise keele tähtsustamist rahvuskeelte ees, Põhja Konn aga sümboliseerib rahva kollektiivset tahet otsustaval hetkel ühena tegutseda. Andrus Kivirähki romaani ,,Mees, kes teadis ussisõnu" võib ...
järele, enamus-enamik) ja kirjutatakse kirjavigadega (virvar modernne, tahes-tahtmata). Fakte pole vaja Faktidega on vaja põhjendada oma seisukohad. Pole vaja vahet teha refereeringul ja tsitaadil Refereeging on oma sõnadega autori mõtte edastamine, aga tsitaat on täpne autori lause. Refereerimisel võib lause mõte muutuda ja refereeringut tuleks kasutada siis, kui tsitaat ei sobi sinu teksti konteksti. Komad panen tunde järgi Üte, kiil, lisand, täiend, liitlause, põimlause, lauselühend. Eesti keeles on palju reegleid ja ka erandeid, mida tunde
Seda teenib ka eri kompositsioonivõtete kasutamine (tsitaat ja selle kommentaar; dialoog; retoorilise küsimuse esitamine ja ise vastamine formaalne küsimus, mis väljendab imestust, kaastunnet, vaenulikkust, eitust). 3. Liigendus: lõik on elamuse ja mõtte stiiliühtne tervik, kuid omavahel võivad need lõigud oluliselt erineda. Fakti konstateeringule järgneb poleemilisus, pildile järgneb filosoofiline mõtisklus, autorikõnele tsitaat, vastusele uus küsimus. Et tervikutunne ei hajuks, tulebki eri lõikude sidumisel silmas pidada töö kui terviku teemat. Lühem ja kontsentreeritum lõik mõjub efektiivsemalt. 4. Essee mõttearenduse ühtsust kannab autori hoiak. See võib olla külmalt intellektuaalne või ka irooniline, skeptiline, tundeline, filosofeeriv, prohvetlik. Igal juhul tuleb säilitada oma nägu, st valida üks eelpool nimetatutest. 5
AAPO ILVES Mardo Kööp Ivar Levin MISSUGUNE NÄEB VÄLJA AAPO ILVES? AAPO ILVESE SÕNAD LAULUDELE Neiõkõsõ Jäääär Tanel Padar & The Sun Nexus Meie mees Ott Lepland Shanon Singer vinger MIDAGI AAPO ILVESE KOHTA Sündis 20. oktoobril 1970 Räpinas. On luuletaja, prosaist, näite- ning ajakirjanik, kunstnik ja muusik. Kirjutab eesti, võru ja setu keeles. Ta on Eesti Autorite Ühingu ja Eesti Kirjanike Liidu liige. On võitnud mitmeid auhindu. AAPO ILVESE LOOMINGUST Luulekogud: 1. No Vot! 2. Üks pedajas 3. Isa sokk on ufonaut .Tsitaat Aapo ilvese loomungust: 1. EMAL ON NIIIIIIII PIKAD JUUKSED, MIS NÕUAVAD VAEVA JA AEGA. ISAL ON NIIIIIIII PIKAD JUHTMED, ET UNUSTAB MU LASTEAEDA. TÄNAME KUULAMAST Lähte 2014
GEORGE SAND (1804 - 1876) Deivid Armulik 11. Klass George Sand Amantine-Lucile- Aurore Dupin 1. Juuli 1804 8. Juuni 1876 Prantsuse kirjanik Maurice Dupin Sophie-Victoire Delaborde Looming Novellid Näidendid “Consuelo” (1842) “Gabriel” (1839) “La Petite Fadette” (1849) “Claudie” (1851) “Indiana” (1832) “Le Pressoir” (1853) “La Mare Au Diable” (1846) “The Paving Stone” (1862) “A Winter in Majorca” (1842) “Le Mariage de Victorine” (1851) Tähtsus Müstiline naine Skandaalsed teooriad Ilukirjandus, Victor Hugo Mitmeküglne Tsitaat “On ainult üks õnn elus, armastada ja olla armastatud.” – George Sand Avastused 1.) Kandis meeste riideid avalikult 2.) Suitsetas avalikult 3.) Abikaasa, Prantsuse sõjaväes leitn...
Nana tahatis puhkust ja läks koos oma poja Louisetiga sinna. Seal samas oli ka Georgi ema maja. Ja nad hakkasid seal kohtuma. Nad armusid teinetesse. Georgi ema oli vastu, et ta Nanaga kohtus aga siiski jätkas George Nana juures käimist. Õhtul mil ta sai kirja teatrist, kus Bordevana soovitas tal puhkust võtta, sai Nanale selgeks, et Georges on liiga noor ja ta tundis sellepärast hingepiina. Ta otsustas pöörduda jälle õigele teele ja võtta omale vanem mees. TSITAAT: Elu tuleb tõsiselt võtta, eks ? Armastus ei vii kuskile. Järgmisel päeval sõitis ta tagasi linna. Steiner oli nana ammu maha jätnud ja Nanal algas suhe Fontaniga. Alguses oli neil kõik tore ja õnnelik, kuid hiljem hakkas Fontan Nanaga jõhkralt käituma. Nana püüdis igati olla mehele meelejärgi. Tegi kõik, kuidas mees soovis. Nana pidi pöörduma jälle tagasi tänava tööle, et ennast ära toita, sest mees võttis kõik nende ühise raha endale
kirjutamine, loengute pidamine, lõunastamine, jalutamine kõigil oli oma kindel aeg ja naabrid teadsid päris täpselt, et kell on pool neli, kui Immaanuel Kant oma halli pihtkuuega, hispaania roost kepp käes, oma maja uksest välja astus ja väikese pärnade allee poole jalutas. ... Kaheksa korda jalutas ta seal edasi-tagasi, igal aastaajal." Kuigi ta hindas head seltskonda ja võõrustas tihti lõunalauas külalisi, jäi ta elu lõpuni üksikuks. Tsitaat: ,,Siis, kui ma oleksin vajanud naist, ei olnud ma võimeline teda toitma; aga siis, kui ma olin võimeline teda toitma, ei vajanud ma teda enam." Kant suri oma kodulinnas 1804. aastal, tema hauamonumendile on kirjutatud read: "Kaks asja täidavad ikka ja jälle mu meele imetluse ja aukartusega, üha sagedamini ja tungivamalt pöördub mu mõte nende juurde tagasi: tähistaevas minu pea kohal ja kõlblusseadus mu sees". Tähtsamad tööd 1755 Üldine looduslugu ja taeva teooria.
Näidendid 1898 "Marmorkuulid" 1991 "Demokraatia" Luule 1980 "Kõne osa" Luuletsüklid "Anno Domini" 1988"Uraaniale: valitud poeemid" poeem "Iisak ja Aabram" Esseed 1986 "Täiel määral mitte keegi" 1996 "Koguja rõõm" Välja saatmine 1972. aastal "Sotsiaalne parasiitlus" Üle 100 luuletuse ja 4 poeemi Läänes: "maailmakuulus luuletaja" Vaimne katsumus. Tsitaat "Kemmerg ei erine Pärsiast kuigi palju" Tunnustused 1986 Oxfordi Ülikooli audoktor 1987 Nobeli kirjanduspreemia Aitäh! Aeg küsimusteks Allikad: XX sajandi vene kirjandus (Kalamees, Lens) http://en.wikipedia.org/wiki/Joseph_Brodsky http://nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureat http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised? id=14765&sess_admin=b132734a7b202ab24a effc1b3718efbc
lugemine, kodust ära minemine · Tegevus algab sellest, kui Ann leiab enda ema päeviku Tegelased · Ann Kees 14-aastane, heledapäine, sõbralik, solvub kergesti, perekond ema ja kasuisa · Kõrvaltegelased : - Kätlin - Rita - Timo - Villem Huvitav ja üllatav · Ann ei suutnud uskuda, et ta ema oli talle kõik need aastad valetanud · Anni ema teadis koguaeg, kus Ann on · Sõnavara vahepeal ropp aga mitte koguaeg · Tsitaat Villem ütles Annile : "Miks sa arvad ,et on liiga hilja? Hilja on siis, kui suu mulda täis. Ja kas sa arvad, et ilma selle hullumajata siin oleksid sa üldse hakanud mõtlema nii nagu praegu? Juhuseid pole olemas. Maailm on väga loogiline paik." Hinnang · Raamat algas huvitavalt ja raamatul oli õnnelik lõpp · Soovitame seda raamatut lugeda noortel Raamat TÄNAME TÄHELEPANU EEST!
("Tragöödiad ja lüüriline vahemäng") 1824. aastal naasis Göttingeni ... 1827: lüürikakogu "Buch der Lieder" "Lauluraamat" - väga kuulus 1831: Kolis elama Pariisi 1833 ja 1835: Keelati Heine teosed Saksamaal - otsus Frankfurdi Liidupäeval Pariisis kirjutas mitmeid esseesid, luuletusi, proosat ja poliitilisi artikleid 1840: valmisid Heine suured värsseeposed "Atta Troll" ja "Deutschland. Ein Wintermärche" Tsitaat Maailm näib noore kaunitari või vana nõiana, sõltuvalt sellest, milliste prillidega teda vaadata. Huvitav Kirjamarkidel Mälestuskivi Brockenil kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Heinrich_Heine#T sitaadid_Heine_kohta http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/heinri ch_heine http://www.britannica.com/EBchecked/topic/25 9683/Heinrich-Heine
Naistelaagrid toimuvad ,,Tule ja tunneta end osakesena loodusest. Kosuta oma meeli ning naudi puhkust rahulikus looduses."Kui on jutumärgid ja see on tsitaat, peaks olema all nimi, kelle tsitaadiga on tegu v pole jutukaid vaja KAVA Saabumine pühapäeva õhtul kell 19.00. Tutvumine, ergutame meeli (inimesel on mitmeid meeli) ja keha ürditeega Jalutame looduses ning korjame materjali eesmärgiga valmistada endale energiavaip Lõkkeõhtu - valmistame nõgesekotlette Esmaspäev Hommikusöök - üks sõna tervislik puder või röstitud helbed, lisaks ürditee/ kohv.
ideega ning selle juurde kuuluva melanhoolia,tundelisus ja igatsusega . Sonett Petrarca tegi soneti tuntuks peale Dante . Klassikalne , nn itaalia ehk Petrarca sonett koosneb kahest ühiste riimidega nelikvärsist ning kahest veidi vabama riimistusega värsikolmikust . Klassikaliselt sonetilt nõuti kõlavat,selget ja sünonüümirikast keelt. Ülesehitus pidi väljendama tervilikku mõtet . Tehniliselt range ja eeldab mõttetihedust. Petrarca tsitaat : Ma ei eita, et inimelu hädad on suured ja loendamatud, kui me aga pöörame tähelepanu elu teisele küljele, siis näeme paljut, mis teeb elu õnnelikuks ning meeldivaks. Maal Maal pärineb Andrea di Bartolo di Bargilla (u 14231457) tsüklist "Kuulsad mehed ja naised", u 1450.
Infoallikana kasutatava teksti lugemine, mõistmine ning edastamine omas sõnastuses. Kirjalike allikate kasutamiseks peamine võte. Refereerimisel ei pea ära kasutama kogu teksti, kuid allikas öeldut tuleb edasi anda sisuliste väärtõlgendusteta. Rfereerimine on peamine viis allikmaterjali kasutamiseks. (Suuliste allikate korral kasutatakse terminit: parafraseerimine e. ümbersõnastamine) Tsiteerimine: Infoallikast leitud materjali sõna-sõnaline esitus. Autoritekstist eristatakse tsitaat jutumärkide abil. Tsitaadina ei esitata suuremahulist materjali vaid kõige iseloomulikumad seisukohad, faktid, väited, või ütlused. Seega: tsiteerida on otstarbekas vaid väikeses mahus üks lause kuni üks lõik. Viitamine Nii refereeritud teksti kui ka tsitaadi juures tuleb korrektselt viidata päritoluallikale. Kui viiteid ei lisata, on tegemist "varastatud" tekstiga ehk plagiaadiga! Kasutada võib nii tekstisisest viitamist (viites sisaldub autor, allika ilmumise aastaarv)
Tiina- libahunt või mitte? August Kitzbergi tragöödia ,,Libahunt" on olnud aluseks mitmetele näidenditele ja muusikalidele. Minu arvates on selle jätkuva kuulsuse põhjuseks süzee aegumatus, rahvale tuttav aeg ning huvitavad ja isikupärased karakterid eesotsas Tiinaga. Ei saa ka mainimata jätta, et autori teosed on väga tõetruud, põhinedes kohati isegi tõsielul, nagu seda on ,,Kauka jumal", mis kajastab Räätsa talu elanike heitlust võimu ja rahaga. Tollal pidasid külainimesed omaks neid, kes nägid välja nagu nemad ise- heledate juuste, kahvatu naha, helesiniste silmade ning aeglase verega inimesi. Suhtuti võõristavalt isikutesse, kes julgesid teistest erineda või tavapärastele käitumisnormidele vastu hakata ning Tiina tegi ja oli kõike seda, mida tollane ühiskond taunis. Ta ei olnud tavaline heledapäine eestlane, vaid tumedama verega ja pigem väljapoole elav kindlate põhimõtetega vabadust ihkav tüdruk,...
ületa 1/10 töö põhiosa mahust) töö sisust ülevaade ja tuuakse välja, mida töö teostajale andis. Sissejuhatus ja kokkuvõte peavad olema esitatud nii, et kõrvalseisja saaks neid lugedes ülevaate töö probleemidest, üldisest käigust ja tulemustest ilma põhiteksti lugemata. KASUTATUD KIRJANDUS Teema eduka lahendamise eelduseks on võimalikult täielik ülevaade kasutatud kirjandusest. Tsiteerimisel esitatakse tsitaat sõnasõnaliselt vastavuses autori tekstiga. Tsitaat pannakse jutumärkidesse või esitatakse kaldkirjas, väljajäetavad sõnad asendatakse mõttepunktidega (/..../). Tsitaadi lõppu lisatakse viide originaalile, mis paigutatakse ümarsulgudesse (autori perenimi, teose ilmumise aasta ja lehekülje number, mis eraldatakse aastast kooloniga). Näiteks: (Kiik 1991:35). Ka muu kirjandusest võetu viidatakse taoliselt. Eeltoodud kujul on tegemist lause viitamisega, punkt on lõpus. Kui viide on kujul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
