Pärast raamatukogu põlengut õpitakse 9saj ekr savi põletama. 7saj ekr algab uusbabüloonia ajajäürk, Nebukadnetsar 2 ajal Istari värav ja Semiramise rippaiad, mis tehti oma noorele nmaisele meelehea tegemiseks,see on ka maailmaimede hulka loetud.Hoonete sisemuse kaunistamiseks palju reljeefe kasutati, peamiselt kujutati sõjapidamist ja loomadele jahi pidamist.Tuntuim rajatis Paabeli torn, 91m kõrgune mardukile rajatud tsikuraat. Mesopotaamia usundi põhisõnum oli, et inimene elab edasi oma lastes. Lähgedasi ei maetud kaugele vaid oma koduhoovi. Uusbabüloonlaste kõrgkultuurile tegi lõpu pärslaste kallaletung 6 saj ekr Vana.egiptuse kunst Ühtne egiptuse riik tekkis 2800 a ekr seda valitses piiramatu võimuga, maapealseks jumalaks peetav vaarao. Egiptuses usuti, et inimese hing elab pärast surma edasi ja tuleb kunagi oma
Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 Sügis 2008. a TERMINID MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST aatrium (ld. átrium < ater must, pime) vanaroomas tubadega ümbritsetud elamu pearuum suure valgusavaga laes (=compluvium); selle all põrandas bassein vihmavee jaoks (=impluvium). Kaasajal nimetatakse aatriumiks ka ruumidega ümbritsetud sisehoovi. agoraa peaväljak Kreeka linnas. Ka rahvakoosolek vana aja Kreekas; väljak, turuplats. allee regulaarsetest puuderidadest või hekkidest ääristatud aiatee, tee või pargitee, ka puiestee maastikus. Selle algeid võib oletatavasti seostada jahilkäikudega - ratsa läbi tiheda metsa tulles raiuti endale tee läbi metsa. Akadeemia (kr. akademeia), Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, idealistliku filo...
Ajaloo arvestus Ajaloo põhiperioodid · Mõiste o Esiajalugu ajalooperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad o Ajalooline aeg alates tsivilisatsioonide, eriti kirja tekkimisest (säilimisest) · Mille järgi periodiseerida? o poliitilised sündmused o muutused ühiskonnas o muutused majanduses o Ideede areng, kultuurilised muutused o peamised tööriistade ja tarbeesemete materjalid jne · Põhiperioodid Umbes 5 miljonit aastat tagasi-3000 aastat tagasi. o ESIAEG Esimeste inimeste ilmumisest kuni esimeste kõrgkultuuride kujunemiseni. Umbes 3000 a. eKr.476 a. pKr, kirja leiutamisest o VANAAEG Rooma riigi languseni. o KESKAEG 476....
4000-1800.a eKr · 1800.a eKr sumeri rahvus kaob seguneb akadlastega · Sumerite suuremad linnad kaevati välja 1920.aastatel (Ur 1922.a) · Sumerid elasid eelkõige Lõuna-Mesopotaamias · Kesk-Mesopotaamias asus näiteks sumerite linn Lagas · Kultuur on tekkinud seoses niisutuspõllundusega · Sumerid võtsid esimestena kasutusele kiilkirja: kirjutati savitahvlitele pilliroopulgaga · Sumerite suuremad ehitised on tsikuraadid · Tsikuraat torntempel, üksteise peal asuvad kitsenevad platvormid, tavaliselt 50-60 m kõrge · Tsikuraat oli jumala eluase, preestrid seal ei elanud · Tsikuraate on ehitanud ka teised rahvad hiljem · Tsikuraadid tuletavad meelde hilisemaid Egiptuse astmikpüramiide · Hauakambreid ei ehitatud hauatagust elu ei usutud · Sumeri-akadi ajastu skulptuur jääb Egiptuse skulptuurist tugevasti maha · Ei tuntud hästi anatoomiat ebaloomulikud kehaosad
KULTUURILUGU TEKSTIDES 1. Sumeri ja Vana- Egiptuse kultuuride võrdlus. Saranused: · Kirja olemasolu (u 4 tuh a eKr) - Sumeris kiilkiri, Egiptuse piltkiri e hieroglüüfid · Geograafiline asend- jõgede lähedus, taimekultuuride kasvatime üleujutatud kallastel · Surnute kultus- arusaam, et ekisteerib teispoolsus · Suured sakraalehitised- Sumeris tsikuraat e astmikpüramiid, Egiptuse templitel palju sambaid, suured massiivsed jumalakujud · Usk kõikvõimsasse jumalasse · Oma mütoloogia Erinevused: · Sumer ei olnud geograafiliselt nii soodsal kohal, avatud vaenlastele · Tigris ja Eufra ei olnud laevatavad 2. Sumeri eepos ,, Gilgames" Akkadikeelne eepos. Esimene kirjapanek u 2100 eKr. Tegevus toimub IV- III at piiril eKr. Koosneb 12-st tahvlist. I tahvel- Gilgamesi tutvustus
Kunstiajalugu Arhitektuur Arhitektuur jaguneb:Saraalarhitektuur- usuga seotud. Profaanargitektuur- ilmalik Skulptuur kuju (voolitakse ja raiutakse) Skulptuur on kas plastika või raidkunst Relieef on nagu pilt, mida saab vaadata, vaid ühest küljest. Maalikunst seinamaal ja tahvelmaal Graafika- piltide trükkimine Trükipressiga tehti esimesena mängukaardid(pole kindel)pühad pildid kaa. sügavtrükk- trükitakse nii kaua kuni plaat ära kulub. Kuntsnik ise ei trüki tööd, trükkar trükib. Kõrgtrükk- mae i saanud aru nagu Lametrükk plaat ja siis peal on värv, öö ok Võltsing Võlvivad:D Mesopotaamia kultuur: Sumeri-akadi kunst umbes 4000-1830 eKr. Tegeleti põllumajandusega. Kivi ei leidunud. Leidus savi ja pilliroogu. Tähtede kultusega on seotud seitme päevane nädal. Peajumal on Tammuz.(surev ja uuesti sündinud jumal) Vana-Papüloonia kunst 1830-1518 eKr. Assüüria kunst 15...
Mesopotaamia oli kvaasilinnriiklike põlluharimisasulatega asustatud. 4. aastatuhat on mitmete tehnoloogiliste muutuste aeg purjelaev (paat tegelikult), künnipõllundus, ulatuslikud irrigatsioonisüsteemid, ratas (leitud nii Mesopotaamiast, Põhja-Kaukaasiast, Poolast), kedrakeraamika (4. aastatuhande keskpaigas). Mesopotaamia 4. aastatuhendel II poolel oli Uruki linna keskmeks kujunenud kaksiktemplikompleks E-Anna e. Inanna tempel (taevajumalanna) ja Ani (taevajumal) tsikuraat. Sellest kompleksist on leitud esimesed nö tsivilisatsiooni märgid, protokiilkirjas aruanded. Tekste on kahte tüüpi silinderpitsatid (majandustegevuste saaduste kogumise kontrolli vahendid, seega tempel oli nö koguv institutsioon ning majandus oli templimajandus. Kui suurt osa elanikest templimajandus hõlmas, seda kindlalt ei tea) ja ametite loendid (seega oli juba sel ajal teatud hierarhiline templiadministratsioon). Eanna
–1830. a eKr Vanababüloonia kultuur 1830.–1518. a eKr Assüüria kultuur 1500.–605. a eKr Uusbabüloonia kultuur 600.–539. a eKr Mesopotaamias võtsid üksteise järel tekkinud riigid kõige varasematest aegadest üle usundi, kirja, ehitustehnika ja ehitustüübid. Suurt tähelepanu pöörati niisutuskanalite võrgule, mille korrastamisest pidi osa võtma kogu elanikkond (sümboolselt isegi valitsejad). Ehitustüübid: tsikuraat, palee-ehitised, kindlustusehitised. Ehitusmaterjalid: tampsavi, toortellis, põletatud tellis, asfalt. Puit (põhiliselt sisseveetud). Ehitustehnika: Kaar ja võlv. Tellisseinad lubimördil. Ajastu ehitusmälestisi: Uri tsikuraat 3. at eKr Sargon II palee Horsabadis 8. saj eKr Ištari värav ja protsessioonitee Babülonis 6. saj eKr Semiramise rippaiad 6. saj eKr
ainuvalitseja ülistamine. · Kuningas Hammurapi ajal mesopotaamia tähtsaim kultuurikeskus babülon. · Mesopotaamia ehituskunsti suurimad saavutused templid, valitsetajate lossid ja linnakindlustused. Ehitati savitellistest (osa põletatud, enamus päikse käes kuivatatud ei olnud ilmastikuoludele vastavad, sp pole säilinud) · Leitati kaared ja võlvid, kasutati väravate ja keldrite ehitamisel. · Mesopotaamias olid templikompleksid - tähtsaim osa tsikuraat (kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole, ülemisel tasandil pikk ja kitsas tempel jumalakujuga, selleni viis käänakutega tee) · Kujutavas kunstis juhtiv ala skulptuur enamasti reljeefid ja kujud, loodi ka reljeeftahvleid- teele ja vabafiguure. · Mesopotaamia mütoloogias austati palju jumalaid, igal linnriigil oli oma jumal, keda asendas kohalik valitseja. Jumalaid kujutati vahel inimestena, eriti suur tähelepanu
· Arhitektuur o Seal ei leidu kivi, ei saa seega kivist midagi teha, kuid teevad savist telliseid, algul põletamata savist, kuid juba sumerid hakkavad põletama, saadi väga tugev materjal, savi põletamiseks 600-1000, glasuuriga rohkem, seda tunti juba siis, kuid sideainet ei tundnud, uste ja akende jaoks ostsid kivi, hiljem võlvid, mis seisid ilma sideaineta(?!?!?!), roomlased võtsid selle tehnika hiljem üle; o Tsikuraat torntempel ehitati põletatud tellistest torntempleid, mille terrassid olid omavahel treppidega ühendatud, hakati kaunistama, säilinud on palju pitsatkive ja silinderpitsateid, neid valmistati marmorist ja vääriskividest, mille pinda süvendati negatiivne kujutis, savisse vajutades tekkis reljeefne kujutis, niimoodi süvendasid kivisse ka kiilkirja ja kirjutati savitahvlitele, mis põletati, babüloonlastelt ka kirjanduslik pärand, neilt ka esimene eepos Gilgames;
fantastilisi loomi, aga ka lõvisid ja härgi. istari värav kaevati välja ja originaal on berlinis. babüloni peatänav algas istarist ja oli 5 km pikk. samuti kaunistatud värvilisest glasuurist plaatidega. Kunngaloss kahjuks säilunud pole kuid väline kaitsemüür on üsna hästi säilunud. Piiblis on mainitud paabeli torni , mida babüloonlased üritasid ehitada ja jumal olevat loonud selle taksitamiseks eri keeled. selline tsikuraat on tõesti olemas olnud, see oli marduki tsikuraat, mis oli 90m kõrge, säilunud on vaid tsikuraadi alus. midagi pole säilund semiramise rippaedadest, mida on otsitud. see oli kingitus ühele babüloni kuningannale. rippaedu võis kahte moodi ehitada ja mitut viisi on ka neid kirjeldatud. Riik varises ootamatult ja häbiväärselt kokku, sest babülon linna väravad avatakse pärslastele. ahaialastele järgnevad järgnevad hõimud kes kõrgkultuuri hävitavad: doorlased, kelle poolt rajatud riigid tekivad _ _ . nele järgnevad 10
segas ära ehitajate keeled, nii et need ühel päeval järsku enam omavahel kõnelda ei saanud, läksid laiali ning jätsid torniehituse pooleli. Legendi Paabeli tornist on seostatud mitme ajaloolise ehitisega. Kõige sagedamini peetakse selle aluseks Babüloni tsikuraati nimega Etemenanki, mis oli algselt rajatud oletatavasti 2. aastatuhandel eKr. Aegade jooksul on Etemenankit korduvalt purustatud ja jälle üles ehitatud. Hilisemate kirjelduste järgi (seda on maininud ka Herodotos) oli tsikuraat seitsmekorruseline. Välistrepid viisid selle tippu, kus paiknes tempel, milles elas Babüloonia peajumal Marduk. Tellistest ehitatud hoone oli 91 meetrit kõrge ning selle põhi oli ristkülikukujuline. Seda on nimetatud maailmaimeks, ehkki Vana-Kreekast pärit seitsme maailmaime loendites seda tavaliselt ei mainita. On võimalik, et Assüüria vallutuse järel Babüloni küüditatud heebrealased võtsid Etemenanki taastamisest osa
esindaja (aga mitte jumal ise!). Kõik Mesopotaamia suurriigid on tekkinud vallutuste teel, aga ei saavutanud Egiptusele omast ranget tsentraliseeritust. Põhiline osa elanikkonnast elas maal, ometi oli Mesopotaamia linna tsivilisatsioon. Mesopotaamias elanud rahvad ja eksisteerinud riigid: 1. Sumerid (u 3000-2334 a eKr). Sumeri linnriigid (Ur, Uruk, Kis) linnad koos neid ümbritsevate maa-aladega. Linna keskel asus astmeline tempel tsikuraat. Sumerid rajasid Mesopotaamia tsivilisatasiooni, kuid nende päritolu ei ole teada. Nad tegelesid põllumajandusega, selleks kuivendasid alamjooksu soid. Sumerite kiri kiilkiri on vanim teadaolev. Sumerid olid ka suured leiutajad. Nende arvele võib kanda ratta, veoki, potikederi, niisutuskanalid, adra. Olid suured linnade ehitajad, nende ajast on teada ka esimesed koolid ja seadused. Riiki valitseb kuningas. Ühiskonnas veel preestrid ja vabad kogukondlased. 2. Semiidid
Mausolose auks tuli panegüürikat looma arvukalt õilsaid, oma ande ja kõneosavuse poolest tuntud mehi: Theopompos, Theodektes, Naukrates ja isegi Isokrates...Ja nii kaua, kui tal oli elu, elas ta kurbuses, ja kurbus viis ta ka hauda." Mausolos oli oma aja kohta isiksus, kuigi meile paistab, et ta suurim töö oli endale monumendi püstitamine. Ta üllatas kõigepealt oma arhitektuuriliste ideedega. Neis oleks nagu ühinenud püramiid, tsikuraat ja kreeka tempel, väljendades seega Halikarnassose kui dooria-joonia linna asendit Kreeka, Mesopotaamia ja Egiptuse piiril. Maisolos aga suri juba ehitustööde algusjärgus ja mausoleumi väljaehituse võttis oma südameasjaks tema leinav lesk. Mausoleum oli mõeldud valitseja hauakambriks, aga ka templiks, kus talle pärast surma pidi austusavaldusi osutama. Kaasaegseid vaimustas mausoleumi suurus ja selle
Püramiidide rajamine Egiptuses seotud surnutekultusega. Surm ei tähenda nende jaoks elu lõppu vaid selle jätkumist teisel kujul. Kogu surmaga seotud kombestiku põhieesmärgiks oli inimese mina säilitamine. Vähe teada sünni ja pulma kombestikust. 1kohal surm. Usk kõikvõimsasse jumalasse: Jumalad kesksel kohal, sekkuvad aktiivselt inimeste tegevusse. Igale valdkonnale oma jumal nn. tuulejumal, allilmajumal. Sakraalehitised: Sumeris tsikuraat e. astmikpüramiid (tee jumalani), Savist ja asfaldist, pilliroost plokkidest. Selle kallal töötati lakkamatult, ei saanud kunagi valmis. Egiptuse templitel palju sambaid, suured massiivsed jumalakujud. Püramiid-graniitkivist plokkidest. Ehitati otsast lõpuni valmis, korraga alatiseks. Oma mütoloogia. Mõlemas regioonis arenes välja kõrge inseneri idee, mõeldi välja veejuhtimissüsteem, suured ehitised. Erinevused: geopoliitiline erinevus: Niiluse
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
Ajaloo mõisted aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid...
Ajalugu I Kursus Vanaaeg 2.Peatükk .Tsivilisatsiooni tekkimine 1.Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja võimalikud põhjused? Enam ei tegelnud tööjõulised liikmed toidu hankimisega. Kujunes välja ühiskondlik tööjaotus, mille järgi osad inimesed tegid põlluharimise või karjakasvatuse asemel käsi- või kirjatööd, juhtisid riiki, pidasid ühendust jumalatega jne. Selleks oli vaja aga toota toiduks tarvilikku rohkem ,kui otsesed tootjad ise vajasid. Niisuguse ülejäägi tekkeks piisava tööviljakuse saavutas inimkond ilmselt põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku ning metallist tööriistade kasutuselevõtuga. Viljelusmajandust ja metallitöötlemist võib pidada tsivilisatsiooni tekke ühtedeks peamisteks eeldusteks. Tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe põhjusega. Mitme soodsa teguri kokkulangemine võis anda otsustava touke inimühiskonna arenguks suurema korraldatuse poole ning viia tsivilisatsiooni ja riigi tekkele. Tekke p...
Ajalugu I Kursus Vanaaeg 2.Peatükk .Tsivilisatsiooni tekkimine 1.Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja võimalikud põhjused? Enam ei tegelnud tööjõulised liikmed toidu hankimisega. Kujunes välja ühiskondlik tööjaotus, mille järgi osad inimesed tegid põlluharimise või karjakasvatuse asemel käsi- või kirjatööd, juhtisid riiki, pidasid ühendust jumalatega jne. Selleks oli vaja aga toota toiduks tarvilikku rohkem ,kui otsesed tootjad ise vajasid. Niisuguse ülejäägi tekkeks piisava tööviljakuse saavutas inimkond ilmselt põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku ning metallist tööriistade kasutuselevõtuga. Viljelusmajandust ja metallitöötlemist võib pidada tsivilisatsiooni tekke ühtedeks peamisteks eeldusteks. Tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe põhjusega. Mitme soodsa teguri kokkulangemine võis anda otsustava touke inimühiskonna arenguks suurema korraldatuse poole ning viia tsivilisatsiooni ja riigi tekkele. Tekke p...
mujal kasutamisest. Sai alguse ka külvipõllundus. See tõi kaasa 5 at suurte asulate tekke, kus olid ka kesksed suured hooned. Eridu on olulisemaid sumeri linnriike. Seal oli keskne Enki tempel, u 4000 e.m.a. Astmiktempel ilmselt, aga leitud vaid vundament. Samal aastal kerkis ka Uruk. Sellest kujunes 3500 suuur linn ja aina kasvas 500 aastat. Kihistusi palju. Elanikkond ulatus hinnanguliselt oma hiilgeaegatel kümnetesse tuhandetesse. Selle keskmes oli templikompleks. Tsikuraat, pühendatud taevajumalale An ja taevajumalannale Eanna (Innana). Sealt pärinevad ka varajased kirjalikud tekstid. Seal oli ametnikuloendid ja silinderpitserid (veerev savipitser, pitseeriti anumaid igast stseenidega). Tempel oli ühelt poolt bürokraatlik ametnikkond ja salvestas templisse veetavat kraami. Protokiilkiri, kiilkirja eellane. Leitud ka viiteid vägivallale (jahi ja sõjastseenid, andamitoomine), piltidel habemik, vb valitseja. Sealt templist on leitud alabastervaas, Warka vaas
võimaluse selles linnas elada kus see oli juhtunud Jumal elas templis maapealne residents Jumalate kuju, mille ees ohverdati ei olnud ns kaunistus, vaid reaalne meedium, mille kaudu said inimene ja jumal suhelda Ohverdamist mõisteti jumala toitmisena Tseremoonia viisid läbi preestrid neid oli erinevaid astmeid ja järke Tsikuraat levinuim kultusehitise tüüp 1teise peale laotud platvormidest ehitis, kuhu üles lähevad trepid Kujutas müütilist maailma mäge Ka tsikuraat oli vahendaja inimeste ja jumalate vahel Inimesed said astmetelt minna üles jumalatele lähemale, jumalad said tulla mööda astmeid alla inimestele lähematele Esimesi hakkasid püstitama sumerid Lambaid ohverdati, maks ennustusvahend Pazuzu kuulsaim deemon, deemonite pealik/kuningas, tema kujutisi palju säilinud Soetati majja, sest arvati, et kui kujutis on majas, siis ta ise ei tule Erinevalt Egiptuse religioonist huvitas mesopotaamia religiooni vaid siinpoolsus.
Uri III dünastia 2112 2004 Urnammu (2112 2095), Utukhegali vend ja algselt Uri asevalitseja, kukutas Utukhegali võimult ja ühendas suure osa Sumerist Uri võimu alla. Erinevalt semiitlikust Akadist oli Ur III dünastia ajal Sumeri riik riigikeeleks sai taas sumeri keel ja kogu periood tähistab sumeri kultuuri viimast hiilgeaega. Urnammu edendas suurejoonelist ehitustegevust, mille silmapaistvaim tulemus oli Uri tsikuraat. Uri III dünastia tähistas valitseja absoluutse võimu ja tema jumalikustamise tippu Mesopotaamia ajaloos. See ilmnes eriti Urnammu järglase Sulgi valitsusajal (2094 2047). Majanduses oli väga suur riikliku sektori osa (see hõlmas valitseja ja talle alluvaid templite valdusi). Anti välja esimene teadaolev terviklik sumeri seadustekogu (pole selge, kas Urnammu või Sulgi poolt). Riik oli mõnda aega küllalt stabiilne, kuid selle lõpuperioodil kujunes teravaks konflikt Elamiga.
nimetatakse savikultuuriks. Savist olid elamud ja nõud, savitahvleid kasutati kirjutusmaterjalina, savist vooliti skulptuurid. Mütoloogiagi tugines savile ( jumal olevat voolinud esimese inimese savist ja puhunud talle elu sisse ). Teiseks rikkalikult ( küll vähem kui savi ) esinevaks maapõuevaraks oli looduslik asfalt, mille rakendusalasid oli nii arhitektuuris kui ka kujutavas kunstis. Mesopotaamia alade tuntuim ehitistüüp on astmiktorn - tsikuraat. See moodustus üksteise peale ehitatud massiivsetest seest täis tüvipüramiididest, mille astmetele viisid kaldtrepid. Astmed võisid olla haljastatud. Viimasel astmel paiknevas templis oli jumala eluase, seda kasutati ka usuliste toimingute tarvis.Tsikuraadil oli alati paaritu arv astmeid ( 3-5-7 ) , need olid liigendatud liseenidega ning olid kõik erineva värvi ning kõrgusega. Tsikuraadi kõrguseks oli tavaliselt 30 - 40 meetrit. See mäena
Ta asus Eufrati ja Tigrise vahel. Loodusvaradelt on maa vaene. Leidus vaid savi ja pilliroogu. Mesopotaamia oli välismaailmale avatud. Sumerid Nende keeleline kuuluvus ja päritolu on teadmata. Nad rajasid suuri asulaid ja asutasid piltkirja. Nad võtsid kasutusele ratta. Tsivilisatsioonini jõuti 4 aastatuhande lõpus e.Kr. Nad võtsid kasutusele kiilkirja. Iga tähtsam linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi. Igal riigil oli oma kaitsejumal, kellele pühendatud astmiktempel ehk tsikuraat asus linna keskel. Templitele ja preestritele kuulusid suured maavaldused, kus töötasid teenrid ja orjad. Osa maast renditi talupoegadele. Kuningas oli sõjapealik ja kõrgeim kohtumõistja. Vabad kodanikud moodustasid sõjaväe ja neil oli õigus rahva koosolekul riigivalitsemist puudutavates küsimustes kaasa rääkida. Semiidid ja Mesopotaamia pärast Sumereid Mesopotaamia põhja osas elanud Semiidid võtsid üle Sumerite kultuuri ja kiilkirja. Sumerikeel tõrjuti kõrvale
Monotüüpia pildilt paberile trükkimine. Graafilisi töid eksponeeritakse klaasi all. Number 27/100 tähendab, et 27. töö 100 st. Mesopotaamia kultuur Üks vanimaid kultuure. 1. Sumeri, akkadi kunst 4000 1830 eKr 2. Vana Babüloonia kunst 1830 1518 eKr 3. Assüüria kunst 1500 605 eKr 4. Uus Babüloonia 625 -539 eKr Mesopotaamias polnud kivi ja nad pidid ehitama savitellistest. Alguses ei põletatud neid. Ehitavad kultushooneid, templeid tsikuraat. (joonis vihikus) Savi muutub põletades kiviks. Õpitakse võlvima (joonis vihikus). Tuntakse juba klaasi. Tundsid glasuure. Telliseid põletatakse, siis glasuuritakse ja siis uuesti põletatakse kõrgemal kraadil (u. 1300 o ). Vanim kunstiteos on pitsatikivi (joonis vihikus). Veeretavad seda tellise peal reljeef. Tunti astronoomiat, astroloogiat, meditsiini, matemaatikat. Tähtedekultus 7 päevane nädal päevad pühendatud päikesele, kuule ja 5 planeedile.
Umbes 5000 aastat tagasi Lähis-Idas, Indias ja Hiinas kujunesid riigid, kus valitseti religiooni abil, ehitati kanalid ja veehoidlad, arenes tööjaotus, tekkis kiri, hakkasid tegutsema elukutselised kunstnikud. Tigrise ja Eufrati jõe vahel, Mesopotaamias, arenenud ühiskonnas elasid sumerid ja akaadid. Hakati kasutama kiilkirja ja ehitati templeid, valitsejatele losse ja linnakindlusi. Ehituslikud uuendused olid kaared ja võlvid. Templikompleksis oli kõige tähtsam pühamu ehk tsikuraat kõrge astmiktorn, mille tipus oleva jumala kujuga templi juurde viis eri astangutel erinevast kohast kulgev trepp. Skulptuurist leidub savitahvleid, kus kujutati tähtsaid sündmusi ja lihtsustatud kujusid. Palju on leitud keraamikat. Assüüria ja Uus-Babüloonia ehk Mesopotaamia kunst Assüürlased, kellel olid suurimad lossid, kuningate ülistamist kujutavad reljeefid, lõid loominimeste ja fantastiliste olevuste kujutisi, nt. tiibade ja inimese peaga härg. 612. a. e.m
KUNSTI TEKKIMISE TEOORIAD Kultuur on inimese eneseväljendus nii vaimses kui ainelises valdkonnas. Vaimne kultuur: kunst, muusika, teater, kirjandus, sport, haridus, teadus, film jne... Laiemas tähenduses kunst kõik, mis on inimese poolt loodud. Kitsamas tähenduses kunst arhitektuur ehk ehitus kunst, skulptuur, maalikunst, graafika (trükikunstist), tarbekunst Kunst tekkis umbes 30-40 tuhat aastat tagasi. Toimusid suurem muudatused (tekkisid): · Inimeste kooseluvorm (sugukond) · Rasside tekkimine · Keeleline areng, keelte eristumine ja tekkimine · Religiooni tekkimine · Kunst · Abstraktne ja praktiline mõtlemine Kunsti tekkimiseks on erinevad teooriad. · Religioossete tunnete väljendamine. · Tekkis vajadus ilus järele. · Tarbe esemed, tööriistade areng oli saake suurendanud nii palju, et mõni inimene võis jääda kunsti tegema. · Osadel inimestel on vajadus ennast loominguliselt väljendada. ÜRGÜHIS...
· geograafiline asetus (elukorraldust juhivad jõed, inimeste elu sõltub jõgedest, üleujutuste tagajärjel jääb jõe kallastele palju viljakat muda, mis aitab kasvatada erinevaid taimekultuure) · Mõlemal väga keeruline surnute kultus. Arusaam, et eksisteerib teispoolsus (parem, igavene), kuhu pääseb surma kaudu. Palju reegleid ja rituaale. Surnutega käiakse väga austavalt ümber. · Mõlemas kultuuris suured sakraalehitised (templid, püramiidid). Sumeris tsikuraat e astmikpüramiid (3st astmest koosnev). Egiptuse templites palju sambaid ning suured ja massiivsed jumalakujud. · Nii Sumeris kui Egiptuses teatud esteetiline kultuur. Töötasid välja arusaamad, mis on ilus, kaunis (kunst) ja mis on argimaailm. Sumerid kasutasid kunstis abstraktseid kujutisi. Kunst on seotud erinevate sümbolite loomisega. Egiptuse kunstis kujutati inimesi külgprofiilis, kuid õlad ja silmad otsevaates. Egiptuse kunst mõneti realistlikum.
põllumajandusega. Sumerid tulid arvatavasti 3500. eKr. On pakutud, et nad tulid Indiast, sest Indias tekib samuti kõrgkultuur Induse tsivilisatsioon. On teada, et Mesopotaamia oli selle piirkonnaga läbikäimises ka hilisemal ajal; neil kõrgkultuuridel on ühised jooned. Teise teooria kohaselt tulid sumerid Kesk-Aasia mägistelt aladelt (sest mäed mängivad pärimuses tähtsat rolli). Sumeritele iseloomulikem ehitisetüüp on tsikuraat, mis hüpoteesi kohaselt on kunstlikud mäed. Paljud rahvad austavad jumalaid mäetippudel, aga Mesopotaamia oli lauskmaa. Paljudes kultuurides on tuntud motiiv, mille kohaselt maailma keskpunktiks on mägi (soomeugri hõimude hulgas ka ilmapuu): Olympos. Sumerid leiutasid kiilkirja, mis desifreeriti XIX sajandil, selle oskajaid on ka Eestis. Sumeri keelt tuntakse tänapäeval hästi, kuid pole suudetud tõestada selle sugulust mõne teise keelega. Keelkondlik kuuluvus on lahtine
Ta asus Eufrati ja Tigrise vahel. Loodusvaradelt on maa vaene. Leidus vaid savi ja pilliroogu. Mesopotaamia oli välismaailmale avatud. Sumerid Nende keeleline kuuluvus ja päritolu on teadmata. Nad rajasid suuri asulaid ja asutasid piltkirja. Nad võtsid kasutusele ratta. Tsivilisatsioonini jõuti 4 aastatuhande lõpus e.Kr. Nad võtsid kasutusele kiilkirja. Iga tähtsam linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi. Igal riigil oli oma kaitsejumal, kellele pühendatud astmiktempel ehk tsikuraat asus linna keskel. Templitele ja preestritele kuulusid suured maavaldused, kus töötasid teenrid ja orjad. Osa maast renditi talupoegadele. Kuningas oli sõjapealik ja kõrgeim kohtumõistja. Vabad kodanikud moodustasid sõjaväe ja neil oli õigus rahva koosolekul riigivalitsemist puudutavates küsimustes kaasa rääkida. Semiidid ja Mesopotaamia pärast Sumereid Mesopotaamia põhja osas elanud Semiidid võtsid üle Sumerite kultuuri ja kiilkirja. Sumerikeel tõrjuti kõrvale.
Maailma usundid Religio (ld k) tuleneb: 1. Religare siduma 2. Religere tähelep. olema/hoolima Cicero: ,,Religioon on inimese kohustus austada jumalaid." (traktaat ,,De natura deorum") Ta kasutab sõna ,,kultus", kuid tänapäeval on kultus vaid nimetus teatud toimingutele. Religiones (pl), kuna roomlastel oli palju jumalaid. Religiosus/religiosa religioosne (nii inimeste kui paikade kohta) Superstitio ebausk, kuid pole samatähenduslik Rooma tähendusele; kasutati mitmete kultuste kohta, mida nad ei tahtnud aktsepteerida (kuigi Rooma oli tolerantne) Kristlikud autorid kasutasid religio mõistet vaid kristluse kohta. Idololaatria mittekristlikud usundid (iidolite austamine; superstitio) 15.-16.saj hakkasid mõisted muutuma. Sekt (ld k secta) rühmitus Widengren: ,,Religiooni olemus peitub jumala usus." Animism usk hingedesse (ka loomade) Totemism esivanemate kultuse erivorm (nad pole inimesed, v...
liigendas 800 torni. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid. Kaitseks suurvee vastu ehitati need kõrgetele alustele. Templite juurde kuulusid tsikuraadid nurklikud astmeliselt tõusvad ja ülespoole ahenevad tornid. Mesopotaamia suurimas linnas Babülonis asunud Marduki templi seitsme astanguga torn vapustas kaasaegseid oma tohutute mõõtmetega. Mälestuse tornist säilitas hilisem ristiusu legend Paabeli tornist. Kaasajani on osaliselt säilinud tsikuraat Uri linnas. Mesopotaamias sai tavaks , et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. See võis koosneda kuni paarisajast siseõuede ümber koondatud ruumist. Väljastpoolt vaadates oli palee massiivne akendeta telliskiviloss, mida piirasid sakilised müürid. Mõnes mõttes ennetasid mesopotaamlased teiste maade ehitajaid. Nad õppisid tegema kaari, samuti võlve kumeraid tellistest laotud lagesid suurte ruumide katmiseks, mille juures ei kasutatud ei
mõnele sajale. Riigi ja ühiskonna korraldus. Iga tähtsam sumeri linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi, mis hõlmas lisaks kesksele linnale ka ümbritsevat maapiirkonda. Linnriigid olid alatasa teineteisega sõjajalal ja seetõttu varasest ajast müüridega kaitstud. Igal linnriigil oli oma kaitsejumalus, kellele pühendatud tempel kõrgus linna südames. Tüüpiline oli ristkülikukujuline astmiktempel tsikuraat. Tempeli ja selle juurde kuuluv preesterkond etendasid olulist osa majanduslikus ning poliitilises elus. Templile kuulusid ulatuslikud maavaldused, mis olid osaliselt nende otseses kasutuses seda osa harisid templiteenistujad ja orjad , osaliselt aga talupoegadele välja renditud. Templite juurde kuulusid ka käsitöökojad koos sõltuvate käsitöölistega. Seega oli küllalt suur osa linnriigi elanikkonnast templist ja preesterkonnast majanduslikult sõltuv
Usund: Polüteism igal linnriigil oma kaitsejumal, kes oli selle linna ülistusobjekt; kummardati ka teisi jumalaid, kui linna kaitsja jaoks pidi töötama Jumalad olid antropomorfsed ehk inimese kujuga moodustasid suurpere, kes vihkasid, armastasid, seksisid jne. Jumalad lõid inimesed, sest nad olid laisad ning inimese ülesanne oli teha tööd Kaitsejumala auks ehitati linnriigi keskele astmiktempel ehk tsikuraat, millel oli 4 astet ning neljandas oli jumala kuju, kelle auks tempel tehtud oli lisaks sakraalsele sfäärile (jumala kummardamise koht) korraldas tempel ka töötegemist jumala auks, oli samuti majanduskeskus, mis korraldas tootmist (kaubandus, tooraine eksport jms); templite suured hoovid olid kui turuplatsid Templit juhtis hierarhiline administratsioon eesotsas en'i ehk ülempreestriga, kellel oli rituaalne suhe
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultraviole...
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaa...
..15) Sumeri aiad moodustusid seoses elamute ühendamisega jõgede kaldapervedega. Maa muudeti tugimüüride abil astanguliseks. Majad ehitati tasapindadele. Aia kastmise eest hoolitseti selliselt, et vesi pumbati kõige kõrgemale terrassile, kust see siis torude ja kanalite abil alla juhiti, ühelt tasapinnalt teisele. Nagu egiptlased tegid Gizas, ehitasid ka sumerid maamärgi kontrastiks tasasele madalale maastikule. Selleks sai sumeri linna keskmeks olev astmeline tempeltorn tsikuraat, mille tipus "kohtuti" jumalatega. (Assüüria k. ziqqurrat=mäetipp). Selle ümber laius preestrite linnus temenos, mille eraldatust näitavad tema kaitseehitised. Siis tuli linnamüüriga ümbritsetud kesklinn, milles elasid linnriigi tähtsad majandusinimesed. Linnamüüride taga elasid juba vaesemad kodanikud. Babüloonia tsikuraat koosnes tavaliselt seitsmest üksteise peal asuvast osast, iga ülemine alumisest väiksem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
