Millised rakuorganellid on ümbritsetud ühe membraaniga ja millised kahega?lüsosoom - 1 membraan Golgi kompleks - 1 membraan mitokonder - 2 membraani tuumake - puudub ribosoom puudub membraan rakutuum - 2 membraani Millised loetletud organismidest on eukarüoodid, millised prokarüoodid?kuusk - eukarüoodid mükoplasma - prokarüoodid rauabakter - prokarüoodid jaanalind - eukarüoodid amööb - eukarüoodid inimene eukarüoodid Tsentrosoom koosneb kahest tsentromeerist.EiKus paiknevad histoonid? Mis ülesanne neil on?Rakutuumas, pärilikkusaine pakitakse histoonidele (kromosoomiks kokku) Rakutuumaga organisme nimetatakse eukarüootideks.JahProkarüoodid on ilma rakutuumata organismid.JahKuidas toimub erinevate ainete transport rakku?vesi - osmoosiga gaasid - diffusiooniga kaaliumi ioonid - aktiivtranspordiga tahked makromolekulid - fagotsütoosiga vedelad makromolekulid - pinotsütoosiga
jätkeid ja raku liiteid. 2) intermediaarsetest filamentidest (läbimõõt 8–10 nm), ül: olulised raku kuju säilitamisel ning mängivad tähtsat rolli rakkude omavaheliste ning rakkude ja rakuvälise maatriksi vaheliste liiduste moodustumisel. 3) mikrotuubulitest (läbimõõt 15–20 nm). Ül: rakusisene transport (läbi düneiinide ja kinesiinidega seostumise), raku liikumine ning rakkude ja kromosoomide jagunemine mitoosis ja meioosis. Tsentrosoom on mikrotuubulite orientatsiooni koordineeriv organell. 19. Tsentrosoom – ehitus, tsentrioolide areng, ülesanded rakus. Tsentrosoom- rakuorganell, mis etendab olulist osa mikrotuubulitest koosneva tsütoskeleti organiseerimisel ning rakutsükli reguleerimisel. Ainult loomarakul. Rakutsükli interfaasis on tsentrosoomid kinnitunud tuuma membraanile. Mitoosis tuuma membraan laguneb ning tsentrosoomist alguse saanud mikrotuubulid interakteeruvad kromosoomidega, moodustades
ning neid ühendavatest kanalikestest, membraanne organell. Seal jõuab lõpule valkude ümbertöötlemine ning nende pakkimine põiekestesse ja lüsosoomidesse. Lisaks sellele osaleb ka rakumembraani moodustamisel (nt. taastab membraani pärast endotsütoosi). Tsütoskelett niitjatest valkudest koosnev organell, mis ühendab ülejäänud organelle ja annab rakule väliskuju. Seda võib lugeda raku tugi- ja liikumissüsteemiks. Tsentrosoom koosneb kahest üksteise suhtest risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Tsentrioolid koosnevad valgulise ehitusega mikrotuubulitest (valgulistest torukestest, sellest koosnevad ka mitmete algloomade viburid). Tsentrosoom on vajalik raku jagunemisel. Esineb loomarakkudes, ka mõningates seenerakkudes. Mitokonder ja plastiidid mitokonder varustab rakku energiaga. NB! Plastiidid esinevad ainult taimerakkudes. Maatriks mitokondri sisemus
22. Golgi kompleks – koosneb membraanist, lüsosoomide teke, osaleb rakumembraani uuendamises, taimede rakukesta loomises 23. Mitokonder – energia tootmine, ATP süntees, toimub raku hingamine, arv rakus oleneb energiavajadusest 24. Tsütoskelett – tugi- ja liikumissüsteem (toetab rakku, liigutab rakku ja tema osi, osaleb fagotsütoosil) 25. Müofibrill – valguline niidike ??? 26. Tsentrosoom – loomaraku organell, mis osaleb raku jagunemisel 27. Tsentrioolid – loomaraku silindrikujuline organell 28. Keharakud – kahekordse kromostoomikuga rakud (46). Homoloogiliste paaridena 29. Sugurakud – ühekordse kromostoomistikuga rakud (23) 30. Tuumake – tihenenud koht rakutuumas, kus tekivad ribosoomid 2. TEEMAD 1. Rakuteooria põhiseisukohad, teadlased, avastused Postulaat: Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega
9) Nim bakter haigusi? Botulism, teetanus, difteeria, koolera, düsenteeria. 10) Kõige tugevam bakeri mürk? Botulismi toksiin 11) Mis on bakteri tuuma asemel ja mis seal paikneb? Tuumapiirkond, seal on rõngjas kromosoom 12) Mitu kromosoomi on bakteril? Üks 13) Mis on blasmiidid? Väiksed DNA rõngad, vajalikud ensüümide sünteesiks 14) Milliseid eukarüootidele omaseid organelle bakteri rakus ei ole? - tsütoplasmavõrgustikku - golgi kompleksi - kloroplaste - mitokondoreid - tsentrosoom - tsütoskelett 15) kus toimub bakteri valgusüntees? Ribosoomides 16) millised lisa organellid on vees elavatel bakteritel ja mis otstarve neil on, kirjeda? gaasivakuoolid,aitavad vees püsida 17) joonista bak rakk,kirjuta osade nimed? 18) Kuidas bakterid paljunevad? Pooldumisega 19) Mis toimub enne bakteri raku jagunemist? Rõngaskromosoomi kahekordistumine 20) Kui kiiresti bakterid paljunevad?laboris 1...2 tunni jooksul,eriti kiireti kasvavad ja
1 Kromatiin Koosneb Aitab kaitsta DNA- 0 valkudest ja DNA- d kahjustumise st. eest. 1 Kloroplast Sisaldab suures Annab taimele 2 osas klorofülli. omase rohelise värvuse ning neis toimub fotosüntees. 1 Tsentrosoom Koosneb kahest Tagab 4 tsentrioolist. kromosoomide võrdse jagunemise. Tegemist on loomse rakuga- otsustan selle järgi, et on rakumembraan ning ei sisalda kloroplasti. Loomarakk saab energiat toitainetest. Inimesel on neli erinevat põhikude- epiteelkude, lihaskude, närvikude ja sidekude
Bioloogia KT kordamisküsimuste vastused BY MATHIAS RANNA 1. Võrdle mitokondrit ja kloroplasti Mitokonder Kloroplast 2 membraani 2 membraani Sarnane Oma DNA Oma DNA Väiksem Suurem Erinev Energiaga varustamine Fotosüntees 2. Rakutuum- joonis, osad, tähtsus Tähtsus: 1. Juhib rakku 2. Säilitab DNA-d Tuumake- RNA süntees, aktiivne piirkond Membraan- Kaitse Poorid- ainete transport Keratiin- DNA Kromosoom-Kokkupakitud DNA 3. R...
Kirjutage tähele vastav number (rakuosi on liiaga!). (4p) A) rakumembraan 1.transpordivad organelle tsütoplasmas B) tuum 2.valkude süntees C) kromosoom 3.ainete liikumine rakku ja rakust välja D)Golgi kompleks 4.toitainete lõhustumine E) ribosoom 5. päriliku info avaldamine ja edasiandmine F) tsentrosoom 6. päriliku info säilitamine G) mitokonder 7.oluline rakujagunemisel H) lüsosoom 8.valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse I) mikrotorukesed 3. Märkige joonise järgi tabelisse järgnevad rakuorganellid. (4p) Nr Rakuorganell 2 3 4 5 7 10 11 13 4. Kuidas nimetatakse allpool kirjeldatud organelli
kus lagundatakse erinevaid makromolekule. 20. GOLGI KOMPLEKS koosneb üksteise kohale asetatud plaatjatest tsisternidest, põiekestest ning neid ühendavatest kanalitest. Seal jõuab lõpule valkude ümbertöötlemine ning nende pakkimine põiekestesse ja lüsosoomideese. 21. INKLUSIOONID e rakusisaldised, varuained tsütoplasmas 22. TSÜTOSKELETT ühendab erinevaid rakuorganelle ning annab rakule väliskuju 23. TSENTROSOOM koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. ESINEB LOOMARAKUS. Koosneb mikrotuubulistest, osaleb raku jagunemisel. 24. PROPLASTIIDID plastiidide eellased 25. LEUKOPLASTID varuainefunktsioon, on taime juurtes, viljades, seemnetes. Värvusetud 26. KROMOPLASTID punast, kollast, oranzi värvi, värvuse annavad karotinoidid. Ülesandeks ligimeelitamine, tähelepanu äratamine. 27
raku väliskuju ja organellide aukoha muutusi. · Raku kuju muutumine toimub tänu tsütoskeleti valkude lühenemisele või pikenemisele. · Vöötlihasrakkude peamiseks omaduseks on erutuvus ja selle tagajärjel oma pikkuse muutmine. · Vöötlihasrakkudes paiknevad valgulised kiukesed (müofibrill) lühenevad närviimpulsi (elektriline impulss) toimel. Selle tulemusena muutuvad lihaste pikkused ja toimuvad liikumiesd organites. · Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. · Kumbki tsentriool koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist. Need on kolmekaupa ühinenud ja moodustavad üheksa gruppi. · Igas loomarakus on üks tsentrosoom, mis paikneb tuuma läheduses. · Raku jagunemisel lähtuvad tsentrosoomist valgulised fibrillid kääviniidid. Need osalevad kromosoomide või kromatiidide jaotamises tütarrakkude vahel.
Tsütoplasmas on hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminohapped, nukleotiidid, mono- ja oligosahhariidid, orgaanilised happed, ... . Leiame ka mitmesuguseid ainevahetuse aineprodukte, pigmente, regulaatoraineid ja lahustunud gaase. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. 8. Rakuorganellid: tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, mitokondrid, lüsosoomid, tsentrosoom, Golgi kompleks, tsütoskelett. Tsütoplasma võrgustik- päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Ribosoom- nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest. Ribosoomides toimub valgusüntees. Mitokonder- membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine
Organell Ehitus Ülesanne Tsütoplasma Poolvedel aine, peamine koostisosa on vesi, Seob kõik rakuorganellid sisaldab hulgaliselt madalmolekulaarseid org. ühtseks tervikuks. ühendeid, lisaks biopolümeerid, ainevahetuse vaheproduktid, pigmendid, regulatoorained ja lahustunud gaasid. Rakutuum Tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Reguleerib kõiki rakus Nendes paiknevad poorid, tuuma sees karüo- toimuvad protsesse. plasma, milles DNA ja RNA, lisaks madalmo- lekulaarsed ühendid. Tuumas on üks või mitu tuumakest. Enamasti ümara kujuga kui kuju ja suurus võib varieeruda. Rakumemb- Koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Membraan eraldab raku sise- raan ...
1. Rakuteooria põhi seisukohad : *) kõik organismid on rakulise ehitusega *) iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust jagunemisel. *) rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas 2. Loomsed koed: Epiteelkude- tihedalt, naha pindmine osa. Sidekude- hajusalt, ümbritseb rakuvaheaine, ühendab org. Koed ühtseks tervikuks. Lihaskude- pilikud, müofibrillid, rakud muudavad mõõtmeid Närvikude- pikad jätked, pea- ja seljaaju moodustajad. 3. Tsütoplasma koostis: Tsütoplasma ise koosneb rakuvedelikust (tsütosoolist), valkudest, mikrotuubulitest ning (eukarüootidel) rakuorganellidest. Ülesanne: liidab kõik organellid ühtseks 4. Tuuma koostis: tuumake (tuumas) , poorid, kromosoomid,kromatiin (niidikesed), 5. Tuumakese tähtsus: toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. 6. Kromosoomid- puhkeolekus ei näe, (siis nim neid kromatiinideks) enne jagunemist muutuvad nad nähtavaks. Nukleosoomne fibril...
Kuna vegetatiivselt paljundatud taimede järglased on identsed algse organismiga. 3.Mis on mitoosi eesmärk? Rakkude arvu suurenemisega tagatakse organismi kasvamine ja areng. Mitoos on vajalik ka surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. 4.Missugused protsessid toimuvad rakutsükli interfaasis? 1)Väga aktiivne ainevahetus. 2)Moodustub juurde organelle. 3)Rakk kasvab, omandab normaalse suuruse. 4)DNA kahekordistumine tuumas 5)Loomsetes rakkudes moodustub kahe tsentriooliga tsentrosoom. 5.Miks eelneb igale mitoosile DNA kahekordistumine? DNA kahekordistumise tulemusena on kromosoomid rakujagunemise alguseks kahekromatiidilised ning tänu sellele ,et nad on kahekromatiidilised moodustuvad mitoosi lõpuks sama kromosoomide arvuga kaks identset tütarrakku. 6.Mis on kromosoomide ristsiire, kus toimub, mis on selle tulemus? Kromosoomide ristsiire on meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste
RAKUTEOORIA 1. Hans ja Zacharias Janssen - esimene mikroskoop 2. Robert Hooke - esimene valgusmikroskoop 3. Karl Ernst von Baer - avastas imetaja munaraku 4. Matthias Schleiden ja Theodor Schwann - rakuteooria põhitees 5. Rudolf Virchow - rakuteooria põhiseisukoht Prokarüoodid e. eeltuumsed - ainult bakterid, puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle. Eukarüoodid e. päristuumsed - on tuum, kõik teised elusorganismid. LOOMARAKK Rakumembraan - kaitseb rakke - Ainevahetus Aktiivne ainevahetus(difusioon) - madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale (vajab energiat) Passiivne ainevahetus(osmoos) - kõrgemalt madalamale (ei vaja energiat) Rakutuum - DNA säilitamine - juhib raku elutegevust ja selles toimivaid protsesse Tuumake - toodab ribosoome ja RNA süntees Tsütoplasma - seob rakuorganellid tervikuks - tagab toitainete laialikandmise rakus Tsütoplasmavõrgustik (ER) Siledapinnaline ER - va...
Kordamisteemad kontrolltööks: paljunemine ja areng 1. Organismide paljunemisviisid (3) ja näited loodusest, sugulise ja vegetatiivse paljunemisviisi võrdlus. 2. Raku elutsükkel: interfaas ja rakujagunemine (kas mitoos või meioos). Interfaas, selles toimuvad protsessid (sh DNA replikatsioon). 3. Mitoos, selle toimumiskäik, pro-, meta-, ana- ja telofaas, sh ära tunda joonistel ja otsust põhjendada. Kromosoom, kromatiid, tsentromeer. Tsentrosoom ja tsentrioolid. Kääviniidid. Tsütokinees, karüokinees. Mitoosi tulemus, roll looduses. 4. Meioos, selle mõiste ja eesmärgid (tulemus, roll looduses). Kromosoomide ristsiire (crossing-over). Meioosi toimumiskäik ja faasid (I jagunemise pro-, meta-, ana- ja telofaas ning II jagunemisel samad, II profaas jne). Tunda faase joonistel. 5. Mitoosi ja meioosi võrdlus. 6. Sugurakkude ehk gameetide areng – gametogenees, st ovogenees ja
*Mitokondrid ümbritsetud kahe membraaniga(välimine sile,sisemine kurruline).Ül- rakuhingamine seal toimub glükoosi reag. O-ga, mille tulemusel vabaneb energia ja tekin CO2 ja H2O.*Tsütoskelett valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur.Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks.*Tsentrosoom-asub rakutuuma läheduses,ül-osaleb rakujagunemisel ja kääviniitide moodustamisel. Taimeraku iseärasused- Olemas samad organellid v.a tsentrosoom. On olemas ka plastiidid. Jagunevad kloroplastid(toimub FS),kromoplastid(sisaldavad värvaineid viljad,õied);leukoplastid(värvained sisaldavad tärklist). Rakukest koosneb neil tselluloosist.Vakuool-suur membraaniga ümbritsetud põieke taimeraku keskel, sisaldab mahla,suhkruid, happeid. Seeneraku iseärasused Seeneniit e hüüf, seeneniidistik e mütseel.Viljakeha koosneb hüüfidest.Seente tähtsus looduses ja inimtegevuses tähtsad lagundajad, eraldub N, mis on
c) Telolüsosoom – sisaldab lagundamatuid jääke ja transpordib need välja Golgi kompleks membraansete torukeste süsteem, mis sisaldavad lüütilisi (lagundavaid) ensüüme Ülesanded: a) Valgu töötlus, pakkimine ja transport b) Membraani varuaine c) Lüütilistest ensüümidest moodustuvad lüsosoomid, kus toimub ainete lagundamine LOOMARAKK Loomarakk ümbritseb ainult membraan membraanis kolesterool Tsentrosoom koosneb kahest tsentrioolist vajalik raku jagunemiseks Algloomadel: viburid ja ripsmed TAIMERAKK Taimeraku rakukest koosneb peamiselt tselluloosist, ligniinist ja pektiinist Ülesanded a) ainevahetus b) kaitse c) kuju ja tugevus Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puitub Osmoregulatoorne vakuool 90% taimeraku massist kindlustab raku siserõhu e. turgori vee reservuaar noortemate rakkude
Karnivoorid on kiskjad ehk loomtoidulised loomad 37. Rakku ehitus,organellide funktsioonid(lüsosoom,tsentrosoom,.ribosoom,mitokonder,kloropast,rakutuum) Rakkutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust,säilitab infot organismi pärilike tunnuste kohta,kloroplastis toimub fotosüntees,mitokondre varustab rakku energiaga,lüsosoom on 1kordse membraaniga ümbritsetud põieke,kus lagundatakse makromolekule ja rakustruktuure, tsentrosoom on raku tuuma läheduses paiknev üksik organell, mis koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist, ribosoomides toimub valkude süntees 38.Looteline areng ehk embrüogenees algab munaraku viljasamisega,viljastunud munarakk ei võimalda enam teistel seemnerskkudel tungida munarakku , Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jagunema ja selle tulemusena moodustab loode ehk embrüo 39
20. Märgi numbritega rakuosade nimetused! Mis rakk on A ja mis rakk B A = taimerakk B = loomarakk 1. Rakukest 2. Membraan 3. Mitokonder 4. Vakuool 5. Golgi kompleks 6. Tsütoplasma 7. Tuuma ümbritsev topeltmembraan 8. Nukleool ehk tuumake 9. Tuum 10. Karüoplasma 11. Tsütoplasmavõrgustik (karedapinnaline sisaldab ribosoome) 12. Kloroplast 13. Tsentrosoom 14. Lüsosoom 21. Leia sobivad vasted rakuorganell - ülesanne! Kirjuta esimese tulba organelli kõrvale sobilik täht teisest tulbast. Raku organell Ülesanne 1.rakutuum c) a)süsivesikute ja rasvade süntees 2.siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik a) b)valkude süntees 3.karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik b) c)kontrollib raku elutegevust 4
Seotud tihedalt raku ainevahetuse ja ainete transportimisega. Ribosoom raku organell, milles toimub valgu süntees. Lüsosoom raku organell, milles toimub makromolekulide lagunemine. Golgi kompleks mitmekesine rakuorganell Mitokonder raku organell, mis varustab rakku energiaga. Tsütoskelett raku organell, mis võimaldab raku kuju säilitamist või muutumist. Müofibrill lihasrakus olev valguline kiud, võimaldab raku liikumise. Tsentrosoom raku organell, mis näitab raku talituslikku keskpaika. Tsentriool tsentrosoomi üks osa. Mikrotuubul valgumolekulist torukene. RAKU TEOORIA rajajad on Schleiden ja Schwan. 1) rakk on väikseim ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik eluomadused. 2) iga rakk saab alguse rakust. Suguliselt paljunev organism saab alguse viljastatud munarakust. 3) sarnase ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe. 1. silm, luup. Me näeme rakukogumikke, linnu, või roomaja muna. 2
Histoloogia ja embrüoloogia 15. Loeng Embrüoloogia Zona pellucida Viljastumine Corona radiata Isaspronukleus Emaspronukleus Polotsüüt Tsentrosoom Lõigustumine 2 blastomeeri staadium 4 blastomeeri staadium Moorula Embrüoblast Blastotsüst Blastotsüsti õõs Trofoblast Blastotsüsti pindmine implantatsioon Endomeetriumi epiteel Endomeetriumi sidekude Trofoblasti hatud Blastotsüsti õõs Embrüoblast Trofoblast
Baktertoksiin- mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine Biotehnoloogia- rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmisel Biotõrje- üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil Eukarüoot- organism, millel on rakutuum ja membraansete organellide esinemine. Nende hulka kuuluvad protistid, seened, taimed ja loomad. Golgi kompleks- membraanist koosnev päristuumse raku organell. Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse Homoloogiline kromosoon- kromosoom, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Hüüf- ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit Karüoplasma- rakutuuma poolvedel sisu Kloroplast- membraanist koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees. Klorofülli sisaldav plastiid. Kromoplast- membraanist koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punas...
1.peatükk Anatoomia-uurib organismide ehitust Bioloogia-teadus mis rrub kõiki ilminguid Biosfäär-maad ümbritsev elu sisaldav kiht Etoloogia-loomade käitumist uuriv bioloogiateadus Füsioloogia-uurib organismide ralitust ja nende regulatsiooni Molekulaarbioloogia- uurib elu molekulaarset taset Populatsioon-samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel ristuda Pärilikus-eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega Teaduslik fakt-teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine Teaduslik hüpotees- teadusliku problemi eeldatav vastus Teaduslik meetod- teaduslike probleemide lahedamise tee Teaduslik probleem-küsimus millele vastus hetkel puudub Teooria- teaduslike faktide ja seaduspärasuste üldistus Tsütolooga-(rakuteadus)uurib rakkude ehitust ja talitust Ökoloogia-uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi 2.Peatükk Aminohape- ...
Rakutuum Ülesanne: · Juhtida raku elutegevust · Vastutada paljunemise eest Kuju: · Enamasti ümar/ovaalne · Piklikes rakkudes piklik Tuumake · Ajutine moodustis · Struktuur mis tekib mitme kromosoomi RNA sünteesi eest vastutavate piirkondade seostumisel . · Tuumakeses moodustavad ribosoomide ehitusüksused · Tavaliselt on neid tuumas 1-3 Tuumade Arv · Tavaliselt 1 rakus 1 tuum · teisi varjante on ka. ' Tuumade ehitus · Pooride kaudu ained tsütoplasma karüoplasma · Karüplasmas kromosoomid Kromosoom · Üks jupp kogu genoomist · DNA, RNA, Valgud, ioonid · Raku jagunemise ajal kokku pakitud, muul ajal pooleldi lahti pakitult(kromantiin) · Jaotus autosoomid, suguromosoom...
Rakkude elutsükli kaks perioodi · Rakutükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Koosneb interfaasist ja mitoosist. 1. Interfaas ehk kasvamine. Toimuvad järgnevad protsessid: 1) Väga aktiivne ainevahetus 2) Moodustub juurde organelle 3) Rakk kasvab, omandab normaalse suuruse 4) DNA kahekordistumine tuumas (kromosoomid muutuvad kahekromatiitseks) 5) Loomsetes rakkudes moodustub kahe tsetriooliga tsentrosoom (tsentrosoom on tsütoskeleti tihenenud ala). 2. Mitoosi toimumine ehk raku jagunemine 1) Karüokinees toimub raku tuumas oleva päriliku info jagunemine täpselt kaheks osaks. I ) Profaas kromosoomid on kahekromatiitsed. Tuumamembraan laguneb, kromatiidid muutuvad selgepiirilisteks. Tsentrosoom jaguneb kaheks tsentriooliks, mille vahele jäävad kääviniidid.
Membraan Rõngas DNA olemasolu Ribosoomide sarnane ehitus Pooldumisvõime Ribosoomid Organellid, kus toimub valgusüntees. Pisimad organellid rakus, mis asuvad vabalt tsütoplasmas või karedapinnalisel enoplastilisel retiikulumil. Ribosoomides toimub valgu süntees aminohapetest. Polüsoom ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumik. Tsentrosoom Paikneb tuuma läheduses ja koosneb kahest silindrilisest tsentrioolist. Loomses rakus (osades seenerakkdes) on üks tsentrosoom, mis osaleb rakkude paljunemisel. Raku jagunemisel moodusatavad tsentrioolid kääviniidistiku, mis siirdavad jagunenud kromosoome. Taimerakk Rakukest Esineb taime- ja seenerakkudel. Koosneb peamiselt tselluloosist, ligniinist ja pektiinist. Noorel rakul on kest õhuke, raku vananedes kest järjest pakseneb, lõpuks kas korgistub või puidustub. Taimeraku kestades on poorid, mille kaudu toimub ainevahetus. Naaberrakkude tsütoplasmad ühenduvad tsütoplasmavaatide ehk plasmoesmide kaudu.
RNA ülesanded mRNA Informatsiooni-RNA, mis toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise kohta. tRNA transpordi-RNA, tRNA molekuliga ribosoomidesse saabuva info lahtimõtestamine. rRNA ribosoomi-RNA, osaleb valgusünteesis ja kuulub ribosoomide ehitusse. 22. Nimeta rakuorganellide ülesanded: tuum, mitokonder, kloroplast, Golgi kompleks, sile ja kare tsütoplasmavõrgustik, lüsosoom, vakuool, tsütoskelett, ribosoom, tsentrosoom, rakumembraan, rakukest, vibur Tuum raku aju, kus toimub käskude andmine Mitokonder rakuhingamine glükoos, hapnik, energia Kloroplast esineb ainult taimerakus põhikomponendina, toimub fotosüntees Golgi kompleks valgumolekuli kokkupanemine, moodustuvad lüsosoomid, rakumembraami täiendus. Sile tsütoplasmavõrgusik süsivseikute ja lipiidide süntees Kare tsütoplasmavõrgustik sees ribosoomid, toimub valkude süntees.
RAKUÕPETUS Tsütoloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust Kõige suurem rakk on jaanalinnu muna rakk Mükoplasma kõige väiksem rakk(bakter) Inimese keha kõige suurem rakk on munarakk Lihasrakud võivad olla pikkuse poolest kuni 30 cm RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD: 1. Kõik organismid (nii taimed, kui loomad)on rakulise ehitusega 2. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast selle jagunemise teel 3. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel vastastikuses kooskõlas rakkude kuju sõltub, millisest koest nad pärinevad ja mis on nende ülesanne. Rakusuurus määratakse ära rakumembraani pindala ja ruumala suhtes. Mida suur suhe, seda suurem rakk. Kui suhe jääb väikeseks, siis ainevahetuslikud protsessid häiruvad. Prokariioodid eeltuumsed organismid, kel puudub konkreetne piiritletud rakutuum ja membraansed organellid, nt. bakterid Eukariioodid ehk päristuumsed organismid, neil on konkreetne piiritletud rakutuu ja esinevad ka membr...
1. Rakuteooria olemus, loojad (nimeta 3) ja neist igaühe panus teooriasse. (тетр.) 2 Rakuteooria olemus ! Rakuteooria põhipostulaadid: (1) kõik elusorganismid koosnevad ühest või paljudest rakkudest (Schwann, Schleiden); (2) rakk on organismi vähim ehituslik, talitluslik ja organisatsiooniline üksus (Schwann, Schleiden); (3) kõik rakud pärinevad olemasolevatest rakkudest (Wirchow) Rakuteooria loojad Schwann: kõik loomsed koed on ehitatud rakkudest Schleiden: taimemorfoloog, kõik taimsed koed on rakkudest Virchow:* rakud saavad tekkida ainult olemasolevatest rakkudest (“omnis cellulae e cellulae) * muutused raku ehituses ja talitluses on aluseks organismi patoloogilistele protsessidele ! 2. Mida teate HIV-1 mutatsioonist CCR5-▵32? (тетр.) 5 ! Kemokiini retseptor CCR-5 on HIV-1 koretseptoriks sisenemisel makrofaagi (geen CCR5). CCR5 geeni 32. nukleotiidipaari deletsioon põhjustab lugemisraami nihke, muutub retseptorvalgu 185...
Rakuteooria põhiseisukohad: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest. 2. Rakk on elussüsteemi elemntaarüksus. 3. Kõikide organismide rakud on sarnasedehituse,keemilise koostise ja ainevahetuse poolest. 4. Tütarrakude moodustamine toimub emarakus jagunemise(mitoosi) teel. 5. Rakkude ehitus ja talitus on vastastikuses kooskõlas. 6. Hulkrakuses organismis sarnase ehituse ja talitusga rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. Tuumsed: 1. Prokarüroodid ehk eeltummsed- puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle, memraanseid struktuure(baktereid). 2. Eukarüoodid ehk päristuumsed tuum on olemas, ainu-ja hulkraksed. Rakkude kuju on väga erinev(looma,taime,seenerakud) Mõisted loomarakk Golgi kompleks- toimub valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. Osaleb rakumembraani moodustamisel. Rakumembraan- ümbritseb, piiritseb rakku. Säilitab raku kuju.hoiab ära tsütoplasma ...
4)moondega arengu juures, 5)nälgimisel või kaalulangetamisel. Mitokonder: on rakuorganell, mis on kaetud kahe kordse membraaniga. Ülesandeks on olla raku energiaallikaks. Tagavad hingamise raku tasandil. Aktiivse ainevahetusega rakkudes on mitokondreid palju. Seal toimub ATP süntees. Tsütoskelett: on raku tugi ja liikumissüsteem. Koosneb valgulistest fibrillidest. Ül: tagab raku liikumise, kuju muutumise ja rakuorganellide ümber paiknemise. Tsentrosoom: Koosneb kahest tsentrioolist. Esineb ainult loomarakkudes, aga taimerakkudes puudub. Ül: raku jagunemise ajal tsentrioolid lahknevad ja nende vahele tekivad kääviniidistik.
tsütoplasmavõrgustiku ja enamiku rakuorganellidega. Tsütoskeletti võib lugeda raku tugi- ja liikumissüsteemiks. Vastavalt tsütoskeletti moodustuvate valguniidikeste läbimõõdule eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid. Selleks, et rakk muudaks oma kuju, peavad tsütoskeleti valgud kas lühenema või pikenema (selle tomumiseks on vaja täiendavat energiat). MILLISED ORGANELLID SEOSTUVAD VEEL TSÜTOSKELETIGA? Raku jagunemisel on oluline osa tsentrosoomil. Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest. (Igas loomarakus on ainult 1 tsentrosoom, mis paikneb rakutuuma läheduses; bakterite ja kõrgemate teimede rakkudes tsentrosoom puudub). Raku jabunemisel lähtuvad neist valgulised fibrillid kääviniidid, mis osalevad kromosoomide või kromatiidide jaotamises tütarrakkude vahel. Tsütoskeleti koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju
Rakk 1. Rakuteooria põhiseisukohad: a)Kõik organismid koosnevad rakkudest. b)Iga uus rakk saab alguse olemas olevast rakust selle jagunemise teel. c)Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 2.Rakkude jaotus Rakutuuma ehituse alusel jaotatakse rakud: Prokarüoodid ehk eeltuumsed puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle. Nt bakterid. Eukarüoodid ehk päristuumsed . tuum on olemas, ainu ja hulkraksed organismid. Nt looma-, taime-, seenerakud. Üherakulised organismid: 1)mikroskoopiliste mõõtmetega 2)harilikult iseloomuliku väliskujuga 3)aine- ja energia vahetus toimub ühe rakumembraani kaudu Nt bakterid, algloomad, pärmiseened. Hulkraksed organismid: 1)iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega Nt selgrootud, selgroogsed loomad, taimed jt Hulkraksesorganismis sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. 3.Rakutuum Raku keskel. Tuumas asuvad kr...
lõhustatakse mitmesuguseid aineid. · Golgi kompleksis toimub valkude töötlemine. · Sisemembraan moodustab arvukalt kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks. · Mitokondrite põhiline ülesanne on raku varustamine energiaga. · Tsütoskelett on raku tugi-ja liikumissüsteem. · Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. · Vastavalt valguniidikeste läbimõõdule eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid. · Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest. · Kääviniidid valgulised fibrillid, mis lähtuvad tsentrosoomist raku jagunemisel. · Tsütoskeleti koostisse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. · Taimeraku põhiliseks iseärasuseks on nendele ainuomaste organellide plastiidide esinemine.
Bioloogia 10.kl Rakutuum - Ülesanded : Geeniekspressioon ja DNA replikatsiooni reguleerimine ja kontroll. Juhtida raku elutegevust , vastutada paljunemise eest. 1 rakus 1 tuum või 1 rakus 2 tuuma (suurem elutegevust, väiksem paljunemist. Pooride kaudu asjad tsütoplasma karüoplasmasse (poorid keerulise valgulise kontrollsüsteemiga). Kromosoom - Üks jupp kogu genoomist. DNA, RNA, valgud,ioonid. Raku jagunemise ajal kokku pakitud, muul ajal pooleldi lahti pakitud. Jaotus : autosoomid (sugudel sarnase ehitusega), sugukromosoomid ( sugudel erinvad arvult, ehituselt) . KROMOSOOMISTIK : haploidne(n) nt. sugurakud, mõned hallitusseened, sammaltaimed. Diploidne (2n) nt keharakud. Polüploidne (3n-10n) nt kultuurtaimede sordid. 23 paari inimesel , igat 2. Tuumake - Ajutine moodustis (jagunemise ajal kaob). Struktuur ,mis tekib mitme kromosoomi rRna sünteesi eest vastutavate piirkondade seostumisel. Tuumakes...
a) rakumembraan- Raku kaitsmine ja ainevahetuse reguleerimine. b) Tsütoplasmavõrgustik( sile)- süsivesikute ja lipiidide sünteesimine ja trantsportimine. c) tsütoplasmavõrgustik (kare)- valkude kogumine ja transport d) ribosoom- valkude sünteesimine e) Golgi kompleks-ainete töötlemine, sorteerimine ja pakkimine f) mitokonder-energia tootmine g) lüsosoom-ainete lagudamine h) tsentrosoom (kaks tsentriooli)- i) tsütoplasma-raku poolvedel sisekeskond j) tsütoskelett-on raku tugi- ja liikumissüsteem k) tuum- raku elutegevuse juhtimine (tuum on kõigis elavates rakkudes) 5. Organellide omavaheline koostöö. 6. Ainete aktiivne ja passiivne transport läbi rakumembraani. Aktiivne- energivarud (endosüntoos ja eksosüntoos) Passiivne- Ei vaja energiat (difusioon, osmoos) 7. Taimeraku ehituslikud eripärad (rakukest, plastiidid, vakuool), nende
moodustamises. NB! Õp lk 87. 4. Lüsosoom ühekordne membraan. Ül. Vanade rakustruktuuride ja mittevajalike ainete lagundamine. 5. Mitokonder ül. Energia tootmine. Ta toodab iseendale valke. 6. Tsütoskelett ül. Raku tugi ja liikumissüsteem, tagab organellide paigutuse, annab rakule kuju. Koosneb valgulistest niitidest e fibrillidest. Puudub prokarüootides aka bakterites. 7. Tsentrosoom koosneb kahest tsentrioolist. Ül. Temast lähtuvad kääviniidid raku jagunemisel. Kääviniidid on olemuselt magnetilised jõujooned. NB! See puudub bakterites ja kõrgemates taimede. Taimerakk 1. Rakukest 2. Vakuool 3. Plastiidid kloroplastid Kromoplastid Leukoplastid Plastiidide üleminek kloroplastid -> kromoplastiks lehtede langemine
Kogu ehitus ja funktsioneerimine on keerukam kui prokarüootsetel rakkudel. Peamiselt aeroobsed. 9. Millised organellid eukarüootses rakus on ümbritsetud kahekordse membraaniga? Ühekordse membraaniga? Kahekordse membraaniga rakutuum, mitokondrid, plastiidid Ühekordse membraaniga sile ER, kare ER, Goldi kompleks, lüsosoomid, transportpõiekesed, peroksüsoomid, enosoomid, vakuool 10.Millised organellid eukarüootses rakus on membraanita? Ribosoomid, tsentrosoom, tsentrioolid, tsütoskelett: mikrofilamendid ja mikrotuubulid. 11.Joonista rakumembraani ehitus ja iseloomusta seda? 12.Mis on glükokaalüks? Tema funktsioonid? Glükaalüks on suhkrurikas raku välispinna osa. Osaleb rakkudevahelistes kontaktides. Tagab raku struktuurse ühtsuse. Kontrollib ainete rakku ja välja liikumist. Tekitab ioonide kontsentratsioonierinevusi raku sise- ja väliskeskkonna vahel. Tagab rakkudevahelised kontaktid ja koostöö
membraan on sisse sopistunud ja moodustab harjakesi e. kristasid. Nende vahele jääv õõnsus (maatriks) on täidetud mitokondri tsütoplasmaga. Maatriksis on mitokondrile omased ribosoomid ja DNA. Mitokondrid viivad läbi rakuhingamist. Mitokondris lõppeb ka glükoosi ja teiste ainete lagundamine. Tsütoskelett võrguline struktuur koosneb valgulistest fibrillidest, mis ühendavad rakumembraani, tuumamembraani, ER-i ja rakuorganelle raku tugi- ja liikumissüsteem.Igas loomarakus on üks tsentrosoom tuuma läheduses Annab rakule vormi ja osaleb organellide liikumises. Lüsoom ehitus: ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke,mõne mikromeetri mõõtmene. Tähtsus:lõhustatakse aineid,lagudatakse ka makromolekule Taimerakk Iseärasusedrakukest(tselluloosist) kui läheb kakti siis ei taastu. On taimedele toeks ja kaitseb nii mehaanilise vigastuste kui ka kliimategurite eest(taimerakkudel! loomrakkudel on ainult membraanplastiidid ( 3 liiki) kloroplast-sisaldavad klorofülle
BIOLOOGIA SEENED JA BAKTERID KODUNE KONTROLLTÖÖ KOOSTAS: KAIRI SUVI KLASS: 11-K1 TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM SEENED Seeni on nii hulk- kui ka üherakulisi organisme. Seened ei sisalda klorofülli ega suuda päikeseenergia abil sünteesida anorgaanilisi aineid orgaanilisteks aineteks, seetõttu ei kuulu nad taimeriiki. Nende olemusvormiks on seeneniidid ehk hüüfid, mis moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seened jagunevad järgmisteks hõimkondadeks: 1.Viburseened- taimede, loomade, seente parasiidid 2.Ikkesseened- kõik hallikulaadsed 3.Kottseened- maismaal, harvem vees elunevad saproobid või taimede, loomade ja seente parasiidid või poolparasiidid. 4.Kandseened-nende hulka peetakse kõige enam arenenumad seened, sinna kuuluvad riisikad, puravikud, samuti majaseen On veel ka teisseened, aga kuna nende suguline paljunemine on teadmata , ei kvalifitseerita neid teistesse see...
Organismid on rakulise ehituse. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Nüüdiajal looduses esinevad suurimad rakud on lindude munarakud. Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-,energi- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Rakud on ümarad, pulkad ja kruvikujulise vorme. Rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad. Tuum- reguleerib kogu raku elutegevust. Raku sisemus on täidetud poolvedela aine tsütoplasmaga. Pooride kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Tuumasisest plastmat nimetatakse karüoplasmaks. Kromosoomidel toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskesklonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole. Ai...
fagotsütoos (ainuraksete toitumine), kudede ümberkujundamine moondega arengu korral (nt. Kullese saba kadumine), emada taandareng sünnitusjärgselt, metabolism tagamine nälgimisel või dieedil. · Tsütoskelett: valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur. ÜLESANDED: annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks, kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise. · Tsentrosoom asub rakutuuma läheduses, moodustub 2-st tsentrioolist. Tsentriool moodustub 3x9 mikrotuubulist. ÜLESANDED: moodustab rakujagunemisel kääviniite, tagab kromosoomide võrdse lahknemise. · Vakuool on suur membraaniga ümbritsetud põieke, mis sisaldab taimemahla, suhkruid ja happeid. ÜLESANDED: vee reservuaar, kindlustavad raku siserõhu e turgori, nooremate rakkude vakuoolides on toitained, vananenud rakkudes jääkained, vakuoolides toimuvad
päristuumne rakk prokarüoot e. eukarüoot Membraaniga ümbritsetud tuum - + Membraansed organellid (mitokonder, Golgi - + kompleks,lüsosoom, tsentrosoom,tsütoplasmavõrgustik, tsütoskelett, kloroplast Organellide arv vähem rohkem Kuuluvad rühmad bakterid Protistid, taime-, looma-, seenerakud 3.Ainu ja hulkraksed
1) Rakuaku, ATP teke, toimub energia tootmine 2) Toimub rakuhingamine, st. glükoosi reageerimine hapnikuga 3) Mitokondrite arv sõltub raku energia vajadusest(lihasrakk) 17. Tsütoskelett 1) Raku tugi ja liikumissüsteem 2) Toestab rakku 3) Liigutab rakku ja raku osi 4) Osaleb fagotsütoosil 5) Erineva jämedusega valgulised niidikesed 6) Vöötlihasrakk paiknevad müofibrillid, muudavad kuju närvi impulsi toimel. 18. Tsentrosoom 1) On loomarakul iseloomulik organell 2) Osaleb raku jagunemisel 3) Koosneb kahest tsentrioolist
4. Kloroplastid on samuti kahe membraaniga, kuid neil on sees veel piltlikult öeldes kolmas membraan membraanse ehitusega lamellid, milles on klorofülli molekulid ning milles toimuvad fotosünteesi reaktsioonid. Nii on kloroplastide sisemembraanide pindala veelgi suurendatud. Kloroplastidel on samuti oma autonoomne DNA ja ribosoomid. NB! Mitokondrid ja kloroplastid töötavad raku energiaga varustamise nimel. Tsütoskelett, tsentrosoom Kõik nad on valgulised struktuurid, millel on rakus stabiliseeriv ja paigal hoidev funktsioon. Tsütoskelett on rakusisest infrastruktuuri korras hoidev niitjate valkude kogum, ta moodustab paindliku sisekarkassi. Tsütoskelett annab rakkudele jäikust, hoiab rakkude kuju, hoiab organelle mingis paigutuses ning aitab liigutada raku osasid ning raku produkte. Tsütoskelett avastati muide alles 1980ndatel elektronmikroskoobi abil. Tsentrosoom koosneb kahest tsentrioolist
Difusioon: O2, CO2; Osmoos: vesi, mineraalsoolad 3) Fagotsütoos – tahkete ainete omastamine sissesopistumise teel. 5. Ribosooomid Suuremate aineosakeste ja makromolekulide jaoks Koosnev valkudest ja rRNAst, selles sünteesitakse valke Aine satub põiekesse Kaitsefunktsioon – õgirakud 6. Tsentrosoom NB! Iseloomulik ainult loomarakkudele! 4. Membraansed struktuurid: Koosneb kahest tsentrioolist 1. Tsütoplasmavõrgustik e. endoplasmaatiline retiikulum (ER) o Tsentriool koosneb 9-st mikrotuubuli kolmikust, mis paiknevad Kanalikeste ja põiekeste süsteem, mida mööda toimub ainete ringina
11. Samblikud liitorganismid, mis moodustuvad seeneniidistikust ja rohevetikatest Penitsilliini valmistatakse rohehallikutest 6 Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. Moodustab tsütoplasmas võrkja struktuur. Toestab rakku, liigutab rakku ja tema organelle 1. Koosneb (vastavalt läbimõõdule) müofibrillidest (aktiin ja müosiin), mikrofilamentidest ja mikrotuubilitest (valgulised torud). 2. Tsentrosoom koosneb kahest risti olevast tsentrioolist. Igas loomarakus on ainult üks tsentrosoom. Tsentrosoomist tulevad kääviniidid tõmbavad raku jagunemise ajal kromosoomid lahti. Bakteritel ja kõrgemate taimede rakkudes tsentrosoomi pole. 3. Tsütoskeleti koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju 4. Vibur on kõikide loomade spermidel ja paljudel ainuraksetel Bakterid On eeltuumsed ehk prokarüoodid, bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja
läbimõõdust räägitakse filamenditest, tuubulitest ja fibrellidest; seovad organelle omavahel; olulisimad on nad lihasrakus; neist koosnevad rakkude ripsmed ja viburid(9 paari ringselt paiknevaid tuubuleid ja 10nes on keskel); Ripsmed ja viburid saavad alguse raku basaalkehast. Basaalkehas on 27 tuubulit(3 kaupa, 9 grupis). · Vakuool on rakumahla mahuti: ühekordne membraan; rakkudes on olemas veel tsentrosoom, mis koosneb kahest tsentrioolist, mis omakorda ehituslikult sarnanevad basaalkehaga ja mille ülesandeks on kääviniidide moodustamine(neid on vaja raku jagunemisel kromosoomide lahkuviimiseks); tsentrioolid paiknevad tsentrosoomis üksteise suhtes risti. · Rakutuuma ülesanne on juhtida kogu raku elutegevust. · Raku tsükkel koosneb kahest põhiosast need on mitoos ja interfaas, nende kahe faasi vahele jääb nn kontrolltsükkel G1 ja G2.
Bioogia kt 2 Elusloodus jaguneb: üherakulised ja hulkraksed organismid.-üherakulisi on mitmeid kordi rohkem, aga enamus on väga väiksed ja palja silmaga seetõttu ei näe. Kõige pisem üherakuline on mükoplasma.(võib tekitada hingamisteede haigusi) Üherakulistel aine-, energia-, infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Bakteris on kerakujulised, pulkjad, niitjad, kruvikujulised. Eeltuumsed ehk prokarüoodid (bakterid- puudub membraaniga piiritletud tuum, vähem organelle ja membraanseid struktuure), päristuumsed ehk eukarüoodid (sisemus täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles on mitmesuguseid organelle). Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Viirused ei ole eel- ega päristuumsed. Rakk on ümbritesetud rakumembraaniga Tsütoplasmas on vett, aminohappeid, nukleotiide, mono- ja oligosahariide, orgaanilisi happeid jt. TSÜTOPLASMA ON PIDEVAS LIIKUMISES JA ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
