stabiliseerimine, D-lingu painduvuse suurendamine: dihüdrouridiin, tRNA ebaõige voltumise vältimine, Kaitse endonukleaaside eest, Fotoprotektsioon, Identsuselemendid aaRS-dele, Antideterminandid aaRS-dele või teistele valkudele, Aluspaardumise spetsiifika laiendamine wobble-positsioonis N34, Termostabiilsuse tõstmine. Ribosoomi struktuur Ribosoomi subühikud PROKARÜOODID :- 2 subühikut :väike e. 30S (16S rRNA-st sisaldab 4 domeeni; 5’-domeen, tsentraalne, 3’-major ja 3’-minoor; 3’ots sialdab anti-SD järjestus, mis seondub start AUG-ga)ja suur e. 50S (23S rRNA sisaldab 6 domeeni; II IV – subühikutevahelised kontaktid, V peptidüültransferaasne aktiivsus, VI-faktorite sidumine+aktivatsioon; ja 5S rRNA on põhimiseks funktsiooniks siduda omavahel 23S rRNA domeen 2 ja 5 ). Funktsionaalne ribosoom : 70S (2.30 MDa). 3 rRNA molekuli : 5S & 23S rRNA (suures), 16S rRNA (väikeses)
Erinevate tüüpi lihasrakkude ehituslikud ja funktsionaalsed iseärasused. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps: ülekande mehhanismid. LIHASKOE TÜÜP Skeletilihased Silelihased Südamelihased Paiknemine kehas Kinnituvad luudele Õõnesorganite seinter, Südames nahas, silmas Tuumad Palju perifeerselt üks tsentraalne tuum üks tsentraalne tuum paiknevaid tuumi Tahtele alluvus Alluvad tahtele, Tahtele allumatud Tahtele allumatu samuti mittetahtlikud refleksid. Vöödilisus Ristvöödilisus Mittevöödilised Ristvöödilisus FUNKTSIOON: Kõik tahtlikud Siseorganite Südame
· leptoteen- selles etapis kromosoomid kondenseeruvad ja muutuvad nähtavaks. Iga kromosoom kinnitub tsentromeersete aladega tuumamembraani külge erilise kinnitusdiski abil. · sügoteen- sünaptonemaalse kompleksi moodustumine algas leptoteeni lõpus ning jätkub sügoteeni vältel. Esmalt liituvad mõlema homoloogi külge sünaptonemaalse kompleksi lateraalsed elemendid, mis koosnevad valgust ja RNA-st. Lateraalsete elementide vahele tekib tsentraalne element. Konjugeeritud homoloogseid paare nimetatakse bivalentideks ja kuna kumbki homoloog koosneb kahest õdekromatiidist, siis nimetatakse taolist struktuuri ka tetraadiks. · pahhüteen- selles etapis on sünaps täielik. Kromomeeride muster vastab mitoosi kromosoomide G- vöödistuse mustrile. Kui homoloogsed kromosoomid on kogu pikkuses aardunud, siis moodustuvad sünaptonemaalse kompleksi rekombinatiivsed sõlmed, mis kujutavad endast
4. Laagri otsatihendid, 5. Õlijahutus, 6. Õlitusseade, 7. Kahel pool laagri otsas pronksrõngas, mis takistavad võlli läbivajumist laagriliu avarii (laagri sulamise ) korra. Kandelaagrite õlitus võib olla konsistentse määrdega ( tavaliselt veerelaagritel ) või autonoomse õlitusega . Vedela määrdega õlitus võib olla - lokaalne taht (fitiil ) või kombineeritud süsteemi põhimõttel , kus iga laagri jaoks on oma õlivann, jahutus jne. , või - tsentraalne ,kus ühest süsteemist (õlipaagist ) pumbatakse õli läbi ühiste filtrite ja jahutite kõikidele võlliliini kandelaagritele.. - Lokaalse õlituse korral valatakse õli laagri õlivanni ja õli ülesviimiseks võlli pöörlemisel kasutatakse võllile asetatud õlitusrõngaid või õlituskettaid. Rõngasmäärimise korral toetub võllidiameetrist tunduvalt suurema diameetriga määrimise rõngas vabalt võlli kaelale ja pöörleb õlivannis võlli kaela ja
(Pisaster). Kui ei teata, kes on päiskiviliik (kes hoiab süsteemi kontrolli all), tuleb kaitsta kõiki. Needi hüpoteesi kohaselt võib ka ilma päiskiviliikideta süsteem lõppeda katastroofiga. Võrreldakse lennukiga neete ükshaaval ära kiskudes. Alguses ei juhtu midagi, piisavalt kaua tehes, kukub tiib ära. 44. Looduslik valik, kohasus, elukäigutunnused; Kohasus on evolutsioonilise teooria tsentraalne termin. Vaadeldava isendi, seega ka genotüübi suhteline panus järgnevatesse põlvkondadesse. Paljunemisedukuse lühiajaline mööt. Looduslik valik on kohasemate ellujäämine. Elukäigutunnused organismi põhilised kasvu ja paljunemisega seotud tunnused: keha suurus, paljunemiskordade arv (üks või mitu), järglaste arv, eluea pikkus, lõimetishoolde olemasolu/puudumine, Deevey kõver (millisesse elujärku koondub suremus) 45
reflekse, mis kaovad 3-4 kuu vanuselt (näiteks...............................) Tingitud refleksid kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Need on teadmised, oskused, harjumused, kombed jne. NÄRVISÜSTEEM SOMAATILINE NÄRVISÜSTEEM AUTONOOMNE NÄRVISÜSTEEM kesknärvisüsteem e. piirdenärvisüsteem sümpaatiline närvi- parasümpaatiline tsentraalne nst e. perifeerne nst süsteem närvisüsteem Närvisüsteem jaguneb somaatiliseks e kehanärvisüsteemiks ja autonoomseks e. vegetatiivseks närvisüsteemiks. Autonoomne nst on tahtele allumatu, ta reguleerib siseelundite, näärmete, südame ja veresoonte talitlust. Autonoomne nst jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks süsteemiks. Mõlemad osalevad ainevahetuses ja on vastandliku toimega. Kui sümpaatiline süsteem aktiveerub
· Olgu max kogus 5 miljonit tonni võid ja 15000 kahurit aatas.' Või (milj t) 5 4 3 2 1 0 5 10 15 kahurid Joonis 1 Tootmisvõimaluste kõver Majandussüsteemid Eksisteerib kolm majandusspsteemi: · Traditsiooniline majanuds majandustegevust juhivad tavad ja kombed . naturaalmajanudst Käsumajanus riigi poolte teostatav tsentraalne planeerimine , mille kaudu ressursse ja toodangut jaotatakse plaanimajanuste vormis (Kuuba , Põhja-Korea, Iraak, Iraan) Turumajandus ressursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Tegelikult kujutab enamik turumajandusi endast segamajandus. Eestlased hõiveseisundi järgi juuli 2009 10.02.2010 Tööealised 15-74a (1 039 000)
(katsed tervete inimeste ajutalitluse kohta) Patopsühholoogia ja psühhiaatria – tegeleb vaimsete haigustega ja vaimuhaigustega 1.5 Psüühika bioloogilised alused me ei tunneta füsioloogilisi protsesse, vaid nende vaimseid tagajärgi NÄRVISÜSTEEMI (NS) ALLSÜSTEEMID: somaatiline NS 1) juhib organite välist, kehalist tegevust, vahendab välismaailma tajumist tsentraalne osa 2) koosneb pea- ja seljaajust (kõige olulisemad psüühikaprotsesside kontrolli organid) 3) peaaju lahendab nii keerulisi kui ka lihtsaid informatsioonitöötluse ja regulatsiooni ülesandeid, seljaaju ainult kergemaid 4) aju vahendab ka mitteteadvustatud psüühilisi protsesse 5) perifeerne ehk piirde-NS moodustub pea- ja seljaajust väljuvatest ja sinna suubuvatest närvidest koos nende lõpmetega elundites ja kudedes
PEDUNCULUS CEREBRI - tegmentum mesencephali on väliselt vähe nähtav Basis pedunculi (C17) - ventraalselt paiknev paariline valge värvusega mõigas, mis siseneb nägemistrakti (C18) tagaserva juures poolkerasse - vahel on fossa interpeduncularis põhja moodustab veresoonte poolt mulgustatud ajuaine – substantia perforata posterior (C19) SISEEHITUS TECTUM MESENCEPHALI (alaarplaadi materjalist) - Substantia grisea centralis (AB1) tsentraalne hallaine -> keskaju vahejuha ümber -> osaliselt tegmentum’is - Nucleus mesencephalicus nervi trigemini (AB2) kolmiknärvi mesentsefaaltuum - Strata grisea colliculi superioris (A3) ülakünka hallainekihid -> moodustavad koorealune nägemiskeskuse - Nucleus colliculi inferioris (B4) alakünkatuum -> koorelaune kuulmiskeskus - Nuclei pretectales väikesed tuumad kesk-vaheaju piiril (nucleus interstitsialis jne) PEDUNCULUS CEREBRI
kättesaadavus; suured vedelike ülekanded (traumajärgne, šokk, südameseiskus); monitooringu võimalus (tsentraalse venoosse rõhu mõõtmine – CVP) ohud ja tüsistused ebaõige paigutus, arteri punktsioon ja hematoom, infektsioon, õhkrind, infusioon patsiendi pleurasse, õhkemboolia, kateerteremboolia, rütmihäired, närvikahjustus vajalikud vahendid pesemisvahendid; nahatuimasti (nt 1% lidocain) + süstal nõelaga; steriilsed linad kanüülimispiirkonna ääristamiseks; tsentraalne kateeter ja sisseviija (tavaliselt valmispakend); süstal hepariinilahus/NaCl loputamiseks; õmblusvahendid ja niit, millega kateeter kinnitatakse patsiendi naha külge; side kanüüli fikseerimiseks (plaaster, teip); rõhumõõtmissüsteem ja aparatuur kui jälgitakse pidevat CVP-d; kolmikkraanid vedeliku ülekandeks; infusioonisüsteem ja vedelikupudel 8.Arteri kanüüli paigaldamine sooritab arst vajadus invasiivse rõhu pidev mõõtmine; suured
o KROONILINE VALU (kestus üle 3 kuu, subjektiivne, alguse aeg ebamäärane, tingib tüsistusi, pôhjuse ja ka valu tüsistuste ravi) o LÄBIMURDE- E. LÖÖKVALU (äge algus, lühikese kestusega, erinev valu iseloom) •Valu tugevnemine füüsilisel koormusel (nn. stiimulsõltuv) •Spontaanne valu (nn. stiimulsõltumatu): näit. koolika •Valuraviga seotud (nn. doosi lõpu valu) valu tekib enne järgmise pikatoimelise valuvaigisti doosi Valu tüübid: Neuropaatiline – Tsentraalne või perifeerne Nontsitseptiivne – Somaatiline (nahk, luud, lihased) või vistseraalne (siseorganid) Segatüüpi Valu hindamine •Esimeseks sammuks valu põhjuse kindlakstegemisel on detailne anamnees valu algusest, tüübist, lokalisatsioonist, kestvusest, intensiivsusest ja iseloomust. •Lisaks tuleb hinnata igal kohtumisel patsiendi emotsionaalset seisundit. •Valu intensiivsuse ja valuravi efektiivsuse hindamiseks on võimalik
(inimene ei suuda eristada talle vajalikku heli taustamürast). Kuulmispuue on kuulmise langus võrreldes normaalse kuulmisega. Kuulmispuue esineb 15-20% elanikkonnast Võimalikeks põhjusteks võivad olla erinevad sensoneuraalsed põhjused, näiteks ajunärvide kahjustus, mistõttu info ei jõua ajju; konduktiivsed põhjused, näiteks kuulmekäigu ja kõrvaaparaadi mehaaniline kahjustus (sünnikahjustused, traumad, kasvajad); tsentraalne kuulmislangus, s.o. tsentraalse auditoorse süsteemi kahjustus (peaaju oimusagaras); segatüüpi kuulmislangus. Kuulmispuudega inimene ehk vaegkuulja on inimene, kellel esineb kuulmuspuue ja seejuures kuulmislangus ületab 25 dB. Kui kuulmise langus on 90dB või rohkem, siis seda inimest nimetatakse kurdiks. Vaegkuuljaid on Eestis üle 10% elanikkonnast. Suhtlemine ja
Dividend on osa aktsiaseltsi kasumist. Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Majanduses on 3 põhisüsteemi: 1. Traditsiooniline majandus e tavamajandus-põhineb ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial. Vanim majandussüsteem .Aastasadu jälgitakse samu tavasid. Majandust juhib perekond või hõim. Tegeldakse põllumajanduse ja käsitööga. Säilinud Aasias ja Aafrikas. 2. Käsumajandus on riigi poolt teostatav tsentraalne planeerimine, mille kaudu ressursse ja toodangut jaotatakse. Kasutatakse sotsialistlikes ja diktaatorlikes riikides. Majanduslik võim koondub riigi kätte ja otsuseid teeb võimul olev ladvik. Kuuba, Põhja-Korea, Iraan. 3.Turumajandus on süsteem, kus ressursse jaotavad eraisikud. Eksisteerib eraomandus. Hinnad kujunevad konkurentsi tingimustes. Riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. 3
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja loogilis...
Arteriaalse ja venoosse vere CO2 sisaldus CO2 - sisalduse arteriovenoosne diferents on kahe kontsentratsiooni erinevus: Ven. veres 550 ml CO2/ liitri vere kohta -Art. veres 500 ml CO2/ liitri vere kohta = 50 ml CO2/ liitri vere kohta 22. Hingamise regulatsioon: hingamiskeskus, hingamise automaatsus. Hingamiskeskuse aferentsed mõjustused. Efektorid – hingamislihased. Tsentraalne regulator – Hingamiskeskus KNS-s Läbilõikamiskatsed ja bioelektriliste potentsiaalide registreerimine Hingamisneuronid ajusillas ja piklikajus Erinevat tüüpi neuronid kompleksselt lülitatud, tsentraalne rütmogenees! Mõjutused kõrgematelt struktuuridelt: -Suurajukoor - Limbiline süsteem - Hüpotaalamus Sensorid. 1) Tsentraalsed ja perifeersed kemoretseptorid a
Konkreetse indiviidi eluseigad meenuvad episoodilise mälu vahendusel. Unustamine on kiire, mida enam on uut infot, seda tugevam unustamine. Operatiivmälu töömälu. Põhisisuks on materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesannete täitmiseks. Osisteks on (1) ruumilis-visuaalne ,,visanditahvel", milles talletatakse vahetu kujundiline info üldistatud kujul (skeemidena), (2) hääldusring mälus oleva sõnalise teabe ülekordamiseks, (3) tsentraalne täideviiv süsteem, mis kujutab endast suunatud tähelepanumehhanismi, mille abil kontrollitakse infovoogude valikuid ja kulgu töömälus ja selle allsüsteemide vahel ning võetakse vastu otsuseid. Praiming puhul avaldab eelnevalt omandatud teave mõju hilisemale mälust sõltuvale tegevusele ning seda sõltumata sellest, kas seda teadvustatakse või mitte. Inimene on võimeline omandama palju teavet ka ilma teadvuse otsese osavõtuta sellest protsessist ning
kus toimub nende ümberlülitamine. Perifeersed parasümpaatilised ganglionid paiknevad elundite vahetus läheduses või nende seintes. MEELEELUNDID 175) Analüsaatori mõiste, nimetage analüsaatori osad, nende ülesanded Analüsaator on ühtne funktsionaalne süsteem, mis koosneb alati kolmest osast. 1) Retseptoorne osa – võtab vastu ühte kindlat ärritajat, moodustuvad sensoorsete rakkude dendriididest 2) Juhtiv osa-pea või seljaaju närvi sensoorne osa, mis ärritust edasi juhib 3) Tsentraalne osa – suuraju piirkondade poolkerade koore vastav väli, kust saadetakse ärritusele vastureaktsioon 176) Silmamuna ehitus (joonis 21 jooniste vihikust) 177) Kirjeldage valguskiirte teed silmas jõudmaks nägemisretseptoriteni 1.sarvkest-2.eeskamber-3.pupill-4.lääts-5.klaaskeha-6.võrkkest 178) Mille abil toimub silma läätse kuju muutumine? Selgitage Ripslihase abil. Lähedale vaadates ripslihas tõmbub kokku ja ripsvöötmed on lõtvunud, mille tõttu läätse kumerus suureneb
Valikuline fokusseerimine silmi liigutamata kui pilk on suunatud, aga saab tähele panna detailselt erinevaid osi. Kontrollitakse ruumilise eelosutamise testiga. Kas ruumitähelepanu valib kohti või objekte? Mõlemaid. Pigem kohti aga võib ka objekte. Liigub üldiselt globaalselt lokaalsele. Töötleb kohti kui ka objekte mis seal kohas on. Kuidas toimub tähelepanu suunamine ajas? Tähelepanu saab suunata eelosundajaga mis võib olla perifeerne (ekraanile enne pilti rist) või tsentraalne (sümboliline nt ütled päike, siis kas oli kollane). Ilma eelosundajata 150ms. Mis on intermodaalne tähelepanu? Tähelepanu suunamine ühele modaalsusele korraga nt nägemine või kuulamine. Kuidas toimib kuulmistähelepanu? Millised on sarnasused ja erinevused nägemistähelepanust? Erinevused: kuulmisel jääb tähelepanuväline info protsessimata. Erinevad ajupiirkonnad. Kuuldud stiimulit saab umbes 2-3 minutit reprodutseerida
Tagasiside printsiip, näited automaatsest ja tagasisidel põhinevast käitumisest. Tagasiside printsiip – käitumine muutub vastavalt olukorra/keskkonna muutumisele, et see püsiks tulemuslik. Automaatne: palvetajaritsikas viskub saagi suunas. ,Tagasisidel põhinev: jänest jälitav koer ei jookse automaatselt sinna kohta, kus ta jänest kõigepealt märkas, vaid korrigeerib pidevalt oma suunda vastavalt jänese liikumisele. Liikumise tsentraalne ja perifeerne kontroll. Tsentraalne: aju saadab pidevalt detailset informatsiooni vaheldumisi kõigi jäsemete vastavatele lihastele, mis paneb need kokku tõmbuma ja lõdvenema täpselt õiges järjekorras. Perifeerne: ühe lihase toimimine kutsub esile järgmise lihase toimimise, see omakorda järgmise, lihaste töö toimub kindla motoorse mustri kohaselt ilma aju vahenduseta. Näide liigutuste perifeersest koordinatsioonist siidiliblika koorumisel. Esimene pooltund
-3. pataljonist .Ratsavägi jagunes raskeratsaväeks, reskmiseks ratsaväeks ja kergeratsaväeks.Peale 30 aastase sõja lõppu hakkas ratsaväe osatähtsus vähenema, kuna ratsaväe ülalpidamine oli kallis, pealegi seisnes tollane sõjategevus põhiliselt kindluste piiramisest. Suurtükivägi oli ka alalise armee algusaegadel eraettevõtjate pärusmaa, kuid hiljem läks seegi riigi kätte. Loodi ka sõjaväe tsentraalne ehk riigi käes olev juhtimisaparaat ning ühtlustati kogu sõjaväeelu.Sõjaväe varustamine ja toitlustamine reorganiseeriti ning juurutati magasinisüsteem. Kapitalistlike suhete juurdumine tõi kaasa ka tõsiseid muudatusi sõjakunstis. Sõjakunsti moodustavad kaks komponenti: taktika ja strateegia. Uusajal muutus valitsevaks joontaktika ja kurnamisstrateegia. Tulirelvade kasutuselevõtuka sündis ka joontaktika
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTI JA ARVUTIVÕRGUD Gerli Paap Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed Referaat Juhendaja: Mihkel Pärna Pärnu 2011 1 SISUKORD sISUKORD.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ............................................................................................................................... 3 Tarkvara eriliigid.......................................................................................................................... 4 Serverid....................................................................................................................................... 7 Klientarvutid................................................
hõõrdumisel soojuseks muudnunud energiat jne. 28. Absoluutselt elastne tsentraalpõrge Põrkeks nimetatakse keha liikumisoleku järsku muutust kokkupuutel teise kehaga. Kui seejuures ei teki kehadel jääkdeformatsioone, nimetatakse põrget absoluutselt elastseks. Põrkejoon kehade kokkupuutepunktist kokkupuutuvate pindadega risti tõmmatud sirge. Kui kehade massikeskmed asuvad põrke ajal põrkejoonel, siis nimetatakse põrget tsentraalseks. Kerakujuliste kehade põrge on alati tsentraalne. Absoluutselt elastse põrke puhul kehtivad impulsi jäävuse ja mehaanilise energia jäävuse seadused: Wk1 + Wk 2 = Wk1 + Wk2 p1 + p 2 = p1 + p 2 2m2 v 2 + (m1 - m2 )v1 v1 = m1 + m2 2m1v1 + (m2 - m1 )v 2 v 2 = m1 + m2 29. Absoluutselt elastne kaldpõrge Läbi vaja korrutada pörkejoone ja pinna vahelise nurga tangensiga. 30. Absoluutselt mitteelastne põrge m v + m2 v 2 v= 1 1 m1 + m2 Erijuhul, kui massid on võrdsed, saab kiiruse arvutada:
Eesti ala terrigeenne läbilõige Skandinaavia, Läänemere, Baltimaad, Kirde- 8. Mis on suidumine? arengus väljasuremised jne 1. Kuidas moodustuvad Poola, ja kogu Ida-Euroopa lauskmaa kuni terrigeensed setendid, miks? Uurali ja Kaukasuse mäestikuni. Geoloogilise ehituse noorima osa moodustab On teatud geoloogilises läbilõikes ühe sette v Tekivad, kui füüsikalisel murenemisel kantakse kvaternaarne pinnakate, mille kujunemise kivimikihi ‚välja kiildumine’ ehk kihi lateraalselt liiva/ kruusa/ saviosakesi basseinidesse, kus peamised mõjurid olid mandrijäätumine ja sujuv õhemaks muutumine kuni kadumiseni nad settivad (Nt kruus, liiv, savi). Aja möödudes sellega kaasnevad protsessid ning hiljem ka nad muunduvad eri kivi...
- kitsas ruum südamepauna ja rinnaku vahel RINNAKELME - PLEURA - sidekude ja lümfisõlmed - Pleura pulmonalis kopsu kattev serooskelme (ligamentuk pulmonare Mediastinum medium juures läheb üle keskseinandmiseks pleuraks) - alumise keskseinandi tsentraalne osa - Pleura parietalis rinnaõõnt vooderdav seinmine leste - süda koos kopsuveenide, alumise õõnesveeni ja südamepaunaga - Nende vahel cavitas pleuralis - vahelihasnärvid koos neid saatvate veresoontega - Pleura parietalis Mediastinum posterius vahelihasmine pleura pleura diaphragmaticus - ruum südamepauna ja lülisamba vahel
o. aeg ärrituse andmise momendist vastusreaktsiooni tekkeni. Selle aja moodustavad: Ärrituse retseptoris levivaks erutuseks muutmise aeg Erutuse juhtimise aeg refleksikaare aferentses osas Erutuse ülekandeaeg tsentraalsetes neuronites refleksikeskuses Närviimpulsi leviku aeg eferentset teed pidi Ülekandeaeg eferentselt teelt efektorile, aeg, mis kulub efektori aktivatsiooniks Närvisüsteemi jaotus I Tsentraalne e. kesknärvisüsteem Peaaju Seljaaju (5 osa) (segmentidena) 1 II Perifeerne e. piirdenärvisüsteem Somaatiline e. kehanärvisüsteem Vegetatiivne närvisüsteem Kraniaalnärvid Spinaalnärvid Sümpaatiline Parasümpaatiline
158."Haistmisrakud paiknevad haistmisepiteelis koos tugirakkude ja haistmisnäärmetega. Haistmisraku perifeerne jätke, mis ulatub tugirakkude vahelt välja epiteeli pinnale, on varustatud aktiivselt liikuvate karvakeste ehk tsiilidega. Lõhnaained satuvad haistmisregiooni limaskestast haistmisraku karvakestesse difusiooni teel. Haistmisnäärmete nõre on vajalik haistmispinna niisutamiseks, kuna vaid lahustunud ained suudavad esile kutsuda haistmisrakkude erutuse. Haistmisraku tsentraalne jätke põimub teiste samalaadsetega haistmisnärviks." TÕENE 159."Kolvikesed on kohastunud valgusärrituse ja värvuste vastuvõtmiseks. Kepikesed talitlevad hämara valguse korral. Kepikestes ja kolvikestes valguse toimel tekkinud sensoripotentsiaalid kutsuvad nägemisnärvis esile aktsioonipotentsiaalid, mis juhitakse nägemismeele tsentraalseid teid pidi ajukoore kuklasagarasse, kus teadvuse tasemel tekib nägemisaisting ja -taju." TÕENE 160.Milline alltoodud väidetest on väär?
Traditsiooniline majandus - Väikesed majandusüksused nagu majapidamine või küla - Tegevust juhivad kombed ja tavad - Ressursside jaotus toimub majandusüksuste individuaalsete otsuste põhjal - Iga majandusüksus otsustab, mida ja kui palju toota ning kuidas toodetud hüvesid jaotada - Tööjõu spetialiseerumise tase on väga madal Kas see on efektiivne majandus? Plaanimajandus (käsumajandus) - Otsused ressursside jaotuse kohta võtab vastu keskvõim ehk tsentraalne planeerija - Tavaliselt on ressursside omanikuks riik ning majanduse organiseerimise aluseks on plaanid, mis määravad, kui palju ja missugust toodangut toota ning kuidas kellele toodetud hüvesid jaotada - Iseloomulik on kõrvuti tootjate vabaduse piiramisega ka tarbijate vabaduse piiramine Miks plaanimajandus ei saa olla efektiivne? Turumajandus - Ressursse jaotavad eraisikud, seega toimub ressursside jaotamine majapidamiste ja
Hovland'i 4 faktorit, mis määravad sõnumi mõjusust: Vastuvõtja/sihtrühma omadused s.h. arukus/intellekt, enesehinnang, vastuvõtja üldine meelelaad, meeleolu, hetketuju. Allika/meediumi omadused s.h. usaldusväärsus, ekspertsus, atraktiivsus. Sõnumi omadused s.h. sõnumi vormistus. Mõjustusteed/kanalid (Cognitive Routes): 1 Tsentraalne mõjustuskanal (central route to persuasion) reklaami vastuvõtja psühholoogilised teabetöötlusmehhanismid, mis vahendavad reklaamiteates sisalduva teabe vastuvõttu tingimustes, kus keskendunud infotöötluse tõenäosus on kõrge. Mõju ratsionaalne reaktsioon 2 Perifeerne mõjustamiskanal (peripheral route to persuasion) reklaami vastuvõtja psühholoogilised
Selle aja moodustavad: Ärrituse retseptoris levivaks erutuseks muutmise aeg Erutuse juhtimise aeg refleksikaare aferentses osas Erutuse ülekandeaeg tsentraalsetes neuronites refleksikeskuses Närviimpulsi leviku aeg eferentset teed pidi 9 Ülekandeaeg eferentselt teelt efektorile, aeg, mis kulub efektori aktivatsiooniks Närvisüsteemi jaotus - I Tsentraalne e. kesknärvisüsteem Peaaju Seljaaju (5 osa) (segmentidena) II Perifeerne e. piirdenärvisüsteem Somaatiline e. kehanärvisüsteem Vegetatiivne närvisüsteem Kraniaalnärvid Spinaalnärvid Sümpaatiline Parasümpaatiline (12 paari) (31 paari) närvisüsteem(pidurdus) närvisüsteem (erutus)
ajupoolkeral. Samas natuke on ka vasakus pooles, aga need on natuke teistsugused. kuhu ta suundub. Ja sellest kohast, asukohast .. On sensorid, mis reageerivad ainult siis, kui ta nina on põhjas või läänes. Nägemisega saab inimene kõige paremini ruumilist infot. Ventraalne oim ja tsentraalne kiir – on ruumitajus olulised! Isegi tsentraalne kiir on olulisem. Kui loom on mingis kindlas kohas. ... Kui.... tekib in probleeeme lokalistasiooniga enda suhtes ja mujal. EI suuda toime tulla 43-47 vaja üle kuulata! elementaarsete rotatsiooniülesannetega (seega kahjutsus on tagumises kiirusagaras). Kui inimestel on vaja orienteeruda kuskil, nt meremehed. Siis neil on kasutada erivahendid. ...
paneme. Nii ka helides jne. - Tajuline segregatsioon Rakkude/juhteteede erinevad omadused - Taju on kõvasti seotud füsioloogiliste tunnustega. - Nägemine on kõige paremini uuritud meel - Kepikesed (jämedad jooned, must-valge, 120 milj rakku, kõige tundlikum hämaras, perifeerias, öösel) - Kolvikesed (koonused) (peened detailid, värviline (3 tüüpi), 6-7 mln rakku, kõige tundlikum eredas valguses, tsentraalne, detailne) - Eelised – värvipimedatel on pimedas eelised Magno- ja parvotsellulaarsed juhteteed … viivad erinevatesse ajupiirkondadesse. Segregeerumine: - V1/V2: primaarne nägemisala. Nägemisinfo esmane töötlus (nii värv, vorm kui liikumine). Kahjustus -> inimene on pime. - V3: objektide (eriti liikuvate objektide) kuju/vorm, 3D-lisus - V4: värv, joonte asetus, vorm - V5: liikumine
ga Spetsialiseerit Varieerub Pole määratud Kesklinn Sügav, Letimüük Kõrge ud kauplus kindlad , selve kaubagrupid Joonis Kaubamaja struktuur Joonis Filiaalettevõtted tsentraliseeritud struktuuriorganisatsioonis Tsentraalne ärijuhtimine I II III IV V VI VII filiaal I filiaal II filiaal III VIII IX V VIII IX V VIII IX V I revisjon, kontroll; II finantsid, andmetöötlus ; III haldus; IV turu-uuring, asukoha planeerimine;
tüümuses). Iga võõras valk – antigeen – kutsub organismis esile immuunvastuse, sünteesitakse talle vastav antikeha. See protsess on aeglane. Esmalt võitlevad mittespetsiifilised kaitsesüsteemid (fagotsüüdid). Ehk eristatakse lisaks: * kaasasündinud – ei ole mälu, esmane mittespetsiifiline vastus. Leukotsüütidest basofiilid, eosinofiilid, neutrofiilid; makrofaagd. * omandatud – mälu, kõrgspetsiifilisus, T- ja B-lümfotsüüdid. 34. Tüümus Thymus on tsentraalne immuunorgan, kus paljunevad T- lümfotsüüdi eellasrakud ja nad ise ning endokriinnääre, mis reguleerib immuunsüsteemi. Suunab lümfikoe arengut ja kasvu. Koosneb sagarikest (lobuli), mis on ümbritsetud sagarikevahelise sidekoega. Iga sagarik koosneb koorest (cortex) ja säsist (medulla). Enamiku sagariku rakkudes on lümfotsüüdid, mida koores on rohkem kui säsis. Tüümuse säsis moodustavad epiteelirakud ümaraid kehakesi - tüümuse kehakesi (Hassali). 35. Lümfisõlm. Lymphonodi
on, madalamate ei ole intranukleaarne mitoos) 6. Tüüpiline pigment Klorofüll, karotinoidid Tohutu mitmekesisus Melaniin Mittetüüpiline Tavaliselt 1, 7. Vakuool Palju lipiidi vakuoole struktuur, kui esineb tsentraalne lipiidide regulatsioonil 8. Polüploidsus Sageli Üliharva 9. Hulgatuumsus Harva Sageli Harva 10. Rakutüüpide arv ...50 200...500 Funktsionaalsed iseärasused 1
Seega saab hapnikuelektroodi abil saab mõõta selliste ensüümreaktsioonide kiirust, millede käigus tekib või reageerib O2. Hapnikuelektrood kuulub amperomeetriliste mõõteriistate hulka. Mõõdetakse hapniku redutseerimise tulemusel tekkiva redokselektronide voo tugevus ehk voolutugevust. See voolutugevus sõltub sellest, kui kiiresti difundeerub hapnik lahusest elektroodile. Difusioonikiirus on võrdeliselt seotud hapniku kontsentratsiooniga lahuses. Tsentraalne plaatina katood, mida ümbritseb Ag/AgCl anood. Nende vahele rakendatakse konstantne pinge (0.6V). Elektroodid on eraldatud reaktsiooni toimumiskohast õhukese (teflonist) membraani abil. See membraan on läbitav ainult hapnikule. Mõõdetakse voolutugevust, mis on määratud O2 difusiooniga katoodile. Difusiooni kiirus on võrdeliselt sõltuv hapniku kontsentratsioonist. Kromatograafia ja ekstraktsioon: Produkti ja substraadi lahutamismeetodid:
Kõrgematel taimedel Enamasti on (v.a 5. Tsentrioolid On on, madalamate ei ole intranukleaarne mitoos) 6. Tüüpiline pigment Klorofüll, karotinoidid Tohutu mitmekesisus Melaniin Mittetüüpiline 7. Vakuool Tavaliselt 1, tsentraalne Palju lipiidi vakuoole struktuur, kui esineb lipiidide regulatsioonil 8. Polüploidsus Sageli Üliharva 9. Hulgatuumsus Harva Sageli Harva 10. Rakutüüpide arv ...50 200...500 Funktsionaalsed iseärasused 1
1. Seedeorganite funktsioonid ja seedetrakti üldiseloomustus. Seedetrakti ehituse iseärasused tingituna toidu iseloomust eri loomaliikidel. Seedesüsteem hõlmab seedetrakti ja väljaspool seedetrakti paiknevaid näärmeid. See ulatub üle terve keha, kusjuures suurem osa paikneb kõhuõõnes. Sisenõrenäärmed: süljenäärmed, pankreas, maks. Mittemäletsejaliste seedetrakt: suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool Mäletsejalised: eesmagu - vats, võrkmik ja kiidekas Enamus sööda orgaanilisest materjalist koosneb suurtest makromolekulidest. Selleks, et organismis saaks toitainete imendumine toimuda, tuleb makromol. lagundada väiksemateks osakesteks. Seedetrakti 5 fn: liikuvus, sekreteerimine, seedimine, imendumine, hoiustamine. Vastavalt toidule ja seedesüsteemi ehitusele jagunevad: karnivoorid - loom, kes toitub teistest loomadest. Toiduks liha, veri, rasvkude, siseelundid. Toit energiarikas ja kergesti seeduv ning seetõttu ka see...
elemendid (tarbijad ja tootjad), elementide vahelised suhted (tootmis-, vahetus- ja jaotusportsessid), süsteemi kord (majanduslik kord, turumajanduse reeglid). Süsteemi kord määrab ära süsteemi motivaatorid (nt turuosaliste omavah. suhtelises). Omand Eraomand Riiklik- või Planeerimisviis ühisomand Detsentraalne Kapitalistlik Sotsialistlik planeerimine turumajandus turumajandus (turg) (lühiajaliselt) Tsentraalne Kapitalistlik Sotsialistlik planeerimine plaanimajandus plaanimajandus (riiklik plaan) (lühiajaliselt) 9.Turumajanduse reaaltüübid, kapitalismi mudelid Vabale turumajandus on omane riigi minimaalne sekkumine. Sots turumajandus iseloomustavad kõrgemad maksud, sagedasemad turusiirded ja interventsioonid ja ka konkurentsivabaduse kindlustamine. Selle suuna äärmuslikuks näiteks on heaolumajandus, kus poliitilised ja administratiivsed jõud püüavad muuta
c) Polüfenoolid: ligniin, parkained TAIMERAKU EHITUS – ORGANELLID Plastiidid, suur tsentraalvakuool ning rakukest on ainuomased tunnused taimerakule. *Rakukest: koosneb põhiliselt tselluloosist, rakkude vananemisel kest korgistub või puitub. Kaitse- ning tugifunktsioon; ainevahetus. *Vakuool: vee reservuaar, kindlustab raku siserõhu ehk turgori, nooremate rakkude vakuoolides on toitained ning vananenud rakkudes jääkained, toimuvad lõhustumisprotsessid. Suur tsentraalne vakuool suureneb raku vananedes. Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid – nii aitavad loomad levitada seemneid. *Plastiidid: kahemembraansed organellid *Kloroplastide põhifunktsioon on fotosüntees, on täidetud valgulise vesilahusega ehk stroomaga, milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed ehk lamellid, kus esineb roheline värvaine klorofüll
kesknärvisüsteemist tulevatelt närvikiududelt elundisse kulgevale närvikiule. 54. Närvikeskuste omadused. Närvisüsteemi ülesanded: - Luua side väliskeskkonnaga (retseptorite kaudu) - Ühendada ja kooskõlastada keha organsüsteemide tegevus organismis kui tervikus (panna organism tööle kui ükstervik). - Tagada inimese psüühiline tegevus. Anatoomiline jaotus: 1. Tsentraalne e. kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju). 2. Perifeerne e. piirdenärvisüsteem (närvid, närvipõimikud, ganglionid). Funktsionaalne jaotus: 1. Somaatiline e. animaalne e. kehanärvisüsteem reguleerib kõigi skeletilihaste tegevust ning koordineerib kehaosade talitlust (liigutuslikku tegevust), luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel nn.teadlik ja tahteline
ülekandekanal on kaabel või lained, vastuvõtja on teise telefoni valjuhääldi ning info kasutaja on kuulaja. Häireallikas- mobiiltelefonil levi puudumine, taustamüra. Närvisüsteemis on infoallikas ärriti nt nõel. Vahendaja on aktsioonipotentsiaalide sensoorne muster, mille tekitab sensor. Ülekandekanaliks on närvikiud (aferentne närv). Vastuvõtja on sünapsid kesknärvisüsteemis ja kasutaja on tsentraalne sensoorne süsteem. Info ülekandekanalid: Maksimaalne infovool kanalis e kanali mahtuvus C=Imax/t. Bitt/s on ühik. On NEURONAALSED INFORMATSIOONIVOOD(objektiivne mõõtmine nt AP tekke mõõtmise põhjal), sõltub aferentse närvi võimest erutust edasi kanda ja PSÜHHOFÜÜSIKALISED INFORMATSIOONIVOOD.(kas KNS teadvustati muutust), info jõudis teadvustatud tasemele.
on võimalik ka kontorirakenduste koostöö muude tarkvararakendustega. Kontorirakendusega luuakse dokument reeglina teistele edastamiseks. Seetõttu on tänapäevasesse kontorirakendusse lisatud ka erinevate kommunikatsioonirakenduste tugi (nt. html keel). Kontorirakenduste kasutegur tõuseb oluliselt nende rakendamisel koos rühmatöörakenduste ja dokumendihaldussüsteemidega kui iseseisev kontorirakendus toimib kirjutusmasina aseainena, siis dokumentide tsentraalne kasutamine võimaldab kvalitatiivseid muudatusi tööprotsessides. Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteemi olemus Tänapäeva infosüsteem ei koosne pelgalt arvutist ja rakendusprogrammist, vaid sinna lisanduvad: · moodulid organisatsioonisisese ühtse informatsioonistruktuuri ning mõistete toetuseks (andmebaasid, millel on kindel struktuur, ja
stiimuliks, mille poole püüelda. 3. Rahuldustpakkuv töö, vahel ka identifitseerumine oma ettevõttega. 4. Ettevõtja on iseenda peremees, see on üks olulisemaid ettevõtte rajamise motiive, mille nimel ollakse mõnikord valmis ka sissetuleku vähenimseks. 5. Otsene suhtlemine töötajate ja klientidega. Väikeettevõttes on suhted isiklikumad, lähedasemad, mida osa inimesi eriti hindavad. 6. Tsentraalne otsutamine, ettevõtja omab ülevaadet kogu tegevusest, saab langetada otsuseid kiiresti, kasutada ära avanevaid võimalusi. 7. Ettevõtja staatus ühiskonnas on sageli kõrgem palgatöötaja omast. Väikeettevõtte omamise probleemid 1. Majandustegurid väiksem vastupidavus majanduskriisides, konkurentsi teravnedes või tarbija käitumise muutumise korral. 2. Kogemustepuudus võib ilmneda tootmise või teeninduse alal (alustatakse võõral
Ööpäevas toiduvalku 60-100g. Lämmasitkubalanss – tasakaalustatud segatoitu sööval inimesel on lämmastiku ringlus tasakaalus. Väljutatav lämmastik lahkub inimkehast põhiliselt aminohapete metabolismi lõpp-produktidena. Positiivne rasedatel ja väikelastel. Negatiivne haiguste, stressi ja nälgimise, operatsiooni korral. 48. Aminohapete üldine ainevahetus Aminohapete metabolismi keskus on maks, aminohapete aminorühma metabolism = aminohapete metabolismi tsentraalne osa. Transamiinimine – keskne protsess. Pöördprotsess, milles aminohapete α-aminogrupp kantakse üle α-ketohappele Glutamaadi oksüdatiivne desamiinimine – ensüümi on rohkesti maksas ja neerudes(glutamaadi dehüdrogenaas), Glu on ainuke aminohape, mille desamiinimine toimub kiiresti ja efektiivselt. Ammoniaagi teke ja saatus – ammoniaak on mürgine! Salvestatakse Gln ja Ala vormis, kasutatakse asendavate aminohapete sünteesiks, tekivad ammooniumsoolad ja
Kliinilised markerid on valgud Lämmasitkubalanss tasakaalustatud segatoitu sööval inimesel on lämmastiku ringlus tasakaalus. Väljutatav lämmastik lahkub inimkehast põhiliselt aminohapete metabolismi lõpp-produktidena. Positiivne rasedatel ja väikelastel. Negatiivne haiguste, stressi ja nälgimise, operatsiooni korral. 48. Aminohapete üldine ainevahetus Aminohapete metabolismi keskus on maks, aminohapete aminorühma metabolism = aminohapete metabolismi tsentraalne osa. Transamiinimine keskne protsess. Pöördprotsess, milles aminohapete -aminogrupp kantakse üle - ketohappele Glutamaadi oksüdatiivne desamiinimine ensüümi on rohkesti maksas ja neerudes(glutamaadi dehüdrogenaas), Glu on ainuke aminohape, mille desamiinimine toimub kiiresti ja efektiivselt. Ammoniaagi teke ja saatus ammoniaak on mürgine! Salvestatakse Gln ja Ala vormis, kasutatakse
D. Isaseid ja emaseid isendeid sünnib enamasti võrdses koguses; E. Saak ei sõltu külvitihedusest; F. Tartu Ülikooli peahoone on ehitatud klassitsistlikus stiilis. Gause reeglist tuleneb otseselt limiteeriva sarnasuse printsiip, sellest omakorda otseselt võimalus, et kooslused saavad olla liikidega küllastunud, A on õige; 141. Kas taimede maa-alune konkurents on pigem: A. Sümmeetriline? B. Asümmeetriline? C. Kaudne? D. Tsentraalne? Sümmeetriline muidugi, võsukonkurents on asümmeetriline, A on õige; 142. Kas agregeeritud ruumiline jaotus võiks iseloomustada: A. Heeringaid? B. Seemneliselt paljunevaid põlluumbrohte? C. Pesitsus- ja toitumisterritooriumi kaitsvaid haudelinde? D. Fütoplanktonit? Parvlemine on agregeeritud eluviis, A on õige; 143. Eeldame, et kahe ristuva isendi geneetiline distants on positiivselt seotud isendite vahemaaga ruumis.
Tihtipeale on otsapidi ajakirjanik ja suhestub publikuga igas mõttes. Oli selline kunsti pooldaja, mis on maailmaga suhtes. Valgustusel on 2 poolt: valgustus-valgustus ja sentimentaalne pool, kus keegi ei eita valgustuse printsiipe, aga pööratakse tähelepanu romantismile. Rousseau on valgustusliku sentimentalismi esindaja. Tema ,,Emile" on puhtalt valgustuslik. Rousseau on üleminekukirjanik. Valgustuses nähakase kirjaniku rolli ka aktiivsena. Kirjandik peabki olema ideede kandja, tsentraalne. Kirjaniku roll, eriti romaanikirjaniku roll jääb keskseks. Valgustuslikele humanistidele on iseloomulik selline seltsiline tegevus. Väga olulist rolli valgustuses mängivad (eriti prantsuse valgustuses) salongid. 16.ja 17.sajandil käisid salongides aristokraadid, 18.sajandil hakkasid käima ka lihtsamad inimesed, kellel ei olnud mingit kõrget staatust. Valgustusliku salongi kandjaks oli ühiskondlik mõte. Salongitegevus tähendas seda, et kohtuti inimese kodus. 19
Karvakestes eristatakse stereotsiile (igal retseptorrrakul 60-80) ja kinotsiile (igal retseptorrakul üksainus). 25. Haistmismeelega seotud retseptorid. Haistmismeelega seotud juhteteed ja ajupiirkonnad. Inimesel on kokku ~107 haistmisrakku · Haistmisrakud uuenevad pidevalt, eluiga on keskmiselt 30-60 päeva. Haistmismeele sensorid-haistimisrakud-paiknevad ninaõõnes haistimisregioonis,ninaõõnes,ülemise ninakabriku servas.. Haistimsrakud on primaarsed biopolaarsed meelerakud,mille tsentraalne osa läheb üle peeneks jätkuks-see põimud teiste samalaadsetega 15-20 haistmisnärviks. 26. Maitsmismeelega seotud retseptorid. Maitsmismeelega seotud juhteteed ja ajupiirkonnad. Sensoritena talitlevad spetsiaalsed epiteelrakud paiknevad keelel ja selle lähedastes piirkondades olevates maitsmiskarikates (~100 rakku ühes karikas). Kokku on maitsmiskarikaid keeles mõned tuhanded. · Maitsmiskarikate ümbruses paiknevad näärmerakud, lahustunud ained jõuavad
Aminohapete metabolismi (biosünteeside ja lõhustumiste kogususe) universaalsed reaktsioonid/rajad (nendes toimuvad aminohapete muundumised on praktiliselt sarnased, kuna reaktsioonid puudutavad samu funktsionaalseid rühmi) on: 1. aminohapete aminorühma metabolism 2. aminohappe karboksüülrühma metabolism 3. aminorühma süsinikskeleti metabolism 1. Aminohappe aminorühma metabolism Aminohappe aminorühma metabolism on aminohapete metabolismi tsentraalne osa. See tuleneb asjaolust, et aminohapete aminorühma ülekanne ehk transamiinimine ja aminorühma elimineerimine ehk desamiinimine on kogu lämmastiku metabolismi kesksed lülid. · Transamiinimine aminohappe -aminogrupi ülekanne -ketohappele. Aminorühma loovutanud aminohappest tekib talle vastav -ketohape, 12 aminorühma vastuvõtnud -ketohappest aga tema aminohappeline analoog.
Asendikarakteristikud : matemaatiline ootus ehk keskväärtus
diskreetsel suurusel: mx=E[X] = M[X] = i=1nxipi
pideval suurusel : E[X] = -x*f(x)dx
Keskväärtus ja mood ;
Mediaan juhusliku suuruse mediaan on tema väärtus Me, mille puhul p(X
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
