Hoiakud, veenmine Veenmine - sõnumite vahetamine, mille eesmärgiks on kutsuda esile vabatahtlik uue käitumise, kognitiivse seisundi/mustri aktsepteerimine Hoiakud - püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil, motivatsiooniline nähtus Komponendid: · Kognitiivne (tunnetuslik) · Afektiivne (afektist tingitud) · Käitumuslik Hoiaku komponentide omavahelised suhted (kooskõla/ebakõla;) ja mõjutamine; L. Festinger: Kognitiivne dissonants Tsentraalne ja perifeerne tee · Tsentraalne: loogilised argumendid, hindamine, tõlgendamine, oluline on teate sisu Individuaalsed erinevuse mõtlemisharjumus Võimalus keskendumiseks, analüüsimiseks · Perifeerne tee sõnumi meeldivus, sõnumi afektiivne komponent Allikas: usaldusväärsus: turvalisus (nt sõbralikud, head), kvalifikatsioon (informeeritus, treenitus), dünaamilisus (julged, aktiivsed) sarnasus: hoiakud, moraal, taust, välimus, atraktiivsus
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine – protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest interaktsioonidest jne. Suhe – kestvad interaktsioonid ajas; on mõjutatud tulevikuootuste poolt. ● Üksteisevaheline mõjustamine, tajumine. ● Kaugsuhe – kui interaktsioonid on püsivad siis on see siiski suhe, mis sest kui igapäevaselt kokkupuudet pole. Paarisuhe/sõprussuhe – omavaheliselt paika pandud normid (mis on ok, mis mitte; millist käitumist oodatakse). Kui töökaaslasega, kellega jagatakse tööruumi siis võib tekkida ka sõprussuhte-laadi asi, kuid see võib viia rollide konfliktini. Suhtlemisel kannab vahepeal hääletoon suuremat osa kui sõnum ise. Paralingvist communication – the tone of voice, the awakening of the word. Interaktsiooni mõjutavad tegurid: ● Isikuga seotud tegurid (nt hoiakud, teadmised, suhtlemisoskus jne) ● Suhtlemis...
POSTOPERATIIVNE VALURAVI Dr. Boris Gabovits ITK VALUTEENISTUS ANESTESIOLOOGIA JA INTENSIIVRAVI OSAKOND 2011 a. C.E.E.A. kursus nr. 5. Tartu Margo McCaffery, 1968 a. VALU - SEE ON SUBJEKTIIVNE KOGEMUS, MIDA OMAB AINULT SEE, KES VALU KANNATAB EUROOPA KOGEMUS 2005 AASTAL Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level UURINGU EESMÄRK Ülevaade postoperatiivsest valuravist kirurgilistes osakondades Leida nn. parendamist/ parandamist vajavad kitsaskohad postoperatiivses valuravis KOKKUVÕTE PATHOS on esimesena teinud nii ulatusliku kokkuvõtte POP valuravist Euroopas Aren...
Jupiteri, Saturni ja Neptuuni kaaslased Jupiter Jupiteri süsteemi võib vabalt võrrelda päikesesüsteemiga. Planeedil on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat Io, Europa, Ganymedese ja Kallisto avastas Galileo Galilei 1610. aastal. Nad tiirlevad täpselt planeedi ekvaatori tasandis ringjoonelistel orbiitidel. Io on küllaltki hele taevakeha, ta albeedo on 0,6. Keskmine pinnatemperatuur ekvaatoril on -50°C, kuid on avastatud alasid, kus temperatuur tõuseb kuni kahekümne soojakraadini. Pinna värvus on valdavalt punakasoranz, polaaralad paistavad rohkem tumepruunikatena, ekvatoriaalaalad heledamatena. Iol on avastatud 7 tegutsevat vulkaani. Erinevalt kõikidest teistest Galilei kaaslastest ja maataolistest planeetidest, puuduvad Io pinnal meteoriidikraatrid - nad on mattunud laava alla. Vulkaanikraatreid on aga suurkuu lausa täis pikitud. Vulkaanikoonuste läbimõõt on keskmiselt 50 km, kuid on ka paarisaja-kilomeetris...
need edasi rakukehale (Saarma 1984 : 8). Reeglina on närvirakul ainult üks akson. Aksonit mööda kulgeb närvierutuse impulss rakukehast edasi teistele rakkudele. Enamik aksonist on kaetud isoleeriva müeliinkestaga (Kivistik 1997 : 22). Kaks peamist närvisüsteemi allsüsteemi on somaatiline ja vegetatiivne närvisüsteem. Somaatiline närvisüsteem juhib organite välist, kehalist tegevust, jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks. Tsentraalne osa koosneb pea- ja seljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ. Aju vahendab teadvuse sisu, mäluinformatsiooni, mõtlemist, taju, kujutlust, emotsioone jne, aga ka mitteteadvustatud psüühilisi protsesse. Perifeerne närvisüsteem on pea- ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundeid ja kudedes. Sensoorne allsüsteem on meeltesse või tajumisse puutuv, vahendades ärrituste vastuvõttu
Rahvusvaheline turundus Toodete rahvusvahelise turustamise vajadust põhjustavad tegurid · maailmaturu potentsiaal, mis võimaldab ületada koduturu ostuvõime piiratuse; · võimalus rakendada ettevõtte kasutamata tootmisvõimsusi; · mastaabisäästu saavutamine tootmises müües välisturule suures koguses oma kaupu, saab suurendada tootmismahtu ja vähendada toote ühiku valmistamiseks vajalikke kulutusi; · välisturgudelt võib saada häid ideid oma toote või teenuse täiustamiseks või hoopis uute toodete arendamiseks. Mõned kodumaise ja rahvusvaheline turunduse erinevused Kodumaine turundus Rahvusvaheline turundus üks keel ja rahvus erinevad keeled ja kultuurid suhteliselt ühtne turg erinevad turud andmed tarbijate kohta kättesaadavad ja andmete kogumine tarbijate kohta kogumine lihtne ...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Transaktsioonid: Mina seisund- kui psühholoogiline reaalsus; määratlemine tunnete süsteemi ja sellega kaasneva käitumismustrina. ● lapsevanema tasand- õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu. ● täiskasvanu tasand- tasakaalustatud, enesekntroll, kaalutlev, emotsioone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. ● lapse tasand-impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, loovus, energilisus, mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus. Rööpsed transaktsioonid- partner vastab talle pakutud tasandilt, konfliktide oht minimaalne. Ristuvad transaktsioonid- pöördumine selle mina konseptsiooni poole, millega partner pole nõus. Põhjustab probleeme. Mängud- suhtlemisvorm, käikude ahel, mis viib ettemääratud tulemuseni; iseloomulikuks on varjatud loo...
Kaitseb rakke.koosneb fosfolipiididest, valkudest seemnel) Tuum- Juhib ja kontrollib elutegevust. Tuumas asuvad kromosoomid, Vakuool- Vee reservuaar. Kindlustab raku siserõhu Nooremate rakkude mis kannavad pärilikku infot. Juhib rakus elutegevust ja rakus toimuvaid vakuoolides on toitained. Vananenud rakkudes jääkained. Vakuoolides protsesse. toimuvad lõhustumisprotsessid. Suur tsentraalne vakuool esineb vaid Tuumake- rRNA süntees ja Ribosoomide moodustumine. taimerakkudes! Tsütoplasma- raku poolvedel sisus, mis liidab kõik organellid ühtseks Plastiidid - leukoplast kloroplast kromoplast. Kahemembraansed tervikuks. Jääkainete eritumiskohaks. Tagab toitainete laiali kandumise organellid. Proplastiidid on plastiidide eellased. rakus
Tuum- Juhib ja kontrollib elutegevust. Tuumas asuvad kromosoomid, mis Vakuool- Vee reservuaar. Kindlustab raku siserõhu Nooremate rakkude kannavad pärilikku infot. Juhib rakus elutegevust ja rakus toimuvaid protsesse. vakuoolides on toitained. Vananenud rakkudes jääkained. Vakuoolides toimuvad Tuumake- rRNA süntees ja Ribosoomide moodustumine. lõhustumisprotsessid. Suur tsentraalne vakuool esineb vaid taimerakkudes! Tsütoplasma- raku poolvedel sisus, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks. Plastiidid - leukoplast kloroplast kromoplast. Kahemembraansed organellid. Jääkainete eritumiskohaks. Tagab toitainete laiali kandumise rakus. Proplastiidid on plastiidide eellased. Tsütoplasmavõrgustik ehk (ER) Mööda ER-i toimub rakusisene ainete Kloroplastid -põhifunktsioon on fotosüntees
Närvisüsteem Neuron närvirakk Sünaps - närviimpulsi ülekandekoht Retseptor ärritust vastuvõttev organ Dendriidid neuroni jätked, mida mööda kandub erutus neuroni suunas Akson neuron jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja Närvisüsteemi ülesanded: Loob organismi sideme väliskeskkonnaga Ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevust organismis kui tervikus Tagab inimese psüühilise tegevuse Närvisüsteemi talituslik jagunemine Somaatiline: Reguleerib skeletilihaste tegevust Koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitust Loob seose organismi ja väliskeskkonna vahel Teadlik ja tahtlik Vegetatiivne: Innerveerib siseelundite talitust Töötab teadvusest ja tahtest sõltumatult Jaguneb sümpaatiliseks ja parasõmpaatiliseks osaks Hallollus Koosneb neuronite kehadest. Tuumad seljaajus ja peaajus. Korteks suurajukoor cortex...
1-1:2002. Lumekoormuse normväärtus on määratud vastavalt projekteerimisnormile EPN-ENV 1.2.5, võttes lumekoormuse baasväärtuseks maapinnal sk = 1.5 kN/m2. Tuulekoormuse normväärtus on määratud vastavalt projekteerimisnormile EPN-ENV 1.2.6, võttes tuulekiiruse baasväärtuseks vref = 21.0 m/s. 11 7. ERIOSA 7.1. Vesi ja kanalisatsioon Veevarustus on tsentraalne tagatud kohalikust veevõrgust vastavalt tehnilistele tingimustele. Elamu veemõõtja paikneb tehnilises ruumis. Sooja veega varustamine toimub gaasikatla abil, mis paikneb samuti tehnilises ruumis. Kanalisatsioon on tsentraalne, olmevett juhitakse kohalikku kanalisatsioonivõrku vastavalt võrguvaldaja poolt väljaantud tehnilistele tingimustele. Sadevesi krundil immutatakse pinnasesse. 7.2. Küte ja ventilatsioon
H. Töö tsentraalse jõu väljas Vektori võib lahutada komponentideks või avaldada mitme vektori summana. Seepärast võib ka ühe vektorvälja lahutada mitmeks väljaks. Kõige lihtsam (lihtsaim liidetav) on homogeenne väli. Homogeenseks nimetatakse välja, mille vektorid on igas ruumipunktis ühesuguse suuruse ja suunaga.St et homogeense välja vektor on ruumis konstantne. Näitena võib tuua gravitatsioonivälja tasase maapinna lähedal. Lihtne on ka tsentraalne väli. Tsentraalseks nimetatakse välja, mille vektorite pikendused lõikuvad ühes nn tsentraalses punktis. i. Mehaanilise energia jäävuse seadus Mehaaniline energia on: W = Wp +Wk , mille muut on 0. See väljendab mehaanilise energia jäävuse seadust: Suletud konservatiivse süsteemi mehaaniline energia on jääv. ∆Wk + ∆Wp = 0 Dissipatiivses süsteemis kehtib üldine energia jäävuse seadus, kus
1. MÕÕTMINE Mõõtmine on objektide võrdlemine - Korraga saab võrrelda ainult kaht objekti omavahel. Kui objekte palju, valitakse välja üks (etalon) ning teisi võrreldakse sellega. Otsene mõõtmine ja kaudne mõõtmine – otseste mõõtmiste kaudu Nimi- ehk nominaalskaala – objektide eristamiseks – sugu, rahvus, huvid, kaubakood, ettevõtte registrinumber Järjestusskaala – võimaldab objekte järjestada mingi tunnuse alusel – nt ettevõtted: väikesed, keskmised, suured – küsitlus: "poolt", pigem poolt kui vastu", "pigem vastu kui poolt", "vastu" – intervallid skaalajaotuste vahel pole võrdsed Intervallskaala – skaalajaotuste intervallid on võrdsed Vahemikskaala – nullpunkti asukoht kokkuleppeline – ajaskaala, Celsiuse skaala temperatuuri mõõtmiseks – võib leida vahesid, ei tohi leida suhteid Suhteskaala – nullpunkt fikseeritud absoluutselt – objekti pikkus, kaal, töötajate arv, käive, mingi tegev...
t Mees tõstab kivi korduvalt üles. Ehk ta teeb tööd, selle töö jagamisel töö tegemise ajaga saame teada kui suurt võimsust inimene arendas. Energia Energia E on keha töö varu (e. keha võime teha tööd). Tööd saab teha ainult siis, kui keha omab energit, tööd tehakse energia arvelt. E = 1J Konservatiivsed, dissipatiivsed jõud ja tsentraalne jõuväli Tähtis jõudude liigitamise viis. Vaadatakse jõudusid töö seisukohalt kinnisel trajektooril. Konservatiivne jõud on jõud, mille töö kinnisel trajektooril võrdub nulliga, e.tehtud töö ei olene trajektoorist, ainult trajektoori alg ja lõpppunktistnt gravitatsioonijõud. Dissipatiivne jõud töö on nullist erinev (nt takistusjõud). Tsentraalne on jõud, mille suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade vahekaugustest ja on suunatud
orienteeruda. Operatiivmälu & töömälu - on nimetatud ka lühimälu sünonüümiks, kui Alan Baddeley teooriale on hakatud nim töömäluks. Põhisisuks on materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesande täitmiseks. Ruumilis-visuaalne visanditahvel - talletatakse vahetu kujundiline info üldistatud kujul (skeemidena) Hääldusring mälus oleva sõnalise teabe ülekordamine Kontrolliprotsessid tsentraalne täideviiv süsteem, mis kujutab endast suunatud tähelepanumehhanismi, mille abil kontrollitakse infovoogude valikuid ja kulgu töömälus ja selle allsüsteemide vahel ning võetakse vastu otsuseid. Tahteline mälu ja tahtmatu mälu - kõik mäluprotsessid ja enamik mälu liike kujutavad endast tahtelise ja mittetahtelise keerukat kombinatsiooni, kus üks võib teise ees vaid veidi domineerida Infotöötlus
Päikesesüsteem on äärmiselt stabiilne ja võib praegusel kujul eksisteerida miljardeid aastaid. Seega jääb kosmoloogiale ülesandeks uurida, kas sellise süsteemi teke on normaalne füüsikaline nähtus või nõuab mingeid väga erilisi, vähetõenäolisi tingimusi. 5 Päikesesüsteemi tekkimine Praeguste ettekujutuste järgi tekivad planeedisüsteemid koos tähtedega kosmilisest hajusainest. Kui tsentraalne täht(antud hetkelon jutt Päikesest) on juba "valmis" ja see on väga hele, puhub "tähetuul" (valgusrõhk ja kosmiline kiirgus) teda ümbritseva gaasipilve laiali; jääb tolmust ja gaasist koosnev rõngas, mida planeedikosmogoonias nimetatakse Päikeseuduks (ingl. Solar nebula). See rõngas ongi tulevaste planeetide, nende kaaslaste, komeetide jms. materjaliks. Praegu eksisteerivate udukogude keemiline koostis on meile teada spektraalvaatluste põhjal
- Kergelt deformeeruv LIHASKUDE - Liikumine - Hingamine - Soojuse produktsioon - Toetusfunktsioon ja toe- - Vedelike ja materjalide liikumine SKELETILIHAS (Raku membr sarkolemm Tsütoplasma- sarkoplasma Tsütopl ret sarkopl ret Mitokkonder sarkosoom) tahtele alluv pikad, silinderjad mitmetuumne eristuvad vöödid SÜDAMELIHAS tahtele allumatu silinderjad, hargnevad ühe/kahe tuumalised vöödilisus SILELIHAS tahtele allumatu · teravatipulised · üks tsentraalne Tuum Retseptorid on spetsiaalsed tundlikud rakulised moodustised, mis võtavad vastu ärritusi ja muudavad need närvisüsteemile omaseks aktiivsuseks. Lihaskäävid, Golgi kõõlusorgan, Pacini lamellkehakesed(Suured ovaalse kujuga inkapsuleerunud närvilõpmed - Lihases paiknevad nad kõige sagedamini lihasekõõluse kinnituskohtade läheduses, veresoonte läheduses ja Golgi kehakeste naabruses. - Tundlikud surve ja vibratsiooni suhtes) Jäme müosiini filament
Esinevad suureamplituudilised lained ja kogad?. Provokatsioonid kutsutakse esile heliärritus) korral ja ka läbipõetud ajutraumadest (aju vigastustes, kus on toimunud mingisugune orgaaniline muutus ( on jäänud mingi jälg) nt insult). Vegetatiivne NS NS osa, mis reguleerib veresoonte närvitalitlust. Tal on 2 osa: sümpaatiline ja parasümpaatiline. (On ka kolmas osa metasümpaatiline ehk enteraalne või intramulaarne süsteem). Kummalgi süsteemil on oma tsentraalne ehk keskNS-s paiknev osa ja perifeerne NS osa, mis paikneb väljaspool keskNS-i. Elundeid vegetatiivsete närvidega varustav osa kannab eferentse täidesaatva osa nimetust. Eferentne osa koosneb 2 neuronist: 1) I neuron ehk preganglionaalse neuroni keha paiknebki keskNS-s. Selle neuroni jätke läheb närvikäiku ehk ganglioni. Ganglionis on II ehk postganglionaalse neuroni osa. Postganglionaalse neuroni jätked suunduvad efektorile
· Neuroloogilised põhjused (sclerosis multiplex, neurofibromatoos II tüüp) · Meniere tõbi · Vaskulaarsed haigused (insult, äkk-kurtus) · Vanaduskuulmisnõrkus · Enneaegsus, hüperbilirubineemia · Iatrogeenne (kõrvakirurgia tüsistusena) · Segatüüpi KL Neurosensoorse kui konduktiivset tüüpi kuulmislangusesamaaegne esinemine Kõige sagedasem põhjus otoskleroos, krooniline keskkõrvapõletik, kolesteatoom, peatrauma, oimuluu murd, mõned sisekõrva arenguanomaaliad · Tsentraalne KL Seotud aju kuulmiskeskuste kahjustusega (insult, kasvajad, traumad, kaasasündinud või teadmata põhjused) Eelkõige häirub kõnest arusaamine, heli lokaliseerimise võime Võib kaasneda kuulmislangus Rinne test on negatiivne, kui patsient kuuleb nibujätke juures helihargi heli paremini kui kõrvalesta ees ehk kui luujuhtivus on õhujuhtivusest parem. Test on negatiivne konduktiivsel kuulmislangusel.
Uneapnoe on uneaegne hingamisseiskus kestusega 10 sek või enam. Uneapnoehaigus ehk unelämbustõbi on kui uneaegseid hingamiskatkestusi esineb sageli või need on liiga pikad, pohjustades paevaseid häireid. Lühikesi hingamiskatkestusi esineb ka normaalse une ajal. Klassifikatsioon: 1. obstruktiivne uneapnoe - hingamisseiskus on põhjustatud hingamistee neeluosa kokkuvajumisest, hoolimata hingamislihaste pingutuse olemasolust 2. tsentraalne uneapnoe - hingamisseiskus on põhjustatud hingamislihaste pingutuse puudumisest 3. segatüüpi uneapnoe - algab obstruktiivse apnoega ja läheb üle tsentraalseks apnoeks või algab tsentraalsena ja läheb üle obstruktiivseks 4. unehüpopnoe - õhuvoolu vähendamine hingamisteedes ≥ 50% Apnoe/hüpopnoe indeks ja sellele vastavad raskusastmed. Unehüpopnoe – õhuvoolu vähenemine hingamisteedes ≥ 50%
Andke kuivhõõrdumise hõõrdejõu arvutamise valem, selgitage suurused ja kujutage kuivhõõrdejõu sõltuvust kiirusest graafikul. 34. Mis on energia? Lähtudes töö valemist, tuletage kineetilise energia valem. Energia on füüsikaline suurus mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Energia on töö varu 35. Lähtudes raskusjõu väljast, tuletage potentsiaalse energia valem. 36. Lähtudes Hooke'i seadusest, tuletage potentsiaalse energia valem elastsusjõu korral. 37. Mis on tsentraalne jõud. Andke üldistatud valem elastsusjõu, gravitatsioonijõu ja Coulomb'i jõu jaoks. Tsentraalne on jõud, mille suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade vahekaugusest ja on suunatud piki nende kehade masskeskmeid ühendavat sirget. 38. Tõestage, et isoleeritud süsteemi koguenergia on jääv, lähtudes alljärgnevast süsteemi määratlusest. 39. Kujutage graafiliselt elastselt deformeeritud keha koguenergia, kineetiline energia ja potentsiaalne
BRÄND Tooted on need, mida ettevõte valmistab, brändid on ned, mida tarbija ostab. Väidetavalt luuakse maailmas iga päev 10 000 brändi. Bränd on nime, sõna, pildi ja disaini ühendus, mis identsifeerib kauba ja eristab seda konkureeritavatsest kaupadest. Tähistab ka nn MARGITOODET. Omadused: Kaubal on objektiivsed omadused(kauba- disaini ja pakendikesksed, pmst need, mida saame mõõta, hinnata, katsuda) ning subjektiivsed omadused(psüühilises reaaluses imidz, kujutlused, maine) Bränd on hea mitte emotsionaalsete ja mittematerjaalsete omaduste poolest. Koos moodustavad beed BRÄNDI kui margitoote omadused. Tunnused Brändi materiaalsed omadused: toode, selle pakend, hind Brändi mittemateriaalsed omadused: logo, pakendi kujundus, imago, personaalsus. St, jah, okei, sa saad kopeerida toodet, nt iga nutitelefoniga saab helistada, kuid selle imidz jms mittemateriaalsed omadused on just need, mida kopeerida ei saa. Bränd võib olla kui kollek...
Vegetatiivses seisundis patsientide aju infotöötlusvõime demonstreerimine tedvusväline kõrgetasemeline infotöötlus ajus tedvustamine võib pärsitud saada ka ärkvelolekus, virgel inimesel Aju töö tekitab bioelektrilisi signaale, mida on võimalik registreerida ja mõõta elektrokortikograafia ja elektroentsefalograafia abil. Aju tööd saab ka mõjutada transkaniaalse magnetstimulatsiooni abil, uurides seega põhjusliult aju eri piirkondade rolli. Närvisüsteem - Tsentraalne ja perifeerne(piirde) Närvisüsteem- somaatiline(liikumine, aju suunab lihaste tööd) ja vegetatiivne(autonoomne) Vegetatiivne - sümpaatiline ja parasümpaatiline. Protsessid närvisüsteemis - aferentsed(võtavad vastu signaale teisest piirkonnast) ja eferentsed( Protsessid närvisüsteemis - erutus ja pidurdus Salvestamisel ja mälust ammutamisel on märgata erinevusi aju eri piirkondade aktiivsuses. MÄLU LIIGID JA SÜSTEEMID Liigitamine kui kaua mälu püsib
- Kondroklastid surnud rakkude lammutajad (kõhre makrofaagid) 2. Põhiaine e. intertsellulaarsubstants: - Kondroitiinsulfaat - Kondromukoid 3. Kiud: - Kollageensed (kollageen-II) - Elastsed - Retikulaarsed Rakkude vahel on intertsellulaarsubstants, selle sees kiud kollageensed kiud ja elastsed kiud Kõhre ümbritseb kõhreümbris e. perikonder, selle all on pindmine e. noor kõhr kondroblastidega, kõhre keskel on tsentraalne kõhr tugevalt arenenud territoorium kondronitega(küpsete rakkudega) Kondron kõhrkoe morfofunktsionaalne ühik, selle moodutab kõhrerakkude isogeenne grupp, mida ümbritseb raku e. kõhreterritoorium. Iga rakk paikneb kõhreõõnes e. lakuunis ja on ümbritesetud kapsliga e. kõhrekihnuga. Kõhreterritooriumide vahel paikneb intertsellularne substants. Hüalliinne kõhrkude kõige rohkem levinud, liigespindadel, embrüonaalses kõhrelises skeletis, hingamisteedes, roidekõhres
seda katavad enamasti kondensatsioonielektrijaamad ja hüdroelektrijaamad. · Tippkoormus Pkesk- Pmax ja tavaliselt kestab see mõni tund kahel korral ööpäevas. Seda katavad kiiresti käivitatavad ning kergesti reguleeritavad elektrijaamad nagu hüdro- ja gaasiturbiinjaamad, nende puudumisel ka kondensatsioonijaamad ning elektri import. 59. Kui suur on hetkel Eestis tootmisseadmete võimsus ning mis vahemikus muutub elektrisüsteemi koormus? 60. Mille poolest erineb tsentraalne elektritootmine hajutatud tootmisest? Too näiteid tsentraalsete ja hajutatud tootjate kohta. · Tsentraalne tootmine · Elektri tootmine suurtes elektrijaamades · Peamiselt fossiilsed kütused · Sageli madala kasuteguriga · Ühendatud põhivõrku · Hajutatud tootmine · Elektri tootmine väikestes tootmisüksustes · Peamiselt taastuvad energiaallikad · Kõrge kasuteguriga koostootmisjaamad · Ühendatud jaotusvõrku
erutus, see läheb närviimpulsside voona juhteteid kaudu nägemiskeskusesse ja seal analüüsituna muutub NÄGEMISAISTINGUKS. Nägemisaistingul põhineb meelelise tunnetuse protsess – nägemistaju, mis sõltub nt. varaseimaist kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest. Nägemistajul on võrreldes teiste meeltega suurim tunnetuslik tähtsus. Silma võrkkestal asuva kollatähni keskkoha varal (ainult kolvikesed) toimub OTSENE EHK TSENTRAALNE NÄGEMINE, mis on selgeim; silmaläätse kumerus muutub vastavalt vaadeldava eseme kaugusele (akommodatsioon). Võrkkesta ääre- e. perifeerses osas (põhiline kepikeste funktsioon) toimub PERIFEERNE NÄGEMINE; see pole selge, kuid võimaldab ruumis orienteeruda. Värvust tajutakse KOLVIKESTE abil. Värvusaistingud on neutraalsed - must, valge ja hallid alatoonid - ja monokromaatilised – nt. punane, kollane, roheline ja sinine; viimased erinevad värvustoonilt, küllasduselt ja heleduselt.
............................................................................................................................. 15 Kasutatud kirjandus ....................................................................................................................... 16 JOONISTE JA TABELITE LOETELU Joonis 1. Spoori elutsükkel Bacillus subtilis’e näitel (Sporeweb, 2014) ........................................ 3 Joonis 2. Endospoori asukoht – terminaalne (a, d, e), subterminaalne (b), tsentraalne (c, f). (Tóth et al., 2013)...................................................................................................................................... 4 Joonis 3. Germinatsiooni faasid (Setlow, 2014) ............................................................................. 6 Tabel 1. B. cereus’e toidutekkeliste haiguste võrdlus (Doyle et al., 2007) 10 SISSEJUHATUS Toiduainetes esinevad spoore moodustavad bakterid on olulise tähtsusega, sest bakteri
x2 1 - 1 - = 2 dt = x1 -µ e dz = 2 - 1 2 2 e x1 2 2 7. Tsentraalne piirteoreem. Moivre-Laplace'i integraalne piirteoreem. Tsentraalne piirteoreem Olgu Sn sõltumatute ühte moodi jaotatud juhuslike suuruste X1, X2, ... , Xn summa, kusjuures eksisteerivad EXi=µ ja DXi=2, i=1,2,...,n , siis teatud tingimustel ( S n = X 1 + X 2 + ... + X n ~ N nµ , n ja Z n = n n )
metalliaatomist ja sellega koordinatiivse kovalentse sidemega (doonoraktseptorsidemega) seotud molekulidest või ioonidest. Kompleksühend või ka koordinatiivühend on rangelt võttes neutraalne ühend, mille koostisesse kuulub vähemalt üks kompleks. Keskne metalliaatom võib kompleksis olla neutraalne, nt [Ni(CO)4], või katioonina, nt K4[Fe(CN)6]. Kompleksühendid on keemias ja elus äärmiselt olulised: hemoglobiin, klorofüll, paljud ensüümid on kompleksühendid. Kompleksimoodustaja- Tsentraalne aatom Ligandid- Molekulid või ioonid, mis liituvad kompleksi moodustumisel tsentraalse metalliiooniga. Lihtsamatel juhtudel on ligande ühe tsentraalaatomi ümber 4 või 6. Iga ligand annab tsentraalaatomiga vähemalt ühe kovalentse sideme. Sise-ja välissfäär- Kompleksis tsentraalaatomiga otseselt seotud ligandid moodustavad tsentraalaatomi koordinatsioonisfääri ehk sisesfääri. Koordinatsiooniarv- Sidemete arv tsentraalaatomi ja ligandide vahel, levinumad koordinatsiooniarvud on 4 ja 6
Alaline armee-Vajati ustavat püsiorganisatsiooni siseriikliku krra tagamiseks,seega loobuti eraettevõtjatest ja hakati ise sõjaväge korraldama,vabatahtlike ning ka sundvärbamine,sõdur kaotas sideme tsiviileluga.Ülesehitus-Jalavägi varustatud piikide ja musketitega,hiljem võeti kasutusele tääg.Ratsavägi jagunes kolmeks,pärast 30a sõja lõppu hakkas nende tähtsus vähenemal.Loodi ka sõjaväe tsentraalne olev juhtimisaparaat ning ühtlustati sõjaväeelu:kehtestati normkoosseisud,vormiriietus,määrustikud,autasud,unifitseeriti ja standardiseeriti relvastus,juurutati magasinisüsteem.Strateegia ja Taktika:Taktika-õpetus sellest,kuidas võita lahing ning strateegia õpetus sellest,kuidas võita sõda.Valitsevaks muutus joontaktika ja kurnamisstrateegia.Lahingus otsustavaks jalaväerünnak.Jagunes
Energiaarvutuse lähteandmete esitamine Energiaarvutuse lähteandmed Arvutustsoonide arv 1 Küttesüsteemi tüüp -soojuse tootmine ja kütus Lokaalküte ja pelletkatel -soojuse jaotamine Kollektor radiaatorküte Ventilatsioonisüsteemi tüüp Mehhaaniline soojustagastiga ventilatsioon Jahutussüsteem (on/ei ole) ei ole Soojuskaod läbi piirdetarindite Soojuskaod läbi külmasildade Soojuskaod läbi õhulekkekohtade Piirdetarind g Ui, Ai, Hjuhtivus Külmasild j, lj, Hkü...
- Kardeti inimkaotusi (sissehumanistlik vastuargument) - Sotsialistlikud vaaded - Rahvusvaheline konflikt Suurbrit 1. Kolooniaid hallatada oli võimallik protektoraadi süsteemi kaudu (välispoliitika, kaitse) ja otsehaldamine (ministere des Colonies) – sisseministeerium 2. Tuneesia ja Maroko allutatud välisministeeriumile Alžeeria siseministeeriumile 3. See vabariiklik, demokraatlik hoiak andis koloniaalpoliitikale iseseisvust, tsentraalne haldamine, tsentriistlik suhtumine. 4. 20. saj. algul hakkavad kolooniais natsionalismid pead tõstma 5. rohkem antakse pärismaalastele prantsuse kodakondsust 6. Alžeeria majandus edeneb 7. Koloniaaladministratsioon soodustab veidi rohkem kabiile, mis suurendab pingeid araablastega 8. Moslemitel säilib eristatuut (Kui nad küsivad prantsuse kodakondsust, peavad nad eristatuudist loobuma) 9
Milankovici tsüklid- kolm tsüklilist tegurit, mis mojutavad Maa kliimat ja jääaegade tekkimist. Milankovii oletuse kohaselt tuleneb jääaegade ja jäävaheaegade perioodiline vaheldumine Maa orbiidi elliptilisuse, pretsessiooni ja telje kaldenurga perioodilisest muutumisest. Projitseerimisviisid- · ortogonaalne projektsioonprojitseerimine siirdepinnale paralleelsete sirgete abil, mis on risti pohilise koordinaattasapinna (reeglina ekvaatoritasapinna) suhtes; · tsentraalne,kagnoomonilineprojektsioonradiaalne projektsioon, projitseerimiskese asub maaellipsoidi keskmes; · stereograafiline projektsioonradiaalne projektsioon, projitseerimiskese asub maaellipsoidi vastasküljel; · perspektiivne projektsioonradiaalneprojektsioon, projitseerimiskese asub mistahes punktis väljaspool maaellipsoidi. Kaardiprojektsioonid- silindriline, kooniline, tasapinnaline(normaal,poik ja kald projektsioon) Kaardimoonutused- joonpikkuste, pindalade, nurkade ja kuju moonutus
· Egiptuse aiad olid enamasti kinnised aiad · Korrapäranae planeering, ristküliku või ruudukujuline · Tasasel maa-ala ja suhteliselt väiksed · Piiridega piiratud · Teljeline orientatsioon ehitistele · Rikkalik taimestus müüri juures pikemad taimed aga mida rohkem sügavamale aeda seda madalamaks taimed läksid · Arhitektooniliste elementidena kasutati lehtlaid ja väravaid · Tsentraalne nelinurkne või T-kujuline bassein 5. Aiakunsti areng ja planeerimispõhimõtted Vana-Kreekas ja Vana-Roomas · Kreeka aiad jagunesid kolmeks: 1) Linnaiad eeslinnade roheline vöönd 2) Mõisaaiad Tarbeaiad ( istandused) 3) Pargid pühad hiied, paradiisaed · Areng: Vana-Kreeka aedade ja parkide algus: Istutused pühapaikade, templite ja palvekohtade juurde. Taimmaterjal: tammed, küpressid, jalakad ja
Kroonilise haiguse korral:... Valige üks Inimene ei tervistu täielikult ning mingeid kõrvalkaldeid organismi ei jää püsivalt Inimene ei tervistu täielikult ning mingid kõrvalkaldeid organismis jäävad püsivalt, aga ei ole aluseks haiguse ägenemiseks x Inimene ei tervistu täielikult ning mingid kõrvalkaldeid organismis jäävad püsivalt ning on aluseks haiguse ägenemiseks Akrotsüanoos ehk... Valige üks või mitu: Tsentraalne tsüanoos Sõrmede, nina ja huulte tsüanoos x Perifeerne tsüanoos Naha ja limaskestade sinakus 3 Milline neist ei ole haige uurimise objektiivne uurimismeetod? Valige üks Laboratoorsed uuringud x Perekonna anamnees Instrumentaalne diagnostika Õed diagnoosivad õendusdiagnoosidena? Valige üks või mitu A lk 3
g. projektsioonil rajaneb kaardi tasapinnaline koordinaatsüsteem 46. Mis on siirdeprotsessid? a. Maa->ellipsoid b. Ellipsoid->tasapind c. Matemaatiliselt määratud moodus ellipsoidi tasapinnaliseks kujutamiseks 47. Mis on projitseerimine? a. Moodus sfäärilise pinna esitamiseks tasapinnal (kiir läbib punkti A ja peegeldab selle tasapinnale punktiks B) b. Viisid: ortogonaalne, tsentraalne, stereograafiline, perspektiivne. 48. Mis iseloomustab projektsioone? a. Tasapinnaline koordinaat on matemaatiline funktsioon geograafilisest koordinaadist b. Funktsionaalsete seoste arv on määramatu suurus c. Tasapind on alati moonutustega d. Tasapinna mõõtkava ei saa olla katkematu. 49. Millised on olulisemad moonutused kartograafias? a. Jooned, pinnad, nurgad moonutaud b
_ Tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise (närvid) _ On psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused) 13. Milline on kesknärvisüsteemi funktsionaalne jaotus? SOMAATILINE e. animaalne e. kesknärvisüsteem - reguleerib skeletilihaste tegevust ning koordineerib kehaosade talitlust, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel - nn. teadlik ja tahteline närvisüsteem Somaatiline (ehk kesk- )närvisüsteem jaguneb: · Tsentraalne osa pea- ja saljaaju (suured närvirakkude kogumikud, milles eristatakse hall- ja valgeollust) · Perifeerne osa peaajunärvid, seljaaju närvid. (müeliintupega ümbritsetud nn valged närvikiud moodustavad pea- ja seljaaju valgeolluse ning osalevad perifeersetes närvides. Müeliintupeta nn hallid närvikiud kulgevad peamiselt vegetatiivsetes NS-s. 14. Mis on hallollus?
o Püruvaadist tekib atesetüül-CoA, mis on ka teiste metabolismiradade keskne produkt Ensüümide, vitamiinide ja hormoonide roll glükolüüsil (ja üldse ainevahetuses). o 10. Tsitraaditsükkel (Krebsi tsükkel, TKT tsükkel, Trikarboksüülhapete tsükkel) Tsitraaditsükkel- organismi keskne metaboolne rada, milles sulanduvad süsivesikute, lipiidide metabolismirajad Tsitraaditsükli olulisus organismis. -oluline tsentraalne tsükkel nii biomolekulide katabolismis kui ka anabolisimis Ensüümid, vitamiinid ja koensüümid tsitraaditsüklis (nende roll, mõni näide võtmeensüümidest ja vitamiinidessst/koensüümidest). Tsitraaditsükli energeetiline olulisus (kui palju energiat saab?).
Uuringud näitavad, et AMD tekkimist ja arenemist on võimalik ennetada, kui patsient on võimalikult varakult teadlik riskiteguritest ning järgib tervisliku eluviisi ja toitumisharjumuse reegleid. Käesoleva referaadi autor uuris AMD olemust, riskitegureid ning võimalusi ennetada haiguse arenemist jälgides toitumisharjumisi. 3 1. AMD Ealine maakula degeneratsioon on silmapõhja degeneratsioon, mille korral on kahjustunud võrkkesta tsentraalne piirkond, ehk kollatähn. AMD tekitab raskusi lugemisel ja lähedale vaatamisel ning perifeerne nägemisteravus on enamasti säilinud. AMD korral tekivad vaatevälja keskosas skotoomid ehk pimedad alad. Maakulat toitvaid rakke ei ole võimalik taastada ja seetõttu toob nende kadumine kaasa retseptorite ja nägemisfunktsiooni kadumise. (Olla ja Parik 2016). Joonis 1. Nägemine AMD korral. (Kenney 2018). 1.1 Vormid
tahtlik NS. Tema tsentraalseks osaks on peaaju ja seljaaju, perifeerseks - peaaju- ja seljaajunärvid. Vegetatiivne NS innerveerib põhiliselt vegetatiivseid e. siseelundeid reguleerides nende talitlust. Et vegetatiivne NS töötab meie tahtest ja teadvusest sõltumatult, nim. teda ka autonoomseks NS-ks. Tegelikult on ta lahutamatus seoses kehanärvisüsteemiga ja allub peaaju kontrollile. Vegetatiivne NS jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks osaks, neist kummalgi on omakorda tsentraalne ja perifeerne osa. Tsentraalne osa koosneb närvirakkude kogumikest (tuumadest) peaajus või seljaajus, perifeerne - ganglionidest, närvikiududest ja nende põimikutest. KNS-i organid peaaju ja seljaaju kujutavad endast suuri närvikoe, s.o. närvirakkude - neuronite, nende jätkete ja neurogliia kogumikke. Kummaski neist eristatakse hall- ja valgeollust. Hallollus koosneb peamiselt närvirakkudest (rakukehadest), valgeollus koosneb närvikiududest, mille
Füüsika arvestus 2011 teooria 1.Elastsusjõud (Hooke`seadus) Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutumisel ehk deformeerumisel tekkiv jõud. Elastsusjõud on vastassuunaline keha deformeeruva jõuga. Kui keha elastsusjõud muutub võrdseks raskusjõuga, siis seisab keha paigal. Fe=kΔl , kus Fe- elastsusjõud, k-keha jäikus ja l- teepikkus Hooke`seadus: Keha deformeerumisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega ja tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunaga. F→e=-kx→ (k- keha jäikustegur ja x- osakeste nihe ) 2.Keha raskuskese. Punktmass Punktmass e. masspunkt on füüsikaline keha mudel, mille puhul mass loetakse koondatuks ühte ruumpunkti. Keha raskuskese ühtib massikeskmega. Raskuskese on punkt mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultaadi mõjusirge keha igasuguse asendi korral. 3.Kulgliikumise iseloom...
(nägemispigmendi rodopsiini lagunemise) tagajärjel erutus, see läheb närviimpulsside voona juhteteid kaudu nägemiskeskusesse ja seal analüüsituna muutub nägemisaistinguks. Nägemisaistingul põhineb meelelise tunnetuse protsess - nägemistaju, mis sõltub nt. varaseimaist kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest. Nägemistajul on võrreldes teiste meeltega suurim tunnetuslik tähtsus: Silma võrkkestal asuva kollatähni keskkoha varal (seal asuvad ainult kolvikesed) toimub otsene e. tsentraalne nägemine, mis on selgeim; silmaläätse kumerus muutub vastavalt vaadeldava eseme kaugusele (akommodatsioon). Tsentraalne nägemine tehakse kindlaks nägemisteravust hinnates. 4 Võrkkesta ääre- e. perifeerses osas (põhiline kepikeste funktsioon) toimub perifeerne nägemine; see pole selge, kuid võimaldab ruumis orienteeruda.
36. Lähtudes Hooke'i seadusest, tuletage potentsiaalse energia valem elastsusjõu korral. Hooke'i seadus: , kus jäikustegur. Leiame töö elementaarnihkel: Leiame töö, integreerides saadud võrrandit: | Töö saame avaldada ka potentsiaalsete energiate muudu kaudu. Seega: ( ) 37. Mis on tsentraalne jõud? Andke üldistatud valem elastsusjõu, gravitatsioonijõu ja Coulomb'i jõu jaoks. Tsentraalne jõud on jõud, mille suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade vahekaugusest ja on suunatud piki nende ke- hade massikeskmeid ühendavat sirget. Üldvalem: ( )
Retseptorid jagunevad: · fotosensitiivsed retseptorid (silma võrkkestas paiknevad kepikesed ja kolvikesed); · mehhaanosensitiivsed retseptorid (nahas, veresoontes, tasakaaluelundi ja kuulmisretseptorid); · kemoretseptorid (kõikjal organismis); · termoretseptorid (nahk, suu, keele limaskest). Aistingute modaalsuse järgi võime rääkida nägemis-, kuulmis-, haistis maitsmis-, puute-, temperatuuri-, asendi ja valuretseptoritest. Retseptor, juhttee ja tsentraalne osa moodustavad terviku, millest kõik kolm osa peavad funktsioneerima. 12. Meeleorganite 3 osa ja nende ülesanded Analüsaatorid ehk meeleorganid koosnevad kolmest osast: · retseptor ehk perifeerne osa- NÄRVILÕPMED; · juhttee- NÄRVIKIUD; · tsentraalne osa- AJU. Retseptorites tekkinud ärritused kantakse üle peaajusse ja selle tulemusena tekib meil kujutis välismaailmast. Juhttee on moodustunud närvikiududest. Juhttee kaudu kandub retseptoris
esinevad keha ümber ja milledele mõjub . 2 2 Hõõrdejõud ei sõltu pinna suurusest vaid pinna 37. Mis on tsentraalne jõud. Andke üldistatud valem elastsusjõu, gravitatsioonijõu ja Coulomb'i jõu jaoks. omadustest. Tsentraalne on jõud, mille suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade vahekaugusest ja on suunatud piki nende Ajavahemiku jooksul nihkugu kehad ,..., :
Veenusel ja Marsil. Callisto on kõige tumedam Jupiteri suurkuudest, ta albeedo on vaid 0,2. Tume pind neelab hästi soojust ja sellepärast on suurkuu päevane pinnatemperatuur 120°C, aga öösel vaid 200°C. Ka Callisto koosneb poolenisti veest nagu Ganymedeski, ainult Callisto pinnal on jääd oluliselt vähem. Suurkuu pind on täis meteoriidikraatreid veel tihedamalt kui meie Kuu mandrialad. Callisto kraatrid on lamedad ja madalad ning paljudel neist on ka tsentraalne lohk, kuna kraatrid tekkisid jääd sisaldavasse ainesse. Kraatreid ümbritsev külmunud vesi tekitab tumedale suurkuu pinnale erevalgeid laike, eemalt särab Callisto nagu kalliskivi. Iseäralikud on suured kraatrid, mis on matrjoska moodi täidetud väiksemate kraatritega nii, et kõigil neil on ühine keskpunkt. Suurim taoline moodustis kannab nime Valhalla ja tema heleda keskosa läbimõõt on 600 km, välimiste vallide läbimõõt küünib aga 3000 kilomeetrini. Suure
1. Väikeettevõtete olulisus Kasumilootus-soov parandada elatustaset ja laiendada ettevõtet. Tulevase rikkuse ootus- sageli jääb materiaalne tasu kaugemasse tulevikku,kuid ta on stiimulik,mille poole püüelda. Rahuldustpakkuv töö,vahel ka identifitseerumine oma ettevõttega Ettevõtja on iseenda peremees-see on üks olulisemaid ettevõtte rajamise motiive,mille nimel ollakse mõnikord valmis ka esialgseks sissetulekute vähendamiseks. Otsene suhtelmine töötajate ja klientidega. Väikeettevõttes on suhted isiklikumad, lähedasemad. Seda hindavad paljud inimesed. Tsentraalne otsustamine-ettevõtja omab ülevaadet kogu tegevusest,saab langetada otsuseid kiiresti,et kasutada ära erinevaid võimalusi. Ettevõtja staatus ühiskonnas on sageli kõrgem palgatöötaja omast. Muidugi esineb ka probleeme nagu nt: majandustegurid(väiksem vastupidavus majanduskriisides,konkurentsi teravnedes) Müügiprobleemid,kulud, kapitaliprobleem,puudulik spetsialiseeritus, piiratu...
Klassifitseeriv paradigma Gordon W. Allport (1897-1967) Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston. I. Isiksuse olemus. · dünaamiline organisatsiooon · psühhofüüsikaline süsteem · individuaalsus · temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund · tüüp - teiste iseloomujoonte kategoriseerimine vs. isiksus - seesmine determinatsioon · miski, mis determineerib käitumist II. Kriteeriumid isiksuse teooriale · internaalsus, mitte situatsioon · seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist · käitumismotiive tuleb ostida olevikus · isiksus on tervik, mitte elementide kogum · eneseteadvuse osa isiksuses III. Iseloomujooned iseloomujoon (trait) - ühik, biofüüsiline struktuur tagab erinevate stiimulite tõlgendamise funktsionaalselt ekvivalentsetena · käitumise konsistentsus...
Isiksusepsühholoogia I Teooria · teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid · teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus · metateooria 2. Isiksuse teooriad filosoofilised eeldused: · determinism · pärilikkus · unikaalsus · proaktiivsus · teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste · organisatsioon( struktuur) · protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psü...
Kognitiiv-käitumuslik paradigma Fenomenoloogiline lähenemine George Alexander Kelly (1905-1967) The Psychology of Personal Constructs: Vol. 1-2. New York: Norton (1955) A Theory of Personality: The Psychology of Personal Constructs. New York: Norton (1963) · teadlase metafoor - määramatuse vähendamine teooria kui tulevase sündmuse ennustamise vahend · kontroll sündmuste üle · skeemid, kategooriad konstrueerimise paljususe printsiip (constructive alternativism) personaalsete konstruktide või isiksuse kontruktide teooria · konstruktid (constructs) sündmuste representatsioonid või interpretatsioonid konstrukt - idee, mille abil kontrueeritakse sündmus (tähendus) ehk interpreteeritakse, omistatakse tähendus toimunule. tähendus ja ennustused näit. õiglane- ebaõiglane, terve - haige, ilus-inetu unikaalsus, verbaalsete markerite erinev t...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
