Sisukord: I Antiikaja demokraatia II Euroopaliku demokraatia ideeline alus III Parempoolsed ja vasakpoolsed parteid IV Täidesaatev ja kohalik võim parlamentaarses vabariigis V Totalitaarsed reziimid NB! VIVII klass õpib peatükid I, II, III. VIIIIX klass õpib peatükid I, II, III, IV. XXII klass õpib kogu materjali. DEMOKRAATIA JA TOTALITAARNE REZIIM Meie kooli õpilased on pärit väga erinevatest peredest. Kuid erinevustele vaatamata on meil kõigil õigus mitte üksnes võrdsele haridusele, vaid ka muudele ühiskondlikele hüvedele (arstiabi, õigusabi, õigus täiskasvanuna kandideerida ükskõik millisele ametipostile riigi, linna või valla juhtimisel, õigus avaldada oma mõtteid suuliselt või kirjalikult, õigus vanaduspensionile jne). Samuti on Eestis kõik inimesed võrdsed sõltumatu kohtuvõimu ees. Kui keegi meist rikub seadust, tuleb tal selle eest ka ise vastutada, sest seadus on kõigi koda...
CH2Br-CH2 CH2Cl 1-bromo-3-kloropropaan CH2Cl-CH2 CHCl2 - 1,1,3-trikloropropaan Molekuli ehitus C - Hal side on polaarne, või muutub polaarseks vee molekulide toimel ( C - I ) Olgu meil mingi R - CH2 - Cl kloor tõmbab ühise elektronpaari enda poole ja saab seega negatiivse laengu. Süsinikule jääb positiivne laeng (karbkatioon) R - C+H2 : Cl- Sideme C-Hal katkemiseks on kaks võimalust. Nukleofiilne tsenter Katkev side R?ndav osake + - Lahkuv osake Elektrofiilne tsenter 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 5 1.) Ühine elektronpaar jagatakse võrdselt ja tekivad radikaalid (sideme homolüütiline katkemine) . .
(+neuraalvallid) - neuraalvallid saavad kokku ja mood epidermise ning neuraaltoru mood täpselt selle alla. Tulevase epidermise ja neuraaltoru vahele jääb neuraalhari. (neuraalvagu sulgub neuraaltoruks) Notochord- sellest areneb seljakeelik; annab signaale, embrüo arenguks vajalik. ANTERIO-POSTERIOORSE TELJE KUJUNEMINE: *Hox- geenid on erin geenisegmentides *Kesk- tagaaju piirkond on tugev signalisatsiooni tsenter. *Eesaju mood otsaju ja vaheaju (sellest areneb silma võrkkest) *vaheajust (Diencephalon) punguvad välja silma vesiikulid. DORSO-VENTRAALSE TELJE KUJUNEMINE: Seljaaju selgmise identiteedi määrab ära epidermis ja kõhtmise notochord e seljakeelik. Seljakeelik ütleb, et arenema peavad motoneuronid. · Kust pärinevad kesknärvisüsteemi rakud (kas tekivad kindlates piirkondades, kus? kuidas jõuavad kesknärvisüsteemi rakud oma lõppasukohta?)
3) Vitameerid e. isoteelid - lähedast keemilist struktuuri omavad rasvlahustuvad vitamiinid, mille toimed ei ole täiesti kattuvad. Näiteks retinooli summaarne toime koosneb vitameeride A1 ja A2 koostoimest. Kovalentne katalüüs Ensüümi ja substraadi vahel tekivad lühiajaliselt kovalentsed sidemed reaktsiooniahela ühes või mitmes etapis. Reeglina nukleofiilne katalüüs: ensüümi molekuli mingi nukleofiilne tsenter atakeerib substraadi elektrofiilset tsentrit. Hape/alus katalüüs Katalüüs, mille puhul siirdeseisundis toimub prootoni ülekanne Alaliigid: *Spetsiifiline hape/alus katalüüs: katalüüsis osaleb vaid H+ või OH- * Üldine hape/alus katalüüs: lisaks H+ ja OH- hõlmab ka teisi happeid ja aluseid (-COOH/-COO- ; -NH3+/-NH2). Katalüüs metalli ioonide osavõtul Metalli ioonide osalemise viisid: * elektrofiilsete katalüsaatoritena: vahendavad redoksreaktsioone tänu metalli
kombineerudes ensüümiga on siiski võimelised selle aktiivsust pidurdama. Mittekonkureeriva inhibiitori juuresolekul ensüüm võib küll säilitada substraati siduva võime, kuid tema katalüütiline võime langeb. 8. Aktivaatorid: Aktivaatorid on keemilised ühendid, mis mõjutavad ensüümi aktiivsust suurendamise suunas. 9. Allosteerilised ensüümid: Mitmete ainevahetuses keskset rolli omavate ensüümide molekulides on peale aktiivtsentri olemas veel regulatoorne ehk allosteeriline tsenter. Niisuguseid ensüüme nimetatakse 21 Maris Kallus KKS 2010 allosteerilisteks ensüümideks. Nii nagu aktiivtsenter, on ka allosteeriline tsenter võimeline siduma talle keemiliselt struktuurilt sobivaid ühendeid. Einevalt aktiivtsentrist ei toimu seal
Kui kofaktori rollis on vitamiinid, siis nim. koensüümiks (enamiku vitamiini bioloogiline roll on olla liitensüümis koensüümiks). Ehitus 1. Üldvalguline osa vastutab substraadi õige lähenemise ja ruumilise orientatsiooni eest. 2. Aktiivtsenter piirkonnaks ensüümis, kus vahetult toimub katalüütiline protsess. Kujutab endast ensüümi valgu koostises olevate AH radikaalide funktsionnalsete rühmade ruumpaigutust. 3. Regulatoorne tsenter iseloomulik osadele ensüümidele (ainevahetusradade võtmeensüümid), mis reguleerivad ensüümide aktiivsust. Omadused · Ensüüme iseloomustavad nii valkude omadused kui ka katalüsaatorite omadused: 1. Spetsiifilisus konkreetne ensüüm seostub vaid konkreetse substraadiga. 2. Ülisuur bioloogiline aktiivsus st ajaühikus võivad läbi viia tohutul hulgal katalüütilisi akte. 3. Nende aktiivsus on reguleeritav. 4. Eri ensüümide toime biosüsteemis on kordineeritud. 5
Kui kofaktori rollis on vitamiinid, siis nim. koensüümiks (enamiku vitamiini bioloogiline roll on olla liitensüümis koensüümiks). Ehitus 1. Üldvalguline osa – vastutab substraadi õige lähenemise ja ruumilise orientatsiooni eest. 2. Aktiivtsenter – piirkonnaks ensüümis, kus vahetult toimub katalüütiline protsess. Kujutab endast ensüümi valgu koostises olevate AH radikaalide funktsionnalsete rühmade ruumpaigutust. 3. Regulatoorne tsenter – iseloomulik osadele ensüümidele (ainevahetusradade võtmeensüümid), mis reguleerivad ensüümide aktiivsust. Omadused Ensüüme iseloomustavad nii valkude omadused kui ka katalüsaatorite omadused: 1. Spetsiifilisus – konkreetne ensüüm seostub vaid konkreetse substraadiga. 2. Ülisuur bioloogiline aktiivsus st ajaühikus võivad läbi viia tohutul hulgal katalüütilisi akte. 3. Nende aktiivsus on reguleeritav. 4. Eri ensüümide toime biosüsteemis on kordineeritud. 5
kogumeid. Enamik sõnaliike kohandub mitme semantilise kategooriaga (nn taaskasutatavus), nt nimisõnad ei väljenda ainult isikuid ja asju, vaid ka sündmusemõisteid, JNE. Sõnade jaotamisel sõnaliikidesse on kaks üldisemat tasandit: sõna leksikaalsed omadused ja sõna grammatilised omadused. Ühte sõnaliiki peaksid kuuluma sõnad, millel on ühesugused tekstilise kasutamise võimalused. Igal sõnaliigil on oma tsenter ja ka perifeeria, millesse kuuluvatel sõnadel on mingi iseloomulik seda klassi iseloomustav tunnus kas üle või puudu. Tsentris paiknevad need sõnad, millel on kõik selle liigi tunnused olemas. Niisiis võib öelda, et sõnaliigid ei sisalda mitte ainult selliseid elemente, mis kuuluvad neisse mööndusteta, vaid ka neid, mis kuuluvad ühte klassi rohkem kui teise. 1) iseseisvad sõnad (lauseliikmena määratletavad) ja vastavad mingile sisulisele küsimusele;
kofaktorist). 15 Ehitus (sama asi aga pohjalikumalt) : - Üldvalguline osa vastutab substraadi õige lähenemise ja ruumilise orientatsiooni eest. - Aktiivtsenter piirkonnaks ensüümis, kus vahetult toimub katalüütiline protsess. Kujutab endast ensüümi valgu koostises olevate AH radikaalide funktsionnalsete rühmade ruumpaigutust. - Regulatoorne tsenter iseloomulik osadele ensüümidele (ainevahetusradade võtmeensüümid), mis reguleerivad ensüümide aktiivsust. Ensüümkatalüüs : spetsiaalsete proteiinide ensüümide kasutamine keemilises reaktsioonis. Kiirust mõjutab ensüümi ja substraadi kontsentratsioon; keskkonna temperatuur; keskkonna pH; kofaktori olemasolu ja konsentratsioon; aktivaatorid, inhibiitorid; keskkonna ioonitugevus. Spetsiifilisus e
Kui kofaktori rollis on vitamiinid, siis nim. koensüümiks (enamiku vitamiini bioloogiline roll on olla liitensüümis koensüümiks). Ehitus 1. Üldvalguline osa vastutab substraadi õige lähenemise ja ruumilise orientatsiooni eest. 2. Aktiivtsenter piirkonnaks ensüümis, kus vahetult toimub katalüütiline protsess. Kujutab endast ensüümi valgu koostises olevate AH radikaalide funktsionnalsete rühmade ruumpaigutust. 3. Regulatoorne tsenter iseloomulik osadele ensüümidele (ainevahetusradade võtmeensüümid), mis reguleerivad ensüümide aktiivsust. Omadused · Ensüüme iseloomustavad nii valkude omadused kui ka katalüsaatorite omadused: 1. Spetsiifilisus konkreetne ensüüm seostub vaid konkreetse substraadiga. 2. Ülisuur bioloogiline aktiivsus st ajaühikus võivad läbi viia tohutul hulgal katalüütilisi akte. 3. Nende aktiivsus on reguleeritav. 4. Eri ensüümide toime biosüsteemis on kordineeritud. 5
1) komponendid v1K ja v2K on vastassuunalised, 2) komponentide suurused on võrdsed. Esimene tingimus on täidetud vaid punktis P, mis asub nn. tsentritejoonel. Teisest tingimusest lähtudes peab 1 O1 P = 2 O2 P , kust O2 P = - 1 = u12 = const . ...(a) O1 P 2 Seega asub võllide suhtelise liikumise hetkeline kiiruste tsenter tsentrijoonel ja jagab selle vastuproportsionaalselt nurkkiirustega kaheks osaks. Kui O1 P + O2 P = a = const , ...(b) kus a - võllide telgede vahe, siis on O1P ja O2P konstantsed st. kiiruste hetkelise tsentri asend tsentrijoonel on püsiv. Seega on nii paikne kui liikuv tsentroid (aksoid) ringjooned, mille raadiuses r1 ja r2 on pöördvõrdelised nurkkiirustega: r 2 = - 1 = u12
Kui neid on vabu radikaale on palju, kutsuvad nad hapniku liiga vähe, kaotavad osad ensüümid aktiivsuse ning kui juuresolekul esile rakumembraani lipiidide neid on liiga palju, toimub ensüümide denaturatsioon. peroksüdatsiooni rakumembraani tekivad Ensüümimolekulis omab katalüütilist aktiivsust aktiivne soovimatud avaused. tsenter. Vabad radikaalid, aga ka teised hapnikurikkad ained ja Aktiivse tsentri rühmad ei ole jäigalt fikseeritud, vaid ühendid kutsuvad organismis esile oksüdatiivse stressi suudavad kohaneda eri reaktsioonide katalüüsiga. üldine reaktsioonide tasakaal on nihutatud Tsentris on kindel laengute jaotus ning seetõttu oksüdatsiooniprotsesside poole
Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga.Baromeeter: Baromeetri näidud , koos termomeetri ja psychromeetriga, saab kasutada kohaliku ilma prognoosimiseks.. Üksikud vaatlused on siiski mõttetud ja tegelikud näidud vähetähtsad. Tähtsad on muutuste suund ja suurus. Pead üles märkima kas muutus oli kiire või aeglane või kui näit on stabiilne siis aeg mille jooksul ilmastikuseisund püsis. Kui tuul on E -NE ja baromeeter langeb pidevalt, siis saabub torm S-st või SW-st. Tormi tsenter möödub vaatleja ligidalt või S poolt 12 24 tunni jooksul ja tuul pöördub NW-i läbi N-i. Standardatmosfäär (K) alumises osas jääb õhukiht puutumatuks (- 56,5 kraadi) (isotermia) ,ülemisse osasse tõuseb pikkamööda (kuni -1,-3 kraadi). soojusallikaks on osoonikiht 23 km kõrgusel. See kiht neelab suure osa päikese ultraviolettkiirgusest ja soojeneb selle arvelt. Selles kihis esinevad nn. pärlmutterpilved. Hästi on jälgitav tuule suuna
Kõverjoonelised jõed, ojad; sirgjoonelised kraavid, tarad, teed; tinglikud nt administratiivpiirid. Mõõtkavaliselt tähistatakse pikkust, kuid mitte laiust. Punktobjektid on maastiku objektid, mille mõõtmed on väiksemad mõõtkava kahekordsele täpsusele vastavast suurusest maastikul, pole võimalik kujutada mõõtkavaliselt. Nt. geodeetilised punktid, postid, teeviidad, üksikud puud, korstnad jne. Kujutamisel plaanil ühildatakse leppemärk tsenter objekti keskpunktiga. Selgitavad märkused, arvud ja lühendid: kohanimed, maapinna kõrgusarvud, hoonete karakteristikud, puuliigid jne. 39. Tahhümeetrilise mõõdistamise põhimõte Kontuurmõõdistamise tulemusena saadakse plaan, millel on kõik maastiku kontuurid ja objektid kujutatud topograafiliste leppemärkidega, kuid projekteerijal on tarvis saada ettekujutust ka maapinna reljeefist. Tarvis on määrata maapinna punktide kõrgused. Kõrguste määramiseks on kaks meetodit:
15 Keeramine ja peegelpilt Objektide keeramiseks kasutame Rotate tööriista. Kõiki objekte on võimalik keerata ümber oma telje ja seepärast jälgi ringi värvi. Pildil on näiteks ring punane, mis tähendab, et on valmis keerama ümber x-telje. Keerata saab joont, külge või kõike märgistatut. Kõige lihtsam on keerata objekti mis on grupis või komponendiks tehtud. Iga keera mine koosneb kolmest etapist: määra tsenter, mille ümber objekti keerata määra telg, mille suhtes nurk luuakse määra nurk 64 Google SketchUp HKHK / Mario Metshein 15.1 Täpne nurk Täpse keeramise nurga määramiseks sisesta soovitud kraadid nurga määramise ajal ja vajuta Enter. Juhul kui soovitud nurk ei sobi, siis on võimalik nurga suurust parandada kuni pole
18 on kujutatudp6drdkoonuse ja p6ordsilindril6ikumine.Lahendamiselsaab kasutadakontsentrilisiabisfdire, sest selle- kohased n6uded on tdidetud. Et abisfdir l6ikaksm6lematp66rdpindam66daringjooni, peab tsenter asetsema m6lemal teljel, s.t. telgedel6ikepunktis. Lahendamist alustatakse sfddriga, mis suuremat pinda puutub ja vdiksemat l6ikab.Unetla samalsfddrilolevate ringjoonte loikepunktid1 ja 2 osutuvadki lSikejoone punktideks. Korrates sama
Varuteguri võib järelikult väljendada kujul cu R 2 F= . Pd Lihkejoont, mille puhul F on minimaalne nimetatakse kriitiliseks. Selle tsentri asukoha ja raadiuse saab leida järkjärgulise lähenemise teel. Iteratsiooniprotsess on seda kiirem, mida lähedasemad on algselt valitav lihkejoone tsenter ja raadius minimaalse püsivusteguri määravatele vastavatele suurustele. Lihkejoon väljub nõlva jalamilt (joonis 9.7a) juhul kui nõlva kaldenurk on üle 53° või kui pinnase tugevust määrab ka sisehõõrdenurk (>3°). Teistel juhtudel väljub lihkejoon jalamist eespool (joonis 9.7b). Kui nõlva aluse moodustab tunduvalt tugevam pinnasekiht, võib lihkejoon väljuda nõlva jalamist kõrgemal (joonis 9.7c). Lihketsentri tõenäoline asukoht on
analoogid pärinevad toidu plastikust ja pikemaajalisel seismisel nlahustuvad toiduainetesse Ensüümid ...biokeemilisi reaktsioone teostavad liht- või liitvalgud Ehitus: 1) Üldvalguline vastutab lähteaine õige seostumise eest 2) Aktiivtsenter koht, kus raktsioon toimub. Lihtensüümide aktiivtsentriks on aminohapete radikaalide taetud keemilised rühmad. Liitensüümide aktiivtsentriks metall, vitamiinid vm. 3) Osadel esnsüümidel regulatoorne tsenter. Selle abil saab muuta ensüümi aktiivsust Ensüümi reaktsioon ja selle kiirust mõjutavad tegurid: 1) Lähteaine hulk lähteaine puuduse korral kiirus langeb või reaktsioon seiskub 2) Ensüümide hulk kui ensüümi napib, pidurdub ka kiirus 3) Temperatuur 4) pH 5) aktivaatorid nt lähteaine hulk, ioonid, teised ensüümid, ravimid 6) inhibaatorid e. pärssijad: a. üldised (kõrge temp, kiirgus) b
Inimese keha temp hoimiseks peab valitsema soojus tasakaal. Inimese soojus kandjaks on inimesel veri. Veri jahtub naha alustes piirkondades(eriti jalad, käed). Soojeneb veri siseorganites(süda, maks, neerud). Siseorganites ja lihastes eraldub soojus tarvitatud kütus, tarvitatud toidu põlemisest tekib nö kütus inimesel. Püsiva temp-I säilitamiseks inimese organismis muutuvate sise ja välis tingimustes on inimene varustatud termoregulatoorse mehanismi. Selle tööd juhib soojus tsenter mis asub inimese vaheajus. Sinna saabuvad andmed anduritelt(naha kude närvidelt). See mehanism automaatselt suurendab või vähendab vere voolu ja sellega pidurdab või kiirendab protsessi. Min soojuse tootmine inimesel on annab ära 1kg kaalu kohta 1Kcal =1,163W . Kui keha jahtub kiirelt siis tekivad h külmavärinad. Näljane inimene tunnetab tempi muutust paremini. Keha temp oleneb keha tegevusest. Puhkava inimese pinna temp on suurem tavaliselt
tuumast välja eksportiin. Miks on rakule kasulik hoida DNA eraldatuna valgusünteesiaparaadist? Kuigi pole lõplikku vastust küsimusele, miks selline kompartmentaliseeritus on vajalik, võib oletada, et valkude ja RNA vahetuse kontroll tuuma ja tsütoplasma vahel vimaldab täiendavat geeni ekspressiooni ja DNA replikatsiooni kontrolli. 3. Tuumakese ehitus ja funktsioonid. Elektronmikroskoopiliselt eristatakse tuumakeses 3 eri piirkonda: 1) fibrillaarne tsenter, sisaldab DNA-d mida parasjagu ei transkribeerita; 2) tihe fibrillaarne komponent, sisaldab sünteesitavat RNA-d; 3) granulaarne komponent, sisaldab formeeruvaid ribosoomi partikleid. Tuumakeses toimub ribosoomi subühikute formeerumine rRNA-st ja valkudest. Tuumakese organisaator (NOR), ribosoomi subühikute formeerumine RNA-st ja valkudest. Tuumake moodustub ribosomaalse RNA (rRNA) geene sisaldavate kromosoomilõikude ümber. Vastavat kromosoomi osa, kus see geeniklaster paikneb, nim.
Kui kofaktori rollis on vitamiinid, siis nim. koensüümiks (enamiku vitamiini bioloogiline roll on olla liitensüümis koensüümiks). Ehitus 1. Üldvalguline osa vastutab substraadi õige lähenemise ja ruumilise orientatsiooni eest. 2. Aktiivtsenter piirkonnaks ensüümis, kus vahetult toimub katalüütiline protsess. Kujutab endast ensüümi valgu koostises olevate AH radikaalide funktsionnalsete rühmade ruumpaigutust. 3. Regulatoorne tsenter iseloomulik osadele ensüümidele (ainevahetusradade võtmeensüümid), mis reguleerivad ensüümide aktiivsust. Omadused · Ensüüme iseloomustavad nii valkude omadused kui ka katalüsaatorite omadused: 1. Spetsiifilisus konkreetne ensüüm seostub vaid konkreetse substraadiga. 2. Ülisuur bioloogiline aktiivsus st ajaühikus võivad läbi viia tohutul hulgal katalüütilisi akte. 3. Nende aktiivsus on reguleeritav. 4. Eri ensüümide toime biosüsteemis on kordineeritud. 5
eksportiin. Miks on rakule kasulik hoida DNA eraldatuna valgusünteesiaparaadist? Kuigi pole lõplikku vastust küsimusele, miks selline kompartmentaliseeritus on vajalik, võib oletada, et valkude ja RNA vahetuse kontroll tuuma ja tsütoplasma vahel vimaldab täiendavat geeni ekspressiooni ja DNA replikatsiooni kontrolli. 3. Tuumakese ehitus ja funktsioonid. Elektronmikroskoopiliselt eristatakse tuumakeses 3 eri piirkonda: 1) fibrillaarne tsenter, sisaldab DNA-d mida parasjagu ei transkribeerita; 2) tihe fibrillaarne komponent, sisaldab sünteesitavat RNA-d; 3) granulaarne komponent, sisaldab formeeruvaid ribosoomi partikleid. Tuumakeses toimub ribosoomi subühikute formeerumine rRNA-st ja valkudest. Tuumakese organisaator (NOR), ribosoomi subühikute formeerumine RNA-st ja valkudest. Tuumake moodustub ribosomaalse RNA (rRNA) geene sisaldavate kromosoomilõikude ümber. Vastavat kromosoomi osa, kus see geeniklaster paikneb, nim
Jaotatakse kaheks: homopolüsahhariidid - koosnevad ühe monosahhariidi jääkidest; heteropolüsahhariidid - koosnevad erinevate monosahhariidide või nende derivaatide molekulide jääkidest. d) Furanoos; püranoos - heterotsükkel, millena esinevad viit ja enamat süsiniku aatomit sisaldavad monosahhariidid vesilahustes. püranoos furanoos f) Redutseeriv suhkur - oligosahhariidid, millel on vaba hemiatsetaalrühm ja kõik monosahhariidid. g) Kiraalne tsenter - (tetraeedriline süsinik) millel on kõik sidemed erinevate aatomrühmadega. h) Enantiomeerid - stereoisomeeride paar, mis on teineteise peegelpildid. i) Diastereoisomeerid - stereoisomeeride paar, millel on vastupidised konfiguretsioonid ühes või mitmes kiraalses tsentris, kuid mitte kõigis. Tegemist ei ole teineteise peegelpiltidega. j) Epimeerid - Diastereomeeride paar, mis erineb konfiguratsioonilt ainult ühes kiraalses tsentris. 2
· Mittekonkurentne inhibitsioon o Inhibiitor seostub ensüümmolekuliga väljaspool aktiivtsentrit o Substraadi kontsentratsiooni tõus ei mõjuta Konkurentne inhibiitor ei muuda reaktsiooni maksimaalset kiirust, mõjutab Km väärtust poole maksimaalse kiiruseks on vaja tõsta substraadi kontsentratsioon. Mittekonkurentne inhibiitor vähendab maksimaalset kiirust, kuid ei muuda Km väärtust toimib aktiivtsentri väliselt. Allosteeriline regulatoorne tsenter (peale aktiivtsentrit) · Ensüümi pinnaosa, millega seostub regulaator (ioonid ja madalmolekulaarsed ühendid) · Paljud ravimid allosteerilised efektorid Allosteeriline inhibitsioon on pöörduv. Allosteerilised efektorid: · Muudab ensüümi konformatsiooni · Muutub aktiivtsentri ruumiline ehitus · Aktivatsiooni puhul muutuvad substraadi sidumine ja katalüüs efektiivsemaks · Inhibitsiooni puhul väheneb aktiivtsentri affinus substraadile.
Illimari tekstist. Uusimperialism – tootmise laiendamine metropoliitsetes riikides ning domineerimine maailmaturul. Hierarhiline organisatsiooniline korraldus. Probleemideks : 1) võimujaotus kapitali kuhjumise keskustes 2) Ebaühtlase arengu mehhanismid ja mudelid; 3) poliitiline suveräänsus versus supernatsionaalsed institutsioonid Kolm poliitilis-majanduslikku tsooni: EL, Põhja-Ameerika ning Ida-Aasia. Imeprialistlik – EL-l on ka oma tsenter (Brüssel ja Saksamaa) ja seda siis ümbritseb perifeeria. ELil on konkurents teiste tsoonidega ning poliitiline ümbrstruktureerimine toimub, regionaalsuse kasv areneb ning tekivad ka horisontaalsed võrgustikud. EL on justkui distsiplinaarne, konkureeriv strateegia. Imperialism – 1) ebavõrdne vahetust; 2) koloniaalsus läbi ametilähetuse ning 3) administratiivne eksport. Koloniaalsus Euroopa Liidus: 1) Varasemate sotsialistlike majanduste kontroll 2) Hierarhiline kultuuriline eraldumine
Mahtra sõja lõpus avaldab ta terve rea kirju, mis lisavad tõepära efekti, mis paneb lugejat uskuma, et nii see tõesti juhtuski. Seda iseloomustab püüd dokumentaalse romaani poole. Läheneb teaduslikult- toob välja eeldused, sügavamad põhjused. Vilde käitub nagu klassikaline ajaloolane, kes tahab teada, mis viisid nt mingi sõjani või kokkuleppeni. Ses suhtes realistid on omamoodi ajaloolased. 16. Mõisa ja küla kujutamine vanemas eesti kirjanduses: mõisa - küla binaarsus; tsenter ja marginaalia Eesti küla kirjeldamine on möödapääsmatu, kuna Eesti küla on kõige eestilisem ja Eestis iseloomustav, see on keskkond kus kõik algab ja kus toimuvad mitmed väga tähenduslikud protsessid. See on keskkond, kus sünnib eesti kultuur ja mõtteviis. Eesti kultuur on selline, mis peab võrsuma omast keskkonnast, omast pinnasest. Selle pinnase nimeks on eesti küla. Eesti kultuuri puhul peab võtma eeskuju maailma kultuurist- selline seisukoht paljudel algul
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt ,,Postkolonialism") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 1333, 5860, 6365, ...
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt „Postkolonialism”) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 13–33, 58–60, 63–65, 111–...
11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 ...
- Eestis ja Lätis sarnane parteipoliitiline süsteem: sotsialistid vasaktiival, agraarerakonnad paremtiival ja hulk väiksemaid erakondi tsentris. Kommunistlik partei keelustati. - Vabariigi algusajal mõjuvõimsad sotsialist (maareform) ->vasakpoolsete erakondade mõju järkjärguline kahanemine. Omanike klass. Agraarerakonnad (Päts ja Ulmanis). Tsentriparteid (Tõnissoni Rahvaerakond Eestis ja Demokraatlik Tsenter Lätis), mis andis Läti presidendid: Cakste ja Gustavs Zemgals. Valitsused püsisid alla aasta. - Leedus kehtis parlamentaarne demokraatia vaid 1926.aastani. Kolm poliitilist jõudu: kristlikud demokraadid, rahvaerakondlased ja sotsialistid. Üks krist.dem. juht Aleksandras Stulginskis oli 1920-1926 riigipea. -> korruptsioon ja võimu kuritarvitamine - 16.dets 1926 hõivasid vandenõulased tähtsamad valitsushooned ja vahsitasid riigi juhtkonna
seismilisi laineid). Litosfääri laamad saavad ,,ujuda" astenosfääril. 22. Vahevöö, selle arvatav kivimiline koostis ja D kiht? Vahevöö alaosas on D"-kiht, mis ulatub vahevöö ja tuuma piirilt 220...250 kilomeetrit kõrgemale. See on kiht, kus seismiliste lainete levikukiirus sügavuse suurenedes ei muutu. 23. Maa tuum, selle keemiline koostis ja jaotumine sise- ja välistuumaks. Maa tumma sügavus on 2900 km kuni Maa tsenter. 5200 km sügavusel eraldub selge seismiline sise ja välistuuma piir. Kuna S-lained tuumas ei levi ja Maa taha tekivad nii S ja P lainete varjatud tsoonid viitab see selgelt tuuma välimise vöö vedelale olekule. Põhiliselt meteoriitsetele, seismilistele ning Maa tiheduse andmetele tuginedes võib väita, et Maa tuumas on ülekaalus metallilised elemendid, põhiliselt raud, tõenäoliselt veel nikkel, veidike väävlit, hapnikku, räni. Tuum jaguneb:
Seega tuuma sattunud valkude lagundamiseks tuleb nad sealt uuesti välja tuua. Teiseks, rakutuuma imporditud valkudest paljud käituvad transkriptsioonifaktoritena, mis reguleerivad teatud kindlate geenide ekspressiooni. Tuumakese ehitus ja funktsioonid Tuumakeses toimub ribosoomi subühikute formeerumine rRNA-st ja valkudest. Tuumake on organell, mis moodustub tänu ribosoomide formeerumise protsessile. Eristatakse tuumakeses 3 eri piirkonda: 1) fibrillaarne tsenter, sisaldab DNA-d mida parasjagu ei transkribeerita; 2) tihe fibrillaarne komponent, sisaldab sünteesitavat RNA-d; 3) granulaarne komponent, sisaldab formeeruvaid ribosoomi partikleid. 2 Tuumake moodustub ribosomaalse RNA (rRNA) geene sisaldavate kromosoomilõikude ümber. Vastavat kromosoomi osa, kus see geeniklaster paikneb, nim. tuumakese organisaatori piirkonnaks (NOR)
1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega Geodeesia teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna osade mõõtkavalisest kujutamisest digitaalselt või paberkandjal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeesia on rakendusteadus, mis on tihedas seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjandusess ja mujal. Geodeetilised mõõtmised ja topograafilised kaardid on vajalikud nimetatud aladel mitmesuguste projektide koostamiseks ja realiseerimiseks. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed Täpsemini vastab Maa tõelisele kujule geoid (geoid on kujuteldav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoont...
Näiteks mõjutatavus vitamiinide ja hormoonidest. Jaotus: koostise, ehituse alusel Koostise alusel 1. lihtensüümid, ainult valgu baasil 2. liitensüümid, valk+mittevalguline osa a) mittevalguline osa võib olla anorgaaniline metalliioon. b) Orgaaniline osa mõni vitamiin, mõni nukleotiid. Ehituse alusel 1. kõikidel ensüümidel on a)üldvalguline osa b)üldvalguline osa 2. osadel ensüümidelc)regulatoorne tsenter 3. reaktsiooni tüüpi. Näiteks sünteesivad ensüümid lahustavad, lõhustavad ensüüme ensüüm reaktsioon näide: [E] + [S] [ES] [E] + [P] E ensüüm S lähteaine(d) ES kompleks P saadus(ed) Ensüüm reaktsioone mõjutavad tegurid: 1. lähteaine saadavus/hulk 2. ensüümi hulk ( kui on ensüümi vähe, siis rekts. jääb toppama). 3. temperatuur, in 36..37, linnud 41..44 4. ph pepsiin umbes 2 ph, tripsiin umbes 8 ph 5
ANS-l on 2 neuroniline ühendus kesknärvisüsteemi ja sihtorgani vahel. Sünapsid 1. ja 2. neuroni vahel paiknevad närvisõlmedes ehk ganglionides. Vegetatiivse närvisüsteemi keskuste närvirakkudest lähtuv preganglionaarne närvikiud lülitatakse vegetatiivses ganglionis ümber teisele närvirakule, mille akson postganglionaarne närvikiud jõuab innerveeritava elundini. Preganglionaarne neuron on kergelt müoliniseerunud. ANS põhiline inegratsiooni tsenter on hüpotaalamus. ANS-i sümpaatiline ja parasümpaatiline osa: anatoomiline struktuur, neuromediaatorid ja retseptorid, toime sihtorganitele. Vegetatiivne närvisüsteem jaguneb: sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks osaks. Üldiselt teenivad nad sama siseorganit, kuid põhjustavad vastupidist effekti. · Sümpaatikus funktsioneerib intensiivselt äkilistes kriisiolukordades (fight or flight). Vereringe aktiveerub, südame löögisagedus kiireneb ja suureneb löögimaht, naha ja
Hüdrometeoroloogia element on näitaja, mille järgi ilmastikuseisund püsis. Kui tuul on E NE ja Hajumise ülesanne viib üldiselt Maxwelli teenistus teadus, mis hõlmab andmete iseloomustatakse ilma. Ilmaelemendide baromeeter langeb pidevalt, siis saabub võrrandisüsteemi lahendamisele antud kogumise kliima, ilma, veeauru ja kohta saadetakse andmeid ilmajaamadelt, torm Sst või SWst. Tormi tsenter möödub rajatingimustel. veekogude seisundi kohta ning nende kus toimub nende mõõtmine 6 korda vaatleja ligidalt või S poolt 12 24 tunni Maxwelli võrrandite analüüsist järeldub, et andmete ja andmete töötlemise kohta. päevas. jooksul ja tuul pöördub NWi läbi Ni. mingi lainepikkusega langev kiirgusvoog Ka sellekohaste asutuste võrk
umbes pooltel kasvavad teatud määral rinnad. XYY-Isased, STERIILSED, KÕHNAD, PIKKA KASVU. XXX-Emased, normaalsed, vahel probleeme viljakusega Kui meil on kaks ühesugust kromosoomi (XX), siis üks neist on inaktiivne. See võetakse maha ainult gameetide küpsemisel. Barri kehake välistab geeni üleekspressiooni. Barri kehakese moodustamine reguleeritakse spetsiaalse lookuse poolt nn. X kromosoomi inaktivatsiooni tsenter (Xic). Teine geen, Xist, toodab RNA, mis katab X kromosoomi ja sellega takistab tema ekspressiooni (ingl.k silencing). Barri kehake on inaktiveeritud x-kromosoom. Selliste fenotüüpide määramine ei ole lihtne. Paljudel juhtudel määratakse see geeni ekspressioonis tekkinud valgu ja ... toimel. Meessugu määrav geen on Y kromosoomis: Geen (SRY)toodab testist-määravat faktorit (testis-determining factor) See määrab gonaadi arengu.
Arvutuse muudabki mahukaks minimaalse varuteguriga pöördetsentri ja raadiuse otsimine. Arvutus on seda kiirem, mida õigemini on valitud esialgne tsentri asukoht ja raadius. Ühtlase pinnase ja korrapärase nõlva jaoks on olemas abitabeleid ja graafikuid, mis võimaldavad vähemalt ligikaudselt kriitilise pöördetsentri asukoha leida olenevalt nõlva kaldest ja pinnase tugevusomadustest. Kihilise pinnase ja ebaühtlaselt koormatud nõlva korral minimaalse varuteguriga lihkejoone tsenter tuleb leida proovimise teel. Lihkejoone raadiuse määramist lihtsustab asjaolu, et ühtlases pinnases väljub lihkejoon nõlva jalamil või sellele lähedal. Kui nõlva all asub väiksema tugevusega kiht, läbib lihkejoon tavaliselt kogu sellise kihi ja puudutab sügavamal asuva tugevama kihi pealispinda. Praktilistes arvutustes kasutatakse tänapäeval arvutusprogramme, mis võimaldavad leida ohtlikema lihketsentri ja lihkejoone raadiuse automaatselt.
Ensüümid: ensüümid on liit või lihtvalgud, mis viivad organismis läbi biokeemilisi reaktsioone. *lihtensüüm koosneb vaid AH jääkidest. *Liitensüüm koosneb valgulisest ja mittevalgulisest osast. Mittevalguline osa jaguneb : a) orgaaniline(vitamiinid) b) anorgaaniline metalliioon (Zn, Cu) Ensüümide ehitus : 1)Üldvalguline osa - vastutab õigete lähteainete lähenemise eest. 2)Aktiivtsenter - seal leiab aset reaktsioon. 3)Osadel ensüümidel on olemas regulatoorne tsenter - reguleerib ensüümi aktiivsust. *Regulatoorne võimsus on vaid ahela esimestel nn. võtmeensüümidel. [E] + [S] <-> [ES] <-> [E] + [P] E = ensüüm S = Substraat ES = ensüüm-substraat kompleks P = produkt [] = Näitab, ainet on teatud kindel hulk <-> = näitab reaktsiooni pöördumist. *Ensüümi kui katalüsaatori rolli tõestab see, et ensüüm küll osaleb reaktsioonis, kuid taastub selle lõppedes. NB! Ensüümid muudavad reaktsioonide kiirust.
Q on purunemispinnale mõjuv jõud. Q ja tugevusomadustest. Kihilise pinnase ja ebaühtlaselt koormatud nõlva mõjuvast koormuse suurusest ja jaotusest, seina jäikusest, seina purunemispinna normaali vaheline nurk on . Pa on seinale mõjuv korral minimaalse varuteguriga lihkejoone tsenter tuleb leida proovimise liikumisest pinnase suhtes. aktiivsurvejõud, mis on seina normaalist kaldu seina ja pinnase vahelise teel. Lihkejoone raadiuse määramist lihtsustab asjaolu, et ühtlases 6.2. Pinnasesurve sõltuvus seina liikumisest Joon 6.1 toodud hõõrdenurga võrra. Seina kaldenurk vertikaalist on positiivne, kui
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool BIOKEEMIA LABORATOORSED TÖÖD Koostajad: Malle Kreen Terje Robal Tiina Randla Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon ....................................................................................... 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) ........................................... 10 1.1.3 Milloni reaktsioon ....................................................................................... 10 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon ............................
Autori teksti vahendamine publikule. Racine puhul näeme, kuidas dramaturg on ennast maksma pannud. See on juba puhas dramaturgiteater. Miks sellele dramaturgile, kes andis autoritekste, oli vaja, et trupp oleks paikne mitte rändav? Tänu dramaturgile trupi staatus tõuseb. Mille arvelt? Tõuseb trupi populaarsuse arvelt haritud publiku hulgas. Helded annetajad, metseenid jne, truppi peetakse ülal. Absoluutne monarhia üks tsenter. Kui enne rännati ühest õukonnast teise, siis nüüd liigutakse pealinna. Et esineda õukonna, kuninga ja ülikute ees, oli vaja korralikke hooneid, kostüüme. Üldkokkuvõttes palju kõrgemat elatustaset, et olla stiililiselt tipule lähemal. Tekivad kohustused, piirangud, nende hulka võib lugeda eriti kolme ühtsuse reegli, mille leiutasid itaalia humanistid, prantslased võtsid selle üle. Sai prantsusmaal poliitilise värvingu. Teater lakkas olemast igaühe eralõbu ja muutus
ENSÜMOLOOGIA Lp tudengid. See konspekt on kirjutatud tudengite, kelle nimed on mulle paraku teadmata, poolt. 2013 aastal täiendas konspekti magistrant Karl Annusver, kes lisas joonised ja tegi võrrandid paremini jälgitavaks. Konspekt on kirjutatud seotult loengus näidatavate slaididega. Konspekt on minu poolt läbi vaadatud ja suuremaid möödalaskmisi ei sisalda. Päris iseseisvaks õppimiseks see siiski mõeldud ei ole. Edukat ensümoloogia õppimist ja tänud anonüümsetele autoritele ning Karl Annusverile! Priit Väljamäe 20.11.2017 ,,Structure and mechanism on protein science" Alan Fersht Biokeemia põhiõpik, kus ensümoloogia ka sees. Ensüüm keemiliste reaktsioonide katalüsaator (kiirendaja). Iseloom molekulina pole oluline, struktuur pole samuti. Vaatame ainult, mida ta teeb! Substants, mis kiirendab keemiliste reaktsioonide toimumist on katalüsaator. Ise jääb reaktsiooni lõppedes muutumatule kujule. Keemilisele reaktsioonile vahenda...
reguleeritav. Rakuensüümid talitlevad koos ja moodustavad ainevahetusradasid. Jaotus lihtensüümid, mis koosnevad ainult aminohappejääkidest ja liitensüümid, mis koosnevad mittevalglisest osast A) anorgaaniline- metalliioon B) orgaaniline vitamiin. 18 Ensüümi ehitus: 1.) üldvalguline osa, mille ülesandeks on seostuda lähteainega. 2.) aktiivtsenter (väike osa, kus toimub reaktsioon), 3.) regulatoorne tsenter (saab aktiivsust suhteliselt kergelt reguleerida). Ensüümreaktsiooni mõjutavad tegurid: 1.) lähteaine hulk (nt kui seedekulglas toitu pole, ei ole ensüümidel midagi lagundada). Lähteainet liiga palju siis võtab ka aega. 2.) Ensüümreaktsioon sõltub ensüümihulgast, vanemal inimesel vähem ensüümi. 3.) Ensüümreaktsiooni kiirust mõjutab temperatuur. 4.) keskkonna pH- 1. Maos toimiv pepsiin (ph optimum 1,5-2,5), veres toimivad ensüümid pH 7,3-7,4. 5. Ensüümide aktivaatorid-
amortisaatoritega . Osaliselt tasakaalustamata mootorite vibratsiooni tööjärjekorra skeemi valimisega piirides, mis ei kahjusta tabelitena teatmikes. pehmendamiseks kasutatakse mootori alusraami ja vundamendi turbokompressori tööd ja tööprotsessi kvaliteeti. Hoorattad konstrueeritakse nii, et tema massi tsenter oleks vahelisi amortisaatoreid. Kõik amortisaatorid kujutavad endast võimalikult kaugel pöörlemise teljest st. võimalikult suure kummist, terasvedrust või muust elastsest materjalist mootori ja Tehnilistest seadmetest pikki- ja väändevõngete vähendamiseks diameetriga
Kera paisumisel on paisumiskese. Kuid Universumi paisumisel paisumiskeset ei ole, ega ka mingisugust eelistatud suunda. Paisub kogu Universumi ruumala kõikjal ühe korraga. Selleks, et mudel Universumi paisumisest sobituks ,,ideaalselt" reaalse Universumi paisumisega, teeme mõned uuendused ja täpsustused mudelis. Olgu meil punkt K, mis on kera tsentriks. Kuid K ei ole ristkoordinaadistiku alguspunkt. Kera ise asub ruumis. K on kera tsenter. Kui kera tsenter on ristkoordinaadistiku alguskoht, siis punkt K on ristkoordinaadistiku alguspunkt. Kuid meil on kera, mis asub ruumis ristkoordinaadistikus. K ei ühti ruumi ristkoordinaadistiku alguspunktiga. Muidu oleks K koordinaadid nullid. Kera suhtes on K koordinaadid nullid. Kuid ruumi ristkoordinaadistiku suhtes aga K0( x,y,z ). Punkt K on kera paisumiskese. Kera tsenter ühtib kera paisumiskesega. Oletame, et ,,punkt K täidab kogu ruumi"
Kera paisumisel on paisumiskese. Kuid Universumi paisumisel paisumiskeset ei ole, ega ka mingisugust eelistatud suunda. Paisub kogu Universumi ruumala kõikjal ühe korraga. Selleks, et mudel Universumi paisumisest sobituks ,,ideaalselt" reaalse Universumi paisumisega, teeme mõned uuendused ja täpsustused mudelis. Olgu meil punkt K, mis on kera tsentriks. Kuid K ei ole ristkoordinaadistiku alguspunkt. Kera ise asub ruumis. K on kera tsenter. Kui kera tsenter on ristkoordinaadistiku alguskoht, siis punkt K on ristkoordinaadistiku alguspunkt. Kuid meil on kera, mis asub ruumis ristkoordinaadistikus. K ei ühti ruumi ristkoordinaadistiku alguspunktiga. Muidu oleks K koordinaadid nullid. Kera suhtes on K koordinaadid nullid. Kuid ruumi ristkoordinaadistiku suhtes aga K0( x,y,z ). Punkt K on kera paisumiskese. Kera tsenter ühtib kera paisumiskesega. Oletame, et ,,punkt K täidab kogu ruumi"
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. M...
Kera paisumisel on paisumiskese. Kuid Universumi paisumisel paisumiskeset ei ole, ega ka mingisugust eelistatud suunda. Paisub kogu Universumi ruumala kõikjal ühe korraga. Selleks, et mudel Universumi paisumisest sobituks „ideaalselt“ reaalse Universumi paisumisega, teeme mõned uuendused ja täpsustused mudelis. Olgu meil punkt K, mis on kera tsentriks. Kuid K ei ole ristkoordinaadistiku alguspunkt. Kera ise asub ruumis. K on kera tsenter. Kui kera tsenter on ristkoordinaadistiku alguskoht, siis punkt K on ristkoordinaadistiku alguspunkt. Kuid meil on kera, mis asub ruumis – ristkoordinaadistikus. K ei ühti ruumi ristkoordinaadistiku alguspunktiga. Muidu oleks K koordinaadid nullid. Kera suhtes on K koordinaadid nullid. Kuid ruumi ristkoordinaadistiku suhtes aga K0( x,y,z ). Punkt K on kera paisumiskese. Kera tsenter ühtib kera paisumiskesega. Oletame, et „punkt K täidab kogu ruumi“
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
