FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Kurvet-Käosaar POSTKOLONIALISTLIK TEOORIA JA KRIITIKA Uue Maailma vallutamine Eurooplaste poolt: al. 15. Sajandi lõpust, peam Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa, Portugal, Madalmaad. 19. sajandil Suurbrittania kui suurim koloniaalvõim, 20.s ajandi alguseks Briti impeerium > veerand kogu paakera pindalast (sh. India, Austraalia, Uus-Meremaa, Kanada, Iirimaa, suuri osi Aafrikast, Lääne-Indiast, Lõuna-Ameerikast, Lähis-Idast, ja Kagu-Aasiast). Briti koloniaalvõim kestis II MS lõpuni, India sai iseseisvaks 1947 aastal, teised kolooniad järkjärgult peale seda. 1980ndaks aastaks oli SB kaotanud peaaegu õik oma koloniaalvaldused. Kirjandusteadus tõusis postkolonialistlik kriitika omaette suunana esile 1990ndate alguses, kuid kolonialismi kultuuriline kriitika (II MS lõpust alates), mängis olulist rolli kolonialismivastases võitluses ning on pos...
lipiidid). Rasvad ehk triatsüülglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Looduses omab erilist tähtsust toiduenergia säilitamises, olles loomades akumuleerunud rasvadepoodesse ja kõrgemates taimedes seemnetes. Glütserofosfolipiidid on peamised rakumembraani ,,ehituskivid". Molekul on amfipaatne, kaks hüdrofoobset rasvhappe radikaali ja fosforhappejääk, mille kaudu seonduvad erinevad aminoalkoholid. Tänu sellele tegib molekulis polaarne tsenter. Steroolide ehk steroidalkoholide ehituslikuks aluseks on steraanituum. Levinuim loomne steool on kolesterool, mis tagab rakumembraanide läbitavuse ja liikuvuse/voolavuse. Väga tähtis on kolesteroolist toodetud sapphapped, steroidhormoonid ja D-vitamiin. Taimedes omavad sarnast funktsiooni fütosteroolid. Praktika 1.3.1 Rasvapleki proov Kõikide lipiidide ühiseks omaduseks on lahustuvus orgaanilistes lahustites. Lipiidi sisaldava
inaktiveeritakse üks X-kromosoomidest. Barri kehake replitseerub hilises S-faasis ja valdavat osa DNA- st ei transkribeerita. See, kas arengu käigus inaktiveeritakse isalt või emalt saadud X-kromosoom, on juhus. Inaktiveeritud X-kromosoom inaktiveeritakse ka tütarrakkudes inaktivatsiooni pöördumatus . CpG-saared inaktiivses X-kromosoomis on suuremas osas metüleeritud. Metüleerimine on mehhanism transkriptsiooni peatamiseks. XIC X-kromosoomi inaktivatsiooni tsenter. Selle ala peal on geen XIST. See geen on aktiivne vaid inaktiivsel X-kromosoomil. XIST geen ei kodeeri ühtki valku. XIST RNA !!! seondub rakutuumas inaktiivse X-kromosoomiga (Barri kehaga). Inimese aktiivses X-kromosoomis on H4 histoon atsetüleeritud, inaktiivses X-is aga mitte (s.t., on vaikiv). CpG saarekeste metüleerumine kutsub esile geenide inaktivatsiooni. Aktiivsetel geenidel Barri kehas puuduvad CpG saared 11. Kuidas määratakse mRNA eluiga rakus
nad lolkaksid antud plndu mo6daslrgjooni? * 1) Kahe koonusepuhul - Utbl kahe koonustetlppe Ohendavasirge 2) Kahe silindri puhul - Paralleelseltkummagl silindri moodustajaga 96. Millist joont m66da loikuvad'Ohlseteljega p66raplnnad? * Alnult mooda ringjooni, kusjuures lolkerlngjoonte arv vordub poolmerldiaanidelolkepunktldearvuga 97. Mis juhtumll sfaar lolkab pOOrdplndamOOdarlngjooni? * Kui sfaari tsenter asub telse pOOrdpinnateljel (vOlselle plkendusel eeldusel et neil on loikejoon) 98. Misjuhtumll kasutataksekahe pinna IOlkejoonetuletamiseks abisfaarlde votet? * Kui kahe poordplnnateljed IOlkuvad,ning telgede tasand on Oheekraaniga parallellne 99. Milline on vaikselm ablsfaar, mille abll saab lelda kahe poordplnna lolkejoone punkte? * Vahlmaks sfiiarlks, mille abll saab lolkejoone punkte lelda on sfaar, mls Ohte
horisontaalprojektsioonis. Plaani mõõtkava on 1:5000 ning väiksem ning kogu plaani ulatuse constantne. Kaart – maapinna suuremate osade vähendatud kujutis mingis kartograafilises projektsioonis. Kaardi mõõtkava on õige vaid ellipsoidi puutejoonel, lõikejoonel või puutepunktis. Profiil on maapinna vertikaallõike vähendatud kujutis. 10) Tasand: Väikesed ringikujulised alad. Paralleelne ekvaatoriga. Projektsiooni tsenter asub maakera keskpunktis. Puudub maakera põhjapoolusel. Silinder: Suured ristküliku kujulised alad. Levinud püsti-ja põiksilindriline projekts. Püstsilindrilisel projektsioonil telg ühtib maakera pöörlemisteljega. Põiksilindrilisel projektsioonil ühtib silindri telg maa ellipsoidi ekvatoriaaltasandiga. Koonus: Keskmise suurusega kolmnurksed alad. Abipinna telg ühidatakse maapinna teljega. Õigenurksed ja õigepindsed.
horisontaalprojektsioonis. Plaani mõõtkava on 1:5000 ning väiksem ning kogu plaani ulatuse constantne. Kaart – maapinna suuremate osade vähendatud kujutis mingis kartograafilises projektsioonis. Kaardi mõõtkava on õige vaid ellipsoidi puutejoonel, lõikejoonel või puutepunktis. Profiil on maapinna vertikaallõike vähendatud kujutis. 10) Tasand: Väikesed ringikujulised alad. Paralleelne ekvaatoriga. Projektsiooni tsenter asub maakera keskpunktis. Puudub maakera põhjapoolusel. Silinder: Suured ristküliku kujulised alad. Levinud püsti-ja põiksilindriline projekts. Püstsilindrilisel projektsioonil telg ühtib maakera pöörlemisteljega. Põiksilindrilisel projektsioonil ühtib silindri telg maa ellipsoidi ekvatoriaaltasandiga. Koonus: Keskmise suurusega kolmnurksed alad. Abipinna telg ühidatakse maapinna teljega. Õigenurksed ja õigepindsed.
Streptomütsiin: seondub 30S subühikuga, valede aminohapete lülitumine valkudesse, stop- koodoni läbilugemine. SmR-mutandid : mutatsioonid valgus S12, resistentsus streptomütsiini suhtes, “hüpertäpsed” ribosoomid. Ram-mutandid : mutatsioonid valkudes S4 & S5: jäljendavad streptomütsiini toimet,- SmR- & Ram-mutatsioonide antagonism.Hüpotees dekodeerivast tsentrist 30S subühikul Dekodeeriv tsenter tRNA kaheetapiline selektsioon : Near-cognate tRNA dissotsiatsioon kiireneb - initial selection (IS) ajal - proofreading (F) ajal • Non-cognate tRNA IS-ist edasi ei jõuagi • GTP hüdrolüüsi kiirus tRNA-st ei sõltu • EF-Tu kui “internal clock” • Near-cognate tRNA korral suurem GTP kulu NB! Vaadake ”Translatsiooni täpsus” slaidi nr. 34 Koodon-antikoodon dupleksi struktuur ja interaktsioon dekodeeriva tsentriga
põhialused töötas 18 sajandil välja prantsuse päritoluga saksa matemaatik Jean Henri Lambert, kelle idee kohaselt säilitatakse telgmeridiaani ja puuteparalleeli asend. Teised meridiaanid konstrueeritakse risti puuteparalleelidega, säilitades samad vahekaugused, mis olid neil maaellipsoidil. Paralleelide vahekaugused koonuse pinnal saadakse konformsuse nõuet arvestades. [4] Kui on tegemist tsentraalse koonilise projektsiooniga, siis projektsiooni tsenter asub maakera keskpunktis. X-teljeks võetakse üks meridiaanidest (tavaliselt keskmeridiaan). Joonis 3.1 [4] Joonis 3.1 Kooniliste projektsioonide moonutused olenevad ainult geograafilisest laiusest. Puuteparalleel ja selle läheduses olevad alad on pinnal kujutatud korrektselt, kuid eemaldudes parallelist pooluse või ekvaatori suunas, hakkavad moonutused suurenema. Koonuse laotamisel tasandile on meridiaanid kujutatud koonusest tipust väljuvate sirgetena ja paralleelid
taimedes seemnetesse. Naturaalsetes rasvades sisaldub lai valik erinevaid, nii küllastunud kui küllastumata rasvhappeid. Kõikide rakumembraanide peamiseks koostisosaks olevad glütserofosfolipiidid kujutavad endast amfifiilseid molekule, sest lisaks kahele rasvhappe radikaalile, mis annavad molekulile hüdrofoobsuse, sisaldavad nad fosforhappe jääki, mille kaudu seonduvad erinevad aminoalkoholid ja mille tulemusena moodustub molekulis polaarne tsenter. Just amfipaatsuse tõttu saavad need lipiidid moodustada vesikeskkonnas struktuure, nagu membraanid, vesiikulid või liposoomid. Steroolide ehk steroidalkoholide ehituslikuks aluseks on steraanituum, st tsüklopentanoperhüdrofenantreen, mis asendis C-3 on hüdroksüleeritud. Seetõttu on steroolid võimelised moodustama rasvhapetega estreid, mida tuntakse steriidide nime all. Levinuim loomne sterool on kolesterool, mida leidub pea kõikide loomsete
Lõputöö Etüülbensoaat bensoehappest Koostaja: Mari Löper; YASB21 104292 Juhendaja: Marju Laasik Orgaanilise keemia õppetool 2011 2 Sisukord 2011............................................................................................................................................................2 SISUKORD...............................................................................................................................................3 1. KIRJANDUSLIK OSA........................................................................................................................4 1.1. SISSEJUHATUS. SÜNTEESISKEEM............................................................................
1) Lihtensüümid: ainult valguline koostis 2) Liitensüümid: lisandub mittevalguline osa a)anorgaaniline (metall- Zn, Fe, Cu) b)orgaaniline (vitamiin) Ensüümi ehitus, saame eristada kolme osa: 1) üldvalguline osa- vastutab lähteaine(-te) õige sidumise eest 2) aktiivtsenter- piirkond, kus vahetult toimub reaktsioon a) liitensüümidel aktiivtsentriks mittevalguline osa b) lihtensüümidel aktiivtsentriks teatud aminohapete radikaalid kindla ruumpaigutusega 3) Regulatoorne tsenter (osadel ensüümidel), mille abil saab ensüümreaktsiooni kiirust seadistada Ensüümreaktsioon: [E]+[S] -><- [E] -><- [E]+[P] E-ensüüm, S- lühteained, P- produkt(-id) Ensüümreaktsiooni toimumist mõjutavad tegurid: 1) Lähteaine hulk (kui lähtainet on vähe (limiidis), siis ensüümreaktsioon aeglustub) [kui pole mitu päeva söönud, siis seedimine aeglustub] 2) Ensüümi hulk (kui lähteainet on rohkem kui ensüüm suudab töödelda, siis aeglustub) [seedeensüümide puudus]
Trans- konfiguratsioonid olevad küllastumata rasvhapete ahelad on kujult sik-sakilised ja käituvad biomembraanis nagu küllastunud rasvhapped. Organismis on nad raskesti metaboliseeritavad. Glütserofosfolipiidid on kõikide rakumembraanide põhiline koostisosa. Nad on amfifiilsed molekulid, sest sisaldavad lisaks kahele rasvhappe radikaalile ka fosforhappe jääki. Selle kaudu seonduvad aminoalkoholid ja moodustub polaarne tsenter. Glütserofosfolipiidid moodustavad vesikeskkonnas membraane, vesiikuleid ja liposoome. Steroolide ehituslikuks aluseks on steraanituum, mis asendis C-3 on hüdroksüleeritud. Steroolid moodustavad rasvhapete estreid ehk steriide. Kõige levinum loomne sterool on kolesterool. Kolesterool esineb peaaegu kõikide loomsete rakumembraanide koostises ja tagab membraanide läbitavuse ning liikuvuse. Kolesteroolist toodetakse ka steroidhormoone ja D-vitamiini.
Konkureerivad inhibiitorid on substraadiga sarnase struktuuriga ja nad seonduvad hõlpsasti ensüümi aktiivtsentriga. Mittekonkureerivad ei ole struktuurselt sarnased, aga on võimelised selle aktiivsust pidurdama (ensüüm säilitab võime substraati siduda, aga tema katalüütiline võime langeb). Fosforüülimine ja defosforüülimine. Fosforüülimist katalüüsivad proteeini kinaasid. Defosforüülimist proteiini fosfataasid. Allosteeriline regulatsioon. Allosteeriline ehk regulatoorne tsenter. Allosteeriline tsenter on võimeline siduma talle keemiliselt struktuurilt sobivaid ühendeid. Seal ei toimu aga mingit katalüüsiprotsessi, seega neid ühendeid, mis seonduvad ensüümiga selle tsentri kaudu ei nimetada substraatideks vaid allosteerilisteks regulaatoriteks, sest nende sidumine mõjutab aktiivtsentri seisundit ja ensüümi aktiivsust. Vesinikioonide kontsentratsioon. Ensüümid on tundlikud vabade vesinikioonide kontsi suhtes keskkonnas, sest säilitavad katalüüsivõime
Tasapinnaliseks, nõgusaks või kumeraks 85. Mis kontuuri mööda kulgeb kontuurettenihkeliikumine? Kontuurettenihkeliikumine kulgeb piki töödeldud pinna kontuuri (lõikuri tipp on ümardusraadiuseta) või selle ekvidistantsjoont (lõikuri tipul on ümardusraadius, töödeldud pinda kujundava lõikeserva punkti asukoht võib muutuda tipu ümardusraadiusega kaare ulatuses). Ekvidistantsjoone kujundab lõikuri tipu ümardus-raadiuse tsenter, mille kaugus töötlemisega kujundatavast profiilist on kogu joone ulatuses võrdne tipu ümardusraadiusega. 86. Mis sihiline on radiaalettenihkeliikumine? Radiaalettenihkeliikumine on töödeldava tooriku raadiuse sihiline ettenihkeliikumine. 87. Mida mõjutab hambatõukepinkides sisselõiketeekonna pikendamine? Sisselõiketeekonna pikendamine suurendab hamba profiili kujundavate lõigete arvu ja seega ka lõigatava profiili täpsust, kui
moodustub samal viisil tetrasahhariid. Kui monosahhariidi jääkidest koosnev ahel saab pikemaks, on tegemist polüsahhariidiga. Polüsahhariid on kõrgemolekulaarne ühend, polümeer, liitsuhkur. Polüsahhariid tekib polükondensatsioonil ja mitte polümerisatsioonil! Mis on nende vahe? Polümerisatsioon ranges tähenduses on monomeeride ühinemine sel viisil, et kasvava ahela otsas on väga aktiivne reaktsioonitsenter, mis liitub järgmise monomeeri molekuliga ning moodustub uus aktiivne tsenter. See kestab kuni reaktsiooniahela katkemiseni. Niisugused polümeerid on põhimõtteliselt lahutatavad monomeerideks. Polükondensatsiooni korral on iga üksiku vahereaktsiooni saaduseks püsiv ühend, mis võib küll edasi reageerida, kuid võib jääda ka selliseks. Lisaks eraldub polükondensatsiooni igal sammul vee molekul või mõni teine molekul. Ka polüsahhariidi moodustumisel eraldub igas vahereaktsioonis
1. SÜNTAKSIST EESTI GRAMMATIKATES Esimesed grammatikad (17.18. saj.) olid rakenduslikud, olid mõeldud muulastele (nt saksa vaimulikud) maarahvaga suhtlemiseks. Saksa ja ladina malli järgi, kontrastiivne vaatenurk. 1637 H. STAHL "Anführung zu der Ehstnischen Sprach" süntaksiosa puudub 1648 J. GUTSLAFFI lõunaeesti grammatika "Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam" sisaldab ptk. "Syntaxis": käändevormide funktsioone. 1660 H. GÖSEKENI põhjaeesti grammatika "Manuductio ad Linguam Oesthonicam". Aluse ja öeldise ühildumine 1693 J. HORNUNG "Grammatica Esthonica". Sihitise käändevaheldus 1732 A. THOR HELLE "Kurzgefaszte Anweisung zur Ehnistschen Sprache". Ühildumisest, sõnajärjest, käände- ja pöördevormide kasutamisest. 1780 A.W. Hupel "Estnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte...". Võtab kokku senised teadmised põhja- ja lõunaeesti keele ehitusest. Lai levik, kasutati ka ülikoolis (1803 loodi TÜ eesti keele lektori koht). 1...
4 25. Kirjutada seos ülekandesuhte ja ülekandearvu arvutamiseks joonisel toodud hammasülekande korral. Vaata eelmist punkti. 26. Selgitada järgmised mõisted: Algringjooned- ringjooned, mille raadiused r1 ja r2 on pöördvõrdelised nurkkiirustega, nim ka aksoidideks. r 2 = - 1 = u12 r 1 2 Hambumispoolus - algringjoonte puutepunkt ja kiiruste hetkeline tsenter. Hambumissirge- sirge, mis puutub alusringjoont ja läbib hambumispoolust. Jaotusringjoon- ringjoon, millel ringsamm võrdub lõikeriista sammuga, aga ka ringjoon millel hamba paksus ja vahe on võrdsed. Nihutuseta hammasrataste puhul jaotusringjoon= algringjoon. Positiivse nihutusega: jaotusringjoon< algringjoon. Moodul- hammaste mastaabitegur p d m = , kus p = z Alusringjoon - ringjoon millele moodustub hamba evolvent. 27. Selgitada evolvendi omadused
moodustub samal viisil tetrasahhariid. Kui monosahhariidi jääkidest koosnev ahel saab pikemaks, on tegemist polüsahhariidiga. Polüsahhariid on kõrgemolekulaarne ühend, polümeer, liitsuhkur. Polüsahhariid tekib polükondensatsioonil ja mitte polümerisatsioonil! Mis on nende vahe? Polümerisatsioon ranges tähenduses on monomeeride ühinemine sel viisil, et kasvava ahela otsas on väga aktiivne reaktsioonitsenter, mis liitub järgmise monomeeri molekuliga ning moodustub uus aktiivne tsenter. See kestab kuni reaktsiooniahela katkemiseni. Niisugused polümeerid on põhimõtteliselt lahutatavad monomeerideks. Polükondensatsiooni korral on iga üksiku vahereaktsiooni saaduseks püsiv ühend, mis võib küll edasi reageerida, kuid võib jääda ka selliseks. Lisaks eraldub polükondensatsiooni igal sammul vee molekul või mõni teine molekul. Ka polüsahhariidi moodustumisel eraldub igas vahereaktsioonis
Sammud Eesti iseseisvuse taastamise suunas SISSEJUHATUS: *eesti vabariigi tekkimine + taust *iseseisvuse kaotus, MRP, II MS, okupatsioon + taust *lühidalt nõukogude võimust *Gorbatsov Detailsemalt alates Eesti 1987: *sammud, mida tehti ja miks oluline *fosforiit iseseisvuse väljakuulutamine + areng iseseisva riigina. ISIKUD Eesti sai esimest korda iseseisvaks I maailmasõja lõppedes. ,,Manifest kõigile Eesimaa rahvastele" ja Eesti Demokraatlik Vabariik kuulutati välja 24. Veebruaril Tallinnas. Moodustati Eesti ajutine valitus, peaministriks sai K. Päts. Pärast Tartu rahulepingu allakirjutamist 2. Veebruaril 1920 tunnustas Venemaa esimesena de jure Eesti Vabariiki. Eesti iseseisvus jäi aga lühikeseks. 1930ndate aastate lõpus valmistusid suurriigid uueks maailmasõjaks. 23. augustil 1939 sõlmisid Saksa välisminister J. von Ribbentrop ja NSV Liidu välisasjade rahvakomissari V. Molotoviga alla mittekallaletungipaktile ja selle salajasele lisa...
2.3 Kasutatud märgitüüpide kirjeldused Tartu linna 2. järgu kohaliku geodeetilise põhivõrgu uute märkide rajamisel kasutati märgitüüpe nr 5001, 5030, 4623, 9357 ja 1000 (Lisa 2). Tüübid nr 5001 ja 5030 Märki kasutati eelistatult kõikide põhivõrgu punktide rajamisel. Märk asetati kõikides kohtades, kus asukohtade kooskõlastamisel ei tehtud ettekirjutusi teistsuguse tehnoloogia kasutamiseks. Geodeetilise märgi tsenter valmistati statsionaarsetes tingimustes. Tsentrivardaks on 25 mm läbimõõduga ümarraud pikkusega 1 700 mm. Tsentrivarda alumise otsa külge on keevitatud ristiks 12 mm jämedusega ja 60 mm pikkusega sarrusrauast pulk. Tsentrivarras on terves ulatuses kaetud epoksüüdvärviga "EPITAR". Tsentrivarda ülemise kumera kujuga otsa keskele on tsentrimärgiks puuritud 2mm läbimõõduga auk. Ankruks on 500 mm pikkune ja 60 ... 100 mm läbimõõduga plasttoru, mis on täidetud
3.6. Tõsteseadmeid võib kasutada alles pärast eriväljaõpet ja atesteerimist. 3.7. Kulunud või mõlkis tsentritega on keelatud töötada. 8 3.8. Lõiketera tuleb lükata ohutusse kaugusesse, kui tööpingil: detaile tsentreeritakse, smirgel- riidega lihvitakse, saetakse, kaabitsetakse, mõõdetakse. Padrunit või detaili vahetades tuleb tagasi tõmmata ka tagapuki tsenter või tagapukk. 3.9. Lõiketera tuleb õigesti paigaldada, selle alla ei tohi panna juhuslikke metallitükke: tuleb kasutada lõiketera aluspinnaga võrdseid alustükke. 3.10. Lühikesi treiteri tohib teritada ainult vastava rakisega. 3.11. Lõiketera treitorni või plaanseibi juurde viies tuleb olla ettevaatlik ja vältida lõiketera liiga suurt ettenihet. 3.12. Spindlile paigaldatav plaanseib tuleb puhastada laastudest ja mustusest. 3.13
aastate alguses. Ellipsoidi iseloomustatakse pikema ja lühema poolteljega (vastavalt a ja b) ning lapikusega f. Pikem on ekvatoriaalpooltelg, lühem on polaarpooltelg. Referentsellipsoid * Referentsellipsoid on mingi väiksema maa-ala kohta kohandatud ellipsoid, mida kasutatakse täpsete mõõtmiste jaoks. * Tavaliselt orienteeritakse referentsellipsoid nii, et tema polaarne telg a ja ekvaatori tasapind on Maa pöörlemistelje ja maakera ekvaatoriga paralleelsed, kuid referentsellipsoidi tsenter ei asu Maa raskuskeskmes nagu maaellipsoidil. Geoid, ellipsoid, referentsellipsoid Eestis on alates 1992. aastast geodeetilise põhivõrgu koordinaatide arvutamise lähtepinnana kasutusel rahvusvaheline ellipsoid GRS-80. Ellipsoidi ja geoidi pind ei erine kusagil üle 100 meetri ja suuremas osas ületab harva 20 meetrit. Eestis on geoidi pind kõrgemal rahvusvahelise ellipsoidi GRS-80 pinnast keskmiselt 19 meetrit. KOORDINAATIDE SÜSTEEMID
sammule ja viimase rühma ülemisele piirile moodustasin Exceli töölehele diameetri klasside ülemiste piiride plokk xüi ja nendele vastavad klassi keskmised xi (ülemine piir miinus pool sammu). Vastused on antud tabelis 3. Tabel 3. Rühma tsentrid ja ülemised piirid 6 Rühma Rühma ülem. tsenter piir xi xüi 4,9 5,8 6,7 7,6 8,5 9,4 10,3 11,2 12,1 13 13,9 14,8 b) Rühmitasin diameetri d andmestik, st leidsin FREQUENCY funktsiooniga sagedused klassidesse (ülemiste piiride järgi)(Tabel 4). Tabel 4. Diameetrite ülemised piirid ja sagedused Rühma ülem. Klassi
mis on 7x1011 M, ulatusega 160 000 va keskpunktist. Hiljutine halo tähtede radiaalkiiruse mõõtetulemuse põhjal on Galaktika mass 261 000 va ulatuses keskpunktist 7x1011M. Enamus Linnutee massist eeldatakse olevattume aine, moodustades tume aine halo, mis levib suhteliselt ühtlaselt üle 100 kpc kaugusele Galaktika keskpunktist. Üleüldiselt arvatakse Linnutee mass olevat 6x1011 kuni 1x1012 M. Galaktiline tsenter Linnutee ketas, mis omab galaktilist tsentrit, on diameetrilt 70 000-100 000 valgusaastat (20- 30kpc). Täpset kaugust Päikese ja Galaktika tsentri vahel ei ole veel tänaseni ära määratud. Viimaste hinnangute põhjal on selleks vahemaaks kuskil 25 000-28 000 va (7.6 - 8.7 kpc). Galaktika tsentris on väga palju tihedat ainet ja on äärmiselt suure massiga. Intensiivse raadiolaine allikas, mida tuntakse Sagittarius A* nime all, arvatakse olevat Linnutee keskpunktiks
70. Kuidas leitakse sirge ja kõverpinna lõikepunktid? Tuleb võtta läbi sirge mingi abitasand, tuletada abitasandi ja kõverjoone lõikejoon ning leida viimase lõikepunktid antud sirgega. 71. Millist joont mööda lõikuvad ühise teljega pöörapinnad? Ainult mõõda ringjooni, kusjuures lõikeringjoonte arv võrdub poolmeridiaanide lõikepunktide arvuga. 72. Mis juhtumil sfäär lõikab pöördpinda mööda ringjooni? Kui sfääri tsenter asub teise pöördpinna teljel (või selle pikendusel eeldusel et neil on lõikejoon). 73. Mis juhtumil kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamiseks abisfääride võtet? Kui kahe pöördpinna teljed lõikuvad, ning telgede tasand on ühe ekraaniga parallellne. 74. Milline on väikseim abisfäär, mille abil saab leida kahe pöördpinna lõikejoone punkte? Vähimaks sfääriks, mille abil saab lõikejoone punkte leida on sfäär, mis ühte antud pinda puutub ja teist lõikab. 75
Elektrofiilse tsentri tunneme ära pos laengu või osalaengu järgi aatomil. Elektrofiilsete ja nukleofiilsete reaktsioonide tüübid. Nukleofiilse tsentri tunneme ära neg laengu või osalaengu järgi aatomil. Nukleofiilse asendusreaktsiooni korral: Nukleofiil on ründav osake Reaktsioonitsenter on elektrofiilne tsenter Lahkuv rühm eraldub nukleofiilina Elektrofiilse asendusreaktsiooni korral: Elektrofiil on ründav osake Elektrofiil ründab nukleofiilset reaktsioonitsentrit
kõrgused. Pöördellipsoid on keha, mis esindab lihtsustatult maakera kuju. Pöördellipsoid on pooluste suunast kokku surutud. Referentsellipsoid on mingi väiksema maa-ala kohta kohandatud ellipsoid, mida kasutatakse täpsete mõõtmiste jaoks. Tavaliselt orienteeritakse referentsellipsoid nii, et tema polaarne telg ja ekvaatori tasapind on Maa pöörlemistelje ja maakera ekvaatoriga paralleelsed, kuid referentsellipsoidi tsenter ei asu Maa raskuskeskmes nagu maaellipsoidil. Neid kasutatakse ..... Mis on nullnivoopind, loodjoon, normaal? Loodjoon maapinnaga risti olev joon Nullnivoopind - Punkti absoluutne kõrgus H määratakse mere või ookeani keskmisest pinnast, mida nimetatakse nullnivoopinnaks. Nivoopindu on palju. Need on Maa raskusjõuvälja ekvipotentsiaalsed pinnad, mis on igas punktis risti loodjoonega. Normaal - Pinna normaal mingis selle pinna punktis on pinna
· Emotsionaalne seisund (hirm kukkuda, ebaõnnestumised jne) · Ronimise intensiivsuse tase õppimisel Tasakaalu stabiliseerimise võtted ronimises · Toetuspinna laiendamine · Keha tsentri viimine ruumis toetuspinnale lähemale · Tsentri viimine võimalikult madalale - Toetuspunktid (käed, jalad,jm) - Toetuspind (toetuspunktide vaheline mõtteline tasapind) - Keha raskuskese ehk tsenter Ronimise baastehnikad Ronimistehnikad nihutatud tasakaalu stabiliseerimiseks 1. Keha pööre Võimaldab parandada keha tasakaalu, viies raskuskeskme kaljule ja toetuspinnale lähemale Loob mehaanilise eelise käte ja jalgade efektiivsemaks kasutamiseks kangina Motivatsiooni tekitamine Motivatsiooni aluseks on sisemine soov areneda, muutuda paremaks. Lootused, stiimulid võivad seda vaid toetada.
1. Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimise vahel? Esimesel juhul lähtuvad projekteerimiskiired ühest punktist ( tsenter), teisel juhul on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. Paralleelprojekteerimist võiv vaadelda ka tsentraalprojekteerimise erijuhina, kus silmapunkt on viidud lõpmata kaugele. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? Olenevalt kas projektsioonikiired langevad ekraanile kaldu või risti: kaldprojektsioon ja ristprojektsioon. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Sirge projekteerub punktiks, kui ta ühtib kujutamiskiirega 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis, siis see kujund projekteerub sirglõiguks. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Sirglõigu paralleelprojektsioon pikkuse ja selle tegeliku...
sidumise reaktsiooni, mida katalüüsib RuBP karboksülaas-oksügenaas (Rubisco): RuBP + CO2 → 2 3-PGA Tavaolekus on Rubisco inaktiivne ning aktiivtsentrisse on tugevalt seondunud RuBP molekul, mis takistab aktivatsiooniks vajalikku CO2 seondumist. Reaktsiooni käivitamiseks on vaja Rubisco aktivaasi, mis eemaldab dekarbamüleeritud (inaktiivsest) aktiivtsentrist RuBP ning võimaldab karbamüleerimist ning Mg2+ liitumist aktiivtsentrisse. Seeläbi formeerub katalüütiliselt aktiivne tsenter, kuhu liitub uuesti RuBP. Reaktsiooni käigus reageerib CO 2 otseselt ning elektrofiilselt RuBP tautomeerse kompleksi C2-ga, moodustades 6-süsinikulise vaheühendi 2-karboksü-3-ketoarabinitool-1,5-bisfosfaadi. Seejärel toimub vee mõjul vaheühendi lagunemine kaheks 3-fosfoglütseerhappe molekuliks – vesi loovutab hüdroksüülrühma C3 karbonüülrühmale, moodustades deprotoneeritava gem-diooli, põhjustades C2-C3 sideme lagunemist
veerulugemiseks" ("kinetic proofreading"). Aminohappe valik toimub neil süntetaasidel, mille substraadil on keemiliselt lähedasi "valesid" aminohappeid (näiteks Ile, millel on lähedased Val ja Leu), samuti mitmeastmelisena. Kui "vale" aminohape ühendatakse tRNA'ga, siis hüdrolüüsib sünteataas tekkinud estersideme, mille tulemusena valesti sünteesitud produkt laguneb ja aminohape ning tRNA vabanevad. Seda reaktsiooni viib läbi süntetaasi eriline hüdrolüütiline tsenter, mis on osa esüümi aktiivtsentrist. Ka see hüdrolüütiline mehhanism toimub reaktsioonikiiruste erinevuse tõttu, õige produkti hüdrolüüs on aeglane ja "vale" produkti hüdrolüüs kiire. Sarnased mitmeastmelised valikumehhanismid on omased paljudele ensüümidele, mis viivad läbi geneetilise informatsiooni ülekannet ja nendega puutume kokku ka edaspidi. IIc Valgusüntees ribosoomides 20 Ribosoom
Dots H. Tapfer, anatoomia 2014 Juhteteed Ülenevate e tunde (somatosensoorsed) ja alanevate e motoorsete (somatomotoorsed) juhteteede funktsionaalanatoomia Juhteteed koosnevad: perifeersest osast: spinaal‐ või kraniaalnärvist ja tsentraalsest osast: traktist. Tundeimpulss refleksikaare põhimõttel juhitakse spinaal‐ või kraniaalnärvi kaudu ajju, sealt edasi ülenevate tundetraktide kaudu vastavasse refleksi tsentrisse suuraju koorde (gyrus postcentralis), kus toimub ümberlülitus motoorsele neuronile ‒ (gyrus precentralis), sealt algavad alanevad, motoorsed traktid, mille kaudu suunatakse närviimpulss tagasi perifeersete närvide koosseisu. Refleksi tsenter võib asuda ka subkortikaalsetes või segmentaarsetes tuumades. ÜLENEVAD KORTIKAALSED TUNDETEED Üldtundlikkuse teed, seotud spinaalnärvidega ...
tugevamad, kui sekundaarstrutuuri tagavad H-sidemed Mutatsioonid primaarstruktuuris, mis muudavad konformatsiooni tagavaid sidemeid põhjustavad valkude bioaktiivsuse osalise või täieliku kadumise Tertsiaarsutruktuuris asuvad domeenid – need on helitseerunud ja β- stuktuuride kombinatsioonide tulemus Globulaarsetes valkudes on enamasti mitu domeeni – näiteks ühes on aktiivtsenter, teises ensüümi regulatoorne tsenter Struktuuri mõjutavad tingimused ehk energeetiliselt stabiilse biofunktsiooni täitev valgu konformatsioon moodustub, kui on sobivad: pH Temperatuur Vastasmõju vee molekulidega Asukoht rakus, nt. membraanides Struktuuri muutvad keemilised ühendid Denaturatsioon - valkude kõrgema tasandi struktuuri muutumine, millega kaasneb ka valgu võimetus täita biofunktsiooni (ei lõhu kovalentseid peptiidsidemeid (primaarstruktuur säilub) KVATERNAARSTRUKTUURI TÄHTSUS
Värvikaardi soojendamine Iga individuaalse mõõtmisperioodi jooksul tuleks vältida nii hõõglambi kui ka uuritavate pindade liigutamist. Termomeetriga tuleb lugeda näitu võimalikult uuritava pinna lähedalt (sest uuritavad testpinnad on väikesed ning nt 30 cm kauguselt on mõõdetava pinna diameeter ca 3,8 cm). Lähedalt mõõtmise korral tuleb samas jälgida, kas sensori ette jääv reaalne mõõdetav pind ja indikaatorlaseriga markeeritud mõõtmisala tsenter ühtivad omavahel. Kui ei ühti, korrigeerida temomeetri sensori asukohta uuritava pinna suhtes! Mõõta igal pinnal võimalikult samas punktis kogu mõõteseeria jooksul. Kindlasti vältida mõõtmist üle hõõglambi, sest sellisel juhul kuumutab hõõglamp termomeetrit ning näidud tulevad ebatäpsed. Lisaks võib sellise väära metoodika kasutamise korral mõõteseadme rikkuda. Mõõtmine toimub kahes osas:
Molekuli struktuuri järgi jaotatakse lipiidid ka liht-, liit- ja tsüklilisteks lipiidideks. Rasvad on ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Nad on hüdrofoobsed rasvamolekulid, mis sobivad hästi toiduenergia säilitamiseks. Glütserofosfolipiidid on kõikide rakumembraanide peamine koostisosa ning nad on amfifiilsed molekulid, sest sisaldavad lisaks kahele rasvhappe radikaalile veel ka fosforhappe jääki, mille kaudu seonduvad erinevad aminoalkoholid ja moodustub polaarne tsenter. Amfifiilsuse tõttu saavad glütserofosfolipiidid moodustada vesikeskkonnas struktuure. Steroolide ehituslik alus on steraanituum ja nad on võimelised moodustama rasvhapetega estreid. Enam levinud loomne sterool on kolesterool, mida leidub paljudes loomsetes rakumembraanides ja mis tagab membraanide läbitavuse. Kolesteroolist toodetakse ka steroidhormoone, sapphappeid ja D-vitamiini. 1.3.1 Rasvapleki proov Kõike lipiide iseloomustab see, et nad on lahustuvad orgaanilistes lahustites
ning rikkuda katsetulemusi. Iga individuaalse mõõtmisperioodi jooksul tuleks vältida nii hõõglambi kui ka uuritavate pindade liigutamist. Termomeetriga tuleb lugeda näitu võimalikult uuritava pinna lähedalt (sest uuritavad testpinnad on väikesed ning nt 30 cm kauguselt on mõõdetava pinna diameeter ca 3,8 cm). Lähedalt mõõtmise korral tuleb samas jälgida, kas sensori ette jääv reaalne mõõdetav pind ja indikaatorlaseriga markeeritud mõõtmisala tsenter ühtivad omavahel. Kui ei ühti, korrigeerida temomeetri sensori asukohta uuritava pinna suhtes! Mõõta igal pinnal võimalikult samas punktis kogu mõõteseeria jooksul. Kindlasti vältida mõõtmist üle hõõglambi, sest sellisel juhul kuumutab hõõglamp termomeetrit ning näidud tulevad ebatäpsed. Lisaks võib sellise väära metoodika kasutamise korral mõõteseadme rikkuda. Mõõtmine toimub kahes osas:
6. Milliseid kõrgusmärke kasutatakse nivelleerimisel? Kõrgusmärgid on geodeetilised märgid, milledele on määratud kõrgused geomeetrilise nivelleerimisega. Kõrgusmärkidena kasutatakse reepereid ja seinamärke. Pinnasereeper (betoonalusega raudbetoonmonoliit) asetseb kuni 2 m sügavusel. Reeperi ülemine ots on harilikult 25-50 cm sügavusel. Fundametaalreeper kujutab endast 2m pikkust varrast, mille ühes otsas on ankur ja teises tsenter. Fundamentaalreeper asub 1m sügavusel maapinnast. Seinareeperid on sfäärilise kujuga või ka kolmnurkse ristlõikega pronksist, roostevabast terasest või malmist, asetatakse vähemalt nädal enne nivelleerimist püsiehitiste vundamentidesse või tugisammastesse. 7. Milliseid nivelleerimise viise kasutatakse ja mis on erinevate nivelleerimise viiside erinevus? Geomeetriline ehk lihtnivelleerimine
müofibrillis? Aktiinfilamendi + ots 29. Millises rakutsükli faasis esinevad kahest kromatiidist koosnevad kromosoomid? G2 faasist metafaasi lõpuni 30. Kui rakutsükli G1 faasis on 12 tsentromeeri, milline on kromosoomide arv diploidses kromosoomistikus? 12 31. Mitu kromosoomi on rakus mitoosi anfaasis, kui diploidne kromosoomide arv rakus on 4? 8 32. Tsentrosoom on mikrotorukesi organiseeriv tsenter 33. rakutsükli pikim faas on Interfaas 34. Tsütokineesi jooksul loomarakus toimub mikrotorukeste kokkutõmme 35. Polaarsed mikrotorukesed osalevad poolustel üksteisest kaugemale tõukamises anafaasis 36. Milline netto kogus oksaalatsetaati (moolides) sünteesitakse tsitraaditsüklis kui tsüklisse siseneb 2 mooli atsetüülkoensüüm A-d? 0 37. Taimerakus on toimunud mutatsioon mis takistab Golgi kompleksi funktsioneerimist. Milline
D,L nomenklatuur baseerub D- ja L-glütseraalaldehüüdi stereokeemial (L H paremal; D H vasakul), looduses domineerivad L-aminohapped. R,S nomenklatuur on ülimuslik, kuna võimaldab ühemõtteliselt nimetada ka kahe kiraalse tsentriga aminohappeid (nimetamine: kui vaadates kiraalse tsentri noorima grupi suunast kolme ülejäänud rühma vanus väheneb kellaosuti suunas, on tsenter R.konfiguratsioonis; vastu kella S-konfiguratsioon. 5. Peptiidsideme formeerumiseleraldub vesi. Esineb harilikult trans-konformatsioonis; on iseloomult osaline kaksikside; ~0,133nm pikk (lühem kui üksikside, pikem kui kaksikside); tänu kaksksideme iseloomule on 6 peptiidsideme aatomit asetunud planaarselt; peptiidi põhiskelett on kergelt laetud. IV PRIMAARSTRUKTUUR. VALKUDE ISELOOMUSTUS JA BIOLOOGILINE ROLL 1
Tehnoloogiline praak freesidel (Universaalfreespingid) Puurpingid Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Augu läbimõõt on ettenähtust suurem. · Puuri läbimõõt ei ole õige. · Puur ,,viskab". · Spindli laagrites on lõtk. 2. Augu asukoht ei ole täpne. · Augu tsenter ei ole täpselt ette märgitud või ei ole tsentriauku ette torgatud. · Pingi seadistus (tugilati ja piirdeklotsi asend) ei ole täpne. 3. Augu sügavus ei ole täpne. · Sügavuse piiraja ei ole õiges asendis · Spindel ei ole lõpuni alla vajutatud. 4
lapikusega f. a -b f = a Pikemat on ekvatoriaal-pooltelge, väiksem on polaar-pooltelg b. Referentsellipsoid on mingi väiksema maa-ala kohta kohandatud ellipsoid, mida kasutatakse täpsete mõõtmiste jaoks. Tavaliselt orienteeritakse referentsellipsoid nii, et tema polaarne telg a ja ekvaatori tasapind on Maa pöörlemistelje ja maakera ekvaatoriga paralleelsed, kuid referentsellipsoidi tsenter ei asu Maa raskuskeskmes nagu maaellipsoidil. Eestis on alates 1992. aastast geodeetilise põhivõrgu koordinaatide arvutamise lähtepinnana kasutusel rahvusvaheline ellipsoid GRS-80, mille parameetrid on järgmised a=6 378 137.0000m (pikem pooltelg) b=6 356 752.3141m (lühem pooltelg) f=1/298.257222101 (lapikus) Maakera lapikus f on nii väike, et joonisel mõõtusid õigesti näidates inimsilm ellipsit ringist ei eristaks.
Puurpingid Tehnoloogiline praak puurpinkidel (Vertikaalpuurpink) Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Augu läbimõõt on ettenähtust suurem. · Puuri läbimõõt ei ole õige. · Puur ,,viskab". · Spindli laagrites on lõtk. 2. Augu asukoht ei ole täpne. · Augu tsenter ei ole täpselt ette märgitud või ei ole tsentriauku ette torgatud. · Pingi seadistus (tugilati ja piirdeklotsi asend) ei ole täpne. 3. Augu sügavus ei ole täpne. · Sügavuse piiraja ei ole õiges asendis · Spindel ei ole lõpuni alla vajutatud. 4
Iga individuaalse mõõtmisperioodi jooksul tuleks vältida nii hõõglambi kui ka uuritavate pindade liigutamist. Termomeetriga tuleb lugeda näitu võimalikult uuritava pinna lähedalt (sest uuritavad testpinnad on väikesed ning nt 30 cm kauguselt on mõõdetava pinna diameeter ca 3,8 cm). Lähedalt mõõtmise korral tuleb samas jälgida, kas sensori ette jääv reaalne mõõdetav pind ja indikaatorlaseriga markeeritud mõõtmisala tsenter ühtivad omavahel. Kui ei ühti, korrigeerida temomeetri sensori asukohta uuritava pinna suhtes! 4 Tallinna Tehnikaülikool _ Riski ja ohutusõpetus Mõõta igal pinnal võimalikult samas punktis kogu mõõteseeria jooksul
Ilona Juhanson, 123964YASB Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr: 4 Lipiidide reaktsioonid, karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Õpperühm: Üliõpilane: YASB21 C Ilona Juhanson, 123964YASB Juhendaja: Tiina Randla KAROTENOIDID Laboratoorse töö eesmärgiks on karotenoidide eraldamine taimsetest materjalidest, saadud karotenoidide (ja klorofülli) segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril ja selle alusel: * uuritava materjali karotenoidse koostise analüüsimine ja iseloomustamine, * uuritavas objektis domineeriva karotenoidi kontsentratsiooni kindlaksmääramine, * klorofülli olemasolu kindlakstegemine. Karotenoidid on abipigmendid fotosünteesivates organismides, kuna absorbeerivad valgust klorofüllist erinevatel lainepikkustel, mistõttu on täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karotenoidid on 600+ ühendist ko...
kuju väändunud. Trans- konfiguratsioonis küllastumata rasvhapped on organismides raskesti metaboliseeritavad ja peetakse südame-veresoonkonna haiguste tekitajaks. Glütserofosfolipiidid on amfifiilsed, sest lisaks kahele rasvhappe radikaalile, mis annab molekulile hüdrufoobsuse, sisaldavad nad fosforhappe jääki. Glütserofosfolipiidid on rakumembraanide peamine koostisosa. Fosforhappe jäägi kaudu seonduvad aminoalkoholid, mille järel moodustub molekulis polaarne tsenter. Seetõttu saavad lipiidid moodustuda vesikeskkonnas struktuure, nt membraanid, vesiilikud jne. Steroolides esineb C-3 asendis hüdroksüleeritud steraanituum, mille tõttu nad moodustavad rasvhapetega estreid, mida tuntakse steriidide nime all. Levinuimad steroolid on loomne kolesterool, mida leidub pea kõikide loomsete rakumembraanide koostises ja mis tagab membraanide läbitavuse ja liikuvuse/voolavuse. Sellest toodetakse sapphappeid, steroidhormoone ning D-vitamiini
Tsentraalprojektsioon kiired lähtuvad ühest punktist Ortogonaalprojektsioon kiired lähtuvad erinevatest punktidest ja on omavahel paralleelsed ning ristuvad maapinnaga (erinevus puudu) 15. Aerofoto tasapinnaline ristkoordinaatide süsteem Aerofotol on koordinaatmärgid , mis määravad foto koordinaatteljed. Vastastikku asuvate koordinaatide märkide ühendamisjoonte lõikepunkt on aerofoto tsentriks O'. Koordinaatide süsteemi algpunktiks on aerofoto tsenter. X-telg on suunatud kas läbi külgmiste koordinaatide märkide või poolitab jooni, mis ühendavad pildi nurkades asuvaid koordinaatide märke. Y- telg on x-teljega risti. 5 X on ida-läänesuunaline ja Y põhja-lõunasuunaline. 16. Ruumiline fotogramm-meetriline koordinaatide süsteem Tavaliselt valitakse x-telg lennusuunas. X on ida-lääne suunaline, Y on põhja-lõuna
SALVADOR DALI - Illumineeritud MARK ROTHKO - maagiaanum, ROBERT RAUSCHENBERG - Voodi, naudingud, Narkissose metamorfoos, ooker ja punane punasel, oranz ja monogramm, punane maal, Uni punakaspruun, valge tsenter kollektsioon, Pilgrim, Lincoln, Retroactive, Sadam RENÉ MAGRITTE - Pildi reetlikkus, Hoolimatu magaja, Punane modell, Ravija POPKUNST OP-KUNST HÜPERREALISM sai alguse inglismaal 50-date keskpaik 20
kõrgemates taimedes - Fosforhappejääk, on C3 asendis seemnetesse) mille kaudu hüdroksüleeritud - neis sisaldub nii seonduvad erinevad - küllastunud kui aminoalkoholid Võimelised küllastumata moodustub molekulis moodustama rasvhappeid polaarne tsenter rasvhapetega - C-ahelad on valdavalt - Amfipaatsuse tõttu estreid (STERIID) cis-konfiguratsioonis saavad need lipiid (C-ahela osad on ühel pool kaksiksideme moodustada tasapinda) moodustada LOOMNE TAIMNE - Trans- vesikeskkonnas STEROOL e STEROOL e
(loodjoon on maapinnaga risti olev joon) ebaühtlaselt, mitte ei suundu maakera keskpunkti, mistõttu geodeetiliste arvutuste puhul asendatakse geoid selle matemaatilise mudeli ellipsoidiga. Geoidi pind on ka nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused. Pöördellipsoid ehk maaellipsoid on keha, mis esindab lihtsustatult maakera kuju. Pöördellipsoid on pooluste suunast kokku surutud. Selle kuju peab kõige täpsemini ühtima geoidi kujuga. Ellipsoidi tsenter peab ühtima Maa raskuskeskmega, ellipsoidi väike pooltelg peab ühtima Maa pöörlemisteljega, ellipsoidi ruumala peab võrduma geoidi ruumalaga. Referentsellipsoid on kindlaksmääratud parameetritega ellipsoid, mis on Maa (geoidi) suhtes teatud viisil orienteeritud. Geoidi ja ellipsoidi pindade kõrgusvahede ruutude summa minimaalsuse nõue kehtib referentsellipsoidi puhul vaid piiratud ala (riik, manner jms) kohta.
lülitumist porfüriini ringi 80 madalama kiirusega kui ferrokelataas, aga 2500 suurema kiirusega kui mitte-katalüüsitud reaktsiooni korral. 6.6 Selgitage allosteerilise regulatsiooni mudelit ja kineetikat. Paljudele ensüümidele on iseloomulik peale aktiivtsentrir veel regulatoorne tsenter, millega seonduvad regulaatorid (=ioonid ja madalmolekulaarsed ühendid). Regulaatorite seondumine regulatoortsentriga muudab valgu konformatsiooni ja seega kutsub esile seostumissaitide omaduste muutmist. Muutub valgu ruumiline ehitus. Regulatooritena võivad olla kas inhibiitorid või aktivaatorid. Aktivaatorid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
