· Määravad valitsuse võimukosseisu. · Kodanikud saavad avaldada võimudele oma nõudmisi. · Harivad osalejaid poliitiliselt. Idee poolest peaks toimuma ühiskonnas diskussioon, kuigi tihti piirdub see propagandaga. · Tehakse kindlaks kehtiva reziimi toetuspind. DEMOKRAATLIKE VALIMISTE PÕHIMÕTTED: · Valimised on üldised. Ehk maksimaalselt suur osa elanikkonnast saab osa võtta ning piiranguid on võimalikult vähe. Eestis kehtivad ainult: o Vanuseline tsensus (18.a, et valida, 21.a riigikokku, 40.a presidendiks) o Kodakondsus tsensus o Paiksus tsensus (Lk. 66 tabel naiste valimisõigus) · Eristatakse aktiivset ja passiivset valimisõigust. Aktiivne on õigus valida ja passiivne õigus olla valitud. · Valimised on ühetaolised. Tähendab, et kõik hääled on kaalult võrdsed, seega peab iga valitava taga olema umbes sama arv hääli. · Igal valijal on üks hääl
klerikalism-riik ja kirik on ühte kasvanud despootia-idamine diktatuur. Hiigeliku territooriumiga riikide valitsejatele sobiv valitsusvorm. Üks mees kasutab ja käsutab kõike ja kõiki. Liberalism- vabameelsus. Tunnusjooned: individualism, parlamentalism, võimaluste võrdsus, antiklevikalism, reformism. Majanduses vabadus. Patsifism- sõja vastased Inglismaal e rahuliikumine 5. nimeta kolm kasutusel olnud valimistsensust ealine tsensus, kodakondsus tsensus ja teovõimelisuse tsensus 6. loetle konservatismi kolm iseloomulikku joont orgaanilisus, traditsionalism, klevikalism 7. too välja kolm erinevust erakonna ja survegruppi vahel Erakonna eesmärk on luua poliitikat, survegrupi eesmärk mõjutada poliitikat. Erakonna vahend eesmärgi saavutamiseks tulla võimule, survegrupil aga avaldada survet võimulolijatele. Erakond haarab kõiki poliitika valdkondi, survegrupp käsitleb üht konkreetset valdkonda. 8
Peterburi ja Venemaa sisekubermangud Läti Tööstusettevõtted Asulate rajamine Avardusid kauba-vahetuse võimalused Transiitveosed Tallinn sisseveosadam Pärnu väljaveosadam Arenes sisekaubandus 1862. aastal 62 000 inimest Sajandi lõpul 181 000 inimest 12 linna Kasvasid alevid ja alevikud Sajandi teisel poolel eestlaste ülekaal Tsunfisundus 1877. aastal Vene linnaseadus Linnavolikogu Linnavalitsus Linnapea Varanduslik tsensus Püüeldi paremale majanduslikule järjele · Haritlased, ametnikud · Teisejärgulised kodanikud · Saksa keel, kombed ja meelsus · Häbeneti oma päritolu · Kadakasakslased Eesti ajalugu I. Muinasajast 19. sajandi lõpuni Wikipedia.org Google.ee Aitäh vastutulelikkuse eest!
Demokraatiale on iseloomulik: Rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel Kodanikuvabadused (õigus avaldada meelt; sõnavabadus; õigus tööle, perele, kodule) Kodanikuõigused(õigus inimväärsele elule; juriidilisele kaitsele; haridusele; töötada riigiametites; sõjaväeteenistusele) Demokraatia areng, valimisõiguse laienimine: Valida saavad naised (esimesena Uus-Meremaal, viimasena Shveits ja Liechtenstein) Kaotatakse kõrge vanusetsensus Kaotatakse varanduslik tsensus Impeeriumite lagunemisel tekivad uued demokraatlikud riigid Liberalism- Uuendustele vastuvõtlikud ning vaba turumajanduse pooldajad Konservatism- Kõik, mis toimib olgu vana, hea ja järgi proovitud, eraomandi toetajad Sotsialistid- Tööliskonna huvede kaitsajd, kõik olgu võrdsed, suur riigi omand ja tugi Mittedemokraatlikud liikumised: Rahva hädades süüdi demokraatlikud valitsused -võimuvõitlus, enese võimul hoidmine rahva huvidest tähtsam, paljuparteilisus ei luba luua püsivaid
maksma. · Puhkeb piiramatu terror.Jakobiinid hakkavad arreteerima ja lasevad hukata oma poliitilisi vastaseid. · Hukati 50 000 inimest, kellest enamus oli lihtrahvas. · 27.juulil 1794 Robespierre( Prantsuse revolutsiooni juht) ja tema lähikondlased arreteeriti ja hukati. Direktooriumi aeg ja revolutsiooni lõpp 1796-1799 · 1795 võeti vastu uus põhiseadus, taastati varanduslik tsensus ning vabaturumajandus. See oli esimene vabariiklik seadus mis hakkas reaalselt kehtima. · Täidesaatvaks võimuorganiks saab Direktoorium. · 1799 tuleb Prantsusmaal võimule Napoleon Bonapartealgas konsulaadi ajastu. Kasutatud allikad · http://web.zone
tippametnikud. ##VABAD VALIMISED## Valimiste funktsioonid (ehk lesanded) - regulaarne ja seadusprane vimuvahendumine. 1)Kodanike tahted vimudele edastamine - toimub valimiste kaudu 2)Rahva usalduse indikaator riigivimule - nitab, kui usaldusvrne on rahvas teatud parteile vi ldiselt vimule 3)Hariv lesanne - harib inimesi ##VALIMISTE PHIMTTED## Valimised on ldised - vimalikud laiad rahvahulgad osalevad selles (tisealine kodanikkond). Vanuse tsensus ja kodakonsus tsensus on hleamise piirangud. Valimise on vabadus Valimised on hetaolised ehk kigi valijate hlled on kaalult vrdsed ja igal valijatel on 1 hl. Valimised on otsesed - valija annab hle otse, kas kandidaadile vi partei nimekirjale. Hletamine on salajane. Aktiivne valimisigus - thendab igust valida. Eesti Vabariigis toimuvad riigikogu, kohalike omavalitsuste volikogude ja Euro parlamendi valimised. ##VALIMIS SSTEEMID## 1) Majoritaalne - enamusvalimised, isikuvalimised. See riik, kus see ssteem
tsunftide vahel; Itaalia linnades keisri ja paavsti pooldajad jne), mis võisid teinekord üle kasvada relvastatud kokkupõrgeteks. Linlased arveldasid oluliselt rohkem rahaga kui talupojad ja feodaalid ning vallasvara moodustas nende rikkusest suurema osa. Rikkust peeti linnades suuremaks väärtuseks kui päritolu. Linnakodanike liigse toretsemise ja varanduse pillamise vastu hakkasid raed välja andma luksusmääruseid, mille aluseks oli varanduslik tsensus, hiljem ka seisus või rahvus. Erinevalt maapiirkondadest sulandusid linnades erinevad traditsioonid ja seal võeti kõik uus ning tavapäratum kergemini vastu.
Ühiskond 1) Nimeta ja iseloomusta peamisi valimissüsteeme! Miks neid peetakse heaks/halvaks? V: Majoritaalne valimissüsteem - kogu võim on ühe partei käes, valitav isik peab saama absoluutse või suhtelise häälteenamuse ning sõjaväelastele kehtib valimiskeeld./ kõige rohkem hääli saanu võidab; kanditaat ei pruugi esindada kõigi valijate huve Propotsionaalne valimissüsteem - hääled antakse erakonnale, kes omakorda jagab liikmeid mandaatideks ning võimule saavad ainult nimekirjas eespool olevad inimesed./ orienteeritud erakondadel, hääled jagunevad proportsionaalselt, saavad nii palju kohti kui suur on nende toetus(näiteks kui saavad 30% häältest siis saavad ka 30% kohtadest) 2) Demokraatilise valimise põhimõtted. V: 1. kandidaate on ühele kohale mitu 2. võrdne õigus oma vaateid propageerida 3. valija valib iseseisvalt ja hoida valikut saladuses 4. hääled loetakse ausalt ja tulemused avaldatakse 5....
b) magasivili- viljavaru millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta. 7.Kuidas on mõjutanud Eesti ajalugu Aleksander I ? (1p) Kinnitas talurahvaregulatiivi. Vabastas talurahva. 8. Kuidas muutis Vene linnaseadus linnade juhtimist? (3p) a) Linna hakkasid juhtima valimiste teel moodustatud linnavolikogu ja selle valitud linnavalitsuse kätte. b) Linnavalitsuse eesotsas oli linnapea. c) Linnaomavalitsuse valimistel oli kehtestatud varanduslik tsensus. 9. Millised tegurid soodustasid rahvusliku (eesti) haritlaskonna kujunemist? (3p) a) Koolivõrgu kujunemine. b) Rajati elementaarkooliõpetajate seminar Tartusse, rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks. c) Hakati üle minema kohustuslikule koolisundusele. 10 . Nimetage olulisi saavutusi haridusest Eestis 18.-19.sajandist (3p) a) 1880. a. Saavutati täielik lugemis- ja vähemalt 30-40%-ne kirjutamisoskus. b) Hakati välja andma Perno Postimeest- esimest püsiva eesti ajakirjanduse ajalehte
4. Linnastumine a) Seda soodustasid: · tööstuse kasv · sotsiaalne kihistumine · kapitalistlike suhete areng b) 19. saj. lõpul oli Eestis 12 linna umbes 180 tuhande elanikuga: · poole sajandiga oli linlaste arv kolmekordistunud · linnas elas iga viies elanik · kui varem domineerisid sakslased, siis nüüd eestlased c) 1877 linnaseadusega muudeti keskaegset linnavalitsemist: · linnavolikogu ja linnavalitsus eesotsas linnapeaga · valimistel varanduslik tsensus, mis tagas sakslaste võimulpüsimise d) kadakasakslased- saksastunud eestlased, kelleks olid jõukamad eestlased linnades: · nad näitasid end sakslastena, häbenedes oma päritolu.
POLIITIKAS rahvas 2)Rahval oli 2)Rahvaalgatuse ja 2)Valimised, rahvaalgatuse ja streigiõigus kaotati rahvahääletused, referendumitel osalemise 3)Rahvahääletust ja rahvaalgatused õigus valimisõigust piirati 3)Vanuse tsensus 20 3)Rahvas valis riigipea oluliselt 4)Vanuse tsensus 20 4)Rahvas valis riigipea 5)Vanuse tsensus 22 1920. aastad 2. Probleemid EV sisepoliitilises elus 1920. aastatel 1)Riigipea puudumine, mistõttu tekkis oht, et seadusandlik võim(Riigikogu) hakkab täidesaatva võimu(valitsuse) üle domineerima.
meridiaani suund. Kaardilehel tuleb näidata ka meridiaanide koonduvus. Ida pool olevatel kaardilehtedel on meridiaanide koonduvus positiivne. 6.Topograafilised leppemärgid Maastiku objektide, situatsiooni- ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse topograafilisi leppemärke. Eristatakse kolme rühma: pind-, joon- ja punktobjektid. Neljanda rühma moodustavad selgitavad märkused. 7. Kartograafilise üldistamise põhimõte. Valiku tsensus ja valiku norm. Kaartide puhul nim üldistamiseks objekide valikut ja kontuuride üldistamist vastavalt mõõtkavale. Üldistamine seisneb objektide põhiliste ja tüüpiliste omaduste ja nende seoste kujutamises. Kõrvale jäetakse ebatähtis info ja esile tõstetakse tähtsamad objektid ja nende iseloomustus. Üldistamine on üks põhiline töö iga kaardi koostamisel. Eriti tähtis on üldistamine üleminekul suurematelt mõõtkavadelt väiksematele või temaatiliste kaartide koostamisel.
Kodaniku roll Vana-Kreeka polises ja Eesti Vabariigis Mõiste kodanik pärineb Vana-Kreekast ning selle esmane sisu oli kuulumine linnriigi liikmeskonda koos võimalusega osaleda riigi valitsemisel. Riigi kodanik on inimene, kellel on vastava riigi kodakondsus. Olla kodanik, see tähendab võrdseid õigusi vastavalt ühiskonnas kehtivatele seadustele, teatud õigusi ja privileege, vabadust, sõltumatust ja poliitilist kontrolli võimu üle, lojaalsust ning teenistust ühiskonna heaolu nimel. Polised olid tüüpilised Kreeka linnriigid, üsnagi väikesed ning koosnesid kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Polised asusid mägisel mere-äärsel maal, inimesed olid valdavalt paiksed, kuid meresõitjatena suhtlesid nad ka teiste tsivilisatsioonidega. Elanikkond ei ületanud tavaliselt kolme- neljakümmet tuhandet inimest. Polise elanikud jagunesid kaheks: kodanikud ja mittekodanikud. Linnriiki valitsesid ning ka selle põhilise kaitsejõu moo...
Linna kaitsesid väljastpoolt müürid. Mahutas 30 - 40 tuhat inimest, kusjuures majad olid ühekorruselised ja põletamata tellistest. Majadel oli nelinurkne väike siseõu ja külalistetuba - andreion ("meeste ruum"), ning tänava poole avanev töökoda/kauplus. Valitsejad ja kaitsjad olid kodanikud. Kodanikud olid kõik vabad põliselanikest mehed. Kodakondsuse eeltingimusena nõuti kodanikelt raskerelvastuses jalaväelase varustuse hankimist. Osades polistes kehtis tsensus - kodakondsus vaid jõukatel. Rahvakoosolek - riigi kõrgeim võimuorgan. Rahvakoosoleku otsust loeti lõplikult. Valitsemises oli rahvakoosoleku kõrval ka nõukogu, mis vahel täitis ka kõrgema kohtukoja ülesannet. Ametnikud valiti enamasti rikaste kodanike e. Aristokraatide seast. Rikaste kodanike võim oli Aristokraatia. Aristokraatide põlde harisid orjad ja sõltlased. Tavalisi aristokraate huvitas majandustegevus vaid niipalju, et tagada endale vääriline elu ja poliitiline
ja Kärdlasse. Raudtee-kiirendas uute tööstusettevõtet rajamist,sellega avardusid luliselt kaubavahetuse võimalused ja suurenes Tallina ja Paldiski sadamate kaudu saabuvate transiidiveoste tähtsus. 1877-Vene linnaseadus-linnadejuhtimine läks valimiste teel moodustatud linnavolikogu ja selle valitud linnavalitsuse kätte,linnavalitsuse eesotsas oli linnapea, linnaomavalitsuse valimistel oli kehtestatud varanduslik tsensus. 1870-kitsarööpaline radutee 1858-Kreenholmi manufaktuur,kus kasutati Narva jõe koskede vee-energiat,töödeldi puuvilla mida veeti sisse ameerikast ja egiptusest. Ühingud-estofiilide liikumine(uurisid eesti keelt ja kultuuri,avaldasid ilukirjanduts, andisd välja ajalehti ja kooliraamatid ning asutasid mitmesuguseid teaduslikke seltese ), 1838 Õpetatud Eesti Selts,mis seadis eesmärgiks edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse
endisekt raskemad ja vähese sissetulekuga ametid. Tsunftiusundus püsis Eesti linnades kuni 1860. aastate lõpuni. 1877. aastal hakkas Baltikumis kehtima Vene linnaseadus, millega senist keskaegset linnavalitsemiskorda muudeti. Linnade juhtimine läks valimiste teel moodustatud linnavolikogu ja selle valitud linnavalitsuse kätte. Linnavalitsuse kätte. Linnavalitsuse eesotsas oli linnapea. Linnaomavalitsuse valimistel oli kehtestatud varanduslik tsensus. Ettevõtlikumad linlased püüdlesid paremale majanduslikule järjele:ehitati maju, avati väikseid töökodasid ja vürtspoode. Tasapisi kasvas ka eestlaste haritlaste ning ametnike arv. Õiguslikult olid aga eestlased teisejärgulised kodanikud, sest linnavalitsemine jäi veel kindlalt sakslaste kätte. Seetõttu valitsesid linnased saksa keel, kombed ja meelsus. Ühiskonna sotsiaalsel redelil kõrgemale
3. septembril 1791 võttis Asutav Kogu vastu Prantsusmaa esimese konstitutsiooni, mis määras täidesaatva võimu peaks endiselt kuninga, seda ilmselt seetõttu, et oli enamjaolt koostatud enne kuninga põgenemist. Seadused pidid aga olema kuningast ülimuslikumad ning seadusandlikuks võimuks pidi saama Seadusandlik Kogu ehk Legislatiiv (Assemblée nationale législative), mille valimistel ei pidanud aga osalema mitte kõik Prantsusmaa kodanikud, vaid ainult need, kellel oli vastav varanduslik tsensus ning kes ei töötanud kellegi teenistuses. Nii jagati kodanikkond "aktiivseteks" ja "passiivseteks". Konstitutsiooni põhialuseks oli inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon, mis sätestas inimeste põhivabadused (usu-, sõna-, koosolekute- ja muud vabadused) ning võrdsuse seaduste ees. Lõplikult kadusid seisused ning feodaalsüsteem. 30. septembril 1791 kuulutas Asutav Kogu enese laialisaadetuks ning delegeeris oma õigused edasi Seadusandlikule Kogule, mis
Briand-Kellogi pakt – autorid olid Prantsusmaa ja USA, pakt keelas kasutada sõdasid. 4) Kuidas laienes ja levis demokraatia Euroopas kahe maailmasõja vahel? – Paljud uued riigid võtsid kasutusele demokraatia, sest esimese maailmasõja võitjad olid demokraatlikud riigid. Laienes siseriiklikult ehk osades riikides anti naistele valimisõigus ja meeste vanuseiga valimistel vähendati, kaotati varanduslik tsensus. 5) Milles seisnes demokraatia nõrkus kahe maailmasõja vahel? – Traditsioonide puudumine, vead valitsuses, valitsused polnud püsivad, vead seadusandluses. 6) Millal ja kust algas suur majanduskriis, millised olid selle põhjused? – Algas 1929 USAs. NYC börsi paanika, väärtpaberite hinnad langesid, USA nõudis sisse Euroopa võlgu. Põhjused: ületootmine, vale majandamine – laenud, valitsuse vead kriisi ajal – riik ei sekkunud majandusse
Suurbritannia ja Prantsusmaa kahe maailmasõja vahel Suurbritannia majandus Üheks valusaimaks probleemiks oli riigis valitsev tööpuudus. Raskeiks koormaks kujunesid võlg USA-le ning turu kahanemine. Tööstuskaubad vahetati toidu ja toorainete vastu. 1920. aastal valitses väikeettevõtlus, kus kasutati vananenud tehnikat. Kriis söetööstuses põhjustas võimsaid kaevurite streike. 1920.aastate lõpul algas Inglismaal majandustõus, mille aga katkestas ülemaailmne majanduskriis. Töötute arv kasvas 2, 5 miljonini. 1931.a. loobus Briti valitsus naela kullastandardist. Kriis loodeti ületada ka kaitsetollide sisseseadmisega. Suurbritannia riigikord, sisepoliitika Suurbritannia oli riigikorralt konstitutsiooniline monarhia. Suurbritanniat valitses 1917ast kuni 1936-ani George V. Kuningas Edward VIII loobus troonist oma abielu tõttu mittekuninglikust ...
Nõnda ka tehti. 1791. aasta 3. septembril võttis Asutav Kogu vastu Prantsusmaa esimese konstitutsiooni, mis määras täidesaatva võimu peaks endiselt kuninga, seda ilmselt seetõttu, et oli enamjaolt koostatud enne kuninga põgenemist. Seadused pidid olema kuningast aga ülimuslikumad ning seadusandlikuks võimuks pidi järgnevalt saama Seadusandlik Kogu, mille valimistel ei pidanud aga osalema mitte kõik Prantsusmaa kodanikud, vaid ainult need, kellel oli vastav varanduslik tsensus ning kes ei töötanud kellegi teenistuses. Konstitutsiooni põhialuseks oli Inimese ja Kodaniku õiguste deklaratsioon, mis sätestas inimeste põhivabadused (usu-, sõna-, koosolekute- ja muud vabadused) ning võrdsuse seaduste ees. Lõplikult kadusid seisused ning feodaalsüsteem. 30. septembril 1791 kuulutas Asutav Kogu enese laialisaadetuks ning delegeeris oma õigused edasi Seadusandlikule Kogule, mis astus kokku juba järgmisel päeval
Preagu selline range ühiskonna rühmitamine puudub, mille ma loen positiivseks arenguks, luues meile tohutult palju rohkem võimalusi kui seda oli inimestel Vana-Kreekas. Põhiline, mis kehtestas Vana-Kreekas sinu piirid ja võimalused, oli fakt, kas sa olid kodanik või mitte. Ja selleks, et olla kodanik, pidid sa olema meessoost. Peale naiste jäeti kodakondsusest ilma ka orjad ja välismaalased.Mõnes linnriigis ehk polises kehtis otsene varanduslik tsensus, mis määras, et soovi korral kodanikuks saada, pidi soovija olema piisavalt varakas, et soetada endale jalaväelase täisvarustus. Varustuse omamise vajalikkuse põhjuseks oli omakorda see, et iga linnriigi kodanikud pidid oma riiki ise kaitsta aitama. Eraldiseisvate näidetena võib välja tuua Ateena ja Sparta. Ateenas omas kodakondsust iga meessoost täiskasvad Atika põliselanik. Spartas aga olid kodanikud vaid üle 30-aastased
Peale Seitsmeaastast sõda oli Briti impeerium raskustes, kuna tuli tasuda kulutused pankuritele. Brittide arvates said kolooniad sõjast kasu ning pidid osalema sõjakulutuste maksmistes. Maksukoormuse tõusuga kolooniad ei nõustunud, kuna nad ei olnud esindatud Briti parlamendis. Kehtestati nt suhkru-, tempel- ja teemaksud. Igal koloonial oli olemas oma esinduskogu, mis olid demokraatlikumad kui Inglismaal. Hääleõigus on 50 70% valgetest meestest, mida tihti piiras varanduslik tsensus, kuid teist nii demokraatlikku hääleõigust mujal polnud. Seega pidi maksude kehtestamine olema kolooniate esinduskogude pädevuses. AKT8§10.-12.
Vabariik riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitabad või moodustab need parlament Valgustus periood Euroopa kultuuriajaloos 1680. aastatest kuni 1780. aastateni; seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning tradsitsioonide ja autoriteetide hülgamine Valgustatud absolutism monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide teostamise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas Varanduslik tsensus teatud jõukuse tase, mis on eeltingimuseks poliitliste õiguste, eeskätt valimisõiguse saamiseks Vasallriik mõne suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse
Osad linnad oli kuningalinnad ehk süseräänid ning vahel võis linn end ka omanikult vabaks osta, siis sai sellest linnvabariik. Omanikelt ostsid end vabaks näiteks Veneetsia ja Genova. Arvan, et raad valitses linna suhteliselt kindlakäeliselt, näiteks linnavõimud andsid välja luksusmääruseid. Määrati ära kes võib kus töötada ja mis riideid kanda ja kui suurt pidu keegi pidada võib piiramise aluseks sai varanduslik tsensus, hiljem seisus. Linnad arenesid väga kiiresti. Mõisad hakkasid põllusaadusi kasvatama müügiks. Sellega kaasnes spetsialiseerumine. Mõisnikud hakkasid nõudma talupoegadelt raharenti. Talupojad pidid oma saadused ise turule viima ja müüma. Talupojad muutusid liikuvamaks ja rikastusid. Tihti põgenesid nad linnadesse või ostsid end raha eest vabaks. Talupoegadest kõrgkeskajal teame ainult läbi teiste ühiskonnakihtide kirjutiste, mis arvatavasti on eelarvamuslikud, sest
ega viljatu. See on sätestatud seadustes ja esineb tavades, ta toimib vabalt. Suveräänsuse printsiip ei pääsenud kohe alguses juhtivaks põhimõtteks, kuna teda ei saanud seaduseks sõnaselgelt sätestada, sest asundused olid esialgu veel sunnitud emamaa käsku täitma. Ühiskond ei olnud valmis seda kogu täieuses omaks võtma. Uus-Inglismaa teatav aristokraatlik mõju jättis ilma paljud kodanikud valimisõigusest, kehtis tsensus. Aga peale Ameerika revolutsiooni tuli rahva suveräänsuse doktriin kommuunist välja ja laienes ka riigivalitsemisele. Ta muutus seaduste seaduseks. Selle võitlusega läks võim demokraatiale. Kõik pidid alistuma. Demokraatlik kord vallandus seda tormilisemalt, mida sügavamad olid aristokraatia juured teatud osariikides. Ameerikas on kasutanud see printsiip oma kõiki võimalusi. Vahel teeb rahvas ise seadusi. Ameerikas mõjutab ühiskond ennast ise ja iseenda läbi
Arvamus- Kas esimene maailmasõda oli paratamatu ? Esimene maailmasõda oli ajaloo üks suurimaid sõdu .Hukkunuid oli ligi 10 miljonit ja sõda kestis aastatel 1914-1918 . Maailmasõda ei oleks saanud vältida kuna suurriigid tahtsid saada võimu ja käis pidev maade jagamine, mis tekitas väiksemaid sõdu ja tülisid. Valitses pingeline olukord ja suurriigid sõlmisid omavahel lepinguid, et saada niiöelda kindlustunnet . Näiteks Saksamaa sõlmis lepingu Austria-Ungariga kuhu hiljem tuli ka Itaalia.Neile vastu sõlmisid liidu Inglismaa ja Prantsusmaa, millega hiljem liitus Venemaa. Omakasu tahtsid ka paljud väiksemad riigid ja pinget suurendas ka jagelemine kolooniate pärast. Kui terrorist tappis Austria-Ungari troonipärija F.Ferdinandi saigi sõda alguse.Võib küsida, et kui terrorist ei oleks tapnud F.Ferdinandi, kas oleks olnud võimalik sõda ära hoida? Ilmselt mitte kuna Euroopa riigid olid juba valmistunud sõjaks ja see oleks võinud alguse saada mi...
DEMOKRAATLIKUD RIIGID 1919-1939 USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa näitel Peale I ms järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa pole üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestatakse mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. I SISEPOLIITIKA JA MAJANDUS 1) riikides kehtisid demokraatlikud konstitutsioonid e põhiseadused, mis sätestasid kodanikuõigused ja -vabadused 2) Riigikorralduselt olid: · USA presidentaalne vabariik - president oli nii riigipea kui ka valitsusjuht · Ing parlamentaarne monarhia · Pr parlamentaarne vabariik 3) Riigipead ja valitsusjuhid: riigipea valitsusjuht USA president president ...
Revolutsiooni põhjused:absolut poliitikut lintsiti..10. augustil 1792 monarhia kriitika valgustusideede rünnati kuningliku perekonna tõttu,majanduskriis>iganenud Tuileries'd, kus kuningas resideeris, ja majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelus Louis XVI oli sunnitud kaitset otsima Generaalstaatide valimised Rahvuskonvendilt. 13. augustist 1788- 1789. generaalstaatide valimiste kuulutati kuningas ja tema perekond põhimõtted>aadlike ja vaimulike ametlikult vangideks.. 21. septembril seisuste esindajaid tuleb kumbagi 300 1792 kuulutati välja Prantsusmaa ning kolmanda seisuse esindajaid - vabariik. Marie-Antoinette Louis 600.....
tähtsamad objektid ja iseloomustused. Üldistamise põhiteguriteks geograafilistel kaartidel on: *suunitlus (mille jaoks kaart tehtud on) ja temaatika, * mõõtkava (mõõtkava vähendamisel toimub harvendamine – ellimineeritakse väiksemad objektid - ja sõrendamine – jäetakse ära objektide erinevad elemendid), *piirkonna iseärasused (metsaonni asukoht metsas, kaevu asukoht Sahara kõrbes) *tundmaõpitus ning kaardi vormistus(mustvalge või värviline) Valiku tsensus – on piirväärtus, mis näitab objekti suurust või tähtsust, millist peaks kaardil veel kajastama (näiteks tuleb kujutada kõik metsad pindalaga üle 10 km2) Valiku norm – reguleerib kaardi koormust. Näiteks üleminekul mõõtkavalt 1:200 000 mõõtkavale 1:500 000 võetakse tihedalt asustatud aladel asulate koormusteguriks 1/3, mis tähendab, et kaardil säilitatakse vaid 1/3 asulatest.
Ajaloo KT kordamine ptk 20-29 1.Rooma ajaloo perioodide lühiiseloomustus: 1)Kuningate aeg 753-509 eKr *Pärimuse järgi valitses Roomas esimese kuningana Romulus , *Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat (viimsed 3 olid etruskid), *Nende 3 viimase ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks ,*510 eKr Rooma kuningavõim kukutati, *Viimane kuningas oli sunnitud ülestõusu tagajärjel maapakku minema, *Kehtestati vabariik 2)Varane vabariik 509-265 eKr - *5.saj. eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk- Itaalias, *Algasid sõjad etruskidega, *390.a tabas Roomat suur tagasilöök kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said lüüa ja pidid sissetungijatele suure lunaraha maksma, *Kaotustest hoolimata taastasid roomlased oma võimu ja lakkamatute sõdadega vallutasid Itaalia lõplikult aastaks 265 eKr 3)Tõus suurvõimuks 264-133 eKr - *Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti tugeva Kartaago riigiga, mille tagajärje...
ajaarvamise alguseks.Kuulsamate sportlaste kujud seisid jumalate ja muud poliitikute kujude kõrval linna keskväljakul. 1.3. Millised olid kodanikuks olemise kriteeriumid Kreeka polises (4) ? Kuid osas polistes ei kuulunud ka kõik meessoost põliselanikud kodanikkonda: et kodanikud pidid suutma linnriiki kaitsta, siis nõuti kodakondsuse eeltingimusena piisavat jõukust raskerelvastuses jalaväelase täisvarustuse hankimiseks.Mõnes polises kehtis otsene varanduslik tsensus kodanikuõigused olid seal vaid jõukamatel inimestel. 1.4. Mille poolest erinesid teineteisest Ateena ja Sparta riigikorraldus? Selgita pikemalt. Ateena demokraatia oli varaseim tuntud demokraatia. Ka teistes Kreeka linnades oli demokraatiaid, kuid need erinesid Ateena omast ning ükski neist polnud ka nii võimas. Ateena demokraatia oli unikaalne otsedemokraatia eksperiment, kus inimesed ei valinud endale esindajaid, vaid hääletasid ise seaduste poolt
Ülevaade klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni ajaloost, õp. lk 101-106 Tume ajajärk, tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline ajajärk, hellenismiperiood (aeg, olulisemad sündmused ja kultuurisaavutused, olulisemad sõjad (Maratoni ja Salamise lahingud, Peloponnesose sõda, Pärsia riigivalitsejad) liidud (Peloponnesose ja Ateena mereliit), Makedoonia asupaik, Philippos II, Chaironeia lahing. 3. Riik ja ühiskond Vana-Kreekas, õp. lk 107-114 Polis; kodanikud; varanduslik tsensus kui eeldus kodanikuks saamisel; deemos ja aristokraatia; faalanks; ühiskonna struktuur (talupojad, linnaelanikud, käsitöölised ja aristokraatia). Peamised valitsemisvormid: demokraatia, aristokraatia, türannia. Sparta ja Ateena polise võrdlus. Orjanduslik ühiskond ja orjanduslik demokraatia. 4. Eluolu ja perekond Vana-Kreekas, õp. lk 115-119 Mõisted: akropol, agoraa, andreion. Riietus: kitoon. Peamine toit. Aristokraatlik
gildides. Nemad valisid ka linna juhtorganid: rae, raehärrad ja bürgermeistrid. Tsunftisundus püsis Eesti linnades kuni 1860 aastate lõpuni. 1877 aastal hakkas Baltikumis kehtima Vene linnaseadus, millega senist keskaegset linnavalitsemiskorda muudeti. Linnade juhtimine läks valimiste teel moodustatud linnavolikogu ja selle valitud linnavalitsuse kätte. Linnavalitsuse eesotsas oli linnapea. Linnaomavalitsuse valimistel oli kehtestatud varanduslik tsensus. Ettevõtlikumad linlased püüdlesid paremale majanduslikule järjele: ehitati maju, avati väikseid töökodasid ja vürtspoode. Õiguslikult olid aga eestlased teisejärgulised kodanikud, sest linnavalitsemine jäi veel kindlalt sakslaste kätte. Seetõttu valitsesid linnades saksa keel, kombed ja meelsus. Ühiskonna sotsiaalsel redelil kõrgemale jõudnud eestlased sageli häbenesid oma päritolu ning püüdsid end vägisi sakslastena näidata, neid nimetati kadakasakslasteks.
Sajandi teisel poolel oli küll linnaelanike seas saavutanud ülekaalu eestlased, kuid neile jäid endiselt raskemad ja vähese sissetulekuga ametid. 1877.aastal hakkas Eestis kehtima Vene linnaseadus, millega senist keskaegset linnavalitsemisekorda muudeti. Linnade juhtimine läks valimiste teel moodustatud linnavolikogu ja selle valitud linnavalitsuse kätte. Linnavalitsuse eesotsas oli linnapea. Linnaomavalitsuse valimistel oli kehtestatud varanduslik tsensus. Ettevõtlikumad linlased püüdlesid paremale majanduslikule järjele: ehitati maju, avati väikeseid töökodasid ja vürtsipoode. 10. Raudteede ehitamine Balti raudtee. Raudteede ehitamise tähtsus. TV. lk. 45 ül. 3 Raudtee rajamine Eestisse mõjutas tööstuse arengut: kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Raudteevõrgu väljaehitamine ühendas Eesti ala tihedamalt Peterburi ja Venemaa kubermangudega ning Läti aladega
kuningale, seda ilmselt seetõttu, et oli enamjaolt koostatud enne kuninga põgenemist; kohtuvõimu hakkasid teostama valitud kohtunikud. Kaotati sisetollid ja tsunftid ning muudeti haldusjaotust. Põhiseaduse vastuvõtmine lõpetas Asutava Kogu tegevuse ning uueks keskseks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik Kogu 745 saadikuga. Seadusandliku Kogu ehk Legislatiivi valimistel osalenud mitte kõik Prantsusmaa kodanikud, vaid ainult need, kellel oli vastav varanduslik tsensus ning kes ei töötanud kellegi teenistuses. Nii jagati kodanikkond "aktiivseteks" ja "passiivseteks". Konstitutsiooni põhialuseks oli Inimese ja Kodaniku õiguste deklaratsioon, mis sätestas inimeste põhivabadused ning võrdsuse seaduste ees. Lõplikult kadusid seisused ning feodaalsüsteem. "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" Monarhia kukutamine 3
kuna tuli tasuda kulutused pankuritele. Brittide arvates said kolooniad sõjast kasu ning pidid osalema sõjakulutuste maksmistes. Maksukoormuse tõusuga kolooniad ei nõustunud, kuna nad ei olnud esindatud Briti parlamendis. Kehtestati nt suhkru-, tempel- ja teemaksud. Ameeriklased arvasid "no taxation without representation." Igal koloonial oli olemas oma esinduskogu, mis olid demokraatlikumad kui Inglismaal. Hääleõigus on 50 70% valgetest meestest, mida tihti piiras varanduslik tsensus, kuid teist nii demokraatlikku hääleõigust mujal polnud. Seega pidi maksude kehtestamine olema kolooniate esinduskogude pädevuses. Aktiivne vastupanu sai alguse 1770ndate algul. Aktiivsemaks vastuseisjaks on Massaschussets (Boston), mida britid tahavad karistada. Oluliseks tähiseks on "Bostoni teejoomine". Tulemuseks kärbiti Massaschussetsi õigusi, kuid see viib Kontinentaalkongressi kokkukutsumisele 1774. Kongress soovib üleameerikaliku struktuuri
jätkuvalt sõjas ning armee juhtkond ja valitsus pidid teineteise toetamiseks tegema üha tihedamat koostööd. Esialgu oli esiplaanil kindral Pichegru, kes oli vaadetelt parempoolne ning lõpuks monarhismi toetav, hiljem aga kindralid Pierre François Charles Augereau ja Napoleon Bonaparte. 1795. aastal võeti vastu uus põhiseadus, mis oli sarnanes pigem 1791. aasta kui 1793. omaga (viimast poldud aga kunagi rakendatud): taastati varanduslik tsensus ning vabaturumajandus. See oli ka esimene vabariiklik põhiseadus, mis Prantsusmaal reaalselt kehtima hakkas. Selle kohaselt muudeti ka valitsusasutuste struktuuri: Konvendi asemel loodi Seadusandlik Korpus, mis koosnes alam- ja ülemkojast: Viiesaja Nõukogust ja Vanemate Nõukogust. Valitsevaks organiks sai Direktoorium, kus oli viis võrdse võimuga direktorit. Lisaks olid ka ministrid, kuid need ei valitsenud, vaid administreerisid, täidesaatev võim koondus aga Direktooriumi kätte
märk loetav, kui on 1 mm; kiri loetav 1,2mm; kahe joone vahe 0,5 mm, et seda joonena tajuda; joone paksus 0,1 mm. 62. Millised on hüdrograafia, asustuse, teedevõrgu ning reljeefi üldistamise põhilised reeglid? Hüdrograafia: · rannajoon säilitab oma geomeetrilised iseärasused · vooluveed moodustavad loogilise terviku · seisuveekogude valiku tsensus peab olema selline, et Min pindalaga järv oleks loetav Asustus: · säiliks asula väline kuju ja/või sisemine ruumiline struktuur · säiliks asustussüsteemi loogika asustuse ja teiste nähtuste vahel säiliksid tõesed seosed · kujutis oleks tajutav ja eristatav Teedevõrk: · säiliks terviklik teedevõrk
Kõrgkeskaja kontrolltöö kordamiseks(õpik lk 123 187) 1.Kõrg ja hiliskeskaja üldiseloomustus ja põhisündmused lk 123125.Kõrgkiire areng, arenes põllumajandus, tekkisid linnad, edenes kaubandus, käsitöö. Kujunes välja feodaalkord, tugevnes kuningavõim. LääneEuroopa muutus tugevamaks. Hilispidurdus kiire areng, põhjus oli katkuepideemia. Feodaalkord hakkas murenema.sündmused962Otto I laseb end keisriks kroonida. 1066William Vallutaja hõivab Inglismaa(saab alguse tugev kuningavõim).1201ristisõdijad asutasid riia linna.1291moslemid vallutavad akkoni.13471349katkuepideemia.1000leif erikssoni juhtimisel jõuavad viikingid PAmeerikasse. 1054Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh panid teineteise kiriku vande alla(kirikulõhe).1096UrbanusII kuulutab välja ristisõja. 11981216valitses paavst Innocentius II(paavsti autoriteedi kõrgaeg). 1240Batu khaani väev vallutavad kiievi.1337Saja aastane sõda. 1377algas kirikulõhe e. Skisma.1385Leedu s...
tegemine. Kedagi ei saa sundida valimistel osalema ega kellegi poolt hääletama. Samuti ei tohi osalemisega või mitteosalemisega ning valikuga seonduda mingid sanktsioonid või eelised. Üldised valimised kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest. Keelatud on piirata mõne grupi isikute osalemist valimisel, seda nii aktiivse kui ka passiivse valimisõiguse puhul. Küll on olemas aga valimistsensused: vanuseline tsensus (valida võivad 18-aastased, kandideerida 21-aastased), kodakondsuse tsensus (KOV valimistel on mittekodanikel teatud tingimustel hääleõigus), teovõimelisus, süüdi mõistetud ja karistust kandvate inimeste valimisõiguse piiramine, kaitseväes ja asendusteenistuses olevate isikute kandideerimisõiguse piiramine. Otsesed valimised valimistulemused peavad selguma otse rahva poolt antud häälte ülelugemisel. Keelatud on valijameeste kasutamine. Samas on lubatud
bürgermeistrid. 19. saj. II poolel saavutasid eestlased linnades ülekaalu, muutus ka linnade valitsemine, sest anti välja 2 olulist seadust: 1) 1860 tehti lõpp tsunftikorraldusele. 2) 1877 hakkas kehtima Vene linnaseadus, millega senist keskaegset linnavalitsemiskorda muudeti. Linnaseaduse alusel: a) linnade juhtimiseks valiti linnavolikogu ja volikogu omakorda linnavalitsuse; b) linnavalitsuse etteotsa valiti linnapea. c) kehtis varanduslik tsensus. 9. Raudteede ehitamine, nende ehitamise tähtsus. lk 144 1870. a avati Balti raudtee, mis kulges Paldiskist Peterburgi. 20. saj. alguses oli kõigil Eesti linnadel (v.a. Kuressaarel) raudteeühendus. Kuidas mõjutas raudteede rajamine: 1) tööstuse arengut 2) kaubanduse arengut 3) asustuse kujunemist? 1) Raudteed olid ühenduses ka välismaa linnadega; kiirendas uute tööstusettevõtete rajamist, sai toorainet vedada.
Parlament ja valimisõiguse laiendamine: Alamkoja valimised toimusid iga 7 aasta tagant. Konservatiivid ja liberaalid rivaalitsesid. Valimisõigus oli vaid kinnisvara omavail täisealistel meestel, kes moodustasid u 10% elanikkonnast. 3 suurt valimisreformi -> Valimisõiguslike meeskodanike arv suurenes 90%-le. Töölisklass sai valimisõiguse. Tsartistid koostasid rahva harta -> soovisid üldist valimisõigust. Kehtestati salajane hääletamine ja kaotati parlamendisaadikute varanduslik tsensus. Tähtsaimad valitsushooned: Tähtsaimad tööstuskeskused, majandusharud, kaubad ja kaubavahetus: Tähtsamad tööstuskeskused Liverpool, Bristol, London. Tähtsamad majandusharud tööstus, kauba sisse-ja väljavedu. Tähtsamad kaubad ja kaubavahetus: Vilja sissevedu USA-st ja Austraaliast. Puuvill USA-st, Suhkur Lääne-Indiast, siid ja tee Hiinast, tee Indiast, puit Kanadast. Väljavedu: Tööstustoodangu (kangad, relvad, masinad, seadmed) väljavedu Saksamaale, USA-sse,
Rooma konspekt 1. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus. Apenniini poolsaar - Itaalia (ka vanaajal). Hõimud tegelesid peamiselt põlluharimisega. Merd sõitsid vähem kui kreeklased. Ühtne riik, kuid mitte etniliselt - itaalikud (kesk- ja lõunaosa). Kesk- Itaalias latiinid (itaalikute haru), neist pärinesid hilisemad roomalsed ja nende keel. Eluviis lihtne ja karm - palju sõdu, hinnasti vaprust jms. Eriti suur oli kreeklaste mõju. Rajasid hulga linnu - Taras, Sürakuusa. Kreeklaste tulekuga astus Itaalia ajaloo valgusesse. Itaalia varases ajaloos olulised veel ETRUSKID. Päritolu tundmatu. Mõjutused foiniikialt ja kreeklastelt. Võtsid üle Kreeka tähestiku ja kohandasid. Keel tänaseni arusaamatu. Meresõitjad, kaupmehed, suurepärased ehitajad ja metallitöötlejad. 12 suuremat linnriiki, mood. lõdvalt seotud liidu -> aristokraatia? Hauakambrid. Uskusid palju...
Balti erikord ja keskvalitsus: Balti erikord-keiser PaulI tühistas asehalduskorra, taastas enamiku Balti aadli eesõigustest-aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla-ja adrakohtud. 19saj algul koostati Balti provintsiaalseadustik-balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu, esimesed osad avaldati 1845, kolmas 64 aastal. Provintsiseadustik(aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu) kinnitas Balti erikorda. 60ndatel rünnakud ajakirjanduses Balti erikorra vastu-vaidlustati kohalike aadlike privileegid, nõuti kubermangude tihedamat liitmist Venemaaga. Rünnakud esialgu vaigistati, erikord jäi püsima AleksanderII valitsusaja lõpuni(1881). Balti kubermangude valitsemine-kuberner-kõige olulisem võimuesindaja, allus otse senatile. Viitse-e asekuberner-kuberneri asetäitja;sõjakuberner-allus sõjaministrile, vastutas õppuste, väeosade juhtimise eest. 1)kubermanguv...
Tallinna Polütehnikum Eesti mehed Esimeses Maailmasõjas Referaat Andres Möll PA-11B Tallinn 2012 Sissejuhatus Esimene maailmasõda puhkes 1914. aastal. Sõja otseseks ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi mõrvamine Sarajevos 28. juunil 1914. See andis Austria- Ungarile ettekäände esitada Serbiale ultimaatum ja pärast selle tagasilükkamist kuulutada Serbiale sõda. Venemaa kartis kaotada mõjuvõimu Balkanil ja kuulutas Serbia toetuseks 31. juulil välja mobilisatsiooni. Järgnes Saksamaa sõjakuulutus Venemaale ja Prantsusmaale. Suurbritannia astus sõtta 4. augustil. Sõja tegelikud põhjused on kaugemas minevikus. 20. sajandi alguseks oli maailm jaotatud põhiliselt Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel ning eeskätt Saksamaa taotles senise maailmakorra ümbervaatamist. Teravaid erimeelsusi suurriikide vah...
Muutus ka linnade valitsemine, sest anti välja kaks olulist seadust: 1. Kaotati tsunfti korraldus (1860.aastate lõpul/1870.aastate algul). 2. 1877.aastal hakkas kehtima Vene linnaseadus, mille alusel: a) Linnade juhtimiseks valiti linna volikogu, mis omakorda valis linnavalitsuse ning selle etteotsa valiti linnapea. b) Kehtis varanduslik tsensus. Ettevõtlikumad linlased ehitasid maju, avasid väikseid töökodasid ja/või vürtspoode. 9. Raudteede ehitamine, nende ehitamise tähtsus. 1870.aastail avati Balti raudtee, mis kulges Paldiskist Tallinna ja Narva kaudu Peterburgi. Seejärel rajati ühendusteed: Tapa-Tartu-Valga-Riia ja Valga-Võru-Pihkva. Raudteede ehitamisel oli suur mõju mitmete valdkondade arengule: 1. Tööstusareng: Raudteevõrgu väljaehitamine kiirendas uute tööstusettevõtete
1926. a. toimus Inglismaa ajaloos esimene ja ka viimane üldstreik, mis lõppes siiski streikijate kaotusega. Tähelepanu väärib see, et streigi käigus suudeti vältida verevalamisi, kuigi streikijate arv ulatus 4 miljonini. 1932. a. kehtestati tollid Inglismaale toodavatele kaupadele. Nii asuti kaitsma kodumaist tööstust. I SISEPOLIITIKA • 1918.a. algul laiendati valimisõigust. (Üldine valimisõigus meestel 21 eluaastast, naistel 30 eluaastast, piiranguks varanduslik tsensus või kõrgharidus) • 1928 valimisõiguse võrdsustamine • Poliitilises elus kasvab Tööerakonna mõju 1924.a. moodustasid nad valitsuse eesotsas RAMSAY MACDONALDIGA Valitsuse programmis oli: * tollimaksude alandamine, *soodustused vanadele, * elamuehitussummade suurendamine • 1929 – 1931.a
1793. a. 02.06. Rahvuskaart ja 100 000 sankülotti sunnivad zhirondiine konvendist lahkuma Jakobiinide diktatuur 1793. a. 31. mai - 02. juuni jakobiinide diktatuuri algus. Arreteeritakse juhtivad zirondiinid, riiki asuvad valitsema jakobiinid. 1793. a. 24.06. - koostatakse uus nn eesrindlik põhiseadus, mida keeruliste aegade tõttu mitte kunagi ei rakendata. Samas oli see oma aja kohta kõige demokraatlikum. Selles alandati valimisiga 21 eluaastani. Kaotati varanduslik tsensus, selle asemele tuli 6 kuu paikustsensus. Põhiseadusesse tuuakse rahvahääletus ja kaotatakse võimude lahusus. 1793. a. 13.07. Charlotte Corday tapab Marat. See vallandab terrori. 1793. a. 27.07. Rahvapäästekomitee etteotsa saab Robespierre. Erakorralised volitused, triumviraat (Robespierre,Couthoni ja Saint-Just), mis vallandab terrori. See terror kestab kuni juulini 1794. Hukatakse selle alusel, et inimene on ,,kahtlane". 1793. a
Samuti tuli kaotada kuningavõim. Majanduse alal nõudsid levellerid kirikukümnise, kaubanduslike ja tööstuslike monopolide ning muude eesõiguste kaotamist ning abi osutamist vaesele. Eesmärk oli seega kodanlik demokraatlik ühiskond. Sõjaväe juhtkonna arvates olid levellerite nõudmised liiga kaugeleminevad. Nende eneste esialgne programm nägi ette parlamentaarse monarhia kehtestamist. Parlamendi valimised pidid toimuma iga kahe aasta tagant ja valimisõigust pidi piirama varanduslik tsensus. Viimast põhjendati väitega, et ainult nendel inimestel on maal huvisid, kellel on varandust.[13] 1648. a. põgenes kuningas Charles I vangistusest, astus liitu sotlastega ja alustas koos nendega võitlust revolutsiooni maha surumiseks. Ohvitserid ja lavelleritest sõdurid jätsid kõrvale omavahelised erimeelsused ja astusid Sotimaalt tulevale ohule vastu. 1648. a. augustis purustas Inglise revolutsiooniline armee Oliver Cromwelli juhtimisel sotlased Prestoni lahingus. Kuningas langes vangi
määras täidesaatva võimu peaks endiselt kuninga, seda ilmselt seetõttu, et oli enamjaolt koostatud enne kuninga põgenemist. Seadused pidid olema kuningast aga ülimuslikumad ning seadusandlikuks võimuks pidi järgnevalt saama Seadusandlik Kogu ehk Legislatiiv (Assemblée nationale législative), mille valimistel ei pidanud aga osalema mitte kõik Prantsusmaa kodanikud, vaid ainult need, kellel oli vastav varanduslik tsensus ning kes ei töötanud kellegi teenistuses. Nii jagati kodanikkond "aktiivseteks" ja "passiivseteks". Konstitutsiooni põhialuseks oli Inimese ja Kodaniku õiguste deklaratsioon, mis sätestas inimeste põhivabadused (usu-, sõna-, koosolekute- ja muud vabadused) ning võrdsuse seaduste ees. Lõplikult kadusid seisused ning feodaalsüsteem. 30. septembril 1791 kuulutas Asutav Kogu enese laialisaadetuks ning delegeeris oma õigused edasi Seadusandlikule
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
