Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult ...
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultraviole...
tõkestada kõlbluse-, usu- või riigivastaste teoste ilmumist, vaid anda ühiskonnale teoseid ja raamatuid, mis soodustaksid tõelise valgustatuse levimist ja kõlbluse arengut! Seda tõlgendati mitmeti, nt Tartu Maarahva Näddalilehe keelamist põhjendati sellega, et ei saa kasulik olla informeerida talupoegi asjadest, mis neisse üldse ei puutu! Sellise loogikauperpalliga tunnistati leht kahjulikuks ja hävitamisele kuuluvaks. 1804 kehtestatud tsensuuriseadus põhines eeltsensuurile. Tsensorid olid tavaliselt ametis ülikoolide juures. 1804. a seadusele lisandusid täiendavad eeskirjad ja piirangud, näiteks ei tohtinud valitsusasutuste tegevuse kohta mingeid arvamusi avaldada, peeti isegi ohtlikuks keiserlike teatrite etendusi retsenseerida. Nt 1834 suleti vene populaarne ajakiri Moskovski Telegraf ettekäändel, et toimetaja teatritüki arvustus ei ühtinud keisri arvamusega (kuna keisrile see meeldis).
Pettus(dolus), sundus(metus) ja eriti ka eksimus(error) Eraõiguslike vaidluste läbivaatamine impeeriumi perioodil Arenes ekstraordinaarne protsess, milles puudub staadiumidesse jaotus. Absoluutse monarhia ajal oli see ainukeseks protsessivormiks. Cognitio extraordinaria- erakorraline juurdlus, isik pöörgus magistraadi poole, et teda kaitstaks administratiivsete vahenditega Cognitio- administratiivse asja arutamine Seda korda rakendasid konsulid ja tsensorid. Imperaatorid kasutasid seda võimu väga palju, et vähendada kohtute sõltumatust. See protsess levis kiiresti imperaatorite provintsis. Provintside valitsejad võtsid üle imperaatori võtted ja lahendasid asja algusest lõpuni ise. Provitsi valitseja otsuse peale võis edasi kaevata. Imperaator määras ametniku, kelle ül oli kohtuasja läbivaatamine. Asja arutamise ettevalmistamiseks olid eri isikud: assessores-kohtu kaasistujad ja consiliarii- nõuandjad
Aastal 367 eKr loodi preetoriamet, samuti võis nüüdsest plebeisid konsuliteks valida. Preetoritele anti seni konsulite käes olnud kohtuvõim, konsulitele jäi karistusõigus ning vabatahtlik kohtualluvus, samuti vetoõigus (ius intercedendi) preetori otsuste suhtes. Aastal 242 loodi ta praetor peregrinus'e amet, kelle käes oli kohtuvõim mittekodanike, peregriinide üle. Hiljem, seoses vabariigi suurenemisega ning riiklike ülesannete hulga kasvamisega asutati teisigi ameteid: tsensorid, ädiilid, kvestorid jne. Kõiki valitavaid ametiisikuid nimetati ka magistraatideks. Kui plebeide ja patriitside vahelised eriti teravad probleemid olid selgeks vaieldud – võideldud, võeti tähelepanu keskmesse välispoliitika. Roomlased suurendasid sel perioodil oma valdusi, kuni nende käes oli esiteks kogu tänase Itaalia territoorium. Järgnesid Puunia sõjad, kuni Roomale kuulus ka alasid Hispaaniast, Aafrikast, Kreekast ja Aasiast
tegelikult riiki (300-600 Esitas seaduseelnõusid rahvakoosolekule. eluaegset liiget) Kontrollis magistraatide tegevust. Magistraadid riigiametnikud, 2 konsulit omasid kõrgemat tsiviilvõimu ja sõja ajal juhatasid vägesid. kes reeglina valiti koosolekul Preetorid hoolitsesid õigusemõistmise eest. paarikaupa 1 aastaks. Kvestorid vastutasid riigikassa eest. Tsensorid vastutasid kodanike loenduse ja maksude eest ning jälgisid elukombeid. Rahvatribuunid kaitsesid lihtrahva huve. Diktaatorid määrati ametisse välisohu puhul pooleks aastaks. Nobliliteet Kitsas ring mõjukaid Rooma perekondi, kes palka saamata valitsesid riiki. Vabariigi languse põhjused: Talupoegade laostumine, kes pidevate sõdade tõttu ei saanud maad harida.
tegevametnikest, mis Esitas seaduseelnõusid rahvakoosolekule. juhtis tegelikult riiki Kontrollis magistraatide tegevust. (300-600 eluaegset liiget) Magistraadid 2 konsulit omasid kõrgemat tsiviilvõimu ja sõja ajal riigiametnikud, kes juhatasid vägesid. reeglina valiti Preetorid hoolitsesid õigusemõistmise eest. koosolekul paarikaupa 1 Kvestorid vastutasid riigikassa eest. aastaks. Tsensorid vastutasid kodanike loenduse ja maksude eest ning jälgisid elukombeid. Rahvatribuunid kaitsesid lihtrahva huve. Diktaatorid määrati ametisse välisohu puhul pooleks aastaks. Nobliliteet Kitsas ring mõjukaid Rooma perekondi, kes palka saamata valitsesid riiki. Vabariigi languse põhjused: Talupoegade laostumine, kes pidevate sõdade tõttu ei saanud maad harida.
hoovuse ja puhuma hakkasid uued tuuled. Neil aastatel kohtus Nekrassov Tsernõsevskiga, kes andis tema luulele palju juurde tema luule omandas tõeliselt revolutsioonilise tähenduse. 42 1856. aastal ilmus Nekrassovil ,,Nekrassovi luuletused", mis oli väga menukas. Luuletus ,,Poeet ja kodanik" sai revolutsiooniliste demokraatide kirjanduslikuks manifestiks. Kuid Sovremennikus selle kogu luuletuse avaldamine tõi Nekrassovile kaela tsensorid, kes leidsid, et N luule õõnestab ühiskonda. Teda keelati arvustada, hiljem aga lubati, kuid ainult negatiivse hinnanguga. Päevakorda kerkisid talurahvaküsimused. Pärast 1861. aasta pärisorjuse kaotamist nõudsid Nekrassov, Tsernõsevski ja Dobroljubov, et vabastatud talupoegadele antaks tasuta maad. Osad Sovremenniku kaastöölised ei olnud selle väljaastumisega nõus ning nad lõpetasid kaastöö ajakirjaga. Sellest ajast peale saab talurahvas N-i luule peateemaks. Need kolm meest
tegevametnikest, mis Esitas seaduseelnõusid rahvakoosolekule. juhtis tegelikult riiki Kontrollis magistraatide tegevust. (300-600 eluaegset liiget) Magistraadid – 2 konsulit omasid kõrgemat tsiviilvõimu ja sõja ajal riigiametnikud, kes juhatasid vägesid. reeglina valiti Preetorid hoolitsesid õigusemõistmise eest. koosolekul paarikaupa 1 Kvestorid vastutasid riigikassa eest. aastaks. Tsensorid vastutasid kodanike loenduse ja maksude eest ning jälgisid elukombeid. Rahvatribuunid kaitsesid lihtrahva huve. Diktaatorid määrati ametisse välisohu puhul pooleks aastaks. Nobliliteet – Kitsas ring mõjukaid Rooma perekondi, kes palka saamata valitsesid riiki. Vabariigi languse põhjused: Talupoegade laostumine, kes pidevate sõdade tõttu ei saanud maad harida.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
