● 12 tahvli seadused ● Religioon ja õigus: https://docs.google.com/document/d/1VkMxLUAACOK2oh8tizCfQKCOzfDlr76cA8t1 mrcraNg/edit?usp=sharing ● Rooma vabariik ● Res publica (kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa) ● Kõik roomlased moodustasid Rooma rahva ● Aristokraatlik riigikord ● Riiki juhtisid igal aastal valitavad magistraadid ○ 2 konsulit ○ 8 preetorit ○ Tsensorid ○ (Diktaator) ○ 10 rahvatribuuni ● Vanemate nõukogu senat ● Riiki juhtis kitsas perekondade ring nobliteet ● Ka rahvakoosolekud ● Kodusõjad erinevate väepealike vahel ○ Senatil polnud võimalik väepealikke ohjeldada ● Palgasõdurid ● 30 eKr kehtestas Octavianus keisrivõimu Rooma keisririik ● Loobuti rahvakoosolekutest ● Riigi tegelik valitsemine keisri käes
Vana-Rooma Vana-Rooma aeg oli: 8.saj eKr (753 Rooma linna asutamine) – 5.saj eKr (Lääne-Rooma keisririigi langemine) 753-610 eKr (8-6 saj Kuningate aeg ja Etruskite ülemvõim eKr) 510-30 eKr Vabariigi aeg 30-476 eKr Keisririigi aeg ROOMA VARAJANE ÜHISKOND Eesotsas oli rahvakoosolekul kinnitatud kuningas, kes valitses koos nõukogu-senatiga (kuhu kuulusid tähtsamate sugukondade vanemad). Rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks, sugukonnad jagunesid perekondadeks. Pereisal oli piiramatu võim oma kodakondsete üle. Plebleid- Peamiselt lihtrahvas, kes jagunes omakorda jõukuse järgi Ratsanikud – Keskmiselt jõukad jalaväelised, ratsaväelised Proletaarid – Nii vaesed, et olid sõjaväest vabastatud Patrioonid – Rikkad (mida rohkem omasid kliente, seda võimsamad olid rahvakoosolekul) Kliendid – Vaene kodanik, kes andis end Patriooni kaitse alla. Ta sai patrioonilt kasutamiseks...
Rooma riigi algus · Kuningate aeg Roomas I kuningas oli Romulus, kokku valitses 7 kuningat, ühtib etruskide hiilgeajaga Itaalias. · Varajane vabariik V saj. eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk-Itaalias, võitlus gallidega, jäid alla, kuid taastasid oma võimsuse .256. eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all · Rooma tõuseb vahemeremaade suurvõimuks 264-133 eKr - konflikt Kartaagoga(põhja-aafrikas) III sõda Puunia sõjad 1. Peamiselt merel ja Sitsiilia saarel, sõja algul polnud roomlastel laevastikku ning see tagas esialgse kartaagolaste ülevõimu. Rajanud tugeva laevastiku ja omandanud merasõiduoskused saavutasid roomlased mitu võitu ja sundisid Kartaago rahu paluma, 2. Kartaago püüdis oma positsioone taastada, Hannibal tungis oma väega läbi Alpide Itaaliasse ja purustas Rooma sõjaväe Cannae lahingus, Rooma väed sundisid ta roomast lahkuma, ...
Rooma ajalugu konspekt nr. 1 Riiki nimetasid ise ühiskondlik/avalik asi Res Publica. Riigi eesotsas senat (amet eluaegne, valiti patriitside, hiljem nobiliteedi hulgast u. 100-600 inimest, kes varem olnud magistraadi ametis). Magistraadid Rooma ametnikud, kollegiaalsed, rahvakoosolekul 1 aastaks korraga. Tähtsamad nendest olid konsulid (2 tk, sõjaväe juhatajad), preetorid (2 tk, kohtumõistjad), tsensorid (kodanike loendus, senaatorite nimekirjad, kõlbluse järelvalve), diktaator (ajutine ainuvalitseja ohu korral. amet 6 kuuks), rahvatribuunid plebeide esindajad, võisid panna otsustele veto. Rahvakoosolekutel teatud elamispiirkonnal või sõjaväeosal 1 hääl, ainult jah või ei hääletus. Patriitsid ja Plebeid Patriitsid põlistest suguvõsadest pärinevad inimesed Rooma vabariigis, kes olid tavaliselt ka jõukad suurmaaomanikud
Kreeka linnriigid · Polis linnriik. (linn koos ümbruskonnaga, kuni 40 000elanikku, erandid Sparta ja Ateena, u. 100 000 elanikku. Polise kodanikud täisealised põliselanikest vabad mehed. · Ühiskonna struktuur aristokraadid, vabad talupojad, käsitöölised, rentnikud, orjad. Naistel puudusid kodanikuõigused, olid õiguslikult mõne mehe koste all. (isa, abikaasa) · Valitsemisvormid: *aristrokaatia võim koondunud aristokraatide kätte(nõukogud, ametnikud) Spartas arenes OLIGARHIAKS. (samad suguvõsad) * demokraatia nõukogu ja ametnikud valiti kogu kodanikkonna hulgast (tuntuim Ateena) * türannia ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim. · Sparta ühiskond ja valitsemine: *ainus ühiskond, mis omas kahte maakonda (Lakoonika) *keskus koosnes 4jast kindlustamata külast *Sparta ühiskonnakihid: - Spartiaadid vabad poliitiliste õigustega kodanikud (u. 5...
Vanaaeg eksam 2020/2021 1) Vanaaja ajaloo allikad – üldiseloomustus 1. Idamaase allikad: Vana Testament, kreeka allikad (Herodotos) ja originaaltekstid: originaaltekstide avastamine ja dešifreerimine: Champollion, Rawlinson. 2. Klassikaline antiik: antiiktekstide säilimine läbi kesk- ja uusaja; raidkirjad, papüüruseleiud. 2) Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal 1. Geograafilised ja looduslikud olud. 2. Tsivilisatsiooni kujunemine: Uruk. 3. Sumeri linnriigid varadünastilisele perioodil: sumeri küsimus; kiilkiri; tähtsamad linnriigid (Uruk, Ur, Kiš, Eridu, Lagaš); linnriikide sotsiaalne ja poliitiline korraldus. 4. Akadi riik: Sargon ja Naram-Sin; Akadi langus. 5. Uri III dünastia: riigi administratiivne ja majanduslik ülesehitus; riigi langus. 6. Etnilised ja sotsiaalsed muutused 2. aastatuhandel eKr. Amoriidid. Suurriikide uus esiletõus: Mari; Assur. 7. Vana-Babüloonia impeerium: Hammurabi (vallutused ja seadusandlus); Vana-Babülo...
Pleibeid – vaesed, pole mõjuvõimu, ei ole ori on vaba, ei ole poliitilisi õigusi. Patrooni-kliendi suhe – rikas kaitseb vaesemat. 9) Proletaarlased – töölisklass; ainus varandus lapsed; sõjaväekohustusest vabastatud; 2. Rooma vabariik: 1) Kestis 510 ekr – 30 ekr. 2) Seisused: senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud (1a) Igas ametis oli korraga kaks inimest. - kaks konsulit (sõjaväe juhtimine) - preetorid (õigusemõistmine) - tsensorid (5a)(kodanike loendus) - rahvakoosolek (kutsuti kokku, et magistraadi ostuste üle hääletada, neil polnud õigust ettepanekuid teha; 3) Rooma linn riik kuni 5. Sajandini eKr lõpp tugevaim Kesk – Itaalia riik. 4) Aastaks 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. 5) Võitlused Kreeklastega – Phyrrhose võit. 6) Sõjad Kartaagoga (Puunia sõjad) – Põhjus kolmeks sõjaks: Ülemvõim Vahemerel. 1. Sõda Roomlaste võit; Kartaagolased kaotasid alad Sitsiaalias. 2
Pettus(dolus), sundus(metus) ja eriti ka eksimus(error) Eraõiguslike vaidluste läbivaatamine impeeriumi perioodil Arenes ekstraordinaarne protsess, milles puudub staadiumidesse jaotus. Absoluutse monarhia ajal oli see ainukeseks protsessivormiks. Cognitio extraordinaria- erakorraline juurdlus, isik pöörgus magistraadi poole, et teda kaitstaks administratiivsete vahenditega Cognitio- administratiivse asja arutamine Seda korda rakendasid konsulid ja tsensorid. Imperaatorid kasutasid seda võimu väga palju, et vähendada kohtute sõltumatust. See protsess levis kiiresti imperaatorite provintsis. Provintside valitsejad võtsid üle imperaatori võtted ja lahendasid asja algusest lõpuni ise. Provitsi valitseja otsuse peale võis edasi kaevata. Imperaator määras ametniku, kelle ül oli kohtuasja läbivaatamine. Asja arutamise ettevalmistamiseks olid eri isikud: assessores-kohtu kaasistujad ja consiliarii- nõuandjad
Rooma ajalugu konspekt nr. 1 Riiki nimetasid ise ühiskondlik/avalik asi – Res Publica. Riigi eesotsas senat (amet eluaegne, valiti patriitside, hiljem nobiliteedi hulgast u. 100-600 inimest, kes varem olnud magistraadi ametis). Magistraadid – Rooma ametnikud, kollegiaalsed, rahvakoosolekul 1 aastaks korraga. Tähtsamad nendest olid konsulid (2 tk, sõjaväe juhatajad), preetorid (2 tk, kohtumõistjad), tsensorid (kodanike loendus, senaatorite nimekirjad, kõlbluse järelvalve), diktaator (ajutine ainuvalitseja ohu korral. amet 6 kuuks), rahvatribuunid – plebeide esindajad, võisid panna otsustele veto. Rahvakoosolekutel teatud elamispiirkonnal või sõjaväeosal 1 hääl, ainult jah või ei hääletus. Patriitsid ja Plebeid Patriitsid – põlistest suguvõsadest pärinevad inimesed Rooma vabariigis, kes olid tavaliselt ka jõukad suurmaaomanikud
Vana-Rooma Vanaroo ma ajalugu on seotud apenniini poolsaarega. Roo mlaste esivane mad olid itaalikud, kes teiseaastatuhande algul põhjapoolt poolsaarele rändasid. Nad asustasid ps. keskosa, ning jagunesid mitmeks hõi murüh maks (latiinid), nende asuala hakati ni m etama laatsiumiks. Juba enne itaalikuid elasid apeniinidel etruskid, keda v õib pidada põliselanikeks. Nende ke ele ja päritolu kohta pole täpset teavet. Esimese aastatuhande esi m esel poolel olid etruskid ps valitsev rahvas. Umbes 7saj. e.K.r hakkas kasvama Latiumi maakonnas Tiberi j õe suud m es Roo ma linn. Se e kujunes algs...
noored mehed kiiresti kõrgetele ametikohtadele. Riigi teenimist peeti kodanike aukohustuseks ja seetõttu ametnikele palka ei makstud o Konsulid (2) kõrgeimad magistraadid o Preetorid(8) tähtsuselt järgnesid konsulitele ja võisid neid vajadusel asendada, pidid korraldama õigusemõistmist, kuid võisid ka juhtida sõjaväge. o Tsensorid valiti konsulite hulgast viieks aastaks. Nende ül oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. Tsensoriametit peeti väga auväärseks, seal olid eakad ja autoriteetsed mehed. o Diktaator määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis kui riiki ähvardas tõsine oht. Ta sai ametis olla kui pool aastat. Kuid pärast
Vana-Rooma Algselt oli tegemist linnriigiga, sellest kasvas välja impeerium. Geograafilised eripärad: 1)Rannajoon liigendamata – ei olnud palju poolsaari, lahesoppe, oli vähe sadamakohti Peamised ühendusteed kulgesid mööda maismaad. 2)Mäed – olid ületatavad – 1 riik II aastatuhat eKr rändasid sisse ITAALIKUD – latiinid, samniidid, salriinid, oskid jne. Itaalikud asusid elama Kesk- ja Lõuna-Itaaliasse. Tiberi jõe kallastele asusid elama latiinid – piirkonda nimetatakse Latieum(ladina keel). U 900 a eKr asusid Itaaliasse elama etruskid. Nende piirkonnaks oli Arno jõe ümbrus, maakonna nimeks Etruuria. Kolmandana asusid Itaaliasse elama kreeklased – u 800-500 a eKr. Algselt domineerisid Itaalias etruskid, osaliselt hõivasid alasid ka Kesk-Itaalias. Nende tegevusaladeks oli maaharimine, käsitöö ja raua töötlemine. Lisaks sellele ka meresõidu ja kaubandusega. Nende märgatav mõju on Rooma religioonile. Teine asi, mida roomlased üle võtsi...
järele. Senat pidi kõiki seaduseelnõusid heaks kiitma. Senat juhtis tegelikult riiki 60 Nimetage kolm Rooma vabariigi kõrgemat riigiametit(ametnikku). Selgitage mõne lausega, mis olid nende ametite ülesanded. · konsulid neile kuulus kõrgeim võim riigis. Neid oli 2. Sõja ajal juhtisid nad Rooma armeed · preetorid 8 tk. võisid vajaduse korral konsuleid asendada. Korraldasid õigusemõistmist, võisid juhtida ka sõjaväge. · tsensorid kodanikeloenduste korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine. Valvasid ka kodanike elukommete järele. Seda ametit peeti väga soliidseks. · (kvestorid vastutasid riigikassa eest) 61 Miks algas vabariikliku korra allakäik Roomas. Nimetage 2 põhjust · Pidevateks sõdadeks oli vaja sõjaväge. Rooma armee moodustus elukutselistest sõjaväelastest. Palgasõdurit ei sõltunud enam senatist ega rahvakoosoleku otsustest,
KOOL NIMI Johann Voldemar Jannsen Uurimustöö Juhendaja: LINN 2014 SISSEJUHATUS Mina valisin uurimustöö teemaks tähtsa rahvusliku liikumise tegelase Johann Voldemar Jannseni, kuna tema algatusel hakkas ilmuma meie maakonna ajaleht Perno Postimees, tänapäeval tunud kui Pärnu Postimees. Käesolevas töös uurisin tema elulugu ja loomingut, tema tegevust ajalehes Pärnu Postimees, esimest üldlaulupidu ja tema teist ajalehte Eesti Postimees. Töö eesmärgiks oli saada teada piisavalt palju informatsiooni Johann Voldemar Jannseni elu ja tegevuse kohta, samuti uurida põhjalikumalt ajalehtede Pärnu Postimees ja Eesti Postimees ajalugu. Uurimustöös on kasutatud erinevaid allikaid: kirjanduse õpik 9.klassile, raamatut ,,Eesti kirjanduslugu’’ ja internetti. 2. ÄRKAMISAEG EESTIS (1860-1885) Ärkamisaeg, aeg umbes 1860. aastate algusest kuni venestamisaja alguseni (1880. aastate ke...
järele. Senat pidi kõiki seaduseelnõusid heaks kiitma. Senat juhtis tegelikult riiki 60 Nimetage kolm Rooma vabariigi kõrgemat riigiametit(ametnikku). Selgitage mõne lausega, mis olid nende ametite ülesanded. · konsulid neile kuulus kõrgeim võim riigis. Neid oli 2. Sõja ajal juhtisid nad Rooma armeed · preetorid 8 tk. võisid vajaduse korral konsuleid asendada. Korraldasid õigusemõistmist, võisid juhtida ka sõjaväge. · tsensorid kodanikeloenduste korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine. Valvasid ka kodanike elukommete järele. Seda ametit peeti väga soliidseks. · (kvestorid vastutasid riigikassa eest) 61 Miks algas vabariikliku korra allakäik Roomas. Nimetage 2 põhjust · Pidevateks sõdadeks oli vaja sõjaväge. Rooma armee moodustus elukutselistest sõjaväelastest. Palgasõdurit ei sõltunud enam senatist ega rahvakoosoleku otsustest,
Ei olnud ülim võim. Pidi arvestama rahva ja senatiga. · Senatis olid patriitsid. Algul 100 hiljem 300. Sugukondade vanemad. (Ld keelsest sõnast senex vanamees). Ametis eluaeg. Juhtis riiki. · Magistraadid valiti 1 aastaks. Riigiametnik. Palka ei saanud. Igas ametis 2 meest. · Konsulid(2) kõrgeimad magistraadid. Kõrgeim võim riigis. Sõja ajal armeejuhid. · Preetorid(8) võisid konsuleid asendada. Õigusemõistjad, ka sõjaväejuhid. · Tsensorid valiti endiste konsulite seast 5 aastaks. Kodanike loendusm senatoride nimekirja koostamine. Valvasid elukomete järele. Auväärne amet. · Diktaator ametis siis, kui riiki ähvardas oht. Ametis pool aastat. Sel ajal piiramatu võimuga. Pärast pidi oma tegude eest vastust andma. · Rahvatribuunid(10) kaitsesid rahva huve. Veto(keeld) õigus ükskõik millise riigiorgani otsusele. · Rahvakoosolekud vajadusel koguneti eritüübilistele koosolekutele
Rooma konspekt 1. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus. Apenniini poolsaar - Itaalia (ka vanaajal). Hõimud tegelesid peamiselt põlluharimisega. Merd sõitsid vähem kui kreeklased. Ühtne riik, kuid mitte etniliselt - itaalikud (kesk- ja lõunaosa). Kesk- Itaalias latiinid (itaalikute haru), neist pärinesid hilisemad roomalsed ja nende keel. Eluviis lihtne ja karm - palju sõdu, hinnasti vaprust jms. Eriti suur oli kreeklaste mõju. Rajasid hulga linnu - Taras, Sürakuusa. Kreeklaste tulekuga astus Itaalia ajaloo valgusesse. Itaalia varases ajaloos olulised veel ETRUSKID. Päritolu tundmatu. Mõjutused foiniikialt ja kreeklastelt. Võtsid üle Kreeka tähestiku ja kohandasid. Keel tänaseni arusaamatu. Meresõitjad, kaupmehed, suurepärased ehitajad ja metallitöötlejad. 12 suuremat linnriiki, mood. lõdvalt seotud liidu -> aristokraatia? Hauakambrid. Uskusid palju...
20. ROOMA. Geograafiline: Apenniini ps, paljud piirkonnad mägised, põlluharimiseks kõlblik, paremad eeldused ühtseks riigiks, itaallased foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju all, 8-6saj eKr rajasid kreeklased palju linnu: nt Tarentum itaalias ja Sürakuusa sitsiilias. Itaalia keskosas Lakoonia maakonnas 8saj Rooma linn-latiinid,rääkisid ladina keeles. Roomlased alistasid Vahemere maad, ld keel üle maa, kultuur kreekast. Kronoloogiline: 2at-indoeuroopa itaalikud-roomlaste esivanemad. 1at eKr-Rooma asula- 8-5saj-etruskide linnriigid. 1.Kuningate aeg Roomas 753-509eKr : *753a Rooma linna asutamine * Essa kuningas Romulus* kokku 7 kuningat, viimased 3 etruskid* 510a kukutati viimane etruski kunn* kehtestati vabariik. 2.Varane vabariik 509-265eKr: *senat ja 2 konsulit riigiametnike seast* 5saj sõjad etruskidega* 390a gallid tungisid Rooma* roomlased maksavad lunaraha, kuid sõdivad palju ja lõpuks võidavad tagasi* 265aastaks terve Itaalia R...
kirjutati 12-le pronkstahvlile neid nõudsid just plebeid seadused olid karmid · Vabariigi-aegsed ametid o Magistraadid (valiti aetisse üheks aastaks) Konsulid (2); kõrgeimad magistraadid; kuulus kõrgeim võim; sõja ajal armee juhid Preetorid (8); võisid konsuleid vajadusel asendada; tähtsaim ülesanne korraldada õigusemõistmist; võisid juhtida sõjaväge Tsensorid valiti endiste konsulite hulgast 5ks aastaks; ülesanne oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine; valvasid kodanike elukommete järele; valiti eakad ja autoriteetsed mehed; riigiasjade otsustamisel suur kaal. Diktaator määrati ametisse vaid siis, kui riiki ähvardas tõsine oht; oli ametis kuni pool aastat, sel ajal piiramatu võimuga; hiljem pidi oma
III VANA-ROOMA JA RISTIUSU TEKE ROOMA RIIGI TEKE Apenniini poolsaare (Itaalia) kesk- ja lõunaosa asustasid itaalikud põhja poolt sisse rännanud indoeuroopa hõimud. Nendest pärinevadki hilisemad roomlased ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Rooma linn asub Tiberi jõe alamjooksul, kus oli tol ajal Latiumi maakond. Aja jooksul hakkasid karjuste ja maaharijate asulad ühinema ja neist said esmaste riiklike moodustiste keskused. Samalaadse arengu tegi läbi ka Rooma linn, arheoloogiliste leidude järgi oli umes 600 e.m.a. Kujunenud välja ühtne asula, mida võib linnaks pidada. Orgu rajati turu- ja koosolekuplats foorum. Järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Hiljem kinnitasid roomlased, et Rooma linnriik on asutatud 21. aprillil 753 e.m.a. Kuningate aeg Esimene Rooma kuningas oli pärimuse järgi Romulus. Kokku valitses seal seitse kuningat. Rooma linnriigi valdused ulatusid Tiberi suudmeni, ning ed...
Peatükk 22 Vabariik res publica - "avalik asi" -->vabariik patriitsid +plebeid =Rooma rahvas =võrdsed õigused Aristokraatlik riigikord riiki juhtisid magistraadid ja senat (tuntud, jõukad, pühenduvad), seega riiki juhtis kitsas perekondade ring nobiliteet. Magistraadid - igas ametis kaks meest vältimaks ühe ametniku võimu liigset tugevnemist - valiti üheks aastaks - ametnikele palka ei makstud, riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks Konsulid (2) kõrgeimad magistraadid, sõja ajal juhtisid armeed Preetorid (8) sõjavägi, õigusemõistmine, konsulite asendajad Tsensorid konsulite hulgast viieks aastaks. Kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine, vaadati elanike elukombeid. Diktaator määrati konsulite ja senati kokkuleppel pooleks aastaks ohu korral (piiramatu võim) Rahvatribuunid (10) lihtrahva huvide kaitsmine, veto otsusele Senat Riiginõukogu, koosnes 300 liikmest e senaator...
Peatükk 22 Vabariik res publica - "avalik asi" --> vabariik patriitsid + plebeid = Rooma rahvas = võrdsed õigused Aristokraatlik riigikord riiki juhtisid magistraadid ja senat (tuntud, jõukad, pühenduvad), seega riiki juhtis kitsas perekondade ring nobiliteet. Magistraadid - igas ametis kaks meest vältimaks ühe ametniku võimu liigset tugevnemist - valiti üheks aastaks - ametnikele palka ei makstud, riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks Konsulid (2) kõrgeimad magistraadid, sõja ajal juhtisid armeed Preetorid (8) sõjavägi, õigusemõistmine, konsulite asendajad Tsensorid konsulite hulgast viieks aastaks. Kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine, vaadati elanike elukombeid. Diktaator määrati konsulite ja senati kokkuleppel pooleks aastaks ohu korral (piiramatu võim) Rahvatribuunid (10) lihtrahva huvide kaitsmine, veto otsusele Senat Riiginõukogu, koosnes 300 liikmest e senaatorist ...
AJALOO KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE Kronoloogiline ülevaade Kreeta-Mükenee periood (2000-1100 a. eKr) Tekkisid Kreeta saared, mida ümbritsesid linnad. Kujunes kiri. Tekkis omanäoline ja kõrgetasemeline minoiline tsivilisatsioon. Selle keskuseks oli Knossos. Hakkas arenema ka Kreeka. Kreeklased asutasid Mandri-Kreeka, mille keskuseks oli Mükenee. Kreeklased vallutavad Kreeta saared, nüüdseks on kreeklaste valduses peaaegu kogu Egeuse meri. Kreekas kerkisid esile mitmed lossid. Üks kreeklaste hõimudest (doorlased) hävitasid enamus lossid ja linnad Kreekas. Tekkis Kreeka tsivilisatsiooni kiire allakäik. Tume ajajärk (1100-800 a. eKr) Kreeka oli peaaegu tsivilisatsioonieelne piirkond - rahvaarv vähenes, suhted teiste piirkondadega nõrgenesid, kiri ununes ja enamik losse oli hävitatud. Osa kreeklasi rändasid üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivaks asualaks. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast, kui...
Kui aga hädaoht on selline, et seaduste aparaat ise osutub takistuseks, siis nimetatakse ametisse kõrgeim juht, kes sunnib kõik seadused vaikima ning patab hetkeks suveräänse võimu. Ükskõik mil viisil see tähtis volitus antakse, igal juhul on oluline, et sellele määrataks vaid väga lühike kehtivusaeg, mida ei tohiks iial pikendada. Nii nagu üldine tahe avaldub seadustena, avaldub avalik õigusemõistmine tsensuurina. Tsensorid pole kaugeltki kohtumõistjad rahva arvamuse üle, vaid ainult selle teatavaks tegijad. Tsensuur võib aidata kombeid säilitada, aga iial ei suuda ta neid taastada. Tsensuur säilitab kombeid sel teel, et takistab avaliku arvamuse korrumpeerumist ning hoiab seda oma targa sekkumise abil õigena. Mõnikord tuleb tal ka anda kindel kuju alles ebamäärastele arvamustele. Esialgu ei olnud inimestel teisi kuningaid peale Jumalate, ega teisi valitsusi peale teokraatlike
2. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geogr asendit,looduslikke tingimusi,rahvaid. KREEKA Sarnasused ROOMA Kõrged mäed-liiklus kreeka sees Paiknevad Üks mäestik- Apenniini, mäed madalamad,ei takista takistatud, liiklus meritsi, Vahemere Vahemeres, liiklust,liiklus maismaati, vahemere lääneosa,saari idaosa, saari rohkem,Ateena mäed, vähem: Korsika,Sardiinia, Sitsiilia. 1)Tiberi jõgi-selle keskuseks+Pireuse sadam, kreeklased mäestikud, ääres rajati Rooma ja Ostia sadam. 2)Po jõgi-suur ja tõid vilja kolooniatest sisse, kõrged sadamad, paljude lisajõgedega,soosib põlluharimist,teravilja mäed igalpool,Pärsia sõjad, etniliselt sõjad, saarte kasvatus. Kõrged Alpi mäed pidasid külma õhu ühtne. olemasolu, kinni,Puunia sõjad kartaagolastega(suurimad ...
1955.a.-st hakati aga mõningaid eestikeelseid raamatuid tagastama üldfondi. Erifondi osakond hoolitses ka kataloogide puhtuse eest. Teenindati ka lugejaid.1950.a. kasutas lugemissaali(kojulaenutamist ei saanud olla) küll ainult 37 inimest, kellele laenutati 471 köidet. Kokkuvõtteks Tsensuuri tegevuse tagajärjel lõhuti kõigi raamatukogu fondide struktuur. Erifondi raamatuhulga kuhjumisega suurendati niigi suurt ruumikitsikust. Lugejateenindus oli häiritud, sest ainult tsensorid teadsid, mida kõlbab professoril lugeda ja millest tudengil õppida.Raamatukogutöötajad töötasid psüühilise surutise all, pideva hirmuga Glavliti kontrolli ja süütundega lugejate ees. Kulutati mõttetult tööjüudu, millega oleks saanud palju rohkem midagi kasulikku teha. Erigondi osakonna töö tõttu kannatasid lugejad, üliõpilased,korvamatult kannatas eesti kultuur hävitatud raamatute näol. Kui palju raamtuid hävitati, ei ole õnnestunud kindlaks teha, kuid
osa ühises ettevõtmises. Ühise otsustamise puhul aktsepteerivad osalejad vastuvõetud otsust ja on enam motiveeritud selle ellurakendamisest. Rühmaotsustamine arendab liikmete loovat mõtlemist ja võimaldab laiendada nende arenguperspektiivi. Rühmatöö korral pingutatakse enam, sest kohal viibivad ka teised inimesed. Rühmaotsustamise tehnikad Kui rühma liikmed kohtuvad näost näkku ja suhtlevad üksteisega, tekitavad nad grupimõtlemise potentsiaali. Nad võivad olla tsensorid endale ja avaldada teistele survet nõustumiseks. Neli võimalust muuta rühmaotsustamised loovamaks, on: Ajurünnak. Ideede genereerimise protsess, milles julgustatakse alternatiivide pakkumist, samas välditakse kriitikat. Tüüpilises ajurünnakus istub kuus kuni kaksteist inimest ümber laua. Rühma liider püstitab probleemi nii, et see on arusaadav kõigile osalejatele. Liikmed pakuvad nii palju ideid, kui antud aja piires võimalik
jöudis Aasiasse. Vabariiklik kord Roomlased nimetasid oma riiki res publica (ühiskondlik asi). Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid. Magistraadid valiti rahvakoosolekul üheks aastaks, olid kollegiaalsed. Riigiametnikud ei saanud palka. Köige tähtsamad riigiametnikud olid kaks konsulit, kes pidid eeskätt juhtima söjaväge. Preetorid tegelesid öigusemöistmisega, kuid vöisid ka söjaväge juhtida ja vajadusel konsulit asendada. Tsensorid korraldasid kodanike loendust ja koostasid senaatorite nimekirja. Nad valiti viieks aastaks endisete konsulite hulgast. Kui oli vajadus vöis konsul kokkuleppel senatiga riiki valitsema panna kuni 6 kuuks diktaatori. Rahvatribuunil oli öigus senati otsuseid vastu vötta vöi tagasi lükata. Senat valitsev riiginöukogu koosnes endistest ja tegevatest magistraatidest. Nad olid ametis elu aeg. Senat tegeles välispoliitika, söjanduse ja rahaasjadega
töötavad orjad täitsid enamasti tootmisülesandeid, puutusid vaevu kokku oma isandaga ning olid allitatud karmile distsipliinile- nende tööjõudu taheti max ära kasutada. Linnas organiseeriti tööd hoopis teisiti. Paljud orjad pääsesid otseselt kontrollist, neil oli teatav autonoomia, nad täitsid väga spetsiifilisi üleandeid. Ka domuse orjad ei istunud käed rüpes, kuid töötingimused soodsamad. 6) Orjusest vabastamine Orjusest võib vabastada kolmel moel- läbi tsensuse, kui tsensorid kannavad orja tema isanda nõusolekul kodanike nimekirja; läbi vindicta, preetori ees asset leidva teatava fiktiivse protsessi ( kui vabadus käes, koputab isand vitsakesega symboolselt orja ihule ja surub tal võrdsuse märgiks paremat kätt ning laseb tal vabana minna); ning testamendiga. Viimast kasutati väga tihti ja Augustuse üks seadustest isegi limiteerib ühe testamendiga vabaks lasted orjade arvu sajaga, et vältida massilist välismaalaste tungi kodanike hulka.
tegevametnikest, mis Esitas seaduseelnõusid rahvakoosolekule. juhtis tegelikult riiki Kontrollis magistraatide tegevust. (300-600 eluaegset liiget) Magistraadid 2 konsulit omasid kõrgemat tsiviilvõimu ja sõja ajal riigiametnikud, kes juhatasid vägesid. reeglina valiti Preetorid hoolitsesid õigusemõistmise eest. koosolekul paarikaupa 1 Kvestorid vastutasid riigikassa eest. aastaks. Tsensorid vastutasid kodanike loenduse ja maksude eest ning jälgisid elukombeid. Rahvatribuunid kaitsesid lihtrahva huve. Diktaatorid määrati ametisse välisohu puhul pooleks aastaks. b. Nobliliteet Kitsas ring mõjukaid Rooma perekondi, kes palka saamata valitsesid riiki. c. Vabariigi languse põhjused:
valitsemine kuningas, senat (=sugukondade vanemad), rahvakoosolek (komiits) · Rooma vabariigi valitsemine o SENAT - u 300 liiget e senaatorit (sugukondade vanemad + end. konsulid; hiljem ka tegevad magistraadid), ülesanded - kujundas sise- ja välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju o MAGISTRAADID - konsulid: sõjaväe juhtimine, kriisiaegadel diktaator, preetorid: õigusemõistmine, tsensorid: rahvaloendused, kommete järelevalve, ediilid: avaliku korra kaitse, kvestorid: riigikassa, rahvatribuunid: plebeide õiguste kaitse, vetoõigus o RAHVAKOOSOLEKUD - kuriaalsed, tribuutsed ja tsenturiaalsed, ülesanded - magistraatide valimine, sõja ja rahu üle otsustamine, seaduste vastuvõtmine (senati heakskiidul) · Impeeriumi laienemine - Puunia sõjad, ld. k. punici -> foiniiklased, I sõda 264-241
1) ratsanikud jõukamad 2) proletaarid vaesed 2.3 Valitsemiskorraldus vabariigi ajal: Valitses kuningas. Kuningas valiti rahvakoosolekul. Kuningas ei olnud ülima võimuga, ta valitses koos senatiga. Kuningas pidi arvestama rahva ja senatiga. Senatis olid patriitsid ehk sugukondade vanemad ja nad pidid olema senatis kogu oma eluaja. Senatit juhtisid magistraadid. Magistraad jagunes kuueks: o konsulid, o preetorid, o tsensorid, o diktaator, o rahvatribüünid, o kvestor. Konsulid olid kõrgeimad magistraadid, neid oli kaks. Neil oli kõrgeim võim riigis. Sõjaajal olid armeejuhid. Preetorid võisid konsuleid asendada, neid oli kaheksa. Nad olid õigusemõistjad. Tsensorid valiti endiste konsulite seast 5 aastaks. Valvasid elukommete järele. Oli väga auväärne amet. Diktaator oli ametis siis, kui riiki ähvardas oht. Ametis oli ta pool aastat. Sel ajal piiramatu võimuga
II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on ...
riigiametitesse kuulusid peamiselt patriitside ja rikaste plebeide esindajad e nobiliteet (ld k nobilis tuntud). a) Magistraadid: rahvakoosolekul valdavalt üheks aastaks valitud kollegiaalsed riigiametnikud, kellele palka ei makstud. b) Konsulid (2 tk): kõrgeimad magistraadid ja sõjaväe juhid. c) Preetorid (8 tk): kõrgeimad õigusemõistjad, kes tohtisid vajaduse korral asendada konsuleid ja juhtida sõjaväge. d) Tsensorid (2 tk): nende 5 aastaks valitud ametnike ülesanne oli korraldada kodanike loendust (tsensust), koostada senaatorite nimekirju ja valvata kodanike elukommete järele. e) Diktaator (1): määrati ametisse senati ja konsulite vahelise kokkuleppe tulemusena juhul, kui riiki valitses mingi suurem hädaoht. ½ aastase ametisoleku ajal omas diktaator piiramatud võimu, kuid oli pärast selle lõppu aruandekohustuslik.
kaks inimest kollegiaalsed välditi riigiametnike võimu liigset tugevnemist. Tasu ei makstud, sest riigi teenimist peeti kodaniku aukohuseks. Pärinesid peaaegu eranditult rikaste roomlaste seast. Ametid olid omavahel hierarhias: o Kõige kõrgemad ametnikud olid konsulid juhtisid sõjaväge ning olid kriisiaegadel diktaatorid o Preetorid tegelesid õigusemõistmisega, kuid võisid samuti sõjaväge juhtida ja vajadusel konsulit asendada. o Tsensorid korraldasid rahvaloendusi ja kommete järelvalvet. Nad koostasid senaatorite nimekirja. o Ediilid avaliku korra kaitse o Kvestorid riigikassa o Rahvatribuunid plebeide õiguste kaitse, vetoõigus ükskõik millise riigiorgani otsusele, kui see kahjustas lihtrahva huve. Neid valiti üksnes plebeilist päritolu kodanike seast. Puunia sõjad: Puunialased = kartaagolased (= foiniiklased?) I sõda 264-241 eKr võitlus käis põhiliselt merel
a) Magistraadid: rahvakoosolekul valdavalt üheks aastaks valitud kollegiaalsed riigiametnikud, kellele palka ei makstud. b) Konsulid (2 tk): kõrgeimad magistraadid ja sõjaväe juhid. c) Preetorid (8 tk): kõrgeimad õigusemõistjad, kes tohtisid vajaduse korral asendada konsuleid ja juhtida sõjaväge. Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer d) Tsensorid (2 tk): nende 5 aastaks valitud ametnike ülesanne oli korraldada kodanike loendust (tsensust), koostada senaatorite nimekirju ja valvata kodanike elukommete järele. e) Diktaator (1): määrati ametisse senati ja konsulite vahelise kokkuleppe tulemusena juhul, kui riiki valitses mingi suurem hädaoht. ½ aastase ametisoleku ajal omas diktaator piiramatud võimu, kuid oli pärast selle lõppu aruandekohustuslik.
Rooma linna viljaga. *teine ülesanne oli avalike mängude korraldamine glatiaatorite võistlused(kolosseumis) ja hobukaarikute võiduajamised. *Ediilid olid need, kes tagasid roomlastele tsirkust ja leiba. Kõrgema astme ametnikud · Preetorid neid oli 8, nende ülesandeks oli õigusemõistmine · Konsul neid oli 2, kõige kõrgem ametikoht Roomas, neile kuulus tsiviilvõim ja ülemjuhataja võim. · Tsensorid valiti viieks aastaks, tavaliselt valiti endiste konsulite seast. Neid oli 2. Tsensorid olid need, kes pidasid rooma kodanike nimekirja(kodanikeloendus) ja nad valvasid ka elukommete järgi. *Diktaator määrati ametisse konsulite ja senati poolt siis, kui riiki ähvardas suur oht. Ta sai ametis olla kuni pool aastat, sel ajal kuulus talle piiramatu võim. Üks konsul nimetati diktaatoriks.
· Tegeles sõjandusega ja sellega seotud probleemidega · Tegeles riigi rahandusega · Kontrollis usu kultuse järgimist Senatil puudus seadusandlik ja täidesaatev võim. Kuid tegelikult hakkas senat üha enam riiki juhtima. Magistraadid olid patriitside suguvõsast ja nende osast valiti: · Kaks konsulit. Ühele kuulus tsiviil- ja teisele sõjalinevõim · Preetorid (õigusmõistjad ehk kohtunikud) · Kvestorid( riigikassa eest vastutajad) · Tsensorid ( jälgisid elu kombeid ja maksude laekumist+loendused) Sõjaväekorraldus vabariigi ajal Sõjavägi koosnes kodanikest. Need olid vabad talupojad alates 17. eluaastast. Kodanik oli ustav Rooma riigile. Roomas pidi kõik endale varustuse endale ise muretsema. Sõjaväe põhi üksuseks oli leegion. Ühes leegionis oli umbes 4500 meest. Oli raskerelvastus, kergerelvastus. Raskerelvastust oli kõige rohkem. Sõjavägi rivisati üles kolmes liinis
põhiliste seaduste vastu; riivasid moraali ja sündsustunnet; riivasid mõne isiku au ebasündsate väljenditega või sellise materjali avaldamisega, mis laimab tema moraali või kodust elu. Tsensorid ei tohtinud lubada avaldada materjale, mis sisaldasid sotsialismi või kommunismi ideid, samuti ideid, mis õhutasid rahvakihtide vaenu üksteise vastu jne. 6.Püüda võrrelda parteikoolis ja ülikoolis antud ajakirjandusharidust: mis vahe neil võis olla?
Riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks ja seetõttu ametnikud palka ei saanud. Konsulid olid kõrgeimad magistraadid, neile kuulus kõrgeim võim riigis. Kui oli sõda, juhtisid nemad Rooma armeed. Preetorid järgnesid konsulile ja võisid vajaduse korral neid asendada. Nende tähtsaim ülesanne oli korraldada õigusemõistmist. 3 Tsensorid valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks. Nende ülesanne oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. Tsensoriametit peeti väga auväärseks ja sellesse valiti enamasti eakad ja autoriteersed mehed. Diktaator määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis, kui riiki ähvardas oht. Sai ametis olla kuni pool aastat ja talle kuulus piiaramatu võim. Pärast ametiaja lõppu pidi ta oma tegudest aru andma ja nend eest ka vastutama.
Vana-Rooma Vana-Rooma referaat. Apenniini poolsaar kandis Itaalia nime juba vanaajal. Ainult tänapäeva Põhja- Itaalia-- Lombardia maakond- jäi toona Itaalia piiridest väljapoole. Poolsaart pikuti läbivast Apenniini mäeahelikust hoolimata on Itaalia Kreekaga võrreldes vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandikke leidub siin rohkem. Kliima on soe ja niiske, Alpi mäed kaitsevad külmade põhjatuulte eest, mäenõlvadel asuvad niidud sobivad karjakasvatuseks. Ka rannajoon pole sedavõrd liigendatud nagu Kreekas. Selle tõttu tegelesid Itaalia hõimud peamiselt põlluharimisega, pidasid omavahel ühendust eelkõige maismaad mööda ja sõitsid merd märgatavalt vähem kui kreeklased kuna neil puudusid sopised rannajooned, nagu Kreekas neid leida võis. Elanikud suhtlesid omavahel tihedalt. Itaalia geograafiline terviklikkus lõi paremad eeldused ühtse riigi tekkeks. ~ 2000.a. eKr rändasid Apenniini poolsaarele indo-eurooplased. Itaalia ...
vähemalt 2 inimest vältimaks diktatuuri. Ametisse sai kandideerida tõusvas järjekorras ning kindlate vahedega. Ametnikud polnud tasustatud, see oli aukohus. Seetõttu olid ametnikud enamjaolt rikkad. · 2 konsulit kõrgeimad magistraadid, sõjaväe juhid. Neid saatsid 12 vahti. Võimusümboliks oli rimaga seotud vitsakimp. · Preetorid õigusemõistjad, võisid ka sõjaväge juhtida ning asendada konsulit. · Tsensorid 5 aastaks endiste konsulite hulgast. Loendasid rahvast ning koostasid senaatorite nimekirja, valvasid kodanike elukommete üle. · Diktaator tõsise ohu korral 6 kuuks ametisse määratud riigijuht. · Rahvatribuunid vetoõigust omavad plebeid. · Senat valitsev riiginõukogu (endised + tulevased magistraadid), eluaegne amet. Vabariigi lõpupoole oli senatid ~600 senaatorit. Välispoliitika, sõjandus ja rahaasjad olid nende pärusmaa.
kokku seotud vitsakimpu. Konsulite järgi nimetati aastat. Preetorid (neid oli 8) järgnesid tähtsuselt konsulitele. Nad tegelesid õigusemõistmisega, kuid võisid juhtida ka sõjaväge ja asendasid vajaduse korral konsulit. Lisaks konsulitele ja preetoritele olid ka madalamad magistraadid, kes hoolitsesid turgude, tänavate ja templite eest, korraldasid avalikke pidustusi ning haldasid riigikassat. Muudest magistraatidest mõneti erinevad olid tsensorid. Nad valiti iga viie aasta tagant endiste konsulite hulgast ja nende ülesanne oli kodanike loenduse (tsensuse) korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. Kuid nende järelvalve all olid ka kodanike elukombed. Tsensorid olid reeglina eakad ja autoriteetsed mehed ning otsustel oli riigiasjades suur kaal. Rahvatribuunid (arvult 10) olid samuti teiste riigiametnike seas mõneti erandlikud. Nende ülesanne oli kaitsta lihtrahva huve ja nad valiti üksnes plebeilist päritolu kodanike
Sum, fui, - , esse olema Sg 1. fui 2. fuisti 3. fuit Pl 1. fuimus 2. fuistis 3. fuerunt Süntaks Halvad peremehed karistasid uusi orje tihti. Alus nom, öeldis/predikaat, sihitis/objekt acc Domini mali servos novos saepe puniverunt. Punio, ivi, itum, ire karistama XXIV De magistratus Rooma magistraatide positsioon on olnud: konsulid, preetorid, ediilid, tsensorid, kvestorid, lihtrahva tribuunid. Konsul on olnud kõrgeim magistraat. Konsulid on valitsenud senateid/senati eesotsas. Sõjas omasid võimutäiust ja valitsesid sõlaväge. Konsulid omasid elu ja surma õigust. Konsuli tunnused on: purpurpalistusega tooga, ametitool (elevandiluust kokkupandav tseremoniaalne iste), nahkrihmadega kokkuseotud vitsakimp. Kakstest auvahti kandsid nahkrihmadega kokkuseotud vitsakimpu ja kirvest. Praesens ind. pass. Sg 1. -or 2. -ris 3. -tur Pl 1. -mur 2. -mini 3
sattunud. Vihjati läbi lillede ka venestamise probleemile. Kirjale allakirjutanud said kergemaid repressioone selle eest. · Venestamine kasvab (tööstuse arendamine lisajõud Venemaalt) · Tõrge ja trots venestamissurve vastu · Kultuurielus üha enam vastuseisu valitsevale võimule · Teatris allegooriad ja kahemõttelised alltekstid ridadevahelt lugemine kuuluski teatri juurde. Isegi tsensorid olid juba leebemad, sest kogu elu oli muutunud uimaseks ja aeglaselt kulgevaks. · Võimu võõrandumine rahvast, paralleelsed maailmad 80ndatel oli venestamine muutunud järjest raskemaks. Venelaste arv kasvas ja hakkas levima kartus, et varsti ei saa eestlased enam asju omas keeles ajada. Järgnevate sündmuste areng Eestis: · Fosforiidisõda 1987-1988 (üliõpilaste protestid jms). Põhjuseks oht, et rajatakse
Kr. kehtestati kord, et plebeide koosolek võib vastu võtta üldkohustuslikke seaduri. Patriitside ja plebeide seisuse vahe kadus. Vabariiklik kord Roomlased nimetasid oma riiki res publica ehk ühiskondlik asi. Riigiametnikud ehk magistraadid valiti rahvakoosolekukl üheks aastaks igasse ametisse vähemalt 2 inimest, tasu ei makstud. Kõrgeimad ametnikud olid 2 konsulit ehk väepealikut. Preetaid tegelesid õigusemõistmisega, võisid sõjaväge juhtida ja vajaduse korral konsulit asendada. Tsensorid valiti ametisse 5 aastaks. Nad valiti endiste konsulite hulgast. Nende ülesanne oli korraldada kodanike loengut. Nende järelvalve all oli senatiliikmete nimekiri ja kodanike elukombed. Kui riiki ähvardas oht, võis konsul kokkuleppel senatiga määrata kuni kuueks kuuks ametisse piiramatu võimuga diktaatori. Senat koosnes endistest ja ametis olevatest riigiametnikest. Kujunes ring perekondi ehk nobiliteet, millest pärines põlvest põlve enamus ametnikke.
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) • Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud dešifreerida, siis on selle kult...
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) · Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud desifreerida, siis on selle kult...
kaaslase või madalama astme ametniku peale panna veto. * Madalama astme ametnikud olid näiteks kvestor (40tk) rahandus ametnik; ediil (4tk) vastutasid, et Rooma linn oleks teraviljaga varustatud, korraldasid ka avalikke mänge (gladiaatorite võitlused ning hobukaarikute võiduajamised) * Kõrgema astme ametnikud olid näiteks preetor (8tk) tegeles õigusemõistmisega. * Kõige kõrgem ametnik oli konsul (2tk) ülemjuhataja ja üleüldine juhataja. * Veel olid tsensorid, kelleks said endised preetorid või konsulid (2tk) pidasid Rooma kodanike nimekirja, vastutasid loenduse eest, valvasid elukommete järgi. * Diktaator määrati ametisse siis, kui riiki ähvardas suur oht, temaks sai üks konsulitest ja temal oli nö ülemvõim. * Rooma riik oli pigem aristokraatlik, kui demokraatlik, sest ametnikuks said olla vaid need, kellel oli raha, sest riik neile palka ei maksnud, aga et ametnikud suudaksid ära elada, pididki neil juba enne olema omad varad.
Kultuuriajaloo konspekt TLÜ 2017 Eksam: mõistete määratlemine + arutlevad küsimused. Fakte autoritest otseselt teadma ei pea, kuid peab teadma põhilisi vaateid vms. Kultuuriline pööre ,,Cultural turn" 1980's - Uus arusaam: kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga. Vanade distsipliinide ümberorienteerumine: kirjandusajaloo asemel kirjakultuuri ajalugu, teadusajaloo asemel teaduskultuuri ajalugu, kunstiajaloo asemel visuaalkultuuri ajalugu jne. Kultuuriajaloo lähenemisviisid: Objekti-keskne: minevik jaguneb valdkondadeks, mida saab eraldi uurida: nt majandusajalugu, sotsiaalajalugu, kultuuriajalugu, poliitiline ajalugu. ,,Vana kultuuriajalugu" on enamasti kaunid kunstid ja teaduste ajalugu. Meetodi-keskne: Minevikunähtuseid saab uurida kindla metodoloogilise nurga alt, kultuuriajalugu vaatab minevikunähtustele tähendusloome vaatenurgast:nt m...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
