SÜSINIK:Leidumine looduses: Ühendite koostises CO2 (süsihappegaas), CaCO3 (lubjakivi, marmor, kriit), nafta, kivisüsi, lihtainena (grafiit, teemant). Allotroopsed teisendid: Teemant- kõige kõvem looduslik mineraal. On läbipaistev, värvuseta. Kasutatakse klaasi lõikamiseks, metallipinna lihvimiseks. Briljant on korrapärase kujuga lihvitud teemant. Grafiit- tumehall, läigib, pehme, juhib elektrit. Kasutatakse pliiatsisüdamike valmistamisel ja elektroodidena. Süsi saadakse orgaaniliste ainete mittetäielikul põletamisel või põletamisel ilma õhu juurdepääsuta Aktiivsüsi saadakse, kui orgaaniline aine söestatakse ja sellest juhitakse läbi veeauru. Tekib poorne aine, mida kasutatakse adsorbendina (seob hästi gaasis ja vedelikes olevaid lisandeid) näiteks gaasitorbikutes. Meditsiinis söetablettidena. Tähtsamad ühendid : 1) Süsinikoksiid ehk vingugaas. Tekib süsinikku sisaldavate ühendite mittetäielikul põletamisel 2C + O2 = 2CO . värvuseta, ...
Silikoon-viimistluskrohv: krohvi sideaineks on silikoon vaigu vesi dispersjoon. See ühendab endas nii polumeersete kui ka mineraalsete krohvide tugevad küljed. Silikaat krohv on vet hülgav. Järgmised kihid sellele krohvile peale ei nakku. Müüritöödel: kasutatav mört. Mört koosneb tsemendist, liivast ja veest. On hea tugevusega kuid plastsus ja veehoidlus on halb. Plastuvust võib suurenda plastifikaatoritega lisanditega. Niisketes kohtades saab aind tsement mörte. Krohvitöödel kasutatavad mördid: lubimört koosneb lubi, liiv, vesi. suhteliselt nörk kuid väga plastne ja vett hoidev. Kasutuskohad: saab kuivades ja vähe koormatud kohtades. Lubimördi orjenteeruv vahekord on 1:3-1:5. Savimört leiab kasutamist potseppa tööl. Pealmiseks puudumiseks on, et ta ei kivistu ( ainult kuivab tahkeks). Seepärast saab seda kasutada aind kuivades kohtades. Positiivseks omaduseks on kõrge kuumakindlus ja hea plastus ja veehoidlus
Kui mört on müüri ehitamisel laotatud kelluga müürile peenraks ja tasantatud kellu otsaga vagu tehes ühtlaseks kihiks siis jääb mördile selline kuju tellise paigaldamiseni. Hästi voolitavast mördis saab vuukrauaga töödeldes kergersi soovitud kvaliteedi ja kujuga vuugi MUID NÕUTAVAID OMADUSI: Külmakindlus mis saautatakse boorseks muutmise ja lisaainetega. Keemiakindlus Mitmesuguseid müürimörte Tsement lubimört (KS)Sideaineks on lubi kui ka tsement lubi parandab mördi töötlemis omadusi ja tsemant kiirendab mördi kivistumist ja annab kivistunud olekus suurema tugevuse.NB! Tsement annab tugevust juurde vaid siis kui selle osakaal on vähemalt 35% sideaine koguhulgast. Tsementmört (S) Sideaineks ainult tsement mis tartub kiiresti, noormaal portland tsemendi tartumisaeg on ~2-3 tundi. Tsementmörti tuleks esimese ööpäeva jooksul niiskena hoida kui on tegemist rammusa tsementmördiga samuti ei tohiks kasutada
Marmorite värvus on väga varieeruv helevalgest mustani.Lubjakivi ja marmori peamiseks koositisosaks on kaltsiit. 7.Vääriskivid on looduses harva esinevad mineraalid v kivimid, millest valmistatakse ehteid. Teemant kõige kõvem looduslik mineraal.Ei juhi elektrit, kuid juhib väga hästi soojust.Läbipaistev. Smaragd kroomi sisaldav tumeroheline berüll. Rubiin punaka värvusega korund. Safiir sinaka värvusega korund. Klaas & tsement 1.Klaasi hakati valmistama 67 tuhat aastat tagasi. 2.Eestis hakati klaasi valmistama 1628. Hiiumaal, Hütil. 3.Klaasi toorained on puhas liiv, sooda ja lubjakivi. 4.Klaasi koostis oksiidide abil Na2O * CaO * SiO2 5.Kristallklaas on pliioksiidi sisaldav klaas. 6.Tsemendi toorained on lubjakivi ja savi. 7.a) lobri tsemendi toorained, mis on veega segatud b) tsemendiklinker aine, mis saadakse kõrgel kuumusel pöörlevas ahjus lobrist.
Betooni vesi peab olema puhas (joogivee nõuetele vastav). Kahjulikeks lisanditeks vees võivad olla sulfaadid, happed, rasvad, õlid, suhkur, väetised jne. Merevett ei tohi, kui on sarrused ja kui soola sisaldus ületab 2%. 4. Betoonis kasutatav jämetäitematerjal- mida võiks eelistada ja miks? Killustik on peamine raskebetooni jämetäitematerjal. Killustiku terad on krobelise pinnaga ja tsement nakkub nendega hästi. Eestis kasutatakse kõige sagedamini lubjakivikillustikku, harvem graniit- või dolomiitkillustikku. Betooni killustik jaguneb jämeduse järgi fraktsioonidesse: 4…8, 8…16, 16…32 ja 32…64mm. Killustiku maksimaalne jämedus ei tohi olla suurem kui 1/3 valatava betoonikihi paksusest ja mitte suurem kui sarrusraudade vahe. Killustiku külmakindlusklass ei tohi olla madalam soovitud betooni külmakindlusest. 5
1.1. Töö eesmärk Selgitada liiga terastikulise koostise ning tsemendi ja liiva vahekorra mõju segu veevajadusele, kivistunud betooni tihedusele, kivistinud betooni painde-ja survetugevusele 1.2. Kasutatavad materjalid · Portlandtsement CEM I 42,5 N · ,,Männiku" karjääri fraktsioneeritud liivad 0-0,8 mm ja 0,63-2 mm; · Joogivesi 1.3. Materjalide ettevalmistus Katsetes kasutatav tsement sõelutakse läbi sõela avaga 5 mm. 1.4. Kasutatud töövahendid Tsemendi sõel avaga 5mm, liiva sõel avaga 5 mm, Hobarti segisti, raputuslaud, nihik, prismavormid mõõtmetega 40x40x160 [mm] 1.5. Katse metoodika 1.5.1. Määratakse liivade puiste- ja näivtihedused, arvutatakse mõlema liiva tühiklikkus ja määratakse terastikune koostis. 1.5.2. Tsemendi ja liiva summaarne mass (kuivainete mass) võetakse kõigil katsetel võrdne (2000 g). 1.5.3
............................. 7 7. Kasutatud materjalid ................................................................................................................ 9 2 1. TÖÖ EESMÄRK Antud töö eesmärk on uurida erinevate keskkonnatingimuste mõju kivistunud betooni survetugevusele ja tihedusele. 2. KASUTATUD MATERJALID • Tsement CEM I 42,5 (ehitustsement). • ”Kiiu” karjääri looduslik liiv. • Paekivi killustik fraktsiooniga 4/16. • Vesi. 3. KATSEMETOODIKA 3.1. Betoonisega valmistamine Esialgu valiti betoonisegu koostis. Valituks osutus tabelist 1 segu number 2. Kaalutakse vajalik kogus tsementi, liiva, killustikku ja vett. Niisutatud nõusse puistatakse vjaminev kogus liiva ning killustikku ja alustatkse segamisega. Samaaegselt lisatakse juurde kaalutud tsement ning jätkatakse segamist
● Doseerimisest ● Segamisest. Doseerimine seisneb ühe trumli täie jaoks vajalike materjalide koguste väljamõõtmises või kaalumises. Doseerida võib seega kaalu või mahu järgi. Kaaluline doseerimine on täpsem, seda kasutatakse peamiselt tehastest. Mahulist doseerimist saab teha lihtsamate vahenditega, nii saab valmistada betooni ka ehitusplatsil. Segamine Algul asetatakse segistisse killustik ja ¾ osa veest. Killustik ja vesi segatakse. Seejärel lisatakse tsement, liiv ja ülejäänud vesi. Mõnikord tehakse betooni ka nii, et algul segatakse läbi kuivad ained ja alles siis lisatakse vesi. ● betooni kasutatakse: - kandekonstruktsioonides - armeeritult või ilma; - teekattematerjalina, - põrandateks, - mitmesuguste torude valmistamiseks, - hüdrotehnilistes ehitistes jne. Raudbetoon
6) Betoonisegisti trumli kasulik ruumala on 1000 l 7) Betoonisegu väljaandvustegur = 0,67 8) Liiva ülehulga tegur on 1,15 Ülesande lahendus: 1) Leiame vesi-tsementteguri (V/T) järgmisest valemist: B = A x R (T/V 0,5 ), millest V/T = 1/C/(A*R)+0,5 V/T=1/30/(0,60+42,5)= 0,59 A on koefitsient, mis võtab arvesse betooni koostismaterjalide kvaliteeti ja valitakse järgmiselt: - kõrgekvaliteedilised koostismaterjalid (graniitkillustik, optimaalse lõimisega liiv, tugev tsement 52,5) A = 0,65 - keskmised materjalid (paekillustik, keskmise kvaliteediga liiv, keskmine tsement 42,5) A = 0,60 - madalakvaliteedilised materjalid (kruus, peenliiv, nõrgem tsement 32,5) A = 0,55 Ülesande lähteandmete põhjal tuleks A väärtuseks võtta 0,60. 2) Määrame graafiku järgi vajaliku veehulga 1 m³ betooni kohta (lisa nr 1). Kasutame graafiku joont c (kuni 5 mm jämedune liiv). Läheme mööda
asendamatu sideaine. Kipsi transporditakse ja hoitakse paber- või kilekottides kaitstuna niiskumise eest. Pikemaajalisemal seismisel kipsi aktiivsus langeb. 19. Portlandtsemendi toormaterjal ja tootmine- etapid, meetodid PORTLANDTSEMENDI TOOTMINE Portlandtsement on enimkasutatav ehitussideaine. Tema nimetus tuleneb Inglise maakoha nimest, kus see tsement 1824.aastal avastati. Kundas toodetakse tsementi 1871.aastast alates. Tsemendi toormaterjal peab andma talle vajaliku keemilise koostise. Tsement sisaldab järgmisi lihtsamaid ühendeid: kaltsiumoksiid, ränioksiid, alumiiniumoksiid ja raudoksiid. Nendest lihtsatest ühenditest moodustub rida keerukamaid ühendeid. Looduses leidub sobiva koostisega lubimerglit, mis annab tsemendile kõik vajalikud koostisosad. Enamal juhul kasutatakse tsemendi valmistamisel kahte toorainet. Üheks on mingi kaltsiitkivim (lubjakivi, kriit, marmor), mida võetakse 75...78% ja teiseks on harilikult savi, seda võetakse 22... 25%
................................15 2.11.2 Töötamine:.................................................................................................................. 15 3 3. Osa: Müürimört.......................................................................................................................15 3.1 Mörti eristatakse kui:........................................................................................................... 15 3.1.1 Mört = täitematerjal + tsement + vesi...........................................................................16 3.1.2 Müürimört.....................................................................................................................16 3.1.3 Erinevad müürimördid:.................................................................................................16 3.2 Tööriistad ja tehnilised abivahendid.................................................................................... 17
NB! Normatiivne kivistumine 28 päeva jooksul. Määratakse mark ja tugevusklass (tugevus suureneb aastatega). Madalamargilisi kasutatkse krohvides, kõrgemamargilisi betoonides. Norm. temperatuur 20 C, mida soojem seda kiiremini kivistub. Keevas vees momentaalselt, miinuskraadides protsessid lakkavad. Kasutatakse betoonides ja mörtides sideainenea. MARGI MÄÄRAMINE: 28 päeva möödudes. Survetug. kg/cm3. Tugevusklass survetug. N (mm2). NB! KUNDA NORDIC TSEMENT PT Portland, PPT Portland põlevkivi tsement, ST segatsement. Normaalselt kivistunud kui ei lisata ühtegi tähte : S aeglaselt, R kiirelt. BETOONID tehiskivi materjal, mis saadakse sideaine vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine, tsement, puhas vesi aktiivsed, reageerivad protsessis. Täiteained on inertsed , ei reageeri ega muutu. Jäävad täiteaineteks. TÄITEAINED: 1. Peentäitematerjalid LIIV 2
7 päeva R1 7 p R2 7 p R3 7 p R4 7 p R5 7 p 28 päeva R1 28 p R2 28 p R3 28 p R4 28 p R5 28 p 1.4. Betoonisegu koostise katseline kontroll 1.4.1. Segu töödeldavuse (konsistentsi) kontroll Segu töödeldavuse kontrolliks arvutatakse materjalide kulud 8 liitri kohta. Segude valmistamiseks materjalid kaalutakse. Eelnevalt niisutatud nõus segatakse tsement ja liiv, lisatakse killustik, segatakse ning lisatakse segades eelnevalt kaalutud vesi. Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallplaadile asetatud kooniline vorm (Abramsi koonus) täidetakse betooni-seguga kolmes kihis. Iga kiht tihendatakse metallvardaga ( 15 mm) 25 korda sorkides ja pind silutakse kelluga. Vorm tõstetakse ettevaatlikult vertikaalselt üles ning asetatakse betoonisegust moodustunud koonuse kõrvale. Mõõdetakse
Klinker väljub ahju alumisest otsast. Klinker suunatakse klinkri lattu, kus paakumisel saviga mitteühinenud lubi õhu niiskuse toimel kustub. Tootlikus on 1200 1800 tonni klinkrit ööpäevas. 9 Klinkri jahvatamine toimub kuulveskis. Tsemendi tardumise reguleerimiseks lisatakse klinkrile jahvatamisel juurde 2-5% looduslikku kipsi. Veskist saadud tsement on väga peenike pulber, keskmise tera jämedusega 15-20 mikromeetrit. Eesti tsementi turustatakse lahtiselt või pakituna paber või kilekottidesse.(25, 40, 50 kg). Eestis toodetakse portlandtsementi, portland-põlevkivitsementi ja portland-komposiittsementi. Portland põlevkivitsemendi saamiseks lisatakse klinkrile jahvatamisel elektrijaamade küttekolletes põlevkivi tolmpõletamisel tekkivat lendtuhka ehk põlevkivi. See komponent
6.Survetugevus männil 35-40N/mm2 (Kanada männil 39,5) 7.Klassid näitavad survetugevust. Klassi aluseks on proovikehad 95%-lise tõenäosusega garanteeritud tugevus, peale 28-päevast kivinemist 20 °C ja 95-100 % niiskuse juures. 8. Plastne deformatsioon- materjali kuju mõjuva jõu eemaldamisel ei taastu 9. Betooni hooldamine-> luuakse soodsad kivistumistingimused: *niiskuse säilimine 10-15 päeva jooksul(selleks pealispind kinni katta kilega) *kasta 1-3x päevas *kui tsement ei ole tardunud, tuleb betooni kaitsta sademete eest, et tsementi minema ei uhutaks 10. Mahukahanemist põhjustab: *suur tsemendi hulk betoonis *suur vesitsement tegur * peene täitematerjali suhteliselt suur osakaal *kuiv kasutuskeskkond 11. Aastarõngad, säsi(kõige sees), korp(koor; kõige peal)->niin->mähk; maltspuit(lülipuit seal sees pool ei ole eristatav), lülipuidul on malts ja lülipuit eristatavad 12. Külmakindlus on materjali omadus veega küllastunud olekus taluda
24. november, 2015 1 1. TÖÖ EESMÄRK Selgitada erinevate keskkonna tingimuste mõju kivistunud betooni survetugevusele. 2. KATSETATUD MATERJALID Betoonist katsekehad, milles kasutati portlandtsementi CEM I 42,5 (normaalkivinev) 3. KATSEMETOODIKAD 3.1 Betoonisegu valmistamine. Betoonisegu valmistatakse eelnevalt välja arvutatud retsepti järgi. Segumasinasse puistatakse eelnevalt kaalutud killustik ja liiv ning segatakse, lisatakse kaalutud tsement ja segatakse. Lõpuks lisatakse kaalutud vesi ja segatakse ühtlase betoonisegu saamiseni. Komponent Kogus [kg] tsement 3,708 liiv 7,848 killustik 14,364 vesi 2,4 vesitsementte gur 2,4 3.2 Betoonisegu konsistentsi määramine. Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallplaadile asetatud kooniline vorm täidetakse betooni-seguga kolmes kihis. Iga kiht
Kuivsegu on parim kuni 6 k peale pakendamist. Ladustamisel tuleb hoida pakendeid kuivas kohas ja alustel. Praktilised nõuanded Segu sobib kasutamiseks temperatuuril +5...+30 C Ohutusnõuded Võib ärritada silmi, hingamisteid ja nahka. Väldi tolmu sissehingamist ja segu silmasattumist. Segu sattumisel silma loputada rohke veega ning vajadusel pöörduda arsti poole. Müürimört M 5 ja M 10 - hallid, M 10 - hele, talvine Koostis: tsement, paekivitolm, liiv (fraktsioon 0....2,0 mm) 25 kg. koti sisu segada 4...4,5 liitri veega. Mördi väljaandvus 14...15 liitrit. Valmis mört on kasutatav kuni 4 tundi. Mört on parim kuni 6 kuud pärast pakkimist. Tsementmört TSEMENTMÖRT 100/300 Toote kirjeldus Silikaat Tsementmört 100/300 kuivsegu, mis on mõeldud trepiastmete, tasanduskihtide jms. valmistamiseks
Betooni purunemine survel Tavaline purunemine: Kõik neli avatud külge on purunenud enam-vähem võrdselt, plaatidega kontaktis olevate pindadega vigastused on tavaliselt väikesed. Pressi plaadi vastas olevad pinnad ei saa nihkuda. Purunemine toimub tõmbepingete mõjul. Plahvatuslik purunemine: Proovikeha lendab laiali. Mõlemad on rahuldavad purunemispildid. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest, kõige rohkem aga tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam on tsement, seda tugevam tuleb ka betoon ja mida suurem vesitsementtegur, seda nõrgem. 6. Betooni koostise määramine Betooni koostis antakse seguvahekorraga, nt: 1:0,8:2,4:5,2 või 1:2,4:5,2 V/T=0,8. Betooni seguvahekord on suhtarvude rida, mis näitab, et 1 osa tsemendi kohta tuleb võtta 0,8 osa vett, 2,4 osa liiva ja 5,2 osa killustikku või kruusa. Seguvahekord võib olla kaaluline või mahuline. Ühel juhul tähendavad arvud kaalulisi, teisel juhul mahulisi hulki
Tähtsamad ained Oksiidid: CaO- pöletatud lubi, kustutamata lubi: valge tsement, pahtlis Fe2O3- punane või pruun rauamaak: rootsi punane värv, rooste Fe3O4- rauatagi, magnetiit; Al2O3- boksiit, korund, rubiin, safiir, smirgel, savi põhikoostis SiO2- kvarts: liiva põhikoostis, kasutatakse ehitusel ja klaasi tegemisel CO2- süsihappegaas, CO- vingugaas; N2O- naerugaas: narkoosid Happed: H2SO4- akuhape HNO3- HCL- soolhape, maohape H2CO3- süsihape Soolad: NaCl- keedusool CaCO3- kriit, katlakivi, pärl, paekivi, lubjakivi Na2CO3- pesusooda
KIVISTAMISE KESKKONNA TINGIMUSTE MÕJU BETOONI OMADUSTELE 1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on selgitada erinevate keskkonna tingimuste mõju kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele. 2. Katsetatud materjalid Kasutatud materjalideks oli tsement CEM I 42,5 (ehitustsement), looduslik liiv, paekivi killustik (fraktsioon 4/16), kraanivesi. 3. Kasutatud seadmed ja instrumendid Kaalud täpsusega 0,2g, kellu, metallvarras, seguküna, vibrolaud, metallplaat ja Abramsi koonus, mis olid eelnevalt niisutatud. 4. Töö käik Betoonisegu valmistamiseks läks vaja komponente: (289 kg/m3 ) tsementi 3,47 kg/12 l , liiva (674 kg/m3) 8,09 kg/12 l, peenkillustiku (1197 kg/m3 ) 2,94 kg/12 l, jämekillustikku 11,7
· Betoon on põletamata tehiskivi, mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. Koostisosade segu nimetatakse betooniks. Betoonid jaotatakse klassidesse survetugevuse järgi. Betooni klassi aluseks on proovikehade 15*15*15 cm 95%-lise tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28- päevast kivinemist 20 kraadi ja 95- 100 % niiskuse juures. Tavalise normaalse betooni koostisosad on: 1. Sideaine, tavaliselt tsement. 2. Peentäitematerjal (harilik kvartsliiv) 3. Jämetäitematerjal(normaalbetoonis graniit- või paekivikillustik) 4. Vesi 5. Lisandid Kasutatakse mitmesuguseid lisandeid: 1. Tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad. Parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid 2. Külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid. 3. Külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni
Survetugevusklass
Keskkonnaklass
Täitematerjali terasuuruse suurim nimimõõde
Kloriidisisalduse klass
Külmakindluse tagamiseks nõutavad omadused
Betoonisegu temperatuur
Soojuse eraldumise piiramine
Veepidavus
Tardumiskiirus
Kivinemise kineetika
7. Betooni põhiklassifikatsioon
Survetugevusklass
Tiheduse järgi(kergbetoonil D1,0...D2,0;==800
1. Töö eesmärk Selgitada erinevate keskkonna tingimuste mõju kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele. 2. Kasutatud materjalid Killustik CEM I 42,5 (ehitustsement) ,,Kiiu" karjääri looduslik liiv Paekivi killustik fraktsiooniga 4/16 Joogivesi 2.1 Kasutatud töövahendid Abramsi koonus kooniline vorm, mida on vaja segu konsistentsi määramiseks Metallvarras betooni sorkimiseks, segu konsistentsi määramisel Vibrolaud betoonisegu tihendamiseks Pressid survetugevuste ja paindetugevuste arvutamiseks 3. Katsemetoodika kirjeldamine Betoonisegu valmistatakse käsitsi segades. Valisime betoonisegu nr 1 (tsement 309 kg/m3, liiv 654 kg/m3, killustik #4/16 1197 kg/m3, vesitsementtegur 0,65, vesi 200 kg/m3. Eelnevalt niisutatud nõusse puistatakse kaalutud killustik ja liiv ning segatakse, lisatakse kaalutud tsement ja segatakse. Lõpuks lisatakse kaalutud vesi ja segatakse ühtlase betoonisegu saamiseni. Segu konsistents määratakse koonus...
VÄÄVEL 1)Leidumine looduses: nii ehedalt kui ka ühenditena (püriit, vaskläik) 2)Füüsikalised omadused: a) kollase värvusega b) tahke c) rabe d) vees ei lahustu e) halb soojus-ja elektrijuht. 3.Väävli allotroopsed teisendid: a) rombiline väävel: on looduslik ja püsiv vorm b) monokliinne väävel : Väävel sulatatakse ja jahutatakse aeglaselt. Tekivad nõeljad väävli kristallid. c) plastiline väävel: väävel sulatatakse ja jahutatakse kiiresti. Tekib pruun veniv mass. 4.Keemilised omadused: On aktiivne mittemetall. a) vesiniku ja metallidega käitub oksüdeerijana H2 + S = H2S Ca + S = CaS b) reaktsioonil hapnikuga käitub redutseerijana S +O2 = SO2 5. Kasutamine: tuletikutööstus, meditsiinis (salvid), musta püssirohu koostises, väävelhappe tootmiseks. ...
Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.5 2017/2018 Kivistamise keskkonna tingimuste mõju betooni omadustele EAEI-31 Tanel Tuisk TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Betooni katsetamine 1. Töö eesmärk Selgitada erinevate keskkonnatingimuste mõju kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele. 2. Kasutatavad materjalid tsement CEM I 42,5 (ehitustsement); "Kiiu" karjääri looduslik liiv; paekivi killustik fraktsiooniga 4/16; joogivesi 3. Kasutatud töövahendid Elektriline betoonisegaja; 100*100*100 mm3 vormid; kaal liiva, vee, killustiku ja tsemendi koguste ning proovikehade kaalumiseks; kooniline vorm, metallvarras segu kihtide tihendamiseks; kellu; joonlauad vajumi ja proovikehade mõõtmiseks; vibrolaud segu tihendamiseks;
Kivistumise iseloomu järgi jagatakse sideained: õhk-sideaineteks ja vesi- sideaineteks. 88 Õhksideained kivistuvad ja säilitavad oma kõvaduse ainult õhus. Sellisteks on lubi ja kips. Õhksideaineid saab kasutada ainult kuivades kohtades. Vesisideained vajavad kivistumiseks vett. Neid saab kasutada igasugustes niiskustingimustes. Neid saab kasutada ka seal, kus on veeauru. Näiteks on vesisideaineks tsement. -------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 1. Mis on ehitussideaine? 2. Kuidas jagunevad orgaanilised sideained? 3. Kuidas jagunevad mineraalsed sideained? 7.2. Õhklubi Õhklubi on peamine lubi-sideaine. Seda nimetatakse ka lihtsalt lubjaks. Lubi on üks vanim sideaine. Lubja tooraine. Lubja tooraineks sobivad: puhtamad lubjakivid, marmorid, dolomiidistunud lubjakivid jne.
40 Ca, 42Ca, 43Ca, 44Ca, 46Ca ja 48Ca 18 ebastabiilset Kus leidub? Looduses ainult CaCO3 Kasutamine Redutseerijana teiste metallide väljaeraldamisel. Sulamite tootmisel Ehituses Juustu tootmisel Ühendid 2HCl + Ca → H2↑+CaCl2- jää eemaldamine, E509 Ca + O2 → CaO- värvid, putukamürk, heitvesi CaO + 3C → CO+CaC2- karbiidlamp, signaalraketid Ca(OH)2 + CO2 → H2O+CaCO3- mört, tsement, Huvitavat Inimese kehakaalust kuni 2% Kaltsium on vajalik vere hüübimiseks Päevas 600-1400 mg Puuduse korral luuhõrenemine Kaltsiumkarbiid Kasutatud kirjandus https://www.mindomo.com/mindmap/kalts ium-05dde2d963ed4e018f5faee23a049875 http://et.wikipedia.org/wiki/Kaltsium https://annaabi.ee/Referaat--Kaltsium-m61 129.html “Leiutised ja avastused keemias” Hergi Karik
Puitehitusmaterjalid Plaattooted Tehnilised puittooted Saematerjal Puit- Puit- Tehniline Liimitud Töödel- Höö- Höö- mineraal plaadid puit sae- dud sae- velda- velda- -plaadid materjal materjal mata tud Tsement Sõrm- Keemi- -laast- Vineerid LVL jätkatud liselt Välimu- Tasa- plaadid se järgi pin sortee- -naline riitud
Puitehitusmaterjalid Plaattooted Tehnilised puittooted Saematerjal Puit- Puit- Tehniline Liimitud Töödel- Höö- Höö- mineraal plaadid puit sae- dud sae- velda- velda- -plaadid materjal materjal mata tud Tsement Sõrm- Keemi- -laast- Vineerid LVL jätkatud liselt Välimu- Tasa- plaadid se järgi pin sortee- -naline riitud
1) Mida uurib keemia? Keemia uurib aineid ja nende muutumist teisteks aineteks 2) Mis on puhas aine ja segu? Puhas aine koosneb ühest ainest: suhkur,vask , Segu koosneb mitmest ainest: vesi,õhk 3) Tehismaterjalid: teras,paber,tsement,tellis,alumiinium, Looduslikud materjalid: puit,puuvill, paekivi 4)Aine füüsikalised omadused: värvus,maitse,magnetiline,soojusjuhtivus,elektrijuhtivus,sulamis juhtivus,tugevus,kõvadus,keemistemperatuur 5) Aine 3 olekut? Tahke: jää,lumi,rahe, Vedel: vesi, Gaasiline: veeaur 6) Mis on tihedus, selle valem ja ülesanne? 8) Mis on nähtus? Nähtus on muutus looduses. 9) Mis on füüsikaline ja keemiline nähtus? Füüsikalisel nähtusel muutub aine vaid füüsikalised omadused: sulamisel,saagimisel, Keemilisel nähtusel tekivad uued ained: põlemisel 10) Keemilise reaktsiooni tunnused? Valgusefekt, soojuse eraldumine, värvuse muutus, iseloomulik lõhn, gaasi eraldumine, sademe teke. 11) Keemilise reaktsiooni tingimused? Sooj...
erinevaid tooteid. Nende kõikide põhikomponendiks on suuremal või vähemal määral puit – spoonina, laastuna, liistudena, lippidena, saepuruna või puidukiududena. Need struktuurikomponendid seotakse liimi abil, rakendades kuumpressimist. Liimikomponentide valik sõltub plaadi kasutuseesmärgist – plaadid võivad olla ette nähtud kasutamiseks kas sise- või välistingimustes. Võimalik on kasutada peale liimi ka teisi siduvaid aineid, milleks on valdavalt kas tsement või kips. Kõikidel plaadiliikidel on ehitustegevuse seisukohalt rida samatüübilisi eeliseid: 1. Nad võimaldavad ehitada kiiremini, kuna on laiemad ning võimaldavad katta sama töökäiguga suuremaid pindasid või avasid. 2. Plaatide standardmõõtmed (sageli 120 x 240 cm) hõlbustavad nende kasutamist 3. Olles homogeensema ehitusega kui saematerjal, on nad ka oma omadustelt homogeensemad 4. Niiskuskäitumine on väiksemates piirides kui saematerjalil 5
tsementkivi , kipskivi). Betoonisegud : · Betoon on põletamata tehiskivi , mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. · Koostisosade segu nim. betoonisegudeks. Beetooni liigitatakse tiheduse järgi: · -raske üle 2600 kg/m3 · -normaalne e harilik , ka tavabetoon 2100..2600 kg/m 3 · -kerge 800-2100 kg/m3 Tavaliselt nomraalse betooni koostiosad on: · sideaine , tavaliselt tsement · peentäitematerjal(harilik kvartsliiv) · jämetäitematerjal(normaalbetoonid graniit-või paekivikillustik) · vesi · lisandid Kasutatakse mitmesuguseid lisandeid näiteks : · Tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad. · Veevajadust vähendavad ja töödeldavust paranavaid plastikfikaatoreid ja superplastifikaatoreid. · Külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid.
Kohila Gümnaasium Alari Soikmets HAMBAD Referaat Kohila 2009 1 HAMBA EHITUS Hammas koosneb erinevatest osadest. Kroon on hamba välimine osa ja juur hamba sisemine osa. Hamba ülemist osa katab email. Email on ka tugevaim kude organismis. Hambaluu ehk dentiini sees on hambaõõs koos närvide ja veresoontega. Hambaõõs ehk pulp hoiab hammast elus. Hambajuurt ümbritseb luukude ehk tsement. Luukude kaitseb hambajuurt. Hamba pind katab alati õhuke orgaaniline kile emaili pelliikula,mis täidab ebatasasused ja on ioonvahetuse keskkonnaks hamabakudede ja sülje vahel. Hambapinna poleerimisel kiht eemaldub aga see kasvab tagasi. 2 HAMBA HAIGUSED Pelliikula külge kinnituvad hästi mikroobid. Paar tundi peale hammaste pesemist hakkab
Krohvimine Kergkruusplokkide- fibo. seina krohvimine Olemas olevate hoonete puhul tuleb ennem renoveerimist aluspind üle kontrollida ning vastavalt seinakonstruktsioonile ja maja arhitektuurile valida sobiv lahendus. Töö tehnoloogia: valitavas lahenduses tuuakse ära ... · Segu margid · Kulunorm · Kogus · Kihipaksus · Vajaduse korral tugevdusprofiilid · Aremeerimisvõrgud · Soojustuse paigaldamisel ka tüüblid. · Väliskrohvi garantii peab olema vähemalt 10 aastat. Krohvikihid ilma soojustuseta ... · Krunt (vesialuseline) · Armeeringuga aluskiht 4-6 mm (krohv ja võrk) · Aluskrunt · Viimistluskiht · Värvimine? Aeroc ja kergbetoonplokkide krohvimine seinal ... Krohvimisel võib tinglikult jagada kahte etappi ... 1. Seina esmane tasandamine, mille tulemusel saavutatakse piisavalt sile pin...
KT – tegur, mille väärtused sõltuvad variatsioonitegurist betooni valmistamisel, valitakse tabelist 1. Arvutus: V = 13 n =3 B = 20 [MPa] KT = 105 RB = 1,28 * 20 * 105 / 100 = 26,88 [MPa] 3.3 Koostise arvutamine. Arvutamise esmaseks eelduseks oli, et betoonisegu oli täiesti tihe (õhisisalduseta) ja segu põhiskeleti moodustas jäme täitematerjal, mille tühikutes paiknes liiv. Liiva tühikud täitis omakorda tsement ja vesi. Tehti arvutus 1 m3 betoonisegu saamiseks nn. absoluutsete mahtude meetodil. Leiti maksimaalne vesitsementtegur valemi 2 abil. Seejärel leitakse betoonisegu veevajadus liitrites 1 m3 betoonisegu kohta, lähtudes nõutud segu töödeldavusest (2 – 4 mm) ja jämetäitematerjali tera maksimaalsest suurusest (portland – põlevkivitsement killustikutera maksimaalse suurusega 20 mm) tabelist 3. Arvutatakse tsemendisisaldus [kg/m3] betoonisegu kohta valemiga 3
Eriala Metall materjalid *Metallmaterjale kasutatakse nende tugevuse,elastsuse keevitavuse pärast. *Metallide puuduseks on nende korrodeerumise keskonna mõjutuste tõttu. *Samas on metallid aga head sooja ja elektrijuhid. Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks(nt:teras ja vask) Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks(nt:terased ja malmid ning vask,tsink jne. *Mustade metallide koostis on põhiliselt raud(fe) js süsinik(c)mitmesugustest vahekordades. *Lisandite rauda ehituses ei kasutata ta omadused pole selleks sobivad.Rauale lisatavad lisandid määravad tema omadused ja kasutamisviisi. *Põhimõtteliselt jaotatakse mustad metallid:terasteks ja malmideks. *Süsiniku sisaldus malmides C 1,7%Tavaliselt sisaldavad malmid süsiniku 2...4% ja rohkem. *malmid jaotatakse valgeteks ja hallideks malmideks. *valges malmis ehk toormalmis sisalduv süsinik on seotud raudk...
Ehitusmaterjalide tööstus on üks väheseid tööstusharusid, mis kasutab toodangu valmistamisel peamiselt kohalikke loodusvarasid: liiva, kruusa, lubjakivi, savi, puitu. Eesti ehitusmaterjalitootjad on osutunud konkurentsivõimelisteks ja valmistavad kvaliteetset toodangut ka müügiks välisturgudele. Ehitusmaterjalitööstuse osatähtsus Eesti tööstustoodangus on viimastel aastatel olnud 4 % piires. Põhiosa toodangust annavad kümmekond suurettevõtet, nende hulgas Kunda Nordic Tsement, E Betoonelement, Tartu Maja, EstStein jt. Lubjatööstus Lupja vajatakse betoonelementide valmistamiseks ning ehitusel ja remonttöödel mitmesuguste segude, peamiselt krohvitööde jaoks. Lubja tootmise põhiliseks tooraineks on lubjakivi. Suurimaks lubjatootjaks on Rakke lubjatehas, mis toorainena kasutab Karinu karjäärist saadavat paekivi. Savi leidub Eesti paljudes piirkondades, kuid tööstuslikult omavad tähtsust vaid Kambriumi sinisavid PõhjaEestis ja Devoni savid KaguEestis
rahvusvahelistele standarditele (ISO). Peale standardite reguleerivad ehitustegevust veel muud normatiivid. Neist tähtsamad on Eesti Projekteerimisnormid(EPN) Eesti Asfaldinormid (EAN) jne. Ehitusmaterjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused. Materjalid ei tohi kahjustada inimese tervist ega keskkonda, nad peavad vastama ettenähtud tuleohutuse nõuetele. · 1824 aastast on pärit portlandtsemendi patent ja see on inglase Aspindi nimel. Tsement sai oma nime maakonna kohaselt, kus Aspdin töötas. Portlandtsement on tänaseni tähtsaim sideaine. Viimaseid aastakümneid iseloomustavad ehitusmaterjalide arengus järgmised arengutendentsid: · Jätkub ca. pool sajandit tagasi alanud monteeritavate detailide ja konstruktsioonide areng. · On välja töötatud uusi efektiivseid raudbetooni liike (raudbetoonkoorikud,kiudbetoon) · Üha enam kasutatakse ehitusel alumiiniumi ja tema sulameid.
Tasandamiseks vajalikud tööriistad. Kellu, lood, mingisugune lihvija (ntks liivapaber), segumasin või ämber segu segamiseks. Aga üldiselt oleneb väga, mida sul vaja on ja kuidas sinu finantsseis on... Kirjelda tellisseina tasandamist. Betooni pind puhastada tsemendipiimast, raketisemäärde jääkidest, prahist ja tolmust - kõigest mis vähendavad tasanduse nakkumist. Pinnad tasandada ntks Nivoplani ja Planicrete (lahjendatud 1:4 veega) pahteldusseguga. luruumides võib seinte tasandamiseks kasutada kipskrohve, nt pumbatavat või käsi-kipskrohvi. Kui seinal on vana ja nõrk pudenev lubi (tsement)krohv, siis see tuleb eemaldada ja pind tolmust puhastada. Segu valmistamisel jälgida pakendil olevat juhist. Põhiline on see, et veega ei liialdataks liiga palju vett lahustab segus oleva sideaine ning segu jääb pärast kuivamist pehmeks. Kui segupinda on vaja maha lihvida, tuleb kasutada lihvkivi. Mida mõistetakse pinna puhastuse all? Värvikihte on ...
Keemia esimene KT! (8.klass) Keemia teadus, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi Aine N: vesinik, lämmastik, õli jne. Materjal N: puit, klaas, kivi jne. Looduslik materjal: N: puit, paekivi, puuvill, kuld, marmor Tehismaterjal: N: paber, portselan, teras, tsement, tellis Puhas aine koosneb ainult ühe aine osakestest, selle on alati kindel koostis ja temal iseloomulikud kindlad omadused. N: puhas vesi, vask, keedusool jt. Ainete segu koosneb mitme aine osakestest, paljud looduslikud ja tehismaterjalid kujutavadki endast ainete segu (puit, paber, teras), segusid saab valmistada erinevate ainete kokkusegamisel, segu koostis ei ole kindel segusse võib lisada rohkem ühte kui teist liiki ainet, pole kindlaid omadusi. N: huulevärv, piim.
Mullbetoonplokkidest müüritiste ladumine Mullbetoon on väikese tihedusega, poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoonid on üks kergbetoonide alaliike. Tihedus alla 1800 kg/m³. Levinumad on Silbeti, Aeroci ja Fibo plokid. Plokkidest Plokke on võimalik valmistada, väga täpse suurusega. Lubatud eksimis ruum on kõigest 3mm. Seetõttu on müüriladumine võimalik ka liimiga Aeroci puhul. Plokkide ülekate müüritises Üldiselt nõutakse, et plokkide ülekate oleks vähemalt ¼ kivi pikkust. See garanteerib müüritise kompaktse töötamise
Keemiliselt aktiivne Looduses vabal kujul ei esine Avastamine Berzelius ja Pontin 1808. aastal Humphry Davy Elektrolüüsi teel Humphry Davy Ajalugu Lupja kasutati ehitusmatrjalina (7000 14000 aastat eKr) Lubjakrohvist säilinud kujud (7000 aastat eKr) Esimene lubjapõletusahi on leitud Khafajah mesopotaamiast (2500 aastat eKr) Ain Ghazal Ühendid Kaltsiumkarbonaat (CaCo3)- tsement, mört, hambapasta, paberitööstus, lubjakivi Kaltsiumfosfaat (Ca3(PO4)2)- loomasööt, väetisena, pärmitaigna toodetes ja klaasitootmises Kaltsiumsulfaat (CaSO4·2H2O) ehk kips, kriit, lahas, seinade ning lagede ehituses, krohvis Ühendid Kaltsiumoksiid (CaO)- ehk kustutamata lupja kasutatakse metallide tootmisel, keraamikas, putukamürgina Kaltsiumhüdroksiid (Ca(OH)2)- ehituses mördi ja krohvi koostisosana, juuksepehmentajates
malmkuulid ja need kuulid üksteise vastu kukkudes ja hõõrudes purustavad materjali. Lobri suunatakse lobribasseini. 31. Kuiva menetluse puhul lubimergel lihtsalt purustatakse sobiva suurusega tükkideks. 32. Tsemendi põletamine toimub pöördahjudes temp 1400C. 33. Klinkri jahvatamine jahutatud klinker ladustatakse ja jahvatatakse seejärel peenjahvatusseadmes ja lisatakse kipsi. Veskist saadud tsement on väga peenike pulber. 34. 22. Portlandtsemendi omadused (mahupüsivus, jahvatuspeensus, tugevusklass) ja tsemendi 35. kasutamine 1. MAHUPÜSIVUS tsemendi omadus tardumisel ja kivistumisel mitte muuta oma mahtu, praguneda ega deformeeruda. Mahumuutus peab olema lubatavates piirides. Kuivas keskkonnas kivistudes tsement pisut kahaneb. 2. JAHVATUSPEENSUS mõjutab tsemendi kvaliteeti suurel määral. Mida peenem on tsement, seda aktiivsemalt
Tsemendi tootmine ja selle toorained. Boorbetoon. Betoonilisandid. Soojaisolatsioonimaterjal Sisukord: Sissejuhatus.....................................................................................................................................................2 1. Tsement.......................................................................................................................................................3 1.1 Tsemendi toorained...................................................................................................................................3 1.2 Tsemendi tootmine...................................................................................................................................4 1.3 Tsemendi tähtsamad omadused.......
1. Pindade pahteldamine. Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: *Töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks *Vajalikud töövahendid *Tehnoloogiliste operatsioonide järjestus *Tulemuse kvaliteedi kontrollimine *Tööohutuse ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Värviliigid ja omadused Loetle põhigrupid, -tunnused, -liigid, -tüübid ja kirjelda nende omaduste tunnused. *Kasutusotstarbe ja kvaliteedi klassid. *Säilitus (hoidmine) tingimused. *Nõuded kasutamisel *Orienteeruv kulunorm 1. Töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks Põhimõtted on see, et tuleb vaadata kas kõik vajalikud asjad on olemas ja kui midagi puudu on siis need muretseda. Eeldused töö tegemiseks on vajalik turvavarustus, eelnevalt koristatud pind ja ka põrand peab olema puhas, et kui teha lauspahteldus siis ei hakkaks tolmu või sodi kaasa rullima. Vajalikud töövahendid on erinevate suurustega pa...
Kuna varasematel aegadel kasutati selliste lahendite puhul bituumenkatteid, nimetatakse seda tüüpi katteid ,,mustaks vanniks vahepeal unustatud kuid nüüd uuesti kasutusele võetud betoniit-hüdroisolatsioon nn ,,pruun vann" on samuti membraan- hüdroisolatsioon. Alternatiiviks on veetihedast betoonist kandekonstruktsioon, mis täidab ka hüdroisolatsiooni funktsiooni. Seda tüüpi hüdroisolatsiooni nimetatakse ka ,,valgeks vanniks" kuna kasutatav tsement on heleda värvusega. pinnasega kokkupuutuvate tarindite kaitseks kasutatakse kolme liiki hüdroisolatsiooni niiskust tõkestav rõhuvaba ehk mittesurvelist vett tõkestav rõhulist ehk survelist vett tõkestav. Niiske ruumi hüdroisolatsiooni kohta kehtivad muu hulgas järgmised eeskirjad: Niiske ruumi põrandakate ja seina pinnakate peavad toimima hüdroisolatsioonina või põrandakatte ja seina pinnakatte alla tuleb teha eraldi
3. Toiduainetetööstus Lihatööstus – kõikvõimalikud variandid; sealiha ekspordilt esimesel kohal Piimatööstus – juust, või Kalatööstus – kõikvõimalikud kalatooted (külmutatud jne) Joogitööstus – õlu Suhkrutööstus – suhkrupeedist 4. Keemiatööstus Ravimitööstus – on ravimite ekspordilt 1 elaniku kohta maailmas II kohal 5. Ehitusmaterjalidetööstus Tsement 6. Muu Mänguasjad Jõulukuuskede eksport
ISESEISEV TÖÖ Kaltsiumoksiid (CaO) Omadused: 1) aluseline oksiid 2) valge, kristalne aine 3) lahustub hästi vees 4) ei lendu ning on lõhnatu Kasutamine: 1) segades veega tekib kustutatud lubi, mida kasutatakse lubimördi tootmisel 2) kasutatakse klaasitootmise koostisosana 3) kaustatakse neutraliseerijana keemiatööstuses 4) kasutatakse stabilisaatorina ja happesuse regulaatorina toiduainetööstuses 5) kasutatakse sünteetilise kautsuki valmistamisel Tsinkoksiid (ZnO) Omadused: 1) aluseline oksiid 2) lõhnatu, kristalne aine 3) reageerib ägedalt alumiiniumi ja magneesiumiga 4) sulamis temperatuur 1975°C 5) vees mittelahustuv Kasutamine: 1) kasutatakse päikesekreemide ja kosmeetika koostisosana 2) kasutatakse antibakteriaalseste materjalide koos...
Küpros Asukoht Küpros on saareriik Vahemere idaosas Asub lõunapool Türgist, põhjapool Egiptusest ja Kreekast kagu suunas Loodusgeograafiliselt kuulub Aasiasse Kliima on vahemereline mahedate, niiskete talvede (1013 °C) ja palavate, kuivade suvedega (2629 °C). Küpros Pilt1 Lipp Pilt2 Vapp Pilt3 Rahvastik Rahvaarv 801 900 (2010) Rahvastiku tihedus 90 in/km2 Rahaühik euro (; EUR) Iseseisvus Suurbritanniast 16. augustil 1960 Riigikord presidentaalne vabariik President Dimítris Christófias 78% Küprose kreeklased 18% Küprose türklased 4% muud, sh 8000 ehk 1% maroniiti, armeenlast ja mustlaskeelt kõnelejat. Arengutaseme näitajad SKT elaniku kohta 18 430 USA dollarit (2004) GDP (PPP)b$28,256 (2010) Gini (2005) 29 (madal) (19th) HDI (2011) 0.840 (väga kõrge) (31st) Sündimus ja suremus Sündimus 11.41 /1,...
krohvisegu. Tugevusomadustelt vastab mördigrupile PG II. Teralisus 0-2 mm. Toode on lihvitav vilthõõrutiga faktuuri. Kasutatakse aluskrohviks välis- ja sisetöödel. Ei sobi sooldunud pindadele ega sokli piirkonnas (tehniline leht). Rauhputz Rauhputz on difuusne, vett-tõkestav mineraalne viimistluskrohv sise- ja välistööks. Plasthõõrutiga töödeldes moodustab hõõrdfaktuuri. Materjal on kergesti töödeldav. Puhas marmorliiv, spetsiaalne valge tsement ning lubi annavad pealispinnale säravvalge värvuse. Kõrge vee sidumisvõime tagab piisavalt kauaaegse, kerge ja ratsionaalse töötlusvõimaluse. Materjal on töödeldav masinaga. Tera suurus 1,5/2,0/3,0/4,0/5,0 mm. Pakend 25/30kg (tehniline leht). Scheibenputz Stockputz on difuusne, vett-tõkestav mineraalne viimistluskrohv sise- ja välistööks. Metallhõõrutiga töödeldes moodustab ühtlase faktuuri. Materjal on kergesti töödeldav. Puhas marmorliiv, spetsiaalne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
