Sahharoos C12H22O11 ehk tavaline suhkur leidub suhkrupeedis ja suhkruroosis. Sahharoos laguneb seedimisel ja pärmseenekeste toimel kergesti glükoosiks ja fruktoosiks. Laktoos (piimasuhkur) ja maltoos (linnasesuhkur) 3. Polüsahhariidid (tärklis, tselluloos) Tärklis- tahke, valge, kristalliline aine, amorfne, maitsetu, külmas vees ei lahustu. Kuumas vees moodustab paksu häguse lahuse (kliistri- tapeediliim) Tselluloos (paber, puit, puuvill)- tahke,kiulise ehitusega, värvus sõltub, kõvem, maitsetu, vees ei lahustu, kuid on veesõbralik, taimede tugiaine. Polüsahhariidid on looduslikud polümerid. Rasvad- elutähtsad ühendid, mis koosnevad glütseroolist ja pikkadest karboksüülhappe jääkidest. Rasvad ei ole polümerid. · Tahked (loomsed) · Vedelad (õlid, kalarasvad) · Vees lahustumatud · Head lahustid Rasvad lagunevad seedimisel rasvhapeteks ja glütserooliks. Taimsetest
Biomolekulid – elusorganismides esinevad orgaanilised ained, mis täidavad vähemalt ühte biofunktsiooni Monomeerid - väikesed molekulid, mis on polümeeridele ehitusüksusteks; võivad ka omaette funktsioneerida Polümeerid-pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest või identsetest monomeeridest Süsivesikud (suhkur, tärklis, tselluloos, glükogeen) Sahhariidid-organismi ehitusmaterjal ja kütus Monosahhariidid: Glükoos- põhiliseks rakkude toitaineks, monomeerideks di ja polüsahhariididele, paljudes puuviljades ja marjades (viinamarjad), sahharoosist vähem magus Fruktoos- mesi, puuviljad, magusam kui sahharoos Disahhariidid: koosnevad kahest monosahhariidist, mis on omavahel seotud glükosiidsidemega, lahustuvad hästi vees, liiguvad organismis kiiresti, omistatakse kergesti
8.Too 3 näidet oligo(di-)sahhariididestja nende esinemisest Sahharoos ehk roosuhkur Laktoos ehk piimasuhkur Maltoos ehk linnasesuhkur 9.Nimeta 4 enamlevinut polüsahhariidi ja nende esinemise kohad. Tärklis mugulates (kartul, sibul), viljades (nisu, riis) Tselluloos puuvill, taimerakukestad Kitiin lülijalgsete toeses ja seente rakukestas Glükogeen maksas ja lihastes 10.Selgita näidetega süsivesikute energeetilist, struktuurset, atraktiivset,varuaineliset, kaitseliset, biosünteetiliset funktsiooni. Energeetiline: esmane energiaallikas
moodustuvad glükoos ja frutoos fotosünteesi tulemusena, selle oksüdeerumisel vabaneb energia, mida saab kasutada elutegevuses peamine energiaallikas organismis!!! Oligosahhariid kahe monosahhariidi ühinemisel tekivad (nt glükoos + fruktoos = sahharoos(roo-ja peedisuhkru peamine koostisosa)). Linnasesuhkur e maltoos. Piimas sisaldub laktoos ehk piimasuhkur. Ka oligosahhariite kasutatakse energia saamiseks. Polüsahhariidid e polümeerid looduslikeks polüsahhariitideks on tärklis, tselluloos ja glükogeen. Fotosünteesi käigus moodustunud glükoosi varud talletatakse taimede säilitusorganites tärklise kujul (kui fotosüntees lakkab, nt talvel, siis kasutab taim varutud tärklist energia saamiseks lagundavad uuesti glükoosi molekulideks). Tselluloos võib moodustada kuni 50% varrega taimede massist, sest taime rakukest koosneb enamasti tselluloosist. Glükogeen on on loomne tärklis. Loomorganismid säilitavad glükoosivarusid maksas ja lihastes glükogeeni molekulidena. ORG
Taimedele on ainuomased plastiidide esinemine, lisaks arenevad taimerakkude tsütoplasmas suure vakuoolid, mis teistel päristuumetel organismidel puudub. enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritetud tiheda rakukestega. Kesta põhiline koostisaine on tselluloos. lisaks sellele on keste ehituses mitmeid teisi biopolümeere(nt ligniin ja pektiin) ja muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, elastne ja õhuke. see võimaldab rakul kasvada ning kestaa läbivad arvukad poorid( tänu difusioonile ja osmoosile pääseb vesi läbi). raku vananedes kest pakseneb,veesisaldus langeb ja poorid ahenevad. mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävinevad.
Glükoos tekib taimedes fotosünteesi käigus ja annab energiat . OLIGOSAHARIIDID , üdisahhariidid Saharoos- suhkrupeet , roosuhkur (tavaline suhkur) Maltoos e linase suhkur Koosnevad kahest monosahhariidi jäägist Laktoos e piima suhkur Polüsahhariidid e liitsuhkrud Tärklis kartul Glükogeen lihastes , maksas(loomne) Tselluloos naturaalne vatt on tselluloos , rakukesta koostisaine , paksud rakukestad on puitudel Koosneb paljudest monoosi jääkidest Kitiin- putukate väliskihi koostisaine , Süsivesikute ül :energeetiline , Taimede ja loomade ehituses , ligimeelitav ülesanne , varuaine , kaitseb külmumise eest , toiduks ,on teiste ainete koostisosa LIPIIDID Nad ei lahustu vees ,vaid orgaanilistes lahustes Lihtlipiidid
· temperatuuri regulatsioon (higistamine · osaleb loomade paljunemises · kaitseülesanne (pisaravedelik, liigesevõie) · ringeelundkonna töös (veri, koemahlad) 3. Sahhariidid ehk süsivesikud taimede tähtsaim ehitusmaterjal (7590%) Monosahhariidid Oligosahhariidid Polüsahhariidid glükoos e viinamarjasuhkur sahharoos e roosuhkur, tselluloos - looduses levinuim peamine energiaallikas polüsahhariid, taimede vartes fruktoos e puuviljasuhkur maltoos e linnasesuhkur kitiin - lülijalgsete toes, (kõige magusam) seente rakukest riboos - RNA ehituses laktoos e piimasuhkur glükogeen - loomne tärklis
· Annavad ainevahetuseks, närvisüsteemi ja aju tööks vajaliku energia · Täiskasvanute vajadus ööpäevas on 400-500 g 1g süsivesikuid annab 4 kcal Süsivesikute liigid · Lihtsuhkur ehk monosahhariidid glükoos, fruktoos · Liitsuhkrud, mis koosnevad kahest suhkrust e. disahhariinid laktoos, maltoos, sahharoos · Liitsuhkrud, mis koosnevad rohkem kui kahest suhkrust e. polüsahhariidid tärklis, glükogeen, tselluloos, pektiin Fruktoos puuviljasuhkur, mida võib leida palju erinevates puuviljades Glükoos viinamarjasuhkur, palju leidub viinamarjades, mees Maltoos linnasesuhkur Sahharoos peedisuhkur Glükogeen loomne süsivesik, sisaldub maksas Tselluloos kiudaine Pektiin looduslik paksendaja Mitte tärkliskiudained: · Tarvitamine aitab ära hoida kõhukinnisust · Seovad hästi vett ja annavad täiskõhutunde · Kiirendavad toidu liikumist läbi soolestiku
O ning milles H ja O vahekord on nagu vees H2O. Üldvalem CnH2nOn ehk Cm(H2O)n polühüdroksükarbonüülühendid Liigitus: Monosahhariidid ehk Oligo ehk di-sahhariidid Polüsahhariidid monoosid C6H12O6 glükoos C12H22O11 nC6H12O6 -> (C6H10O5)n + C6H12O6 fruktoos C6H12O6 + C6H112O6 -> nH2O C12H22O11 + H2O Tärklis, tselluloos Keemilised omadused: glükoosi eeskujul 1) -CHO rühma tõttu oksüdeeruvad a) b) Cu(OH)2 t->CuO+H2O 2) Redutseeruvad H2 toimel 3) Reageeri mineraalhapetega ja hüdroksiididega, kus 4 ja 5 C asendatakse metalli ja happega moodustavad estreid. 4) Käärimine a) C6H12O6 -> 2C2H5OH + 2CO2 b)
Glükoos C6H12O6 Leidub taimedes 5 süsiniku aatomit ja üks hapniku aatom Ravimitööstus Fruktoos C6H12O6 Leidub puuviljades Magusaim Glükoosi ja fruktoosi 1:1 segu on mesi Sahharoos Tavaline suhkur C12H22O11 Suhkrupeet ja suhkruroog Laktoos Maltoos Tärklis Polümeer C6H10O5 Kliister Taimedes varuaine Toitaine Tselluloos Looduslik sahhariid C6H10O5 Tärklisega sarnane struktuur Kiuline ehitus Taimedel on konstruktsioonimaterial Veesõbralik Põleb hästi Rasvad Glütserool ja rasvhapped Loomsed rasvad Taimsed rasvad Kaksiksidemed Vett-tõrjuvad Valgud Looduslikud polümeerid Koosenevad aminohapetest Väga reageerimis võimelised Tundlikud Kohanenud elutegevuseks alla 40C Keetmisel muutus zelatiiniks Täname kuulamast!
Nt: must täpphallik. Hulkraksed-hüüfides esinevad vaheseinad. Nt:kottseened. Seene, v.a. pärmseened, moodustuvad torujatest rakkudest-hüüf e. seeneniit-, mis on liigist sõltuvalt kokkupakitud seeneniidistikuks, mütseeliks. Seeneraku rakumembraani katab kitiiinist ja teistest süsivesikutest koosnev erakukest. LOOMARAKK TAIMERAKK SEENERAKK 1.) KEST Puudub v.a. Olemas, tselluloos, Olemas, kitiinist munarakk lipniin 2.) VAKUOOL Ei ole, väikesed Olemas, suur Väikesed lipiidi lipiidi vakuoolid keskvakuool- vakuoolid tsentraalvakuool 3.)PLASTIIDID Puuduvad Olemas, kloro-, Puuduvad kromo-, leukoplastid 4
Süsivesikud Süsivesikud, sahhariidid, karbohüdraadid 1. Monosahhariidid a. Monosahhariidide klassifikatsioon b. Konfiguratsioon, konformatsioon c. Suhkrute derivaadid Polüsahhariidid ja oligosahhariidid a. Disahhariidid b. Struktuursed polüsahhariidid: tselluloos ja kitiin c. Varupolüsahhariidid: tärklis ja glükogeen d. Glükoosaminoglükaanid Glükoproteiinid a. Proteoglükaanid b. Bakterite rakukest c. Glükosüleeritud valgud Süsivesikudpolühüdroksü aldehüüdid ja ketoonid Ühendite klass, mis stöhhiomeetriliselt on vaadeldav kui süsiniku hüdraadid Glükoos C6(H2O)6 Funktsionaalrühmad: CHO C=O ja OH Klassifikatsioon: ·Süsinikuahela pikkus ·C=O rühma asukoht
liigesevõie ''õlitab'' liigeseid imetajate loode areneb vesikestad ehk amnios. Orgaanilised ühendid ja nende ülesanded organismis Süsivesikud .. on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid taimedes loomorganismides (2%) mikroorganismides (12-28%) seentes (3%) Süsivesikud ehk sahhariidid jagunevad kolmeks: lihtsuhkrud (monosahhariidid) oligosahhariidid malktoos, laktoos, sahharoos liitsuhkrud ehk polüsahhariidid tärklis, tselluloos, glükogeen, kitiin Lihtsuhkrud jagunevad : pentoonid (riboos, pesoksuriboos), heksoosid(glükoos, fruktoos). Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud 1. Väga aktiivsed 2. reaktsioonivõimelised 3. esinevad tsüklilisel kujul Glükoos ehk viinamarjasuhkur. Leidub viinamarjades ja veres. Fruktoos ehk puuviljasuhkur leidub puuviljades. Monosahhariid on grüboos ja desoksugrüboos. Disahhariidid koosnevad kahest monosahhariidi jäägist. Nt: 1) sahharoos roo-e.peedisuhkur
BIOLOOGIA(kreeka k) bio-elu loogia-teadus Elusorganismide riigid 1)loomad(nt. karu) 2)protistid( 3)bakterid(nt piihappebakter) 4)seened(ämmatoss) 5)taimed(kadakas) elu omadused elu on mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada 1.Rakuline ehitus rakk-väiksei üksus elu omadustega. Elu omadused: ainurkased ja hulkraksed 2. Kõrge organiseerituse tase(keeruline ehitus) 3. aine ja energiavahetus:autotroofid(isetootjad) ja heterotroofid(loomad, seened) 4.stabiilne sisekeskkond(temperatuur, vererõhk) -püsiv keemiline koostis, püsiv happesusereaktsioon,püsiv temperatuur [kõigusoojased, püsisoojased(imetajad,linnud,inimesed)] 5. reageerimine keskkonna muutustele 6.paljunemine[suguline ja mittesuguline] 7.Areng ORGANISMIDE KEEMILINE ...
Anorgaaniliste ainete põhiosa mood. vesi. Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem: valke. Enim levinud valgud: LIPIIDID(rasvad, õlid & vahad) SAHHARIIDID( glükoos, tärklis, tselluloos). DNA- pärilikkuse kandja. RNA- molekulidel on oluline roll päriliku inf. avaldumises. VESI: täidab rakus erin. funkt.- hea lahusti & osaleb enamikus keem. reaktsioonides. Peamised ORGAANILISED ained on: süsivesikud, lipiidid, valgud Ja nukleiinhapped. BIOMOLEKULID: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped BIOAKTIIVSED AINED: ensüümid, vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid SAHHARIIDID ehk SÜSIVESIKUD on orgaanilised ühendid, mille Koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. / täidvad organismis: 1.transpordifunktsiooni, 2. ehituslikku f., 3. kaitse f., 4. energeetilist funktsiooni. Mono- , oligo-, polüsahhariidid. Mono ja oligo valdavalt magusamaitselised= suhkrud. MONOSAHHARIIDID ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised üh., mi...
· Riboos leidub RNA-s. · Glükoos leidub viinamarjas, vajalik organismide energiaallikas. · Fruktoos leidub puuviljas, vajalik organismide energiaallikas. 10. Disahhariidid, valemid, kus leidub, nende tähtsus: · Laktoos leidub piimas, vajalik energiaks. · Maltoos leidub linases, vajalik energiaks. · Sahharoos leidub suhkruroos ja suhkrupeedis, vajalik emergiaks. 11. Polüsahhariidid: · Glükogeen leidub loomaorganismis(nt. maksas, lihastes). · Tselluloos leidub taimedes, okaspuu puidus. · Tärklis leidub taimede, taimede energiavaru. · Kitiin kuulub seenerakkude kestakoostisse. 12. Süsivesikute ülesanded: · energeetiline, · struktuurne e. ehituslik, · varuaine, · transpordi, · kaitseline, · toiteline, ainevahetuslik. 13. Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Lipiidid on hüdrofoobsed. 14. Lipiidide jaotus:
nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Mitokondrite põhiülesanne on rakkude varustamine energiaga. Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. Eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid. Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paikenvast silindrilisest tsentrioolist (kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest). 3. Taimerakk Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos, lignin, pektiin. Rakukestal on tugifunktsioon (tugikoe rakud), kaitsefunktsioon (tselluloos), transportfunktsioon (juhtukude) Taimerakul puudub vereringe, seda asendab neil juhtkude Eristatakse kolme rühma plastiide: · Kloroplaste- sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, oluline FS-sil, paiknevad lehtede rakkudes. Täidetud valgulise vesilahusega ehk stroomaga, stroomas on lamedad kotikesed ehk lamellid, lamellides on roheline värvaine ehk klorofüll
4) Alkoholid võivad oksüdeerida. NB! Cu katalüsaatori juuresolekul moodustade aldehüüde. 2CH3OH + O2 -> 2HCHO + H2O 5) Alkohol kui hape reageerib alustega (leelistega) C2H5OH + NaOH -> C2H5ONa + H2O Etanooli tootmine: a) Tärklisest (C6H10O5)n ->(ensüm) (C12H22O11) C12H22O11 -vesi -> 2C6H12O6 kääritamine-> 2C2H5OH + CO2 b) Mittetoiduainetes 1) tselluloos C6H10O5 + H2O -> C6H12O6 kääritamine-> C2H5OH + 2CO2 2) eteenist H2C=CH2 + H2O -> C2H5OH Füüsikalised omadused: moodustavad omavahel vesikiksidet, ka veega, hüdrofiilsed, pikema C-ahelaga vees hästi ei lahustu, mürgised (eriti metanool), narkootilise toimega Kasutatakse: metanool - puupiiritus, etanool piiritus, etaandiool autojahutussegude koostises, estrite tootmisel, lahustina
Eetrid Eetrite üldvalemiks on R O R. Hapnikuga seotud süsivesinikrühmad (R) võivad olla erinevad. Kuna sidet hapniku ja süsiniku vahel on keeruline lõhkuda, on eetrid keemiliselt püsivad. Nende oksüdeerumisel tekivad plahvatusohtlikud peroksiidid. Eetrid on väga lenduvad. Nad ei moodusta ei omavahel ega veega vesiniksidemeid, seega on lahustuvus vees väike. Teistele orgaanilistele ainetele on nad aga head lahustid. Sel põhjusel kasutatakse eetreid tööstuses ja laboratooriumites. Eetreid saadakse alkoholaadi ja alküülhalogeniidi vahelisel reaktsioonil. Aine Valem Omadused Kasutamine Muu Dietüüleeter CH3CH2OCH2CH3 Lahustuvus väike, Narkoos Mürgised tihedus väiksem vee (ebameeldivad aurud, (eeter) omast, ...
Plastmassid on sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite (täiteaine, plastifikaator, stabilisaator, värvaine jms.) sulamit. Täiteained. Täiteained on kas pulbrilised, kiulised, teralised või rullmaterjali kujulised. Nende ülesandeks on materjali omaduste modifitseermine ja füüsikaliste ning mehaaniliste omaduste parandamine, tihti ka maksumuse alandamine. Orgaaniliseks täiteaineks on puidujahu, tselluloos, paber, puuvillriie. Anorgaanilistest täiteainetest kasutatakse asbesti, grafiiti, klaaskiudu, vaiku ja teisi materjale. Plastmasside mehaanikalised omadused: Plastmassid taluvad metallidest tunduvalt halvemini vahelduvaid ja kestvaid koormusi. Temperatuur mõjutab tugevalt plastmasside omadusi. Plastmasside põhirühmad võivad töötada temperatuurivahemikus -200...+200 C°. Räniorgaanilistest polümeeridest ja fluoroplastidest
Mõisted: AIDS - omandatud immuunpuudulikkuse sündroom, mida põhjustab HIV. Aminohape - Antikeha - vajalikud viirustest tervenemiseks. Biheeliks - DNA ruumiline kuju, kruvikujuline. Bioaktiivne aine - mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitusi. Biomolekul - kuuluvad rakuehitusse, reguleerivad rakkude talitusi ja omavahelist koostööd, osalevad organismid eaine- ja informatsiooni vahetuses. Biopolümeer - organismides moodustuv polümeer (valgud, polüsahhariidid, nukleiinhapped) Denaturatsioon - valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. DNA - biopolümeer, pärilikkuse kandja, kromosoomide koostisaine. monomeer. Ensüüm - biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Lipiidid - orgaaniliste ühendite rühm, vees mittelahutuv, aka rasvad. Nukleotiid - Nukleiinhappe monomeer. Riboos - RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid. Valguülesanded: Ensümaatiline - reguleerib reaktsioonide kiirust. Ehituslik - t...
Puuvill Tauri Udras 10D VKG Kirjeldus Madal põõsastaim, talub hästi kuumust kuid vajab rohkelt vett Seemet ehk kupart ümbritsevad tselluloos kiud, igal seemnel võib olla kuni 7000 katvat kiudu Kiu looduslik värv on valge või kreemikas, see imab hästi niiskust ja annab seda ka kiirelt ära, on väikse elastsusega ning soojusjuhtivus on halb Kasvu piirkond Puuvillataimed kasvavad troopilistel ja lähistroopilistel aladel Suurimad kasvatajad on India, Hiina ja USA (ka suurim eksportija) Kasutus alad Tänapäeval tekstiilitööstuses enim kasutatav looduslik materjal
kaitsefunktsioon (pisarad vähendavad hõõrdumist; kõrvaldavad võõrkehad silmast; liigesevõie vähendab hõõrdumist liigestes; lootevedelik kaitseb loodet põrutuste eest). Orgaanilised ühendid I Süsivesikud e sahhariidid 1) monosahhariidid e lihtsuhkrud a) pentoosid riboos / desoksüriboos || b) heksoosid glükoos / fruktoos 2) oligosahhariidid (2-3 ahelat) disahhariidid maltoos / sahharoos / laktoos [ mõlemad esimesed on magusad ] 3) polüsahhariidid e liitsuhrud a) tärklis tselluloos || b) glükogeen kitiin Funktsioonid 1) Energeetiline funktsioon 1g süsivesiku lõhustumisest tekib 17,6 kJ energiat. 2) Struktuuri funktsioon liigjalgsete välistoes (seened, putukad) ; tselluloos taimerakkude toestus. 3) Ligimeelitav funktsioon õienektar 4) Varuaine tärklis taimsetes ja glükogeen loomsetes organismides + seentes 5) Kaitsefunktsioon suhkrustumine kaitseb külmumise eest. 6) Biosünteetiline funktsioon - lähteaineks teistele ainetele
kuumutamisel, lahustuvad orgaanilistes lahustites · Termoreaktiivsed plastmassid- ruumilise struktuuriga, ei pehmene kuumutamisel ega lahustu Kiudained Kiudained Koostis Näited ja efektiivsus Looduslikud kiud Taimse või loomse Puuvill, lina päritoluga, tselluloos, (tsellulooskiud), vill, siid (valkkiud), köis, nöör (kanep) Veesõbralikud ja tervislikud, samuti soe, pehme ja odav ning ka
orgaanilise aine moodustamise protsessidega võrreldes ülekaalu. · Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks, kuivõrd neis paikneb suur osa maailma elurikkusest. See on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud kiire aineringe, igihaljaste taimede rohkus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus, hõre rohurinne. Kuidas maailma metsad jagunevad? · Mitmeotstarbeline kasutus · Tulundusmetsad- puit, tselluloos, bioenergia · Teadmata kasutus · Puhkemetsad, uuringuteks · Loodusliku mitmekesisuse säilitamine · Kaitsemetsad- mulla ja vee kaitseks Kuidas mõõdetakse metsa- ja puiduvaru? · Metsamaa pindala (ha) - näitab, kui suurel maa-alal kasvab mets. Eestis on 2,26 miljonit ha metsa. · Metsasus (%) - näitab, kui suure osa riigi või mõne muu üksuse territooriumist katab mets. Eesti metsasus 51%.
( odraseemneid) 2) Laktoos - Piimas esinev suhkur, imetajatel järglaste jaoks 3) Sahharoos - Taimemahlades, mis saadud suhkruroo või peedi mahlade aurustamise ja lisandi eemaldamise teel III Polüsahhariidid e liitsuhkrud 1) Tärklis - Taimedes energeetiline varuaine - Leidub mugulates, sibulates, viljades - Meie seedesüsteemis laguneb tärklis glükoosiks = Läheb verre 2) Tselluloos - Taimede ehitusmaterjal (nt taimede rakukestad) 3) Kitiin - Lülijalgsete toeses ja seente rakukestas 4) Glükogeen - Energiarikas varuaine loomadel - Talletub põhiliselt maksas ja lihastes Süsivesikute tähtsus 1) Energeetiline - Organismi esmane energiaallikas - 1g süsivesikuid 4kcal - Norm veresuhkur tühja kõhuga kuni 5,5 ??? 2) Ehituslik - Kitiin, tselluloos 3) Energeetiline varuaine
skelett. Suhkrulahus kaitseb külmumise eest. 2) Teada sahhariidide jaotumist mono-, oligo-, polüsahhariidideks. Näiteid. Vastus: Jagatakse molekuli suuruse järgi. Monosahhariidid (lihtsuhkrud) on glükoos ja fruktoos. Oligosahhariidid (süsivesikud, milles 2-10 monosahhariidi on omavahel liitunud) on sahharoos(lauasuhkur), maltoos (linnasesuhkur), laktoos (piimasuhkur), laktaas(lõhustumiseks vajalik ensüüm) Polüsahhariidid(polümeerid) on tärklis (energia varuaine taimedes), tselluloos (kõikides taimedes kestade peamine koositsosa), glükogeen (läheb verre, saame energiat) 4. Lipiidid: 1) Lihtlipiidide ehitus ja ülesanded; Vastus: Varuaine, energiaallikas, eitusmaterjal, kaitse, lahusti, signaalmolekulid, lähteaine. Lihtlipiidid koosnevad glütseroolist ja rasvhapetest. Lihtlipiidid on rasvad, õlid ja vahad. Väga energiarikkad. 2) Fosfolipiidide ehitus ja ülesanded; Vastus: Varuaine, energiaallikas, eitusmaterjal, kaitse, lahusti, signaalmolekulid, lähteaine
fenoolid, vaha, parkained, stereol, vaik, tärpentiin), tuhk 13. Tselluloosi keemilised omadused. • Ei lahustu vees, kuid on hügroskoopne. • Lahustub orgaanilistes ainetes. • Reageerib kontsentreeritud hapetega andes anhüdriidi. • Reageerib süsivesinikega, alkoholidega, ketoonidega, estritega, amiididega, • halogeenitud süsivesinikega, hüdrasiiniga, jt. • Reageerib tugevate alustega (LiOH>NaOH>KOH>RbOH>CsOH) 14. Kuidas suhtlevad tselluloos ja vesi? Tahke aine lahustamiseks vees peab vastasmõju vee ja aine molekulide vahel olema suurem kui aine enda molekulide vahel. • Tselluloosi molekuli sees ja molekuliahelate vahel on hulganisti vesiniksidemeid, kuid nendest ei piisa vee sidumiseks. Toimub hüdrofiilne - polaarne vee molekul seotakse tselluloosi pinnaga - adsorbtsioon. 15. Kus kasutatakse tselluloosi? Paber, papp, puuvill, ravimitööstus, tsellofaan, nitrotselluloos, karboksümetüültselluloos, nanotselluloos 16
(mitokondrid, plastiidid) puuduvad. Plastiidid on vaid taimerakkudes. Sisemembraanistik puudub Sisemembraanistik (lüsosoomid, tuumamembraanid, ER, Golgi kompleks) on hästi arenenud Ribosoomid esinevad, kuid erinevad Ribosoomid karedapinnalisel ER-l eukarüootide ribosoomidest. Enamikul esineb rakukest, mis võib pinnale Puitunud taimerakukestas tselluloos ja eritada limakapsli. ligniin. Seeneraku kestas kitiin. Loomarakul kest puudub. Viburitel puudub korrapärane siseehitus. Viburitel korrapärane siseehitus. Rakkudes puudub tsütoskelett. Esineb tsütoskelett. Vakuoolid puuduvad, mõnedel Taimerakkudes suured vakuoolid, gaasivakuoolid. loomarakkudes väga väikesed.
TAIMERAKK RAKUKEST Koosneb tselluloosist, ligniinist ja pektiinist Tselluloos on biopolümeer,koosneb glükoosi molekulist Eriti paks rakukest on kivisrakkudel(pähklid, kirsi seemned) Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puidub Rakukest korkkude korp(rohttaimedel ei teki) VAKUOOL Keskne organell Vee reservuaar Kindlustab raku siserõhu ehk turgori Nooremate rakkude vakuoolides on toitained Vananenud rakkudes jääkained Vakuoolis toimuvad lõhastumisprotsessid Suur tsentraalne vakuool esineb vaid taimerakkudes
TAIMERAKK RAKUKEST Koosneb tselluloosist, ligniinist ja pektiinist Tselluloos on biopolümeer,koosneb glükoosi molekulist Eriti paks rakukest on kivisrakkudel(pähklid, kirsi seemned) Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puidub Rakukest korkkude korp(rohttaimedel ei teki) VAKUOOL Keskne organell Vee reservuaar Kindlustab raku siserõhu ehk turgori Nooremate rakkude vakuoolides on toitained Vananenud rakkudes jääkained Vakuoolis toimuvad lõhastumisprotsessid Suur tsentraalne vakuool esineb vaid taimerakkudes
Orgaanilised ühendud, mis Kust saab? Luude ja hombakoe Fosfor Mineraalid Tselluloos Suhkrust on vajalikud inimese elutegevuseks moodustamiseks Tärklisest Sai Vitamiinid jaguneb
Viskoos 1894- patenteerisid 3 briti leiutajat meetodi kunstsiidi tootmiseks, mida hakati nimetama viskoosiks. · Edukateks osutusid teised keemikud inglased Gross ja Bevan, kelle uuringute põhjal töötati välja 1892 a tänapäeval kasutatav viskoosi tootmismenetlus viskoosi ekstraheeriti tsellofaani saamiseks · 1905 Inglismaal 1. viskoositehas · 1942 - kiunimetus - viskoos Tooraine- kase, kuuse, pöögi või eukalüptipuu tselluloos. Värvus- läbipaistev, kollakas, klaasja läikega. -talub kuumust - põleb sarnaselt puuvillaga -märgub kiiresti, kuivab aeglaselt -märjalt nõrk, rebeneb -väheelastne - kortsub kiiresti - viskooskangas on väga kerge, pehme ja hästi langev - puuvillast odavam tootmine SEGUD: Viskoosi kasutatakse tihti koos puuvilla ja polüestriga, et parandada kanga vormihoidmist. Villa + viskoos parandab villa vastupidavust, vähendab vanumise ohtu
Sooned ehk trahheed tüüpiline anatoomiline element lehtpuudel. (suured/väiksed). Säsikiired vee ja toitainete liikumine radiaalselt. Varuainete talletamiseks. Üherealine säsikiir Üks rida rakke mis moodustavad radiaalserea. Mitmerealine säsikiir ristlõikes riba mis, kõrvuti asuvad rakud. Laialsäsikiirel on üle viie rakkude rea. Vaigukäigud vajalikud vaigu eritamiseks ja kogumiseks. Poorid võimaldavad puidu radiaalsuunas vedelikke transportida. Puidu keemiline koostis tselluloos 40-50%, hemitselluloos (polüsahhariidid) 25-35%, ligniin (puitaine) 20-30%. Puidu põhimass koosneb orgaanilistest ühenditest. Koostisesse kuulub: 50% süsinikku, 43% hapniku, 6% vesinikku, 0,1% lämastikku. Vähesel määral on puidus ka mineraalühendeid, mis põledes moodustavad tuha (0,4%). Kõik algkomponendid asuvad glükoosimolekulides, mis omakorda moodustavad pikad molekulketid, moodustades tselluloosi ja hemitselluloosi.
Polümeerid ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetegaseotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest. Sõna "polümeer" Polümeeri näiteks onpolüpropeen (-CH2-CH(CH3)-), mille monomeeriks on propeen (CH2=CH-CH3). Polümeeride seas on nii looduslikke (näiteks merevaik, tselluloos, tärklis) kui sünteetilisi (plastmassid) materjale. Polümeeride hulka kuuluvad kapolükondensaadid (näiteks DNA, proteiinid), kuid nende elementaarlülid ei ole ühesugused. Polümeere leidub kõikjal meie ümber. Ehitised, mööbel, enamik tarbeesemetest ja kogu elusloodus koosneb suuremal või väiksemal määral looduslikest või sünteetilistest polümeeridest
Kuuma stress Teised rakuseinaga Raku seina polüsahhariidid ja ensüümid Ligniini biosüntees seotud proteiinid Tselluloos Hemitselluloos Pektiinid Ligniin Pektiini külg ahelad Tselluloosi EXP süntaas XTH β-glükosidaas Ksülosidaas Termotolerants Kasvu vähenemine Termotolerants Rakke kaitsev
Taimerakk Taimeraku põhiline iseärasus: plastiidid ja vakuoolid-arenevad tsütoplasmas. Taimerakku ümbritseb rakukest: põhiline koostisaine tselluloos. Noor taimerakk: suur veesisaldus, kest õhuke ja elastne, palju poore (osmoos ja difusioon-vesi ja selles lahustunud gaasid läbivad kesta) Vana taimerakk: veesisaldus langeb, kest pakseneb, poorid ahanevad. (ainetele raskemini läbitavad)- organellid ja tsütoplasma hävineb) Rakukesta tähtsus: Tugifunktsioon: raku ja kogu taime toestamine. (Juhtkimpude ehituses tugikoerakud, mis moodustavad puidu-ja niinekiudusid) Juhtkimbud terve taime ulatuses- toestavad kogu taime.
Taimerakk Taimeraku põhiline iseärasus: plastiidid ja vakuoolid-arenevad tsütoplasmas. Taimerakku ümbritseb rakukest: põhiline koostisaine tselluloos. Noor taimerakk: suur veesisaldus, kest õhuke ja elastne, palju poore (osmoos ja difusioon-vesi ja selles lahustunud gaasid läbivad kesta) Vana taimerakk: veesisaldus langeb, kest pakseneb, poorid ahanevad. (ainetele raskemini läbitavad)- organellid ja tsütoplasma hävineb) Rakukesta tähtsus: Tugifunktsioon: raku ja kogu taime toestamine. (Juhtkimpude ehituses tugikoerakud, mis moodustavad puidu-ja niinekiudusid) Juhtkimbud terve taime ulatuses- toestavad kogu taime.
Mikroskoop leiutati 18. Sajandil Robert Hook'i poolt. Leukoplast: värvitu, sisaldavad varuaineid (tärklis) Tsütoloogia teadusharu, mis uurib raku ehitust ja talitlust. Turgor taime siserõhk rakkude vahel (taim seisab püsti) Loomaraku uurija: T. Schwann; Taimeraku uurija: M Schleiden. Mõlemal: Rakuteooria põhiseisukohad: kõik organismid on rakulise ehitusega, iga uus rakk Tsütoplasma poolvedel aine, mis täidab tervet rakku (90 % vett; anorgaanilised saab alguse olemasolevast rakust jagunemise teel, rakkude ehitus ja talitlus on ained , mis osalevad biokeemilistes reaktsioonides, tagavad püsiva pH; orgaanilised omavahel kooskõlas. ained lipiidid, sahhariidid, valgud). On pidevas liikumises, seob rakuorganellid Rakud jagunevad: Eeltuumsed e. prokarüoodid tu...
aatomit - glükoos, fruktoos C6H12O6, riboos, desoksüriboos C5H10O5 - lahustuvad vees (hüdrofiilsed) Riboos, Glükoos desoksüriboos Oligosahhariidid - koosnevad 2 -3 monosahhariidi molekulist - sahharoos ehk suhkur, laktoos ehk piimasuhkur, maltoos ehk õllesuhkur - lahustuvad vees (hüdrofiilsed) - enamasti magusa maitsega Polüsahhariidid - koosnevad paljudest monosahhariidide jääkidest - tärklis, tselluloos, kitiin - ei lahustu vees (hüdrofiilsed) ... .... Süsivesikute ülesanded Energeetiline funktsioon (glükoos; 1g glükoosi lagunemisel saadakse 17,6 kJ energiat) Ehitusmaterjal (riboos ja desoksüriboos nukleiinhapetes, tselluloos taimedel, kitiin lülijalgsetel) Varuaine (tärklis taimedel, glükogeen loomadel/inimesel, laktoos piimas) Ligimeelitamine (õienektar) Kaitsefunktsioon (suhkur alandab külmumistemperatuuri)
(Olesk, 2008) Teise põlvkonna bioetanool ei ole siiski veel laialdaselt maailma kütuseturgudele jõudnud, sest olenemata mahukatest ja kulukatest arendustöödest seisab teadlastel veel mitu olulist takistust ees. 1 Probleem ja lahendused: Teise põlvkonna bioetanool liigitub lignotselluloosist toodetud etanooli üldnimetaja alla. Kütuse tootmise protsessis osalevad tselluloos, hemitselluloos ja ligniin, mis üheskoos moodustavad taimerakkude seinad ja annavad neile püsti püsimiseks vajaliku jäikuse. Siin ongi probleem, millega teise põlvkonna biokütuseid arendavad teadlased maadlevad. Neid aineid on keeruline lõhkuda. ,,Need kolm komponenti on rakuseinas väga keerukal kujul. Lagundamist ei tee raskeks ainult ligniin, vaid ka see, kuidas tselluloos ja hemitselluloos süsteemis asetsevad"(Kristiina Kruus). Enne kui saab minna piirituseajamise protsessi juurde,
Need on: · tärklis- koosneb glükoosijääkidest, taimed kasutavad varu-energiaallikana. · tseluloos- koosneb glükoosijääkidest,taimede ehitusmaterjal (nt taimede rakukestad). · kitiin- koosneb lämmastikku sisaldavast suhkrust. Lülijalgsete toeses ja seente rakukestades. · glükogeen- koosneb glükoosijääkidest, energiarikas varuaine loomadel. Kokkuvõtte- süsivesikute tähtsus Struktuurne: kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad) ja tselluloos (taimerakukestad) Varuaine: tärklis (taimedes) ja glükogeen (loomades) Toite: piimasuhkur imetajate piimas Energeetiline (annab eneergiat) Kaitseks
- polaarne kompleksilt terve - kapillaarsus - kleepuvus Monosahhariidid e. Lihtsuhkrud on madalmolekulaaarsed, süsinikke 3-6, organismis põhienergia allikad, taimed toodavad neid fotosünteesil. nt. Glükoos ja riboos mõlemad magusad ja vees lahustuvad hästi. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed, KOOSNEVAD MONOSAHHARIIDIDE JÄÄKIDEST, lisaks energia andmisele on neil ka ehituslik funtsioon. nt. Tärklis (glükoosi varu taimedes) ja tselluloos (taimede rakukestades) Rasvmolekuli ehitus ja õli ja rasva võrdlus Rasvmolekuli pea on hüdrofiidne (märgav) ja saba hüdrofoobne (vett hülgav) KÜLLASTUNUD rasvhapped on toa temperatuuril tahked (loomsed rasvad) KÜLLASTUMATA rasvhapped on toa temperatuuril vedelad (taimsed rasvad õlid) Mida rohkemkaksiksidemeid, seda madalam sulamis temperatuur. PEA SABA Lipiidide funktsioonid (5tk + 1 seletusega) 1. Varuaine (naha all) 2
Bioloogia ainevahetus Autotroofid: Enamasti rohelised taimed; bakterid ja protistid Väliskeskkonnast valgusenergia ja anorgaanilisi ühendeid. Glükoosist tärklis v tselluloos Glükoos aluskes paljudele biokeemilistele protsessidele Sünteesivad elutegevuseks vajalikud org. ühendid väliskeskkonnast saadavad anorgaanilistest ainetest Heterotroofid Ülejäänud organismid Orgaanilised ained toidust Lagundavad elutegevuseks ja sünteesimiseks Energiaallikana kasutavad org. ühendeid Enamikus organismides tallet glükolüüsid polüsahhariididena- tärklis, glükogeen Metabolism-organismis asetleidvad sünteesi ja lagundamisprots. Mis
Süsivesikud Autorid: Kevin Maranik Johannes Rooso Jako Luik Energia Kogu päevasest tarbitavast toiduenergiast peavad süsivesikud katma 5560%. Lisatavast suhkrust saadava energia osatähtsus ei tohiks ületada 10% päevasest toiduenergiast. Kogus Inimene, kelle energiavajadus on 2000 kcal, peaks päevas tarbima: 275 g kuni 300 g süsivesikuid. 2500 kcal päevase energiavajaduse juures on soovitatav päevane süsivesikute hulk 345375 g, 3000 kcal korral 410450 g. Mono- ja disahhariidid* e lihtsüsivesikud e suhkrud Glükoos e viinamarjasuhkur mesi, puuviljad, marjad, mahlad Fruktoos e puuviljasuhkur puuviljad, marjad, mahlad, mesi Laktoos e piimasuhkurpiim ja piimatooted Maltoos e linnasesuhkur teraviljatooted Sahharoos e lauasuhkur suhkruroog, suhkrupeet, lauasuhkur, suhk...
Orgaaniliste ainete koostis: 1)Makroelemendid(palju): C (süsinik) O(hapnik) H(vesinik) P(fosfor energia salvestamine, ATP oragnismi energiaühik) S(väävel) N(lämmastik aminohapped, ehk valgud) 2)Mikroelemendid(vähe): Fe(raud- hemoglabiini koostises, hapniku transport kehas) Mg(magneesium) Ca(caltsium) J(jood) Anorgaanilised ained: 1 ) Vesi : thermoregulatsioon, ainete lahustamine, rakusisene rõhk turgor, jääkide eemaldamine, ainete transport Sahhariidid (süsivesikud) 1) Monosahhariidid koosnevad 3-6 C(süsinik) Alati suhkrud ja magusa maitsega! Riboos ja desoksüriboos nukleiinhapete koostises, ehk märksõna DNA Nt: glükoos ja fruktoos 2)Oligosahhariidid koosnevad 2-3 MONOsahhariidist nt: Laktoos (piimas sisalduv suhkur) 3)Polüsahhariidid koosnevad paljudest MONOsahhariididest EI OLE suhkrud Nt: Kitiin(koorikloomade kooriku koostis), Tselluloos(taimede koostises) Tärklis energiavaru allikas taimedel Glükogeen ene...
1. Võrdle elus- ja eluta looduse keemilist koostist. -Elusloodus: H-vesinik N-lämmastik O-hapnik P-fosfor C-süsinik S-väävel -Elutaloodus: Fe-raud O-hapnik Si-räni Mg-magneesium S-väävel Ni-nikkel Ca-kaltsium Al-alumiinium 2. Nimeta 6 tähtsamat makroelementi biomolekulides. -VESINIK -SÜSINIK -LÄMMASTIK -HAPNIK -FOSFOR -VÄÄVEL 3. Mikroelementide ülesanded organismis. -KALTSIUM-Osaleb vere hüübimisel ja lihaste kokkutõmbumisel. -RAUD-Kuulub vere punaliblede koosseisu ja osaleb hapniku trantspordis. -FLUOR-Kaitsebhambaemaili ja soodustab kaltsiumi ladestumist hammastesse. -JOOD-Osaleb kilpnäärme töös ja kilpnäärmehormoonide ja valkude sünteesis. -NAATRIUM JA KAALIUM-Osaleb ainete trantspordis rakku ja rakust välja ning närviimpulsside töös. -MAGNEESIUM-Kuulub klorofülli koostisesse. 4. Vee omadused, vee ülesanded rakkudes ja organismis. -Vesi tagab rakkude siserõhu. -Vesi osaleb keemilistes reaktsioonides. -Vett on vaja organismide paljun...
Lihtne näide polümeerist on polüpropeen (-CH2-CH(CH3)-) mille monomeeriks on propeen ( CH2=CH-CH3 ) Polümeerid on hulk naturaalseid ja sünteetilisi materjale erinevate kasutusalade ja omadustega. Looduslikud polümeerid nagu näiteks merevaik on olnud kasutusel juba sajandeid. Biopolümeerid nagu proteiinid ( juuksed, nahk, osa luustruktuurist) ja nukleiinhapped mängivad tähtsat rolli bioloogilistes protsessides. Eksisteerib ka palju muid looduslikke polümeere nagu näiteks tselluloos, mis on põhiline puidu ja paberi koostises. looduslikud polümeerid ( biopolümeerid) a) polüsahhariidid tärklis ja tselluloos, koosnevad glükosiidse hapnikusillaga ühendatud glükoosimolekulide jääkidest Polümeerid: homo-ja kopolümeerid. Polümeeride klassifikatsioon päritolu, kasutusala, koostise,ahelakiju, elementaarlülide paigutuse ja iseloomu järgi. Termoplastid ja termoreaktiivid. Polümeeride nomenklatuur. Polümeeride füüsikalised omadused. Polümeeride lahustuvus
legeerides. Inkonell, hastelloi ja nimonik on tuntud supersulamitena (super alloy), kuna nad on eelkõige ette nähtud tööks kõrgetel temperatuuridel. 5. Polümeerid, polümeeridest valmistatavad tooted. Liigitus päritolu ja peaahela kuju järgi. Polümeeride supermolekulaarne struktuur. Polümeerid (polymers) on keemilised ühendid, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest ehk elementaarlülidest. Polümeerid on kas looduslikud (nt. merevaik, tselluloos, tärklis) või sünteetilised (paljud plastmassid) materjalid, millel on erinevad omadused ja kasutusalad. NB! Kõik plastid on polümeerid, aga kõik polümeerid ei pruugi ollaplastid (kummid, liimid, pinnakattematerjalid) Polümeeridest saab valmistada järgmisi polümeertooteid: Plastmassid (polümeerid, mida saab valada) Kiud Elastomeerid (kummid) Liimid (adhesiivid) Pinnakattematerjalid Komposiitmaterjalid Päritolu järgi: Looduslikud- nt. tselluloos, kautsuk, vill, puuvill, nahk jne.
See on elastne, särav ja läikiv ning peamiselt valget või kreemikat värvi. Siid on vähekortsuv ja imab hästi niiskust, mis teeb siidi suvel jahedaks ja talvel soojaks. Tänu imamisvõimele on siidi ka kerge värvida. Päikesevalgus pleegitab ja muudab selle kollakaks. See on kõige hinnalisem looduslik kiud. 6 Tehis- ja sünteeskiud Tehiskiudude lähteaineks on looduslikud polümeersed materjalid, peamiselt tselluloos. Teatavasti ei lahustu tselluloos vees ega üheski tavalises lahustis, v.a mõned kemikaalide lahused. Siirupitaoline tselluloosilahus pressitakse läbi väga peente aukude(filjeeride) mõne teise sobiva kemikaali lahusesse, milles tselluloos muutub uuesti lahustumatuks. Tselluloosist tekivad väga pikad ühtlase jämedusega siiditaolised kiud, mis kedratakse niidiks ning millest kootakse kangas. Nii valmistatakse tehissiidi. Sünteeskiudained valmistatakse sünteetiliselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
