Abielust Natalja Narõskiniga sündis 1672. aasta 30. mail Peeter, kes ootas samuti trooniletulekut. Jõulise ja jõhkra uuendaja Peeter Suure valitsusaega vaadeldakse otsustava murranguna vana Moskoovia ja uue Venemaa vahel. Tegelikult päris Peeter suurema osa enda eesmärke oma Romanovitest eelkäijatelt. Tema isa, sooja südame ja kuuma verega Aleksei Mihhailovits tahtis lane kogemuste alusel uuendada sõjaväge ning oli esimene tsaar, kes sekkus otseselt põllumajanduse ja tööstuse arendamisse. Peetri poolõde Sofia oli esimene ennast isevalitsejaks nimetav naine Vene troonil ja üritas ajada vallutuslikku välispoliitikat. Peeter erines oma eelkäijatest tegutsemisviisi ja tulemuste ulatuslikkuse poolest. Ta mõistis, et Vene riigi saatus sõltub sellest, kas ta suudab saada territoriaalselt ja kultuuriliselt Euroopa suurriigiks. Sundinud aadlile peae Lääne-Euroopa kombed,
1823-1830 Venemaa ühiskondlik-poliitiline elu ja Puskini saatus Aleksandr Puskin alustas värssromaani ,, Jevgeni Onegin" Mihhailovskojes, kuhu tsaar Aleksander I ta politsei järelvalve alla oli saatnud. Mihhailovskojes keskendus ta rahvuslikkuse probleemile, õppides tundma rahva psüühikat ning rahvaslikku hingelaadi, mis väljendub selgemini rahvaluules. Mihhailovskojes kuulis Puskin tsaar Aleksander I surmast ha dekabristide ülestõusust 14. detsembril 1825. aastal. 5. augustil 1826. aastal sai poeet teate viie ülestõusujuhi hukkamisest. Uueks tsaariks sai Nikolai I. Nikolai I valitsusaja algul heideti Venemaa poliitilise salapolitsei kätesse. Nikolai I missiooniks oli ,, külmutada" Venemaa ja peatada vabadusevaimu areng kogu Euroopas. Puskin lootis, et uus tsaar asub lõpuks ometi Venemaal vajalikke reforme ellu viima, kuid pettus peagi . 1828
ja lükkab Dneprisse. Vürst upub. D. lõi uue ooperitüübi sotsiaalse mõttega psühholoogiline teadus Modest Mussorgski (1839-1881). Vene aadlik. Omas mõisa, kinkis vennale, kui see vabastab talupojad pärisorjusest. Tulihingeline demokraat, suurim uuendaja "Võimsas rühmas", võttis vaimustusega omaks revolutsioonilised ideed. Reaalsed kunstivaated. Tahtis, et rahvas räägiks ühiskondliku protsessi teenistusega. Teda huvitas vene talupoja saatus. 1861 oli talurahva reform. Tsaar andis inimesed pärisorjusest vabaks. Realistlikud kunstnikud: Repin, Surikov, Siskin. Taheti kuulutada elu ilma kassikullata. Looming põhineb rahvalaulu elementidel kare, konarlik, vaba kompositsioon, põhiliselt vokaallooming. Satiirilised, sotsiaalsed teemad. Laulud moodustasid portreed vaestest inimestest: "Vaeslaps", "Hällilaul Jerjomuskale", "Kalistrat", "Seminarist", populaarseim on "Kirp" (õukonna lipitsemine ja rumalus). Ooperid "Boriss
Rõuged Ajalugu Tunti juba 3000 a tagasi Esimesed epideemiad 6. saj Euroopasse levis 15. saj 17. saj põdes 12-15 milj inimest, suri kuni 1,5 milj Louis XV, tsaar Peeter II, Oranje Wilhelm, kuninganna Elisabeth I j Haigestumine hakkas jõudsalt vähenema 30.aastail Eestisse jõudsid 16. saj DNA struktuur Ennetamine Ainus ennetusviis vaktsiin Vaktsiin Vaccina viirus Sarnane variona viirusele aga ohutum Vaccina virus ei põhjusta rõugehaigusi. Sümptomid ja kulg Palavik külmavärinatega (39...40°C) Valud nimme piirkonnas Iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus 2..
Maapäev- rahva või seisuste esindus. Toimusid iga 3a tagant. Reduktsioon- riigi maade tagasivõtmine. Aadlimatrikkel- täieõiguslike aadlivõsade register Balti erikord- Asehaldused- dus- asevalitsus. Asehalduskond asehaldurile alluv territoorium. Dur-asevalitseja, kõrgem kohapealne riigivõimu esindaja. Vakuraamat- selles peeti koormiste üle arvestust. Koormiste suurus sõltus nii talu kui ka tööjõulise talupere suurusest. Isikud: Peeter I- oli Vene tsaar ja Venemaa keisririigi keiser.Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Peeter I oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, kuid ägeda loomuga inimene. J.R. Patkul- Liivimaa aadliopositsiooni juht. Haritud, kuid samas kiusliku loomuga maanõunik. Patkul mõisteti surma kuid tal õnnestus põgeneda välismaale, kus temast sai Põhjasõja eelõhtul
PÕHJASÕDA 1700-1721 · Enne põhjasõja algust oli Rootsi riik väga nõrk · Venemaal tuli võimule tsaar Peeter l · Peeter l viis venemaal läbi palju uuendusi · Venemaa soovis: Väljapääsu Läänemerele Osa saada euroopa poliitikast Osa saada maailmakaubandusest · Põhjasõda algas 1700 · Rootsi polnud sõjaks valmis: Tühi riigikassa Puudusid liitlased · Rootsi armees sõdis umbes 15000 eesti talupoega · Rootsi väed jõudsid Karl XII juhtimisel oktoobris Pärnusse
PÕHJASÕDA Daatumid - 1700-1721 Põhjused - Alade tagasivallutamine Rootsilt, Peeter I soovis väljapääsu Läänemerele, Rootsi kuningat peeti nooruse tõttu kogenematuks 1710 - Tallinna alistumine 1721 - Uusikaupunki rahu Ingeri-, Eesti ja Liivimaa liitmine Vene riigiga Peeter I Vene tsaar, juhtis vene vägesid Põhjasõjas Frederik IV Taani kuningas, juhtis taani vägesid Põhjasõjas Karl XII Rootsi kuningas, juhtis rootsi vägesid Põhjasõjas August II Saksi kuurvürst, juhtis saksi vägesid Põhjasõjas BALTI ERIKORD Tunnused Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus Luteri usk, saksakeelne asjaajamine, tollipiir
sõjas muuhulgas Lääne-Pommeri, Wismari, Bremeni hertsogiriigi ja Verdeni. Samuti oli Rootsi vallutanud Taani ja Norra maakondi. See põhjustas Rootsi naaberriikides suurt rahulolematust, mis avaldus juba mõnes varasemas väiksemas sõjas. Pärast Ingeri ja Karjala loovutamist Rootsile 1617. aasta Stolbovo rahuga jäi Venemaa ilma otsesest väljapääsust Läänemerele. 17. sajandil ei olnud Venemaal kodusõja tõttu võimalik püüda Rootsile kaotatud alasid tagasi võita. Vene tsaar Peeter I oli 1696. aastal vallutanud Azovi kindluse Musta mere ääres. Karlowitzi rahuga tagas ta rahu oma riigi lõunaosas. Nüüd püüdis ta Läänemere äärde välja jõuda. Taani tahtis Rootsilt tagasi saada Skånet, Blekinget ja Hallandit, mis olid 17. sajandil kaotatud. Samuti tahtis Taani, et Rootsi väed lahkuksid Rootsi satelliitriigist Holstein- Gottorpist, kus nad toetasid nõudeid Schleswigi osale, mis kuulus Taanile.
väga uudishimulik, õpihimuline, suur ja tugev. Ta oli väga huvitatud laevandusest. Arvatakse, et Peeter oli ka väga pikk, lausa 204 cm. Peeter oli aastas vähemalt ühe korra raskelt haige, millest võib järeldada, et ta polnud eriti hea tervisega. Peeter keeldus tegemast seda, mida ta ei tahtnud või mis teda ei huvitanud. Peetril oli ka tugev sisemine jõud, mis pani aluse Venemaal toimunud uuendustele. On teada, et tsaari kõne oli väga kiire ning kärsitu. Tsaar tegi meeleldi ka füüsilist tööd ning oma tahtmise saamiseks puudus tema jaoks ka inimelul väärtus. Alatasa käitus Peeter I mõtlematult ja ta armastas lõbustusi. Valitsusaja algus Kuna Peeter oli väga noorelt tsaariks saanud, siis puudus tal algul riigivalitsemise vastu igasugune huvi. Tsaar jättis valitsemisasjad enda ema Natalja ja patriarh Joakimi hooleks, kes olid haritumad kui tema, kuna erinevalt oma isast ei olnud Peeter tundma õppinud ei pühakirja ega kirikuliturgiat
mereväekadettide kooli. Peale selle lõpetamist oli ta kolm aastat merel. Huvi muusika vastu kasvas. Ta asus õppima Peterburi konservatooriumisse. Temast sai selle konservatooriumi õppejõud, ta õpetas kompositsiooni. Loominguliselt kõige produktiivsemad aastad olid tema viimased 15 aastat. Ta kirjutas 15 ooperit. Looming Tema looming on programmiline. Eriti meeldisid talle muinasjutulised teemad. 15 ooperist tuntumad on ,,Lumivalgeke", ,,Muinasjutt tsaar Saltaanist" (Puskini ainetel). Kuulame: ,,Muinasjutt tsaar Saltaanist" ,,Kimalase lend". Kirjutas ka ühe mereteemalise süidi: ,,Seherezade" (,,1001 öö muinasjuttude" ainetel). PJOTR TSAIKOVSKI (1840 1893) Tsaikovski sündis haritlaste perekonnas. Tema pere oli ka väga musikaalne. Juba 9 aastaselt pani isa Tsaikovski õigus teadust õppima. Tsaikovskist sai ametnik. Tal oli tohutu huvi muusika vastu. Harjutas pööningul klavikordi.
Tobias, A.Kapp, M.Lüdig. Rimski-Korsakovi viimaseks teoseks on ooper "Kuldkikas" (1907), mida heliloojal endal ei õnnestunudki laval näha. Oma elu viimased nädalad veetis helilooja Ljubenski mõisas, kus ta suri 21. juunil 1908. Rimski-Korsakov on avaldanud suurt mõju muusikakultuuri arengule nii Venemaal kui ka välismaal. 6 4. LOOMING 4.1 Ooperid "Pihvalanna" "Lumivalguke" "Jõuluöö" "Sadko" "Muinasjutt Tsaar Saltanist" "Surematu Kastsei" "Kuldkikas" "Ilja Muromets" 4.2. Orkestriteosed 3 Sümfooniat Sümfooniline teos "Sadko" 4.3. Teosed sõjaväeorkestrile Orkestriteos Hispaania Capriccio Sümfooniline süit "Sehrezade", "Mlada", "Jõuluöö" 4.4. Kammermuusika 5 keelpillikvartetti teosed flöödile, metsasarvele, klarnetile, viiulile Op.6. 3 pala klaverile: Valss, Romanss ja Fuuga (1875). Op.4. 4 pala klaverile: Eksprompt, Novellett, Skertso ja Etüüd 1878. Op.7
Muud rinded- allveesõda- 1915 7.mai Saksa ründas Inglismaad. Jüüti merelahing- 1916, Saksa kuulutas oma võidu, tegelik võitja Inglismaa. Caporetto lahing- 1917 oktoober, Saksa ja A-U lõid Itaaliat Venemaa revolutsioonid 1917.a Veebruarirevolutsioon- 1917 veebruar. Põhjusteks majanduslik kriis, rahutused sõjaväes, rahulolematus ülem- ja alamkihtides, parteide tegevuse hoogustumine, vähemusrhvad soosivad iseseisvust. Revolutsioon algas 23. veebr, 3.märts pidi tsaar kirjutama alla troonist loobumise aktile. Tulemusteks monarhia kukutamine, vabariigi kehtestamine. Kutsuti kokku Asutav Kogu, kaksikvõim (Ajutine Valitsus ja saadikute nõukogud), Sots.dem. lõheneb (mensevikud ja bolsevikud) Oktoobrirevolutsioon- 1917 oktoober. Enamlased kasutasid ära madalale langenud Ajutise Valitsuse autoriteeeti ja kavandasid riigipööret. 25.okt võeti Petrograd oma võimu alla, võimu ülemineku enamlastele vormistati 26.okt
Wolter von Plettenberg oli Liivi ordu maameister. Plettenbergi on peetud üheks võimekamaks ordumeistriks, sest ta suutis mitmes Liivimaa-Moskva sõja lahingus võita Moskva suurvürstiriiki ning hiljem, 1520. aastatel reformatsiooni ajal, ordu ja tema valdused Liivimaal säilitada. Ivan IV ehk Ivan Julm oli Moskva suurvürst alates 1533 ja Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani. Lääne pool võitles Ivan Leedu Suurvürstiriigi vastu ja püüdis hõivata ka Liivimaad, et tagada Moskva suurvürstiriigile väljapääs Läänemerele ning saada endale jõukaid provintse, ent sai Liivi sõjas lüüa. Venemaa tsaaririigi valdusesse jäid sõja algetapi (1558–1561) lõpuks: Narva, Tartu ja Alutaguse, mõningad Järvamaa ja Virumaa makonnad ning Venemaaga piirnevad alad. Tartus põhjustas usupuhastuse vastuvõtmine suure
varasemas väiksemas sõjas, sealhulgas Skåne sõjas (16751679). Pärast Ingeri ja Karjala loovutamist 1617. aasta Stolbovo rahuga Rootsile jäi Venemaa ilma otsesest väljapääsust Läänemerele. Venemaa ainuke meretee Euroopasse lähtus Arhangelskist, mis oli jäävaba vaid mõne kuu aastas. Ivan IV katse vallutada Baltimaad oli nurjunud (Liivi sõda 15581583). 17. sajandil ei olnud Venemaal kodusõja tõttu võimalik püüda Rootsile kaotatud alasid tagasi võita. Vene tsaar Peeter I oli 1696 vallutanud Azovi kindluse Musta mere ääres. Karlowitzi rahuga tagas ta rahu oma riigi lõunaosas. Nüüd püüdis ta Läänemere äärde välja jõuda. 1 Taani tahtis Rootsilt tagasi saada Skånet, Blekinget ja Hallandit, mis olid 17. sajandil kaotatud. Samuti tahtis Taani, et Rootsi väed lahkuksid Rootsi satelliitriigist Holstein- Gottorpist, kus nad toetasid nõudlusi Schleswigi osale, mis kuulus Taanile.
· 1860- debüteeris heliloojana · Tema majanduslik olukord halvenes. Sõltus vennast ja sõpradest, kuid veetis enamiku ajast joomakaaslastega · Suri nädal pärast 42. Sünnipäeva · LOOMING: tema peamine tõekspidamine oli: ,,Kunst peab kajastama tegelikku elu." o Tundis suurt huvi Venemaa ajaloo ja tsaarivõimu telgitaguste vastu o Ooper ,,Boriss Godunov" A.Puskini samanimelise ajaloolise draama järgi. (See on draagiline lugu tsaar Borissist, kes tuleb võimule mõrva abil ja üha kasvavate süümepiinade ränga koorma all kokku variseb). Ooperi aluseks on võetud ajaloolised sündmused, mis leidsid aset 17.sajandil o ,,Pildid näituselt" Idee maailmakunstniku Viktor Hartmanni akvarellidelt Esialgne versioon on klaveripalade tsüklina Orkestratsiooni kirjutas prantsuse helilooja Maurice Ravel
2. 1900-1903 majanduskriis Venemaal ja tööliste halb olukord 3. Kaotus Vene-Jaapani sõjas . 4. Jaanuaris Verine Pühapäev Peterburis , kus soakage tulistab relvitut rahvahulka . 6. Õpetatud Eesti Selts Vanim Eesti teadusseltsina eri rahvusteaduste esindajaid koondav mittetulundusühing . 7. Jakob Hurt Eesti rahvusliku likewise juht , keeleteadlane ja pastor 8. 1857 - Hakkas ilmuma nädalaleht Perno Postimees 9. Aleksander III Vene tsaar , venestaja 10. Konstantin Päts Eesti tuntud poliitik , riigivanem & l Eesti president 11. 4.juuni 1884 Eesti Lipu Päev . 12. Kuidas hinnata(head ja halvad küljed) venestusreformide mõju eesti rahvale (arutle) (7p)
1492-avastas kolumbus ameerika 1517-usupuhastuse algus 1598-nantesi lepe 1632-asutati tartu ülikool 1618-1648-30 aastane sõda 1684-Forseliuse seminari asutamine 1688-kuulus revolutsioon M.Luther-usupuhastuse algataja Kolumbus-avastas ameerika Louis xiv-prantsusmaa kuningas,suri rõugetesse De Richelieu-valitses prantsusmaad kuna kuningas ei tahtnud is valitseda Charles 1-oli sotimaa ja inglismaa kuningas Karl xii-oli rootsi kuningas Mihhail Romanov-vene tsaar B.G.Forselius-forseliuse seminaari asutaja Absolutismi tunnus jooned riigivorm milles kõrgeim võim kuulub ühele isikule: Louis xiv Karl Suur James 2 Kolekümmne aastane sõda toimus 1618-1648 aastal.Pühjus konflikt protestantismi ja katoliikluse vahel.Riigid olid:Saksamaa,Rootsi;Taani, Venemaa, Põhjasõda oli 1700-1721a peetud sõda ülemvõimu pärast.Selles võitlesid Rootsivastu Moskva,tsaaririik,Taani,Saksamaa;Rzecpospolitaning nendega hiljem liitunud Preisimaa ja Hannover.
Selle peale saadeti Bock vangilaagrisse, kust ta alles 9 aasta pärast vabanes, kuna ta tunnistati vaimuhaigeks. Esimene põhiprobleem on mida suudab võim inimesele teha. Tsaarivõim suutis Timomtheuse elu täielikult ära rikkuda, saates ta 9 aastaks vanglasse, kuna julges keisrile tõtt öelda. Samas käis Aleksander I Timo vanglas vaatamas ja kinkis talle klaveri, mis näitas keisri nõrkust. Lõpuks „tsaarivõim“ Timo tappiski. Teine põhiprobleem on miks võim kardab inimest. Kui tsaar oli timo kirja kätte saanud, ta saadeti vangala, et ta ei levitaks oma arvamust, kuigi see oli tõde. Timotheus von Bock oli ustav võimule, täitis oma lubaduse keisri ees. Tema jaoks oli ka tähtis eesmärk, ning ta ei kohkunud selle nimel tagasi millegi ees. Jakobile meeldis olla omas mõttes. Ta oli ka tagasihoidlik ja tark mees. Eeva oli lihtne talutüdruk. Ta armastas Timot väga ja mõistis teda väga hästi. Tegevusliine oli kaks
Liivisõda 1.Põhjus- kaubatee euroopasse (1558-1583) 2.Venemaa,Liivi Ordu, piiskopkonnad 3. Ketler-viimane ordumeister Ivan Julm-vene tsaar, kes pürgis itta siberisse Hertsog Magnus-Liivimaa kuningas Russow-kroonika kirjutaja Schenkenberg-sissisalga juht Sigismund II August-Poola kuningas Batory-Poola kuningas, alustas pealetungi venelaste vastu 4.Narva ja Tartu 5.Narva 6.kõrged maksud ja mõisasundus 7.Jam Zapolski vaherahu (Poola -Venemaa)1582 Pljussa vaherahu(Rootsi -Venemaa)1583 8.Taani-Saaremaa Rootsi-Põhja-Eesti Poola-Lõuna-Eesti Põhjasõda 1.1700-1721, Rootsi, Venemaa,Saksimaa
riigikantsler von Beichlingeni, talle kena pensioni Prantsusmaa poolt pakkudes. Lõpuks sai August ka oma väe liikuma, jõudis Riia alla ja alustas linna piiramist. Ka rasked kahurid jõudsid kohale, ent kasu neist polnud ikkagi. Laagrisse jõudis teade, et Taani oli pärast üht kaotust Rootsiga rahu teinud. August oli sellest nii löödud, et tahtis Rootsiga separaatrahu sõlmida, ent Karl XII ei võtnud seda vastu nii tige oli ta oma sugulase peale. Lõpuks oli tsaar Peeter türklastega rahu sõlminud ja alustas marssi Narva suunas. Kuid üsna pea kuulis Euroopa rabavat uudist: Karl XII oli oma väikese ja väsinud väega venelasi Narva all löönud. Sellest kohkunud Patkul otsustas mõlemad monarhid Peetri ja Augusti kokku viia, et liitu tugevdada. Veel enne seda suri Hispaania kuningas, kelle testamendis anti Hispaania valdused Louis XIV pojapojale Anjou Philippe'le. See tähendas sõda. Teine tähtis sündmus toimus veel nimelt krooniti
Eesti,17.sajandil. 1558-1583a-Liivi,sõda Eesti,jagati,kolme,riigi,vahel: · Rootsi(Põhja-Eesti,Kesk-Eesti,Hiiumaa.) · Poola(Lõuna-Eesti) · Taani(Saaremaa,Muhumaa) 1600-1629a-Rootsi-Poola,sõda. 1603a-puhkes,katk. 1617a-Venemaa,ja,Rootsi,sõlmisid,Stolbovo,rahu. Rootsi,sai,Venemaalt,Ingerimaa. Venemaa,lõigati,Läänemerest,ära. 1629a-Poola,ja,Rootsi,sõlmisid,Altmargi,rahu...Rootsi,sai,endale,Liivimaa. 1643-1645a-Rootsi-Taani,sõda.Saaremaa,läks,Rootsi,alla. Talurahvas 17,sajandi,alguses,oli,Eestlasi,järele,jäänud,100,000.Tallinn,Tartu,ja,Narva,olid,oma,tähtsuse, kaotanud. Talupoegadel,suurendati,makse,ja,koormisi.Talupojad,muudeti,sunnismaisteks. Sunnismaisus-ei,tohtinud,lahkuda,mõisniku,maalt. 1694-1695a-suur,näljahäda.Suri,75000,inimest. Rootsi,võim Kohalikud,mõisnikud,koondusid,rüütelkondadesse.Neid,oli,3: · Eestimaa · Liivimaa · Saaremaa Rootsi,kungingat,esindasid,kubernerid,(Riia,Tal...
Kui turule tuli mõnu uus ettevõtja, siis teised alandasid oma hindu. Seega läksid nooremad ettevõtjad pankrotti. 3. Millised olid 1905 aasta revolutsiooni tulemused Venemaal? (4) * rahvas sai demokraatlike vabadusi *talupoegadel alandati rendimaksu *töötajad võisid astuda ametiühingutesse *võis rajada emakeelseid koole 4.* 9 jaanuari verine pühapäev- see oli revolutsiooni ajendiks *tsaari manifest- rahvas sai demokraatlikke vabadusi *mõisate põletamine- tsaar sai eesmärgi revolutsiooni veriseks mahasurumiseks 5. Millal rajati esimene raudtee Eestis? Nimeta vähemalt 3 raudteede rajamise soodsat tagajärge. 1870 * tekkisid uued asulad ja ettevõted *arenes kaubavahetus *suurenesid suhted teiste riikidega ? 6. Kuidas suhtusid Eesti erinevad poliitilised jõud 1905. aasta revolutsiooni? Kes tegutses sinu arvates õigemini? Põhjenda oma seisukohta. j.tõnnisson oli revolutsiooni vastu. Ta tahtis,et eestlased puutuksid suhteliselt
1905-1912 viidi riigis läbi tõsine sõjaväereform. Balkani sõjad. Montenegro, Bulgaaria, Kreeka ja Serbia - Balkani Liiga oli iseseisvunud Ottomani Impeeriumist (A-U sai B&H), suur osa rahvast jäi aga võõrvõimu alla. 1. Balkani sõda Liit ründas Ottomani Impeeriumit 8. okt 1912 30. mai 1913 Londoni rahuleping. Loodi Albaania riik. Bulgaaria polnud rahul Makedoonia salajase jagamisega. Teine Balkani sõda puhkes 29.06.1913 (kuni 10.08.1913) õhtul, kui Bulgaaria tsaar Ferdinand käsib opma vägedel rünnata Serbia ja Kreeka vägesid Makedoonias. Bukaresti ja Konstatinoopoli rahulepingud. Bulgaaria kaotas enamik enne võidetud alasid, säilitas ligipääsu Egeuse merele.
Aastal 1721 sõlmiti Uusikaupunki rahu, sellega vormistati lõplikult Eesti ala kuulumine Venemaale. Sellega algas ka vene aeg. Vene aeg tõi muutusi nii halduskorralduses, kubermangudes kui ka talupoegade elus. Enne Vene aega kehtinud Rootsi aeg oli talupoegade jaoks kergem ja seepärast hakati seda kutsuma ,,vanaks heaks Rootsi ajaks". Talupojad korraldasid oma õiguste kaitseks ka vastuhakke ja ülestõuse, kuid Vene sõjavägi surus need maha. Tsaar Peeter I tühistas kõik talupoegade kaitseseadused ja kinnitas mõisnike eesõigused. Mõisnikel oli õigus talupoegi müüa, kinkida, neid karistada ja nende vara ära võtta. Ainuke piirand oli see, et tappa tohtis talupoega ainult vastava kohtuotsusega. Talupojad pidid ka osa oma põllusaagist ja loomadest mõisale andma. 1802. aastal kehtestati Eestimaa kubermangus regulatsioon, mida tuntakse selle esimese sõna järgi: "Iggaüks...", see määras talupoegadele pärimisõiguse
eepos "Lugu Igori sõjaretkest") ,,Jalutuskäigud". Rahvuslikku helikeelega. vanad kombed ja tavad. Muinasjuttudel põhinevad ooperid ,,Kuldkikas", ,,Surematu Kastsei" ja ,,Muinasjutt tsaar Saltanist" Programmilisus ,,Vägilassümfoonia" (II orkestripilt ,,Öö Lagedal mäel" ja klaverisüit sümfooniline pilt ,,Sadko", süit ,,Antar", süit sümfoonia) ,,Pildid näituselt" ,,Seherezade" Teiste rahvaste muusika ,,Polovetside tants" (Kasahhi Süit ,,Antar" (programm araabia muinasjutust), süit intonatsioonid
Ajalugu 1. Isikud •Ivan Julm – Moskva tsaar •hertsog Magnus – Liivimaa kuningas •Pontus de la Gardie – Rootsi väejuht •Stefan Batory – Poola kuningas •Balthasar Russow – pühavaimu kiriku õpetaja •Johan Skytte – Tartu Ülikooli asutaja •Bengt Gottfried Forselius – seminari asutaja •Ignatsi Jaak – talupoeg •Pakri Hanso Jüri – talupoeg •Arian ja Andreas Virginius – vastsete destamendi tõlkijad 2. Mõisted •Staarostkond – vojevoodkonna jaotus •Opman – 16.-17
Kadriorg – on nagu Peterhovgi, mitte tavaline kindlus, vaid terve lossilik ansambel. -Seda jaa. Peeter suur palju reisis mööda Euroopat, tuttvus euroopa aedadega. Kõige muljet avaldavam oli tema jaoks Hollandi aiad. Ja ta tegi sarnased aiad ka Venemaal. -Muidu, vanasti Kadriorus olid ka erinevad kanalid, purskaevud, kosed, tiigid. Pärast Peetrit tulid tsaarid siia harva. Loss tühjenes ja hakkas hääbuma. -Kahjuks nii juhtub tihti. -Hämmastav inimene oli ikkagi vene tsaar. Käib põhjasõda, ehitatakse flot ja uus riigi pealinn, aga inimene mõtleb aedadest…
Kui turule tuli mõnu uus ettevõtja, siis teised alandasid oma hindu. Seega läksid nooremad ettevõtjad pankrotti. 3. Millised olid 1905 aasta revolutsiooni tulemused Venemaal? (4) * rahvas sai demokraatlike vabadusi *talupoegadel alandati rendimaksu *töötajad võisid astuda ametiühingutesse *võis rajada emakeelseid koole 4.* 9 jaanuari verine pühapäev- see oli revolutsiooni ajendiks *tsaari manifest- rahvas sai demokraatlikke vabadusi *mõisate põletamine- tsaar sai eesmärgi revolutsiooni veriseks mahasurumiseks 5. Millal rajati esimene raudtee Eestis? Nimeta vähemalt 3 raudteede rajamise soodsat tagajärge. 1870 * tekkisid uued asulad ja ettevõted *arenes kaubavahetus *suurenesid suhted teiste riikidega ? 6. Kuidas suhtusid Eesti erinevad poliitilised jõud 1905. aasta revolutsiooni? Kes tegutses sinu arvates õigemini? Põhjenda oma seisukohta. j.tõnnisson oli revolutsiooni vastu. Ta tahtis,et eestlased puutuksid suhteliselt
ühiskonnas jne. 1824-26 vanemate suvemõisas Mihhailovskajas, sel ajal läks romantismilt üle realismile. Kogus rahvaluulet, lõi luuletusi sel ajal. Teoses "Boriss Godunov" küsis "Millest kasvavad välja türannid?", "Millega seletada rahva kannatlikkust ja leppimist türanniaga?". 1825. aastal dekabristide ülestõus, enamus mässajaid Siberisse sunnitööle, 5 puuakse. Nende seas paljud Puskini sõbrad, Puskin loomulikult masenduses. 26a peab Puskin ilmuma tsaari ette, tsaar tahab ära leppida temaga. Puskin uskus tsaari juttu (looming tähtis, muud moodi polnud võimalik dekabriste vaigistada), Puskin jäi Peterburi. Tsaar ei tsenseeri Puskinit ning Puskin peab kogu aeg viibima kõrgseltskonnas, kuna on kammerjunkur. 28. ebaõnnestunud abieluettepanek (Puskin polnud soositud isik). 1830. kordab ettepanekut, see võetakse tingimusega vastu - kuna pruut vaene, peab olema kaasavara. Hiljem Puskin sellepärast suurtes võlgades. 1830
Tsaari, tema abikaasa Aleksandra ja nende kolme lapse säilmed maeti 1991. aastal ümber keiserlikku surnuaeda Peterburis. Paraku ei leitud troonipärija Aleksei ja tema õe, suurvürstinna Maria jäänuseid. Mõned uskusid, et hemofiiliat põdenud 13-aastase Aleksei luud on Venemaa kodusõja ajal riigi avarustesse ekslema läinud. Teised avaldasid aga arvamust, et poisil õnnestus ellu jääda ja põgeneda. Teadlased tegid üheksa aastakümmet pärast tsaar Nikolai II ja tema perekonna tapmist kindlaks tema kadunud poja Aleksei ja tütre Maria jäänused. USA ja Venemaa teadlased tegid DNA testi põhjal kindlaks, et Jekaterinburgi metsast leitud luukillud kuuluvad tõesti Alekseile ja Mariale. Testid viidi läbi koostöös Massachusettsi Meditsiini Ülikooliga ning põhinesid mitokondri DNA analüüsil, milles sisalduvat geneetilist teavet pärivad lapsed vaid oma emalt.
1817.a lõpetas selle ning ta määrati tööle välisministeeriumi. Kuid see Puskinit ei huvitanud, ta oli sündinud poeediks ja see määras kogu tema edasise traagilise elukäigu. Aastaid hiljem viidi Puskin üle Odessa piirkonna ülema krahv Vorontsovi kantseleisse,kus elas luuletaja üle sügava armastuse oma ülemuse abikaasa krahvinna Jelizaveta Vorontsava vastu. Kiivas krahv hakkas Puskinit taga kiusama ning tema kohta Peterburi kaebusi saatma. Lõpuks käskis tsaar ta "kõlvatu käitumise pärast" vallandada ning ta saadeti vanemate mõisa politsei järelvalve alla õigusteta sealt lahkuda. Puskin elas seal üksi, eemal sõpradest ja kihavast seltskonnaelust. Tema aega täitsid jalutuskäigud, mõtisklused ja pingeline loomutöö. Ühel ööl viis politseiohvitser Puskini Moskvasse uue tsaari Nikolai I ette. Tsaar mõistis, et talle mõjuks üsna soodsalt "armulikkuse" osutamine kõige kuulsamale vene luuletajale.
Ajalehe Teataja olulisem nõue oli eestlaste majandusliku olukorra paranemine. 1905. aastal toimus revolutsioon, mis sai alguse Peterburis ning levis ka kiiresti Baltikumis. Selles revolutsioonis nõuti talurahvale maa andmist ning demokraatlike vabaduste kehtestamist. Oktoobris kuulutati välja üldstreik, kust võtsid osa enamus töölisi ning 16 oktoobril toimus Uuel turul suur rahvakoosolek. Kuid siis ilmus kohale sõjavägi, kes avas tule rahva pihta. Manifestis lubas tsaar Nikolai II üleriigilise rahvaesinduse kokkukutsumist ning isikuvabadusi. Jaan Tõnisson kutsus kokku Tartus rahvaasemike koosoleku, kuhu saadeti linna- ja valla saadikud. Detsembris hakati rüüstama ja põletama mõisaid ning selle käigus rüüstati umbes 150 mõisa hoonet kogumaal. Mõisate hävitamisele tegi lõpu karistussalkade saabumine ning nende ohvriteks langes 328 inimest. Eesti avaliku elu tegelased põgenesid kuskile. Kokkuvõte raamatust Vene tsaaride kroonika
Demokraatliku Venemaa autonoomse osana Veebruarirevolutsioon · 1917. a mässust puhkes reveolutsioon, mille käigus loobus vene tsaar Nikolai II oma kroonist- võimule tuli Ajutine Valitus · 2. märtril algas Tallinna tehastes streik · vabastati vangid · rüüstati asutusi, kohtuid, politseid · määrati uus kindralkuberner-Jaan Poska · tegevusse astus miilits · Tekkis Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu(TSSN) Autonoomia · Eesti rahvuslased ootasid sobivat hetke oma reformide teostamiseks · eesmärk-saavutada autonoomia Venemaa koosseisus
alamporutsiku auastmes. Põhjasõjas teenis ta Venemaa Balti laevastikus, välja arvatud 1712 1715, mil ta Venemaa Aasovi laevastikus ning osales sõjas Türgiga. 1707 sai ta porutsikuks, 1710 leitnandiks, 1715 4. järgu kapteniks, 1717 3. järgu kapteniks, 1720 2. järgu kapteniks ja 1724 1. järgu kapteniks. Ta abiellus venelannaga ja viimast korda elus viibis ta Taanis 1715. aastal. Peeter I saatis Beringi merele. Tsaar käskis Beringil leida tee Indiasse ning välja uurida, kas Aasia ja Ameerika on teineteisest väinaga lahutatud. Beringi kaaslaseks sai kogenud tüürimees Aleksei Tsirikov. Nad sooritasid kolm reisi koos. Kuulsuse tõi kolmas, Beringile viimseks jäänud reis. Kahel laeval seilates avastasid Bering ja Tsirikov Aleuudi saared ja jõudsid Põhja- Ameerika rannikule. Tagasiteel läksid nad lahku. Tsirikov jõudis tagasi Kamtsatkale, kuid saare juures, mis praegu
· Ajalugu · Pargid · Kirikud ja kloostrid · Sillad · Lipp ja vapp · Vaatamisväärsused · Rajoonid Peterburg · Peterburi on Euroopa nooremaid suurlinnu · 2003. aastal sai Peterburi 300.aastaseks · Peterburi kuulutati Venemaa pealinnaks 1712. aastal · Peterburi asub Soome lahe idapoolsuses. Ajalugu · Vene tsaar Peeter I asutas Peterburi 27.mail · Esimesed ehitised olid sõja ajal muldkindlused · Talupojad ja Rootsi sõjavangid tegid peaaegu kogu töö kindluste ehitamisel · 40 000 inimest suri kindluste ehitamisel Pargid Peterburi pargid: · Peterburi Suveaed · Peterburi Talveaed · Peterburi Teine Talveaed · Peterburi Kolmas Talveaed · Solovjovi aed Kirikud ja kloostrid · Peterburis on 229
1.Missugused rahv konf 20.saj algul näitavad suure sõja ohtu? 1) Maroko kriis, 2 kriisi võitlus koloniaal alade suurendamise nimel 2)Serbia ja Bulgaaria sõda Türgi vastu , hilisem sõda võitjariikide vahel territooriumite jagamise suhtes.2.Missugused olid sõjaplaanid 1 MS?Inglismaa- ei tahtnud sekkuda vaid soovid rahaliselt liitlasi toetada. Kui keegi okupeerib nt Belgia Luksenburg siis astub sõtta. Saksamaa- Schlieffenei plaan vastane hävitada nii kiiresti kui võimalik.3.Kuidas oli Sarajevo antentaat seotud I MS algusega? 1 )Liitlaslepingute olemas olu , Saksamaa astus kaitseks välja , Venemaa Serbia ja sõjategevus algas.2)Suur sõjakartus4.Millal toimus... Tannenbergi lahing- 1914 a Venemaa sai Serbia vägede käest lüüa. Somme'i lahing- 1916 Inglased-Prantsalsed alustasid pealetungi et tunigda läbi saksa rinde ,kus hukkus ligi 1 mil sõdurit. Ypresi lahing- 1915 a. Sakslaste pealetung mis lõppes edutult.5.Nimeta kolm riiki ,kes sõ...
asustamis aastat ei teata. Johannes Burchart V (1683 Tallinn – jaanuar 1738) oli Tallinna apteeker ja linnaarst.Ta oli apteeker Johannes Burchart IV poeg, õppis isa apteegis ja välismaa ülikoolides. 1710 määrati ta Tallinna 2. katkuarstiks. Pärast oma ema surma samal aastal võttis ta isa apteegi üle. 20/31. detsembril 1716 määrati ta Tallinna linnaarstiks. Legend räägib et Burchart V oli kutsutud Peeter I surmavoodile, kuid tolleks ajaks kui ta oli jõudnud Peterburgi, oli tsaar juba surnud. Esimene meditsiinilise haridusega apteeker oli alles viienda põlve Burchart, kes õppis Stockholmi ülikoolis.Peale ravimite müüdi seal paberit, tinti, kalliskive, püssirohtu, martzipani ja vürtse. Raeapteegi märkideks on madu ja karikas, mis sümboliseerivad, et meedik peab olema tark nagu madu, kusjuures tarkus seisneb teadmiste ammutamises karikast kui looduse sümbolist. Apteegihoone esimene ulatuslikum uuendaine toimus 1550 a. Enamus ravimid valmistati kohapeal
Laupa 1 2014 Sisukord: Sissejuhatus………………………………………………………………………………3 1. Peeter I ehk Peeter Suur, Venemaa tsaar (1672- 1725)…………………………...4 1.1. Dünastia…………………………………………………………………...4 1.2. Lapsepõlv………………………………………………………………….5 1.3. Noorusaastad………………………………………………………………5 1.4. Haridus…………………………………………………………………….6 1.5
töid. Nad töötasid nii peterburis kui ka vahepeal Euroopas ringireisides Pariisis, Itaalias ja Saksamaal, lõpuks naasevad kõik siiski Peterburgi. 4. Kolm esimest kunstnikku olid: · Johann Köler maalikunstnik · August Weizenberg skulptor · Amandus Adamson skulptor 5. Johann Köler: · Peterburi akadeemia lõputöö teemal ,,Herakles toob Kerberose põrguväravast" · Venemaal Tsaar Aleksander II portree · Kodumaal ovaalselt maalitud pildid vanematest, kes on langetatud silmadega, varjamaks isa pimedust · Pariisi ,,Kristus ristil" · Itaalias Iseenda autoportree · Itaalias ,,Itaalia tütarlaps" · Itaalias ,,Tütarlaps allikal" · Itaalias ,,Itaallanna lastega ojal" · Peterburis paraadportree ,,Doktor Karelli portree" · ,,Kreuzwaldi portree" · ,,Ketraja" ehk ,,Katkenud lõng"
Vastureformatsioon- usupuhastuse vastu. Jam Zapolski vaherahu: 1. Venemaa ja Poola vahel. 2. Sõlmiti 1582a 3. Andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. Pljussa vaherahu: 1. Venemaa ja Rootsi vahel 2. Sõlmiti 1583a 3. Jättis Rootsi kätte nii Põhja-Eesti kui ka Ingerimaal vallutatud linnused. Altmorgi vaherahu: 1. Taani ja Rootsi vahel 2. Sõlmiti 1645a 3. Saaremaa läks Rootsile Ivan IV- Ivan Julm, Vene tsaar, juhtis vene vägesid Liivi sõjas ja sai sõjas lüüa. Gotthard Kettler- Liivi ordumeister. Alistus Poola kuningale. Kuramaa hertsog. Juhtis ordu vägesid Livi sõjas. Hertsog Magnus- Liivimaa kuningas, Taani kuninga vend. Saare-Lääne piiskop. Ta oli Ivan IV liitlane ja hiljem läks Poola poolele üle. Ivo Schenkenberg- Kaitses Tallinna kaks korda, käsitööline, vägev väejuht. Balthasar Russow- Kirjutas kroonika, mis käsitleb Liivi sõda. 16 sajandi kohta.
Sümfoonilised teosed: "Kamaarinskaja", "Aragoni hota", "Öö Madridis", "Valssfantaasia" Romansid: "Lõoke", "Ma mäletan üht kaunist hetke" jt. SÜMFOONILINE FANTAASIA "KAMAARINSKAJA" See on Glinka sümfoonilise muusika tähtsamaid teoseid, sest oli eeskujuks hilisemate põlvkondade heliloojatele. Tihedalt seotus rahvamuusikaga. OOPERID. Glinka ooperid olid esimesed vene rahvuslikud lavateosed. Glinka esimese ooperi "Elu tsaar i eest" rahvale lähedane teema ja rahvamuusika kasutus tõstavad selle teose vene rahvusliku ooperimuusika esiritta. Kuus aastat hiljem valminud ooper "Ruslan ja Ludmilla" jätkas rahvuslikku joont. Tuntud on " Tser nomor i marss" sellest ooperist. AVAMÄN G "ARAGONI HO TA" Välisreisil Hispaaniasse oli Glinka võlutud selle maa rahvamuusikast, eriti rahvatantsudest. Kogutud teemasid ta kasutas nn hispaania avamängudes
Kas bolsevike võimuletulek Venemaal oli paratamatus? 1917.aastal alustas vene rahvas revolutsiooni, mis sai murranguliseks kogu maailma ajaloos. Venelased vajasid muudatusi. Venemaa oli kandnud I maailmasõjas raskeid kaotusi. Toit ja kütus olid otsas, rahvas nälgis. Väga paljud süüdistasid selles Venemaa valitsejat tsaar Nikolai II. 1917.aasta veebruaris puhkes Petrogradis üldstreik. Tsaarivõim kukutati ja mensevikud moodustasid Ajutise Valitsuse. Sama aasta oktoobris haarasid võimu äärmuslikud revolutsionäärid, kes V.I.Lenini juhtimisel rajasid maailma esimese sotsialistliku riigi. Miks õnnestus bolsevikel eesotsas Leniniga 1917. aasta oktoobris haarata võim? Ajutine Valitsus pidi võimule jääma lühikeseks ajaks. Ta pidi valitsema nii kaua,
Evelin Kaasik 11a Aleksandr Blok sündis Peterburis 16. novembril 1880. aastal. Oli vene luuletaja Tema isa, tsaar Aleksei Mihhailovits oli silmapaistev jurist, Varssavi ülikooli riigiõiguse professor. Ema oli aga kirjanik, tuntud botaaniku ja liberaalse ühiskonnategelase Andrei Beketovi tütar. Tulevane poeet kasvas üles vanaisa perekonnas 1903. aastal abiellus Aleksandr Ljuboviga, kes oli keemiku Mendelejevi tütar. Mehe anne avaldus juba varakult Tema peamisteks mõjutajateks olid poeedid Zukovski, Fet, Polonski, Apuhtin, ja Vladimir Solovjov.
minevikust. Venemaal valitses tol ajal Nikolai II. Tema käes oli kogu võimutäius, valitsev poliitiline reziim oli autokraatia, kuigi Venemaal oli olemas ka parlament, omas see väga vähest tähtsust ja mõjuvõimu ning võis vaid kergelt tsaari tegevuse üle nuriseda. Nikolai II sai kokku väga tihti inimestega, kes olid suurelt vastu riigi reformeerimisele. Ajapikku hakkas aga tekkima ka palju poliitikuid, kes pooldasid Lääne-Euroopa valitsemiskorda ehk demokraatiat.1915. aastal lasi tsaar ametist lahti armee ülemjuhataja ning asus vägesid ise juhatama. See oli aga väga suur viga. Sest et kõik sõjalised ning ka muud kaotused langesid nüüd Nikolai II-le. Suurema osa elanikkonnast moodustasid talupojad, kes elasid täielikus vaesuses ning vähesed neist oskasid lugeda ja kirjutada. Enamik suurlinnade töölistest elas agulites. 1916. aastaks oli venemaa oma ressursidest tühi, sest I maailmasõja tõttu oli tööstuses rõhk pandud sõjainventaarile ning suur
Peeter I Peeter Suur [1682-1725] oli igas mõttes tõeliselt suur. Ta oli 2 m ja 4 cm pikk ning erakordse söögiisuga. Tarmukas ja teadmishimuline, meeldis tal omandada uusi oskusi, kaasa arvatud ka hammaste ravimine, mida ta harjutas iga õukondlase peal, kel jätkus rumalust tunnistada, et tal hammas valutab. Talle meeldisid kääbused ja ebardliku kehaga inimesed, tsaar oli võimeline suureks helduseks ja suureks julmuseks. See valitseja on oma saavutuste tõttu endiselt Venemaa ajaloo üle käivate vaidluste tulipunktis. Pärast ema surma 1694. aastal hakkas Peeter valitsemises osalema üha innukamalt. Oma peamiseks eesmärgiks pidas ta Venemaa rahvusvahelise seisundi kindlustamist, väljapääsu saamist Mustale merele ja ligipääsu rajamist Läänemerele Rootsi arvel.Neeva suudmeala vallutamine võimaldas Peetril mais 1703.aastal asutada uus meresadam.
21. Valitsev elamutüüp talurahval. Rehielamu 22. Teotöö 2 tähtsamat liiki. Rakmetegu ja jalategu 23. Suur Näljahäda (piirdaatumid). 1695 1697 .a. 24. Millal algas Põhjasõda (kuupäev, kuu, aasta)? 12.veeb.1700 .a. 25. Missugune nakkushaigus levis Põhjasõja ajal Eestisse? Katk 26. Kuidas nimetati endiste talupoegade ja sõdurite röövsalku? sissid 27. Kes olid Põhjasõja ajal: a) Rootsi kuningas, b) Vene tsaar? a) Karl XII ja b) Peeter I 28. Mis aastal lõppes Põhjasõda? 1721. aastal
Veebruarirevolutsioon Põhjused: · Rahvas nõudis sõja lõpetamist, rahutused armees · Majandusraskused-puudus oli leivas, küttest jne · Rahulolematus tsaarivõimuga. Veebruarirevolutsioon toimus 27. veebruaril 1917. Tsaar kukutati ja võimule tuli Ajutine Valitsus. Ajutine valitsus Duuma Nõukogu Rahvas Töölised ja sõdurid Kaksikvõim Enamlased(blosevikud) VSOPT-Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei(enamlased) Hästi organiseeritud maffia tüüpi partei, kelle eesmärgiks oli kehtestada proletariaadi diktatuur ja vägivaldsete meetoditega sotsialismi ülesehitamine.
Rakvere Gümnaasium 8.B Peeter I Referaat Juhendaja: Rakvere 2012 PEETER I 1672-1725 Peeter I ehk Peeter Suur oli Vene tsaar aastatel 1682-1721. Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Tema peaeesmärgiks oli muuta Venemaa euroopalikuks suurriigiks. Tema valitsusajal laienesid ka linnad ning kasvas kodanluse arvukus ja mõjuvõim. Peetri valitsuse all ehitati valmis Venemaa esimene arvestatava suurusega laevastik. Kujundati õmber ka sõjavägi Lääne mallide järgi,
Nõukogude Venemaa vastase jõu. Võitjad said uusi maid ja palju eeliseid. Üldse mobiliseeriti Esimese maailmasõja jooksul 73515000 meest. Venemaa ihkas maad juurde, uued relvad(kuulipilduja), pole ratsaväge, roheline-pruun rõivastus, lennuvägi, gaas, allveelaevad, tankid. Aasta 1917 ja iseseisvus (ka eelmine tekst I MS läheb siia) Murrangulisemaid aastaid üldse. Sinna sisse jääb I MS ja kukutatakse Vene tsaar. Paljud riigid saavutavad iseseisvuse. Venemaast sai sotsialistlik riik ja oli isikukultus. Veebruarirevolutsioon: kukutati viimane vene tsaar Nikolai II ja asemele tuli Ajutine Valitsus. Venemaal suur näljahäda (500 000 inimest sureb). Põllumajandust pole, ainult vili. Loosungid Vene tsaarile Lõpetage sõda! Leiba! Maad! 30märts 1917 Võtab Ajutine Valitsus Eesti kohta omavalitsusseaduse ehk autonoomia. Soodne olukorda maa iseseisvumiseks, Eestimaa kubermang(J.Poska), Maanõukogu
Austria-Ungari ja Türgi kolooniad lagunesid. 19. Mida tähendab väljend- I maailmasõda oli moodne sõda? Kasutusele võeti uudne tehnika. 20. Miks USA presidendi W.Wilsoni ideed ei realiseerunud rahulepingutes? Riigid polnud nõus selliste tingimustega. Võrdne maailm. 21. Kuidas mõjutas I maailmasõda Vene impeeriumi? Tekkisid rahutused, toimud võimuvahetus, oli sõjas rängalt kannatada saanud. Lahkus sõjast Bresti rahuga. 22. Miks kukutati Venemaal tsaar? Majanduslangus,tsaar oli kaotanud usalduse, ääremaad olid rahutud, suurlinnades ei jätkunud toitu. 23. Miks kujuneb Venemaal välja kaksikvõim ja mida see endast kujutas? Millal kaksikvõim lõppes? Kujunes kui keisrivõim oli langenud.(Peteogardi Töölised ja Soldatite Saadikute Nõukogu ning Ajutine Valitsus) Üritasid parandada rahva olukorda. Tekkisid parteid. Lõppes 25.10.1917. 24. Mida Ajutine Valitsus tegemata jättis? Ei taganud vabariiki. Jäi sõjast väljumata.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
