Ajaloo kodune töö nr 1. 1. Milliseid sündmusi allikad kajastavad? Allikad kajastavad Trumani Doktriini, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsustele sõjaväelist ja majandusabi, vältimaks nende riikide langemist Nõukogude Liidu mõjusfääri. 2. Too välja allikates leiduvad põhiseisukohad. Allikas A: USA president Truman leidis, et kindlustamaks Kreeka positsiooni vaba riigina on majanduslik ja rahaline abi möödapääsmatu. Allikas B: Venelaste nägemuse kohaselt oleks Ameerika Ühendriikide abi Kreeka riigi iseseisvusele ja suveräänsusele suureks ohuks. 3
Saksamaal kui kogu kommunismileeris. Mr oli Klma sja smboliks, mida sakslased ja kogu vaba maailm vttis kommunistliku trannia thisena, eriti prast tule avamist lejooksikute pihta. Alles 1980. aastate lpupoole, kui sovetiimpeerium hakkas juba lagunema, leevendati Ida-Saksamaal piirikeeldu. Lbips Berliini mrist avati kigile 9. novembril 1989 ning tnaseks on mr peaaegu tielikult lammutatud. Trumani doktriin Trumani doktriin ehk pidurdamisdoktriin 1945. a. kevadel esitas NSV Liit territoriaalseid nudmisi Trgile, vaatamata sellele, et see riik oli II maailmasjas jnud erapooletuks. Kreekas, kus oli ennistatud sjaeelne valitsus, algatasid sealsed kommunistid 1946. a. lpul valitsusevastast kodusda. Sealjuures said nad relva ja rahaabi NSV Liidult. Trgipoolsed territoriaalsed loovutused ning Kreeka muutumine kommunistlikuks oleks thendanud NSV Liidu sjalist kohalolekut Vahemerel
Esimene maailmasõda 1. Too välja vähemalt 3 esimese maailmasõja põhjust? Alahinnati ohtu Sõda romantiseeriti Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine. 2. Nimeta I maailmasõja ajend. Millal see sündmus aset leidis? Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914. 3. Kuidas nimetati Saksa sõjaplaani ja kes oli selle autor? Schlieffeni plaaniks (autor on Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffen). 4. Kes olid Paul von Hindenburg ja Erich Ludendorff? Paul von Hindenburg- (2. oktoober 1847 2. august 1934) oli Saksamaa sõjaväelane (feldmarssal aastast 1914) ja riigitegelane, president aastatel 19251934. Erich Ludendorff- 9. aprill 1865 20 .detsember 1937) oli Saksa kindral Esimeses maailmasõjas, Liège lahingu ja Tannenbergi lahingu võitja. 5. Selgita mõiste positsioo...
Harry S. Truman Varajane elu ja perekond Harry S. Truman sündis 8. mail 1884 USA-s Missouri osariigis Lamari linnas. Tema nimes initsiaal „S“ ei olnud otseselt lühend ühestki nimest, aga see viitas mõlemale tema vanaisa nimedele Anderson Shipp Trumanile ja Solomon Youngile. Trumanil oli üks vend ja üks õed. Trumani isa, John Anderson Truman oli farmer. 1887. aastal, kui Truman oli 11 kuud vana, kolis nende pere edasi Grandview lähedasse farmi. 1890. aastal kolisid nad Kansas City lähedasse linna Independence, et Harry saaks kirikukoolis käia. Tema huvideks oli lugemine ja muusika. Klaverit õppis ta kuni ta sai 15. aastaseks, siis ta läks õppima Independence High Schooli. 1901. aastal lõpetas ta gümnaasiumi. Pärast
maadest, st eraldedas nad muust maailmast. külm sõda - oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki elu valdkondi. Vastaspooled üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualadel: relvade tootmises, majanduse arendamises, mõjuvõimu laiendamises Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika maades, teaduselus jne. Trumani doktriin USA presidendi Harry Trumani seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toatimine nii sise- kui ka välissurve (eri riikide kommunistlikke rühmitusi, kes üritasid stalinliku NSVL eestvadmisel relvajõuga võimule pääseda) vastu. Marshalli plaan Georg Marshalli kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele.
riikidevahelisi sõbralikke suhteid 3)organiseerida rahvusvahelist koostööd majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja humanitaarsete probleemide lahendamisel. Marshalli plaan Seoses Kreekat ja Türgit ähvardava Nõukogude ekspansiooniga tegi USA president Truman 1947.a.märtsis Kongressile ettepaneku osutada neile riikidele sõjalist ja majanduslikku abi. Truman lubas, et edaspidi annab USA analoogilist abi kõikidele vabadele rahvastele, keda ähvardab samalaadne oht. Nii sündis Trumani doktriin. Trumani doktriini põhimõtete esimesi rakendusi oli Marshalli plaan. USA andis aastail 1948-1952 17 Euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi. Selle tulemusel said neist riikidest USA-le elujõulised majandus-ja kaubanduspartnerid. NSVL ja Soome keeldusid Marshalli plaanist ning 1949.jaan. asutasid NSVL ja rahvademokraatiamaad Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Potsdamist 1945.a
USA IIMS JÄREL 1944 - USAs presidendivalimised, kandideerisid FDR (dmkr.) ja Dewey (vab.). FDR võitis 4 korda valimised, asepresidendiks sai Truman. 1945 - FDR suri, presidendiks sai Truman. Otsustati vähendada USA NLiidu sõbralikkust. Esimest korda ilmnes USA välispoliitiline muutus Pottsdami konverentsil. Just Trumani kutsel saabus Churchill USAsse ja pidas Fultonis kõne. märts '47 - Trumani doktriini ettepanek kongressile suvi '47 - formuleeriti USA välispoliitiline doktriin nn. Pidurdamiskotseptsioon. See seisnes Nliidu ekspansionistlikke taotluste pikajalises kannatlikus, kuid kindlas tagasitõrjumises. 1948 - Kongress võttis vastu resolutsiooni tänu millele toimus ajalooline pööre USA välispoliitikas, loobuti isolatsionismist. Resolutsioon lubas USAl astuda liitu Euroopa riikidega. 1949 Loodi NATO Trumani aja sisepoliitika
Raudne eesriie-NSVL eraldas enda mõju all olevad riigid muust maailmast, tõkestades sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega. Külm sõda-See kujutas endast lääne demokraatia ja kommunismi vastasseisu,mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Ei oldud küll otseses sõjategevuses, kuid üritati oma üleolekut majanduses, poliitikas ja kultuurielus maksma panna. Vastast prooviti edestada uute võimsate relvade tootmises, USA ja NSVL soovisid saavutada Euroopas poliitilist ülekaalu, üritati laiendada oma mõjuvõimu Kolmandas maailmas . Külma sõja alguseks oli berliini blokaad 1948. Trumani doktriin-1947a kuulutas Truman välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu;selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid Marshalli plaan-1947a kuulutas USA riigisekretär välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud euroopa riikidele. Sellega loodeti aidata kaasa ...
aastal saavutati kokkulepe keskmaa-tuumarakettide hävitamise kohta. 1989. aastal andis Gorbatsov Ida-Euroopa kommunistlikele riikidele võimaluse valida demokraatlikud valitsused ja 1991. aastal lagunes NSV Liit 15 vabariigiks. Külm sõda oli läbi. 12. märtsil 1999. aastal astusid Ungari, Poola ja Tsehhi vabariik NATO-sse. Liitumistseremoonia korraldati Ameerika Ühendriikides Independence'i (Missouri osariik) Harry S. Trumani nimelises raamatukogus. Külma sõja avaldumise vormid: Võidurelvastumine (strateegilised ehk tuumarelvad, kõige arenenumad); võitlus kõrgema elatustaseme eest; teineteise (eelkõige USA ja NSVL) pidev vastandamine ja kritiseerimine; luuretegevus; kosmose avastamine ja uurimine; võitlus mõjupiirkondade pärast, mis väljendus veel sõjalistes konfliktides ja kriisides nt. Korea sõda, Suessi kriis ja Kuuba kriis) 4.Trumani doktriin ja Marshalli plaan 1947.a
Ameerika Ühendriigid peale II maailmasõda Trumani doktriin 1947a, USA välispoliitika eesm. Vabade rahvaste toetamine nii sise- kui välissurve vastu (kommunistide võimuhaaramiskatsed). Marshalli plaan 1947 ulatuslik abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele ->Euroopa majanduse ülesehitus ja kommunistliku kihutustöö nõrgestamine. Võidurelvastumine aatomipomm: USA 1945, NSVL 1949, vesinikupomm: USA 1952, NSVL 1953 külma sõja alguses oli NSVL-il ülekaal tavarelvastuse osas, kuid USA-l tuumapomm. 1950-ndatel kontinentidevahelised raketid tuumapeade kohaletoimetamiseks. DEMOKRAATLIK MAAILM Teise maailmasõja järel taastati enamikus Lääne-Euroopa riikides demokraatlik kord. Jaapan demokraatlikuks. Langetati valijate vanuse alammäära, üha rohkem inimesi hakkas osalema poliitikas. Peale sõda suurenes massiliikumiste ja ametiühingute mõju. Majandust aitasid üles ehitada Maailmapank ja IMF. USA-s peale sõda ...
KÜLM SÕDA............................................................................................................... 1 SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1. KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE................................................................................4 0.1 Trumani doktriin.................................................................................................. 5 0.2 Marshalli plaan.....................................................................................................5 0.3 Berliini blokaad....................................................................................................6 0.4 NATO ja VLO moodustamine............................................................................. 6 2. DEMOKRAATLIK MAAILM........
olümpiamängudel naelpomm 11. september islamiterroristid Maailma Kaubanduskeskus New Yorgis, väidetavalt kukkus üks lennuk ka Pentagonile. USA välispoliitika Külma sõja ajal oli USA, tuginedes oma majanduslikule ja sõjalisele võimsusele, lääne demokraatlike riikide juhtriik võitluses kommunistliku süsteemi vastu. USA oli NATO ja paljude teiste kapitalistlikke riike ühendavat sõljalispoliitiliste liitude liiderriik. Trumani doktriiniga lubas abi neile Euroopa riikidele, keda ähvardas kommunism Marshalli plaaniga toetati Lääne-Euroopa riike majanduslikult USA osales Korea sõjas, tõrjumaks tagasi kommunistide katseid vallutada L-K USA huvi suurenes Lähis-Ida regiooni vastu tekkisid USA-Iisraeli erisuhted ja loodi tihedad sidemed mitme Araabia monarhiaga Vietnami sõda 1970. aastatel hakkasid USA ja kommunistliku maailma suhted ajutiselt paranema. Nixoni
Samalaadne kohtuprotsess toimus ka Jaapani riigijuhtide üle (tuntud kui Kaug-Nürnbergi protsess), kus mõisteti süüdi 25 sõjakurjategijat. Külm sõda – ideoloogilised ja majanduslikud pinged ühelt poolt NSVL-i ja tema liitlaste (eelkõige Ida-Euroopa kommunistlikud riigid) ning teiselt poolt USA ja Lääne-Euroopa maade vahel 1945- 1990. Külma sõja alguseks peetakse Esimese Berliini kriisiga seotud sündmusi ja Berliini blokaadi 1948-1949. Trumani doktriin – USA presidendi Harry Trumani 1947 esitatud välispoliitiline programm, mille kohaselt toetab USA neid rahvaid, kes võitlevad relvastatud vähemuste pealetungiga ja välisjõududega. Seda kasutati sõjalise missiooni õigustamiseks kreeka kommunistlike mässuliste vastu ja Türgi valitseva režiimi kaitseks NSVL-i rünnakute eest. Marshalli plaan – 1947, tulenes Trumani doktriinist ja tähendas USA majandusprogrammi Euroopa abistamiseks. Aastatel 1948-1952 said 17 riiki selle raames majanduslikku abi. Abiprogrammi
II maailmasõda ning kestis sotsialismileeri lagunemiseni (1990ndate algus). Vastasseis hõlmas kõiki eluvaldkondi; vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna. Külma sõja algus: 1946 W.Churchilli kõne Fultonis kahe leeri vastuoludest. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. 1947 Trumani doktriin poliitiline juhtmõte, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu (selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid). Trumani doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan (1948-1952) abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele; sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju
Rahvusvahelised suhted pärast II maailmasõda (1945-91.a Külma sõja ajajärk) Külm sõda 1948.a Berliini blokaadist alguse saanud sõda, kus otsest sõjategevust ei toimu, aga kogu aeg on pingeseisund (vastasseisud demokraatlike lääneriikide (eesotsas USA) ja sotsialismimaade (eelkõige NL) vahel) BERLIINI BLOKAAD (24. juuni 1948 11. mai 1949) oli üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal. Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. See allutas pool linna majanduslikult Saksamaa lääneosale ja NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga. Vastuseks sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaa- ja raudteed ja Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada v...
Trumani doktriin-käis USA president välja aastal 1947.USA lubas maj.abistada riike,kes võitlevad kommunistliku välissurve vastu.Ajendiks olid sündmused Kreekas,Türgis,neid riike ähvardas Nõukogude oht. Marshalli plaan-töötati välja 1948-49,s.o. Trumani doktriini praktiline elluviimine.Selle peale lõi NSVL omapoolse maj. abil organisatsiooni ehk VMN-1949 (st.Vastastikuse Majandusabi Nõukogu,kuhu kuulusid enamik sots.riike,seega Poola,Ungari,Rumeenia,Tsehhosl.,Saksa DV..) NATO-1949 loodi USA initsiatiiv NATO e sõjaline organisatsioon NSV- Liidu vastu,sest Stalin oli teatanud tuumapommi olemasolust.VLO-1955 loodi sots.riikide poolt oma sõjaline organisatsioon (Varssavi Lepingu Organisats).Põhjuseks oli eelkõige Saksa LV vastuvõtt NATO-sse
4 VMN jaan. 1949 asut. NSVL initsiatiivil Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Eesmärgiks: liikmesmaade majanduse ühtsustamine + vastastikuse koostöö suurendamine. Asutajaid 6: NSVL, Bulgaaria, Poola, Rumeenia, Tsehhosl, Ungari. Liitus veel Albaania, SDV, Mongoolia, Kuuba, Vietnam. VMN-iga koostöökokkuleppeid: Jugoslaavia, Soome, Iraak, Mehhiko. Igapäevast tööd juhtis: sekretariaat. Iga leping tuli sõlmida läbi Moskva. Org. lõpetas tegevuse: 1991 (kui idablokk lagunes) 2 Trumani doktriin 4 1947 tegi USA president Harry Truman kongressil avalikuks doktriini. 4 USA välispoliitika juhtmõtteks: vabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vastu, (lubas Kreeka ja Türgi valitsusele sõjaväelist ja majandusabi). Pidi hoidma ära Kreeka + Türgi NL mõjusfääri langemise. Kommunismi pidurdamise poliitika Truman: "kui maailmas rikutakse sõjalise surve ja poliitilise sisseimbumise teel status quo´d, siis ei saa USA sellega leppida"
Läänes Churchilli ei toetatud, ei tahetud konflikti NSVL'iga. Stalin sai sellistest järeleandmistest aina hoogu juurde. Unistades maailmavalitsemisest, tugevdas ta kommunistlikku kihutustööd ning likvideeris viimased demokraatia jäljed Kesk- ja Ida-Euroopas, valmistudes ka intensiivselt sõjaks. Pikkamööda hakkasid lääneriigid neile nähtustele reageerima (Trumani doktriin, Marshalli plaan) 2. Trumani doktriin Truman tegi USA parlamendile e. Kongressile ettepaneku osutada maj. abi ainult nendele riikidele, kes on valinud parempoolse maailmavaate ja kapitalismi. Marshalli plaan Trumani doktriini rakendus, Euroopa taastamise plaan NATO 1949 Põhja-Atlandi lepinguorganisats. VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, NSVL + Ida-Euroopa sotsialismimaad VLO Varssavi Lepinguorganisats. 1955
26. Maailm pärast II Maailmasõda Rahvusvahelised organisatsioonid: pärast i MS – Rahvasteliit, Pärast II MS - ÜRO Millises valdkonnas olid erinevused sinu arvates kõige suuremad? Näiteks ohvrite arv - peale I maailmasõda suri 10mlj sõjaväelast, kuid peale II Maailmasõda ole see arv kahekordne. Peale I MS suri 7 mlj. Tsiviilisikut, pärast II MS ole see arv 40 mlj. Miks loodi ÜRO? Loodi asendamaks I MS järel loodud Rahvasteliitu. Ühenda õigesti: Marshalli plaan – USA abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks Külm sõda – Lääne demokraatia ja kommunistliku režiimi pikaaegne vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi Raudne eesriie – NSV liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast Trumani Doktriin – USA välispoliitika põhimõte toetada vabasid rahvaid võitluses kommunismiga Kirjuta põhiandmed Berliini blokaadi kohta: Kestus: 24. juuni 1948 – 12.mai 1949 Osapooled: USA, Suurbritannia, Prantsusmaa – NSV L...
aastal pankrotti. 1922. aastal valiti Truman maakohtus kohtunikuks. 1924. aastal kaotas valimised ning ei saanud jätkata kohtunikuna. 1926 – 1934 maakohtus eesistuja. Senator Truman 1934. aastal kandideeris senati valimistele Missouris ja võitis selle. 1940 kandideeris uuesti ning suutis võita valimised. 1940. aastal käis sõjaväebaasides, sest sõda Euroopas oli alanud. Lõi Trumani komitee, mis uuris ebaefektiivsust, ületootmise ja probleeme jäätmetega sõjatööstuses ja sõjaväebaasides. Trumanist asepresident Tänu Trumani komiteele hoidis USA kokku 10 – 15 miljardit dollarit sõjalisi kulutusi. Lahkus ise komiteest 1944. aastal. Roosevelt tahtis vahetada välja Henry Wallace, kes oli asepresident, Harry Trumani vastu. 20. jaanuaril 1945 sai Trumanist USA asepresident.
Võidurelvastumine-oluline joon. Mõlematel pooltel võimsad relvad. Algul NSVL tavarelvastus, USA tuumapomm. Stalin varastas dokumendid ja tegi 49. Nende järgi a endale tuumapommi. 1952. USA-l termotuumapomm. 53 ka NSVL-l. 50. -ndatel aastatel raketid. NSVl likvideeris nendega oma maha jäämise, sest ei pidanud rahva heaolule mõtlema. Tuumarelvade olemasolu hoidus III ms ära. Trumani doktriin ja Marshalli plaan 1947. a. Harry Truman, USA president, kuuluts välja Trumani doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise sise- ja väissurve vastu (kommunistide võimuhaaramiskatsed). Samal a. kuulutas USA riigisekretär välja Marshalli plaani, abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Andsid abi 1948-52 a 17 riigile majanduslikku ja tehnilist abi kokku 13 miljardi dollari väärtuses. Nii tõusis rahvuslik kogutoodang neljandiku võrra. NSVL keelas abi võtta. Jugoslaavia ainsana ignoreeris Moskvaga vastuseis
-Kultuuri ideoloogiseeritus -ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus Lääneriigid: -USA ja teised kapitalistlikud riigid -Üldjuhul olid nende puhul tegemist demokraatlike ja turumajandusele orjenteeritud riigid 3. Raudne eesriie- (1934-1990) NL-i poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala, sulgedes selleks piiri ida ja lääne vahel, et ei leviks teave, kaubandus ja inimeste ränne üle piiride. Nt. Berliini müür (1961-89) 4. Trumani doktriin- (1947) USA presidendi H. Trumani välispoliitiline kava anda majanduslikku ja sõjalist abi riikide, keda ähvardab NL-i oht Marshalli plaan- (1948-52) sai George Marshalli järgi nime ja oli USA abiprogramm, mis oli osa trumani doktriinist. See aitas sõjas laastatud euroopa riike ja ennetas kommunismi pealetungi 5. Berliini blokaad- (1948-1949)osalevad riigid NSVL, Saksamaa, USA. NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühinetsoon
• NSVL saavutas võimu Ida-Euroopas ja Aasias Mõlemad riigid olid Teise Maailmasõja võitnud riigid. 2.Trumani doktriin ja Marshalli plaan: Trumani doktriin- 1947.a tuli USA president Truman välja ideega, mis sisaldas vabade rahvaste toetamist sise- kui ka välissurve vastu. Ta lubas anda majanduslikku ja sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSVL poolne ekspansioonioht. Marshalli plaan- Üheks Trumani doktriini rakenduseks oli Marshalli plaan, millega USA andis abi Teises Maasilasõjas kannatanud Euroopa riikidele. Eesmärgiks Euroopa majanduse kiire taastamine, sest kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule. Külm sõda- NSVL ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega. NATO-Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon VLO- Varssavi Lepingu Organisatsioon Avaldusvormid: • vastastik propaganda • vastastik ideoloogia
USA, SLV, Jaapan, Soome lk 22-41 1. Mõisted 1) Makartism- USAs 1945 levima hakanud kommunismi vastane hüsteeria, mille käigus esitati palju alusetuid süüdistusi kommunismis. 2) Trumani doktriin- 1947. Aastal USA doktriin, mille eesmärk oli takistada ja hoida ära kommunismi levikut andes riikidele, kes on ohustatud kommunismi poolt, raha, tingimusel, etr loobutakse riigistamisest. 3) Marshalli plaan- 1947.aastal loodud USA plaan, kus pakuti sõjalist ja poliitilist abi riikidele, kes on ohustatud kommunismi poolt 4) Hipiliikumine- 1960.ndatel noorte seas levima hakanud protestiliikumine Vietnami sõjale. Hipide liikumise kõrgpunktiks sai 1969
Külm Sõda Trumani doktriin- 1974a USA presidendi H. Trumani seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Marshalli plaan- 1947a Marshalli pakutud Euroopa taastamise kava. Berliini blokaad- 1948a NSVL i katse takistada lääneliitlaste juurdepääsu lääne berliini Saksamaa lõhenemine- 1949a mai saksamaa jagunemine kaheks riigiks. Saksamaa liitvabariigiks ja saksa demokraatlikuks vabariigiks. ÜRO- 1945a asutatud Ühendatud rahvaste organisatsioon.
Saksamaa taasühinemine- ühinemise kiitsid heaks nii 2. MS võitjate riikide juhid kui ka mõlema Saksa riigi juhid, 3. oktoobrist 1990 ainult 1 riik- Saksamaa Liitvabariik. Sotsiaalne turumajandus- riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult, tähtsaim põhimõte on ettevõtjate vaba konkurents. Thatcherism- Briti peaminister Margaret Thatcheri loodud karm rahanduspoliitika, mis toetas vaba ettevõtlust. H. Truman- USA president, töötas välja Trumani doktriini. D.Eisenhower- USA president, oli NATO esimene ülemjuhataja. J.Kennedy- USA president, kelle ametiaja jooksul toimus Kuuba ehk Kariibi kriis. R.Nixon- USA president, seotud Watergate’i afääriga, pidi teiselt ametiajalt tagasi astuma. R.Reagan- USA president, kes töötas välja majanduskava, mille abil väljuti majanduskriisist ja mingi kiiresti tõusuteed. G.Marshall- USA riigisekretär, kes töötas välja Marshalli plaani. M.L
1. Kuidas muutus pärast teist maailmasõda jõudude vahekord Euroopas ja mujal maailmas? Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule. Itaalia pidi loovutama Aafrika kolooniad. Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938 piiridesse. Island iseseisvus. NSVL võttis suure osa Ida-Euroopast. Üliriigiks muutus USA, Inglismaa ja Prantsusmaa osatähtsus hakkas vähenema. Teiseks suureks jõuks sai Nõukogude Liit, kes eraldas end muust maailmast nn raudse eesriidega. 4. Kas ja mil määral Trumani doktriin ja Marshalli plaan täitsid oma eesmärgid? Trumani doktriin ja Marshalli plaan aitasid suurelt Euroopa majanduskasvule kaasa, samuti survestasid need Nõukogude Liitu, aeglustasid kommunismi levikut. Marshalli plaan üldiselt täitis oma eesmärgid. Trumani doktriin mingil määral täitis, kuid esines sündmusi, kus USA jäi pealtvaatajaks, kui nad oleks pidanud aitama riiki. 5. Nimeta vähemalt kolm põhjust, mis aitasid kaasa kommunistide võidule Hiina kodusõjas.
raudne eesriie Idariikide kokkupuude länega keelati, ning nad eraldati muust maailmast. külm sõda lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. trumani doktriin 1947. Aastal esitatud seisukoht USA presidendi Harry Trumani poolt, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Ta pidas silmas eri riikide kommunistlike rühmitusi, kes üritasid stalinliku NSV Liidu eestvedamisel relvajõuga võimule pääseda. marshalli plaan - Samal aastal pakkus tolleaegne riigiskretär ehk välisminister George Marshall välja kava, mis nägi ete Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. berliini blokaad Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist. Lääneriigid korraldasid aga õhusilla, mis varustas sissepiiratud linna ...
Üliriik USA. Inglismaa ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes Nõukogude Liit eraldus Kesk-ja Ida-Euroopa raudse eesriidega (eraldamine muust maailmast) Majanduse jõud sõjatööstuse heaks 2. Mis põhjustas külma sõja puhkemise? Kumb pool oli sündmuste sellise arengu eest rohkem vastutav? Põhjendage. NSV Liidu ja lääneliitlaste suhete jahenemine. Stalini soov kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle 3. Hinnake Trumani doktriini ja Marshalli plaani edukust. Marshalli plaan 17 riigile majanduslik ja tehniline abi, 13milj. Dollari väärtuses Rahvuslik toodang tõusis neljandiku võrra Trumani doktriin Vabade rahvaste toetamine nii sise-kui ka välissuhete vahel 4. Loetlege põhjusi, miks õnnestus kommunistidel Hiinas võim haarata. Kommunistid alustasid kodusõda Rahvusliku Rahvapartei vastu Esialgu ülekaal Guomindangi poolel, hiljem initsiatiiv kaldus
Ajaloo kontrolltöö kokkuvõte Õt 24 1) Külm sõda - Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi, kusjuures otsest sõjategevust ei toimunud. Üritati oma üleolekut maj, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna 2) Trumani doktriin- '47, seadis USA eesmärgiks vabade rahvaste toetamise sise- ja välisvaenlase eest- kommunistide võimuhaaramiskatsete eest. 3) Marchalli plaan - Marshalli plaan ehk Euroopa Taastamise Programm oli Trumani doktriini esimesi praktilisi rakendusi. Sõjas purustatud Euroopa oli aldis kommunistlikele ideedele. Selleks, et kommunistide mõju vähendada oli tarvis kiiresti parandada rahva elatustaset. Abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja
Külm sõda Külma sõja põhjused: Kahe vastandliku maailmavaate, demokraatia ja kommunismi vastasseis NSV Liidu eesmärk hõivata uusi territooriume Euroopas ja Aasias Külma sõja relvad: Majandus, poliitika, ideoloogia, propaganda Trumani doktriin USA presidendi Harry Trumani seisukoht, mis toetas vabu rahvaid nii välis- kui ka sisesurve vastu. Marshalli plaan USA välisministri George Marshalli kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ja USA abi sõjas kannatanud riikidele. Berliini blokaad NSVL-i katse sulgeda side lääneliitlaste ja Lääne-Berliini vahel. Saksamaa lõhenemine 1949. a. Kuulutati Lääne-Saksamaal Saksamaa Liitvabariik, NSVL-i okupatsioonis Saksamaa Demokraatlik Vabariik
1950. aastatel alustasid afro-ameeriklased "ristiret ke", millega hiljem ühinesid teised vähemusgrupid ja naised, et nn. Ameerika unelmast rohkem osa saada. 1960. aastatel protesteerisid poliitiliselt aktiivsed üliõpilased riigi tegevuse vastu välismaal, eriti Vietnami söjas, ning noorte kontrakultuur esitas väljakutse Ameerika väärtuste status quole. Erinevatest seisustest ameeriklased püüdsid leida Ühendriikide jaoks uut tasakaalu. Harry Trumani Ametiaeg Harry Truman asus 33. presidendina Franklin D. Roosevelti järel kohale juba enne sõja lõppu 12. aprilill 1945. aastal.
ekspansiooniga, tegi USA president Harry Truman 1947. a. märtsis Kongressile ettepaneku osutada neile riikidele majanduslikku ja sõjalist abi. Sel puhul tehtud avalduses rõhutas Truman, et kui maailmas rikutakse sõjalisel teel status quo'd, siis ei saa Ühendriigid sellega leppida. Truman lubas, et edaspidi antakse analoogilist abi kõikidele vabadele rahvastele ja riikidele, keda ähvardab samalaadne oht. Üheks Trumani doktriini rakenduseks oli Marshalli plaan, millega USA andis laiaulatuslikku abi II maailmasõjas kannatanud Euroopa riikidele. Trumani doktriiniga loobusid Ühendriigid isolatsionistlikust välispoliitikast, mis eitas liite teiste, eriti Euroopa riikidega. USA uue välispoliitika ühe tähtsama põhimõtte sõnastas George Kennan, USA diplomaat ja sovetoloog: "Ühendriikide igasuguse Nõukogude-poliitika osaks peab olema venelaste ekspansionistlike tendentside
? Kas on Euroopa Liidu loomine Teise Maailmasõjaga seotud? JAH !! Kui sõda lõppes, siis Winston Churcill (endine Suurbritannia peaminister) tegi ettepaneku . . . Välis- ja sisepoliitiline olukord ... Pärast Teist maailmasõda jagunes Euroopa kaheks: Lääne-Euroopa ning Ida-Euroopa. Maailmas valitses kaks suurriiki - USA ja Nõukogude Liit. Kaks erinevat maailmavaadet Kommunism (Nõukogude Liit ) Demokraatia (USA Lääne demokraatia) Kuidas mõjutas Marshalli plaan ja Trumani doktriin Euroopat? Trumani doktriin . . . Marshalli plaan . . . Mis on Rahvasteliit? Rahvasteliit on . . . Elulood . . . ? Ebaõnnetumised . . . ? Euroopa Liidu loomine . . . Euroopa Liidu asutajariigid oli : kokku 6 riiki kolm suurt riiki Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia kolm väikest riiki -Belgia, Holland, Luksemburg Asutajariigid ja nende motiivid Suurriigid : Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa eesmärgid ... Väikeriigid : Holland, Belgia ja Luksemburg eesmärgid ...
trumbata: relvastuses, majanduses, kultuuris, teaduses jne. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. Mitme riigi langemine Nõukogude Liidu mõjusfääri ja kommunismi levik tekitas lääneriikides ärevust ning USA tolleaegne president Harry Truman võttis seisukoha, et USA välispoliitika põhimõte on vabade rahvaste toetamine sise- ja välissurve vastu . Seda seisukohta hakati nimetama Trumani doktriiniks. Samal aastal viidi käiku Marshalli plaan, mis kujutas endas sõjas kannatada saanud Euroopa riikide abistamist majanduslikult . Sellega lootis USA saada demokraatiale poolehoidu ning peatada kommunismi levikut . Nii Trumani doktriin kui George Marshalli plaan pidid andma USA-le eelise võitluses Nõukogude liidu ja kommunismi vastu. Nõukogude liidu abiga haarasid kommunistid võimu Jugoslaavias, Albaanias, Poolas, Rumeenias, Tšehhslovakkias
kes saavutas ülemvõimu Ida-Euroopas. NSV Liit piiras Lääne mõju nn raudse eesriidega ehk eraldas Ida teisest maailmast. USA ja NSV Liit asusid teineteise vastu toetades erinevaid leere, kes oma vahel sõdisid ja algas teineteise ületrumpamine. Keskmeks sai Berliin. Saksamaa ja sealhulgas pealinn jagati liitlaste vahel okupatsioonitsoonideks. Seal oli vaja taasluua mingisugunegi infrastruktuur, valuuta jne. 1947.aastal esitati Trumani doktriin, mis esines ideel toetada vabu rahvaid sise-ja välissurve vastu tollaegse USA presidendi Henry Trumani poolt. Samal ajal pakuti välja ka Marshalli plaan (George Marshalli, tollaegse USA riigisekretäri poolt), mille abil transporditi õhuteede kaudu Berliini kõike vajalikku. Sõjalist kokkupuudet üritati iga hinna eest vältida. Berliini blokaad viis aga selleni, et 1949.aastal Saksamaa lõhenes, Lääne-Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonis
Maailmapank algselt euroopa ja jaapani ülesehitamiseks, nüüd arenguriikides vaesuse vähendamiseks Marshalli plaan abiandmisplaan euroopa riikidele majanduse ülesehitamiseks Makartism kommunistid eemaldati juhtivatelt ametikohtadelt, hakati tagakiusama Trumani doktriin usa välispoliitika eesmärgiks oli toetada vabasid rahvaid- ehk kommunismi vastane Eisenhoweri doktriin aidata aasia rahvaid, keda ähvardab kommunism Uus rajajoon tuleb rajada õiglasem ühiskond,kaotada vaesus, jõuda kosmosesse, nihutada kogu inimkonna rajajooni Suur Ühiskond leevendada sotsiaalseid vastuolusid, õnnestus põhja- ja lääneeuroopas Yom Kippuri sõda 1973 Egiptus, Süüria vs Iisraeli vaheline sõda?
SÕJAJÄRGNE MAAILM Teemad 24-29 1.Mõisted: Raudne eesriie- Nõukogude Liit eraldas Kesk- ja Ida-Euroopa ning suure osa Aasiast ülejäänud maailmast, tõkestades nende suhtlemist lääneriikidega. Külm sõda- Alguseks Berliini blokaad; kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu. Trumani doktriin- seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu (silmas peeti kommunistide võimuhaaramiskatseid). Marshalli plaan- abiplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele, Ühendriigid andsid 17le majanduslikku ja tehnilist abi. Võidurelvastumine- NSV Liit ja USA üritasid üksteist üle trumbata uute ja võimsamate relvade välja töötlemisega. Saksamaa majandusime- Raha oli
Potsdami konverents-16.juuli-2.aug 1945-US,NSVL,SBR määrasid saksa korraldamise, roimaris kohtu alla ja Jaapanile ultimaatum Külm Sõda-pärast II MS-poliitiline sõda Ida ja Lääne vahel. Trumani doktriin/Berliini blokaad Trumani doktriin-12.märts 1947-USA välispoliitika, sõjaline, majandusabi Kreekale ja Türgile, et need ei satuks NSVL müjusfääri. Ajend: NSVL vägede koondumine Bulgaariasse Marshalli plaan-1947-abiprogramm laastunud euroopale, kommunismi ennetamiseks. Kestis 4 aastat, anti maj. tehn. abi 13 miljardi USD väärtuses. Liitusid: Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Portugal, Prants, Rootsi, SLV, SBR, Sveits, Taani, Türgi
Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik ning Nõukogude okupatsioonitsoonis loodi samal aastal Saksa Demokraatlik Vabariik.. NSV Liidu peamiseks eesmärgiks oli kommunismi levitamine, kuid USA üritas seda iga hinna eest piirata. Kommunismi leviku piiramiseks 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Seda hakati nimetama Trumani doktriiniks. Peale selle pakkus USA välisminister George Marshall välja kava, mis nägi ette Euroopa taastamist ning abi pakkumist sõjas kannatada saanud riikidele. Nii Marshalli plaan kui ka Trumani doktriin pidi andma USA-le eelise võitluses kommunismi vastu. Nõukogude Liit tahtis takistada lääneliitlaste juurdepääsu nende kontrolli all olevasse Lääne- Berliini. Selle teostamiseks sulges NSV Liit kõik teed,
AJALUGU KT PT 15-17. Mõisted: Raudne eesriie-NSVL katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast. Külmsõda-NSVL ja USA vahel toimunud sõda kus otsest kontakti üksteisega ei toimunud vaid toimus poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus. Trumani doktriin-Harry Trumani seisukoht, et riigi välispoliitka juhhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise,kui ka välissurve vastu. Marshalli plaan-George Marshalli kava mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Berliini blokaad-Üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külmasõja ajal. Berliini müür-Jagas Saksamaa kaheks:Ida-Saksamaaks ja Lääne-Saksamaaks. Tehti selleks et Ida-Saksamaalt ei põgeneks inimesi Lääne-Saksamaale
välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu e eri riikide kommunistlike rühmituste vastu, kes üritasid relvajõuga võimule pääseda (Trumani doktriin) 1847. pakkus USA välisminister George Marshall välja kava, mis nägi ette Euroopa taastamist ja USA ulatuslikku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele (Marshalli plaan) Trumani dokriin ja Marshalli plaan pidid andma eelise võitluses kommunismi ja Nõukogude Liidu vastu abi osutamisega proovisid vähendada kommunismi levikut Euroopas 1948. alustas NSVL takistama lääneliitlaste juurdepääsu Lääne-Berliini, NL sulges kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist (Berliini blokaad) lääneriigid korraldasid õhusilla, mis varustas linna kütuse ja toiduainetega
välja sõja kaotanud Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vähenes ka Prantsusmaa ja Inglismaa osatähtsus. Üliriigiks muutus USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning asus demokraatlike lääneriikide etteotsa. Teiseks määravaks jõuks sai Nõukogude Liit, kes saavutas ülevõimu Ida-Euroopas ning suures osas Aasias. Külm sõda: mida see endast kujutas, miks kujunes, millistes vormides avaldus, mõiste "raudne eesriie", mis olid Trumani doktriin ja Marshalli plaan, miks ja kus (maailmajagu) neid rakendati (lk 8) See oli kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandiku maailmavaate, see on Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Seda vastasseisu hakati nim. Külmaks sõjaks. Riigid ei olnud omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualadel: relvade tootmises, majanduse arendamises,
nim. Külm sõda. Mitte suhtlemist ida ja lääne vahel nimetati raudseks eesriideks. Külm sõda kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus NSV liidu ja USA vahel, kus vaenutsevad pooled ei olnud omavahel otselises sõjategevuses, kuid üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualadel, mõjuvõimu suurendamises, majanduse arendamises jne, see kestis üle 40 aasta. Trumani doktriin USA presidendi Harry Trumani seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Seda seisukohta hakati nimetama trumani doktriiniks. Marshalli plaan USA riigisekretäri George Marshalli välja pakutud kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. TD ja MP pidi andma USAle eelise võitluses NK liidu ja kommunismi vastu. Berliini blokaad 1948
1941-1950 Presidendid: Franklin D. Roosevelt (1932-1945) Harry S. Truman (1945-1953) 1941 Pearl Harbor Jaapan ründas USA mereväebaasi Hawaii saarestikus, USA ühineb II maailmasõjaga W.Churchill ja F.D. Roosevelt sõlmisid Atlandi Harta 1942 pandi tööle esimene tuumareaktor 1945 2.september Jaapan ja USA kirjutavad alla kapitulatsiooniaktile. II maailmasõja lõpp Esimene tuumapomm 24 okt. ÜRO 1947 Trumani doktriin Marshalli plaan, lähtudes Trumani doktriinist aidati Euroopa riike 1948-1952 1948-1949 Berliini blokaad 1949 loodi NATO Külma Sõja algus 1951-1960 President Dwight D. Eisenhower (1953-1961) 1950-1953 Korea sõda (USA abistas Lõuna-Koread) 1952 USA katsetas esimest termotuumapommi 1958 loodi NASA Võidurelvastumine, drive-in kinod, neegerliikumine, heaoluühiskond 1961-1970 Presidendid: John F. Kennedy (1961-1963) Lyndon B
AJALOO KORDAMISKÜSIMUSED (KT 04.03.2011) Mõisted: 1.raudne eesriie NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmas 2.külm sõda Lääne demokraatia ja kommunistliku resiimi pikalelevinud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi 3.Trumani doktriin 1947.aastal USA presidendi Trumani poolt tehtud avaldus, millega taheti ära hoida kommunismi levikut maailmas 4.Marshalli plaan USA ulatuslik majandusabi IIMS kannatanud euroopa riikidele (looja: G.Marshall) 5.Berliini blokaad 1948.aastal sulges Nõukogude sõjavägi kõik teed Lääne-Saksamaa ja Berliini vahel, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist 6.ÜRO Pärast II MS, aastal 1945, asutatud tähtsaim rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on kõikide rahvase rahu ja julgeolek 7
NB! Külm sõda algas peale Berliini blokaadi 1948. aastal ja püsis kuni NSV Liidu lagunemiseni 1991. (Nimetus "külm sõda" sündis 1947. Sellele eelnesid Stalini kõne veebruaris 1946 ja Churchilli kõne märtsis 1946 Fultonis, kus vastuoludest räägit, vt õpikus lk 8i) USA poolt avaldus külma sõja poliitika nende välispoliitilises suunas, mida nimetati Trumani doktriin (Harry Truman oli USA president 1945-53) Doktriin kuulutati välja märtsis 1947. NB! Trumani doktriini sisu: USA aitab nii majanduslikult kui sõjaliselt riike, kus on kommunismi võimuletuleku oht. Teiste sõnadega see on kommunismi pidurdamise poliitika, kommunismi-vastane poliitika. Sellel hetkel peeti silmas Türgit ja Kreekat, kus oli reaalne kommunismi võimuletuleku oht. Trumani doktriini üheks elluviimise vahendiks, väljundiks, oli Marshalli plaan. See kuulutati välja 1947 (George Marshall = USA välisminister).
9. Millised olid tähtsamad muudatused Euroopa kaardil peale II maailmasõja lõppu? Itaalia jagati ära, Saksamaal kärbiti. Island sai vabaks, NSV Liit suurenes. 10. Kuidas muutus poliitiliste jüudude vahekord maailmas? Jaapani, Inglismaa, Prantsusmaa mõjuvõim vähenes ja polnud enam maailmavaates nii tähtsal kohal. USA sai üliriigiks. 11. Millised otsused võeti vastu Saksamaa suhtes? Temaga rahulepingut ei sõlmitud, taheti muuta demokraatlikuks. 12. Milles seisnes Trumani doktriin? USA kaitses ja aitas vabasid riike sise- ja välissurve vastu. (ehk peatas kommunismi levikut) AJALOO KT B rida 1. Mis on raudne eesriie? See oli Nõukogude Liidu karm riigikord, kus ei lastud kedagi riigist välja ja kust lasti väga vähe infot läbi läänemaailma elu kohta. 2. Mis on võidurelvastumine? Kahe riigi vaheline võistlus tugevama sõjalise jõu pärast. 3. Millised meetodeid rakendas USA kommunismi leviku piiramiseks?
hõlmas kõiki eluvaldkondi. Võidurelvastumine - Riikide püüe saavutada sõjaväe ja relvastuse üleolekut teiste riikide suhtes. Massihävitusrelvad - Suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustaks hulgaliselt purustusi ja inimohvreid. Nt tuumapomm. Heaoluühiskond -Ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja masanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamiselt valitsus. Nt USA Trumani doktriin - Harry Trumani esitatud seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema mittekommunistlike rahvaste toetamine sise- ja välissurve vastu kommunismi eest. Tähesõdade kava - USA loodud kava, mille eesmärgiks oli kosmosesse luua kaitsekilp tuumarakettide vastu. 4.Moodustage kolmikud: Teine tulp: D,A,C,E,B. Kolmas tulp: C,A,B,E,D 5.Vasta küsimustele 1) Milline eelmises ülesannetes nimetatud kriisidest oli maailmale kõige ohtlikum ja miks?
kommunistlikud riigid Külmasõja avaldumisvormid, näidetega 1) võidurelvastumine nt USA termotuumapomm, sõja ajal täiustati kõiki massihävitusrelvade liike 2) vastandlike sõjaliste blokkide moodustamine nt NATO ja VLO 3) propaganda ja luure nt USA luuras kuubal. NL propaganda, et Stalin on parim 4) poliitiline vastasseis Euroopas nt USA ja NSV soovisid saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu. 3. Milline oli külma sõja aegse Trumani doktriini sisu? Mis põhjustas selle tekke? Põhjus: Nõukogude liit ähvardas Kreekat ja Türgit ja alustas nõukogustamist Sisu: Kuna USA nägi selles Teise maailmasõja lõpul kujunenud sõjalise ja poliitilise tasakaalu rikkumist, siis lubas president Harry Truman (1945-1953) anda majanduslikku ja sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSV Liidu poolne ekspansioonioht 4. Kas Marshalli plaani eesmärk oli anda omakasupüüdmatut abi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
