9. veebruaril pidas Stalin kõne, milles rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses ühiskonnas 3. Millistest sündmustest loetakse külma sõja algust? 5. märtsil 1946 andis Briti sõjaaegne peaminister Churchill Stalinile vastuse. USAs Fultoni linnas peetud kõnes tõi ta seniste liitlaste vastuolus rahvusvahelise avalikkuse ette. 4. Mis on Trumani doktriin? Seoses Kreekat ja Türgit ähvardava Nõukogude ekspansiooniga tegi USA president Truman 1947. aasta märtsis Kongressile ettepaneku osutada neile riikidele sõjalist ja majanduslikku abi. Kui maailmas rikutakse sõjalise surve ja poliitilise sisseimbumise teel status quod, siis ei saa Ühendriigid sellega leppida. 5. Mis on Marshalli plaan? Trumani doktriini esimesi rakendusi, mille põhjal 1948 1952 andsid Ühendriigid 17 Euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi, et takistada seal kommunistlike ideede levikut. 6. Mis oli VMN? Kes sinna kuulusid?
Kellele mida lubati ja anti? Trumani doktriin Teise maailmasõja lõppedes alustas NSV Liit Ida-Euroopas nõukogustamist ning suurendas survet Kreekale ja Türgile, andes abi Kreeka kommunistidele sealses kodusõjas ning esitas territoriaalseid nõudmisi sõjas neutraalseks jäänud Türgile. Kuna USA nägi selles Teise maailmasõja lõpul kujunenud sõjalise ja poliitilise tasakaalu rikkumist, siis lubas president Harry Truman (1945-1953) anda majanduslikku ja sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSV Liidu poolne ekspansioonioht (nn Trumani doktriin, 1947). Marshalli plaan Üheks osaks Trumani doktriinist oli Marshalli plaan (1948-1952), millega USA jagas Euroopa riikidele laiaulatuslikku majanduslikku abi (16 riigile 13 miljardit $). Plaani eesmärgiks oli Euroopa majanduse kiire taastamine, sest
Potsdam (1945 suvel). Kõigil konverentsidel arutati maailma ümber jagamist pärast Saksamaa purustamist. Näiteks Teheranis otsustati, et Balti riikide iseseisvust ei taastata. Otsustajateks Rooswelt, Churchill, Stalin. 8. mail 1945 kapituleerus Saksamaa tingimusteta. Suurriikide vahepealsete kokkulepete kinnitamiseks toimus Potsdami konverents 14. juulist kuni teise augustini. Delegatsioonide eesotsas olid Churchill/Atlee, Truman, Stalin. · Saksamaa jagati neljaks okupatsioonitsooniks: Inglismaa, USA, NSV, Prantsusmaa. NSV tsooni jäänud Berliin jagati neljaks sektoriks. · Saksa riigi kui terviku säilitamiseks moodustati liitlaste kontrollnõukogu. · Tuli läbi viia Saksamaa demilitariseerimine, denatsifitseerimine, demonteerimine ja demokratiseerimine. Saksamaa pidi loobuma ida pool Oder-Neisset asuvatest aladest Poola kasuks ja Preisimaast.
Sionism ideoloogiana muutus David Ben Gurioni juhtimise ajal militaarsemaks ja pöördus nõrgenenud Inglismaa asemel toetuse saamiseks Ameerika Ühendriikide poole. Eriti holokausti valguses said nad ka Ameerika juutide täie toe. (Harms 2008, 82) Natside holokaust kallutas sionistide kaalukausi. Ellujäänute kannatused ja optimism saavutas selle, milleni Theodor Herzl ega tema järgijad ei olnud kunagi ulatunud. Kaks mõjuvõimsat ameeriklast, presidendid Roosevelt ja Truman, võtsid sionistide mure oma südameasjaks, kuid ei soovinud ennast inglastega ülemäära siduda. Samas soovisid ka Churchill ja Attlee teha midagi õnnetute juutide heaks ning ühtlasi saada ameeriklastelt toetust oma Lähis-Ida poliitikale. (Calvocorezzi 2009, 385) Truman, kes toetas juute rohkem sõnades kui tegudes, nõudis, et inglased lubaksid Palestiinasse 100 000 juudi 20 põgenikku
· ,,Inimene on olemuselt poliitiline loom." (Aristoteles) · "Kõigest hoolimata usun ma siiski, et inimesed on · ,,Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud südames head." (Anne Frank) ettekujutus võimalikkusest." (Beth Mende Conny) · "Kõik suured asjad on lihtsad ja paljusid neist saab · "Mõelge sellele, et tänast päeva ei tule enam kunagi." väljendada ühe sõnaga : vabadus, õiglus, au, kohustus, (Dante) halastus, lootus." (sir Winston Churchill) · "Ainult haritud saavad olla vabad." (Epiktetos) · "Kõik vägi on seestpoolt, seega meie kontrolli all." · "Armastada tähendab tegutseda." (Victor Hugo) (Robert Collier) · "Armastus ilma austuseta ei suuda minna kuigi · "Labane käitumine reostab toredaid rõivaid rohkem kui kaugele ega tõusta väga kõ...
Dokument kandis nime Atlandi harta. · Churchilli, Stalini ja Rooseveldi esimene kohtumine leidis aset Teheranis 1943. a novembris. Kaks aastat hiljem veebruaris kohtus nn Suur kolmik Jaltas, sõjale Euroopas paistis tulevat lõpp. Kolm liidrit leppisid kokku löödud Saksamaa okupeerimises. · Saksamaa kapituleerus 8. mail 1945, peaaegu viis aastat pärast päeva, mil Churchillist sai peaminister, sõda Euroopas oli lõppenud. Juulis toimus Potsdami konverents, kohtusid Churchill, Truman ja Stalin. Kuid Churchilli viibimine kohtumisel jäi lühikeseks, ta oli kaotanud oma koha peaministrina. · Churchilli kodumaal oli toimunud valimised ning konservatiive tabas kaotus. Rahva südamed vallutasid leiboristid. 26. juulil astus Churchill tagasi ning uueks peaministriks sai Clement R. Attlee. Churchill võttis koha sisse 9 opositsioonis, ta rõhutas parlamendis riikliku kaitse vajadust ning hoiatas
detsembril Teherani koverents. Stalin, Churchill, Roosevelt. USA ja Inglismaa avavad uue rinde, NSVL kohustub Jaapaniv astu välja astuma, USA ja Inglismaa tunnistavad NSVL 1941. piire. Saksamaa jaotamine, Poola piirid. 1945. 4-11. veebruar Jalta konverents. Churchill, Roosevelt, Stalin. Sõjajärgne maailma jagamine võitjate vahel, saksamaa jaotamine okupatsioonitsoonideks NSVLi, USA, Prantsusmaa ja Inglismaa vahel. Otsustati ÜRO asutamine. 1945. 17. juuli-2. aug Potsdami konverents. Harry Truman, Churchill, Stalin. Saksamaa jagamine okupatsioonitsoonideks, Saksamaa denatsifitseerimine, demilitariseeimine, desarmeerimine. Üldist rahulepingut sõja lõpus ei sõlmitud. 19. veebruaril 1947. mingi leping. Saksamaa ja liitlased pidid maksma reparatsioone, territooriume loovutama,.
· ,,Inimene on olemuselt poliitiline loom." (Aristoteles) · ,,Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest." (Beth Mende Conny) · "Mõelge sellele, et tänast päeva ei tule enam kunagi." (Dante) · "Ainult haritud saavad olla vabad." (Epiktetos) · "Armastada tähendab tegutseda." (Victor Hugo) · "Armastus ilma austuseta ei suuda minna kuigi kaugele ega tõusta väga kõrgele, ta on ingel ühe tiivaga." (Alexandre Dumas noorem) · "Carpe diem." (kasuta aega/ela päevas) (Horatius) · "Demokraatia on leiutis, mis tagab meile sellise valitsuse, millise oleme ära teeninud." (George Bernard Shaw) · "Eksimine on igale inimesele loomulik, kuid mitte keegi peale rumala ei eita kangekaelselt oma vigu." (Aristoteles) · "Eksimine on inimlik, kuid selleks, et asju tõeliselt sassi ajada, on vaja arvutit." (Paul Ehrlich) · "Elu eesmärk on enesearendamine." (Oscar Wild...
5. Prantsusmaa 5. Bulgaaria 5. Sveits 6. Poola 6. Soome 6. Iirimaa 7. Luksemburg 7. Vichy- 8. Holland Prantsusmaa 9. Kreeka 10. Jugoslaavia 11. Norra 17. Potsdami konverents (isikute näod) Suurriikide varasemate kokkulepe kinnitamiseks toimus Potsdami konverents 17.juulist kuni 2. augustini Churchill/Attlee, Stalin, Truman (asepresident). · Saksamaa jagati neljaks okupatsiooni tsooniks Inglismaa, Prantsusmaa, USA ja NSVL tsoon. Nõukogude liidu tsooni jäänud Berliin jagati samuti neljaks sektoriks. · Saksamaa kui terviku säilitamiseks moodustati Liitlaste Kontrollnõukogu. · Saksamaa pidi loobuma idapool Oder-Neisset asuvatest aladest Poola kasuks ja Preisimaast. · Tuli läbi viia Saksamaa demilitariseerimine, denatsifitseerimine,
ÜRO armee, mida juhtis USA kindral MacArthur. USA koos 15 riigiga sundis Põhja-Korea vägesid taganema Hinna piirini, millele Hiina vastas oma pealetungiga. Algas USA armee taganemine. Hiinlased tõrjusid omakorda ameeriklased tagasi mõlema Korea endise piirini, kus peeti veel kaks ja pool aastat verist ja kurnavat positsioonisõda.1951.a. nõudis MacArthur volitusi Hiina baaside hävitamiseks. Ta asendati kindral Ridgewayga, sest president Truman kartis uut maailmasõda. 1953.a. juulis sõlmiti Panmunjomi vaherahu. Korea poolsaar jäi jagatuks kaheks vastandliku reziimiga riigi vahel. Põhja- Koreas kehtestus jäik stalinlik reziim, mis on võimul. Lõuna-Koreasse jäid valvama Ameerika väed. Põhja- ja Lõuna-Korea piir kindlustati mõlema poole poolt maamiinidega. Korea sõjas osutus suurimaks kaotajaks NSV Liit, kelle autoriteet nii Aasias kui Euroopas tuntavalt vähenes. Suessi kriis 1952.a
a. piiri, mis haaras Balti riike ning Poolale kuulunud Ukraina ja Valgevene läänealasid. 3. Nõukogude Liit kohustus paar kuud pärast Saksamaa kapituleerumist astuma sõtta Jaapani vastu. 4. Sõjakurjategijad tuleb tuua kohtu ette 5. Deklaratsioon vabastatud Euroopa kohta, mis tähendas seda, et osapooled leppisid kokku käituda territooriumidel, mis jäi nende võimu alla oma suva järgi. Potsdam ikonverents 17. juuli– 2. aug. 1945 Osalesid: Churchill/Attlee, Stalin, Truman Potsdami kokkulepe: 1. natsismi ja militarismi likvideerimine – 4 D poliitika: demilitariseerimine, denatsifitseerimine, demokratiseerimine, demonteerimine 2. Saksamaa jagamine4 okupatsioonitsooniks. Saksamaa jagati 4ks okupatsioonitsooniks: Briti, Prantsuse, USA ja Nõukogude omaks .Samuti ka Berliini linn jagati 4ks okupatsioonisektoriks. 3. Liitlaste Kontrollnõukogule alluvate võimuorganite ametissemääramine; 4
They had previously lived in Philadelphia , Pennsylvania (which had been the temporary capital of the USA while Washington, D.C., was being built). When the Adams family moved into the White House, the interior of the building was not quite finished. Construction was completed during Thomas Jefferson's' term (1801-1809). As a means of preserving the history of the White House, no substantive architectural changes have been made on the house since the Truman 4 renovation. Since the Kennedy restoration, every presidential family has made some changes to their private quarters of the White House, but the Committee for the Preservation of the White House must approve any modifications to the State Rooms. Aimed at maintaining the historical integrity of the White House, the congressionally authorized committee works with
oodati ka hiina kodusõja lõppu ja kui see oleks oodatust teisiti lõüppend oleks vele oodatud. 51 ei kutsautud mao zedungi ja nõukogude liidu esindajat. Hiina ja tuumarelv. Hiinlased tegid oma tuumarelva 1964aatompomm, vesinikupomm 1967. 1970 lasid oma esimese sputniku üles ja 2003 saatsid oma esimese daikonaudi(nagu kosmonaut ja astronout). ameerika vägede juhataja kindral mcarhur arutas 6 korral tuumarelva uueks kasutamist. kindal mcarthur võeti maha, sest truman hakkas teda kartma. Kuna see probleem oli aktuaalne ja päevakorral, targemad lõpetasid selle ära 50, kuid hiinlased rääkisid seda vele siis kui teised olid selle ära lõpetanud. Jutud tuumasõja võimalikusest ja võitmise võimalikusest oli kremli poolt suunatud. Muu maailm jagas olukorra ära, john kennedy suurim daavutus, et sõlmiti aug. 1963 kolmepoolne kokkuleppe tuumakatsete lõüpetamisest nsvl ameerika ühendriigid ja suurbritannia. Ei liitunud hiina ega prantsusmaa
Talvesõjajärgset piiri NSVL-ga ja loovutas Petsamo (põhjas); Saksamaa alasid anti Poolale ja osa Ida-Preisimaast NSVL-le (Kaliningrad); Island iseseisvus (Taani alt); Rumeenialt läks Bessaraabia NSVL-le, Saksamaa muretses endale uue tehnika ja sai majanduse käima. -------------------------------------------------------------------- Potsdami konverents Toimus 1945 aasta suvel Berliini lähedal. Osalesid NSV Liidu juht Stalin, USA uus president Harry Truman ja Suurbritannia peaminister W. Churchill, hiljem Clement Attlee. Põhiküsimus oli Saksamaa saatus. Saksamaa otsustati: · Jagada neljaks olupatsioonitsooniks USA, Suurbritannia, NSVL ja Prantsusmaa vahel · Demilineerida · Demokratiseerida · Demonteerida (lahti võtta) reparatsioone ei nõutud rahas, vaid tehaste siseseadetes, millest enamus anti NSVL'le. Saksamaa muretses endale uue tehnika · Denatsifitseerida
Ida ning Lääs Külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ning majanduslikku vastasseisu idabloki (NSLV ja liitlased)ning lääneriikide vahel aastatel 1945-1990. Põhilised vormid olid võidurelvastumine, ideoloogiline võitlus propagandat kasutades, võitlus mõjusfääride eest, majanduslik võitlus, dipolmaatiline võitlus ning ka salateenistuste tegevus. 1945. Moodustati ÜRO, et kindlustada organisatoorne sõjavastane tegevus. USA persident Harry Truman esitas doktriini, et võidelda NSL Liidu mõjusfääri laienemise eest maailmasõjast kurnatud Euroopa ja ka kogu ülejäänud maailma eest. Loodi Marshalli plaan, mille järgselt osutati majanduslikku abi sõjategevuses kahju saanud riikidele. 1948. Aastal lõhestati Saksamaa neljaks okupatsioonitsooniks Prantsusmaa, Inglismaa, USA ning NSV Liidu vahel. Seda sündmust peetakse külma sõja alguseks, kuna oiga riik tahtis tegelikult oma tsoonis mõjuvõimu suurendanda
mai 1945 kapituleerus Berliin ❧ 8./9. mai 1945 kapituleerus Saksamaa ja lõppes Teine maailmasõda Euroopas https://www.youtube.com/watch?v=VGXPt0vT8Us Potsdami konverents ❧ 17. juuli – 2. august 1945 võitjariikide konverents ❧ Ida-Preisimaa NSV Liidule ❧ Saksa elanike sundevakueerimine ❧ 4-ks okupatsioonitsooniks ❧ Liitlaste Sõjaline Administratsioon ❧ reparatsioonimaksete kord ❧ Attlee, Truman, Stalin Jaapani purustamine ❧ Jaapan jätkas visa vastupanu ❧ 5. august 1945 kuulutas NSV Liit Jaapanile sõja ❧ 6. august 1945 heideti tuumapomm Hiroshimale ❧ 9. august 1945 heideti tuumapomm Nagasakile ❧ 2. september 1945 alistus Jaapan ja lõppes Teine maailmasõda 19. veebruar – 26. märts 1945 Iwo Jima lahing Pariisi rahukonverents 1945–1946 ❧ 10. veebruar 1947 kirjutati alla rahulepingud
inflatsiooni pidurdamiseks raha juurdetrükk lõpetati vähendati tunduvalt sotsiaalkulutusi riigieelarved koostati defitsiidiga (e. kulud ületasid tulud) ja suurendati riigivõlga · Reaganoomika kasutamise tulemusena vähenes inflatsioon, algas uus majanduskasvu periood ja loodi juurde ~13 miljonit uut töökohta. 1.2. USA sisepoliitika: · USA presidendid II maailmasõja järgsel perioonil: Peep Reimer Harry Truman Demokraatlik Partei 1945-1953 Dwight Eisenhower Vabariiklik Partei 1953-1961 John Fitzgerald Demokraatlik Partei 1961-1963 Kennedy Lyndon Johnson Demokraatlik Partei 1963-1969 Richard Nixon Vabariiklik Partei 1969-1974 Gerald Ford Vabariiklik Partei 1974-1977 James Carter Demokraatlik Partei 1977-1981
KT II maailmasõda ja külm sõda. 12e II maailmasõda osapooled TELJERIIGID Saksa + Itaalia, Jaapan + ungari, bulgaaria, slovakkia, rumeenia ja Soome vs. LIITLASED UK + auss, kanada, l-aafrika + USA, NSVL + Prantsusmaa, hiina ja ühinenud riigid . Külma sõja osapooled: · NSVL + marjonettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa Demokraatlik Vabariik, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), + (Põhja- Korea (KRDV), Hiina RV, Põhja-Vietnam (VRDV), Mongoolia ) vs. USA ja teised kapitalistlikud riigid (näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik jne.) 1. Miks alustas Saksamaa II maailmasõda, kes olid tema liitlased sõjas ning millised olid nende eesmärgid? PÕHJUSED: - Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. - Rahu t...
KÜLM SÕDA Võidurelvastumine Külma sõja üks olulisemaid tunnuseid oli lakkamatu võidurelvastumine. See toimus lääneriikide ja NSVL-i vahel, peamiselt oli sellest haaratud aga USA. Üksteist üritati üle trumbata relvade hulkadega, aga ka töötades välja uusi relvi ning uut tehnikat. See viis võistlemiseni tuumarelvade katsetamises ja täiustamises, kontinentidevaheliste rakettide tootmises. Trumani doktriin 1947.aastal kuulutas Ühendriikide president Harry Truman välja Trumani doktriini. See seadis USA poliitika eesmärgiks võitluse kommunismi leviku takistamiseks. Marshalli plaan Samal aastal kuulutas USA riigisekretär George Marshall välja ulatusliku abipaketi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Abipaketi tingimus oli, et selle vastuvõtnud riigid võitlevad kommunismi vastu, majandust ei riigistata ning kehtib rahvusvaheline kontroll abi kasutamise üle. Stalin keelas NSVL-i mõjusfääris olevatel riikidel Marshalli plaanis osaleda
D IT Kolledz George Catlett Marshall oli USA armee kindral ja tegeles 2. Maailmasõja ajal USA armee personaliülemana. Hiljem oli riigisekretär (1947-49) ja kaitseminister. Euroopa Taastamise Programmi pakkus välja 1947 aastal. Sai ka Nobeli rahupreemia 1953 aastal. 36 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 33. USA president (194553) Harry S. Truman, kes juhtis riik 2. Maailmasõja lõpupäevadest kuni "külma külma sõja sõja" haripunktini. haripunktini Tema teeneks oli kindel vastuseis Nõukogude ekspansionismile. 37 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz MAJANDUSARENG 1940 - 1949 1
Otsustati sõjaroimarid kohtu alla anda ning otsustati sakslased Ida-Euroopas sundkorras ümber paigutada Saksamaale, sest kardeti Hitleri ajal juhtunu kordumist. Nii tehti kindlaks, et sakslaste kogukonnad näiteks Ungaris, Poolas, Rumeenias viiakse Saksamaale. Iseenesest võib seda nimetada lausa küüditamiseks. Samal ajal Potsdami konverentsiga jätkus sõda Kagu-Aasias. USA-s oli edukalt loodud ja testitud tuumarelv. 1945 andis president Truman loa tuumarelva Jaapani vastu kasutada. 6. augustil sai tabamuse Hiroshima, 9. august Nagasaki. On vaieldud, miks seda tehti. Arvati, et USA tahtis NSVL-ile näidata oma sõjalist võimsust. Nad olid küll liitlased, kuid oli aru saada, et arusaamad on erinev. Lisaks on arvatud, et sellega näidati Jaapanile, kui võimsad ollakse ja sundida Jaapanit pommihirmus alistuma. Tuumarelva kasutamisel oligi tulemus Jaapani kapituleerus ja kapialisatsiooniaktile kirjutati alla 2. septembril 1945
sakslased pidid ümber asustuma Sm. · Lepiti kokku ÜRO asutamiskonverentsi aeg ja koht. '45 aastal liitlaste väed tegutsesid eeskätt Sm. 2 mai hõivati Berliin NSVL vägede poolt, Hitler oli selleks ajaks sooritanud enesetapu. 8 mai Sm kapituleerus tingimusteta. 2 sept '45 sõda lõppes Jaapani kapituleerumisega. Enne Jaapani kapituleerumist toimus liitlaste viimane kokkusaamine, juuli-august Potsdamn. NSVL esindajaks ikka Stalin, USA's (Roosewelt suri mai '45) Truman, Inglismaal oli konverentsi alguses kohal Chruchill (samal ajal parlamendivalmised Ing)ja lõpus oli Atlee. · Lepiti kokku DDDD ehk Saksamaal de-natsifitseerimine, demokratiseerimine, demilitiratiseeritimine, demomenteerimine (sõjatööstuse sisseseaded monteeritakse lahti ja saadetakse suuresti sõjakahju tasu ehk reparatsioonina võitjariikidele). · Kutsutakse kokku rahvusvaheline sõjatribunal, kes peab sõjakurjategijate üle kohut mõistma
1945 veebruaris toimus Jaltas konverents, millest võtsid jällegi osa Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati kindlaks ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asutamiskonverentsi aeg ja koht, milleks sai 1945 aprillis San Francisco. Konverentsi viimasel päeval kirjutasid osalejad alla ÜRO põhikirjale, mis jõustus 24. oktoobril 1945. Potsdami konverents Winston Churchill, Harry S. Truman ja Jossif Stalin Sama aasta kevadtalvel alustati Saksamaa lõplikku purustamist. Selleks ajaks oli riik jäänud ilma liitlastest ning võimsad õhurünnakud purustasid Saksa linnu. Aprillis alistusid Itaalias viimased Saksa üksused. Samal kuul kohtusid Nõukogude Liidu ja lääneliitlaste väed Jalta konverentsil määratud joonel Elbe jõel. 7. 8. mail 1945 kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad (Hitler oli selleks ajaks
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Nürnbergi protsess -kohtuprotsess sõjakurjategijate üle, pärast II ms Marshalli plaan -maj. abi osutamise plaan Euroopa riikide, pär. II ms Raudne eesriie -NSVL ja sots maade piir läänemaailmaga (1940-90) Hallsteini doktriin -SLV ainuke Saksa riik pärast II ms Watergate afäär -pealtkuulamis sfäär. Vabariiklik kuulas dem. Parteid Võidurelvastumine -USA-NSVL püüavad hankida üha rohkem ja võimsamaid relvi Heaoluühiskond -ühisk., kus on tagatud kõrge elustandard, maj heal järjel, suur tarbimine (1960) Dominoteooria -USA valitsuse arvamus, (info Hiina kohta) 1950-ndad Ameerika hääl -raadiojaam, mis edastas eesti k saateid, rääkis tõtt muust maailmast pärast II ms kuni praeguseni Berliini müür -Jagas kaheks ida- j...
William Howard Taft Ameerika Ühendriikide 27. president (1909-1913). 28. Woodrow Wilson Ameerika Ühendriikide 28. president (1913-1921). 29. Warren Camaliel Harding Ameerika Ühendriikide 29. president (1921-1923). 30. Calvin Coolidge Ameerika Ühendriikide 30. president (1923-1929). 31. Herbert Clark Hoover Ameerika Ühendriikide 31. president (1929-1933). 13 32. Franklin Delano Roosevelt Ameerika Ühendriikide 32. president (1933-1945). 33. Harry Truman Ameerika Ühendriikide 33. president (1945-1953). 34. Dwight David Eisenhower Ameerika Ühedriikide 34. president (1953-1961). 35. John Fitzgerald Kennedy Ameerika Ühendriikide 35. president (1961-1693). 36. Lyndon Baines Johnson Ameerika Ühendriikide 36. president (1693-1969). 37. Richard Milhous Nixon Ameerika Ühendriikide 37. president (1969-1974). 38. Gerald Rudolph Ford Ameerika Ühendriikide 38. president (1974-1976). 39. Jimmy Carter Ameerika Ühendriikide 39. president (1977-1981). 40
· majanduslik võitlus/vastasseis · võidurelvastumine · piirkondlikud konfliktid · kriisid, pingekolded NB! Külm sõda algas peale Berliini blokaadi 1948. aastal ja püsis kuni NSV Liidu lagunemiseni 1991. (Nimetus "külm sõda" sündis 1947. Sellele eelnesid Stalini kõne veebruaris 1946 ja Churchilli kõne märtsis 1946, kus vastuoludest räägiti) USA poolt avaldus külma sõja poliitika nende välispoliitilises suunas, mida nimetati Trumani doktriin (Harry Truman oli USA president 1945-53) Doktriin kuulutati välja märtsis 1947. NB! Trumani doktriini sisu: USA aitab nii majanduslikult kui sõjaliselt riike, kus on kommunismi võimuletuleku oht. Teiste sõnadega see on kommunismi pidurdamise poliitika, kommunismi-vastane poliitika. Sellel hetkel peeti silmas Türgit ja Kreekat, kus oli reaalne kommunismi võimuletuleku oht. Trumani doktriini üheks elluviimise vahendiks, väljundiks, oli Marshalli plaan. See
Isiksusepsühho kordamisküsimused I LOENG Gordon Allporti (1937) isiksusedefinitsioon. Mille poolest see erineb individuaalsetest erinevustest lähtuvast definitsioonist? Karakter ja temperament; nende erinevad tähendused isiksusepsühholoogias ja lähedastes valdkondades. Mida tähendab metateooria? Kas metateooria on empiiriliselt kontrollitav? (Jah ja ei: see ei ole ümber lükatav ühe uuringuga, kuid peaks olema faktidega kooskõlas.) Reduktsionism. Miks reduktsionism ei ole teaduse vaenlane? Isomorfsuse küsimus: kas isiksusejoonte ja bioloogiliste süsteemide vahel on üksühene vastavus? Mitte-äärmusliku reduktsionismi näited: Hans Jürgen Eysencki metateooria; Marvin Zuckermani kilpkonna-skeem (ja selle edasiarendus, kus bioloogilisele mõjuteele on lisandunud keskkondlik). Viie-faktori teooria kui hübriidteooria. Eristus baastendentside ja iseloomulike kohanemuste vahel. Sotsiaal-kognitiivsed teooriad. Nende kujunemise eripära (kognitiivse ...
5. Sotsialistlikule süsteemile iseloomulikud jooned Ühepartei- või riigiparteisüsteem (üks domineeriv partei) Üksikisiku huvid allutatud üldistele Ideoloogiline kontroll, tsensuur Repressioonid juurutati nõukogulik majandussüsteem, mis seisnes tööstuse riigistamises ja plaanimajanduses; Majanduse militariseerimine ja rasketööstuse eelisarendamine II Demokraatlik maailm (USA ja Suurbritannia) Laar, lk.14 1. USA President Harry Truman 1945- (1948 valiti) 1952 (demokraat) Majandus: - 1946.a. ületas eksport kolmekordselt 1939.a. taseme (Inglismaale, Prantsusmaale ja teistesse sõjas kannatanud riikidesse). Kuni 1946 saabus abi ÜRO kaudu ja seda said ka NSVL mõjualused riigid. Peaülesanne viia läbi rekonversioon ja demobiliseerida armee. Jätkas FDR suunda - 1948.a. valimisprogramm Fair Deal. Välispoliitika: - pidurdamisdoktriin, oluline pööre loobumine traditsioonilisest isolatsionismist, alustati
taandus ta juba täielikult. Läbi Baltikumi jõudis rahulikult. Poolas aga toimud Varssavi ülestõus, milla käigus tapsid natsid 200 000 inimest. Nõukogude armee nägi ülestõusu kuid ei läinud appi, oota ära natside lahkumise ja läkjs ise sisse. Siis läks Poola Nõukogude võimu alla. Seejärel tormas NSVL idast, ning temaliitlased läänest kõik Berliini poole, mis jagati ebavõrdselt kõigi nelja vahel. Mõisted: Potsdami kohtumine- 17.07 kuni 02.08.1945. Truman, Churchill, Stalin. Arutati Sks saatuse üle. Sks jagati 4ks: Briti, Pr, USA, Nõukogude okupatsioonitsoon. MRP- 23.08.1939. NSVL ja Sks sõlmisid 10 aastaks sõpruslepingu, mittekallaletungilepingu. Põhjuseks olid NSVL probleemid Kaug- Idas ja ka see et NSVL plaanis ise juba sõda ning samuti see, et Sks tahtis kindlat idapiiri. MRP-l oli ka salaprotokoll- mõjusfääride jagamine (Eesti, Läti, Leedu, Poola). Teine rinne- 6
idabloki maades piirata nn raudse eesriidega, st eraldades end muust maailmast. USA ja NSV Liit esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Nõukogude Liidu ekspansionistlik poliitika Teise maailmasõja päevil ning selle järel, kommunismi levik Euroopas ja Aasias tekitasid USA-s ärevust ning sundisid oma positsioone tugevdama. Esimeseks sammuks oli nn Trumani doktriin. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et Ameerika Ühendriikide välispoliitika juhtmõtteks peab olemavabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vastu, pidades tol hetkel silmas Türgit ja Kreekat, kus püsis kommunistliku pöörde oht. Teiseks tähtsaks välispoliitiliseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan (tolleaegse riigisekretäri ehk välisministri George Marshalli nime järgi). See kava nägi ette Euroopa taastamist ning USA
idabloki maades piirata nn raudse eesriidega, st eraldades end muust maailmast. USA ja NSV Liit esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Nõukogude Liidu ekspansionistlik poliitika Teise maailmasõja päevil ning selle järel, kommunismi levik Euroopas ja Aasias tekitasid USA-s ärevust ning sundisid oma positsioone tugevdama. Esimeseks sammuks oli nn Trumani doktriin. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et Ameerika Ühendriikide välispoliitika juhtmõtteks peab olemavabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vastu, pidades tol hetkel silmas Türgit ja Kreekat, kus püsis kommunistliku pöörde oht. Teiseks tähtsaks välispoliitiliseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan (tolleaegse riigisekretäri ehk välisministri George Marshalli nime järgi). See kava nägi ette Euroopa taastamist ning USA
idabloki maades piirata nn raudse eesriidega, st eraldades end muust maailmast. USA ja NSV Liit esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet – üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Nõukogude Liidu ekspansionistlik poliitika Teise maailmasõja päevil ning selle järel, kommunismi levik Euroopas ja Aasias tekitasid USA-s ärevust ning sundisid oma positsioone tugevdama. Esimeseks sammuks oli nn Trumani doktriin. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et Ameerika Ühendriikide välispoliitika juhtmõtteks peab olemavabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vastu, pidades tol hetkel silmas Türgit ja Kreekat, kus püsis kommunistliku pöörde oht. Teiseks tähtsaks välispoliitiliseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan (tolleaegse riigisekretäri ehk välisministri George Marshalli nime järgi). See kava nägi ette Euroopa taastamist ning USA
idabloki maades piirata nn raudse eesriidega, st eraldades end muust maailmast. USA ja NSV Liit esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Nõukogude Liidu ekspansionistlik poliitika Teise maailmasõja päevil ning selle järel, kommunismi levik Euroopas ja Aasias tekitasid USA-s ärevust ning sundisid oma positsioone tugevdama. Esimeseks sammuks oli nn Trumani doktriin. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et Ameerika Ühendriikide välispoliitika juhtmõtteks peab olemavabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vastu, pidades tol hetkel silmas Türgit ja Kreekat, kus püsis kommunistliku pöörde oht. Teiseks tähtsaks välispoliitiliseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan (tolleaegse riigisekretäri ehk välisministri George Marshalli nime järgi). See kava nägi ette Euroopa taastamist ning USA
nõuetele Ida-Euroopas. Potsdami konverents määrab kindlaks okupatsioonitsoonid tulevase külma sõja alguspunkt. Jällegi oli olnud W. Churchill see, kes nõudis enne Potsdami tungivalt D. Eisenhowerilt vägede kiiremat lahkumist ida poole, et NSV Liit ei saaks Ida-Saksamaad. USA ei võtnud avantüüri ette, Ida-Saksa lasti Nõukogude armeel ära võtta. Tundus, et F.D. Roosevelt soovib pöörduda taas isolatsionismi ning eemalduda Euroopast nii kiiresti kui võimalik. Nii see oligi. H. Truman pidi hakkama uusi vastuolusid kinni lappima. USA pärastsõjaaegne välispoliitika H. Trumani käe all soovis Euroopa taastamist (uued turud) ja NSV Liidu mõjusfääre kärpida. Marshalli plaan 1947 oli NSV Liidule vastumeelne. Algasid vastuolud Kontrollkomisjonis. Lääneliitlaste tsoonides viidi läbi rahareform, mis jõudis ka Lääne-Berliini. NSV Liit algatas aga blokaadi ning pani Saksa tsoonide ühinemisele veto. Sellest sai suur vastuolu külma sõja algus. Mõisteti, et
1. Maailm 20. sajandi alguses nn lühike 20. saj e lähiaeg (1914-1991), äärmuste ajastu (kohutavate katastroofide sajand-uskumatute saavutuste sajand) >1914-1918 -I maailmasõda *1871-1914 polnud Euroopas sõdu, ca 100 aastat suuremast sõjast >1991 NSVL kokkuvarisemine, idablokki e sotsialismileeri kokkuvarisemine eurotsentrism- Euroopa-keskne maailm >mõjukaimad riigid: nt Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Umgari, Itaalia >Euroopa on majanduslikult ja sõjaliselt kiiremini arenenud > 1/3 inimestest elas kolooniates; 1/3 poolkolooniates (Eur sõltuvad, nt Hiina) imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas >sovinism, rahvuslus =>imperialism >koloniaalvallutused, majandusliku võimu laiendamine >Põhjendus: vajadus 'hoolitseda' vähe arenenud rahvaste eest, levitada Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi (isikuvabadus, eraomand, demokraatia) USA esilekerkimine põhjused >majand...
Seal olid Sm esindajad, USA ja Inglismaa omad. Seal ei viibinud NSVL esindajaid. NSVL nõudis nüüd, et Sm kordaks veel kapitulliseerimist, et NSVL oleks ka kohal. 8. mail toimus selle kordamine, jälle kirjtuati sellele alla. Aga kuna Moskvas oli sel ajal juba 9. mai, siis NSVL-s hakati võidupühana tähistama 9 maid. Sõda euroopas lõppes mais 1945. Suvel said veel kokku liitlaste esindajad. Juulis augustis Potsdamis. Stalin oli kohal. Rooswelt oli surnud ja oli uus president Truman, Inglismaal oli algul Churchil ja lõpuks polnud, sest olid parlamendi valimised, C lahkus konvelt ja kuna tema partei ei võitnud valimisi, siis konve lõpuks tuli kohale uus peaminister Atlee. Arutati: 1. Saksamaal tuleb läbi viia DDDD. Denatsifitseerimine, demilitariseerimine, demokratiseerimine, demonteerimine (sõjatehast demonteerida (lahti võtta) tehase sisseseadmed võeti reparatsioonideks endale, eriti harrastas seda NSVL,
4) lühiajaline (~ 5 aastat) b) positsioonide tugevnemine * NATO loomine (1949) VMN (1949) – kinnistas Nõukogude blokki * NL sõlmis palju lepinguid (sõltlasriikidega), väed ja baasid! c) vastasseis – Korea sõda 1) USA ja NL vastasseis muutus globaalseks 2) tekitas kolmandate riikide koondumist 3) konfliktid muutuvad lokaalseteks 4) Hiina tõus esile 2. 1953-1957 – hingetõmme ja uute pingete teravnemine a) uued liidrid (Stalin > Beria > Hruštšov) 1953 USA-s Truman > Eisenhower, tähtis riigisekretär Dulles: kommunism tuleb tagasi tõrjuda 1) kokkulepe Indo-Hiinas (54) 2) jõuti kokkuleppele Austria osas (Viin 4ks). Austria neutraalseks riigiks b) jätkub (sõjalik) blokkide kujunemine 1954 – SEATO – Kagu-Aasia 1954-1955 – KENTO – Kesk-Ida (Iraan, Pakistan) 1955 – VLO – Varssavi Lepingu Organisatsioon – Ungari ülestõusu mahasurumine, Suessi kriis > Egiptus natsionaliseeris kanali 3
Seda dokumenti nimetati Atlandi hartaks . 1943. a novembris toimus esimene Churchilli, Stalini ja Rooseveldi kohtumine Teheranis. 1945 veebruaris kohtus see nn Suur kolmik Jaltas, nüüd paistis tulevat Euroopas sõjale lõpp. Need kolm meest leppisid kokku alistunud Saksamaa okupeerimises. Saksamaa kapituleerus 8.mail 1945.a, peaaegu viis aastat pärast päeva, mil Churchillist sai peaminister, sõda Euroopas oli lõppenud. Juulis toimus Potsdami konverents, kohtusid Churchill, Truman ja Stalin. Kuid Churchilli viibimine kohtumisel jäi lühikeseks, ta oli kaotanud oma koha peaministrina. Churchilli kodumaal oli toimunud valimised ning konservatiive tabas kaotus. Nüüd olid rahva südamed vallutanud hoopis leiboristid. Ning 26.juulil astus Churchill tagasi oma kauaaegselt kohalt ning loovutas koha uuele peaministrile sai Clement R. Attleet. Churchill võttis koha sisse opositsioonis, ta rõhutas parlamendis , et tuleb tähelepanu pöörata riiklikule kaitsele
Ajaloo suuline arvestus 1. Suurriikide iseloomulikud jooned 20. Saj algul riigikord, sisepoliitika, majandus. USA SBR Prantusmaa Saksamaa riigikord Presidentaalne vabariik Parlamentaarne Parlamentaarne Konstitutsiooniline monarhia vabariik monarhia sisepoliiti Kaheparteiline Kaheparteiline süsteem Mitmeparteiline Kahekojaline ka süsteem( Demokraatlik Konservatiivne partei süsteem. monarhia-nõrga partei(lõuna) ja (toorid) ja Liberaalne Paljuparteilisus(üle võimuga. Vabariiklik partei(põhja)) partei (viigid) 10ne partei) Alamkojas 10-12 ...
lõplik purustamine ning kui Hitler oli alistatud, peab NSVL astuma sõtta Jaapani vastu. Seal otsustati, et sama aasta kevadel asustatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. 24. aprill 1945 jõudis Punaaarmee Berliini ja 25. aprill kohutusid liitlasvägedega Elbe jõel. 8. mail 1945 kapituleerus Saksamaa tingimusteta. 9. mail kapituleerus NSV Liidule. Juuli-august 1945 toimus viimane konverents Saksamaal Potsdamis, kus osalesid Stalin, Churchill (Inglismaa peaminister) ja Truman (USA president). Võeti vastu otsused: • Saksamaa jagati Briti, Prantsuse, USA ja Nõukogude okupatsiooniks • võim läks üle ajutiselt Liitlaste Sõjalisele Administratsioonile • NSDAP kuulutati kuritegelikuks ja selle juhttegelased tuli arreteerida • NSV Liit lubas asuda sõtta Jaapani vastu. 6. augustil ja 9. augustil 1945 heideti USA poolt aatompommid Hiroshimale kui ka Nagasakile. Siis alistus ka Jaapan. 2
aastate lõpust. Esialgu saadeti sinna Hitleri poliitilisi vastaseid. Sõja ajal juba peamiselt juute. · Jaanuaris 1945 asuti hävitama juute ka Ungaris, kus seni polnud neid puudutud. · Väidetavalt hävitati 5-6 miljonit juuti sõja aastatel. Auschwitzis vähemalt 1 miljon. · Aitas omal kombel kaasa Iisraeli riigi loomisele 1948. Potsdami konverents · 7.7-2.8.1945 Potsdamis, Berliini külje all. Kohtusid Stalin, USA uus president Harry Truman ja Winston Churchill, · Lepiti kokku Saksamaa demokratiseerimises, detsentraliseerimises ja dekartelliseerime Liitlaste Kontrollkomisjoni valve all. Arutati mida teha, et sõjajärgne Saksamaa liiga tugevaks ei kujuneks. Austriat puhul vähem karmilt! · Saksamaa (ka Berliin) ja Austria konkreetne jagamine okupatsioonitsoonideks. · Taastati sõjaeelsed piirid Euroopas · Lepiti kokku sõjakurjategijate ühises jälitamises.
konfliktiks Läänega (Külma sõja algus) Winston Chruchilli kõne USAs kuu aega hiljem – tõi esile liitlaste vastuolud, hoiatas Läänt kommunismi agressiivsete kavatsuste eest, võrdles kommunismi fašidmiga, kutsus Läänt kommunismi levikule vastu seisma; kõnet ei tervitatud ei Läänes ega Idas. Konflikti vältimiseks oldi valmis Stalinile järeleandmisi tegema Trumani doktriin (USA 1947) – USA pr Henry Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks toetada vabasid rahvaid nende võitluses sise- ja välissurve vastu (kommunistide võimuhaaramiskatsed) Marshalli plaan (USA 1947) – USA riigisekretär George Marshall kuulutas välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti kaasa aidata Euroopa majanduse ülesehitamisele ja nõrgestada
William Faulkner (September 25, 1897 July 6, 1962) was a Nobel Prize-winning American author. One of the most influential writers of the 20th century, his reputation is based on his novels, novellas and short stories. However, he was also a published poet and an occasional screenwriter. Most of Faulkner's works are set in his native state of Mississippi, and he is considered one of the most important Southern writers, along with Mark Twain, Robert Penn Warren, Flannery O'Connor, Truman Capote, Eudora Welty, and Tennessee Williams. While his work was published regularly starting in the mid 1920s, Faulkner was relatively unknown before receiving the 1949 Nobel Prize in Literature. He is now deemed among the greatest American writers of all time. Novels · Soldiers' Pay (1926) · Father Abraham (written: 1926/1927 pub: 1983) · Mosquitoes (1927) · Sartoris/Flags in the Dust (1929/1973) · The Sound and the Fury (1929) · As I Lay Dying (1930)
SAKSAMAA 1945-2009 Besatzungszonen in Deutschland 1945-1949 Põhiküsimuseks sai peale sõda, et mis Saksamaaga teha. 1944. aastal oli Roosevelti rahandus- minister Henry Morgenthau1 tulnud välja kavaga (Morgenthau plaan) jagada Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa riik, Lõuna-Saksa riik ja rahvusvaheliseks tsooniks jäetav Ruhri tööstuspiirkond. See oli väga radikaalne ja leidis USAs tugevat vastuseisu, mistõttu jäeti kõrvale. Jalta konverentsil veebruaris 1945 lepiti kokku Saksamaa jagamises neljaks okupatsioonitsooniks, oma tsooni pidid saama NSV Liit, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa. 17.01-2.08.1945 tomunud Potsdami konverentsil, kus USAd esindas uus president Harry Truman ja Suurbritannia esindajaks sai poole konverentsi peal uus leiboristist peaminister Clement Attlee, otsustati: 1) Saksamaa ja Austria jäävad eraldi riikideks, 2) Saksamaa, Berlin, Austria ja Wien tuleb igaüks jagada neljaks okupatsioonitsooniks, 3) Poola läänep...
mitte USA sõdurite kätte ei langeks. Imperaator Hirohito ja teised Jaapani valitsusmehed said aru, et kaotus on vältimatu, kuid ei suutnud mööda saada armeest, kes ei suutnud taluda kaotust. Läbi sõja käigu olid ameeriklased arendanud tuumarelva arvates, et Saksamaa teeb sama. Esimene pomm plahvatas Alamogordos, New Mexicos 16 juulil 1945. Kaks pommi oli veel ehitatud saamaks Jaapan alistuma. USA uus president Harry S Truman otsustas visata need pommid väites, et see võib päästa tuhandete ameeriklaste elu, kuid ajaloolased väidavad, et ta tegi seda selleks, et näidata Nõukogude Liidule uut relva enne sõjajärgset võimuvõitlust. Pommid visati Hiroshimale 6 augustil ja Nagasakile 9 augustil. Surma saanute arv oli kokku 240000. Nõukogude Liit kuulutas sõja Jaapanile 8 augustil ja vallutasid Mandzuuria järgmisel päeval. 16
-1IV Loeng Poliitiline kultuur. Avalik arvamus. Kodanike-ühiskond ja liikumised Poliitiline kultuur Poliitiline kultuur on poliitilist elu mõjutavate hoiakute, ideoloogiate, tavade, kommete, uskumuste ja müütide muster. Poliitilise kultuuri mõistet kasutatakse kahes tähenduses. n Hinnanguline: kasutatakse igapäevakõnes (vrd. kultuurne) n Analüütiline või võrdlev: poliitilisel kultuuril on koostisosad, mille alusel riike võrrelda Eesti poliitiline kultuur(sus)? Terminiga eksinud ajaleht sai kohtuasja Mustvee kultuurikeskuse juhataja Jevdokia Abakanova kaebas kohtusse Jõgeva maakonna ajalehe Vooremaa, kuna lehe teatel sõimanud naine kohalikku orkestrijuhti s*tapeaks, tegelikult nimetas naine meest aga p*sanäoks. Ajalehe andmeil selgus tõepoolest, lugejakirja autor eksis. Mustvee linnavolikogu liikme Lembit Kivimurru kinnitusel sõimas Abakanova Jaanust hoopis p*sanäoks Poliitiline kultuur analüü...
presidendile Franklin Delano Rooseveltile adresseeritud Einsteini-Szilárdi kirja, mis sai aluseks maailma ajaloo kõige väljapaistvamale salajasele teadusprogrammile Manhattani projektile mille töö tulemusena, Einsteini ja paljude kaasatud füüsikute vastuseisust hoolimata, pühiti vastavalt 6. ja 9. augustil 1945. aastal maatasa Hiroshima ja Nagasaki, tappes koheselt 150'000 inimest ja aasta lõpuks veel 65'000. Tuumapommi rakendamise otsuse kinnitas president Harry S. Truman, kes oli Manhattani projekti olemasolust kuulnud alles mõned kuud tagasi erakorraliselt ametisse astudes. Võib ainult oletada, mil määral mõjutas tema otsust pommi kasutada Stalini äraolev käitumine Potsdami konverentsil, kes oli tänu tuumaspioonide tööle USA edusammudest palju varem põhjalikult informeeritud. Olles samuti teadlik USA tuumaarsenali esialgsest piiratusest, võttis Nõukogude Liit väljakutse vastu ning katsetas 29. augustil 1949
Tervishoiuorganisatsioon (WHO), ÜRO Lastefond (UNICEF) ning ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO). Kõik see andis lootust, et tulevane maailmakorraldus rajaneb julgeolekul ja koostööl. Külma sõja algus Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastaseisu, mis hõlmas kõik eluvaldkondi. 1947 kuulutas USA president Harry Truman välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu, selle all peeti silmas kommunistide võimuhaardekatseid. Samal aastal kuulutas USA riigisekretär George Marshall välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Sotsialismimaadest võttis abi vastu ainult Jugoslaavia, mille tõttu sattus Moskvaga teravasse vastasseisu. Külma sõja alguseks loetakse Berliini blokaadi tekkimist.
kurnada NSVL ja selle liidlasi 5. Diplomaatiline võitlus- Selleks kasutati ka rahvusvahelisi organisatsioone 6. Salataaenistuste tegevus-NSVL võimasaimaks salateenistuseks Ringlik Julgeoleku Komitee (KGB). USAs oli suurimaks Luure Kesk Agentuur (CSI). Rahvaste liit oli oma aja ära elanud, see tuli asentada kaasaegsema ja efektiivsema organisatsiooniga. Ning 1945 a loodi San Francisco konevrentsil Ühinenud Rahvaste Oragnisatsioon (ÜRO). Truman Marshalli plaan 1947a märtsis astus president Harry Druman USA konkressi ette ja palus eralatada 400miljonid dollarid Kreeka ja Türgi toetamiseks. Ta ütles ,et Ameerika Ühendriigid peavad abistama rahvad, kes osutavad vastupanu orjastamise katsetele mida üritatakse teostada külmrelvastatud vähemuse kätega, külm välissurve avaldamise teel. Drumen ei maininud kordagi NSVL aga kõigil oli selge, kellest on jutt. Seda kõnet loetakse Drumeni dotriini ehk komonismi
jõud määrab. Rahvusvahelised lepingud on suhteliselt vanad nähtused. Selline massiivsem lepingute sõlmimise kultuur hakkab Euroopa keskaja lõpul. Lepingus kokkulepitav ei tohi minna vastuollu ius gogens normidega. Ius gogensi all nimetatakse asju, mis puudutavad kõige fundamentaalseid õigusi. Nt genotsiidikeeld oleks kõige tugevam gogents norme. Nt piinamise keeld on ius gogens norm. Mis on need motiivid või põhjused, mis panevad riigimehi neid muudatusi tegema? 1960.a avaldas Truman proklamatsiooni tegi mingi asja ja siis teised riigi tegid kohe järgi. Rahvusvahelise õiguse idee on selles et ka selline suur riik nagu USA võib seadust rikkuda ja siis teised peavad seda ütlema. Üldtunnustatud õiguspõhimõtted, mis on tunnustatud tsiviliseeritud rahvaste poolt. Kui vaadata USA või Inglismaa õpikutes armastatakse tsiteerida kohtuotsuseid, neil on kohtupraktikal suurem väärtus, kui materiaalõigusel Õiguse üldpõhimõtted
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
