Ettevõtted riigistati. Rahareformi ja järsu elatustaseme tõusuga tekkisid toidu- ja tarbekaupade puudused. 1941. a vallutas Saksamaa Eesti. Eestlased ei saanud tagasi iseseisvust ja pidid varustama Saksa armeed. Seati sisse range kontroll kõigi eluvaldkondade üle. Hiljem tuli punaarmee taas tagasi, paljud eestlased põgenesid välismaale. Külm sõda Külm sõda leidis aset USA ja NSV Liidu vahel, haarates kaasa ka teisi riike. Sõda sai alguse 1947. aastal, kui USA president Harry Truman avaldas oma Trumani doktoriini. Üheks sõja põhjuseks oli kindlasti ka Berliini blokaadi. Sõda kestis üle 40 aasta. Kuid see ei olnud tavaline sõda, kus sõditi rindel. See oli kõikehaarav poliitiline sõda, kus sõdisid kahe vastandliku maailmavaate esindajad. Vaenutsevad pooled üritasid üksteist üle trumbata paljudes valdkondades, näiteks relvade tootmises, majanduse arendamises, mõjuvõimu laiendamises, propagandas, teaduselus jne. Mõjuvõimu laiendamiseks
visanud kõigele hoopis käega ja olnud lihtsalt lõbus. Nüüd on tema aeg ümber saamas, tema ei ole enam tema. Ja miks ta rühib veel edasi teel, mis kuhugi ei vii - seda ma ei tea. Ausõna: Sest raud on juba jahtunud ning viimased löögid sellele kõlavad õõnsalt... 20.10.2008 sai Rock Hotel 30-aastaseks. Juubeliks ilmus Rock Hotelist väike raamatukene milles on intervjuud osalistega, pressis avaldatud nupukesi ja palju pildimateriali. Raamatu kokkupanija on Mihkel Truman. Elwood muusik andis välja kolmikplaadi Rock Hoteli tuntumate lugudega läbi aastate. Juubelituuri kontserdid toimusid 14 -20. oktoobril 2008. Koos Rock Hotelliga olid laval veel bändi truud abilised: Ülari Kirsipuu, Anneli Kadakas ja Margus Jürisson ning külalised: Henrik Sal-Saller, Kaire Vilgats, Dagmar Oja. 7 ROCK HOTELLI KOOSSEIS Läbi aegade Rock Hotellis mänginud ja asendanud pillimehed: Andres Põldroo kitarr
1. Konverentsid a) Teherani konverents 1943. aasta lõpus tugevdas liitlaste (USA, GBR, USSR) omavahelisi suhteid b) Jalta konverentsil veebruaris 1945 kavatseti taastada kõikides riikides demokraatlikud valitsused Saksamaalt tagasi saadud piirkondades. c) Potsdami konverentsil 1945. aasta suvel võtsid osa Truman, Attlee ja Stalin. Stalin kasutas Attlee ja Trumani kogenematust ära tugevalt enda huvides. 2. Atlandi harta Atlandi harta oli 1941. aasta suvel Rooseveldi ja Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Lubati mitte taotleda uusi territooriume ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm. See dokument oli Eesti suhtes mõttetu, sest NSVL-i okupeeritud territooriumide (sh
USA (1945-1955) NSVL (1945-1955) turumajandus; sõjatootmise II maailmasõda oli NSV Liidu majanduse täielikult ruineerinud; eelisarendati rasketööstust- põhjuseks alanud külm sõda ja vähendamine->tööpuuduse kasv; võidurelvastumine lääneriikidega; riik tegi suuri kulutusi tuumarelva väljatöötamiseks ning armee (8-9 miljonit meest) majanduse ümberkorraldamine rahuaja moderniseerimiseks ning ülalpidamiseks elanike heaolu arvelt; valitses suur korterikriis; kaotajatelt saadi reparatsioonidena mitmesuguseid masinaid ja vabrikute sisseseadeid; valitses defitsiit tarbe- ja toidukaupade osas; kasvasid hinnad; jätkus sõja- ja tingimustele vastavaks; Euroopa poliitvangide kasutamine t...
Iisraeli õigust olemasolule. * 1979 sõlmisid Iisrael ja Egiptus vaherahu, millega egiptus sai tagasi Siinai poolsaare. Teistes araabia maades oldi pahane USA Makartism- senaator Joseph McCarthy algatatud kampaania kommunistide või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamine avalikest ametitest. Eisenhoweri doktriin- 57. aastal välja kuulutatud doktriin, mille järgi tuli ameeriklastel aidata aasia rahvaid, keda ohustas kommunism. Presidendid: Franklin Delano Roosevelt 1933-1945 Harry Truman 1945-1953: peeti esialgu nõrgaks presidendiks, kuid osutus võimekaks ja ettenägelikuks. Dwight David Eisenhower 1953-1961 John Fitzgerald Kennedy 1961-1963: polnud väga kindlakäeline, polnud otsustav välispoliitika, loosung oli „ära küsi, mida riik saab sinu heaks teha, ...“, tahtis rajada õiglasema ühiskonna ja jõuda kosmosesse. Lyndon Baines Johnson 1963-1969: võimekas riigijuht, „suure ühiskonna idee“
lõunaosariikides. Piirati mustanahaliste valimisõigusi,lapsed ei saanud õppida valgete lastega samas koolis,raske oli ka töökohta hankida. Murrang neegrite olukorras toimus 1960'ndail aastail,mil USA seaduseandjad töötasid välja seadused,mis parandasid tunduvalt mustanahaliste elu. Üks neegriliikumise väljapaistvamaid juhte oli pastor Martin Luther King. Tänu temale kogus inimõiguslaste liikumine USAs palju poolehoidu ja saavutas edu. Truman valitses Külma Sõja alguses ning tänu temale muutus USA üheks võimsamaks tuumariigiks. Kennedy oli pärit rikkast perekonnast,tema valitsemisajal toimus Kuuba kriis,mis suudeti hästi lahendada tänu headele läbirääkimisoskustele. Kennedy mõrvati. Nixon oli esimene president,kelle puhul kasutati ametist tagandamise protsessi. Wattergate skandaal. Nixon astus lõpuks ise ametist tagasi. Reagan alustas tähesõdade programmi,arendas majanduslikkun kokkuhoidu mida kutsutakse reaganoomikaks
Berliin kapituleerus 2.mail. 28.aprill kommunistlikud partisanid hukkasid Mussolini. 30.apr. Hitleri enesetapp. - 4.mail kohtusid läänest tulevad liitlased Itaaliast tulevate vägedega 7. mai – Jodl kapituleerus Reims’is lääneliitlastele. 8.mail Saksamaa kapituleerus NSVLle - Kapitulatsiooniaktile kirjutasid alla Žukov ja Keitel. NSVL, USA, I. ja Pr. võtsid kõrgema võimu Saksamaal enda kätte. 4. Potsdami konverents - Truman, Attlee, Stalin - Kolme riigi tippjuhi kolmas ja viimane kohtumine toimus juba pärast Saksamaa kapituleerumist 1945.a. juuli-august Potsdamis. Selleks ajaks Roosevelt surnud - tema asemel Truman ja Churchilli asendas poole konverentsi peal uus Briti peaminister Attlee. - Saksamaa staatus peale sõda – jagati okupatsioonitsoonideks. Ka Berliin ja Austria jagati
Lõuna osas oli USA okupatsioonitsoon. Põhjas UK okuptsioonitsoon. Idas NSVL okupatsioonitsoon. Berliin jagati samuti neljaks (ida NSVL-e, põhi Prantsusmaale, lõuna USA-le, lääs Uk-le). Ka Austria okupeeriti ja jagati neljaks. Viin jäi täielikult NSVL kontrolli alla (asus NSVL okupatsioonitsoonis). Juulis ja augustis kohtusid uuesti kolme riigi juhid Potsdami konverentsil. Stalin oli elus ja ametis. USA ei esindanud enam Roosevelt, vaid Truman (oli alguses asepresident, aga Roosevelt suri ja Truman sai presidendiks). UK samal ajal, kui konverents toimus, siis olid parlamendivalimised ja esindaja lendas ära Inglismaale. Konservatiivne partei kaotas valimised – valitsus astus tagasi ja ametisse uus valitsus. 1945. aasta valimised võitsid leiboristid, ametisse sai Atlee. Kuna Saksamaa oli kapituleerunud, tuli läbi viia 4D (DDDD) poliitika. Sm tuli Denatsifitseerida (natsism kaotada)
Potsdami konverents AEG: 17. juuli 2. august 1945.a OSAVÕTJAD: NSVL Stalin (Üleliidulise bolsevike Partei Keskkomitee I sekretär) USA Harry Truman (president) SB Attlee / alguses oli Churchill SISU: 1. Sksm jagati neljaks okupatsioonitsooniks 3 riigi Prantsusmaa, SB ja USA NSVL Neljaks jagati ka Berliin 2. Saksamaale kirjutati ette reparatsioonid 3. Võim pidi kuulma liitlaste kontrollnõukogule, mis koosnes neljast komissarist (iga tsooni ülemkomissaar) 4. Saksamaa piirid Saksamaa ja Poola piiriks saab Oder-Neisee jõgi 5
purustatudpiirkonnale või saada Euroopa USA mõju alla? - Nii Trumani doktriin, kui ka Marshalli plaani eesmärk ei olnud sugugi omakasupüüdmatu, sest USA teadis, et NSV Liit on neile tugev vastane ja ainus võimalus nende võimu Euroopas nõrgestada oli kui Euroopa riike toetada ja sellega võita Europpa riikide poolehoid. Kes tollastest riigijuhtidest võiks olla oma ajastu kangelane- Minu arvates võiks olla omaaja kangelane Harry Truman, kes julges peale Teist maailmasõdavastu astuda NSV Liidu kommunismi levitamise plaanile. Oma kõnes julges ta välja öelda selle, et kommunism on vähemuste maailmavaade, kus kõik teisitimõtlejad jõuga sunnitakse vaikima. Samuti lubas ta toetada kõiki inimesi kes kommunistliku korra vastu võitlesid. Kuidas lahendati Saksamaa kui kaotaja probleem pärast Teist maailmasõda- Saksa riik oli tugevasti lüüa saanud ja tema territoorium jaotati NSV Liidu, USA Inglismaa ja Prantsusmaa
a novembris. Kaks aastat hiljem veebruaris kohtus nn Suur kolmik (vt Pilt nr 4 lk 7) Jaltas, sõjale Euroopas paistis tulevat lõpp. Kolm liidrit leppisid kokku löödud Saksamaa okupeerimises. · Saksamaa kapituleerus 8.mail 1945.a, peaaegu viis aastat pärast päeva, mil Churchillist sai peaminister, sõda Euroopas oli lõppenud. Juulis toimus Potsdami konverents, kohtusid Churchill, Truman ja Stalin. Kuid Churchilli viibimine kohtumisel jäi lühikeseks, ta oli kaotanud oma koha peaministrina. · Churchilli kodumaal oli toimunud valimised ning konservatiive tabas kaotus. Rahva südamed vallutasid leiboristid. 26.juulil astus Churchill tagasi ning uueks peaministriks sai Clement R. Attlee. Churchill võttis koha sisse opositsioonis, ta rõhutas parlamendis riikliku kaitse vajadust ning hoiatas läänt kommunismi ohu eest.
osalejad jällegi Churchill, Roosevelt ja Stalin. Jaltas otsustati sõjajärgne maailma jagamine võitjate vahel (samuti Saksamaa jaotamine okupatsioonitsoonideks NSVLi, USA, Inglismaa ja Prantsusmaa vahel). · 17. juulist 2. augustini 1945 toimus Saksamaa pinnal Potsdami konverents. Osalejad samad, kes Teherani ja Jalta konverentsil, vaid vahepeal surnud Roosevelti asemel esindas USAd uus president Harry Truman. Potsdamis korrati üle otsus Saksamaa jagamisest okupatsioonitsoonideks. Seal otsustati Saksamaa ka denatsifitseerida (natside karistamine Nürnbergi kohtuprotsess), demilitariseerida, desarmeerida. Teine maailmasõda kestis 1. september 1939 2. september 1945 sõdivad pooled: teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid)
?II maailmasõda (1.09.1939 2.09.1945) ?1. septembril 1939. aastal tungib Saksamaa Poolale kallale ?17. septembril 1939. aastal tungib Poola NSVL ?28.09.1939 on Poola riik likvideeritud. NSVL ja Saksamaa sõlmivad uue piirleppe. Kuna Sakamaa sai rohkem Poolat (läks üle MRP piiri) saab NSVL Leedu ?peale seda on Saksamaa mõnda aega ebaaktiivne ?Peale Saksamaa poole täitmist MRP pakti kohaselt hakkab NSV teostama nüüd Baltikumi poolset lepet ?kummaline sõda Inglismaa ja Prantsusmaa, kes on lubanud Poolat Saksa pealetungi kallal mitte hätta jätta. 3.09 kuulutavad Inglismaa ja Prantsusmaa Saksamaale sõja, kuid sõjategevust ei alustata. Seda tehakse alles 1940 aasta mais. ?Saksamaa on alustanud ?Saksamaa muutub aktiivseks 1940. aasta aprillis ?Weserübung plaan vallutada Norra ja Taani, viimane alistus kiiresti ?Saksamaa alustab Prantusmaa vallutamist ?Prantusmaa ehitab Elsass-Lotringi alale võima kindlustusteliini ?Saksamaa tuli aga läbi ...
temaga hästi läbi saada(baltimaad sattusid taas NSVL võimu alla) · Jalta konverents 1945 vebstalin, roosevelt, churchill. Kooskõlastati sks purustamine, sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati kindlaks ÜRO asutamiskomnverentsi aeg ja koht, milleks sai 1945 aprillis san fransisco. Sks kui sõjasüüdlane peab maksma, jaotatakse okupatsioonideks võitjate vahel, tuleb demokratiseerida. · Potsdami konverents 1945 juuli-augustStalin, Truman, Churchill(hiljem Attlee). Sks jagatakse 4ls okupatsiooniks:läänepoolsed Usale, suurbrit-le, prants-le. Idapoolsed NSVL-le. Otsustati Sks piirid:ida-preisima, Königsbergiga(Kaliningrad) NSVL-le 9. sõja sündmused 1944-1945 · 1944 jan Punaarmee suur üldpealetung 2 suunas:põhja ja öõuna suunas. · 06.06.1944 Normandia dessant avab sõjategevuse prantsusmaal, nende saabumine muutis sks lüüasaamise paratamatuks.
1.Inglise-Saksa mereväeleping 18 juuni 1935. Leping, mis tühistas senised Saksamaa laevastikku piiranud piirangud ning Saksamaa sai sellega loa omale laevastik luua. See aitas üsnagi II MS puhkemisele kaasa, sest nii sai Saksamaa sõjaline tugevus n.ö ,,otsa lahti". Briand-Kelloggi pakt 27 august 1928. rahvusvaheline leping, mis taunis sõda kui rahvusliku poliitika edendamise vahendit. KUIDAS AITAS KAASA? Genova konverents 1922. Konverents, kus otsiti lahendusi ilmasojajärgse rahvusvahelise elu ja kaubanduse probleemidele. KUIDAS AITAS KAASA? 2.Suur-Saksamaa idee seisnes selles, et kõik alad, kus elas aaria rassi inimesed, pidi Saksamaaga liitma, kõik muud rahvused hävitama või tööjõuna ära kasutama. Selle elluviimist alustati 1938 Austria okupeerimisega (ansluss), seejärel okupeeriti Sudeedimaa ja siis juba kogu Tsehhoslovakkia. 3.29. septembril 1938. Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Sisuks oli kogu Tsehhoslovakkia...
TARTU KÕRGEM KUNSTIKOOL Fotograafia osakond Kristin Hansen ALEXEY BRODOVITCH, IRVING PENN, RICHARD AVEDON Referaat Juhendaja: Kaisa Eiche Tartu 2017 Alexey Vyacheslavovich Brodovitch (1898-1971) Brodovitch oli Venemaalt pärit fotograaf, disainer ja instruktor, kes on kõige enam tuntust kogunud oma seeriatega moeajakirjas Harper´s Bazaar (1934-1958) (Lisa1). Ta sündis 1898 aristokraatlikusse ja jõukasse perekonda. Ta oli tsaari toetaja ning seetõttu sai temast esimene leitnant tsaari valges armees. 1920 aastal lendas ta Pariisi, põgenedes oktoobri revolutriooni eest. Brodovitch lõpetas, nagu paljud teised immigrandid, kes olid jõukust kogunud Venemaal, v...
BRIAND-KELLOGI PAKT(Pariisi pakt,1928)): patsifimiajastu kõrghetk. Briand: on saabunud uus, leppimise ja üksmeele ajastu. 27.08.1928 rahvusvah leping, mõistis hukka sõja kui rahvusliku poliitika edendamise vahendi. 15riiki: USA, SB, It, Jaap, Sks, Austraalia, Belgia, Kanada, Tsehhosl, Pr, India, IiriVabariik, Uus-Meremaa, Poola, Lõ-Aafrika. Kokku kinnitasid seda 62 riiki, ka NSVL. Tulenevalt sanktsioonide(heakskiidu) puudumisest ei olnud pakt efektiivne ega leidnud laialdast toetust; ei andnud rahvusvah areenil ühtegi märkimisväärset panust (va 1929 Hiina ja NSVL vaheline arusaamatus Mandzuuria küsimuses); pakt mõttetu, sest 1931 Jaapan tungis Mandzuuriasse, Itaalia Etioopiasse 1935, Sks okupeeris Austria 1938. KOMMUNISTLIK INTERNATSIONAAL(KOMINTERN)-1919-1943 NSVL juhitud kommunistlike parteide ja nende mõju all olnud vasakparteide rahvusvah org.Asutati Moskvas. Sellega liitunud eri maade kommunistlikke parteisid(sh NSVL võimuparteid Ü...
See aga oleks olnud lääneriikidele pidev ähvardus (kujutage ette Euroopa kaarti) ning oleks sisuliselt tähendanud, et Euroopa oleks langenud NSV Liidu mõju alla. · Veebr 1947 teatas Suurbritannia USA riigidepartemangule, et ei suuda kauem osutada Kreekale ja Türgile sõjalist abi · Seoses Kreekat ja Türgit, laiemas plaanis aga kogu Euroopat ähvardava Nõukogude ekspansiooniga, tegi USA president Harry Truman 1947. a. märtsis Kongressile ettepaneku osutada neile riikidele majanduslikku ja sõjalist abi. Sel puhul tehtud avalduses rõhutas Truman, et kui maailmas rikutakse sõjalisel teel status quo'd, siis ei saa Ühendriigid sellega leppida. Truman lubas, et edaspidi antakse analoogilist abi kõikidele vabadele rahvastele ja riikidele, keda ähvardab samalaadne oht. · Trumani doktriiniga loobusid Ühendriigid isolatsionistlikust välispoliitikast, mis eitas liite
1949 April 12 nations established NATO to coordinate the military defences against possible Soviet aggression · Iron Curtain divided Europe into two separate areas through Germany East - countries that were connected to or influenced by the former Soviet Union. Countries to the west of the Iron Curtain had democratic governments. Emigration restrictions 10 East (Poland, etc Balkan countries) end of Cold War in 1991 · Truman doctrine, policy of containment, arms race Truman- Harry Truman to support free people who are resisting soviet forces. Help with military and economic aids. For example in Greece. Policy of containment US to prevent the spread of communism from the USSR (for example forming NATO) Arms race- belief that more nuclear weapons you had the mire powerful you were. Russia vs America. US first nuclear bomb everyday people their resources were given to armament etc. Very poor conditions for people.
Kuna tegemist oli väga kuulsate välismaal tuntud inimestega, siis seetõttu ei saadud neid represeerida, Soldsenitsen saadeti maalt välja aga Sahharov saadeti pagendusse. Represeeritute ohjamine käis tavaliselt psühhiaatriahaiglas. 1982 Breznev sureb ja asemele tuleb Juri Andropov, Andropov sureb 1984 ja asemele tuleb Tsernenko, temagi sureb 1985. Siit peaks hakkama USA ajalgu esmaspäevane tund 19. veebruar on puudu Usa on võitjariik. Roosvelt on võimul altes 32 . Võimule saab Harry Truman. II maailmasõjas oli usa armees 12 miljonit meest. Kasutades Trumani uut kurssi demobiliseeritakse enamus. Sõjatööstus viidi üle rahuaegsele tootmisele. Truman nägi ohtu NSVLiidus. Pöördumatuks suunaks väispoliitikas on see et on loobutud isolatsionismist ja tehakse koostööd väisriikidega ja eriti euroopaga. 1949 teeb nato ja USA võtab endapeale vaba maailma ehk demokraatia kaitsmise. Kuigi on võetud suund kommunismi pidurdamisene,
BERLIIN KÜLMA SÕ J A A J A L SOLVEIG SAAR EVA-JOHANNA VALKIAINEN GRETE RAUDAM EELLUGU • INGLISMAA, PRANTSUSMAA, AMEERIKA ÜHENDRIIGID JA NÕUKOGUDE LIIT JAOTASID SAKSAMAA JA BERLIINI OKUPATSIOONITSOONIDEKS • SEE JAOTUS PIDI KEHTIMA KUNI UUE, DEMOKRAATLIKU SAKSAMAA LOOMISENI • USA KOOS LÄÄNERIIKIDEGA JA NSV LIIT TAHTSID SAKSAMAAD ENDA ALLA MILLAL? • BLOKAAD- 24. JUUNI 1948 – 12. MAI 1949 • ÜLESTÕUS- 16. – 17. JUUNI 1953 • KRIIS- 4. JUUNI – 9. NOVEMBER 1961 KELLE VAHEL? • BLOKAAD -SAKSAMAA, NSV LIIT, USA • ÜLESTÕUS -SAKSAMAA DEMOKRAATLIKU VABARIIGI EHITUSTÖÖLISED (IDA- SAKSAMAA) JA SAKSAMAA VALITSUS, NÕUKOGUDE SÕJAVÄGI • KRIIS - NSV LIIT JA SAKSAMAA LIIDUVABARIIK (LÄÄNE- SAKSAMAA) MIKS? • BLOKAAD- USA LÄÄNERIIGID JA NSV LIIT TAHTSID SAKSAMAAD ENDA ALLA NING RAHAREFORMI LÄBIVIIMINE • ÜLESTÕUS- RAHULOLEMATUS VILETSATE ELUTINGIMUSTE ÜLE • KRIIS- LÄÄNE- ...
26. Theodore Roosevelt September 14, 1901 - Märts 4, 1909 27. William H. Taft Märts 4, 1909 - Märts 4, 1913 28. Woodrow Wilson Märts 4, 1913 - Märts 4, 1921 29. Warren G. Harding Märts 4, 1921 - August 2, 1923 30. Calvin Coolidge August 2, 1923 - Märts 4, 1929 31. Herbert Hoover Märts 4, 1929 - Märts 4, 1933 32. Franklin D. Roosevelt Märts 4, 1933 - Aprill 12, 1945 33. Harry S. Truman Aprill 12, 1945 - Jaanuar 20, 1953 5 34. Dwight D. Eisenhower Jaanuar 20, 1953 - Jaanuar 20, 1961 35. John F. Kennedy Jaanuar 20, 1961 - November 22, 1963 36. Lyndon B. Johnson November 22, 1963 - Jaanuar 20, 1969 37. Richard Nixon Jaanuar 20, 1969 - August 9, 1974 38. Gerald Ford August 9, 1974 - Jaanuar 20, 1977 39. Jimmy Carter Jaanuar 20, 1977 - Jaanuar 20, 1981 40
Churchilli, Stalini ja Rooseveldi esimene kohtumine leidis aset Teheranis 1943. a novembris. Kaks aastat hiljem veebruaris kohtus nn Suur kolmik (vt Pilt nr 4 lk 9) Jaltas, sõjale Euroopas paistis tulevat lõpp. Kolm liidrit leppisid kokku löödud Saksamaa okupeerimises. Saksamaa kapituleerus 8. mail 1945, peaaegu viis aastat pärast päeva, mil Churchillist sai peaminister, sõda Euroopas oli lõppenud. Juulis toimus Potsdami konverents, kohtusid Churchill, Truman ja Stalin. Kuid Churchilli viibimine kohtumisel jäi lühikeseks, ta oli kaotanud oma koha peaministrina. Churchilli kodumaal oli toimunud valimised ning konservatiive tabas kaotus. Rahva südamed vallutasid leiboristid. 26. juulil astus Churchill tagasi ning uueks peaministriks sai Clement R. Attlee. Churchill võttis koha sisse opositsioonis, ta rõhutas parlamendis riikliku kaitse vajadust ning hoiatas läänt kommunismi ohu eest.
4)Makartism- äärmuslik sisepoliitiline joon, millega sooviti elimineerida kommuniste poliitikast. Kommunismi templi said kõik, kes ei meeldinud MacCarthy loodud komisjonile 5)Saab alguse (40-60ndate aastatel võimsuse tipul) mustanahaliste probleem 6)Kiire tehniline põllumajanduslik areng=>odav tööjõu ülejäämine (mustanahaliste tööjõud)=> neegrigetode teke. -1945-1953 oli Usa presidendiks demokraatliku partei esindaja Harry Truman -H.Truman lasi luua kodanikuõiguste komitee,mis pidi välja selgitama, kas USA's on rassiline ja religioosne diskrimineerimine. -Trumani välispoliitika=pidurduspoliitika (kommunismi pidurdamine) -Trumani doktriin- sõjaline ja majanduslik abi neile riikidele, kelle iseseisvus on ohus= vastutus maailma demokraatia ees -Pärast Trumani sai presidendiks Dwight Eisenhower (ametis 1953-1961), vabariiklane. Välispoliitika:
Kordamisküsimused II maailmasõjast 1. Rahvusvahelised suhted Teise maailmasõja eel; Demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda ning tekitas uusi kolfliktikoldeid: 1) 1935 Saksamaa tühistas ühepoolselt Versailles'i rahulepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku, mis olid keelatud. 2) 1935 Saarimaa liitus Saksamaaga 3) 1936 Hitler viis oma väed demilitariseeritud (väekeeldu kehtestatud) Reini tsooni 4) 1936 Kominterni-vastane pakt Saksa ja Jaapani vahel, suunatud NL vastu, hiljem lisandus veel riike. 5) 1936. 07 1939 - Kodusõda Hispaanias, lõppes sellega, et Franco kehtestas diktatuuri 6) 1938 Austria ansluss Austria liitmine Saksamaaga 7) 1938 - Müncheni...
Nähti ette sõjaväelised piirangud. Nürnbergi protsess eesmärk oli mõista kohut natsikurjategijate üle kohut mõistis sõjatribunal, mis koosnes võitjariikide esindajatest(Inglismaa, USA, NSVL, Prantsusmaa) 24 inimest saadeti kohtu alla. ,,Võitjate üle kohut ei mõisteta" Potsdami konverents Toimus: 17.07 kuni 02.08.1945 Arutati: Saksamaa tulevikku Osalejad: J. Stalin ÜK(b)P Keskkomitee I sekretär H- Truman USA president W. Churchill / C. Attlee GB peaminister Otsused: GER 4ks okupatsioonitsooniks Berliin okupatsioonisektoriteks Võim kuulus GER-l Liitlasriikide kontrollnõukogule, mis asus Berliinis GER piirid Poola ja Saksa piir Odr-Neimi jõgepidi Ida-Preisimaa jagati: Lõuna Põhja Köningsbergiga NSVL GER territoorium vähenes ¼ võrra, võrreldes piiridega 1937. Aastal
Brauni enesetapp); o 8.mail 1945 kapituleerub Saksamaa liitlastele ( allkirjastasid: maavägede nimel Keitel, mereväe nimel Friedenburg, lennuväe nimel Stumpf). 9.mail alistusid sakslased alles Poolas; TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945 6 o 17.07-2. aug. .1945 Potsdami konverents: Stalin, Truman (USA) ja Attlee (SB) üksmeelele ei jõuta, Nürberg, Saksamaa jaotatakse okupatsioonitsoonideks, NSVL katsetas tuumapommi (USA saab kurjaks). · Jaapani purustamine ja kapituleerumine 2.sept. 1945 o 1945.kevad USA ja SB ohjeldamatu õhusõda Jaapani linnade vastu ( 66 linnas hävis 44% elamispinnast); o USA kasutab aatompommi 6.aug
Suurbritannia, Prantsusmaa, Egiptuse riigipööre, Suessi kanali riigistamine, Suurbritannia ja Prantsusmaa lootus taastada kontroll kanali üle, vähenes Suurbritannia ja Prantsusmaa mõju maailmas, Suurenes NSV Liidu autoriteet Lähis-Idas, 5. Jossif Stalin - NSVL riigipea 1924-1953, enne seda Kommunistliku Partei peasekretär, kirjutas alla MRPle NSVLi esindajana; stalinismi rajaja, Winston Churchill vabamüürlasest Ühendkuningriigi peaminister 1951-55, Harry Truman USA 33. president 1945-53, kelle doktriini järgi sai USA välispoliitika aluseks vabade rahvaste toetamine nii sise- kui välissurve vastu, George Marshall USA riigisekretär, kes töötas välja abiandmisplaani EL riikide abistamiseks nim. Marshalli plaan, Chang Kaishek Rahvusliku Rahvapartei liider Hiinas, võitles Hiina kodusõjas kommunistide vastu, Mao Zedong Kommunistliku Hiina Rahvavabastusarmee liider, kes tuli võimule 1949.a , Joseph
nädalat peale konverentsi hakati üksteist süüdistama varasemate lepete rikkumises. Vt ka pilti Lähiajalugu XII klassile; lk.102. Potsdami konverents 1945 (juuli-august) · Osalised olid muutunud: kohal olid Stalin; 1945.a. kevadel surnud Roosevelti asendas uus president H.Truman; Inglismaad esindas algul W.Churchill, peale valimiskaotust aga C.Attlee. · Konverentsil toimunu ja otsused: Truman teavitas Stalinit edukast aatompommikatsetusest, mis oli toimunud päev enne konverentsi algust (Stalin lääneriikide hämmastuseks üllatust üles ei näidanud, sest teadis tuumaprogrammist luure kaudu); määrati kindlaks NSV Liidu sõtta astumise kuupäev Jaapani vastu; Saksamaa otsustati desarmeerida, demilitariseerida, demokratiseerida (kuigi erinevad arusaamad demokraatia olemusest viisid hiljem Saksamaa lõhenemiseni),
inimestega käitumise osas natukene kõikuma. SEOS TÄNAPÄEVAGA ,,Maag" on väga kaasaegne raamat teema poolest, sest tänapäeval me manipuleerime inimestega pidevalt, kuigi mitte nii nagu see raamatus oli. Lugedes seda teost tuli meelde üks film, mida kunagi vaatasin ning mis tekitas minus täpselt sama tunde nagu see raamat viha ja pettumine inimestes. Peter Weiri filims ,,Trumani show" elas Truman kogu oma elu mullis ning kõik inmesed kellega ta kokku puutus seal ,,linnas" olid tegelikult näitlejad. Ta oli kogu oma elu osalenud enesele teadmata ühes suures näitemängus. Samuti on ka teglikult John Fowlessi teoses ,,Maag", kuigi Nicholas ei osalenud selles kogu elu vaid teatud perioodi. . Ka tänapäeval me käitume paljude inimestega nii nagu nad osaleks meie isiklikus näitemängus.
Teise maailmasõja lõppedes alustas NSV Liit Ida-Euroopas sovietiseerimist (e nõukogustamist) ning suurendas survet Kreekale ja Türgile, andes abi Kreeka kommunistidele sealses kodusõjas ning esitas territoriaalseid nõudmisi sõjas neutraalseks jäänud Türgile. Kuna USA nägi selles Teise maailmasõja lõpul kujunenud sõjalise ja poliitilise tasakaalu rikkumist, siis lubas president Harry Truman (1945-1953) anda majanduslikku ja sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSV Liidu poolne ekspansioonioht (nn Trumani doktriin, 1947). Üheks osaks Trumani doktriinist oli Marshalli plaan (1948-1952), millega USA jagas Euroopa riikidele laiaulatuslikku majanduslikku abi (16 riigile 13 miljardit $). Plaani eesmärgiks oli Euroopa majanduse kiire taastamine, sest kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks
lepete rikkumises jne. 5 6.3. Potsdami konverents (1945.a.juuli-august): · Osalised olid muutunud: kohal oli Stalin; 1945.a. kevadel surnud Roosevelti asendas uus president H.Truman; Inglismaad esindas algul W.Churchill, peale valimiskaotust aga C.Attlee. · Konverentsi otsused: Seal teavitas Truman Stalinit edukast aatompommikatsetusest, mis oli toimunud päev enne konverentsi algust (Stalin lääneriikide hämmastuseks üllatust ülesse ei näidanud, kuna teadis tuumaprogrammist luure kaudu) Määrati kindlaks NSV Liidu sõtta astumise kuupäev Jaapani vastu. Saksamaa suhtes otsustati: · desarmeerida · demilitariseerida · demokratiseerida (kuigi erinevad arusaamad demokraatia olemusest viisid hiljem Saksamaa lõhenemiseni)
kuni Saksamaa purustamiseni. Punaarmee võib Saksa riigipiiri ületada. 1945 Jalta konverents: Osalesid Stalin, Churchill(Inglismaa), Roosvelt(USA). Otsustati, et sama aastal asutatakse San Franciscos Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Saksamaa purustamine. Lepiti kokku millised Ida-Euroopa maad lähevad NSVL mõju alla. 1945 suvel Potsdami nõupidamine: sõjategevus oli lõppenud. Berliin oli vallutatud. Saksamaa oli kapituleerunud. Stalin, Churchill(Inglismaa peaminister), Usa president Harry Truman. Saksamaa jaotatakse neljaks okupatsiooni tsooniks. USA, Inglismaa, NSVL ja Prantsusmaa. Saksale reparatsioonimaksud-maksti tehaste siseseadmetega, kaupadena. Sõjatööstus, keemiatööstus, masinaehitus-veeti saksamaalt välja. NSVL annab lubaduse alustada sõjategevust Jaapani vastu. 1945 Nürnbergi protsess- Rahvusvaheline sõjatribunal. Mõistis kohut Saksamaa sõja-ja riigijuhtide üle. Neid süüdistati inimsuse vastastes kuridegudes. Mõistis neist 12-nele surmanuhtluse
hiljem saksa diktaator · Vjatseslav Molotov - oli Nõukogude Liidu riigitegelane · Neville Chamberlain UK peaminister 1937-1940 · Joachim von Ribbentrop- Saksamaa poliitik, välisminister · Winston Churchill - oli Suurbritannia peaminister. · Carl Gustaf Mannerheim - Soome sõjaväelane, riigimees ja kartograaf. · Hirohito - Jaapani keiser 19261989. · Erwin Rommel II maailmasõjas juhatas Aafrika korpuse vägesid Põhja-Aafrikas, · Harry Truman USA president (aastatel19451953). · Konrad Adenauer - Lääne-Saksamaa poliitik, Kristlik- Demokraatliku Liidu üks rajajatest. · Dwight Eisenhower - USA sõjaväelane ja poliitik. Vabariiklaste kandidaadina valiti ta USA 34. presidendiks. Teise maailmasõja ajal tegutses ta liitlasvägede ülemjuhatajana Euroopas. · Yasser Arafat- Palestiina poliitik, 1993 ajaloolise vastastikuse tunnustamise rahukokkuleppe Iisraeliga, nobeli rahu
Rahvusvahelised suhted- politoloogia üks harusid, mille valdkond hõlmab riike ja konkreetset välispoliitikat. VPga seotud valitsusametkondade, organisatsioonide fuktsioneerimine. Hõlmab faktoreid, mis mõjutavad VP (nt geograafiat, majandust). Bütsantsi aeg- intriigide aeg, tekkis Ida-Rooma alusel. Sõbralikud suhted naabritega. Abielude diplomaatia- polnud väga edukas. Religiooni tähtsus: paganad tuleb viia ristiusku. Realismi arengule on kaasa aidanud diplomaat Machiavelli (1469-1527). Hans Morgenthau Realism- “Politics among nations” 1. rahvuslik huvi 2. jõud/võim 3. jõudude tasakaal 4. jõu kasutamine anarhilises maailmas. Egiptus ja Ramses II (Suur) ca 1290 e.m.a: Ramses II: Kuulsaim omaaja vaarao. Kadeshi lahing. Rahulepingud hetiitidega: leping oli hõbedane, ühel pool Ramsese ja Hetiitide kuninga ning teisel nende abikaasade sõnad, lepingul on sissejuhatus, sisuline pool vaidluse üle, pöördumine mitme jumala poole lepingu kinnituse...
Mis kirjandusvooluga see seostub? „Cadavre exquis” on sürrealistlik luulevorm, luuletus, kus eri sõnad, lauseosad, read või lõigud on kirjutatud erinevate luuletajate poolt, ilma et nad ülejäänud luuletust oleks üldse tarvitsenud näha. Eesmärk on luua „ületõeluslik“ (sur-real) kujundite voog, mis ei allu tavalise elu piiratud ja vangistatud loogikale ning peab väljendama kõrgemat tegelikkust. 4. Millise uue žanri loomise katsega sai tuntuks Truman Capote? Mis on selles žanris tema tuntuim teos? Dokumentaalromaan (nonfictional novel), tuntuim teos „Külmavereliselt” 5. Nimetage 20. sajandi keskpaiga ameerika sotsiaalpsühholoogilise näitekirjanduse esindajaid (neli). Eugene O'Neill („Elektra saatus on lein”, „Pikk päevatee kaob öösse”), Tennessee Williams („Klaasist loomaaed”, „Tramm nimega „Iha””, „Kass tulisel plekk-katusel”), Edward Albee („Loomaaialugu”, „Kes kardab Virginia Woolfi
ÜLDAJALUGU 20.sajandil RAHVUSVAHELISED SUHTED 20.SAJANDIL (1991.AASTANI) Suurriikide liidud 20.sajandi algul: KOLMIKLIIT ANTANT 1879.a Saksamaa ja Austria-Ungari Kaksikliit 1893.a Venemaa ja Prantsusmaa 1882.a liitus Itaalia 1904.a Prantsusmaa ja Inglismaa liitlasteks Türgi ja Bulgaaria 1907.a Inglismaa ja Venemaa liitlaseks Jaapan, 1915.a Itaalia, 1917.a USA EESMÄRGID: SAKSA purustada Prantsusmaa, kehtestada võim Euroopa PRANTSUSMAA vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas, mandril, et Saksamaa oleks esindatud kogu maailmas saada tagasi Elsass-Lotringi alad, huvid põrkasid kok...
Ajalugu eksam 1. Esimene raamat 3.demokraatia tv.14-15 Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast Esimest maailmasõda. 1)kodaniku õiguste ja vabaduste laienemine. 2)Valimisõiguse laienemine naistele ja vähendati meeste vanusepiiri. Sisepoliitika majandus kultuur Iseloomusta demokraatiat ja diktatuuri järgmiste tunnuste kaudu : Demokraatia: sisepoliitika: kodaniku vabadused ja inimõigused, rahva osalus ühiskonna küsimuste otsustamisel, mitme partei süsteem , võimude lahusus , vabad valimised .Majandus :turumajandus, konkurents .Kultuur: Sõna vabadus , mõtte vabadus ,tsensuuri puudumine, loomingu vabadus. Välispoliitika : Liikumise vabadus , majandus poliitiline kultuuriline koostöö. Ühiskonnaelu: Diktatuur :sisepoliitika :üks partei, võim koondunud ühe isiku kätte , juhikultus ,puudub võimude lahusus, kodanikuvabaduste ja inimõiguste piiramine, üks ideoloogia, hirmu õhkkond. Majandus: plaanimajandus , rasketööstuse/sõjatööstuse eeli...
TEINE MAAILMASÕDA 1.09.1939 2.09.1945 Saksamaa sammud II maailmasõja eel, mis viisid olukorra pingestumiseni. 1) 1935 Versailles' lepingu tühistamine (hakatakse jõudsalt taasrelvastuma) 2) 1935 Saarimaa referendum (Esialgu jääb Rahvasteliidu valdusesse. Rahvahääletusel oli enamik Saarimaa elanikest Saksamaaga taasühinemise poolt ning Hitler sai selle ala endale.) 3) 1936 Saksa väed Reini demilitariseeritud tsoonis (Sel hetkel poldud veel sõjaks valmis.) Konfliktikolded enne II maailmasõda: Mandzuuria, Abessiinia, Hispaania. Mandzuuria ründamine Jaapan soovis luua Aasias suure impeeriumi ning M vallutamine oli edukas Abessiinia ründamine 1935 Mussolini tahtis teha "Vahemere Itaalia sisemereks" , luua võimsa impeeriumi (Sellele sõjale maailm lõpuks reageerib, kuid Saksamaa sammudest ei tehtud enne väljagi.) Seejärel visat...
KT II maailmasõda 1. Millised olid II maailmasõja põhjused, miks ei suudetud ohjeldada Saksamaad, Itaaliat ja Jaapanit? · Saksamaa Luua Suur-Saksamaa ja saada aaria rahvale rohkem eluruumi. · Nõuk. Liit (Venemaa) Soovis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome). · Itaalia Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia antiikse võimsuse. · Jaapan Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. 2. Sõda Poola vastu: põhjused ja tulemused. Saksa välksõda, ,,kummaline sõda". NSVL agressioon. · Eesmärgid Preisi alade tagasisaamine/ühendamine:põllumaa, kaevandused, sadamad · 1. sept 1939 ründas Saksamaa Poolat läänest/17. sept NSVL idast · Poola vägede relvastus oli vananenud, lennuvägi h...
30.aprill 1945 sooritas Hitler enesetapu, määras enda asetäitjaks admiral Dönizi. Kuna reaalselt saksa enam vastu panna ei jõudnud, siis 8.mai 1945 Saksamaa kapituleerus tingimusteta (NSVL tähistab võidupäevana 9.maid). Aga Tsehhis paiknev saksa väeosa kapituleerus mõned päevad hiljem. SÕDA EUROOPAS OLI LÄBI. Pärast sõja lõppu juulis-augustis said kolm liitlast jällegi kokku ja seekord juba Saksamaa pinnal Potsdamis. Roosevelt oli vahepeal surnud ja tema asemel tuli Truman. NSVLi esindas ikka Stalin. Inglismaad esindas konverentsi alguses Churchill, aga konverentsi keskel (kui toimusid parlamendivalimised) tuli tema asemele uus peaminister Atlee. Arutleti Saksamaa suhtes kasutatavat poliitikat DDDD demokratiseerimine, demilitariseerimine, denatsifitseerimine, demonteerimine. Otsustati, et Ida-Euroopa sakslased tuleb ümber asustada Saksamaale. Jaapanlased pidid vallutatud aladest loobuma
· "Ära karda surma, vaid elu." (Bertolt Brecht) · "Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene." (Cicero) · "Et kurjus saaks võidutseda, selleks piisab heade inimeste tegevusetusest." (Edmond Burke) · "Et luua täiuslikku riiki, tuleb kõigepealt luua sellised olevused, kes igal pool ja alati ohverdaksid oma hüve ühiskondliku heaolu nimel." (A. Schopenhauer) · "Et tsempioniks saada, võitle veel üks raund." James J. Corbett · "Ilu on igavik, mis kestab hetke." (Albert Camus) · "Inimene eksib surmani." (Johann Wolfgang Goethe) · "Inimene peab elama nii, et ta on alati valmis surema" (Kofutsius) · "Kaheldes jõuame tõeni." (Cicero) · "Kogemus on kamm, mille elu kingib kiilaspäiseks jäänud inimesele." (Judith Stern) · "Kogemus on nimi, mille igaüks paneb oma vigadele." (O. Wilde) · "Kõige kummalisem on see , et mida kaugemale sa jõuad ja mida rohkem sa teed, seda rohkem tajud ja näed, kui vähe sa tead ja o...
osalejad jällegi Churchill, Roosevelt ja Stalin. Jaltas otsustati sõjajärgne maailma jagamine võitjate vahel (samuti Saksamaa jaotamine okupatsioonitsoonideks NSVLi, USA, Inglismaa ja Prantsusmaa vahel). · 17. juulist 2. augustini 1945 toimus Saksamaa pinnal Potsdami konverents. Osalejad samad, kes Teherani ja Jalta konverentsil, vaid vahepeal surnud Roosevelti asemel esindas USAd uus president Harry Truman. Potsdamis korrati üle otsus Saksamaa jagamisest okupatsioonitsoonideks. Seal otsustati Saksamaa ka denatsifitseerida, demilitariseerida, desarmeerida. VI Eesti 1941-1944 Meenutuseks: Eesti läks NSVLi koosseisu augustis 1940. 22. juunil 1941 algas Saksamaa ja NSVLi vaheline sõda. 7. juulil 1941 jõudsis sakslased Eestisse. Lõuna-Eesti vallutati kiiresti, seejärel rinne peatus. Toimusid lahingud hävituspataljonide (=nõukogude aktivistid) ja metsavendade vahel. 28
http://www.abiks.pri.ee Aastaarvud 1632 Tartu Ülikooli asutamine 1680 Suur reduktsioon 1689 ilmub I Läti keelne piibel 17001721 Põhjasõda 1710 Eesti läheb Venemaa koosseisu 1721 Uusikaupunki rahu, lõppes Põhjasõda 1739 Esimene eesti keelne piibel 17831796 Katariina II asehalduskord 1809 Soome läheb Vene koosseisu 1857 hakkab ilmuma ajaleht "Pärnu Postimees" 1860 1880Ärkamisaeg, rahvusliikumine Eestis 1865 asutatakse laulu ja mänguselts "Vanemuine" (Jansen) 1869 Eesti esimene Üldlaulupidu 1870 I raudtee Eestis 1872 Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson) 1878 hakkab ilmuma ajaleht "Sakala" 1906 I eesti keelne gümnaasium 1907 rajatakse Eesti kirjan...
Churchill pidas 1946. a märtsis kõne, millest ta hoiatas NSVL'i ekspansionismi eest. Seda kõned on peetud sotsialistlikes riikides ka külma sõja alguseks. USA's: · kaotused väiksemad kui Euroopa riikides · turumajandus ja demokraatia · majandusprobleemid demobiliseerimise tõttu · sõjatootmise vähendamine tööpuuduse kasv, sotsiaalsed pinged · välispoliitikas süvenesid isolatsionalismi meeleolud 1948 valiti presidendiks Truman. Välispoliitikas kujunes välja Trumani doktriin, eesmärgiga NSVL'i ekspansiooni tõkestamine, USA aktiivne sekkumine Euroopa ja maailma asjadesse. 1948 toimus otsene kokkupõrge NSVL'i ja tema endiste lääneliitlaste vahel. Pärast rahareformi SM lääneosas otsustas NSVL tõrjuda LääneBerliinist välja liitlaste garnisoni. Selleks kehtestati Berliini blokaad (24.06.1948 mai 1949)
areng, mis oli tingitud suurest konkurentsist osapoolte vahel - Kui nemad suudavad, peame ka meie suutma, ainult et paremini! Külma sõja alguseks peetakse W. Churchilli kõnet USA-s 1946 aasta märtsis, milles ta tõi välja endiste liitlaste vahelised vastuolud. Lääneriike häiris väga NSVL mõjuvõimu kasv Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit raudne eesriie, milleks hakati edaspidi nimetama eraldusjoont demokraatia ja kommunismi vahel. 1947 aasta märtsis esitas USA president H. Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad kommunistliku surve vastu. Seda hakati nimetama Trumani Doktriiniks. Selle esmaseks rakenduseks oli Marshalli plaan, mille käigus anti Euroopa riikidele majandusabi, võideldes nii NSVL surve vastu. Aprillis 1949 loodi NATO, kuhu algselt kuulus 12 riiki. See oli vastukaaluks NSVL sõjalisele võimsusele. Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad, mille käigus sulges NSVL kõik lääne-Berliini ülejäänud
osalejad jällegi Churchill, Roosevelt ja Stalin. Jaltas otsustati sõjajärgne maailma jagamine võitjate vahel (samuti Saksamaa jaotamine okupatsioonitsoonideks NSVLi, USA, Inglismaa ja Prantsusmaa vahel). · 17. juulist 2. augustini 1945 toimus Saksamaa pinnal Potsdami konverents. Osalejad samad, kes Teherani ja Jalta konverentsil, vaid vahepeal surnud Roosevelti asemel esindas USAd uus president Harry Truman. Potsdamis korrati üle otsus Saksamaa jagamisest okupatsioonitsoonideks. Seal otsustati Saksamaa ka denatsifitseerida, demilitariseerida, desarmeerida. VI Eesti 1941-1944 Meenutuseks: Eesti läks NSVLi koosseisu augustis 1940. 22. juunil 1941 algas Saksamaa ja NSVLi vaheline sõda. 7. juulil 1941 jõudsis sakslased Eestisse. Lõuna-Eesti vallutati kiiresti, seejärel rinne peatus. Toimusid lahingud hävituspataljonide (=nõukogude aktivistid) ja metsavendade vahel. 28
a) Kooskõlastati Saksamaa lõpliku purustamise plaan. b) Lepiti kokku, et 2-3 kuud pärast Saksamaa purustamist, alustab NSV liit kallaletungi Jaapanile ja saab selle eest Kuriilid ja Lõuna-Sahhalini. Kesk-Euroopa riigid lubati jätta NSV Liidu mõjusfääri. c) Määrati kindlaks ÜRO asustamiskonverentsi aeg ja koht 1945. A kevadel San Franciscos. 1945.aasta juuli-august Potsdami konverents- Attlee, Truman , Stalin. Saksamaa jagati neljaks okupatsiooni tsooniks- NSVL, USA, Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa. NSV Liidu tsooni jäänud Berliin jagati neljaks sektoriks. Saksamaa riigi kui terviku säilitamiseks moodustati Liitlaste Kontrollnõukogu. Saksamaa pidi loovutama ida pool Oder-Neisses asuvatest aladest Poola ja Preisimaa. * Tuli läbi viia Saksamaa demilitariseerimine, denatsifitseerimine, demonteerimine ja demokratiseerimine.
TEINE MAAILMASÕDA 01.sept. 1939 02.sept. 1945 1. Teise maailmasõja põhjused: 1) Esimene mailmasõda ei lahendanud riikidevahelisi vastuolusid ja seetõttu peetakse Teist maailmasõda Esimese jätkuks. 2) Hitleri-Saksamaa agressiivne poliitika, taotlus eluruumi laiendamisele. 3) Lääneriikide lepitus-ja järeleandmispoliitika (kokkuleppepoliitika). 4) Nõukogude Liidu maailmarevolutsiooni idee elluviimise kava 5) Ülemaailmse majanduskriisi mõjud 6) Totalitaarsete reziimide teke, nende agressiivne välispoliitika, äärmuslike ideoloogiate mõju 7) Müncheni sobing ja MRP leping soodustasid sõja alustamist 8) ...... 2. Sõja algus: 1)1939.a. märtsis esitas Saksamaa nõuded Poolale ( loovutada Danzig + kaotada Poola koridor) 2)1939.a. aprillis denonsseerib (tühistab, ütleb lahti) ühepoolselt Saksamaa Poola mittekalla- letungi...
NSVL-le; 3) Saksamaa jagamine okupatsiooni tsoonideks; 4)Euroopa lõhenemine Potsdam 17.07-02.03.1945 a. ; Truman, Churchill 1) kiideti lõplikult Saksamaal (hiljem Attlee) ja Stalin heaks Ida-Preisimaa põhjaosa loovutamine NSVL-le 2) Saksa elanike sundevakueerimine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
