Toimus denatsifitseerimine ·Demokratiseerimine · Saksamaa jaotati NSVL, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel neljaks sektoriks. Sama jaotus toimus ka Berliiniga, mis asus NSV Liidu poolsel alal. Peagi hakkasid esile kerkima kaks üliriiki: USA oli heal majanduslikul järjel ning asus demokraatlike Euroopa riikide eesotsa. ·NSVL saavutas võimu Ida-Euroopas ning Aasias. · Ühtlasi olid mõlemad riigid ka Teise maailmasõja võitnud riigid. 1947 tuli USA president Truman välja ideega, mis sisaldas vabade rahvaste toetamist sise-kui ka välissurve vastu. Samal aastal töötles USA peaminister Marshall välja plaani, mille sisuks oli Euroopa taastamine ja USA ulatusliku abi pakkumine sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Vastukaaluks haarasid kommunistid võimu Jugoslaavias, Albaanias, Poolas, Rumeenias, Aasias, Põhja- Koreas ja Põhja- Vietnamis. 1949a. lõhenes Saksamaa kaheks:
parem käsi. Tuntud vasakukäelisi inimesi: Julius Caesar, Leonardo da Vinci, Jeanne d´Arc, Napoleon, Michelangelo, Bob Dylan, David Bowie, Jimi Hendrix, Ludwig van Beethoven, Paul McCartney, Phil Collins, Ringo Starr, Wolfgang Amadeus Mozart, Ayrton Senna, Muhammed Ali, Albert Einstein, Aristoteles, Bill Gates, Isaac Newton, Neil Armstrong, George Bush, Fidel Castro, Elizabeth ll, Rajiv Gandhi, Napoleon lll, Pablo Picasso, Harry Truman, Mark Twain, Winston Churchill, Johann Wolfgang von Goethe, prints Charles, Bill Clinton, Pele, Tom Cruise, Nicole Kidman, John Lennon, … Vastandiks tuntud paremakäelisi, kellel oli taktiline mõtlemine väga hea (vastupidiselt vasakukäelistele): Hitler, Mussolini, Lenin, Baghwan (usumees Indias), Hubbard (saientologist). Huvitavat Seitsmest viimasest USA presidendist on viis vasakukäelised: Gerald Ford, Ronald Reagan (pigem mõlemakäeline), George H. W
mail 1944. aastal. Järgnevalt jagati Filipiinid osadeks ja need vallutati lähtuvalt tagasi. MacArthur vabastas Filipiinid Jaapanilt. Invasioon algas Jaapani loobumisest 1945. aasta augustis. 2. septembril võttis MacArthur vastu ametliku Jaapani loobumise lahingulaeval USS Missouri, lõpetades seega II maailmasõja sõjategevusega. 1950. aasta Korea sõja ajal oli MacArthur veel komandör, kuid ta ei allunud enam käskudele, vaid puhtalt oma arvamusele, mistõttu president Truman ja kaitseminister George Marshalli otsustasid, et MacArthur on tuleb sõjategevusest eemaldada. See tekitas avaliku poleemika tormi, sest MacArthur oli tuntud ja tunnustatud rahva poolt. See viis isegi presidendi rahva heakskiidu taseme madalaimaks kui see varem oli olnud, kõigest 22 protsendini. 19. aprillil 1951. aastal tegi MacArthur oma viimase ametliku ilmutuse USA Kongressis, esitades ja kaitstes oma poolt vaidluses Trumaniga Korea sõjas. Oma kõnes ütles ta: “Ma lõpetan oma
Vägivald kohaline elanike kallal. 20.Atlandi harta – Roosevelt, Churchill. Sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted: lubati taastada kõigi riikide iseseisvus. 21.Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsid (millal toimusid, mida otsustati, osalejad) – Osalejad Stalin, Roosevelt, Churchill. Teheran 1943: tunnustati NSVL piire. Jalta (Krimmi) 1945 Veebruar: Euroopa ja Aasia jaotamine, ÜRO asutamine. 1945 suvel Potsdami: Roosevelti asemel Truman. Saksamaa jaotati neljaks. Sõjakurjategijad kohtu alla. 22.Saksamaa alistumine (millal, kuidas) – 8. Mai 1945 Saksamaa alistub. 23.Jaapani kapituleerumine (millal, kuidas) 2 september 1915 Jaapan alistub. Nagasaklile ja Hiroshimale heidetakse tuumapommid USA poolt. 24.II MS tagajärjed – 1) inimkaotused 50-70mln inimest. 2) sõjakulud. 3) maailma poliitiline kaart muutub. 4) saksamaa okupeeritud aladeks. 5)
KÜLM SÕDA (1945-1990) Rahvusvahelised suhted pärast II MS Iseloomulikud jooned: 1. Sotsiaal leeri tekkimine 1945-1950: Sõjaliste blokkide, majandus organisatsioonide tekkimine. + raudne eesriie 2. Koloniaalsüsteemi lagunemine 3. Kriisid 1948/49...1980 4. Pingelõdvendusperiood (1970nd) 5. Perestroika NSVL sotsialismi leeri lagunemine 1980..1987-1990 1950 Stalinism hakkab survestama Ida-Euroopat Hitleri vastase koalitsiooni tuumikriigid: USA, prants, inglis, venemaa RAUDNE EESRIIE 11.05.1945 telegrafeerib Churchill Trumanile Nõukogude rinde kohal lasub raudne eesriie keegi ei tea, mis seal taga toimub. 09.02.1946 Stalini kõne Moskvas rõhutas sõdade paratamatus kaasaegses ühiskonnas: Kapitalismi areng toimuvat vaid kriiside ja sõjaliste katastroofide kaudu. Moskva valmistus ideoloogiliseks ja poliitiliseks konfliktiks rahvusvahelisel tasandil. Märts 1946 Churchilli vastus Stalinile. Pidas USA linn...
väed. ÜRO armee, mida juhtis USA kindral Douglas MacArthur. USA koos 15 riigiga sundis Põhja-Korea vägesid taganema Hinna piirini, millele Hiina vastas oma pealetungiga. Algas USA armee taganemine. Hiinlased tõrjusid omakorda ameeriklased tagasi mõlema Korea endise piirini, kus peeti veel kaks ja pool aastat verist ja kurnavat positsioonisõda. 1951.a. nõudis MacArthur volitusi Hiina baaside hävitamiseks. Ta asendati kindral Ridgewayga, sest president Truman kartis uut maailmasõda. Korea sõda 1950-1953 1953.a. juulis sõlmiti Panmunjomi vaherahu. Korea poolsaar jäi jagatuks kaheks vastandliku reziimiga riigi vahel. Põhja-Koreas kehtestus jäik stalinlik reziim, mis on võimul. Lõuna- Koreasse jäid valvama Ameerika väed. Põhja- ja Lõuna-Korea piir kindlustati mõlema poole poolt maamiinidega. Korea sõjas osutus suurimaks kaotajaks NSV Liit, kelle autoriteet nii Aasias kui Euroopas tuntavalt vähenes.
○ 1959-1973 - Vietnami sõda ● Euroopas ○ 1948 - Berliini blokaad ○ 1949 - Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ○ 1955 - Varssavi Lepingu Organisatsioon ○ 1956 - NL ajas laiali ungarlaste kommunismivastase ülestõusu ○ 1956 - Ungari ülestõus ○ 1961 - Berliini müür ○ 1968 - Praha kevad 4. USA sekkumine Euroopa küsimustesse. Trumani doktriin ja Marshalli plaan. Kellele mida lubati ja anti? ● Trumani doktriin 1947 - USA president Harry Truman avaldas doktriini, milles USA lubas sõjalist ja majanduslikku abi anda nendele riikidele, mida ärvardab NSVL-i mõjusfääri langemine. (Ennekõike kehtis see Kreeka ja Türgi kohta) ● Marshalli plaan 1948-1952 - USA jagas majanduslikku abi sõjas laastatud Euroopa riikidele, et takistada kommunismi levikut. Algatus nimetati USA riigisekretäri George Marshalli järgi. Liitusid: Austria,
KORDAMINE II MS 1. Teise MS puhkemise põhjused · I MS ei lahendanud kõiki probleeme ja konflikte, pigem süvendas neid · Saksamaa rahulolematus Versailles' rahulepingutingimustega (reparatsioonid, sõjaväe kaotamine jne). Saksamaa älispoliitika muutus agressiivseks · Stalini agressiivne välispoliitika ja soov teha maailmarevolutsioon · Kommunismiohu tekkimine · Suur Depressioon, mille tulemusel tekkisid diktatuuririigid, mis omakorda viisid konfliktideni · ÜRO ei suuda lahendada riikidevahelisi konflikte diplomaatiliselt · Lääneriikide järelandmis- ja lepituspoliitika ei suuda kontrolli all hoida Stalinit ja Hitlerit. 2. Millal algas ja lõpes II MS? 1. September 1939 2. September 1945 3. Sõjalised blokid Teljeriigid (3) + nendega liitunud riigid (5) Saksamaa Soome Rumeenia ...
· võidurelvastumine · piirkondlikud konfliktid · kriisid, pingekolded NB! Külm sõda algas peale Berliini blokaadi 1948. aastal ja püsis kuni NSV Liidu lagunemiseni 1991. (Nimetus "külm sõda" sündis 1947. Sellele eelnesid Stalini kõne veebruaris 1946 ja Churchilli kõne märtsis 1946 Fultonis, kus vastuoludest räägit, vt õpikus lk 8i) USA poolt avaldus külma sõja poliitika nende välispoliitilises suunas, mida nimetati Trumani doktriin (Harry Truman oli USA president 1945-53) Doktriin kuulutati välja märtsis 1947. NB! Trumani doktriini sisu: USA aitab nii majanduslikult kui sõjaliselt riike, kus on kommunismi võimuletuleku oht. Teiste sõnadega see on kommunismi pidurdamise poliitika, kommunismi-vastane poliitika. Sellel hetkel peeti silmas Türgit ja Kreekat, kus oli reaalne kommunismi võimuletuleku oht. Trumani doktriini üheks elluviimise vahendiks, väljundiks, oli Marshalli plaan. See
massiküüditamine- 2tk, 14. juuni. natsionaliseerimine- riigistati kõik eraettevõtted. metsavennad- põrandaalused rühmitused, võideldi vene okupatsiooni vastu ja peitsid ennast metsades. mobilisatsioon- mobileeriti eesti mehi väeüksustesse, et võidelda eesti nimel võõrvõimu vastu. suur põgenemine- otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistliku reiimi eest, lahkusid paljud eestlased massiliselt kodudest. kolmikpakt-saksamaa, itaalia ja jaapani vaheline leping, millega lubati üksteist toetada.(1940 sügis) holokaust-jttuide hävitamiskava teise maailmasõja aastal. atlandi harta. ühine tegutsemine saksa vastu, algul usa ja suurbritannia, hiljem teised riigid liitusid ja sellest kujunes ühinenud rahvastedeklaratsioon. barbarossa plaan- välksõda, 22. juuni 1941. Jätkusõda- sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944. Soome ajalookäsitluses loetakse seda sõda Talvesõja jätkuks. kapituleeruma- ettekirjutatud tingim...
ideoloogiline võitlus (Külm sõda oli lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmaks kõiki eluvaldkondi). Raudseks eesriideks nimetati Nõukogude Liidu üritust piirata Punaarmee poolt vallutatud maades Lääne riikide mõju eralda muust maailmast. Trumani doktriiniks nimetati seisukohta, et riigi (USA) välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Sise- ja välissurve all pidas Truman silmas eri riikide kommunistlikke rühmitusi, kes üritasid stalinliku NSV Liidu eestvedamisel relvajõuga võimule pääseda. Marshalli plaaniks hakati nimetama kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Nii Trumani doktriin kui ka Marshalli plaan pidi andma USA'le eelise võitluses Nõukogude Liidu ja kommunismi vastu. Abi osutamisega Euroopa riikidele lootsid ameeriklased vähendada sealsete
Berliinis 45.a alguses oli Hitler asunud punkrisse elama, seal ta viibis 105 päeva, ainult 2 korda käis maa peal. 30.apr sooritas Hitler enesetapu. Hitleri järglane Dönitz (ka enesetapp). 2.mail (45) kapituleerus Berliin, 7.mail kapitalisatsiooniakt: Saksa väed USAle, 8.mail uus akt ka NSVLile (Venemaal 9.mai võidupüha). 1945. juuli-august: liitlaste 3.kohtumine Botsdamis: Churchill (lahkus valimiste ajaks, tagasi ei tulnud), pärast tema asemel Atlee, USA: Truman, Stalin. Lepiti kokku: · Sõjaroimarid tuleb anda kohtu alla (vastaspoole omad) · Seadustati sakslaste ümberasustamine Saksamaale · Ida-Preisimaa läheb NSVLile (end.Köningsberg, nüüd Kaliningrad) · Saksamaa tuleb denatsifitseerida, demokratiseerida, demilitariseerida, demonteerida (sõjatööstuse sisseseade). Samal ajal sõjategevus Vaiksel ookeanil jätkus (Jaapan ei kapituleerunud). 6 (Hiroshima) /9.
1946. aastal rääkis Churchill Faltonis USA tipppoliitikutele kasvavast kommunismi ohust, tema kõnes kõlas esimest korda mõiste: raudne eesriie-see on sümboolne mõiste mille all tuli mõelda NSVL ja nn. Sotsialismi riikide eraldumist muust maailmast, ning vaenulikkust lääneriikide suhtes. Paljud ajaloolased peavad Churchilli kõnet Külma Sõja alguseks. Suurem osa peavad selleks Berliini kriisi 1948-1949. Külm Sõda lõppes 1990 või 1991.a 1947. aasta märtsis tegi USA president Truman kongressile ettepaneku anda Türgile ja Kreekale raha võitluseks oma iseseisvuse säilitamise eest. Samas kõnes ütles Truman, et ka tulevikus peaks USA abistama neid rahvaid keda püütakse orjastada. Nimetatud kõnest sündis Trumani doktriin e. Kommunismi pidurdamise poliitika. Võrdle rah. vahelisi suhteid pärast 1. ja 2. maailmasõda. Pärast 1. maailmasõda Pärast 2. maailmasõda
Tuumarelvade levik seadis maailma ühelt poolt hävitamise ohtu, teiselt poolt hoidis nende olemasolu ilmselt ära kolmanda maailmasõja puhkemise. Trumani doktriin ja Marshalli plaan TRUMANI DOKTRIIN (1947) Stalin sai soovis likvideerida viimased demokraatia jäljed Kesk- ja Ida-Euroopas, valmistudes intensiivselt uueks sõjaks. Selleks taastas ta NSV Liidus sõjaeelse hirmuõhkkonna. Pikkamööda hakkasid lääneriigid neile nähtustele reageerima. 1947.aastal kuulutas USA president Harry Truman välja doktriini, mida tuntakse tema nime järgi Trumani doktriinina ja mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu; selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid. Trumani doktriin oli USA välispoliitiline doktriin, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsustele sõjaväelist ja majandusabi, vältimaks nende riikide langemist Nõukogude Liidu mõjusfääri. (Lubas toetada kõiki, kes võitlevad kommunistliku süsteemi vastu.)
KT II maailmasõda 12bc 1. Millised olid II maailmasõja põhjused, miks ei suudetud ohjeldada Saksamaad, Itaaliat ja Jaapanit? Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Sõlmiti MRP. · Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. 2. Sõda Poola vastu: põhjused ja tulemused. Saksa välksõda, ,,kummaline sõda". NSVL agressioon. Sõda Poola vastu Eesmärgid: Preisi alade tagasisaamine/ühendamine; põllumaa, kaevandused, sadamad. Poola vägede relvastus oli vananenud, lennuvägi hävitati maapinnal. Varssavi piirati sisse ja alistati. ...
Lääneliitlastele hakkas tunduma, et Hitleri purustamise korral üritab Stalin kehtestada kontrolli kogu maailma üle. Need kahtlused said kinnitust sõja järel, kui NSV Liit seadis Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused ning eraldas sealsed riigid muust maailmast nn raudse eesriidega, takistades suhtlemist lääneriikidega. Selleks et NSV Liidu mõjuvõimu peatada reageerisid pikkamööda nähtustele lääneriigid. 1947. aastal kuulutas Ühendriikide president Harry Truman välja doktriini, mis on tema järgi nime saanud Trumani doktriin, mille eesmärk oli toetada vabasid rahvaid nii sise- kui ka välissurve vastu, pidades silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid. Samal aastal kuulutas USA riigisekretär George Marshall välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Marshalli plaani kaudu andis USA aastatel 1948-1952 seitsmeteistkümnele Euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi kokku 13 miljardi dollari väärtuses
Itaalia, moodustades seal Mussoliniga eesotsas fasistliku vabariigi; Itaalia kuningriik aga kuulutas Saksamaale sõja. Pärast Kurski lahingut asusid venelased pealetungile. Mõne kuuga vallutas Punaarmee tagasi kaks kolmandikku okupeeritud NL-i alasid. Nõukogude rünnakud kestsid kogu suve ja sügise. Kiiev vallutati ning talve saabudes lõid venelased Dnepri paremal kaldal tugialad. · Potsdami konverents Winston Churchill, Harry S. Truman ja Jossif Stalin. Molotovi-Ribbentropi pakt · 1939 hakkasid kahe suurriigi omavahelised suhted ootamatult soojenema ning 23. augustil 1939 kirjutasid kahe riigi välisministrid Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse Molotovi- Ribbentropi pakti nime all. Sellega kohustusid nad säilitama erapooletuse, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astub. Lepingul oli ka salajane protokoll,
Külm sõda: NSV Liidu ja lääneliitlaste suhete jahenemine sai alguse juba sõja lõpul. Lääneliitlastele hakkas järjest rohkem tunduma, et Hitleri purustamise kõrval püüab Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Pikkamööda hakkasid lääneriigid neile nähtustele reageerima. Trumani doktriinin1947a kuulutas Ühendriikide president Truman välja doktriini, mida tuntakse tema nime järgi ja mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. Marshalli plaani 1947. aastal, abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele.MP Kaudu andsid Ühendriigid 1948-1952.aastail 17-le euroopa riigile majanduslikku tehnilist abi kokku 13 miljd dol väärtuses Loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ja nõrgestada kommunismi mõju. Berliini blokaad 1948a juunis
abinõudega, nagu piiride hermeetiline sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, salapolitseiline kontroll, tsensuur. USA ja NSV Liit esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. NSV Liidu eesmärgiks oli kommunismi levik üle Euroopa ja Aasia. USA nägi selles suurt probleemi ja soovis oma positsiooni tugevdada. USA esimeseks sammuks oli Trumani doktriin. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et Ameerika Ühendriikide välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vastu, pidades tol hetkel silmas Türgit ja Kreekat, kus püsis kommunistliku pöörde oht. Teiseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan. See plaan nägi ette Euroopa taastamist ning USA ulatuslikku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Sõjale järgnes niinimetatult külm sõda aastatel 1945-1989. Külm sõda oli
AMEERIKA ÜHENDRIIGID * 1945aasta aprillis sai USA riigipeaks Harry Truman. * Ta kuulutas, et USA-st peab muutuma demokraatliku läänemaailma liidriks ning seisma vastu kommunismi levikule maailmas. * USA-st sai üliriik, kellest sõltus kogu läänemaailma käekäik. ,,KUI AMEERIKA AEVASTAB, SIIS EUROOPA SAAB NOHU" * USA majandus taastus pärast Teist maailmasõda kiirelt, välditi varasemaid vigu. * Ameerika toodangut veeti paljudesse riikidesse, sest maailmaturg vajas nii toiduaineid kui ka tööstuskaupu, sest sõjas
II Maailmasõda (1.sept 1939 2. sept 1945) Põhjused: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Rahvasteliit. Lääneriikide suutmatus peatada Hitler ja tema agressiivne välispoliitika. Sõjalise liidu kujunemine Saksamaa-Itaalia-Jaapan. MRP: 23. augustil 1939 kirjutasid kahe riigi välisministrid Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse Molotovi-Ribbentropi pakti nime all. Lubati üksteist mitte rünnata ja mitte osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Lepingul oli ka salajane protokoll, millega NSV Liidu mõjusfääri oleks pidanud minema Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa (Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene) ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. Saksamaale pidid jääma Poola lääneosa ja Leedu. Sõja algus: 1. septembril 1939 tungis Saksamaa kallale Poolale. 3....
Demokraatia ja diktatuuri vastasseis pärast II maailmasõda (kuni 1950) USA ja NSV Liit esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Nõukogude Liidu ekspansionistlik poliitika Teise maailmasõja päevil ning selle järel, kommunismi levik Euroopas ja Aasias tekitasid USA-s ärevust ning sundisid oma positsioone tugevdama. Esimeseks sammuks oli nn Trumani doktriin. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et Ameerika Ühendriikide välispoliitika juhtmõtteks peab olemavabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vastu, pidades tol hetkel silmas Türgit ja Kreekat, kus püsis kommunistliku pöörde oht. Teiseks tähtsaks välispoliitiliseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan (tolleaegse riigisekretäri ehk välisministri George Marshalli nime järgi)
Sisepoliitikas väljendus see nn makartismina- kujutas endast senaator Joseph McCarthy algatatud kampaaniat kommunistide ja nendega seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Peagi kasvas see üle nõiajahiks, mille tagajärjel pidi ebameeldivusi taluma tuhandeid inimesi. 1954. mõistis senat Joseph McCarthy tegevuse hukka ning kommunistide tagakiusamiskampaania lõpetati. Sõjajärgsetel aastatel olid võimul demokraadid. Pärast Roosevelti surma 1945 sai liidriks Harry Truman, osutus võimekaks ja kaugelenägevaks poliitikuks. Loobus kandideerimast ja presidendiks sai vabariiklane Eisenhower, kes kritiseerid Trumani doktriini passiivseks ning lubas ikestatud rahvaste vabastamiseks aktiivseid samme astuda. John Kennedy, valiti 1960 presidendiks, kuulutas välja uute rajajoonte poliitika. (,,Ära küsi, mida riik saab teha sinu jaoks, vaid küsi, mida sina saad teha oma riigi heaks") uute rajajoonte poliitika- ameeriklased peavad
Eesmärgiks oli liikmesriikide majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine. Keskus Moskvas. Külma sõja ajal eksisteeris. VMN varises kokku 1980ndate aastate II poolel. Soome ametlikult liige polnud aga koostööd tegi. 3. Trumani doktriin oli USA välispoliitiline doktriin, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsustele sõjaväelist ja majandusabi, vältimaks nende riikide langemist Nõukogude Liidu mõjusfääri. Doktriini tegi avalikuks president Harry S. Truman 12. märtsil 1947 ettekandega Kongressile. 4. Sõjaliste liitude teke- Lääneriigid moodustasid NATO, tekib kui vastus NL tegevusele Ida- ja Kesk-Euroopas 1949. 1948 loodi Lääne-Euroopa riikide poolt Brüsseli pakt e Lääneliit. Prahas viidi läbi riigipööre, Prahas pandi võimule kommunistid. 12 asutaja riiki: Berliini riigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Portugal jne. 5. VLO- Varssavi Lepingu Organisatsioon rajati 1955.aastal. NSV Liitu ja Ida-
ta riigist välja. O. Strandmann - Eesti Vabariigi peaminister ja sõjaminister (1919) riigivanem (1929–1931) 9 A. Larka - Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik, Eesti Vabadussõjalaste Liidu üks juhte. A. Sirk - Eesti sõjaväelane ja poliitik. Eesti Vabadussõjalaste Liidu üks juhte. F. Franco – Peatas Hispaania kodusõja ning kehtestas fašistliku diktatuuri riigis. W. Churchill – Briti peaminister H. Truman – USA president pärast Roosevelti. C. Attlee –Briti peaminister pärast Churchilli surma.Vahetult enne Potsdami konverentsi tuli võimule. G. Mannerheim – Soome kindral ja sõjaväe ülemjuhataja Kodusõja ajal, J. Vares-Barbarus – Nimetati ametisse Vene okupatsiooni ajal Eestis. J. Uluots - Ta oli peaminister 12. oktoobrist 1939 21. juunini 1940 ja Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis 21. juunist 1940 kuni surmani. O
maailmas. Tema kõne andis märku, et Nõukogude Liit valmistub konfliktiks Läänega. Vastukaaluks pidas kuu aega hiljem Churchill USAs kõne, kus kutsuti Läänt kommunismi leviku vastu üles astuma. Lääs ei tahtnud konfliktist NSV Liiduga kuuldagi ja oldi valmis tegema hoopis järelandmisi Stalinile. Sellest sai Stalin hoopis hoogu juurde, valmistudes hoogsalt uueks sõjaks. Pikkamööda hakkasid lääneriigid muutustele ikka reageerima. Trumani doktriin 1947 kuulutas USA president Truman välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. Selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid. Marshalli plaan Samal aastal kuulutas USA riigisekretäis Marshall välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada komministliku kihutustöö mõju. Berliini blokaad
(Kula 2007, 68-69) · Tuntud vasakukäelisi inimesi: Julius Caesar, Leonardo da Vinci, Jeanne d´Arc, Napoleon, Michelangelo, Bob Dylan, David Bowie, Jimi Hendrix, Ludwig van Beethoven, Paul McCartney, Phil Collins, Ringo Starr, Wolfgang Amadeus Mozart, Ayrton Senna, Muhammed Ali, Albert Einstein, Aristoteles, Bill Gates, Isaac Newton, Neil Armstrong, George Bush, Fidel Castro, Elizabeth ll, Rajiv Gandhi, Napoleon lll, Pablo Picasso, Harry Truman, Mark Twain, Winston Churchill, Johann Wolfgang von Goethe, prints Charles, Bill Clinton, Pele, Tom Cruise, Nicole Kidman, John Lennon, ... · Vastandiks tuntud paremakäelisi, kellel oli taktiline mõtlemine väga hea (vastupidiselt vasakukäelistele): Hitler, Mussolini, Lenin, Baghwan (usumees Indias), Hubbard (saientologist), Mun (Sattler 2003, 275) Kasutatud kirjandus Kula, P. (2007). Oskus õpetada vasakukäelist last. Haridus, 2007, 11-12: 65-69
Churchill pidas aga kõne, milles tõi esile seniste liitlaste vastuolud ning kutsus Läänt üles kommunismi levikule vastu seisma. Konflikti vältimiseks oldi valmis Stalinile ulatuslikke järelandmisi tegema. Stalin aga sattus sellest rohkem hoogu. Valmistudes uueks intensiivseks sõjaks, unistas Stalin maailmavalitsemisest, tugevdas kommunistlikku kihistustööd ning likvideeris viimased demokraatia jäljed. Ühendriikide president Truman kuulutas välja Trumani doktiriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise sise-ja välissurve vastu. Marshall kuulutas välja aga abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Sellega loodeti kaasa aidata Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistliku kihistustöö mõju. Stalin keelas Nõukogude mõjusfääris olevatel riikidel plaanis osaleda ning seetõttu sattus Jugoslaavia Moskvaga vastuollu. 1948. aastal sai
· Mandri-Hiina (kommunistlik Hiina rahvavabariik)kommunistliku toetusega · Taivan (Hiina Vabariik) USA toetusega. o Tekkisid sõjalised blokid: NATO USA ja 12 lääneriiki 1949 Varssavi lepingu organisatsioon 1955 · VMN vastastikuse majandusabbi nõukogu o Sotsialisti maade majanduskoostöö organsisatsioon Lääneriigid USA: · H. Truman (1945-1953) o Üleminek sõja-ajalt rahuajale o ,,beebibuum" üle terve maailma sünnib väga palju lapsi o Pidurduspoliitika kommunismi leviku pidurdamine o Makartism McCarthy spioonide ja kommunistide otsimis kampaania Rosenbergide süüasi mees kes töötas tuumafüüsika keskuses ja lekitas salajasi valemeid NSV liidule (mõisteti süüdi rahuajal sõja reeglitega)
aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. KUULUTATI VÄLJA HIINA RAHVAVABARIIK 1949 kuulutati Pekingis välja 3. KES TA OLI JA MILLEGA SAI TUNTUKS WINSTON CHURCHILL oli Suurbritannia poliitik. Ta oli Suurbritannia peaminister 10. maist 1940 kuni 26. juulini 1945 ja 26. oktoobrist 1951 kuni 7. aprillini 1955 HARRY TRUMAN Harry S. Truman oli Ameerika Ühendriikide poliitik. Ta oli USA 34. asepresident ja 33. president. GEORGE MARSHALL oli Ameerika Ühendriikide sõjaväelane ja poliitik. George Marshall teenis Ameerika Ühendriikide sõjaväes. Teise maailmasõja ajal kuulus Marshall liitlasvägede juhatusse.1947–1949 oli Marshall Ameerika Ühendriikide riigisekretär ja 1950–1951 kaitseminister. 1949 nimetas president Truman Marshalli USA Punase Risti presidendiks.
Külm sõda: NSV Liidu ja lääneliitlaste suhete jahenemine sai alguse juba sõja lõpul. Lääneliitlastele hakkas järjest rohkem tunduma, et Hitleri purustamise kõrval püüab Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Pikkamööda hakkasid lääneriigid neile nähtustele reageerima. 1947a kuulutas Ühendriikide president Truman välja doktriini, mida tuntakse tema nime järgi Trumani doktriinina. ja mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. Marshalli plaani kaudu andsid Ühendriigid 1948-1952.aastail 17-le euroopa riigile majanduslikku tehnilist abi kokku 13 miljand. Dollari väärtuses.1948a juunis alanud Berliini blokaadi käigus lõikas Nõukoguse Liit Lääne -Beriliini ära välismaast. Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks
Külma sõja kujunemine:Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt-d.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud. Vähesel määral olid need välja löönud juba sõja ajal- erinevad arusaamad Teheranis ja Jaltas "Teise rinde" avamise küsimustes jne. Külma sõja vastandiks on "kuum sõda"- otsene sõjategevus. Selle hoidis külma sõja aastatel ära tuumapommi olemasolu mõlematel leeridel.Külm sõda polnud samas mingi ühtne pidevate konfliktide jada, vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelanguste (pingelõdvendusega) ja ajutiste suhete soojenemistega (see sõltus eelkõige sisepoliitilisest olukorrast USA-s ja NSV Liidus).Külma sõja lõpuks võib pidada1980-ndate aastate lõppu ja 1990-date algust, mis tipnes Idabloki lagunemise, Saksam...
1945 Lõpeb Teine maailmasõda Asutatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO).USA kasutab sõjategevuses esimest ja viimast korda aatomipommi.Sureb USA president Franklin D. Roosevelt, Harry S. Truman astub ametisse USA 33. presidendina.Toimuvad Jalta ja Potsdami konverentsid, kus visandatakse sõjajärgne maailmakord Indoneesia kuulutab end iseseisvaks riigiks 1946 Algab esimene Indo-Hiina sõda Prantsusmaa ja Viet Minhi kommunistide vahel. Kreekas algab kodusõda kommunistide ja valitsuse pooldajate vahel, Winston Churchill peab oma kuulsa kõne kasutades väljendit "raudne eesriie" George Kennan saadab USA Riigidepartemangule "pika telegrammi", milles
jagati kaheks. Ohio on nüüd Ida-Põhja Keskriikide alas. ohio on indiaani mini, mis viitab sõnapaarile "hea jõgi". Ohio jõgi määrab selle osariigi lõunapiiri.Selle osariigi auks on nimetatud palju laevu, nt "USS Ohio". Ohio on olnud mitmel korral presidendi valimistel omanud suurt tähtsust. 2004-dal aastal võitis G.W.Bush seal 50,8% häältest ja sellega ka sai ta Ameerika Ühendriikide presidendiks. Ka otsustas Ohio presidendi 1948.aastal, kui Harry S. Truman alistas Thomas Dewey. Ja veel 1976. aastal, kui Jimmy Carter võitis Gerald Fordi väikse vahega. Ohio ei ole alates 1892-st aastast valimiste võitjat toetanud ainult kahel korral(1944 Dewey ja 1960 Nixon). Ohio osariigi tähtsamad linnad on: Akron, Canton, Cincinnati, Cleveland, Columbus, Dayton, Springfield, Toledo ja Youngstown. Ohios on 13 osariigi ülikooli: · University of Akron , Akron, Ohio · Bowling Green State University , Bowling Green, Ohio
korralduse põhimõtted. Konverentsid: TEHERAN 1943. Stalin, Roosevelt ja Churchill nõudsid Saksamaalt tingumusteta kapitulatsiooni. Lepiti kokku sõjapidamises otsustati avada teine rinne ja see, et NSV Liit astub sõtta Jaapani vastu. JALTA veebruar 1945. Osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt. Kooskõlastatus Saksamaa lõpliku purustamise ja sõjajärgse maailmakorralduse plaanid. Määrati kindlaks ÜRA asutamiskonverentsi aeg. POTSDAM juuli-aug 1945. Osalesid Truman, Stalin ja Churchill. Arutati Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi (denatsifitseerimine, demokratiseerimine, demonteerimine, demilitariseerimine). Otsustati saata sõjaroimarid kohtu alla. Määrati kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõttes Saksamaa sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks. Holokaust paljude rahvaste, usklike ja poliitiliste rühmade vastu toime pandud genotsiid
vastasesisu · Vaenutsevad pooled ei olnud otseses sõjategevuses kuid üritasid üksteisest paremad olla(majanduses, poliitikas jne) · USA ja nsv liit üritasid saavutada poliitilist ülekaalu jagatud euroopas ja üritati laiendada mõjuvõimu ka kolmandas maailmas ehk mis ei kuulunud nii demokraatia ega kommunismi allal(lääne, idablokk) Trumani doktriin · Kuulutas välja 1947.a ühendriikide presitent Harry Truman · Seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui välissurve vastu(kommunistide võimuhaaramise katsed) · Rõhutas demokraatiat, pidas halvaks kommunismi Marshalli plaan · Trumani doktriiniga samal aastal kuulutas välja USA riigisekreter George Marshall · Ulatuslik abiandmisplaan sõjas kannatada saanud euroopa riikidele · Loodeti kaasa aidata euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada
Jäljed Kesk- ja Ida- Euroopas, valmistudes sõjaks. Võidurelvastumine-oluline joon. Mõlematel pooltel võimsad relvad. Algul NSVL tavarelvastus, USA tuumapomm. Stalin varastas dokumendid ja tegi 49. Nende järgi a endale tuumapommi. 1952. USA-l termotuumapomm. 53 ka NSVL-l. 50. -ndatel aastatel raketid. NSVl likvideeris nendega oma maha jäämise, sest ei pidanud rahva heaolule mõtlema. Tuumarelvade olemasolu hoidus III ms ära. Trumani doktriin ja Marshalli plaan 1947. a. Harry Truman, USA president, kuuluts välja Trumani doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise sise- ja väissurve vastu (kommunistide võimuhaaramiskatsed). Samal a. kuulutas USA riigisekretär välja Marshalli plaani, abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Andsid abi 1948-52 a 17 riigile majanduslikku ja tehnilist abi kokku 13 miljardi dollari väärtuses. Nii tõusis rahvuslik kogutoodang neljandiku võrra. NSVL keelas abi võtta
ühiskonnanormidest lahtiütlemine, narkootikumide tarbimine. Patsifism. (loe ülevalt) Watergate skandaal (USAs) 1972. a. presidendivalimistel jäid vahele mehed, kes paigutasid pealtkuulamisseadeid demokraatliku partei peakontorisse Watergate hotellikompleksis Avastati Nixoni otsene seosus asjaga. Ta proovis ka presidendina uurimist takistada 9. augustil 1974 astus Nixon tagasi. Trumani doktriin - Harry Truman lubas anda majanduslikku ja sõjalist abi Kreekale ning Türgile, kui neid ähvardab NSVL-i poolne oht. Eisenhoweri doktiin - 1957 - lubati anda sõjalist ja majanduslikku abi kõigile riikidele, keda ohustab mõni kommunistlik riik. paindliku reageerimise doktriin – JFK Doktriin, mille alusel tuleb kommunismile vastu panna väikeseid ja lokaalseid sõdu pidades. Nixoni doktriin – Doktriin, mille eesmärgiks oli Jõudude tasakaalupoliitika saavutamine ja
Winston Churchill Sir Winston Leonard Spencer Churchill (30. November 1874 24. Jaanuar 1965) oli Briti poliitik, kes oli peamiselt tuntud Suurbritannia peaministrina Teise maailmasõja ajal. Churchilli elulugu sarnaneb detektiivjutuga, mille tegevustik sarnaneb Aafrikast India ja Iirimaani. Ta sündis 1874. aastal oma isa, Malborough' hertsogi suguvõsalossis korraldatud balli ajal. Poiss oli kiirustanud siia ilma tulekuga, sündides kaks kuud enne looduse poolt ettenähtud aega. Võib-olla seepärast tegi Winston Churchill noorpõlves kõike kiirustades, mistõttu tema vastased hakkasid teda nimetama ,,noormeheks, kes alati kiirustab". Nagu enamus kõrgklassi poisse, veetis ka Winston enamus aja oma lapsepõlvest internaatkoolides. Seitsmeaastasena viidi ta St. George'i kooli Ascotis. 1888. aasta kevadel võeti ta tänu perekonna mõjutustele vastu Harrow'sse, kus ta sai tihti karistada edenematuse eest õ...
Rapallo leping-1922.Venemaa ja Saksamaa vahel, Venemaa koostööleping Saksamaaga, vene loobus saksale sõjakahjude hüvitamisest ja sõjaline koostöö. Tänu sellele lepingule hakkab saksamaa end üles ehitama sõjaliselt Dawesi plaan-Saksamaa ja USA. USA püüab saksamaad abistada, vähendatakse sakslaste reparatsioonimakseid ja pikendatakse nende tähtaega. USA laenab raha reparatsioonimaksete tasumiseks Briand-Kelloggi pakt-1928 , 15 riiki kirjutasid alla, välistas sõja kui ühevahendi rahvusvahelistes suhetes Locarno konverents-1925- saksamaa saab enda õigused tagasi. Pannakse paika saksamaa läänepiir Kominterni-vastane pakt-1936 Jaapani ja Saksamaa vaheline pakt, milles lepiti kokku võitluses kominterni vastu Müncheni sobing-1938 suurbritannia, saksamaa, prantsusmaa nõudsid et Tsehhoslovakkia loovutaks sudeedimaa saksamaale, loodeti sõda ära hoida MRP-23.08.1939 mittekallaletungi leping saksamaa ja venemaa vahel, salajases lisaprotokollis jag...
*14.08.41 Atlandi harta (USA, Ing, hiljem teisedki) Ei ole käimasolevas sõjas ter. nõudmisi; suveräänsus; eesmärk Hitleri ja tema liitlaste purustamine *1.01.42 Ühenenudrahvad- separaatrahu ei sõlmita agressoritega *3.11.43 Teherani konv. (Stalin, Churchill, Roosevelt) - 2.rinne avati P-Pr. 44 suvel *4.02.45 Jalta konv. Saksa purustamise plaan, okupatsioonitsoonid (3 riigi vahel); Jaapan (Kuriili saared); jagati piirid Euroopas; kevadel asutatakse ÜRO *5.07.45 Potsdami (Stalin, Truman, Attlee) Lahkhelisid palju; Saksa jagati 4 okupatsioonitsooniks 10.02.47 kirjutati rahulepingule alla (võitjariigid, Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soome) *Saksa liitlased pidid maksma reparatsioone ja loovutama territooriume *Itaalia kaotas Aafrikas kolooniaid ning väiksemaid alasid Vahemere piirkonnas *albaania sai iseseisvaks *Ungari suruti tagasi 1938 aasta piiridesse *võidetud alad pidi loovutama ka Bulgaaria
Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). Arengu tulemusena jõuti heaoluühiskonda esimesena sai see teoks Põhjamaades kõige ennem Rootsis. 3. Lääneriikide tegevus demokraatia laiendamiseks, majanduse taastamiseks ja stabiliseerimiseks: Marshalli plaan, Maailmapank, IMF, heaoluühiskonnani pürgimine, sotsiaalne turumajandus, sotsiaalne õiglus 4. 8 USA Külma sõja aegset presidenti: 1) Harry Truman (1945-1953) Korea sõda, pidurduspoliitika, Trumani doktriin-USA asub kommunismi vastu, tuumapommid Jaapanile. Demokraatlik partei. 2) Dwight D. Eisenhower (1953-1961) lubas ikestatud rahvaste vabastamiseks aktiivseid samme astuda, kuid see jäi ainult lubaduseks. Vabariiklane 3) John F. Kennedy (1961-1963) kuulutas välja „uute rajajoonte“ poliitika (ameeriklased peavad rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse,
20. James Abram GarfieldA (1881-1881) 21. Chester Arthur (1881-1885) 22. Stephen Grover Cleveland (1885-1889) 23. Benjamin Harrison (1889-1893) 24. Stephen Grover Cleveland (1893-1897) 25. William McKinleyA (1897-1901) 26. Theodore Roosevelt (1901-1909) 27. William Howard Taft (1909-1913) 28. Thomas Woodrow Wilson (1913-1921) 29. Warren Gamaliel HardingA (1921-1923) 30. John Calvin Coolidge (1923-1929) 31. Herbert Clark Hoover (1929-1933) 32. Franklin Delano RooseveltA(1933-1945) 33. Harry Truman (1945-1953) 34. Dwight David Eisenhower (1953-1961) 35. John Fitzgerald KennedyA (1961-1963) 36. Lyndon Baines Johnson (1963-1969) 37. Richard Milhous Nixon( 1969-1974) 38. Gerald Rudolph Ford (1974-1977) 39. James Earl Carter (1977-1981) 40. Ronald Wilson Reagan (1981-1989) 41. George Herbert Walker Bush (1989-1993) 42. William Jefferson Clinton (1993-2001) 43. George Walker Bush (2001-2009) 44. Barack Obama (2009-......)
aastate teine pool-1950. aastad. 1.Külma sõja kujunemine ja selle avaldumise vormid: võidurelvastumine, sõjalised liidud; *NSVL eraldas oma mõju all olevad riigid raudse eesriidega, tõkestades nende läbikäimist lääneriikidega. Lääne-riikide eesm: demokraatia taastamine. Nsvl eesm: oma maailmavaate levitamine Ida-Euroopas.Külm soda-pikaajaline pingeseis.Külm soda oli NSVL ja idabloki vastatsseis demokraatlike lääneriikidega. 1947.a ühendriikide president Harry Truman kuulutas välja doktriini,Trumani doktriin,e USA toetab kõiki riike , mis võitlevad kommunismi vastu. See oli murrang USA välispoliitikas, sest oli isolatsionismi(euroopa asjadesse ei tohtinud sekkuda) lõpp.Usa riigisekretär George Marshall kuulutas välja abiandmisplaani sõjas kannatada saanus EU riikidele.Marshalli plaan(1948-1952). Ida-Euroopa rigid abi vastu ei võtnud, sest NSVL keelas. Jugoslaavia võttis abi vastu ja st sattus teravasse vastaseisu Moskvaga
PÄRAST II MAAILMASÕDA NSVL tugevneb nii territoriaalselt kui mõjuvõimult. Juurde tekib 8 sotsialistlikku riiki sotsialism muutub süsteemiks. Külm sõda 1945 1990. 1. Euroopa on lõhenenud kujunenud on kahepooluseline maailm. 2. Ilmneb aeg-ajalt kriisides. Mõlemal leeril on oma sõjaline blokk Läänel NATO, idal VLO. 3. Koloniaalsüsteemi lagunemine riigid iseseisvuvad ja nende arv kahekordistub. 4. 70ndaid nim pingelõdvendusperioodiks st, et USA ja NSVL rahunevad maha ehk nad on jõudnud sõjaliselt ühele tasemele ning hakkavad läbirääkimisi pidama. 1975 nõupidamine Helsingis, kus algatatakse OSCE (demokraatiat jälgiv ja kindlustav organisatsioon). Periood lõpeb 1979, kui algas Afganistani sõda. 5. 1980ndate II poolel algab sotsialismileeri lagunemine. 1945 mais telegrafeerib Churchill Trumanile Nõukogude rinde kohal lasub...
L alla. Sõjas oli toimunudki pööre 1943a. teiseks pooleks Saksa kahjuks. 2)Jalta konverents 1945a. Veebruar (Musta mere ääres) Stalin, Roosevelt, Churchill -Määrati URO kokkukutsumise aeg ja koht -Sõjajärgne maailmakorraldus : Saksa ja Berliin jagatakse okupatsioonitsoonideks. -Sõjakahjude hüvitamine Saksa poolt. -Sõja jätkamine Jaapaniga -Jäeti alad Moskvale 3)Potsdami konverents 1945a. 17 juuli -2. august (Saksa) Stalin, Churchill, Truman -Saksamaa sõjajärgne olukord (pol. Maj.) -Sõjaroimarite karistamine (Nürnbergi sõjatribunal) -Jaapani tingimusteta kapitulatsioon. -Loodi välisministrite nõukogu, kes töötaks välja rahulepingud. II ms. algus ja Eesti -MRP mõju Eestile NL valmistus lepingus temale lubatud riikide hõivam. NSVL otsis ettekäänet ründamiseks. Poola allveelaeva Orzeli juhtum võimaldas NL laevastiku viia Balti merele ja blokeerida Eesti merelt
Kordamiseks. Teine maailmasõda 1.sept 1939- 2.sept 1945 1. Riigid, kes sattusid Saksamaa võimu alla enne Hitleri kallaletungi NSV Liidule. Poola- eelnes provokatsioon nn. Gleiwitzi insident: august 1939 õhtul ründasid Poola mundris mehed Saksamaad Gleiwitzi raadiojaama Poola piiri ääres. Kallaletungis süüdistati Poolat. Samal ööl alustasid Saksamaa lennukid Poolale rünnakut. Norra, Taani- pidid saama platsdarmiks edasistele vallutustele. Taanile tungiti kallale 09.04.1950, samal päeval jõuti ka Norra aladele. Taani vallutati ühe päevaga, Norrale tulid appi Suurbritannia väed. Norra vastupanu oleks võinud olla efektiivsem, kuid seda nõrgestas 5.kolonn (sisemine vaenlane, selleks oli Quisling) Holland, Belgia, Luksemburg- 10.mai 1940 tungisid Saksamaa väed Hollandi, Belgia ja Luksemburgi territooriumile, kaugema eesmärgiga vallutada Prantsusmaa. Kallaletungile eelnes provoka...
4) põhimõtteliselt otsustati ära Saksamaa jaotamine ja Poola piirid Potsdam (17.- juuli 2. aug 1945)- Osalejad samad, kes Jalta (4.-11. Veebruar 1945) - osalejad: jällegi Churchill, Teherani ja Jalta konverentsil, vaid vahepeal surnud Roosevelti Roosevelt ja Stalin. asemel esindas USAd uus president Harry Truman. Otsustati: 1)Korrati üle otsus Saksamaa jagamisest okupatsioonitsoonideks. 1)sõjajärgne maailma jagamine võitjate vahel 2)Saksamaa ka denatsifitseerida, demilitariseerida, desarmeerida.
P-Korea kasutuses olid Nõukogude tankid, lennukid. Pealinn Söul vallutati 28. juunil 1950. Peagi oli Lõuna-Korea kontrolli all vaid väike osa kagunurgas. Septembris kuulutas ÜRO P-Korea agressoriks ja saatis L-Koreale appi ÜRO väed (valdavalt USA väed). Vägesid juhtis USA kindral MacArthur. Põhja-Koreale tuli appi ka NSVL relvadega varustatud Hiina. Kindral MacArthur tegi ettepaneku kanda sõjategevus üle ka Hiina territooriumile ning kasutada tuumarelva. Sellest USA president Truman keeldus. Kardeti, et puhkeb uus maailmasõda. 1951. aasta aprillis vabastati MacArthur vägede ülemjuhataja kohalt. Tema asemele määrati Ridgway. 1952. aastal valiti USA presidendiks Dwight D. Eisenhower. 1953 märtsis suri Stalin. 1953 sõlmiti vaherahu. Rahulepingut pole tänini. Korea on jagatud kaheks riigiks. Piir paikneb 38. paralleelil.
1943 Teherani Konverents Lääneriikide järeleandmised Nõukogude Liidule. Nõukogude Liidu tunnustamine 1941 piirides. Arutati ka Lääne-Euroopas II rinde avamist (II rinne Normanni dessant). 1945 Jalta konverents: · Kesk- ja Ida-Euroopa jäeti Nõukogude Liidu mõju alla · Määrati sõjajärgne poliitika Saksamaa suhtes · 1945 Potstami konverents · Roosevelt -> Truman · Churchill -> Ahlec · Kiideti heaks Ida-Preisimaast osa loovutamine Nõukogude Liidule. · Määrati Saksamaa jaotus Nõukogude Liidu, Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA vahel. · Võim Saksamaal läks liitlaste ühisvalitsusele. · Määrati reparatsioonimaksete kord. Pariisi rahukonverents 1946 juulist oktoobrini, osales 21 riiki. Sõja võitjad allkirjastasid rahulepingud 10 veebruar 1947
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
