1. Richard Aldington ,,Kangelassurm" 2. Isaac Asimov ,,Asum" 3. Margaret Atwood ,,Teenijanna lugu" 4. Julian Barnes ,,Maailma ajalugu 10 ½ peatükis" 5. Saul Bellow ,,Hertzog" 6. Ingmar Bergman ,,Laterna magica" 7. Lois Paul Boon ,,Menuett" 8. Richard Brautigan ,,Arbuusisuhkrus" 9. Mihhail Bulgakov ,,Meister ja Margarita" 10. Anthony Burgess ,,Kellavärgiga apelsin" 11. Heinrich Böll ,,Grupipilt daamiga", ,,Piljard kell pool kümme" 12. Albert Camus ,,Katk" 13. Truman Capote ,,Külmavereliselt" 14. Michael Cunningham ,,Tunnid" 15. Robertson Davies ,,Mässajad inglid" 16. Umberto Eco ,,Roosi nimi", ,,Baudolino" 17. William Faulkner ,,Hälin ja raev" 18. Francis Scott Fitzgerald ,,Suur Gatsby", ,,Sume on öö" 19. John Fowles ,,Prantsuse leitnandi tüdruk", ,,Maag" 20. William Golding ,,Kärbeste jumal" 21. Günter Grass ,,Plekktrumm" 22. Knut Hamsun ,,Maa õnnistus" 23. Jaroslav Hasek ,,Vahva sõdur Svejki juhtumised maailmasõja päevil"
Külma sõja võitjad ja kaotajad Külm sõda oli poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt Ida ja Lääne vahel Teise maailmasõjajärgsel rahuperioodil. Piiritledes aastatega 1946-1991. „Sõdivatel“ pooltel oli kummalgi eesmärgiks toetajaskonna suurendamine: NL tahtis mõjusfääre laiendada ning levitada kommunistlikku ideoloogiat, lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas. Oli selge, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida-Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. Sellele andis kinnitust 1946. aasta Stalini kõne, kus ta mainis, et valmistuda tuleb sõjaks lääne imperialistidega. Sama aasta märtsis pidas kõne ka W.Churchill, kus kutsus läänt üles kommunismi levikule vastu seisma. Esialgu ei tahtnud lääneriigid konflikti NSV Liiduga ja olid valmis järeleandmisteks, kuid 1947.aastal hakati NSV Liidu agressiivsusele reageerima ja...
Müncheni kokkulepe: Kes osalesid? Müncheni konverentsil osalesid Suurbritannia (Neville Chamberlain), Saksamaa (Adolf Hitler), Prantsusmaa (Edouard Daladier) ja Itaalia (Benito Mussolini). Mis kokkulepiti? Müncheni konverentsil loovutati Tsehhoslovakkia Sueedimaa alad Saksamaale. Mis tulemus oli? Müncheni kokkuleppe omas pigem negatiivseid tagajärgi. Nimelt loovutati Sueedimaa sakslastele sooviga ära hoida sõda. Kuigi hiljem selgus, et see ei peatanud Saksamaad ning Tsehhoslovakkia tundis ennast selle leppega Euroopa poolt reedetuna. Austria ansluss: Kes osalesid? Austria ja Saksamaa Mis kokkulepiti? Austria liitmine Saksamaaga, kusjuures Austria erilist vastupanu ei osutanud, oli palju neid, kes Saksamaaga ühinemist pooldasid Mis tulemus oli? Austria kaotas oma iseseisvuse ning liideti nö Suur-Saksamaaga. Molotovi-Ribbentropi pakt: Kes osalesid? NSV (Vjatseslav Molotov) ja Saksamaa (Joachim von Ribbentrop). Mis kokkulepiti?...
Külma sõja avaldusvormid: vastastik propaganda, vastastik ideoloogia, vastastik luure, vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), võidurelvastumine Külm sõda lõppes Idabloki ja NSVL lagunemisega ning Saksamaa taasühinemisega. Idablokk- diktatuur, kommunism, sotsialistlik demokraatia, totaalne kontroll, natsionaliseerimine, sõjatööstus Lääneblokk- demokraatia, mitmeparteilisus, õiguste ja vabaduste tagamine, sotsialismi tõrjumine. Trumani doktriin, 1947 President Harry Truman lubas anda majanduslikku ja sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSVL poolne ekspansioonioht. Marshalli plaan, 1948-1952 USA jagas Euroopa riikidele laiaulatuslikku majanduslikku abi (16 riigile 13 miljardit dollarit) Eesmärgiks oli Euroopa majanduse taastamine, sest kehvad majandusolud oleksid heaks pinnaks kommunistlike ideede levikule. NATO 1949 Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon, mille eesmärgiks oli vastu seista NSVL sõjalisele ekspansioonile
nõrgenema lääne- ja idapiirkonna majandussidemed. 1949. aastal toimusid Lääne-Saksamaal parlamendivalimised peagi kinnitati Saksa Liitvabariigi põhiseadus. Idapoolsetel aladel kuulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik.Saksamaa oli täielikult lõhenenud. Nagu ennem mainitud olid USA ja NSVL-i ideoloogilised vaated väga erinevad ja seetõttu need kõik konfliktid aset leidsidki. USA üritas kõigest väest kommunismi levikut Maailmas pidurdada.1947.aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha,et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise-kui ka välissurve vastu. Seda seisukohta hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle doktriiniga peab ta eelkõige silmas kommunistlike jõudude rühmitusi, kes üritasid relvajõuga võimule pääseda. Samal aastal tuli USA välisminister George Marshall välja kavaga, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi süjas kannatada saanud Euroopa riikidele
Näiteks: ,,Kikilips", ,,Aeg neid muutnud on", ,,Marie Marie", ,,Aita mööda saata öö", ,,Kena tüdruk", ,,Armastan vaid sind", ,,Laula mu laulu helisev hääl", ,,Kena tüdruk", ,,Kesköötund", ,,Kohtumistund", ,,Kuidas läks sul see mäng" jne. Oktoobris 2008 tähistas ansambel Rock Hotel oma 30. tegutsemisaastat raamatu ilmumise ja juubeliturneega. Raamat on kirjutatud muusikute mälestuste põhjal.See sisaldab lisaks ka veel palju pildimatrejali. Raamatu kokkupanija on Mihkel Truman. Albumid Rock Hotel on läbi aegade andnud välja seitse albumit. Nende ilmumisajad ja nimed: 1983. aaatal ,,Rock Hotel" 1984. aastal ,,Ivo Linna & Rock Hotel" 1986. aastal ,,Rock Hotel" 1995. aastal ,,Aeg meid muutnud on" 1998. aastal ,,Rock Hotel 20" 1999. aastal ,,Kõva ketas" 2008. aastal ,,Rock Hotel (30.aasta juubeliplaat)" Ivo Linna Rock Hoteli üks kuulsamaid liikmeid on Ivo Linna.Ta on sündinud 12.juunil 1949.aastal Kuressaares. Ta õppis Kuressaare 1. Keskkoolis.1967.1969
Seda näitas tema vastus Harry Trumani küsimusele, kui mees oli teada saanud presidendi surmast, kas ta saab Eleanori heaks midagi teha. Eleanor vastas ainult, et kas on midagi niisugust, mida Eleanor saaks Trumani heaks teha ja lisas veel, et Truman on ju see, kes on raskustes. Eleanor sai aru, et Franklini surmaga lõppes ka tema roll avalikus elus. Naine oleks tahtnud Warm Springsi, Väiksesse Valgesse Majja, lennata, kuid ta kõhkles, selleks võtta valitsuse lennukit. Harry Truman, uus president, kinnits, et sellega on kõik korras. Ajakirjanikele dikteeris Eleanor: "The Story is over", kuid tegelikult tema lugu polnud veel kaugeltki lõppenud. Teda nimetati Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Ameerika delegatsiooni liikmeks. Ka peale lahkumist Ühinenud Rahvaste Organisatsioonist, Eleanori hääl ei vaikinud. Mööda maailma ringi rännates astus ta välja inimõiguste austamise eest. See tekitas talle hüüdnime First Lady of the World.
Külm sõda- oli Nõukogude bloki ja Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevad pooled polnud otseses sõjategevuses, vastatst prooviti alistada võidurelvastumises, poliitilise ülekaalu saavutamises Euroopas ja üritati laiendada oma mõjuvõimu Kolmandas Maailmas. Trumani doktriin- Ühendriikide president H. Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurvete vastu, ehk kommunistide võimuhaaramiskatsete vastu. Marshalli plaan- USA riigisekretär G. Marshalli poolt välja töötatud abiandmisplaan süjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. Marshalli plaani kaudu andis USA 70 euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi
1946-1947 toimus Pariisi rahukonverents, kus kirjutati alla rahulepingud Saksamaa liitlastega (Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soome), kuid Saksamaa endaga rahu ei sõlmitud. Seega formaalselt jäi sõjaseisukord Saksamaa ja liitlasvägede vahel püsima. Saksamaa tuleviku üle oli mäletatavasti otsustatud Potsdami konverentsil (17.07-02.08), kus osalesid Suurbritannia poolelt Churchill (alates 29.07 uus peaminister Clement Attlee), Stalin ja ameeriklastest president Truman. Osa Ida-Preisimaast koos Königsbergi linnaga läks NSVL-i koosseisu. Ülejäänud Ida-Preisimaa ja alad Oder-Neisse jõgede joonest ida pool läksid Poolale. Saksamaa jagati neljaks okupatsioonitsooniks. Saksamaal viidi läbi nn 4 D-poliitika: denatsifitseerimine, demilitariseerimine, demokratiseerimine ja demonteerimine. Otsustatakse siiski võtta ka reparatsioonimakseid. Saksamaa jagamine okupatsioonitsoonideks oli otsustatud juba varem Krimmi konverentsi aegu.
I swing before your eyes as a bright gleam of color, a symbol of yourself." Inspired by these three decades of state and local celebrations, Flag Day - the anniversary of the Flag Resolution of 1777 - was officially established by the Proclamation of President Woodrow Wilson on May 30th, 1916. While Flag Day was celebrated in various communities for years after Wilson's proclamation, it was not until August 3rd, 1949, that President Truman signed an Act of Congress designating June 14th of each year as National Flag Day.
Holokaust-juutide massiline hävitamine Atlandi harta-SM vastase võitluse eesmärkide kogum(14 aug. 1941) ÜRO-Ühinenud Rahvase Organisatsioon(1945) Talvesõda- Soome ja NSVL vahel(nov 1939-märts 1940) Jätkusõda- Soome polnud rahul Talvesõja tulemustega (25 juuni 1941-19 sept 1944) El Alamein-koht kus Briti-USA väed lõid puruks SM-Itaalia väed. (november 1942- veebruar 1943) Kollaboratsionism-vaenlasega koostöö tegemine. Lend lease-Usa majandusabi brittidele. Totaalne sõda- kogu ühiskond oli kaasatud sõtta. Ostland-SM okupatsiooni all olevad balti riigid. II rinne Briti-USA sõjategevus saksa vastu Euoopas 6 juuni 1944. Hiroshima-Little boy 6.august 1945 Nagasaki-Fat man 9.aug 1945 Koonduslaager-Saksa surma ja hävituslaager Geto-juutidele eralatud linnaosa piirkond. Paulus-SM kindral, andis vägedega alla Stalingradis. Rommel- SM kindral, SM-IT vägede ülemjuhataja Aafrikas. Churhill Briti peaminister 1943-te...
Sisukord Sisukord.........................................................................................................................1 1.Elulugu........................................................................................................................2 2.Ülevaade loomingust..................................................................................................2 2.1 Näidendid.............................................................................................................2 2.2 Lavastused..........................................................................................................2 2.3 Rollid Rakvere teatris...........................................................................................3 2.4 Raamat................................................................................................................ 3 3. Lavastus ,,Igavene kapten".............................
ebaõnnestus. Vanglas kirjutas raamatu "Mein Kampf" Kuulutas Saksamaale hiiglasliku tulevikku. Kuna Saksamaal oli vaesus, siis kasutas seda ära ja inimesed liitusid temaga. Sai järjest võimsamaks ja hakkas kasutama terrorit, et saavutada ainuvõimu. 2. Külm sõda Algus: Berliini blokaad (NSVL koostas blokaadi, et Lääne-Saksamaale enam ressursse mitte saata) Churchill ajendas kummunistide vastu võitlema ja Stalin valmistus uueks sõjaks. 1947 - Truman doktoriin - vabade rahvate toetus. 1948-52 Marshali plaan - USA andis majandusliku ja tehnilist abi. Külm sõda oli kommunistide ja demokraatia (lääne) vastasseis (kõik elu valdkonnad). Polnud otsest sõjategevust aga võideldi ja võisteldi majanduslikult, poliitikas jne. Võidurelvastumine. Mõjuvõimu suurendamine III-maailma riikides. 1949 - NATO (vastastikune abi sõja korral). 1952 - Euroopa Söe- ja Terasühendus (majanduslikkoostöö). VLO (NSVL'i versioon)
ühenduse osaline või täielik hävitamine. 12) Jalta konverents Aeg: 1945 veebruar, Osalejad: Churchill, Roosevelt, Stalin, Sisu: ÜRO loomine, Saksamaa purustamine, sõjajärgne maailmakorraldus. 13) Teherani konverents Aeg: 1943; Osalejad: Churchill, Roosevelt, Stalin; Sisu: teise rinde avamine. 14) Potsdami konverents Aeg: 1945 juuli-august; Osalejad: Chruchill, Truman, Stalin; Sisu: territoriaalsed muutused, sõjaroimarite kohtualla andmine. 15) Teine rinne - Normandias avatud rinne Saksamaa vastu. 16) Lepituspoliitika Suurriikide presidendid tahtsid sõda lõpetada. 17) ,,kummaline sõda" Toimumisaeg 1939-1940. Mõlemad pooled Saksamaa ja Poola, aktiivsust ei ilmutanud. 2. Isikud: 1) A. Hitler Saksamaa kantsler, diktaator, riigipea. 2) J. Stalin NSV Liidu juht
Külma sõja avaldumise vormid: Võidurelvastumine (strateegilised ehk tuumarelvad, kõige arenenumad); võitlus kõrgema elatustaseme eest; teineteise (eelkõige USA ja NSVL) pidev vastandamine ja kritiseerimine; luuretegevus; kosmose avastamine ja uurimine; võitlus mõjupiirkondade pärast, mis väljendus veel sõjalistes konfliktides ja kriisides nt. Korea sõda, Suessi kriis ja Kuuba kriis) 4.Trumani doktriin ja Marshalli plaan 1947.a.kuulutas Ühendriikide president Harry Truman välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise sise-ja välissurve vastu. Marshalli plaan- Usa riigisekretäri George Marshalli abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele.Taastada majandus ja nõrgestada kommunismi. 1948-52.a. 17 Euroopa riigile andsid majanduslikku ja tehnilist abi. Stalin keelas tema mõjusfääris olevatel riikidel sellest osa võtta, Jugoslaavia keeldus. 5.Berliini blokaad-avaliku külma sõja algus. 1948.a
Külmsõda, termin, millega iseloomustatakse pärast II maailmasõja lõppu tekkinud konfrotatsiooni kahe leeri USA juhitud kapitalistliku leeri (leeri kuulusid USA, kaitalistlikud lääneriigid, Jaapan) ja NSVL juhitud sotsialistliku leeri (SDV,Poola, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Tchehoslovakkia, Jugoslaavia, Albania, Hiina, Mongoolia, Põhja-Korea, Laos, Vietnam ja Kuuba) vahel. Terminit kasutas esimest korda 1947 USA majanduspoliitik ja presidentide nõuandja B.Baruch (1870 1965). Külm sõda oli kahepooluselise maailma pikaajaline vastasseis, mis ähvardas kujuneda tõeliseks sõjaks. Kestis 1945 - 1990, lõppedes Saksamaa ühinemisega. Moodsate relvade hävitusjõud ja sellega seostuv tuumakatastroofioht hoidsid mõlemat leeri oma ideoloogilisi ja jõupoliitilisi vastuolusid lahendamast otsese sõjalise kokkupõrkega nn.kuuma sõjaga. Selle asemel püüti sõjaliste blokkide loomise, võidurelvastumise pealesurumise, diplomaatilise surve, majandusühendu...
Külm sõda: see oli kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate s.o lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks.vaenutsevad pooled ei olnud küll sõjategevuses kuid üritasid vastats üle trumbata kõikidel elualadel:relvade tootmises, maj.arendamises, mõjuvõimu laiendamises Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika maades. 1947. Aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et riigi välispoliitika juht mõttesk peab olema vabade rahvaste toetamine(trumani doktriin).samal aastal pakkus USA välisminister George Marshall välja kava mis nägi ette euroopa taastamise(Marshalli plaan). Niiet mõlemad pidid andma USA-le eelise võitluses Nõukogude liidu ja kommunismi vastu. Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed mis ühendasid lääne saksamaad berliiniga(berliini blokaad) see ei andnud moskvale tulemust ja mõne aja pärast see lõpetati. 1949 Saksamaa
Hiroshimat. 9. augustil 1945 oleks aga pidanud hävima linn nimega Kokura, kuid selle päästis hiiglaslik vihmapilv – Fat Man visati alla järjekorras järgmisele sihtmärgile Nagasakile, mida oli võimalik ka ülevalt jälgida. Poliitiline tagajärg Kuid poliitilised tagajärjed on midagi muud. Plahvatus vallandas USA ja NSV Liidu võidurelvastumise, igale tuumapommile püüti vastata teise ja veelgi tugevamaga. Kuid enam ei ole tuumarelvi kasutatud. President Truman oli 1950. aastal valmis rakendama Korea sõjas tuumarelva Põhja-Korea vastu, kuid vallandas hiljem siiski temale selle ettepaneku teinud ülemjuhataja Douglas McArthuri. Ka 1950. aastate lõpus ja 1960. aastate alguses oli ameeriklastel ja nõukogulastel kombeks üksteist tuumalöökidega ähvardada, kuid hirm tagajärgede ees jäi õnneks peale. Surmavad pommid Nagasaki ja Hiroshima Hiroshima linnas elas 1945. aastal umbes 255 000 inimest. 6. augustil kell 8
kampaaniat kommunistide või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamist avalikest ametitest. See kasvas aga üle nõiajahiks vasakpoolset mõttelaadiga kodanike üle. 1954 mõistis USA senat McCarthy tegevuse hukka. • Sõjajärgsetel aastatel olid USA-s võimul demokraadid. 1945.a. sai nende liidriks Harry Truman, kelle nimega seostub Trumani doktriin. 1952.a. sai presidendiks vabariiklane Dwight Eisenhower. Suurbritannia • Kuuludes kõll võitjate hulka, minetas Suurbritannia maailma juhtiva riigi positsiooni maailmas. Võlakoorem – 14 mld USD. • Suur import ja kapitali eksport, stagnatsioon laevaehituses ja autotööstuses. • Briti koloniaalimpeeriumi lagunemine. 1940. aastate lõpul iseseisvusid Briti asumaad Aasias, 1950. aastatest alates Aafrikas
Laostunud Euroopa toetus peaaegu täielikult Ameerika Ühendriikidele. Seetõttu pidas Ameerika oluliseks demokraatia hoidmist ja levitamist ning Euroopa ülesehitamist, mille rakendamiseks anti tagastamatut rahalist abi. Siiski oli selge, et NSVL surub ühe rohkematele Euroopa riikidele peale kommunismi nii kommunistlike parteide kui sõjalise survega. Seejärel oli selge, mis tegema peab kommunismi levikut tuleb pidurdada. Selleks esitas 1947. aastal USA president Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Antud poliitikat hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan, millega pakuti 17 Euroopa riigile abi. Eesmärgiks oli luua juurde töökohti ja ehitada elamuid kuna sel juhul ei pooldaks rahvas enam ka kommunismi ideoloogiat. Abi pakuti ka sotsialismileeri
Nad vajavad lihtsalt veidi rohkem aega teatud tegevustega kohanemiseks. Tuntud vasakukäelisi inimesi: Julius Caesar, Leonardo da Vinci, Jeanne d´Arc, Napoleon, Michelangelo, Bob Dylan, David Bowie, Jimi Hendrix, Ludwig van Beethoven, Paul McCartney, Phil Collins, Ringo Starr, Wolfgang Amadeus Mozart, Ayrton Senna, Muhammed Ali, Albert Einstein, Aristoteles, Bill Gates, Isaac Newton, Neil Armstrong, George Bush, Fidel Castro, Elizabeth ll, Rajiv Gandhi, Napoleon lll, Pablo Picasso, Harry Truman, Mark Twain, Winston Churchill, Johann Wolfgang von Goethe, prints Charles, Bill Clinton, Pele, Tom Cruise, Nicole Kidman,...
Külm sõda-See kujutas endast lääne demokraatia ja kommunismi vastasseisu,mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Ei oldud küll otseses sõjategevuses, kuid üritati oma üleolekut majanduses, poliitikas ja kultuurielus maksma panna. Vastast prooviti edestada uute võimsate relvade tootmises, USA ja NSVL soovisid saavutada Euroopas poliitilist ülekaalu, üritati laiendada oma mõjuvõimu Kolmandas maailmas . Külma sõja alguseks oli berliini blokaad 1948. Trumani doktriin-1947a kuulutas Truman välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu;selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid Marshalli plaan-1947a kuulutas USA riigisekretär välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud euroopa riikidele. Sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ja nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju.
Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud. USA ja NSV Liit esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Kuid miks puhkes külm sõda? Nõukogude Liidu ekspansionistlik poliitika Teise maailmasõja päevil ning selle järel, kommunismi levik Euroopas ja Aasias tekitasid USA-s ärevust ning sundisid oma positsioone tugevdama. Esimeseks sammuks oli nn Trumani doktriin. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et Ameerika Ühendriikide välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vastu, pidades tol hetkel silmas Türgit ja Kreekat, kus püsis kommunistliku pöörde oht. Teiseks tähtsaks välispoliitiliseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan (tolleaegse riigisekretäri ehk välisministri George Marshalli nime järgi). See kava nägi ette Euroopa taastamist ning USA ulatuslikku
1948. aastal toimus esimene kokkupõrge endiste liitlaste vahel Berliini blokaadi kujul. Ka siin väljendub, miks Lääne riigid enam NSV Liitu ei saanud usaldada – Nõukogude valitsus sulges kõik raud- ja maanteed, mis ühendasid Berliini lääneliitlaste okupatsioonitsoonidega, rikkudes sellega Potsdami kokkuleppeid. Lääne riigid abistasid Lääne-Berliini elanikke abikaupadega. Samal ajal toimusid USAs presidendivalimised, mille võitis Harry Truman, kes ei pooldanud NSV Liidu sotsialismi levikut ning oli nõus USA sekkumisega Euroopa asjadesse (nimetati Trumani doktriiniks). Sellele järgnesid mitmed sõja kriisid, kuulutati välja ka Marshalli plaan ehk Euroopa Taastamise Programm. Lääne riigid üritasid nende plaanide ja doktriinidega päästa riike kommunistide võimuhaaramiskatsete eest. Leian, et NSV Liidul oli Atlandi hartasse astumise hetkel juba silme ees enda taktika
Kogu sõjajärgse aja olid Ameeriklased kuulda võtnud oma juhtide üleskutseid ohverdada end kaugete riikide abistamise nimel. Vietnami tuleproovis aga hakkas Ameerika moraalne erandlikkus- veendumus, et Ameerika väärtused on rakendatavad üle kogu maailma, mis oli nii hoogsalt käima lükanud sõjajärgse ülesehitusetöö- pöörduma iseenda vastu. Nüüd kaheldi Ameerika enda kõlbelsuses, nii Vietnamis kui ka kõikjal mujal. Presidendid - vt vihikust. Harry Truman (1945-1953) II maailmasõda Külma sõja algus Trumani doktriin Aitas üles ehitada sõjajärgset euroopat Dwight Eisenhower (1953-1961) Tuumarelvastuse uuendamine Doominoteooria John Fitzgerald Kennedy (1961-1963) Oli noorim mees üldse kes oli presidendiks saanud (43.a) Apollo projekt Kuuba kriis 1963.a mõrvati lahtises autos visiidi ajal dallasesse Lyon Johnson (1963-1969) Vietnami sõda sekkumine Richar Nixon (1969-1974)
II MS lõpul halvenesid Stalini käitumise tõttu Nõukogude Liidu ja lääneliitlaste suhted: · Okupeeritud aladel ametisse kommunistlikud valitsused · Territoriaalsed nõudmised Türgile · Keeldus vägesid Iraanist välja tooma · Sõjatööstuse eelisarendamine 1946 Churchilli üleskutse vastuseisuks kommunismile; lääneriigid aga Nõukogude Liiduga konflikti ei Soovinud ja tegid Stalinile algul järeleandmisi. 1947: · USA president Truman kuulutas välja doktriini vabade rahvaste toetamine sise- ja välissurve vastu. · Marshalli plaan anda abi sõjas kannatanud Euroopa riikidele, et nõrgestada kommunismi mõjuvõimu. Nõukogude Liit keelas oma mõju alustel riikidel abi vastu võtta. Saksamaa olukord Osa territooriumist Nõukogude Liidule, osa Poolale (ca. 15%). Potsdami konverentsil jagati neljaks tsooniks. Riigi juhtimiseks moodustati Liitlaste Kontrollnõukogu,
1945 a. loetakse seetõttu, et toimus Jalta konverents ja selle seotud hilisemad sündmused. 1948 a. aga seepärast, et toimus esimene reaalne sündmus ehk siis Berliini blokaad. Enamasti loetaksegi just seda külma sõja alguseks. külma sõja lõpuks loetakse 1989 aastat, kuna sellest ajast alates hakkas lagunema NSVL. Isegi võib olla 1990 a. 3. Trumani doktriin, Marshalli plaan Trumani doktriin- 1947 a. kuulutas selle välja USA president Harry Truman (seega doktriini nimi tema järgi). Selle eesmärgiks oli seada USA välispoliitika vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu (selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid). Marshalli plaan- 1947 a. kuulutas USA riigisekretär George Marshall välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju
- Sakslaste väljaajamine teistest piirkondadest. Toimus jõudude vahekorra muutumine maailmas-> Üliriigiks USA; Inglismaa, Prantsusmaa osatähtsuse vähenemine; teiseks mõjukaks riigiks NSVL (tal oli võim Kesk- ja Ida- Euroopas, Aasias). NSVL tahtis vägisi rohkem riike enda alla saada, sellest sai aru Ameerika Ühendriikide president Churchill, kes hoiatas lääne riike kommunismi eest -> tema hoiatusi ei võetud piisava tõsidusega. 1947. a kuulutas järgmine Ameerika president H. Truman välja doktriini, mille sisuks oli USA välispoliitika eesmärgiks toetada vabasid rahvaid nii sise- kui välissurve vastu. Samal aastal kuulutas USA riigisekretär G. Marshall välja abiandmisplaani Euroopa riikidele, et kasvatada nende majanduslikku seisu. Selle abiandmisplaani eesmärgiks oli nõrgestada kommunistlikku kihutustööd. Abi anti 13. Riigile 17 miljardi dollari väärtuses. Osa ei saanud plaanist NSV mõjusfääri all olevad riigid. Tänu sellele ei õnnestunud NSVL'l võimu
Sealjuures said nad relva ja rahaabi NSV Liidult. Türgipoolsed territoriaalsed loovutused ning Kreeka muutumine kommunistlikuks oleks tähendanud NSV Liidu sõjalist kohalolekut Vahemerel. See aga oleks olnud lääneriikidele pidev ähvardus (kujutage ette Euroopa kaarti) ning oleks sisuliselt tähendanud, et Euroopa oleks langenud NSV Liidu mõju alla. Seoses Kreekat ja Türgit, laiemas plaanis aga kogu Euroopat ähvardava Nõukogude ekspansiooniga, tegi USA president Harry Truman 1947. a. märtsis Kongressile ettepaneku osutada neile riikidele majanduslikku ja sõjalist abi. Sel puhul tehtud avalduses rõhutas Truman, et kui maailmas rikutakse sõjalisel teel status quo'd, siis ei saa Ühendriigid sellega leppida. Truman lubas, et edaspidi antakse analoogilist abi kõikidele vabadele rahvastele ja riikidele, keda ähvardab samalaadne oht. Üheks Trumani doktriini rakenduseks oli Marshalli plaan, millega USA andis laiaulatuslikku
Juht : Martin Luther King, kes 1968 a mõrvati. Ka naised nõudsid võrdsust ja õiglust 1960-ndail ka seksuaalrevolutsioon : julgus varem keelatud suguliseks läbikäimiseks (nt enne-ja väljaspool abielu) Religiooni mõju nõrgenes. Lõpuks toimus ideede ammendumine 1969a. Woodstocki rokifestival ( hipiliikumise kõrghetk) Euroopa ühinemisliikumine 1957 Euroopa aatomienergiakoondise ja Euroopa Majandusühenduse (ühisturu)loomine. USA 1945 Truman 1952 Eisenhower presidendiks 1960-1963 - Kennedy ,,uute rajajoonte poliitika" (õiglasem ühiskond, kosmosesse jõudmine, vaesuse kaotamine nihutades niimoodi enda ja kogu ühiskonna rajajooni) 1963 Lyndon B. Johnson ,,suur ühiskond" mõistuse. Teaduse ja sallivuse abil tasandatakse kuristikud eri klasside ja rasside vahel nii, et kõik hõlmatakse ühtsesse ühiskonda. 1969 Nixon presidendiks : eesmärk heade suhete loomine NSVL-i ja Hiinaga. Tegi
lääne riigid keeldusid Balti riikide annekfeeri. · Rinde avamine Lääne- Euroopas. Jalta Konverents · 14-15 veeb. 1945 Musta mere ääres · Stalin, Churchill, Roosevelt · otsused: 1945.a. Kevadel luuakse San Franciscos ÜRO, liitlased kesk-ja ida- euroopa maad. · Moskva meelevalla jätta ( NSVL võimu all) · Saksamaa jagamine okupatsiooniks, pandi alus Euroopa lõhestumisele. Potsdam · 17.juuli- 2.aug. 1945, Potsdam Saksamaa · Churchill, Harry Truman, Stalingradi · otsused: Ida- Preisimaa põhjaosa loovutamine NSVL, saksa elanike sundevakueerimine võitjatele antud territooriumitelt · Saksamaa jagamine Briti, Pr., USA, NSVL vahel neljaks okupatsiooniks, võimu Saksamaal teostas Liitlaste sõjaline Administratsioon--> kohtupidamine natsi-saksa juhtide üle. Saksa reparatsioonide tasumise kord demonstreeriti saksa suurte tehaste sisseseaded. · Jätkuv sõda Kaug- Idas
ja Saksamaa jaotamine; tuldi Stalinile vastu kehtestada NSV Liidu piirid 1941. aasta seisuga (Balti riigid NSV Liidu koosseisus) Jalta konverents: · 1945 · Churchill, Roosevelt, Stalin · Saksamaa lõplik purustamine; sõjajärgse maailmakorralduse paikapanemine; määrati kindlaks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) asutamisaeg ja koht Potsdami konverents: · 1945 · Churchill, Truman, Stalin · Sõjajärgne Saksamaa jaotamine; sõjaroimarite kohtu alla andmine 7. Olulised sündmused 1944-45 (ptk 13) · 6. juunil 1944. aastal maabusid USA, Suurbritannia, Kanada ja Poola sõjajõud Lääne- Prantsusmaal Normandias · 1945. aasta veebruaris toimus Musta mere ääres Jaltas konverents · 7.-8. mail 1945. aastal kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajd alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktidele · 1945
(ees- ja perekonnanimi) Hjalmar Mäe Kes juhtis 1944. aasta septembris Eesti Vabariigi Rahvuskomiteed ja oli Eesti iseseisvust taastada püüdnud valitsuse peaminister? (ees- ja perekonnanimi) Otto Tief Kes oli Nõukogude Liidu liider ja NLKP juht 1953-1964? (ees- ja perekonnanimi) Nikita Hrustsov Kes on nimekas Prantsuse poliitik, sõjaväelane, Prantsusmaa president 1960. aastatel? (perekonnanimi) de Gaulle Kes oli USA president peale II maailmasõda? (perekonnanimi) Truman Kes oli Saksa Liitvabariigi kantsler 1950. aastatel? (perekonnanimi) Adenauer Kuidas nimetati Eesti Leegioni allüksust, kes võitles kangelaslikult Ukraina aladel? (kaks sõna) pataljon Narva Nimeta koht Ida-Virumaal, kus 1944. aasta suvel toimusid eestlaste osavõtul ägedad lahingud Punaarmee edasitungi tõkestamiseks. Sinimäed Millise Nõukogude Liidu linna lähistel toimunud lahinguid loetakse pöördepunktiks II maailmasõjas? Stalingrad Milline kolmetäheline lühend märgib 1954
valitsus, vabad valimised, seal on garanteeritud üksikisiku vabadus, sõna- ja usuvabadus, inimene on vaba poliitilisest survest. Teine eluviis põhineb vähemuste tahtel, mis surutakse jõuga peale enamusele. See tugineb terrorile ja survele, kontrollile ajakirjanduse ja raadio üle, ettemääratud valimistulemustele ja isikliku vabaduse allasurumisele." Truman lubas oma kõnes toetada kõiki, kes võitlevad tema kirjeldatud teise eluviisi ehk kommunistliku süsteemi vastu. (Õpik lk 9) 1947 Marshalli plaan Periodiseering -Sõja-aastad (1914-1918) - tehnoloogilised uuendused (tangid,lennukid) -Sõja-aastad (1939-45) - sõda ulatuslikum kui esimene maailmasõda -I maailmasõja eelsed aastad - kuldne ajastu, iseloomustab kiire areng ja majanduslik edu
paistis sealsetes kõrbetes silma osava väejuhina, mistõttu teda nimetati Kõrberebaseks. · Neville Chamberlain- lepituspoliitika ajaja · Winston Churchill - hitleri vastane. osales mitmel Jalta Teherani jpt konverentsidel IIMSi ajal · Bernard Montgomery - Briti välimarssal (feldmarssal) ning üks olulisemaid liitlasvägede väejuhte II maailmasõja päevil. · Franklin Delano Roosevelt - Oli suureks abiks Teise maailmasõja lõpetamisel · Harry Truman - Augustis 1945 andis Truman käsu heita Jaapanile kaks tuumapommi. · Dwight Eisenhower - USA sõjaväelane ja poliitik, liitlasvägede ülemjuhataja IIMSi ajal ning NATO loomisel selle esimene ülemjuhataja ning 34.president · Douglas MacArthur - Ta oli Jaapanile aatomipommi heitmise peamine pooldaja. USA armee kindralina juhtis ta Teise maailmasõja ajal USA relvajõude Vaikse ookeani sõjatandril.
Lääneliitlastele hakkas järjest rohkem tunduma, et Hitleri purustamise kõrval püüab Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Need kahtlused said kinnitust sõja järel, kui NSV Liit seadis Kesk ja Ida Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, esitas territoriaalseid pretensioone Türgile ning keeldus vägesid Iraanist välja viimast. Stalin taastas NSV Liidus sõjaeelse hirmuõhkkonna. 1947. Aastal kuulutas Ühendriikide president Harry Truman välja doktriini Trumani doktriin, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu; selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid. Samal aastal kuulutas USA riigisekretär G. Marshall välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju.
* Kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis. * Tohutu võim oli julgeoleku organeil. * Majandus, nii tööstus kui ka kaubandus oli valdavalt riigistatud. * Sõjaväestatus oli oluliselt suurim kui maailmas keskmiselt, suuremad olid ka kulutused riigikaitsele 4. Milles väljendus rahvusvaheliste suhete pingestumine Euroopas 1940. a-te teisel poolel? Berliini blokaad, NATO, VLO, Marshali plaan. 5. Trumani dokrtiin 1947 kuulutas USA president Truman välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. Selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid. 6. Millised olid Marshalli plaani rakendamise eesmärgid? See oli abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele, loodeti kaasa aidata Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. 7.Mida kujutas endast külm sõda? Millal algas? 3 näidet avaldumisvormide kohta!
Need kahtlused said kinnitust sõja järel, kui NSV Liit seadis Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused ning eraldas sealsed riigid muust maailmast nn raudse eesriidega, takistades suhtlemist lääneriikidega. Mida tegid selleks lääneriigid? Selleks et NSV Liidu mõjuvõimu peatada, reageerisid pikkamööda nähtustele lääneriigid. 1947. aastal kuulutas Ühendriikide president Harry Truman välja doktriini, mille eesmärk oli toetada vabasid rahvaid nii sise- kui ka välissurve vastu, pidades silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid. Samal aastal kuulutas USA riigisekretär George Marshall välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Marshalli plaani kaudu andis USA aastatel 1948-1952 Euroopa riikidele majanduslikku ja tehnilist abi kokku 13 miljardi dollari väärtuses. Veel moodustati kümne Euroopa riigi poolt koos Kanada ja USA- ga 1949
SÕJAJÄRGNE MAAILM Teemad 24-29 1.Mõisted: Raudne eesriie- Nõukogude Liit eraldas Kesk- ja Ida-Euroopa ning suure osa Aasiast ülejäänud maailmast, tõkestades nende suhtlemist lääneriikidega. Külm sõda- Alguseks Berliini blokaad; kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu. Trumani doktriin- seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu (silmas peeti kommunistide võimuhaaramiskatseid). Marshalli plaan- abiplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele, Ühendriigid andsid 17le majanduslikku ja tehnilist abi. Võidurelvastumine- NSV Liit ja USA üritasid üksteist üle trumbata uute ja võimsamate relvade välja töötlemisega. Saksamaa majandusime- Raha oli kaotanud väärtuse ja õitses must turg, vaatamata okupatsioonivõimude vastuseisule alustas kristlik-demokraatlik valitsus radikaals...
Üliriigid Tunnikonspekt § 32 Lähiajalugu II I Ameerika Ühendriigid (1950.-60. aastatel) Sisepoliitika 1945-53 oli presidendiks Demokraatliku partei esindaja Harry Truman. 1953-61 oli president vabariiklane Dwight Eisenhower. 1961 sai presidendiks noor demokraat John Kennedy. Ta esindas poliitikas uut põlvkonda. Ta lubas USAle kiiret arengut, see ka toimus (valimisprogrammis rääkis “uuest rajajoonest”). Kennedy mõrvati 22. novembril 1963 Dallase linnas. Sama kurssi, st. uuendusi ja reforme jätkas president Lyndon Johnson (1963-69, sai algul võimule asepresidendina, seejärel ka valiti presidendiks.). 1964 seadis eesmärgiks
Üliriigid Tunnikonspekt § 32 Lähiajalugu II I Ameerika Ühendriigid (1950.-60. aastatel) Sisepoliitika 1945-53 oli presidendiks Demokraatliku partei esindaja Harry Truman. 1953-61 oli president vabariiklane Dwight Eisenhower. 1961 sai presidendiks noor demokraat John Kennedy. Ta esindas poliitikas uut põlvkonda. Ta lubas USAle kiiret arengut, see ka toimus (valimisprogrammis rääkis “uuest rajajoonest”). Kennedy mõrvati 22. novembril 1963 Dallase linnas. Sama kurssi, st. uuendusi ja reforme jätkas president Lyndon Johnson (1963-69, sai algul võimule asepresidendina, seejärel ka valiti presidendiks.). 1964 seadis eesmärgiks
J. Stalin NKP peasekretär 1922-1952. Suri 5. märts 1953 W. Churchill Suurbritannia peaminister II MS ajal. Ametiajad 1940-1945 ja 1951-1955. USA president II MS lõpuaastatal. Ametiaeg 1945-1953. Andis käsu heita jaapanile tuumapommid. Trumani H. Truman doktriini looja. USA sõjaväelane ja ka riigisekretär(1947-1949). Marshalli plaani looja(1947. aastal algatatud abiprogramm G. Marshall sõjas laastatud euroopa riikide aitamiseks.) J. McCarthy USA Senaator, Makartismi alusepanija Hiina KP juht 1945-1976. Oli rahva hulgas populaarne. Tema saavutusteks loetakse tasuta haridus, arstiabi ja M. Zedong tagatud töö (mitmekümne miljoni inimelu hinnaga). USA president 1961-1963
14. Lääneriigid külma sõja ajal §25, (30,) 31, 32 lääneriigid mõistena alles pärast II NB! maailmasõda 1. Üldistuseks · eesmärk: demokraatiat kaitsta - alade jagamine - Marshalli plaan - Kolmanda maailma riigid - eeskujuks heaoluühiskond · rõhutati koostööd - kuni 1949 ka NSV Liiduga - Saksamaaga, Jaapaniga - rahvusvahelised institutsioonid USA presidendid: · 1933-1945 F. D. Roosevelt · 1945-1953 H. Truman · 1953-1961 D. Eisenhower · 1961-1963 J. F. Kennedy · 1963-1969 L. Johnson · 1969-1974 R. Nixon · 1974-1977 G. Ford · 1977-1981 J. Carter · 1981-1989 R. Reagan · 1989-1993 G. Bush senior · 1993-2001 B. Clinton · 2001-2009 G. Bush · alates 2009 B. Obama 2. USA · aktiivne välispoliitika - Trumani doktriin kommunismi leviku vältimiseks majanduslik ja sõjaline abi - Eisenhoweri doktriin kommunismi pidurdamiseks kasutada sõjalist jõudu · makartism (ca 1950-1954)
Nagu teame, ameeriklased olid hädas maismaa sõdades, kaotasid meeletult sõjaväelasi, rasketehnikat. Suured sured kaotused sõdurite näol oleks tõenäoliselt jätkunud veel pikki kuid. Paljud asjad jäävad selgusetuks ja väänatuks, aga ilma selle hoomamatu jõudemonstratsioonita oleks sõda tõenäoliselt mitte nii ruttu lõppenud ning liitlaseid oleks tabanud veel suuremad inimkaotused. Tõenäoliselt oleks ka edasine poliitika kujunenud teistsuguseks – sest teada oli, et president Truman võttis seisukoha dikteerida sõja lõppu ning selle teostamisega saavutas USA liidripositsiooni maailmapoliitikas. Saame vaid arutleda, kas see on hea või halb. Nähes siiski USA demokraatlikku ja eetilisi riigihoiakuid (ka tänapäeval sekkuvad nad agressiivselt paailmaparendamisse), siis võib vaid hoida hoiakut, et teised stsenaariumid oleks halvemad olnud. Nõukogude Liidu liidri positsioon või islamistide ülemvõim kogu
Euroopa esimene sõjalispoliitiline blokk Võidurelvastumise mõju külma sõja arengule Võidurelvastumine ongi külma sõja üks olulisemaid jooni. Tuumarelvade levik seadis maailma ühelt poold hävimise ohtu, teiselt poolt hoidis nende olemasolu ilmselt ära III maailmasõja puhkemise Kes olid sellega seotud? Võidurelvastumine toimus USA ja NSVLi vahel. Võidurelvastumise algusaastatel oli USA presidendiks Harry S. Truman (hiljem ka JFK) Võidurelvastumise algusaastatel oli NSVLi Liidriks J. Stalin ( hiljem tulid Nikita Hrustsjov, Leonid Breznev jne Hilisem mõju Seoses uute ja hävitavamate relvade leiutamisega arenes ka teadus Sõjapidamist taheti viia ka kosmosesse, mistõttu võidurelvastumise raames arenes ka kosmoseteadus Paljude tuumakatsetuste tõttu on paljud kohad saastunud ja radiatsiooni tõttu on maailmas rohkem vähki ja väärarenguid
Kolm liidrit leppisid kokku löödud Saksamaa okupeerimises ja jagamises. 13.-15. veebruaril ründasid Briti ja USA pommitajad saksa linna Dresdeni, tappes kuni 22.000 tsiviilisikut. Mõned ajaloolased ütlevad, et Churchill kannab lõplik vastutust rünnaku eest. Saksamaa kapituleerus 8. mail 1945, peaaegu viis aastat pärast päeva, mil Churchillist sai peaminister, sõda Euroopas oli lõppenud. Juulis toimus Potsdami konverents, kohtusid Churchill, Truman ja Stalin. Kuid Churchilli viibimine kohtumisel jäi lühikeseks, ta oli kaotanud oma koha peaministrina. Churchilli kodumaal oli toimunud valimised ning konservatiive tabas kaotus. Rahva südamed vallutasid leiboristid. 26. juulil astus Churchill tagasi ning uueks peaministriks sai Clement R. Attlee. Churchill võttis koha sisse opositsioonis, ta rõhutas parlamendis riikliku kaitse vajadust ning hoiatas läänt kommunismi ohu eest.
Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda.Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B.Baruh. Külma sõja kujunemine. Külma sõja alguseks on peetud W.Churchilli kõnet USAs Fultonis 1946a. märtsis, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Seda poliitikat ...
1940 12. märts: Lõppes Soome Talvesõda / 9. aprill: Taani okupeerimine Saksamaa poolt. / Aprill juuni: Norra okupeerimine Saksamaa poolt. / Juuniaugust: Eesti, Läti ja Leedu annekteerimine sõjalise jõuga ähvardades ning inkorporeerimine NL-u / 18. detsember: Hitler kinnitas Barbarossa plaani. 1945 4.11. veebruar Krimmi konverents 8. mai Saksamaa kapituleerus / 17. juuli2. august Potsdami konverents / 6. august USA heitis tuumapommi Hiroshimale / 8. august Nõukogude Liit kuulutas sõja Jaapanile / 9. august USA heitis tuumapommi Nagasakile / 2. september Sõda lõppes Jaapani kapituleerumisega Kummaline sõda- toimus Prantsuse-Briti ja Saksamaa vägede vahel. See sõda kandis sellepärast sellist nime, sest sõda oli välja kuulutatud, aga sõjategevust ei toimunud. Inglaste visa vastupanu sundis Hitlerit loobuma Suurbritannia-vastase meredessandi kavadest, ent nüüd hakati koostama sõjaplaane Nõukogude Liidu vastu. Samas tugevdas Sa...
· Muudatused KP juhtkonnas · 1989 esimesed mitme kandidaadiga valimised · Välispoliitika E. Sevardnadze · Sisepoliitika A. Jakovlev · Vanameelsete surve J. Ligatsov · Ei kaotatud KP juhtivat osa ühiskonnas · Ei mindud üle turumajandusele · Augustiputs · 19.-21. august 1991 · Foros · Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee siseminister, kaitseminister, KGB juht · 25. dets. NSV Liidu laialisaatmine USA peale II maailmasõda Harry Truman (1945-1953) · Polnud populaarne, demokraat · Fair Deal ehk õiglane kurss reformide jätkamine · Kriitika Trumani poliitika, eriti välispoliitika aadressil, 23% positiivset häält · 1952. Loobus presidendikohale kandideerimast D. Eisenhower (1953-1961) · Vabariiklane, asepresidendiks Prichard M. Nixon · Sisepoliitikas lubas kärpida föderaalvalitsuse võimu, välispoliitikas näidata ,,tugevat kätt" ja lõpetada Korea sõda
Vastase üle võidu saavutamiseks kasutati diplomaatilisi, majanduslikke ning muid meetmeid, selhulgas ka piirkondlikke sõjalisi konflikte, milles osalesid kolmandad riigid (peamiselt Aasias ja Aafrikas). Trumani doktriin /aeg/ Trumani doktriin oli USA välispoliitiline doktriin, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsustele sõjaväelist ja majandusabi, vältimaks nende riikide langemist Nõukogude Liidu mõjusfääri. Doktriini tegi avalikuks president Harry S. Truman 12. märtsil 1947 Marshalli plaan/aeg/ versus VMN /aeg/ Marshalli plaan oli Ameerika Ühendriikide 1947. aastal algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. bipolaarne maailm, riikide jaotumine. külmsõda on bipolaarne maailm(Nõukogude Liit ja tema satelliidid või Usa ja tema...) kujunemine : Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas Lääne-Berliini blokaad /aeg/
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
